EUROOPA KOMISJON

Brüssel,31.10.2024

COM(2024) 498 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2024. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta

{SWD(2024) 249 final}

Sisukord

1    HEITESUUNDUMUSED JA KLIIMAMEETMETE VALDKONNAS TEHTUD EDUSAMMUD    

1.1    Kliimamuutused ja kasvuhoonegaaside heide: viimase aja suundumused    

1.2    Edenemine kliimaneutraalsuseesmärgi suunas    

1.3    ELi edusammud kliimameetmete valdkonnas    

1.4    Kliimameetmed inimeste hüvanguks    

2    ELi HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM    

2.1    Heitesuundumused    

2.2    ELi HKSi raames teenitud tulu    

2.3    Meetmed lennundus- ja meretranspordisektoris    

3    JÕUPINGUTUSTE JAGAMIST KÄSITLEVA MÄÄRUSEGA HÕLMATUD HEIDE    

3.1    Edusammud jõupingutuste jagamisega hõlmatud heitkoguste vähendamisel 2030. aasta eesmärke silmas pidades    

3.2    Heitesuundumused jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktidega hõlmatud eri liiki gaaside puhul    

3.3    Maanteetransport    

4    MAAKASUTUS, MAAKASUTUSE MUUTUS JA METSANDUS (LULUCF)    

4.1    Hinnang LULUCFi sektoris tehtud edusammudele    

4.2    Maaseire tõhustamise meetmed    

4.3    Seonduvad algatused põllumajandus- ja metsandussektoris    

4.4    Süsiniku eemaldamise stiimulid ja kestlikud tavad    

5    Valmisolek kliimamuutuste mõjuks ja kliimakerksus    

5.1    Taust: ELi kohanemismeetmed    

5.2    ELi kohanemismeetmete edasiarendamine    

5.3    Kohanemine ELi eri poliitikavaldkondades    

5.4    ELi kliimamuutustega kohanemise missioon    

6    INVESTEERINGUTE VASTAVUSSE VIIMINE KLIIMANEUTRAALSUSEESMÄRGIGA    

6.1    Investeerimissuundumused ELis    

6.2    ELi heitkogustega kauplemise süsteemist pärit rahastus    

6.3    Kliimapoliitika arvessevõtmine ELi eelarves    

6.3.1    Ühtekuuluvuspoliitika    

7    RAHVUSVAHELISED KLIIMAMEETMED    

7.1    Ülevaade ja areng    

7.2    Mitme- ja kahepoolne koostöö    

7.3    Kliimameetmete rahastamine ja rahvusvaheline koostöö    

1HEITESUUNDUMUSED JA KLIIMAMEETMETE VALDKONNAS TEHTUD EDUSAMMUD

1.1Kliimamuutused ja kasvuhoonegaaside heide: viimase aja suundumused 

Inimtegevusest põhjustatud globaalne soojenemine üha kiireneb ja sellest on mõjutatud kõik maailma piirkonnad, kusjuures Euroopa soojeneb üleilmsest keskmisest kaks korda kiiremini 1 . Selleks et soojenemine ei ületaks Pariisi kokkuleppes sätestatud 1,5 °C ning et tagada kõigile elamisväärne tulevik ja vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi, peaks üleilmne kasvuhoonegaaside heide vähenema 2030. aastaks 43 % ja 2050. aastaks 84 % võrreldes 2019. aasta tasemega 2 . Kliimamuutuste tõttu sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmanähtused, sealhulgas eluohtlikud kuumalained, ülitugevad vihmasajud, orkaanid, metsapõlengud ja põuad 3 . 2022. aastal oli Euroopas 60 000–70 000 kuumusega seotud surmajuhtumit 4 ,  5 ja 2023. aastal suri Euroopas kuumalainete tõttu peaaegu 50 000 inimest 6 .

2024. aastal toimus veelgi rohkem katastroofe ja juba sajandi keskpaigaks prognoositakse temperatuuriga seotud suremuse kordajate olulist suurenemist 7 . Afganistanis aset leidnud surmavatele üleujutustele, mille tagajärjel hukkus 2024. aasta mais vähemalt 300 inimest, järgnesid ohtlikud, intensiivsed ja pikad suvised kuumalained, mis mõjutasid sadu miljoneid inimesi kogu maailmas. Vähemalt kümnes riigis ületas päevane õhutemperatuur 50 °C 8 . Mitmel pool Euroopas registreeriti õhutemperatuuriks üle 40 °C, kusjuures Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis põhjustas äärmuslik kuumus surmajuhtumeid ning metsa- ja maastikupõlenguid, mistõttu tuli võtta erakorralisi meetmeid, et kaitsta elanikkonda kuumastressi eest 9 . Septembris põhjustas torm Boris mitmes Euroopa riigis katastroofilisi üleujutusi, samal ajal kui Portugalis nõudsid inimelusid metsa- ja maastikupõlengud. Elude ja elatusvahendite säästmiseks, majandusliku kahju vältimiseks ja looduslike süsteemide kaitsmiseks tuleb võtta kiireloomulisi ja otsustavaid kliimameetmeid.

Kuigi teadlased on juba aastaid hoiatanud, et globaalse soojenemise peatamiseks peab kasvuhoonegaaside heide kiiresti vähenema netonullini, näitavad Teadusuuringute Ühiskeskuse esialgsed andmed, 10 et üleilmne kasvuhoonegaaside heide (arvestamata maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) tulenevat netosidumist) ulatus 2023. aastal 53 miljardi CO2 ekvivalenttonnini. See on 1,9 % rohkem kui 2022. aastal ja 3,3 % rohkem kui enne pandeemiat, st 2019. aastal (joonis 1.1.a). 2023. aastal oli kasvuhoonegaaside heite suurenemise taga eelkõige transpordisektor (+3,7 % ehk 301 miljonit CO2 ekvivalenttonni), mille heide ületab nüüd pandeemiaeelset taset. Sellele järgnesid elektritööstus (+1,6 % ehk 234 miljonit CO2 ekvivalenttonni) ja tööstuslikud põletusprotsessid (+2,9 % ehk 184 miljonit CO2 ekvivalenttonni). Suuremate heitetekitajate hulgas (joonis 1.1.b) oli kasv kõige märkimisväärsem Hiinas (+5,2 % ehk 784 miljonit tonni CO2 ekvivalenttonni) ja Indias (+6,1 % ehk 236 miljonit CO2 ekvivalenttonni). 1990. aasta heitetasemetega võrreldes on ELi kasvuhoonegaaside heide vähenenud rohkem kui kõigi teiste suurima heitega riikide oma. ELi kasvuhoonegaaside heite aastakümneid kestnud vähenemise trend tähendab, et nüüd moodustab ELi heide vaid 6,1 % üleilmsest heitkogusest, mis on järsk vähenemine võrreldes 1990. aasta 14,9 %-ga 11 .

Joonis 1.1. Peamiste heitetekitajate (ning muu maailma) heitkogused (1990–2023) ja nende muutumine aastate kaupa 12 (2019–2023)

Joonis 1.1.a	Joonis 1.1.b

ELi esialgsed andmed 13 2023. aasta kohta näitavad, et ELi eesmärgiga hõlmatud 14 kasvuhoonegaaside netoheide vähenes 2022. aastaga võrreldes 8,3 % 15 . Samal aastal püsis ELi majandustegevus üldjoontes muutumatuna ja SKP reaalkasv oli 0,5 %. Absoluutarvudes oli kasvuhoonegaaside heite vähenemine 2023. aastal mitme aastakümne suurim, võtmata arvesse COVID-19 pandeemia aastat 2020 (joonis 1.2.a). Selle tulemusena oli kasvuhoonegaaside netoheide 2023. aastal 37 % väiksem kui 1990. aastal, kusjuures SKP kasvas samal perioodil 68 %, mis näitab, et seos heite ja majanduskasvu vahel üha nõrgeneb 16 .

Joonis 1.2. Kasvuhoonegaaside (KHG) netoheide ELis (ELi eesmärgi kohaldamisala) ja sektorite kaupa 17  

Joonis 1.2.a	Joonis 1.2.b

Heitkoguste aastast muutust eri sektorites (joonis 1.2.b) mõjutavad jätkuvalt viimase nelja aasta vapustavad sündmused. Heite vähenemine 2021. aastal tulenes endiselt COVID-19st tingitud liikumis- ja muudest piirangutest, eelkõige sellistes sektorites nagu rahvusvaheline ja riigisisene transport, mis taastusid alles 2022. aastal. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pikendas ja süvendas juba 2021. aastal alanud energiakriisi, mis tõstis energiahinnad, eelkõige maagaasihinna rekordkõrgeks. Ajal, mil tuuma- ja hüdroenergia tootmine oli väiksem, tähendas see, et 2022. aastal kasutati elektri tootmiseks rohkem kivi- ja pruunsütt kui 2021. aastal, mis omakorda suurendas energeetikasektori heidet. Kõrgete energiahindade tõttu nii tööstus- kui ka kodutarbijate seas vähenenud energianõudlus aga enam kui kompenseeris selle suurenemise.

Heite vähenemine 2023. aastal on selgelt seotud energiasüsteemi hoogsama ümberkujundamisega, mis loob kindla aluse tulevikuks ja suurendab kindlustunnet, et EL suudab saavutada oma kliimaeesmärgid õiglasel ja konkurentsivõimelisel viisil. Heite rekordilisse vähenemisse andis suurima panuse energeetikasektor, kus heide 18 oli 2022. aastaga võrreldes koguni 18 % (167 miljonit CO2 ekvivalenttonni) väiksem. Sellise vähenemise põhjustas taastuvallikatel põhineva elektritootmise (peamiselt tuule- ja päikeseenergia) märkimisväärne kasv nii söe- kui ka gaasipõhise tootmise arvelt. Vähemal määral oli see tingitud nii elektri- kui ka soojusenergia tootmise vähenemisest (vastavalt –3,1 % ja –2,3 %) võrreldes 2022. aastaga 19 ning hüdro- ja tuumaenergia tootmise taastumisest. Esialgsed andmed 2023. aasta kohta 20 näitavad, et taastuvad energiaallikad olid esimest korda nii selge vahega olulisim energiaallikas elektritootmises (44,7 % elektrist toodeti taastuvallikatest, samas kui fossiilkütuste osakaal oli 32,5 % ja tuumaenergia osakaal 22,8 %). Taastuvenergia tootmine on suurenenud peamiselt tänu sellele, et kahe viimase aasta jooksul on üles seatud märkimisväärses mahus uut päikese- ja tuuleenergiavõimsust ning uusi rekordeid püstitati fotoelektriliste päikeseenergiaseadmete paigaldamises 21 .

Ka tööstussektori heide 22 vähenes 2022. aastaga võrreldes 6 %, eriti energiamahukates tööstusharudes (nt mineraali- ja metallitööstuses vastavalt –8,4 % ja –7,8 %). Heite vähenemine tööstuses tuleneb toodangu kahanemisest ja jätkuvast tõhususe suurendamisest. ELi tööstustoodangu füüsiline kogus vähenes 2023. aastal 2 %, kuid oli siiski suurem kui 2019. ja 2021. aastal 23 . Keskmisest suuremat vähenemist täheldati siiski sektorites, mis on kõige energiamahukamad või kus lähteainena kasutatakse fossiilkütuseid (nt paberimass ja paber, põhimetallid ja kemikaalid). ELi tööstuse tõhusus on suurenenud mitme aasta vältel. Tõhususe suurenemist võib väljendada ühe toodanguühiku kohta tekitatud heitkogusena (nt heitemahukusena, kasvuhoonegaaside heitena kogulisandväärtuse ühiku kohta). Viimane suundumus näitab energiamahukate tööstusharude heitemahukuse pidevat vähenemist (sõltuvalt konkreetsest sektorist 10–13 % aastatel 2017–2021).

Oluline on hoonesektori heite eeldatav vähenemine 5,6 % (ehk 27 miljonit CO2 ekvivalenttonni) 24 . Seda saab põhjendada eelkõige suhteliselt pehmema talvega 25 . ELi hoonefondi tekitatava süsinikuheite vähendamisele aitab kaasa hoonete energiatõhususe direktiivi 26 vastuvõtmine 2024. aasta aprillis.

Riigisisesest transpordist tulenev heide vähenes 2023. aastal vaid vähesel määral (–0,8 %), hoolimata kaupade autoveo märkimisväärsest vähenemisest (–3,2 % tonnkilomeetrites) 27 ja elektrisõidukite kasutuselevõtu jätkuvast kasvust (elektrisõidukite arv kasvas 2022. aastaga võrreldes 48,5 % kokku 4,5 miljoni elektrisõidukini) 28 .

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmatud heitkogused vähenesid 2023. aastal rekordiliselt 15,6 % võrreldes 2022. aastaga (suurim mõju on siin energeetikasektori heite vähenemisel, mille põhjuseks on taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt). Heide vähenes ka jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites, kuigi mitte nii märgatavalt: 1,6 % võrreldes 2022. aastaga.

Esialgsed 2023. aasta andmed kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris viitavad sellele, et CO2 netosidumine on võrreldes 2022. aastaga suurenenud 8,5 % (ehk 20 miljonit CO2 ekvivalenttonni), kuigi ligikaudsed heiteandmed tuleb veel põhjalikumalt üle vaadata.

Õhusõidukikäitajate tõendatud heitkogused suurenesid ELis 2022. aastaga võrreldes 9,5 %, kuna lennundussektor ikka veel taastub COVID-19 pandeemia aegsest madalseisust.

1.2Edenemine kliimaneutraalsuseesmärgi suunas

Kokkuvõttes nähtub 2023. aasta esialgsetest andmetest, et ELi kasvuhoonegaaside netoheide on praegu kooskõlas hüpoteetilise lineaarse vähendamistrajektooriga ELi 2030. aasta eesmärgi – s.o vähendada kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 % – saavutamise suunas (vt joonis 1.3.a). Edaspidi tuleb heidet vähendada keskmiselt 134 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas kuni 2030. aastani. See on veidi ulatuslikum vähendamine kui ajavahemiku 2017–2023 keskmine: ligikaudu 120 miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas. See eeldab kuni 2030. aastani paika pandud õigusraamistiku täielikku rakendamist ja seda toetavaid investeeringuid. Pärast 2030. aastat tuleb heite vähendamise tempot vähemalt säilitada, et ELil oleks võimalik üleminekust kasu saada. Tagamaks, et EL saavutab 2050. aastaks oma kliimaneutraalsuseesmärgi, tuleb meetmete võtmisel keskenduda üha enam sektoritele, kus heidet on raske vähendada, ja sidumise suurendamisele pärast 2040. aastat (vt joonis 1.3.a).

ELi liikmesriikide heiteprognoosid annavad aimu, missuguseks heide ELis eeldatavasti kujuneb. 2024. aastal ajakohastasid oma prognoose 11 liikmesriiki 29 . Kui riikide prognoosid ELi tasandil koondada, siis on tulemuseks samasugune heite vähenemise tase, mis saadi ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide analüüsimisel 30 (st liidusisese kasvuhoonegaaside netoheite puhul –51 %, kui võtta arvesse nii olemasolevaid kui ka lisameetmeid) 31 . Käesoleva aruande koostamise ajaks esitatud 14 lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava esialgne analüüs näitab, et see vajakajäämine võrreldes ELi 2030. aasta eesmärgiga vähendada heidet 55 % on märkimisväärselt kahanenud.

Sektoritest on heite vähendamine kõige keerulisem transpordis, hoonesektoris ja tööstuses. Modelleerimistulemuste põhjal eeldab komisjon, et lähiaastatel väheneb heide nendes sektorites märkimisväärselt, kuid liikmesriikide prognoosid on seni näidanud vähest edasiminekut või on olnud nõutavatest tulemustest märkimisväärselt tagasihoidlikumad (joonis 1.3.b). Samad sektorid seisavad silmitsi suurte süsinikuheite vähendamise probleemidega ka 2030. aasta järgsel perioodil, kuid liikmesriikide praegused prognoosid neile probleemidele lahendusi ei paku. Tundub, et põllumajandussektoris saavutatakse tõenäoliselt 2030. aastaks eeldatav heite vähenemine. Heite napp vähenemine viimastel aastatel ning järgmisel kümnendil vajalikud jõupingutused väärivad siiski täiendavat analüüsi ning eeldavad poliitika ja meetmete mõju paremat mõõtmist. Selleks võib olla vaja sihtalgatusi põllumajandusliku toidutööstuse väärtusahelas, sealhulgas väljaspool põllumajandusettevõtteid, ja pakkuda täiendavaid stiimuleid heite vähendamiseks 32 .

Süsiniku sidumine LULUCFi sektoris vähenes aastatel 2014–2022, kuid 2023. aastal oli see hinnangute kohaselt suurem kui 2022. aastal ja jõudis tagasi 2018. aasta tasemele. Väga oluline on tagada, et süsiniku sidumist LULUCFi sektoris saaks tõhustada, et aidata kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Liikmesriikide prognooside põhjal jääb aga sidumine endiselt ligikaudu 45–60 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra alla ELi eesmärgile saavutada 2030. aastaks maasektoris täiendav netosidumine 42 miljonit CO2 ekvivalenttonni 33 .

Joonis 1.3.a	Joonis 1.3.b

1.3ELi edusammud kliimameetmete valdkonnas 

Kaasseadusandjad on nüüdseks vastu võtnud kõik paketi „Eesmärk 55“ ettepanekud peale energia maksustamise direktiivi läbivaadatud versiooni, 38 nii et ELi poliitika on nüüd kooskõlas Euroopa kliimamääruses (määrus (EL) 2021/1119) 2030. aastaks seatud ajakohastatud eesmärgiga. Praegu keskendutakse vastuvõetud aktide rakendamisele, mis võimaldab ELil ja selle liikmesriikidel vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega 39 ning teha järjepidevaid edusamme kliimamuutustega kohanemisel (vt 5. peatükk).

Komisjon on vastu võtnud teisesed õigusaktid, millega rakendatakse rangemat ELi HKSi (mis hõlmab meretransporti ja läbivaadatud sätteid lennunduse kohta), uut HKSi hoonete, maanteetranspordi ja väiketööstuse jaoks (määrus (EL) 2023/957, direktiiv (EL) 2023/958, direktiiv (EL) 2023/959) ning kliimameetmete sotsiaalfondi (määrus (EL) 2023/955). Samuti on komisjon võtnud vastu eeskirjad, millega rakendatakse jõupingutuste jagamise määruse läbivaadatud versiooni (määrus (EL) 2023/857), LULUCFi määruse läbivaadatud versiooni (määrus (EL) 2023/839) ning läbivaadatud määrust, millega karmistatakse uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme (määrus (EL) 2023/851).

Kaasseadusandjad võtsid vastu ka määrused, millega muudeti fluoritud gaase ja osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevaid eeskirju ning tänu millele hoitakse 2050. aastaks ära veel 500 miljonit CO2 ekvivalenttonni heidet. Need määrused jõustusid 2024. aasta märtsis.

Komisjon on seoses kliimaalgatustega vastu võtnud ligikaudu 39 delegeeritud õigusakti ja rakendusakti. Ka liikmesriigid on alustanud paketi „Eesmärk 55“ rakendamist, integreerides riigi tasandil ELi ajakohastatud kliima- ja energiaeesmärgid, mis kajastuvad nende riiklikes energia- ja kliimakavades (vt allpool).

Kaasseadusandjad on võtnud vastu mitu muud õigusakti, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele: uute raskeveokite CO2 heite norme karmistav määrus, millega kehtestati uued ranged CO2 heite vähendamise eesmärgid 2030., 2035. ja 2040. aastaks, ning kogu ELi hõlmavat süsiniku eemaldamise sertifitseerimise süsteemi käsitlev määrus, milles on sätestatud õigusnormid süsiniku eemaldamise sõltumatu kontrollimise kohta ning selliste sertifitseerimissüsteemide tunnustamise kohta, mida saab kasutada ELi raamistikule vastavuse tõendamiseks. 2024. aasta juunis võtsid kaasseadusandjad vastu looduse taastamise määruse, mille eesmärk on taastada ökosüsteeme, elupaiku ja liike kõigil ELi maismaa- ja merealadel, et võimaldada elurikkal ja vastupanuvõimelisel loodusel kestvalt ja püsivalt taastuda, aidata kaasa ELi kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamisele ning täita rahvusvahelisi kohustusi.

Vastavalt Euroopa kliimamäärusele avaldas komisjon 2024. aasta veebruaris teatise ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, mis on vaheetapp teel kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050. Komisjon soovitas vähendada ELi kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 90 % võrreldes 1990. aastaga. Lisaks avaldas komisjon 2024. aasta märtsis teatise tööstusliku süsinikumajanduse kohta, milles kirjeldatakse seda, kuidas tehnoloogialahendused, millega saab CO2 koguda või otse atmosfäärist eemaldada ning seejärel säilitada või kasutada, võivad aidata saavutada 2040. aasta eesmärgi ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

2024. aasta märtsis avaldas komisjon teatise kliimariskide juhtimise kohta, milles käsitletakse seda, kuidas EL saab tulemuslikult ennetada kasvavaid kliimariske ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõju suhtes. Teatis koostati vastusena Euroopa kliimariskide hindamisele ja on osa ELi 2021. aasta kohanemisstrateegia rakendamisest (selle kohta on rohkem teavet 5. peatükis).

2023. aastal esitas komisjon ettepaneku metsaseireraamistikku käsitleva määruse kohta eesmärgiga luua kõiki ELi metsi ja muud puittaimestikuga maad hõlmav terviklik ja kvaliteetne seiresüsteem, et paremini tõrjuda eri survetegureid ja ohte (vt 4. peatükk).

2024. aasta septembris avaldas komisjon aruande energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse toimimise kohta 40 ning määruse hindamise tulemused 41 . See määrus on äärmiselt oluline õigusakt, milles on sätestatud kavandamis-, aruandlus- ja seire-eeskirjad, mille eesmärk on tagada edusammud ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Hindamise käigus jõuti järeldusele, et märkimisväärne osa määruse eesmärkidest on saavutatud, kuna kavandamine ja aruandlus on muudetud sidusamaks, integreeritumaks ja lihtsamaks ning on aidatud suunata EL õigele kursile, et saavutada 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärgid. Siiski tehti hindamisel kindlaks teatavad parandamist vajavad valdkonnad, mida võiks määruse võimaliku tulevase läbivaatamise korral kaaluda, sealhulgas vajadus täiustada tulevasi riiklikke energia- ja kliimakavasid selliselt, et need oleksid tõelised rohepöördesse investeerimise kavad, ning määruse nende sätete tõhustamine, mis puudutavad kliimamuutustega kohanemist.

Selleks et tugevdada komisjoni koostööd ettevõtjate ja sotsiaalpartneritega, teatas president von der Leyen oma 2023. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus kavatsusest korraldada sari puhtale energiale ülemineku dialooge. 2024. aasta aprillis avaldatud teatises puhtale energiale ülemineku dialoogide kohta tehakse kokkuvõte neist dialoogidest ja käsitletakse põhielemente, mis võivad aidata tugevdada tööstuslikku lähenemisviisi kestliku Euroopa loomiseks.

Süsiniku piirimeedet (SPIM), millega kehtestati õiglane hind ELi sisenevate CO2-mahukate kaupade tootmisel tekkivale süsinikuheitele, rakendatakse järk-järgult samal ajal LHÜde tasuta eraldamise järkjärgulise lõpetamisega ELi HKSis, et vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu 42 . Alates SPIMi üleminekuetapi algusest 2023. aasta oktoobris peavad SPIMi kohaldamisalasse kuuluvad ELi importijad esitama iga kvartali kohta aruande, kuid neil ei ole finantskohustusi. Lõplik kord hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026 ja selleks valmistumisel töötab komisjon praegu välja piirimeetme rakendamiseks vajalikke rakendusakte ja delegeeritud õigusakte ning läbivaatamisaruannet (2025).

Kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikliga 14 pidid liikmesriigid esitama 30. juuniks 2024 oma lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava. Need on kümneaastased strateegiadokumendid, milles liikmesriikidel on võimalus panna paika poliitikasuunad ja meetmed selle kohta, kuidas viia oma jõupingutused kooskõlla Euroopa roheleppe kohaste ELi kõrgemate kliimaeesmärkidega. Käesoleva aruande koostamise ajaks on oma lõpliku riikliku energia- ja kliimakava komisjonile esitanud 14 liikmesriiki 43 . Kuna riiklike energia- ja kliimakavade projektides sisaldunud meetmed ei ole piisavad selleks, et saavutada kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55 %, tuleb kavade lõplikes versioonides näidata, et heite vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi on märkimisväärselt suurendatud. Samuti peavad liikmesriigid oma kavades pöörama oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutustega kohanemiseks võetavatele meetmetele.

1.4Kliimameetmed inimeste hüvanguks

Kliimamuutused ja rohepööre mõjutavad kogu majandust ning nendega kaasnevad märkimisväärsed muutused ühiskonnas, eluviisides ja töövõimalustes. Käimasolevad muutused mõjutavad oskusi, ameteid, palku, töötingimusi ja tööjõunõudlust. Selle tulemusena eeldatavasti suureneb ühest sektorist teise liikuvate töötajate arv. EL võtab meetmeid, et toetada oskuste edukat ümberkujundamist. Euroopa oskuste tegevuskava eesmärk on toetada oskuste partnerlusi, mis rahuldavad tööturu vajadusi, toetavad rohe- ja digipööret ning edendavad kohalikke ja piirkondlikke majanduskasvu strateegiaid. Tegevuskava juhtalgatuse, st oskuste pakti raames pakuti 2022. ja 2023. aastal 2 500 organisatsiooni kaudu koolitust enam kui 3,5 miljonile töötajale 44 . Hiljutise uuringu 45 kohaselt on ELi roheleppe eesmärkide saavutamiseks vajalike uute tuulikute ja päikesepaneelide paigaldamiseks vaja ELis juurde ligikaudu 130 000–145 000 oskustöötajat, mis eeldab, et aastaks 2030 investeeritakse oskustesse 1,1–1,4 miljardit eurot 46 .

EL on jätkanud ressursside eraldamist nende võimaluste realiseerimiseks. Õiglase ülemineku fondist rahastatavate projektide kaudu saavad peaaegu 200 000 töötajat omandada uusi oskusi. Näiteks Bulgaarias toetatakse kuni 2029. aastani 3 000 töötut uue, keskkonnahoidliku töökoha leidmisel, parandatakse rohkem kui 3 300 eluaseme energiatõhusust ning 80 VKEd saavad toetust, et investeerida nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud uutesse oskustesse.

Lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) müük ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS) tõi jätkuvalt märkimisväärset tulu liikmesriikide eelarvesse (vt 2. peatükk). Näiteks teatas Kreeka, et eraldas 1,1 miljardit eurot Kreeka energiasüsteemi ümberkujundamise fondi, millest toetatakse muu hulgas väikese sissetulekuga leibkondadele mõeldud energiatoetusi, ettevõtlustoetusi üleminekupiirkondades, ümberõppeprogramme ja rohelise taristu projekte.

HKSi moderniseerimisfondi kaudu said ebasoodsas olukorras olevad suure CO2-heitega tööstusest sõltuvad piirkonnad toetust õiglaseks üleminekuks energeetikasektoris, näiteks Horvaatias, kus ühe kavaga toetatakse 80 MW uue taastuvenergiavõimsuse ja 20 MW energiasalvestusvõimsuse kasutuselevõttu. Selle tulemusel säästetakse aastas 140 000 megavatt-tundi (MWh) energiat, mis vastab ligikaudu 31 000 Horvaatia kodumajapidamise elektritarbimisele.

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest saavad näiteks Rumeenia kodumajapidamised REPowerEU peatüki raames vähemalt 122 000 vautšerit, et investeerida vähemalt 33 000 kodu energiatõhusamaks renoveerimisse ning päikesepaneelide ja salvestusakude paigaldamisse, mis võimaldab toota taastuvenergiat oma tarbeks. Piirkondlikud ühtsed kontaktpunktid pakuvad kodumajapidamistele teavet hoonete energiatõhusaks renoveerimise eelistest, praktilistest aspektidest ja rahastamise võimalustest 47 . Slovakkia ehitab 2026. aastaks üle 160 km uut jalgrattataristut, et aidata kodanikel minna isiklike autode kasutamiselt üle jalgrattasõidule 48 . Tänu taasterahastule „NextGenerationEU“ on rohkem kui 9,8 miljonit inimest ELis paremini kaitstud loodusõnnetuste eest (vt 6. peatükk).

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon aitab Euroopa piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel suurendada oma vastupanuvõimet kliimamuutuste mõju suhtes. Selle eesmärk on aidata 2030. aastaks vähemalt 150 kogukonnal mõista kliimariske, kliimamuutusteks paremini valmistuda ning võtta kasutusele uuenduslikud lahendused (vt 5. peatüki punkt 4).

Üleminek toob kasu ka inimeste tervise ja heaolu seisukohast. Näiteks väiksem energiatarbimine ning üleminek heitevabadele taastuvatele energiaallikatele ja vähem saastavatele kütustele parandavad õhukvaliteeti. 2040. aasta kliimaeesmärgi mõjuhinnangu analüüsi kohaselt võib 90 % eesmärgi saavutamisega väheneda õhusaastest tingitud enneaegsete surmade arv aastas 466 000-lt 2015. aastal 196 000-le 2040. aastal.

2ELi HEITKOGUSTEGA KAUPLEMISE SÜSTEEM 

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“ elektri- ja soojusenergia tootmises, tööstuslikus tootmises, lennunduses ja meretranspordis. Nende sektorite arvele langeb ligikaudu 40 % ELi koguheitest. HKS on olnud ELi kliimameetmete nurgakivi alates 2005. aastast ning selle kohaldamisala on aja jooksul laiendatud.

ELi HKSis on hõlmatud sektoritele kehtestatud heitkoguste piirmäär, mida vähendatakse igal aastal vastavalt süsteemi panusele ELi üldise kliimaeesmärgi saavutamisse. Piirmäära väljendatakse lubatud heitkoguse ühikutes (LHÜd), mille ettevõtjad peavad oma heitkoguste katteks igal aastal tagastama. Ettevõtjad ostavad LHÜsid peamiselt enampakkumistel, mille kaudu liikmesriigid saavad tulu, et veelgi toetada kliimameetmeid ja energiasüsteemide ümberkujundamist. ELi HKS stimuleerib heitkoguste vähendamist kulutõhusal ja tehnoloogianeutraalsel viisil, kuna LHÜde hinna määrab turg.

2023. aastaks oli ELi HKS aidanud vähendada elektri- ja soojusenergia tootmisest ning tööstuslikust tootmisest tulenevat heidet 2005. aasta tasemega võrreldes 47,6 %. See vähenemine on suures osas saavutatud süsinikuheite järkjärgulise vähendamisega elektri- ja soojusenergia tootmises tänu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, söe järkjärgulisele asendamisele gaasiga ning energiatõhususe suurendamisele. Täpsem teave heitesuundumuste kohta ELi HKSis on esitatud punktis 2.1.

Samal ajal on ELi HKSi raames teenitud üle 200 miljardi euro enampakkumistulu, mida liikmesriigid on enamjaolt kasutanud taastuvate energiaallikatega, energiatõhususe suurendamisega ja vähesaastava transpordiga seotud projektide toetamiseks. Alates 2023. aasta juunist peavad liikmesriigid kasutama kogu ELi HKSist saadavat tulu (või samaväärset rahasummat) kliimameetmeteks ja energiasüsteemi ümberkujundamise toetamiseks, sealhulgas nendega seotud sotsiaalseid aspekte käsitlevate meetmete toetamiseks. See kohustus on üks muudatustest, milles lepiti kokku HKSi direktiivi läbivaatamise käigus 2023. aastal. Üksikasjalikum teave läbivaadatud ELi HKSi ja süsteemi toimimise kohta 2023. aastal esitatakse peatselt avaldatavas 2024. aasta aruandes süsinikuturu kohta 49 .

2.1Heitesuundumused

2023. aastal oli ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluv koguheide 1 149,1 miljonit CO2 ekvivalenttonni (mis tähendab vähenemist võrreldes 1 361,9 miljoni CO2 ekvivalenttonniga 2022. aastal). Elektrijaamade ja tööstuskäitiste heide oli 1 095,9 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on 16,5 % vähem kui 2022. aastal 50 . See on suurim heite vähenemine, mis seni on saavutatud.

Suurima panuse ELi HKSi heitkoguste rekordilisse vähenemisse andis elektrienergiasektor: elektritootmisest tulenev heide vähenes 2022. aastaga võrreldes 24 %. See vähenemine on tingitud taastuvallikatel (peamiselt tuule- ja päikeseenergia) põhineva elektritootmise märkimisväärsest kasvust ja söe asendamisest gaasiga. 2023. aastal oli taastuvenergia ELis peamine elektriallikas, mille arvele langes 44,7 % kogu elektritootmisest 51 . Samal ajal vähenes fossiilkütustest toodetud elektri kogus 2022. aastaga võrreldes 19,7 % ja moodustas 32,5 % kogu elektritoodangust. Tänu 2023. aastal paigaldatud 16 GW tootmisvõimsusele möödus tuuleenergia maagaasist ja sai tuumaenergia järel ELi suuruselt teiseks elektriallikaks 52 .

Energiamahukates tööstussektorites vähenes heide 2022. aastaga võrreldes 7,5 %, mis oli tingitud toodangu kahanemisest ja tõhususe suurenemisest. Andmed ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvate käitiste toodangu mahu kohta ei ole käesoleva aruande avaldamise ajal kättesaadavad. Eurostati tööstustoodangu statistika näitab siiski, et tööstustoodangu kogumaht vähenes 2023. aastal veidi, kuid oli endiselt suurem kui 2019. ja 2021. aastal (st vahetult enne COVID-19 pandeemiat ja Venemaa sissetungi Ukrainasse).

Lennunduses on heitkogused aasta-aastalt suurenenud, pärast seda, kui need 2020. aastal COVID-19st tingitud liikumispiirangute ja majanduslanguse tõttu märkimisväärselt kahanesid (vt punkt 2.3 allpool). Meretranspordist pärit heide lisati ELi HKSi alles 1. jaanuarist 2024 (vt punkt 2.3 allpool).

Joonis 2.1. ELi HKSi heitkoguste piirmäär võrreldes tõendatud heitkogustega (2005–2023) 53

2.2ELi HKSi raames teenitud tulu

LHÜde müük ELi HKSi enampakkumistel toob liikmesriikide eelarvesse märkimisväärset tulu, millega saab toetada energiasüsteemi ümberkujundamist ja süsinikuheite vähendamist HKSiga hõlmatud sektorites. HKS on praeguseks sisse toonud üle 200 miljardi euro (ajavahemikus 2021–2023 113 miljardit eurot). 2023. aastal oli HKSi kogutulu 43,6 miljardit eurot. Sellest 33 miljardit eurot läks otse liikmesriikidele. Ülejäänud tulust läks 7,4 miljardit eurot HKSi innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi (vt 6. peatükk) ning 2,8 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastusse, mida liikmesriigid kasutavad puhtale energiale ülemineku edendamiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks.

HKSi direktiivi läbivaatamisega 2023. aastal muudeti enampakkumistulude kasutamise eeskirju. Liikmesriigid on kohustatud kasutama kogu HKSi tulu (või samaväärse rahasumma) kliimameetmete rakendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks, välja arvatud tulu, mida nad kasutavad kaudsete süsinikukulude hüvitamiseks antavaks abiks 54 . Juhtimismääruse kohaselt esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad HKSist saadud tulu kasutavad. 2023. aasta kohta esitatud teabe analüüs on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 7. peatükis.

Kokku oli 2023. aastal saadud tulust, mille suhtes kehtib eespool nimetatud kohustus, juba välja makstud 72 % ja veel 3 % oli seotud konkreetse meetmega. Tulevastes aruannetes kajastatakse, kuidas liikmesriigid on kasutanud ülejäänud tulu. Liikmesriigid teatasid, et on välja maksnud 22,7 miljardit eurot, et toetada projekte energiavarustuse, võrkude ja salvestamise (9,7 miljardit eurot), hoonete energiatõhususe, kütmise ja jahutamise (2,3 miljardit eurot) ning avalike transporditeenuste ja liikuvuse valdkonnas (5,1 miljardit eurot) (vt joonis 2.2 HKSi tulude väljamaksmise kohta kategooriate kaupa 2023. aastal). Need projektid hõlmavad muu hulgas päikeseelektrisüsteemide paigaldamist Rumeenias, energiatõhususe parandamiseks mõeldud toetusi madala sissetulekuga leibkondadele Prantsusmaal ning Lissaboni ja Porto metroovõrgu laiendamist Portugalis.

Lisaks teatasid liikmesriigid, et on eraldanud 0,7 miljardit eurot tööstuse süsinikuheite vähendamise projektidele (vähese süsinikuheitega tehnoloogiad, CO2 kogumine, utiliseerimine ja säilitamine (CCUS) ning tööstussektorite energiatõhusus), sealhulgas rahaline ja tehniline toetus Belgia Vallooni piirkonna ettevõtjatele üleminekul nullnetoheitega majandusele. Liikmesriigid teatasid ka, et on eraldanud 2,7 miljardit eurot sotsiaaltoetuste ja õiglase üleminekuga seotud meetmete jaoks.

2023. aasta väljamaksetest liigitus liikmesriikide aruannete kohaselt 1,4 miljardit eurot kategooriasse „muu“, mis hõlmab meetmeid, mis ei sobi ühtegi muusse kategooriasse või sobivad mitmesse kategooriasse. Näiteks võib tuua Rootsi nn kliimahüppefondi (Climate Leap), mille raames toetatakse mitmesuguseid heitkoguste vähendamise, biogaasi, elurikkuse ja teadusuuringutega seotud projekte.

ELi HKSi enampakkumistulu on andnud neisse ja paljudesse teistesse liikmesriikides ellu viidud mõjukatesse projektidesse olulise panuse. Euroopa Keskkonnaameti veebisaidil 55 kättesaadavad kolmeteistkümne enampakkumistulust (kaas)rahastatud projekti juhtumiuuringud annavad tunnistust selle tulu positiivsest mõjust ELi kliimapöördele. Üksikasjalikumad andmed HKSi tulu kasutamise kohta on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 7. peatükis.

2.3Meetmed lennundus- ja meretranspordisektoris

Meretransport

Meretranspordi arvele langeb 3–4 % ELi CO2 koguheitest. Meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite seiret, aruandlust ja kontrolli käsitleva määruse 57 alusel kogutud andmete kohaselt oli meretranspordisektori heide 2023. aastal kokku 126,7 miljonit tonni CO2, kui võtta arvesse kõiki EMP sadamatesse saabunud ja sealt väljunud reisidega seoses tekkinud heitkoguseid. Pärast HKSi direktiivi läbivaatamist hõlmab ELi HKS alates 1. jaanuarist 2024 ELi õiglast osa (50 % reiside puhul, mis algavad või lõpevad väljaspool EMPd) ELi sadamaid külastavate suurte laevade tekitatavast CO2 heitest. Selleks et tagada sektori sujuv ühinemine HKSiga, peavad laevandusettevõtjad 2024. aastal tagastama LHÜsid koguses, mis vastab 40 % ELi HKSi raames teatatud heitkogustest. 2025. aastal suureneb see osakaal 70 %-ni ja alates 2026. aastast 100 %-ni. Muude kasvuhoonegaaside kui CO2 (metaan ja dilämmastikoksiid) heitkoguste kohta esitatakse andmed seire- ja aruandlusmääruse alusel juba 2024. aastal ning need lisatakse ELi HKSi kohaldamisalasse alates 2026. aastast.

Rahvusvahelisel tasandil toetas EL edukalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegia läbivaatamist, milles jõuti kokkuleppele 2023. aasta juulis. Selles on nüüd seatud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks või selle paiku laevade puhul nullnetoheiteni ning see sisaldab ka soovituslikke vahe-eesmärke 2030. ja 2040. aastaks. Nende vähendamiseesmärkide saavutamiseks toetab EL kava võtta 2025. aastaks vastu keskpika perioodi meetmete pakett, mis hõlmab nii laevakütuste standardit kui ka meretranspordi tekitatava kasvuhoonegaaside heite hinnastamise mehhanismi ja mis põhineb 2024. aastal otsustusprotsessi toetuseks tehtaval põhjalikul mõjuhinnangul.

Lennundus

2023. aastal suurenesid HKSi kohaldamisalasse kuuluvad lennunduse heitkogused jätkuvalt ning moodustasid kokku 53,2 miljonit CO2 ekvivalenttonni. See on 9,5 % rohkem kui 2022. aastal 58 . HKSi direktiivi läbivaatamisest tulenevalt võtab komisjon 2024. ja 2025. aastal vastu terve rea rakendusakte, 59 et tugevdada ELi lennunduse HKSi ja suurendada sektori panust ning rakendada rahvusvahelise lennunduse CO2 heite kompenseerimise ja vähendamise süsteemi (CORSIA) ELis asuvate lennuettevõtjate Euroopa-väliste lendude suhtes. EL on kogu maailmas üks esimesi jurisdiktsioone, kus CORSIAt õiguslikult rakendatakse. CORSIA eesmärk on kompenseerida rahvusvahelistest lendudest tulenevad heitkogused, kui need ületavad teatava taseme 60 . 2024. aasta sügise seisuga ei ole seda taset saavutatud ja lennuettevõtjatel ei ole CORSIAst tulenevaid kompenseerimiskohustusi.

Lennunduse üleüldine kliimamõju on praegu kaks kuni neli korda suurem kui üksnes selle varasema CO2 heite mõju 61 . 66 % lennunduse kliimamõjust langeb muu kui CO2 heite arvele 62 . Muu kui CO2 heite mõju analüüs põhineb mudelitel. Nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel tasandil on projekte lennunduse muu kui CO2 heite mõõtmiseks. Liikmesriigid ei tee veel lennunduse muu kui CO2 heite seiret. Läbivaadatud HKSi direktiivi kohaselt peavad õhusõidukikäitajad alates 1. jaanuarist 2025 tegema muu kui CO2 heite mõju seiret iga lennu kohta ja esitama selle kohta igal aastal aruande 63 . Tuginedes lennunduse muu kui CO2 heite mõju seire raamistiku kohaldamisel saadud tulemustele, esitab komisjon 31. detsembriks 2027 aruande ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku muu kui CO2 heite mõju leevendamiseks.

3JÕUPINGUTUSTE JAGAMIST KÄSITLEVA MÄÄRUSEGA HÕLMATUD HEIDE

Jõupingutuste jagamist käsitlev määrus hõlmab kasvuhoonegaaside heidet, mida põhjustavad riigisisene transport (v.a lennunduse tekitatav CO2 heide), hooned, põllumajandus, väiketööstus ja jäätmed 64 . See heide moodustab ligikaudu 65 % liidusisesest heitest. Jõupingutuste jagamise määrusega on kehtestatud ajavahemikuks 2021–2030 siduvad siseriiklikud eesmärgid heitkoguste vähendamiseks asjaomastes sektorites 2005. aasta tasemega võrreldes.

Ligikaudsete andmete põhjal oli jõupingutuste jagamisega hõlmatud sektorites heide 2023. aastal 2 % väiksem kui 2022. aastal, st 19,2 % väiksem kui 2005. aastal. Heite vähenemine tulenes eelkõige hoonesektorist, kus see vähenes 2022. aastaga võrreldes 5,5 %. Sellele järgnes põllumajandus, kus heide oli 2,0 % väiksem kui 2022. aastal. Transpordisektoris, mis on suurim jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse kuuluv sektor ja mille arvele langeb üle kolmandiku jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite koguheitest, vähenes heide 0,8 %.

Joonis 3.1. Jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktidega hõlmatud sektorite heide aastatel 2005–2030 ja aastaks eraldatud heitkogused, EL 27

3.1Edusammud jõupingutuste jagamisega hõlmatud heitkoguste vähendamisel 2030. aasta eesmärke silmas pidades

Selles punktis antakse ülevaade iga liikmesriigi edusammudest talle (eelkõige 2022. aastaks) määratud heite piirmäära (väljendatud aastaks eraldatud heitkogusena) järgimisel. Ülevaade põhineb 2022. 65 ja 2021. aasta lõplikel kasvuhoonegaaside inventuuri andmetel, 2023. aasta ligikaudsetel kasvuhoonegaaside heitkogustel ja 2024. aastal kasvuhoonegaaside heite kohta aastateks 2024–2030 koostatud prognoosidel. Aastate 2021–2025 nõuete täitmise tsükkel on kavas 2027. aastal (pärast 2021–2025. aasta heitkoguste põhjalikku läbivaatamist) ja aastate 2026–2030 nõuete täitmise tsükkel 2032. aastal (pärast 2026–2030. aasta heitkoguste põhjalikku läbivaatamist).

Kõik liikmesriigid täitsid oma kohustused, mis tulenesid jõupingutuste jagamist käsitlevast otsusest, millega kehtestati iga-aastased heite piirnormid ajavahemikuks 2013–2020. Jõupingutuste jagamise määruses, mis võeti vastu 2018. aastal ja mida muudeti 2023. aastal, on seatud kogu ELi hõlmav eesmärk vähendada jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites heidet 2030. aastaks 40 % võrreldes 2005. aasta tasemega. Jõupingutuste jagamise määruse kohane ELi üldeesmärk on teisendatud riiklikeks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkideks, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, ja iga-aastasteks kasvuhoonegaaside heite piirmääradeks. Liikmesriigid võivad oma iga-aastaste heite piirmäärade järgimiseks ja 2030. aasta eesmärgi täitmiseks kasutada paindlikkusmeetmeid. Need paindlikkusmeetmed hõlmavad aastaks eraldatud heitkoguste järgmistesse aastatesse ülekandmist, laenamist, ostmist ja müüki, samuti maakasutussektori krediitide kasutamist ning teatavate liikmesriikide puhul ka võimalust kasutada ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikuid (selle kohta on rohkem teavet aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 8. peatükis). Jõupingutuste jagamise määrust kohaldavad ka Island ja Norra, kuid allpool on esitatud ainult ELi liikmesriikide (prognoositavate) heitkoguste suundumused.

2022. aastal oli ELi heide jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites summaarsest heite piirmäärast 3,1 % väiksem. Samas ületas heide kaheksas liikmesriigis neile aastaks eraldatud heitkoguse 66 . See on sarnane 2021. aasta tulemustega 67 . 2023. aasta heiteandmed on endiselt esialgsed, kuid eeldatavasti oli kümnes liikmesriigis heide suurem kui neile aastaks eraldatud heitkogus 68 . Jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse kuuluvad 2021., 2022. ja 2023. aasta heitkogused vaadatakse läbi 2027. aastal, mil iga ajavahemiku 2021–2025 aasta kohta tehakse nõuete täitmise kontroll. Selles etapis saavad liikmesriigid kasutada jõupingutuste jagamise määrusega ette nähtud paindlikkusmeetmeid, et tagada vastavus oma aastastele heite piirmääradele. Liikmesriikide poolt 2023. ja 2024. aasta märtsis esitatud heiteprognooside põhjal on aga juba praegu võimalik saada ettekujutus jõupingutuste jagamise määruse eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest.

Kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikliga 14 pidid liikmesriigid esitama 30. juuniks 2024 oma lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava. Võttes arvesse käesoleva aruande koostamise ajaks komisjonile esitatud 14 lõplikku riiklikku energia- ja kliimakava 69 ning liikmesriikide poolt 2023. ja 2024. aasta märtsis esitatud heiteprognoose, peaksid kõige ambitsioonikamate koondprognooside kohaselt ELi tasandi heitkogused 2005. aasta tasemega võrreldes vähenema 2030. aastaks üle 37 % (vt joonis 3.2). See on edasiminek võrreldes ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide põhjal tehtud koondprognoosidega, mille kohaselt väheneks jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse kuuluv heide 2030. aastaks ligikaudu 34 % 70 . Siiski jääb see alla kogu ELi hõlmavale jõupingutuste jagamise määruse eesmärgile vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 40 % võrreldes 2005. aasta tasemega.

Komisjon kasutas ka liikmesriikide uusimaid heiteprognoose, et hinnata nende edusamme oma iga-aastaste heite piirmäärade järgimisel aastatel 2021–2030, võttes arvesse jõupingutuste jagamise määruses sätestatud paindlikkusmeetmete võimalikku kasutamist 71 . Kui liikmesriigid kasutaksid jõupingutuste jagamise määruse sektorite tekitatava ülemäärase heite katmiseks neile eraldatud heitkoguseid, mille nad on eelmistest aastatest üle kandnud, või laenaksid neile järgmisteks aastateks eraldatud heitkoguseid ja/või kasutaksid olemasolevat HKSi paindlikkusmeedet ja/või LULUCFi ajavahemiku 2021–2025 paindlikkusmeedet, oleks 11 liikmesriigis ajavahemikus 2021–2030 siiski vähemalt ühel aastal ülemäärane heide 72 . Asjaolu, et Küpros, Horvaatia ja Itaalia ületasid oma heite piirmäära juba esimesel nõuete täitmise perioodil (2021–2025), suurendab probleemi veelgi, sest aega heidet vähendavate täiendavate poliitikameetmete väljatöötamiseks on vähem. 73

Jõupingutuste jagamise määruse artikli 9 lõike 2 kohaselt arvatakse esimesel selle määruse kohasel nõuete täitmise perioodil liikmesriigi aastaks eraldatud heitkogustest automaatselt maha LULUCFi määruse kohane netoheide (st ülemäärane heide) aastatel 2021–2025. Olemasolevate hinnanguliste LULUCFi sektori 2021.–2025. aasta heiteandmete põhjal valmistavad muret suundumused Soomes, Prantsusmaal ja Portugalis (vt 4. peatükk). Kui need LULUCFi suundumused leiavad kinnitust, võib neil liikmesriikidel olla raske saavutada jõupingutuste jagamise määruse eesmärke esimese nõuete täitmise perioodi igal aastal 74 .

Jõupingutuste jagamise määruse kohaselt võivad üheksa liikmesriiki piiratud koguses kasutada HKSi lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd), et kompenseerida heidet jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites. Jõupingutuste jagamise määruse läbivaatamisega võimaldati neljal neist suurendada HKSi paindlikkusmeetmega seotud kogust 75 . Malta ja Rootsi on komisjonile teatanud, et kavatsevad seda paindlikkusvõimalust kasutada. Lisaks võivad liikmesriigid, kes on edukad LULUCFi määruse kohaste eesmärkide täitmisel, teatava piirini kasutada saavutatud netosidumist ülemäärase heite katmiseks jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites. Samuti võivad liikmesriigid aastaks eraldatud heitkoguseid üksteisele üle kanda, et heide ja eraldatud heitkogus omavahel vastavusse viia 76 . Praeguste prognooside kohaselt võib aga ostmiseks kättesaadavate eraldatud heitkoguste hulk osutuda piiratuks.

Praegu kättesaadavast teabest nähtub, et ELi jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse kuuluv heide jäi 2021., 2022. ja 2023. aastal endiselt allapoole summaarset heite piirmäära. Jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorite kasvuhoonegaaside heite eeldatav vähenemine 2030. aastaks on ka ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide põhjal suurenenud ning praegu kättesaadavast teabest lähtudes näib, et lõplikes ajakohastatud riiklikes energia- ja kliimakavades saab kasvuhoonegaaside heite vähenemine 2030. aastaks olema oodatust suurem. 2023. aasta detsembris esitas komisjon liikmesriikidele nende ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava projekti põhjal soovitused, et tõhustada kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks võetavaid meetmeid jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites. Käesoleva aruande koostamise ajaks oli oma lõpliku riikliku energia- ja kliimakava komisjonile esitanud ainult 14 liikmesriiki. Enne kui teha järeldusi selle kohta, kas liikmesriik teeb piisavaid edusamme või mitte, on oluline hinnata lõplikus ajakohastatud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud täielikku teavet. Praegu kättesaadava teabe põhjal peaksid kuus liikmesriiki juba ajavahemikus 2021–2025 ja veel kaheksa liikmesriiki ajavahemikus 2026–2030 kasutama jõupingutuste jagamise määruse kohaseid paindlikkusmeetmeid ning hankima juurde aastaks eraldatud heitkoguseid, et mitte ületada oma aastast heite piirmäära 77 . Kuna nende liikmesriikide puhul võib tekkida oht, et nad ei tee piisavaid edusamme jõupingutuste jagamise määrusest tulenevate kohustuste täitmisel, kavatseb komisjon nendega juba praegu arutada meetmeid, millega tagada nende kohustuste täitmine.

3.2Heitesuundumused jõupingutuste jagamist käsitlevate õigusaktidega hõlmatud eri liiki gaaside puhul

Rohkem kui kaks kolmandikku heitest jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites moodustab CO2 heide, ülejäänud kolmandiku moodustavad muud kasvuhoonegaasid: metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoritud gaasid (NF3, HFCd, PFCd, SF6). Kui enamik energeetikasektori heitest kuulub ELi HKSi alla, siis energeetikasektori metaaniheide kuulub jõupingutuste jagamise määruse kohaldamisalasse. Neid muid gaase paisatakse õhku mitmesugustes sektorites ja protsessides ning nende kõigi globaalse soojendamise potentsiaal on sõltuvalt gaasist kümneid kuni tuhandeid kordi suurem kui CO2 oma. Seetõttu avaldab nende gaaside heide suurt mõju kliimamuutustele ja see võib olla keskse tähtsusega heite vähendamisel mitmes sektoris. Muude gaaside kui CO2 heite vähendamisega saaks kiiresti pidurdada temperatuuri tõusu maailmas. Muude kasvuhoonegaaside heite vähendamine on oluline ka selleks, et saavutada jõupingutuste jagamise määruses püstitatud eesmärgid. Ligikaudu pool sellest heitest on pärit põllumajandussektorist. Aastatel 2005–2022 vähendati muud kui CO2 heidet kõigis sektorites, kuid kõige märkimisväärsemalt ELi HKSiga hõlmamata energeetikasektoris (muu energia), väiketööstuses ja jäätmesektoris. Põllumajandus-, transpordi- ja hoonesektori põhjustatud muu kui CO2 heide püsis samal ajal võrdlemisi muutumatuna. Kõige enam vähenes ELi HKSiga hõlmamata tööstuse dilämmastikoksiidi heide ning jäätmesektori metaaniheide. Ka F-gaaside heide on vähenenud, kuid vähemal määral (joonis 3.3). ELi metaanistrateegia eesmärk on vähendada metaaniheidet energeetika-, põllumajandus- ja jäätmesektoris ning seega toetab see jõupingutuste jagamise määruse eesmärkide saavutamist.

Fluoritud gaasid

Fluoritud kasvuhoonegaasidel (F-gaasid) on kuni 24 000 korda tugevam globaalset soojenemist põhjustav mõju kui CO2-l. F-gaaside heide ELis moodustab 2,5 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Kõige olulisemad F-gaasid on fluorosüsivesinikud (HFCd). 2014. aastal vastu võetud F-gaaside määruse (määrus (EL) nr 517/2014) rakendamise tulemusena on F-gaaside heide kogu ELis järjepidevalt ja märkimisväärselt vähenenud. Alates selle määruse jõustumisest 2015. aastal on F-gaaside koguheide, mis ajavahemikus 1990–2014 kahekordistus, vähenenud 27,6 %. Suurimaid edusamme on tehtud jahutusvaldkonnas, näiteks külmutus- ja kliimaseadmetes on üle mindud kliimasõbralikumatele alternatiividele. F-gaaside määrus aitas ka jõuda 2016. aastal sõlmitud üleilmse kokkuleppeni vähendada Montreali protokolli alusel järk-järgult HFCde kasutamist (Kigali muudatus), millega hinnangute kohaselt vähendatakse 2100. aastaks globaalset soojenemist kuni 0,5 °C võrra. Alates 11. märtsist 2024 kohaldatakse veelgi ambitsioonikamat F-gaaside määrust (määrus (EL) 2024/573). Uute eeskirjade kohaselt tuleb kasutatavate fluorosüsivesinike kogust vähendada 2030. aastaks 2015. aastaga võrreldes ligikaudu 95 % ning 2050. aastaks tuleb nende kasutamine järk-järgult lõpetada. F-gaaside heite sellise vähendamisega toetatakse ka edaspidi liikmesriikide püüdlusi jõuda neile jõupingutuste jagamise määrusega seatud eesmärkideni.

3.3Maanteetransport

Uute sõiduautode ja kaubikute ning raskesõidukite suhtes ELis kohaldatavad CO2 heite normid on peamised maanteetranspordi heidet vähendavad poliitikameetmed.

ELis, Islandil ja Norras 2023. aastal registreeritud uusi sõiduautosid ja uusi kaubikuid käsitlevate esialgsete seireandmete 80 kohaselt keskmine CO2 heide 81 jätkuvalt vähenes – kui 2022. aastal oli see sõiduautode puhul 108,1 g CO2/km, siis 2023. aastal 106,6 g CO2/km (–1,4 %), ja kaubikute puhul vastavalt 2022. aastal 183,8 g CO2/km ja 2023. aastal 180,9 g CO2/km (–1,5 %). See on jätk CO2 heite languse trendile, mida on täheldatud alates 2020. aastast, mil hakati kohaldama rangemaid sihttasemeid. 2023. aastal oli keskmine heide vastavalt 28 % (autod) ja 11 % (kaubikud) väiksem kui 2019. aastal. See on peamiselt tingitud sellest, et registreeritud sõidukite hulgas on suurenenud heiteta sõidukite osakaal. 2023. aastal ei tekitanud otsest CO2 heidet 15,5 % uutest sõiduautodest ja 8 % uutest kaubikutest (2019. aastal vastavalt 2,2 % ja 1,4 %). Seega on viimastel aastatel tehtud edusamme, kuid edasiste eesmärkide saavutamiseks on vaja heidet veel märkimisväärselt vähendada (joonis 3.4). 2035. aastaks peaksid kõik uued sõiduautod ja kaubikud olema heiteta.

Joonis 3.4. Keskmine CO2 heide (punktid) ja ELi sõidukipargi heite sihttasemed (jooned) uute sõiduautode (vasakul) ja kaubikute (paremal) puhul alates 2020. aastast

Joonis 3.4.a Uued sõiduautod	Joonis 3.4.b Uued kaubikud

27 % maanteetranspordist pärit CO2 heitest tekitavad raskesõidukid – veoautod ja bussid. EL võttis hiljuti vastu CO2 heite läbivaadatud normid uute raskeveokite jaoks, et veelgi karmistada kehtivaid norme ning laiendada nende kohaldamisala väiksematele veoautodele, bussidele ja haagistele. Muudetud korra kohaselt tuleb CO2 heidet vähendada 2019. aasta lähtetasemega võrreldes 15 % alates 2025. aastast (läbivaatamisega ei muudetud), 45 % alates 2030. aastast, 65 % alates 2035. aastast ja 90 % alates 2040. aastast. Samuti on seatud uus eesmärk, mille kohaselt peab 2030. aastaks 90 % ja 2035. aastaks 100 % uutest linnabussidest olema heiteta. 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta juunini kestnud aruandeaasta esialgsetest andmetest 82 nähtub, et veoautode tekitatav CO2 heide on vähenenud, uute heiteta veoautode arv on kasvanud ning umbes veerand uutest linnabussidest on elektribussid.

Transpordist tulenevat heidet aitab vähendada ka kütusekvaliteedi direktiiv, millega on kehtestatud maanteetranspordis kasutatavate kütuste kvaliteedi nõuded. Kütusekvaliteedi norme järgitakse ELis hästi. Peaaegu kõik 2022. aastal võetud kütuseproovide põhiparameetrid jäid lubatud hälbe piiridesse (sealhulgas väävlisisaldus) ning liikmesriigid teatasid nõuetele mittevastavate proovide avastamise korral võetud meetmetest. See kinnitab, et kehtiv kütusekvaliteedi seire süsteem tagab, et ELis müüakse kütusekvaliteedi direktiivi nõuetele vastavaid kvaliteetseid kütuseid. Kuni 2023. aastani pidid liikmesriigid esitama ka teabe selle kohta, milline on olnud nende edasiminek seoses eesmärgiga vähendada maanteetranspordis kasutatavate kütuste olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite mahukust 6 % võrreldes 2010. aasta tasemega. See CO2 heite vähendamise eesmärk võeti üle uude taastuvenergia direktiivi. 2022. aastal tarnitud kütuste keskmine kasvuhoonegaaside heite mahukus oli 5,6 % väiksem kui 2010. aastal. Kütuse kvaliteedi kohta on rohkem teavet aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 5. peatükis.

4MAAKASUTUS, MAAKASUTUSE MUUTUS JA METSANDUS (LULUCF)

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoril on oluline roll ELi kliimaneutraalsuseesmärgi saavutamisel. ELis seotakse LULUCFi sektoris rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui seda seal tekitatakse, tänu millele eemaldatakse atmosfäärist märkimisväärses koguses CO2. Samuti toodetakse selles sektoris biomaterjale, millega saab asendada fossiilseid või CO2-mahukaid materjale, mis on kliimaneutraalsele majandusele üleminekul samavõrra tähtis. Paraku on süsiniku sidumine viimastel aastatel murettekitava tempoga vähenenud ning see vähenemine jätkub.

See negatiivne suundumus on suures osas tingitud metsadega seotud sidumise vähenemisest, mille peamiseks põhjuseks on suurem metsaraie koos metsade kasvu stabiliseerumise või mõningase vähenemisega, eriti teatavate liikmesriikide vananevates metsades. Elusa biomassi aastase netokasvu määrab fotosüntees, millest lahutatakse raie, suremus ja hingamine. Üha suuremat mõju avaldavad ka kliimamuutused. Selliste häiringute nagu metsapõlengute, tuulemurdude, põudade, putukarüüstete ja seenkahjurite puhangute sageduse ja tõsiduse suurenemine kahjustab metsade rolli süsiniku sidujana ning on mõnel juhul muutnud metsad ajutiselt hoopis süsinikuheite allikaks. On mitmeid märke sellest, et kliimamuutuste tõttu ei ole kaugeltki kindel, et ELi metsad suudavad tulevikus piisavalt süsinikku siduda. ELi tasandil on peamised LULUCFi sektori heite allikad põllumaa, rohumaa, märgalad ja asulad, kusjuures eriti suurt heidet põhjustavad majandatavad turvasmullad 83 . 

4.1Hinnang LULUCFi sektoris tehtud edusammudele

Suurem roll LULUCFi sektorile kliimameetmete toetamisel

LULUCFi sektorile on seatud eesmärk suurendada 2030. aastaks ELis maakasutusest tulenevat netosidumist veel 42 miljoni CO2 ekvivalenttonni võrra 84 . Selle tulemusena oleks netosidumine ELi tasandil kokku 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni 85 .

Ajavahemikus 2021–2025 kohaldatakse eri maa-arvestuskategooriate suhtes konkreetseid arvestuseeskirju, milles võetakse arvesse kindlaid ajaloolisi võrdlusaluseid (nt metsa heitkoguse võrdlustase). Liikmesriigid peavad järgima negatiivse saldo vältimise reeglit, mis tähendab, et nn arvestuslik heide ei tohi ületada nn arvestuslikku sidumist.

Ajavahemiku 2026–2030 aruandlust lihtsustatakse, kaotatakse arvestuseeskirjad ja vastavad võrdlusalused. Täiendava sidumise eesmärk (–42 miljonit CO2 ekvivalenttonni) hõlmab kõiki LULUCFi aruandluskategooriaid ja on jagatud liikmesriikide vahel individuaalsete eesmärkide kaudu, võttes aluseks selle, kui suur on nende osakaal kogu majandatava maa pindalas. 2030. aastaks seatud riiklike eesmärkide saavutamiseks peab iga liikmesriik karmistama oma kliimaeesmärke ja rakendama põllumajanduses ja metsanduses täiendavaid poliitikameetmeid (selle kohta on rohkem teavet aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 9. peatükis).

Hinnang LULUCFi sektoris tehtud edusammudele

Püsib viimastel aastatel täheldatud suundumus, et CO2 sidumine väheneb. Kuigi näib, et 2025. aastal suudab EL täita oma kohustust vältida negatiivse saldo tekkimist, ei ole ta praegu kursil, mis võimaldaks saavutada 2030. aasta eesmärgi, kuna netosidumine on võrreldes võrdlusperioodiga 2016–2018 märkimisväärselt vähenenud.

2024. aastal esitatud kasvuhoonegaaside inventuuride põhjal oli 2021. ja 2022. aasta esialgne arvestuslik saldo ELi tasandil 68 miljoni CO2 ekvivalenttonniga plussis, mis tähendab, et nõuete täitmise perioodi 2021–2025 esimesel kahel aastal ületati negatiivse saldo vältimise kohustust. Need arvud võivad aga järgmistel aastatel muutuda, kuna kasvuhoonegaaside inventuuride metoodikat on kavas täiustada. Nõuete täitmise perioodi 2021–2025 lõpus on kavas ajakohastada ka arvestuses kasutatavaid võrdlusaluseid, et kohandada neid alates 2020. aastast metoodikas tehtud täiustustega.

Pidades silmas 2030. aastaks netosidumisele seatud eesmärkide saavutamist, peavad liikmesriigid mõtlema maasektori rolli üle oma 2021.–2030. aasta riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel. Selle protsessi osana peaksid nad esitama prognoosid oma poliitikasuundade ja meetmete kliimaalase tulemuslikkuse kohta kuni 2030. aastani ja sealt edasi.

Liikmesriikide esitatud prognoosid 88 näitavad, et praeguse seisuga ei suuda EL tervikuna saavutada oma eesmärki, milleks on 42 miljonit CO2 ekvivalenttonni täiendavat netosidumist aastaks 2030. Puudujääk on ligikaudu 45–60 miljonit CO2 ekvivalenttonni. Eelkõige Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa prognoosivad suurimat puudujääki võrreldes oma 2030. aasta riiklike eesmärkidega, samas kui Portugali, Austria ja Madalmaade prognoosid osutavad suurimale ülejäägile võrreldes 2030. aasta eesmärgiga (joonis 4.2).

Enamik lõplikest ajakohastatud riiklikest energia- ja kliimakavadest ei sisalda maasektoriga seoses piisavalt kõrgeid eesmärke ega piisavaid kliimameetmeid. Väga vähesed liikmesriigid on välja pakkunud selge tee oma 2030. aasta netosidumiseesmärgi saavutamiseks. Lisaks on käesoleva aruande koostamise ajaks oma lõpliku riikliku energia- ja kliimakava komisjonile esitanud ainult 14 liikmesriiki. On äärmiselt oluline, et liikmesriigid töötaksid kiiresti välja ja rakendaksid ellu asjakohased poliitikameetmed, et seada nad kindlalt oma kliimaeesmärkide saavutamise graafikusse. See peaks hõlmama meetmeid, millega aidatakse põllumajandustootjatel, metsandusettevõtjatel ja muudel sidusrühmadel luua kestlikke ärimudeleid kooskõlas nende eesmärkidega.

4.2Maaseire tõhustamise meetmed

LULUCFi määruse jaoks on vaja, et kõik liikmesriigid looksid süsteemi muu hulgas mulla ja biomassi süsinikuvarude seireks. Paremad andmed maa, mulla ja metsade kohta aitavad kindlaks teha meetmed, mille rakendamisel saadav kasu on kliima seisukohast suurim. Komisjoni seadusandlikud ettepanekud mullaseire ning metsade seire ja vastupanuvõime kohta 89 ning läbivaadatud LULUCFi määrus tugevdavad üksteist. Vastupanuvõimeline maasektor, sealhulgas mullad ja metsad, seob ja säilitab rohkem süsinikku, samal ajal kui LULUCFi eesmärkidega edendatakse muldade ja metsade kestlikku majandamist.

Kliimameetmete aluseks on liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuurid, mis samuti pidevalt arenevad. Inventuurides on näha parematel andmetel ja täiustatud meetoditel põhinevate ümberarvutuste tulemusi. Metoodikat on kavas veelgi täiustada, et vastata uutele vajadustele, mis on seotud sihipärase ja tõhusa poliitikakujundamisega riigi tasandil nii põllumajanduses kui ka metsanduses. Sellised täiustused on kooskõlas läbivaadatud LULUCFi määruses sätestatud nõuetega kvaliteetse ja geograafiliselt täpse statistika kohta. Põhjalikumad kasvuhoonegaaside inventuurid, mille aluseks on ühtlustatud ja täpsustatud tegevusandmed ning sidumis-/heitekoefitsiendid, on väga tähtsad selleks, et hõlbustada meetmete võtmist. Paremad, ajakohasemad ja kaardistatud andmed aitavad liikmesriikidel ja ELil leida optimaalseid poliitikalahendusi, mis aitavad meil püsida kliimaeesmärkide saavutamise kursil.

Kõrgtehnoloogia, näiteks ELi programmide raames kasutatavate lahenduste abil on võimalik saada digitaalsed kaardid, mida ajakohastatakse kõrgresolutsiooniga satelliit- ja maapealse seire andmetega. Astutakse uusi samme, et integreerida Copernicuse Maa seire programmi satelliidiandmete, toodete, rakenduste ja teenuste abil saadud teave muude andmetega, näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames kasutatavate andmetega.

4.3Seonduvad algatused põllumajandus- ja metsandussektoris

Lisaks paketile „Eesmärk 55“ püütakse maakasutus- ja metsandussektori vastupanuvõimet suurendada mitme muu Euroopa roheleppe algatuse raames, kaitstes ja edendades samal ajal ökosüsteemiteenuseid ning üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja kestlikule biomajandusele.

Hiljuti süsiniku eemaldamise sertifitseerimise kohta vastu võetud ELi raamistiku 90 eesmärk on hõlbustada ja kiirendada kvaliteetset süsiniku eemaldamist ja heite vähendamist. Raamistik hõlmab kolme eri liiki tegevusvaldkondi: süsinikupõllundus, süsinikku säilitavad tooted ja püsiv eemaldamine. Raamistik mitte ainult ei paku maa majandajatele uusi ärivõimalusi, vaid toetab ka kestliku ringbiomajanduse kasvu süsinikku säilitavate toodete, näiteks puitehitiste sertifitseerimise kaudu. Lõppkokkuvõttes võib see aidata liikmesriikidel saavutada nende LULUCFi eesmärgid. Samuti edendatakse süsiniku tööstuslikku kogumist ja kasutamist bioressursipõhistes toodetes või selle püsivat säilitamist.

Heas seisundis ökosüsteemid aitavad kaasa süsiniku sidumisele, tugevdavad kliimakerksust ja suurendavad elanikkonna heaolu. Selline tegevus nagu turbaalade märjutamine võib avaldada elurikkusele märkimisväärset positiivset mõju. Looduse taastamise määrusega, mis on ELi elurikkuse strateegia oluline osa, on seatud siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid, eelkõige need, mis kõige paremini sobivad süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning kliimamuutuste mõju ärahoidmiseks ja vähendamiseks 91 .

4.4Süsiniku eemaldamise stiimulid ja kestlikud tavad

Süsiniku sidumise edendamiseks on loodud või töötatakse praegu välja mitmeid rahastamismehhanisme ja stiimuleid, kasutades avaliku või erasektori allikaid. EL eraldab vahendeid ÜPP raames, muudest ELi programmidest, nagu LIFE või „Euroopa horisont“ (eelkõige mullamissioon), ning ühtekuuluvuspoliitika fondidest. 2023. aastal võttis komisjon vastu suunised, mis käsitlevad ELi rahastamisvõimalusi muldade hea seisundi saavutamiseks 92 . Liikmesriigid võivad toetada kestlike majandamistavade kasutuselevõttu ka läbivaadatud riigiabieeskirjade alusel, mis võimaldavad pakkuda metsaökosüsteemiteenuseid, nagu kliima reguleerimine ja elurikkuse taastamine. Osalejad saavad lisateavet komisjoni suunistest, mis käsitlevad metsaökosüsteemiteenuste jaoks mõeldud maksekavasid. ÜPP vahenditest ja riigiabiga rahastatakse investeeringuid ja meetmeid (nt koolitus, nõustamine või koostöö), mis aitavad mõju maksimeerida. Süsinikupõllunduse lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu on võimalik täiendada ja veelgi edendada erasektori algatustega, mis on seotud vabatahtlike süsinikuturgudega, või kombinatsiooniga eri rahastamisvõimalustest.

Süsiniku eemaldamise sertifitseerimise raamistik aitab tagada, et ühtset metoodikat kasutades tehakse läbipaistvalt kindlaks süsinikupõllunduse võimalused ja tööstuslikud lahendused, millega eemaldatakse atmosfäärist CO2 ja säilitatakse seda pikka aega. Kooskõlas äriühingute kestlikkusaruandlust käsitleva direktiiviga 93 ja kavandatud roheväidete direktiiviga 94 võivad süsiniku eemaldamise sertifikaadid samuti aidata organisatsioonidel kinnitada süsiniku eemaldamise väidete usaldusväärsust ning täita sidusrühmade ootusi, et süsiniku eemaldamist ei kasutataks rohepesuks. Tulevase rakendamise hõlbustamiseks on komisjon loonud süsiniku eemaldamise eksperdirühma 95 .

5Valmisolek kliimamuutuste mõjuks ja kliimakerksus

2023. aastat jäävad Euroopas tähistama kõigi aegade rängimad metsa- ja maastikupõlengud, üks suurimatest aastastest sademete hulkadest, suured mereleitsakud, ulatuslikud laastavad üleujutused ja temperatuuri jätkuv tõus. Komisjoni poolt 2023. aasta lõpus tehtud hindamised kliimamuutustega kohanemisel tehtud edusammude kohta näitavad, et kliimamuutustega kohanemise ja nendeks valmisoleku vajadust mõistetakse üha paremini ning see on poliitilises arutelus üha tähtsamal kohal.

ELi ja liikmesriikide poliitika kliimamuutustega kohanemise alal ja sellekohased meetmed ei suuda aga kiiresti kasvavate riskide ja mõjuga sammu pidada. 2024. aasta märtsis avaldatud esimeses Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) aruandes 96 on nimetatud Euroopa seisukohast 36 olulist kliimariski. Neist kaheksa eeldavad kiiret tegutsemist kohe ning ilma edasiste meetmeteta muutuvad kõik need riskid tulevikus kriitiliseks või isegi katastroofiliseks. Kiiresti on vaja julgemat poliitikat ja mõjusamaid meetmeid ning komisjon esitaski aruandeaasta jooksul ettepanekuid. EL on kliimamuutustega kohanemise meetmete mõttes jõudnud pöördepunkti.

5.1Taust: ELi kohanemismeetmed

Euroopa kliimamäärusega kohustatakse ELi institutsioone ja liikmesriike tegema kooskõlas Pariisi kokkuleppega järjepidevaid edusamme, et suurendada kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada vastuvõtlikkust kliimamuutustele. 2021. aastal vastu võetud ELi kohanemisstrateegia rakendamine on täies hoos. Ühtekuuluvuspoliitikas ja muudes olulistes eelarveprogrammides on hakatud järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ ja töötatud välja kliimakindluse tagamise tava, et vähendada ELi rahastatavatele investeeringutele avalduvaid kliimariske. Kliimariskide arvessevõtmiseks ajakohastatakse paljude valdkondade poliitikat. Liikmesriigid täiustavad oma kohanemismeetmeid.

Komisjoni hiljutiste hindamiste tulemused on siiski vastuolulised 97 . ELi kohanemisstrateegia rakendamise kaudu on ELi tasandil tehtud järjepidevaid edusamme, kuid liikmesriigid peavad tegema palju rohkem ära juhtimisaspektide, teadlikkuse suurendamise, vastupanuvõime õiglase ja ausa saavutamise, rahastamise ja looduspõhiste lahenduste valdkonnas, võttes arvesse komisjoni soovitusi kohanemisalaste edusammude kohta eri liikmesriikides.

Euroopa Kontrollikoda võttis 2024. aasta oktoobris vastu eriaruande kliimamuutustega kohanemise kohta ELis ja selles jõuti järeldusele, et kuigi ELi üldine kohanemispoliitika raamistik on asjakohane, esineb selle rakendamisel puudusi ja lünki 98 . Muu hulgas soovitas kontrollikoda parandada kliimamuutustega kohanemist käsitlevat aruandlust, paremini arendada ja edendada ELi kliimamuutustega kohanemise vahendeid ning tagada, et kõik asjakohased ELi rahastatavad projektid on kohandatud praegustele ja tulevastele kliimatingimustele.

Komisjoni viimastes hinnangutes ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide kohta märgiti, et riiklikud energia- ja kliimakavad ning liikmesriikide kavandatud ja rakendatud kohanemispoliitika ja -meetmed ei ole omavahel kooskõlas. Komisjon on esitanud soovitused selle probleemi lahendamiseks.

Komisjon analüüsis 2024. aasta kevadel Euroopa kliimamääruse rakendamise esimesi aastaid 99 . Euroopa kliimamäärus ja ELi kohanemisstrateegia tagavad pidevad edusammud kliimamuutustega kohanemisel ning on pannud paika pikaajalise suuna ja suurendanud investeeringute prognoositavust (vt 1. peatüki punkt 3).

5.2ELi kohanemismeetmete edasiarendamine 

Euroopa Keskkonnaamet avaldas 2024. aasta märtsis esimese Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) aruande, et aidata kindlaks teha poliitilised prioriteedid kliimamuutustega kohanemise ja kliimatundlike sektorite jaoks. Selles uuenduslikus hindamises osales üle 100 teadlase kogu Euroopast ja selle käigus jaotati 36 peamist Euroopa kliimariski viide klastrisse: toit, tervis, ökosüsteemid, taristu ning majandus ja rahandus. Neist riskidest kaheksa on eriti pakilised ja rohkem kui poolte puhul tuleks lisameetmeid võtta kohe, eelkõige selleks, et säilitada ökosüsteeme, kaitsta inimesi kuumuse eest, kaitsta inimesi ja taristut üleujutuste ning metsa- ja maastikupõlengute eest ning et tagada ELi solidaarsusmehhanismide toimepidevus. Hindamisest nähtub, et ELi poliitika ja kohanemismeetmed ei suuda kiiresti suurenevate riskidega sammu pidada. Järkjärguline kohanemine ei ole sageli piisav ja isegi selliste riskide puhul, mis ei ole veel kriitilised, on tõenäoliselt vaja kiiresti tegutseda, sest paljud kliimakerksust suurendavad meetmed hakkavad mõju avaldama aeglaselt ja pika aja jooksul.

Vastusena Euroopa kliimariskide hindamise aruande järeldustele avaldas komisjon 2024. aasta märtsis teatise „Kliimariskide juhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine“, mis annab tunnistust komisjoni otsustavusest võtta riske ja muresid tõsiselt ning nendega tegeleda. Poliitikadokumendis kirjeldatakse, kuidas EL saab tulemuslikult ennetada kasvavaid kliimariske ja süsteemselt suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõju suhtes. Selles on esitatud meetmed, mida sidusrühmad peavad rakendama, et täita oma kohustusi (ELi, riigi ja piirkonna tasandil), ning meetmed nii poliitikakujundajate kui ka erasektori jaoks. Teatises rõhutatakse asjaolu, et kliimakerksust suurendavate meetmete võtmine on hädavajalik, et säilitada ühiskonna toimimine ning kaitsta inimesi, majanduse konkurentsivõimet ning ELi majanduse ja ettevõtete tervist. Selles loetletakse neli horisontaalvaldkonda, kus tehtavad edusammud võivad süsteemselt parandada ELi kliimakerksust:

·parem juhtimine (eelkõige riski kuuluvuse selge kindlaksmääramine riigi tasandil);

·paremad vahendid riskiomanike võimestamiseks (eelkõige vahendid, mis pakuvad selgust kliimaandmete ja -stsenaariumide osas);

·struktuuripoliitika võimaluste kasutamine (ruumiline planeerimine ja elutähtsa taristu kaitse liikmesriikides) ning

·õigete eeltingimuste loomine kliimakerksuse rahastamiseks.

Teatisega alustatakse dialoogi ja edasist tööd, et seadusandliku ja muu tegevuse kaudu edendada ühiskonna valmisolekut, usaldusväärset riskijuhtimist, kliimamuutustega kohanemist ja kliimakerksust.

Vt ka 7. peatükk, milles käsitletakse Araabia Ühendemiraatide üleilmse kliimakerksuse raamistikku ja AÜE-Belémi tööprogrammi kohanemisnäitajate kohta, mis on olulised ELi kohanemismeetmeid hoogustavad algatused.

5.3Kohanemine ELi eri poliitikavaldkondades

a)Ökosüsteemid

Kliimamuutused on peamine elurikkuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjustaja ELis. Euroopa kliimariskide hindamise aruandes nimetatud viiest peamisest kliimariskide klastrist oli ökosüsteemide klastris kõige rohkem kiireloomulisi või täiendavaid meetmeid nõudvaid riske. Maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemidele avalduv kliimamõju võib hakata mõjutama ka toiduainete tootmist ja toiduga kindlustatust, inimeste ja loomade tervist, taristut, maakasutust ja majandust laiemalt. Mere- ja rannikuökosüsteeme ähvardavad riskid on eriti tõsised ja nõuavad kõige pakilisemaid meetmeid.

Kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma 100 ning valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemiteenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi 101 järeldustega märgitakse komisjoni teatises kliimariskide juhtimise kohta, et ökosüsteemide ja nende pakutavate teenuste vastupanuvõime säilitamiseks ja taastamiseks tuleb tulemuslikult ja õiglaselt kaitsta ligikaudu 30–50 % Maa maismaast, mageveest ja meredest. Lisaks soovitas komisjon oma hinnangutes liikmesriikide edusammude kohta kliimamuutustega kohanemisel tagada, et senisest enam edendatakse looduspõhiseid lahendusi ja suurendatakse sellistesse lahendustesse investeerimist 102 .

Hiljutised olulised ELi poliitikaalgatused hõlmavad seadusandlikke ettepanekuid metsaseire, 103 kultiveerimismaterjali 104 ning mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta 105 . ELi looduse taastamise määrus jõustus 2024. aasta augustis 106 . Selles sätestatud õiguslikult siduvad looduse taastamise kohustused aitavad saavutada ELi kliimamuutustega kohanemise eesmärke. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid koostama riikliku taastamiskava, milles võetakse arvesse kliimastsenaariume ning mis toimivad riiklike kohanemisstrateegiate ja -kavadega üksteise toimet võimendavalt.

b)Vesi

Paljudes ELi piirkondades on probleeme veevarudega. Kliimamuutused suurendavad neid probleeme ja veega seotud riske, põhjustades sagedasemaid või pikemaajalisi põudasid või äärmuslikke sademeid. Riskid süvenevad tulevikus veelgi, sest üha suuremat osa EList hakkavad mõjutama veestress ning ulatuslike põudade, suurpõlengute, metsa- ja maastikupõlengute, suurenevate üleujutuste ja meretaseme tõusu aina suurem oht. See omakorda suurendab rannikualade üleujutuste ja tormiajude, rannikuerosiooni ja soolase vee sissetungi ohtu. Veestress ja -puudus seavad ohtu kriitilise tähtsusega ressursside, näiteks toidu või energia tootmise.

Euroopa kliimariskide hindamise aruandes rõhutati, et veega seotud riskid on tajutavad kõigis olulistes sektorites ning et rängad üleujutused, põuad ning metsa- ja maastikupõlengud on muutumas terviseohuks ning aina uuesti korduvaks sotsiaal-, keskkonna- ja majanduskahju põhjuseks.

2023. aastal avaldati Euroopa põuariski atlas 107 . Selles on esitatud põhjalik hinnang ja kaardid praeguste ja tulevaste põuariskide ja selle kohta, kuidas põuad mõjutavad ELi eri süsteeme, nagu põllumajandus, veevarustus, energia, jõetransport ja ökosüsteemid.

2024. aasta juunis võtsid ühise rakendusstrateegia elluviimisega tegelevad liikmesriikide veepoliitika juhid ja komisjon vastu ajakohastatud suunised veemajanduse kohta muutuvas kliimas, et aidata ka veemajandajatel integreerida kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine oma tegevusse.

c)Rahvatervis

Kliimakriis kujutab endast suur ohtu rahvatervisele. See mõjutab inimeste tervist ja tervishoiusüsteemide toimimist. Näiteks suri 2022. aasta suve kuumalaine tagajärjel üle 60 000 inimese. Sagenevad troopilistesse nakkushaigustesse (nt denguepalavik ja Lääne-Niiluse entsefaliit) kohapeal nakatumise juhtumid. Portugalis selgus, et kuumalainete tõttu vajas kõigis vanuserühmades ja peamistes diagnoosikategooriates haiglaravi varasemast 19% rohkem inimesi 108 .

Lisaks sellele, et EL toetas 2023. aastal Budapesti deklaratsiooni, 109 ühines ta 2023. aasta detsembris ka Araabia Ühendemiraatide deklaratsiooniga kliima ja tervise kohta, 110 mis avab uusi võimalusi rahvusvahelise kliima- ja tervisepoliitika kujundamises.

ELi tasandil töötab komisjon selle nimel, et kaitsta inimesi ja tervishoiusüsteeme kliimamuutuste kasvava mõju ja ohtude eest, näiteks

·suurendades Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse 111 volitusi ja vahendeid;

·tõhustades kliimatundlike nakkushaiguste seiret ja nendega seotud meditsiinilisi vastumeetmeid;

·avaldades teatise vaimset tervist käsitleva tervikliku lähenemisviisi kohta 112 ning

·koostades uue kliimat ja tervist käsitleva strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava, mis on kavas avaldada 2025. aasta alguses.

d)Põllumajandus ja toit

Põllumajandus on üks kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamaid sektoreid. Seda ohustavad nii sademete vähesus ja sellest tingitud põuad kui ka liigsademed, mis põhjustavad erosiooni, maalihkeid ja üleujutusi, aga ka rahe ja külm. Toidutootmissektor ja kogu toiduainete väärtusahel on haavatavad. Tulevasi kliimatingimusi tuleb arvesse võtta näiteks sellistes sektorites nagu agrometsandus.

Alates 2023. aastast rakendataval uuel ELi ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) on kolm peamist eesmärki (kliimamuutused, keskkond ja maastikud), rangem tingimuslikkus (maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund), ökokavad (nt mahepõllumajandus ja süsinikupõllundus) ja muud vahendid, mille eesmärk on suurendada muu hulgas kliimamuutustega kohanemisega seotud meetmete kasutamist. Kõik liikmesriigid on tunnistanud vajadust tegeleda kliimamuutustega kohanemisega ja kavandanud toetusi oma vajaduste analüüsist lähtuvalt 113 . Meetmete kasutuselevõtt sõltub siiski sellest, kui suurt tähtsust liikmesriigid neile oma ÜPP strateegiakavades omistavad.

Strateegilises dialoogis ELi põllumajanduse tuleviku üle 114 tõdeti, et Euroopa põllumajandusliku toidutööstuse vastupanuvõime suurendamisel on põhjapaneva tähtsusega riskide – eelkõige kliimamuutustest ja keskkonnaseisundi halvenemisest tulenevate riskide – varane ennetamine ja vähendamine. Dialoogi aruandes käsitletakse kliimamuutustega kohanemist puudutavaid teemasid, eelkõige veesüsteemide kerksust põllumajanduses ja uuendusi sordiaretuses. Nagu on selgitatud 4. peatükis, soovitatakse aruandes ka, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja sidusa poliitikameetmete kogumi, mis hõlmab nii stiimuleid kui ka reguleerivad meetmeid, sealhulgas selliseid, millega premeeritakse ja motiveeritakse põllumajandustootjaid, et nad looksid ökosüsteemiteenuseid ja jätkaksid nende pakkumist. Võttes arvesse kasvavaid keskkonna-, kliima-, geopoliitilisi ja majandusriske, soovitatakse aruandes tugevdada riskijuhtimisvahendeid ja kriisiohjamist. Seda ja aruande muid elemente käsitletakse põhjalikumalt põllumajandus- ja toidualases visioonis, mis on kavas avaldada 2025. aasta alguses.

e)Taristu ja tehiskeskkond

Kliimamuutustega kaasneb märkimisväärne oht taristule ja tehiskeskkonnale, sealhulgas kultuuripärandile 115 . Varad tuleb projekteerida nii, et need peaksid vastu tulevastes kliima- ja ilmastikutingimustes. Riskidega on võimalik toime tulla, kui nendega tegeletakse asjakohaselt, ning oluline on käsitleda mitut aspekti korraga. Maa ja veega seotud ruumiline planeerimine peab hõlmama taristu ja tehiskeskkonna vastupidavust. Sellele aitavad kaasa edasised jõupingutused rohetaristu edendamiseks, sest roheelemendid (nt haljaskatused, vihmaaiad ja vett läbilaskvad pinnakatted) võivad aidata toime tulla valinguveega ja vähendada üleujutuste mõju.

ELi tasandil on komisjon teinud edusamme taristu jaoks kõige olulisemate Euroopa standardite kliimakindluse tagamisel. Rahvusvahelistes ja Euroopa standardites antakse suuniseid taristu ja hoonete projekteerimiseks. Tulevaste kliimatingimuste arvessevõtmist nõudvad standardid on võimas hoob kliimakindluse tagamisel. 2023. aasta detsembris esitas komisjon standardimistaotluse kavandi kliimamuutuste integreerimiseks taristut ja hooneid puudutavatesse standarditesse. See võetakse eeldatavasti vastu 2024. aasta lõpuks.

Taristule ja tehiskeskkonnale avalduvat mõju tuleb arvesse võtta ka energiasüsteemi ümberkujundamise kavandamisel ja rakendamisel. Euroopa kliimariskide hindamise aruandes rõhutatakse kliimaohtudest (nt kuumus ja põud) tingitud energiavarustushäirete riski, eelkõige Lõuna-Euroopas. Sellest hoolimata on ELi tasandil tehtud vähe energiasüsteemide vastupidavuse suurendamiseks. Komisjon soovitas oma hinnangutes ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektide kohta liikmesriikidel pöörata planeerimisel suuremat tähelepanu energiasüsteemide vastupidavusele ja kohanemisküsimusi kõigis valdkondades rohkem arvesse võtta. Tööd on siiski veel palju.

f)Majandus

Iga kliimamuutustega seotud katastroof avaldab survet majandusele, põhjustades inimohvreid ja tootlikkuse vähenemist ning otsest kahju, vähendades majanduskasvu potentsiaali ja suurendades lisakoormust avaliku sektori eelarvele. Investeeringute ümbersuunamine kahjujärgsesse taastamisse vähendab tootlikeks investeeringuteks kättesaadavaid vahendeid. Kliimariskid võivad suurendada finantssüsteemi haavatavust üle kriitilise piiri. Riskide katmise peamiseks allikaks on valitsemissektori eelarved, kuid need on juba suure surve all.

Kliimast mõjutatud varade ja kinnisvara kindlustuskaitse on ELis vähene ning liikmesriigiti ja eri kliimaohtude puhul märkimisväärselt erinev. See kaitse väheneb eeldatavasti veelgi, kuna kliimaga seotud sündmuste sagenedes kindlustusmaksed suurenevad. Kliimakerksust käsitlev dialoog tõi kokku kindlustusandjad, ettevõtjad, tarbijad ja muud sidusrühmad, et arutada, kuidas tegeleda probleemiga, et vaid väike osa kliimakatastroofide tagajärjel tekkinud kahjudest on kindlustusega kaetud. Dialoogi lõpparuanne avaldati 2024. aasta juulis 116 .

Komisjon on teatanud, et loob ajutise analüüsirühma, mis käsitleb kliimakerksuse rahastamiseks vajalike vahendite kaasamist, et vähendada sellega seotud investeerimislünka ja aidata hõlpsamalt rahastada kliimakerksuse suurendamist teadmiste ja vahendite jagamisega, parimate tavade kaardistamisega ning sellist rahastamist takistavate tegurite ja seda soodustavate eeltingimuste kindlakstegemisega. Rühm peaks oma tööga valmis saama 2025. aasta detsembris.

5.4ELi kliimamuutustega kohanemise missioon

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon aitab Euroopa piirkondadel, linnadel ja kohalikel omavalitsustel suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõju suhtes. Missioon on täies mahus käivitunud ning selle kaudu pakutavate tugivahendite valik laieneb pidevalt.

Missiooni raamistikuga on siduvalt liitunud 311 piirkonda ja kohalikku omavalitsust. Euroopa kohaliku ja piirkonna tasandi otsustajaid toetatakse neile missiooni portaali kaudu jagatavate teadmiste ja vahenditega.

Missiooni rakendamise platvormi kaudu saavad kohaliku tasandi osalejad tuge ja tehnilist abi vastupanuvõimet suurendavate meetmete võtmisel. Samuti hõlbustab platvorm parimate tavade vahetamist kliimamuutustega kohanemise küsimustega tegelevate osalejate vahel.

Tänu missiooni toetusele saab ligikaudu 100 piirkonda ja kohalikku omavalitsust tehnilist tuge, et koostada kava, kuidas vähendada oma haavatavust kliimamuutuste suhtes, ja tagada kindlakstehtud meetmete rahastamine. Lisaks on piirkonna ja kohaliku tasandi osalejate otsesel osalusel käimas üle 40 projekti, mida rahastatakse missiooni eelarvest ja mis uurivad ja arendavad uuenduslikke lähenemisviise kliimamuutustega kohanemiseks ja kliimakerksuse edendamiseks. Nendes projektides minnakse teooriast kaugemale, et saada praktilisi ja käegakatsutavaid tulemusi suuniste, spetsiaalsete kohandatud töövahendite, kontekstipõhiste andmete ja kohapealsete katsetuste kaudu. Samuti viiakse ellu missiooni juhtumiuuringutes kindlaks tehtud kõige paljutõotavamate lahenduste katseprojekte (selle kohta on rohkem teavet aruandele lisatud eraldiseisvas komisjoni talituste töödokumendis).

6INVESTEERINGUTE VASTAVUSSE VIIMINE KLIIMANEUTRAALSUSEESMÄRGIGA

6.1Investeerimissuundumused ELis

Kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks eeldab suures mahus avaliku ja erasektori investeeringuid. Energiasüsteemi investeeringuvajadus 117 on hinnanguliselt ligikaudu 565 miljardit eurot aastas (3,3 % SKPst) ajavahemikus 2021–2030 ja keskmiselt 660 miljardit eurot aastas (3,2 % SKPst) ajavahemikus 2031–2050 (võrreldes 250 miljardi euroga ehk 1,7 % SKPst ajavahemikus 2011–2020, mil energiasüsteemi investeeriti suhteliselt vähe) ning iga-aastased kulutused transpordisektoris 118 hinnanguliselt ligikaudu 785 miljardit eurot ajavahemikus 2021–2030 ja 870 miljardit eurot ajavahemikus 2031–2050 (4,2 % SKPst, mis on sarnane osakaaluga SKPst ajavahemikus 2011–2020) 119 . Need arvud ei hõlma investeeringuid looduse säilitamisse ja taastamisse, mis on kliimaneutraalsuse saavutamiseks samuti väga olulised. See rõhutab, kui oluline on viia kliimarahastus veelgi rohkem vastavusse ELi kliimaneutraalsus- ja -kerksuseesmärgiga, mida eeldab ka Pariisi kokkulepe.

Võttes arvesse vajalike investeeringute mahtu, peab erasektori osalus kliimapöörde rahastamises olema märkimisväärne. Seepärast on EL viimase viie aasta jooksul loonud lisaks erainvesteeringuid soodustavatele majandusstiimulitele, mis tulenevad süsinikuheite hinnastamisest ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, raamistiku, mille eesmärk on soodustada erainvesteeringuid kestlikku tegevusse. Selles kestliku rahanduse raamistikus on keskkonnahoidlik tegevus investorite jaoks kindlalt määratletud (ELi rohetaksonoomia 120 ) ning äriühingutelt ja pankadelt nõutakse, et nad avalikustaksid oma tegevuse mõju keskkonnale ja kliimale (äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, 121 jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus 122 ).

Raamistiku kaks viimast täiendust on määrus, millega kehtestatakse Euroopa rohevõlakirjade standard 123 (oktoober 2023) ja kestlikkusega seotud reitinguid käsitlev määrus (aprill 2024). Viimati nimetatuga nõutakse, et reitinguandjad, kes hindavad äriühinguid kestlikkuskriteeriumide alusel, tagaksid oma metoodika läbipaistvuse ja kõrvaldaksid võimalikud huvide konfliktid. Esimesena nimetatu kohaselt peavad võlakirjade emitendid tõendama, et nende rohevõlakirjadest saadav tulu paigutatakse peamiselt rohetaksonoomiaga kooskõlas olevasse tegevusse.

Kestliku rahanduse raamistiku mõju keskkonnahoidlike investeeringute kaasamisele ELis on märkimisväärne ja tugevneb veelgi. Näiteks suurenes rohevõlakirjade osakaal kõigi emiteeritud võlakirjade hulgas järsult 12 %-lt 2021. aastal rekordkõrge 16 %-ni 2022. aastal. Kuigi see osakaal 2023. aastal uuesti vähenes (11 %), on 2024. aasta 30. juuni seisuga rohevõlakirjade osakaal tõusuteel ja jõudmas 13 %-ni kõigist emiteeritud võlakirjadest (vt joonis 6.1).

2024. aasta teises kvartalis moodustasid rohelised finantsvarad 58,6 % kõigist finantssektori osalejate valitsetavatest varadest. Joonisel 6.2 on esitatud finantsvarade väärtus ja osakaal jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses (edaspidi „SFDR“) kasutatud kategooriate kaupa.

Joonisel 6.3 on majandussektorid järjestatud kahe näitaja järgi: taksonoomias käsitletus (aruande esitavate ettevõtjate selliste kapitalikulude keskmine osakaal igas sektoris, mis on seotud taksonoomiaga hõlmatud tegevusega, olenemata sellest, kas tegevus on taksonoomiaga kooskõlas) ning kooskõla taksonoomiaga (aruande esitavate ettevõtjate selliste kapitalikulude keskmine osakaal igas sektoris, mis on seotud taksonoomia kriteeriumidega (tegelikult) kooskõlas oleva tegevusega). Allpool esitatud arvnäitajaid mõjutab siiski asjaolu, et taksonoomia ei hõlma veel kõiki majandustegevuse liike.

6.2ELi heitkogustega kauplemise süsteemist pärit rahastus

ELi HKSis lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) enampakkumisest saadud tulu laekub peamiselt liikmesriikide eelarvesse. Liikmesriigid on kohustatud kasutama kogu HKSi tulu (või samaväärset rahalist väärtust) kliimameetmete rakendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamiseks. HKSi tulu jaotatakse ka rahastamisvahendite – innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi – kaudu. 2023. aastal oli HKSi kogutulu 43,6 miljardit eurot. Sellest tulust 7,4 miljardit eurot eraldati nendele fondidele.

Innovatsioonifond on ELi fond uuenduslike kliimameetmete rahastamiseks ning see keskendub energiale ja tööstusele. Fondi eesmärk on tuua turule lahendusi, mis vähendavad Euroopa tööstuse süsinikuheidet ja toetavad selle üleminekut kliimaneutraalsusele, edendades samal ajal selle konkurentsivõimet. Hinnanguliselt 40 miljardi euro suuruse eelarvega (võttes aluseks süsinikuhinna 75 eurot ühe tonni CO2 kohta) innovatsioonifond on algatanud kaheksa projektikonkurssi, sealhulgas ühe seoses Euroopa vesinikupanka käsitleva võistupakkumisega.

Innovatsioonifondist rahastatakse ligikaudu 120 rakendamisel olevat suur- ja väikeprojekti, millele kokku on eraldatud toetust 7,2 miljardit eurot. Innovatsioonifondi 2023. aasta projektikonkursi tulemused avaldati 2024. aasta oktoobri teises pooles. Selle projektikonkursi eelarve oli rekordiline 4 miljardit eurot ja sellele esitati 337 taotlust. Innovatsioonifondi esimesele võistupakkumisele 2023. aastal esitati 132 pakkumust 17 riigist üle Euroopa. Taotletud rahastuse summa oli olemasolevast eelarvest 15 korda suurem. Hindamistulemused avaldati 2024. aasta aprilli lõpus ning toetuslepingu ettevalmistamiseks valiti välja seitse pakkumust, millega küsiti ELilt toetust kokku 720 miljonit eurot. Väljavalitud projektide pakkumused jäid vahemikku 0,37–0,48 eurot toodetud saastevaba vesiniku kilogrammi kohta ning selle katsevähempakkumise puhul kasutatud pakkumishinnasüsteemi alusel saavad need projektid innovatsioonifondist toetust vahemikus 8–245 miljonit eurot. Väljamaksed tehakse üksnes pärast saastevaba vesiniku koguste sertifitseerimist ja kontrollimist. Toetuslepingud allkirjastati 2024. aasta oktoobris.

ELi liikmesriigid (ja EMP riigid) võivad osaleda innovatsioonifondi võistupakkumistel ka oma eelarvega ja saada tänu sellele kiirema heakskiidu riigiabile. See võimaldab riikidel kasutada võistupakkumist selleks, et eraldada täiendavaid riiklikke vahendeid riiklikele projektidele, mida ei olnud võimalik innovatsioonifondi võistupakkumiseelarvest toetada. Saksamaa eraldas 350 miljonit eurot katsevõistupakkumise riikliku rahastamise meetmena. Komisjon töötab selle nimel, et luua tavapäraste projektikonkursside jaoks sarnane funktsioon nimetusega „toetused kui teenus“. Mõlemad funktsioonid võimaldavad liikmesriikidel kasutada ära investeerimisfondi hästi toimivaid hindamismenetlusi ja vältida tarbetut halduskoormust, mis kaasneks samade tehnoloogialahenduste jaoks uute toetuskavade väljatöötamise ja rakendamisega.

Moderniseerimisfondi kaudu antakse väiksema sissetulekuga liikmesriikidele ELi HKSi raames teenitud vahenditest finantsabi energiasüsteemide moderniseerimiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Kuni 2030. aastani müüakse selliste liikmesriikide toetamiseks enampakkumisel üle 750 miljoni LHÜ – tänu ELi HKSi direktiivi läbivaatamisele 110 miljonit LHÜd rohkem kui algselt selleks ette nähtud kogus (mis tähendab ligikaudu 60 miljardit eurot). Pärast HKSi direktiivi läbivaatamist 127 said toetuskõlblikuks veel kolm liikmesriiki – Sloveenia, Portugal ja Kreeka –, mis tähendab, et toetust saavaid riike on kokku 13.

Alates 2021. aasta jaanuarist on moderniseerimisfondist välja makstud kokku ligikaudu 12,7 miljardit eurot. 2024. aasta juunis võttis komisjon vastu seitsmenda moderniseerimisfondi puudutava väljamaksmisotsuse. Selle põhjal tegi Euroopa Investeerimispank (EIP) kokku 3 miljardi euro ulatuses makseid kümnele toetatavale liikmesriigile (vt tabel 6.1).

Tabel 6.1. 2024. aasta juunis moderniseerimisfondist tehtud maksed

Liikmesriik		Maksed (miljonit eurot)
	Rumeenia	1 095,0
	Tšehhi	835,2
	Poola	697,5
	Ungari	76,8
	Bulgaaria	65,2
	Leedu	59,0
	Horvaatia	52,0
	Slovakkia	35,0
	Läti	26,8
	Eesti	24,1

Järgmise sammuna peavad toetusesaajad kandma moderniseerimisfondist raha üle projektide esitajatele või kavade korraldusasutustele. Järgmised investeerimisettepanekud moderniseerimisfondist toetuse saamiseks tuli toetatavatel liikmesriikidel esitada 13. augustiks 2024 mitteprioriteetsete taotluste ja 10. septembriks 2024 prioriteetsete taotluste puhul.

6.3Kliimapoliitika arvessevõtmine ELi eelarves

ELi 2021.–2027. aasta eelarve – nii mitmeaastane finantsraamistik kui ka taasterahastu „NextGenerationEU“ – on oluline vahend, mis võimaldab rohepööret ellu viia. Praeguste prognooside kohaselt eraldatakse sellest kuni 2027. aastani kestval perioodil kliimameetmete jaoks 658 miljardit eurot. See summa moodustab 34,3 % ELi kogueelarvest 128 ja ületab eesmärki kulutada kliimameetmetele 30 % vahenditest. Selle eesmärgi aluseks on programmipõhised kulueesmärgid, näiteks Euroopa Regionaalarengufondi 30 %, naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi 30 %, programmi „Euroopa horisont“ 35 %, Ühtekuuluvusfondi 37 %, ühise põllumajanduspoliitika 40 %, Euroopa ühendamise rahastu 60 % ja programmi LIFE 61 %.

ELi taaste- ja vastupidavusrahastu – ELi taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne element, mille vahendid ulatuvad 648 miljardi euroni 129  – võimaldab liikmesriikidel märkimisväärselt suurendada kliimainvesteeringuid. Rahastust toetuste (357 miljardit eurot) ja laenude (291 miljardit eurot) saamiseks on liikmesriigid koostanud taaste- ja vastupidavuskava, kus on määratud kindlaks investeeringud ja poliitikareformid, mis aitavad kaasa rahastu kuue poliitikaeesmärgi saavutamisele, sealhulgas rohepöördele. Igas riiklikus kavas peab vähemalt 37 % kogueraldisest olema ette nähtud meetmete jaoks, mis aitavad saavutada kliimaeesmärke (nt algatused, mis edendavad energiatõhusust, kestlikku liikuvust ja taastuvenergia kasutuselevõttu). Samuti peab iga meede olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ 130 . Kõigi 27 liikmesriigi kavades on 37 % sihttase ületatud, kusjuures mõni liikmesriik kulutab prognooside kohaselt kliimapoliitika rahastamiseks tublisti üle poole eraldatavatest vahenditest. Prognoositakse, et liikmesriigid kasutavad kliimaeesmärkide jaoks kokku 43 % kõigist neile eraldatud vahenditest (275 miljardit eurot) 131 .

Peale selle täiendasid liikmesriigid 2023. ja 2024. aastal oma taaste- ja vastupidavuskava uute, kava „REPowerEU“ käsitlevate peatükkidega vastusena energiakriisile, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse. Liikmesriikides tehtavaid uusi või ulatuslikumaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad järk-järgult kaotada ELi sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ja kiirendada üleminekut puhtale energiale, toetakse lisavahenditega (20 miljardi euro väärtuses uusi toetusi, vahendite ümberpaigutusi teistest fondidest ja taasterahastu „NextGenerationEU“ järelejäänud laenude kasutamine).

Samal ajal pööratakse ELi 2021.–2027. aasta eelarve puhul üha enam tähelepanu rahastatavate meetmetega saavutatud tulemustele. Mõni näide:

·tänu taaste- ja vastupidavusrahastule on aastane energiatarbimine praeguseks vähenenud rohkem kui 34 teravatti;

·ühtekuuluvuspoliitika programmide kohaselt parandatakse üldkasutatavate hoonete energiatõhusust kokku 30 157 211 ruutmeetril;

·ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatakse ka 9 504 gigavati täiendava taastuvenergiavõimsuse kasutuselevõttu.

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) on uus ELi algatus, mis käivitati 1. märtsil 2024 132 . Selle eesmärk on tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust välisteguritest, rahastades elutähtsate tehnoloogialahenduste arendamist ja tootmist ELis, tugevdades nende väärtusahelaid ning vähendades hädavajalike töötajate ja oskuste nappust. STEP toetab investeeringuid kolmes peamises tehnoloogiavaldkonnas:

·puhas ja ressursitõhus tehnoloogia, millel on kliimapöördes keskne roll;

·digitehnoloogia ja süvatehnoloogia innovatsioon ning

·biotehnoloogia.

Puhas ja ressursitõhus tehnoloogia hõlmab nullnetotööstuse määruses 133 määratletud nullnetotehnoloogiat, nagu päikeseenergiatehnoloogia, aku- ja energiasalvestustehnoloogia, vesinikutehnoloogia, CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia, tuumatehnoloogia, sealhulgas tuumkütusetsükli tehnoloogia, muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste tehnoloogia. STEPi eesmärk on ka vähendada nende tehnoloogiavaldkondadega seotud töökohtade jaoks kriitilise tähtsusega tööjõu ja oskuste nappust.

STEP ei ole uus rahastamisvahend, kuid see kasutab ära mitmesugustest ELi rahastamisprogrammidest, näiteks innovatsioonifondist, programmist „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest pärit vahendeid ja soodustab nende koostoimet.

Ühtekuuluvuspoliitikas loodi STEPiga uusi võimalusi ja paindlikkust, nagu 100 % kaasrahastamismäär või 30 % ühekordsed eelmaksed STEPi eraldiseisvate prioriteetide jaoks. Seega võib see hoogustada investeeringuid puhtasse ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Kokku 29 programmi raames on ametlikult esitatud STEPiga seotud muudatusettepanekuid või on need programmid mitteametliku arutelu etapis.

Programm „InvestEU“

Programmis „InvestEU“ eesmärgiks seatud 372 miljardist eurost lisainvesteeringutest, mida ajavahemikus 2021–2027 soovitakse kaasata, peaks vähemalt 30 % aitama kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Kestliku taristu poliitikaharus tuleb 60 % rahalistest vahenditest kulutada kliimale ja keskkonnale. Investeeringute puhul, mis ületavad 10 miljonit eurot, tehakse kestlikkuskontroll (et teha kindlaks, hinnata ja maandada kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid riske). Kõiki programmi „InvestEU“ raames toetatavaid investeeringuid jälgitakse kliima- ja keskkonnaeesmärkide vaatenurgast komisjoni väljatöötatud metoodika alusel. Rakenduspartnerid on seni valitud kahe osalemiskutse kaudu ja nendega on sõlmitud tagatislepingud (2022. ja 2023. aastal) 134 . Kavandatud finantstooted aitavad kõrvaldada turutõrkeid, võimaldades rahastada projekte, mis on seotud mitmesuguste poliitiliste prioriteetidega sellistes valdkondades nagu transport, arukas liikuvus, puhas energeetika ja digitaalne ühenduvus, aga ka energiatõhusus, tööstuse süsinikuheite vähendamine, taastuvenergia, ringmajandus jms. Investeeringute komitee oli 2024. aasta keskpaigaks heaks kiitnud 216 InvestEU toimingut, andes kokku 21,9 miljardi euro ulatuses tagatisi (sh liikmesriigi osa). 2023. aasta lõpu seisuga on InvestEU programm aidanud kaasata 217,5 miljardi euro väärtuses investeeringuid (58,4 % eesmärgist). Mõlemad kliima- ja keskkonnaeesmärgid on ületatud: 53 %-ga investeeringutest panustatakse kliimaeesmärkidesse (võrreldes eeldatud 30 %-ga) ning kestliku taristu poliitikaharu raames tehtud investeeringutest 86 % toetab kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist (võrreldes eeldatud 60 %-ga).

Programm „Euroopa horisont“

Programm „Euroopa horisont“ 135 on ELi peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm. Teadus- ja innovatsioonitegevusega edendatakse rohepööret seeläbi, et selle raames katsetatakse ja tutvustatakse lahendusi ning arendatakse murrangulisi uuendusi ja teadmisi uusimatel teaduslikel tõenditel põhineva poliitika väljatöötamiseks. Ajavahemikus 2021–2027 kulutatakse programmi „Euroopa horisont“ 95,5 miljardi euro suurusest eelarvest vähemalt 35 % kliimameetmete toetamiseks. 2023. aasta lõpuks oli programmist investeeritud kliimameetmetesse peaaegu 14,7 miljardit eurot. See summa on mõeldud projektidele sellistes teemavaldkondades nagu kliimateadus, energiavarustus, -salvestus ja -süsteemid, keskkonnahoidlik transport, tööstuse süsinikuheite vähendamine, kliimamuutustega kohanemine, süsiniku sidumine ja põllumajandus. 2023. aasta juunis avaldatud aruandes „Scaling up innovative technologies for climate neutrality“ antakse ülevaade rohkem kui 180-st tehnoloogia näidisprojektist, mida rahastatakse peamiselt programmist „Euroopa horisont“ ja innovatsioonifondist ning mille abil on võimalik saavutada kliimaneutraalsus 136 .

Programm LIFE

Programm LIFE on ELi keskkonna-, energia- ja kliimameetmete rahastamise vahend. Selle üldeesmärk on hõlbustada üleminekut kestlikule, ringluspõhisele, energiatõhusale, taastuvenergiapõhisele, kliimaneutraalsele ja kliimakerksele majandusele. Programmil LIFE on neli allprogrammi, millest kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogramm toetab roheleppe rakendamist, aidates kaasa ELi kliimamääruses sätestatud eesmärkide saavutamisele.

2023. aastal kiideti kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise allprogrammi raames heaks 34 projekti, mida rahastatakse hinnanguliselt 65 miljoni euroga. Need projektid keskenduvad kliimapöörde jaoks olulistele valdkondadele, nagu süsiniku sidumine põllumajandus- ja metsamaal, kliimamuutustega kohanemine linna- ja maapiirkondades ning parem valmisolek äärmuslikeks ilmanähtusteks. Lisaks rahastati 2023. aastal 33,5 miljoni euroga kolme strateegilist projekti, mille eesmärk on rakendada liikmesriikides ELi kliimaalaseid õigusakte.

Tehnilise toe instrument

2023. aastal pakkus komisjon liikmesriikidele tehnilise toe instrumendi 137 kaudu kohandatud tehnilist oskusteavet reformide kavandamiseks ja elluviimiseks. See hõlmas mitut projekti, mis käsitlesid kliimamuutustega kohanemist, põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamist, kiiremaid loamenetlusi, tööstusökosüsteeme ja oskusi, hoonete renoveerimist ja suutlikkuse suurendamist. Eelkõige aitas komisjon liikmesriikidel teha REPowerEU peatükkide ettevalmistamiseks kindlaks reformid ja investeeringud, mis on vajalikud Venemaalt pärit fossiilkütuste impordi järkjärguliseks lõpetamiseks. 2024. aastal aitab komisjon liikmesriikidel edendada haldusasutuste keskkonnahoidlikumaks muutmist, valmistada energiasüsteeme ette rohe- ja digipöördeks ning toetada loodusvarade taastuvust. Samuti aitab komisjon liikmesriikidel rakendada ELi heitkogustega kauplemise läbivaadatud süsteemi ja süsiniku piirimeedet ning koostada kliimameetmete sotsiaalfondi kohase riikliku kliimameetmete sotsiaalkava.

6.3.1Ühtekuuluvuspoliitika

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Interreg

Liikmesriigid on eraldanud kliimameetmete jaoks 56,9 % (22,2 miljardit eurot) neile Ühtekuuluvusfondist ja 32,6 % (69,9 miljardit eurot) Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ette nähtud vahenditest. Peale selle peaks kliimaga seotud meetmete rahastamiseks kulutatama ligikaudu 24,4 % ELi rahastatava algatuse „Interreg“ 138 10,7 miljardi euro suurusest eelarvest. Joonisel 6.4 on näidatud kliimaga seotud poliitikavaldkondadele eraldatud vahendite osakaal ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja Interregi kliimameetmetega seotud kulutuste kogusummas.

Õiglase ülemineku fond

Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) programmide raames kaasatakse 19,2 miljardit eurot ELi investeeringuid, et aidata inimesi ja paiku, mis kannatavad kliimaneutraalsusele ülemineku tõttu kõige enam. Lisaks JTFi vahenditele tahetakse õiglase ülemineku mehhanismi kahe teise samba 139  kaudu kaasata 28 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid, et tegeleda ülemineku sotsiaal- ja majandusmõjuga. Komisjon on kiitnud heaks kõik 70 õiglase ülemineku territoriaalset kava, mis hõlmavad kokku 96 söepiirkonda ja suure CO2 heitega piirkonda. Kui õiglase ülemineku piirkonnad vajavad abi, pakub komisjon neile 2023. aasta veebruaris käivitatud õiglase ülemineku platvormi kaudu tehnilist ja nõustamistuge.

Peaaegu poolte JTFi investeeringutega toetatakse kohaliku majanduse mitmekesistamist, et piirkonnad ei sõltuks ühest saastavast sektorist, ja aidatakse inimestel omandada uusi oskusi. Lisaks investeerib JTF 8,2 miljardit eurot oskustesse ja majanduse mitmekesistamisse. Meetmest saab kasu kuni 120 000 töötut ja ligi 200 000 inimesel on võimalik omandada uusi oskusi.

STEPi raamistiku osana tehti kõigi JTFi vahendite puhul ühekordseid eelmakseid (30 %), tagades suurema likviidsuse projektide rakendamise jaoks. Selle tulemusena on komisjon juba teinud 5,9 miljardi euro ulatuses JTFi eelmakseid, et kiirendada toetust piirkondadele, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab.

JTFi rakendamine on hoogustunud ning ELi tasandil jõudis valikumäär 6,1 %-ni fondi kogueraldisest (võrreldes 3,2 %-ga 2023. aasta detsembris). Projektide valimine edeneb riigiti väga erinevalt, kuid esikohal on Malta, kellele järgnevad Luksemburg ja Madalmaad. Absoluutarvudes on jätkuvalt parimad tulemused Madalmaadel, kes on kindlustanud valitud projektide jaoks ligikaudu pool miljardit eurot.

Euroopa Sotsiaalfond (ESF+)

Liikmesriigid on kavandanud kulutada aastatel 2021–2027 peaaegu 6 miljardit eurot ehk ligi 6 % ESF+ kogueraldisest 140 roheoskuste ja roheliste töökohtade edendamiseks, mida on märksa enam kui eelmisel programmitööperioodil. Kõige suurema osa on roheoskuste ja roheliste töökohtade jaoks eraldanud Soome, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Taani (12–31 %) ning mitmes Belgia, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Portugali ja Hispaania programmis on selliste vahendite osakaal 20 % või suurem. Kui vaadata reaalseid investeeringuid, siis ainuüksi kolme vastavalt Itaalias, Portugalis ja Kreekas rakendatava programmi arvele langeb umbes 30 % kõigist roheoskuste ja roheliste töökohtadega seotud kulutustest ELis. Kolmandik kliimaga seotud kulutustest tehakse tööhõivele juurdepääsu parandavate ja aktiveerimismeetmete jaoks.

7RAHVUSVAHELISED KLIIMAMEETMED

7.1Ülevaade ja areng 

2023. aastal ei tehtud olulisi muudatusi G20 liikmete ja teiste peamiste heitetekitajate riiklikult kindlaksmääratud panustes, kuid mitu riiki on edukalt rakendanud poliitikameetmeid kasvuhoonegaaside heite vähendamisel 2030. aastaks seatud eesmärgi saavutamiseks. Ligikaudu pooled joonisel 7.1 analüüsitud riikidest on oma eesmärkide saavutamise graafikus. Nende hulgas on ka EL, kes peaks saavutama Pariisi kokkuleppega kooskõlas oleva riiklikult kindlaksmääratud panusele vastava eesmärgi ELi tasandil vastu võetud poliitikameetmete (paketi „Eesmärk 55“ õigusaktid ja kava „REPowerEU“) rakendamisega.

Möödunud aastal leidis aset palju tulemuslikke kõrgetasemelisi rahvusvahelisi arutelusid, sealhulgas kliimavaldkonna ministrite kohtumine Kopenhaagenis, Petersbergi kliimadialoog, kliimameetmete teemaline ministrite kohtumine, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 28. istungjärk (COP28) Araabia Ühendemiraatides Dubais ning UNFCCC sekretariaadi korraldatud istungitevahelised allorganite istungjärgud (SB60).

COP28-l tegid osalised Pariisi kokkuleppe kohase esimese ülemaailmse kokkuvõtte, mille tulemusena otsustati kiirendada meetmete võtmist 2030. aastaks ja pärast seda, sealhulgas loobuda järk-järgult fossiilkütuste kasutamisest, kolmekordistada 2030. aastaks taastuvenergia tootmise võimsust kogu maailmas ja kahekordistada energiatõhususe parandamise aasta keskmist määra kogu maailmas.

Kliimamuutustega kohanemise osas leppisid osalised kokku Araabia Ühendemiraatide üleilmses kliimakerksuse raamistikus. Samuti tehti edusamme seoses sellega, kuidas viia ellu AÜE-Belémi tööprogrammi, mis käsitleb kliimamuutustega kohanemise poliitikatsükli ja temaatiliste eesmärkidega (nt vesi, toit, põllumajandus ja tervishoid) seotud näitajaid.

Kliimamuutuste leevendamise tööprogrammi jaoks jagas EL oma kogemusi energiasüsteemi ümberkujundamisel, rõhutades taastuvenergia rolli. Samuti rõhutas EL, et on pühendunud energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise toetamisele väljaspool ELi. EL töötas aktiivselt ka õiglase ülemineku tööprogrammi rakendamise nimel. Selles pööratakse suurt tähelepanu tööjõule ja töötajate õiguste tunnustamisele.

AÜE üleilmse kliimakerksuse raamistikuga, mis samuti COP28-l vastu võeti, sai kliimamuutustega kohanemisest esimest korda kõigi riikide peamine prioriteet. 2015. aastal Pariisi kokkuleppes sätestatud üleilmsest kohanemiseesmärgist lähtuvalt määratakse raamistikus kindlaks üleilmsed kohanemiseesmärgid ja käivitatakse kaheaastane AÜE-Belémi tööprogramm, et kehtestada näitajad nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks. Need eesmärgid ja tulevased näitajad juhivad Euroopa kliimamuutustega kohanemise poliitika ja meetmete edasist arengut. EL ja selle liikmesriigid panustavad aktiivselt AÜE raamistiku ja näitajaid käsitleva AÜE-Belémi tööprogrammi rakendamisse.

Kahju ja kahjustustega seoses kehtestati COP28-l rahastamiskord, sealhulgas võeti kasutusele fond, millega toetatakse arengumaid, kes on kliimamuutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad. EL ja selle liikmesriigid eraldasid selle jaoks üle 400 miljoni euro, mis on üle kahe kolmandiku esialgu lubatud summast.

EL panustab ad hoc tööprogrammi, mis käsitleb kliimameetmete rahastamise uut ühist kvantifitseeritud eesmärki, mille kohta tehakse eeldatavasti otsus COP29-l. Selle eesmärk on toetada kliimahädaolukorra lahendamise meetmeid ja aidata viia kõik rahavood kooskõlla Pariisi kokkuleppega.

2023. aasta oktoobris esitas EL UNFCCC sekretariaadile ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuse. Sellega suurendatakse selgust, läbipaistvust ja mõistetavust seoses kehtestatud poliitikameetmetega, millega kavatsetakse saavutada 2020. aasta detsembris esitatud eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega 142 .

Samal ajal kutsub EL kõiki osalisi üles olema oma uutes, enne COP30 esitatavates riiklikult kindlaksmääratud panustes võimalikult ambitsioonikad. Samuti kutsub EL üles esitama 2024. aasta lõpuks esimesed iga kahe aasta tagant esitatavad läbipaistvusaruanded.

EL algatas ülemaailmse taastuvenergia ja energiatõhususe lubaduse 143 ja tegeles selle edendamisega. Selle tulemusena nõustusid Pariisi kokkuleppe osalised COP28-l panustama taastuvenergia tootmise võimsuse kolmekordistamisse ja ülemaailmse aasta keskmise energiatõhususe parandamise määra kahekordistamisse aastaks 2030. EL on toetanud ka muid mõnepoolseid algatusi, nagu COP28-l vastu võetud AÜE deklaratsioon kestliku põllumajanduse, vastupidavate toidusüsteemide ja kliimameetmete kohta, 144 kliimat, abistamist, taastet ja rahu käsitlev deklaratsioon kliimarahastuse kohta, 145 katastroofidega toimetulekut käsitlev harta, 146 COP28 deklaratsioon kliima ja tervise kohta 147 ning kliimaklubi, 148 mille eesmärk on kiirendada süsinikuheite vähendamist tööstussektorites, kus seda on raske saavutada.

7. mail 2024 võttis EL vastu esimesed kogu ELi hõlmavad õigusnormid metaaniheite vähendamiseks energiasektoris. See on ELi panus 2022. aastal käivitatud üleilmsesse metaaniheite vähendamise lubadusesse 149 . Jäätmesektoris aitas aga EL COP28-l kaasa orgaanilistest jäätmetest tuleneva metaaniheite vähendamise algatuse „LOW-Methane“ 150 käivitamisele üleilmse metaaniheite vähendamise lubaduse raames.

Selleks et kliimamuutuste, maa degradeerumise, kõrbestumise ja elurikkuse vähenemise vastu koordineeritult võidelda, töötab EL selle nimel, et tõhustada koostööd eri konventsioonide vahel, sealhulgas 2023. aastal vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmne elurikkuse raamistik, et peatada elurikkuse vähenemine ja pöörata see kasvule.

7.2Mitme- ja kahepoolne koostöö

Mitme- ja kahepoolsete partneritega tehakse märkimisväärseid edusamme teiste riikide, eelkõige peamiste heitetekitajate veenmisel ja toetamisel, et nad suurendaksid oma kliimaeesmärke ja kiirendaksid üleminekut puhtale energiale.

EL on teinud koostööd mitmepoolsetel platvormidel, nagu ÜRO (mille peaassambleel ta 2024. aasta septembris osales), G7/G20 ja OECD, aga ka WTO, et suurendada jõupingutuste läbipaistvust, kaasata ressursse ja jagada teadmisi kliimameetmete kohta. 2023. aastal tegi EL koostööd NATO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, et senisest enam tegeleda keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste mõjuga rahule, julgeolekule ja kaitsele.

Rahvusvaheliste partneritega toimus korrapärane kahepoolne teabevahetus nii poliitilisel (nt kõrgetasemeliste dialoogide vormis) kui ka tehnilisel tasandil, eelkõige peamiste heitetekitajatega, nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riigid.

Selleks et tõhustada süsinikuturgudega seotud diplomaatiat, moodustas komisjon spetsiaalse süsinikuturgude rakkerühma. Selle eesmärk on suurendada jõupingutusi ELi HKSi edu kordamiseks, julgustades ja toetades teisi jurisdiktsioone oma süsinikuhinnastamise mehhanismide kehtestamisel või täiustamisel. Rakkerühm võimaldab ELil teha koostööd sidusrühmadega, et tagada rahvusvaheliste süsinikuturgude kliimaalane usaldusväärsus ja kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärgiga.

Edusamme tehti ka olemasolevate roheliste liitude (Jaapani ja Norraga) ja rohepartnerluste (Maroko ja Lõuna-Koreaga) rakendamisel – tugevdati dialoogi ja koostööd rohepöörde seisukohast olulistes valdkondades. 2023. aasta novembris sõlmiti uus roheline liit Kanadaga ja praegu on käimas läbirääkimised rohepartnerluse sõlmimiseks Keeniaga.

EL jätkas koos rahvusvaheliste partnerite rühma teiste liikmetega tööd energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise investeerimispartnerlustega (JETP), mille raames tehakse kättesaadavaks 2,5 miljardit eurot uusi avaliku ja erasektori vahendeid.

2023. aasta detsembris toimunud COP28-l avaldas Lõuna-Aafrika oma JETP (allkirjastati 2021. aastal) tegevuskava, mis hõlmab uusi valdkondi, nagu taastuvenergiatehnoloogia lahenduste tootmine ja energiatõhusus. See laiendab partnerluse liikmete investeeringuid süsinikuheite vähendamisse.

Indoneesiaga 2023. aasta novembris käivitatud ulatuslikus investeerimis- ja poliitikakavas on esitatud avaliku ja erasektori vahendeid hõlmava 20 miljardi USA dollari suuruse rahastamispaketi üksikasjad ning kirjeldatud energeetikasektori tekitatava süsinikuheite vähendamiseks vajalikke poliitikareforme. 2024. aasta veebruaris allkirjastas Euroopa Investeerimispank vastastikuse mõistmise memorandumi eesmärgiga vormistada kuni 500 miljoni euro suurune raamlaen JETP (allkirjastatud 2022. aastal) toetamiseks.

COP28-l käivitas Vietnam koos rahvusvaheliste partnerite rühmaga oma JETP (allkirjastatud 2022. aastal) ressursside kaasamise kava. Kava sisaldab hinnangut prioriteetsete investeeringute kohta, millega toetatakse edasiminekut nullnetoheite saavutamise suunas ning esmatähtsate poliitikameetmete ja regulatiivsete reformide kindlakstegemist, et luua investeerimist soodustav keskkonda.

Uus poliitiline deklaratsioon, millega luuakse energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise investeerimispartnerlus Senegaliga, sisaldab Senegali võetud kohustust suurendada 2030. aastaks oma energiaallikate jaotuses taastuvenergia osakaalu 40 %-ni ülesseatud võimsusest ning töötada välja pikaajaline vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu strateegia.

EL teeb koostööd ka energiaühenduse lepingu osalistega, et leppida kokku edasine tegevus, mis puudutab süsiniku hinnastamist Lääne-Balkani riikides, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas 151 . Euroopa Komisjon algatas mõjuhindamise, et analüüsida erinevaid süsiniku hinnastamise võimalusi.

Poliitilisi dialooge ja koostööd toetati muu hulgas ELi kliimadialoogide programmi kaudu, millega edendatakse teabevahetust ja koostööd riikide ja piirkondade haldusasutuste, äri- ja akadeemiliste ringkondade ning kodanikuühiskonna sidusrühmade vahel, et edendada liikumist Pariisi kokkuleppe eesmärkide suunas.

7.3 Kliimameetmete rahastamine ja rahvusvaheline koostöö

Erasektori kliimarahastuse kõrval on arengumaadele oluliseks toeks Pariisi kokkuleppe rakendamisel rahvusvaheline avaliku sektori poolne kliimarahastus.

Komisjon jätkab partnerriikide toetamist oma rahastamisvahenditest. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ vahenditest vähemalt 35 % eraldatakse kliimameetmete jaoks. Siia alla kuuluvad meetmed ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud olukordades, võttes arvesse keerulist vastastikust sõltuvust kliimamuutuste, keskkonnaseisundi halvenemise, ebakindluse ja konfliktide vahel.

Ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) puhul on kliimamuutustega seotud kulutuste eesmärgiks seatud 18 %, mis 2027. aastaks suureneb 20 %-le. Lisaks nendele kliimamuutustega seotud kulutuste sihtmääradele on komisjon lubanud eraldada 2027. aastani kliimameetmete rahastamiseks veel 4 miljardit eurot, mis teeb kliimameetmete rahastamise eesmärgiks 35 %. See on ELi poolt enneolematu investeering, millega vähendatakse heidet ja aidatakse arengumaadel suurendada võimet tulla toime kliimamuutuste mõjuga.

EL, selle liikmesriigid ja finantsasutused, mida üheskoos nimetatakse Euroopa tiimiks, on maailma suurim arenguabi andja ja kliimameetmete rahastaja, kelle arvele langeb ligikaudu kolmandik maailmas kliimameetmete jaoks antavatest avaliku sektori vahenditest. Euroopa tiimi antavatest rahalistest vahenditest üle 54 % on eraldatud kas kliimamuutustega kohanemiseks või meetmete jaoks, mis hõlmavad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist. Peaaegu pool kogurahastusest on antud toetustena.

2022. aastal saavutasid arenenud riigid eesmärgi eraldada arengumaadele kliimameetmete rahastamiseks 100 miljardit USA dollarit, mis kajastab kollektiivseid jõupingutusi julgete meetmete võtmiseks. Määrava tähtsusega on olnud EL ja selle 27 liikmesriiki, kes suurendasid avaliku sektori poolset rahastust eelneva aastaga võrreldes 24 % ehk 28,5 miljardi euroni (ligikaudu 30 miljardit USA dollarit) 152 .

Käib ka töö selle nimel, et edendada erasektori kaasamist kliimameetmetesse Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+) tagatiste ja segarahastamise kaudu. Fondil on kõikehõlmav kogum vahendeid, sealhulgas tagatised, toetused, tehniline abi ja muu toetus, millega kaasata erasektori investeeringuid kestliku arengu edendamiseks partnerriikides. EFSD+ toetab muu hulgas kliimamuutustega kohanemist ning keskkonnakaitset ja -juhtimist. EFSD+ pakub kuni 40 miljardi euro ulatuses mitmesuguseid riskijagamisvahendeid ning selle eesmärk on kaasata kuni 135 miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid, et aidata partnerriikidel saavutada kestliku arengu eesmärke. Koos erasektori ja finantsvõimendusega peaks EFSD+ kaasama aastatel 2021–2027 investeeringuteks üle poole triljoni euro.

(1)

Copernicus, aruande „European State of the Climate“ 2023. ja 2024. aasta kokkuvõte,

https://climate.copernicus.eu/sites/default/files/custom-uploads/ESOTC%202023/Summary_ESOTC2023.pdf

(2)

IPCC, Climate Change 2023: Synthesis Report – Summary for Policymakers, IPCC, Geneva, 2023.

(3)

Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) aruanne , https://www.eea.europa.eu/publications/european-climate-risk-assessment

(4)

Ballester J. et al. , „Heat-related mortality in Europe during the summer of 2022“, Nature Medicine , nr 29, lk 1857–1866, 2023.

(5)

Komisjoni teatis kliimariskide juhtimise kohta, märts 2024 .

(6)

Gallo E. et al. , „Heat-related mortality in Europe during 2023 and the role of adaptation in protecting health“, Nature Medicine , 2024,

https://www.nature.com/articles/s41591-024-03186-1

(7)

https://www.exhaustion.eu/

(8)

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO), Extreme heat continues throughout July with devastating impacts. 8. august 2024, https://wmo.int/media/news/extreme-heat-continues-throughout-july-devastating-impacts

(9)

https://www.worldweatherattribution.org/deadly-mediterranean-heatwave-would-not-have-occurred-without-human-induced-climate - change/

(10)

 Crippa, M. et al., GHG emissions of all world countries, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024. https://edgar.jrc.ec.europa.eu/report_2024

(11)

Koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega on see 2023. aastal 5,6 % ja 1990. aastal 14,5 %.

(12)

EDGARi (Emissions Database for Global Atmospheric Research) kasvuhoonegaaside andmebaas (koostatud Euroopa Komisjoni, Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) koostöös ning hõlmab IEA-EDGAR CO2, EDGAR CH4, EDGAR N2O, EDGAR F-GASES versiooni EDGAR_2024_GHG, Euroopa Komisjon, 2024).

(13)

Juhtimismääruse (määrus (EL) 2018/1999) kohaselt peavad liikmesriigid esitama igal aastal 31. juuliks komisjonile ligikaudsed kasvuhoonegaaside inventuuriandmed. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) koostab nende andmete põhjal või, kui liikmesriik ei ole selleks kuupäevaks oma ligikaudset kasvuhoonegaaside heidet esitanud, enda hinnangute põhjal ELi kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed. Nii saadaks kasvuhoonegaaside heite hinnanguline maht juba enne täieliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamist.

(14)

ELi summaarne kasvuhoonegaaside heide, mis vastab paremini Euroopa kliimamääruses sätestatud täpsele õiguslikule kohaldamisalale, saadakse, kui rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist tulenevad EL 27 heitkogused, mis kuuluvad ELi õiguse kohaldamisalasse, liidetakse EL 27-sisesele kasvuhoonegaaside koguheitele (sealhulgas LULUCFi sektori netoheide või -sidumine). Selle kohta on rohkem teavet aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. peatükis.

(15)

Kasvuhoonegaaside heite ja sidumise andmed aastate 1990–2022 kohta põhinevad kasvuhoonegaaside 2024. aasta inventuuril, mille ELi liikmesriigid esitasid komisjonile 15. märtsiks 2024. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tõhustatud läbipaistvusraamistiku aruandlusvahendi kasutuselevõtu tõttu pikendati erandkorras 2024. aastal inventuuri esitamise ajakava kuni aasta teise pooleni. Liikmesriigid saavad esitada lõplikud kasvuhoonegaaside inventuurid Euroopa Keskkonnaagentuurile 15. septembriks. Seetõttu võivad arvud muutuda, kuna hilisemate läbivaatamiste tõttu võidakse andmed uuesti esitada. Vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 esitatakse kasvuhoonegaaside inventuur koos ELi tasandi koondandmetega 15. detsembriks 2024 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

(16)

 ELi SKP kasvumäär (1990–2023) püsivhindades põhineb meie arvutustel, milles kasutati Eurostati andmeid (1995–2023, aheldatud väärtused, 2015, rahvamajanduse arvepidamine) ja Maailmapanga andmeid SKP reaalkasvu kohta (2015. aasta püsivhinnad USA dollarites) alates 1990. aastast.

(17)

Need väärtused põhinevad kasvuhoonegaaside (KHG) 2024. aasta inventuuril ja ELi 2023. aasta ligikaudsetel kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel. Nende aluseks on liikmesriikide esitatud andmed ning ELi õiguse kohaldamisalasse kuuluvate rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist tulenevate heitkoguste hinnangulised väärtused (vt aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 2. peatükk). Märkused: 1) energeetikasektor hõlmab elektri ja sooja tootmist ning nafta rafineerimist (KHG inventuuri kood 1.A.1). Samuti hõlmab see kaudset CO2 heidet, muude sektorite heidet (KHG inventuuri kood 1.A.5) ja kontrollimatut heidet (KHG inventuuri kood 1.B); 2) tööstussektor hõlmab kütuste põletamist tootmis- ja ehitussektoris (1.A.2) ning tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest tulenevat heidet; 3) hoonesektor hõlmab heidet, mis tekib energia kasutamisel elamutes ja teenindushoonetes ning põllumajandus- ja kalandussektoris (KHG inventuuri kood 1.A.4); 4) negatiivsed väärtused LULUCFi sektoris osutavad kasvuhoonegaaside sidumise suurenemisele.

(18)

Sealhulgas kontrollimatu heide ja kaudne CO2 heide.

(19)

Eurostat  (nrg_ind_pehcf)  ja  (nrg_ind_pehnf) . See hõlmab ainult müüdud soojust – need arvud ei kajasta oma tarbeks kasutatud soojust.

(20)

  https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240627-1

(21)

 2023. aastal paigaldati ELis 55,9 GW päikeseenergiavõimsust ja 16,2 GW tuuleenergiavõimsust – lisaks juba 2022. aastal paigaldatud 41,3 GW päikeseenergiavõimsusele ja 15,6 GW tuuleenergiavõimsusele. See tähendab, et aastatel 2021–2023 suurenes päikese- ja tuuleenergia ülesseatud võimsus kokku 36 %, millega säästeti kahe aasta jooksul ligikaudu 35 miljardit kuupmeetrit gaasi.

(22)

 Tööstussektor hõlmab kütuste põletamist tootmis- ja ehitussektoris ning tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest tulenevat heidet.

(23)

 See viitab kogusele füüsilistes ühikutes (kilogrammid, ruut- ja kuupmeetrid, artiklite arv jne). Eurostat. Müüdud toodang, eksport ja import (ds-056120).

(24)

 Siia alla kuuluvad energia kasutamisel elamutes ja teenindushoonetes tekkiv heide ning põllumajandus- ja kalandussektoris tekkiv heide.

(25)

 Euroopa soojuspumbaliidu (EHPA) andmetel jäi müüdud soojuspumpade arv, mis on üks kõige sagedamini kasutatavaid reaalajalisi näitajaid energiatõhususe paranemise kohta, 2023. aastal samale tasemele nagu 2022. aastal (ligikaudu 3 miljonit). Kui aastamüük jääks samaks, paigaldataks 2030. aastaks ligikaudu 45 miljonit soojuspumpa, mis on ligikaudu 25 % vähem kui ELi seatud eesmärk.

(26)

Direktiiv (EL) 2024/1275, http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj

(27)

 Eurostat  (road_go_tq_tott) . 

(28)

Eurostat (road_eqs_carpda).

(29)

Liikmesriigid esitasid oma heiteprognoosid 2023. aasta märtsiks. 2024. aastal, mis ei ole kohustuslik aruandeaasta, esitasid oluliste muudatuste tõttu ajakohastatud prognoosid ainult Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Austria ja Rootsi. Euroopa Keskkonnaamet kasutas puuduolevate „lisameetmetega prognooside“ asemel „olemasolevate meetmetega prognoose“. Kuna käesoleva aruande avaldamine langeb kokku riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise tsükliga (ajakohastatud kavade lõplikud versioonid tuli esitada 2024. aasta juuniks), ei ole kõik liikmesriigid esitanud kõige ajakohasemaid prognoose.

(30)

COM/2023/796 final.

(31)

 See tähendab kasvuhoonegaaside heite vähenemist 49 % võrreldes 1990. aastaga, kui võtta arvesse ka ELi eesmärgi kohaldamisalasse kuuluvaid selliseid rahvusvahelisest lennundusest ja meretranspordist tulenevaid heitkoguseid, mis kuuluvad ELi õiguse kohaldamisalasse.

(32)

 Vt näiteks teatis ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta, lk 21,

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52024DC0063

(33)

 Võrreldes keskmise aastase netosidumisega ajavahemikus 2016–2018.

(34)

 Heite eeldatav vähenemine eri sektorites põhineb paketi „Eesmärk 55“ algatusi toetava peamise poliitikastsenaariumi kohase modelleerimise tulemustel ja 2040. aasta eesmärki käsitlevale teatisele lisatud mõjuhinnangul. Andmete ja sektorite koondamise kohta vt joonealune märkus 17.

(35)

 Komisjoni 24. oktoobri 2023. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta“, COM(2023) 653.

(36)

 Kooskõlas Euroopa kliimamääruse artikli 7 lõikega 3.

(37)

Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Malta, Austria ja Poola.

(38)

  Ettepanekud hõlmasid läbivaadatud ELi HKSi direktiivi, uut HKSi hoonete, maanteetranspordi ja kütuste jaoks, turustabiilsusreservi, jõupingutuste jagamise määrust, sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme, LULUCFi määrust, süsiniku piirimeedet, kliimameetmete sotsiaalfondi loomist, algatust „FuelEU Maritime“, alternatiivkütuste taristu määrust, algatust „ReFuel EU Aviation“, energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi. Üksnes energia maksustamise direktiivi läbivaadatud versioonis ei ole veel kokkuleppele jõutud.

(39)

 Hinnangute kohaselt väheneb kasvuhoonegaaside netoheide tänu vastuvõetud õigusaktidele liidus 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes 57 %. Ülevaade eesmärkidest on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 1. peatükis.

(40)

COM(2024) 550 final.

(41)

SWD(2024) 200 final.

(42)

 SPIMiga hõlmatud ELi sektorites (teras, alumiinium, väetised, tsement, elekter, vesinik) tuleb tasuta eraldatud LHÜd kaotada järk-järgult 2034. aastaks.

(43)

15. oktoobriks 2024 olid oma lõpliku riikliku energia- ja kliimakava esitanud järgmised liikmesriigid: Saksamaa, Taani, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Hispaania, Rumeenia, Rootsi.

(44)

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_24_1619

(45)

 Euroopa Komisjon, „Estimating labour market transition costs and social investment needs of the green transition – a new approach“, Fair Transitions Working Papers, 2024. Töödokumendi tulemused töötati välja tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) ning Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kahe ühisprojekti raames, https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=1588

(46)

Töökohtade loomine on liikmesriigiti siiski erinev ning riikides, kus juba praegu on üles seatud suhteliselt rohkem taastuvenergiavõimsust, võib ümberõppe kulu töötaja kohta olla 2030. aastal väiksem.

(47)

 Taaste ja vastupidavuse tulemustabel. Temaatiline analüüs hoonete energiatõhususe kohta. https://ec.europa.eu/economy_finance/recovery-and-resilience-scoreboard/assets/thematic_analysis/scoreboard_thematic_analysis_efficiency.pdf  

(48)

Taaste ja vastupidavuse tulemustabel. Temaatiline analüüs kestliku liikuvuse kohta. https://ec.europa.eu/economy_finance/recovery-and-resilience-scoreboard/assets/thematic_analysis/scoreboard_thematic_analysis_sustainable_mobility.pdf

(49)

Käesoleva aruande lõpliku vormistamise ajal eeldatakse, et süsinikuturgu käsitlev 2024. aasta aruanne (aruanne ELi HKSi toimimise kohta 2023. aastal) võetakse vastu novembri alguses. Pärast vastuvõtmist avaldatakse süsinikuturgu käsitlev 2024. aasta aruanne kliimameetmete peadirektoraadi veebisaidil „ What is the EU ETS “ (Mis on ELi HKS?).

(50)

 Käesolevas osas osutatud heitkogused viitavad ELi HKSi kohaldamisalasse kuuluvatele tõendatud heitkogustele, millest liikmesriigid on teatanud. See erineb eri sektorite ulatusest aruande teistes osades. Näiteks väikesed soojuskäitised on tavaliselt ELi HKSist välja arvatud.

(51)

https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240627-1

(52)

 Energialiidu olukorda käsitlev 2024. aasta aruanne, COM(2024) 404 final , 11.9.2024.

(53)

 Joonisel võetakse arvesse HKSi direktiivi 2023. aasta läbivaatamist, st piirmäära vähendamist 2024. ja 2026. aastal, meretranspordi lisamist ELi HKSi alates 2024. aastast ning lineaarset vähendamistegurit 4,3 % aastatel 2024–2027 ja 4,4 % alates 2028. aastast. Joonis ei hõlma lennundust. ELi HKSi kohaldamisalas tehtud muudatuste tõttu ei ole 2005.–2007. aasta näitajad viimaste näitajatega otseselt võrreldavad. Alates 2021. aastast ei hõlma ELi HKS enam Ühendkuningriigi käitisi, vaid ainult Põhja-Iirimaa elektritootjaid. Legend: tulbad – heitkoguste piirmäär; tulpade hele osa aastatel 2014–2016 – enampakkumistelt edasilükatud LHÜd; tulpade hele osa alates 2019. aastast – turustabiilsusreservi kantud LHÜd; tulpade tume osa alates 2024. aastast – kohaldamisala laiendamine meretranspordile; katkendjoon (tõendatud heitkogused).

(54)

Lisateabe saamiseks vt süsinikuturgu käsitlev 2024. aasta aruanne.

(55)

 https://climate-energy.eea.europa.eu/topics/climate-finance/use-of-ets-auctioning-revenues/good_practices. Muid häid tavasid on tõstetud esile projektis Life ETX, mida rahastati Euroopa Liidu programmist LIFE toetuslepingu nr LIFE20 GIC/BE/001662 alusel (vt https://etxtra.org/lifeetx-national-human-stories/ ).

(56)

 Alla 500 miljoni euro jäävate koondatud kategooriate hulka kuuluvad (miljonites eurodes) maanteetransport (309), kohanemine (155), rahvusvahelised eesmärgid ja rahvusvaheline kliimarahastus (110), maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF), põllumajandus ja maapõhine sidumine (59), halduskulud (54), jäätmekäitlus (29), meretransport (17), lennundus (13) ja CO2 püsiv eemaldamine (3).

(57)

 Määrus (EL) 2015/757.

(58)

 2019. aastal oli koguheide ligikaudu 68,2 miljonit tonni CO2 (k.a Ühendkuningriigi andmed).

(59)

Näiteks on 2024. aasta oktoobri keskpaigaks vastu võetud järgmised õigusaktid: 2024. aasta veebruaris võeti vastu rakendusmäärus nende riikide loetelu kohta, mis ei ole EMP riigid, Šveits ega Ühendkuningriik ja mida loetakse 2023. aasta heitkoguste suhtes CORSIAt kohaldavaks ( komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/622 ); 2024. aasta märtsis võeti vastu 2024. aasta nimekiri õhusõidukikäitajatest ( komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/1030 ); 2024. aasta juunis võeti vastu lennunduse LHÜde 2024. aasta (ajakohastatud) piirmäär ( komisjoni otsus (EL) 2024/1797 ); 9. juulil 2024 avaldati CORSIA kohaste kompenseerimisnõuete arvutamise üksikasjalikud eeskirjad ( komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/1879 ).

(60)

 Aastatel 2024–2035 on tase, mille ületamise korral peaksid lennuettevõtjad hakkama heidet kompenseerima, 85 % 2019. aasta CO2 heitest (2019. aastal oli lennunduse tekitatud heide kõigi aegade suurim).

(61)

Aviation and the Global Atmosphere, IPCC, 1999, https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/03/av-en-1.pdf  

(62)

Ajakohastatud analüüs lennunduse muust kui CO2 heitest tingitud kliimamõju kohta ning heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi artikli 30 lõike 4 kohased võimalikud poliitikameetmed,  SWD(2020) 277 final .

(63)

 Seire-, aruandlus- ja tõendamissüsteem hõlmab Euroopasse suunduvaid, Euroopast väljuvaid ja Euroopa-siseseid lende. Selleks et süsteemi rakendamisega oleks lihtsam algust teha, on aruandlus kohustuslik ainult Euroopa-siseste lendude puhul. See tähendab, et 2025. ja 2026. aastal julgustatakse vabatahtlikku aruandlust kõigi marsruutide kohta. Alates 2027. aastast kehtib aruandluskohustus automaatselt kõigi lendude suhtes. Tutvuge rakendusakti eelnõuga siin: Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) seire- ja aruandlusmääruse muutmine HKSi läbivaatamisest tulenevalt .

(64)

 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, mida on muudetud 19. aprilli 2023. aasta määrusega (EL) 2023/857.

(65)

Kasvuhoonegaaside heite ja sidumise andmed aastate 1990–2022 kohta põhinevad kasvuhoonegaaside kohta 2024. aastal koostatud inventuuril, mille ELi liikmesriigid esitasid komisjonile 15. märtsiks 2024. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tõhustatud läbipaistvusraamistiku aruandlusvahendi kasutuselevõtu tõttu pikendati erandkorras 2024. aastal inventuuri esitamise ajakava kuni aasta teise pooleni. Liikmesriigid saavad esitada lõplikud kasvuhoonegaaside inventuurid Euroopa Keskkonnaagentuurile 15. septembriks. Seetõttu võivad arvud muutuda, kuna hilisemate läbivaatamiste tõttu võidakse andmed uuesti esitada. Vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 esitatakse kasvuhoonegaaside inventuur koos ELi tasandi koondandmetega 15. detsembriks 2024 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

(66)

Horvaatia, Küpros, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Leedu, Malta, Rumeenia.

(67)

 2021. aastal oli ELi heide jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites 3,3 % väiksem kui summaarne heite piirmäär.

(68)

 Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia.

(69)

15. oktoobriks 2024 oli oma lõpliku ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava komisjonile esitanud14 liikmesriiki (Saksamaa, Taani, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Hispaania, Rumeenia, Rootsi).

(70)

COM(2023) 796.

(71)

Jõupingutuste jagamise määruse artiklis 8 on sätestatud, et kui komisjon leiab, et edusammud ei ole piisavad, peab liikmesriik koostama parandusmeetmete kava. Üksikasjalikud andmed iga liikmesriigi kohta on esitatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi tabelis 8.2.

(72)

 Ajavahemikus 2021–2030 on ülemäärane heide vähemalt ühel aastal Bulgaarias, Küprosel, Saksamaal, Eestis, Horvaatias, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Maltal, Poolas ja Slovakkias. Austria, Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania, Soome, Leedu, Luksemburgi, Läti, Portugali, Rootsi ja Sloveenia heide jääks igal aastal neile eraldatud aastasest heitkogusest väiksemaks, kui nad kasutavad eraldatud heitkoguste järgmistesse aastatesse ülekandmist ja/või HKSi paindlikkusmeedet. Prantsusmaa ja Madalmaade lõplike ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava põhjal võib nendes riikides ajavahemikus 2021–2030 oodata aastaks eraldatud heitkoguste ülejääki.

(73)

 Liikmesriikide jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud heite hindamisel on kasutatud 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta olemas olevaid varasemaid ja ligikaudseid andmeid ning muude aastate puhul prognoose. Lõplik heitkogus tehakse kindlaks alles pärast põhjalikku läbivaatamist 2027. aastal (aastate 2021–2025 puhul) ja 2032. aastal (aastate 2026–2030 puhul). Ajavahemiku 2026–2030 aastased eraldatud heitkogused on hinnangulised, sest need määratakse kindlaks alles pärast põhjalikku läbivaatamist 2025. aastal. Selle kohta on rohkem teavet aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendi 8. peatükis.

(74)

Selles hinnangus on LULUCFi määruse kohane ülemäärane heide aastatel 2021–2025 nende aastate vahel võrdselt ära jagatud, et arvutada jõupingutuste jagamise määruse kohane aastaks eraldatud heitkoguste vähenemine. LULUCFi määrusega ette nähtud paindlikkusmeetmeid ei ole arvesse võetud.

(75)

 Belgia, Madalmaad, Rootsi ja Malta. ELi HKSi paindlikkusmeede võimaldab liikmesriigil teatada komisjonile nende ELi HKSi LHÜde koguse, mida saab kasutada jõupingutuste jagamise määruse nõuete täitmiseks. ELi HKSi LHÜd arvatakse maha kogusest, mis muidu läheks ELi HKSi raames enampakkumisele.

(76)

Aastaks eraldatud heitkoguseid saavad liikmesriikidelt osta ja liikmesriikidele müüa ka Island ja Norra.

(77)

 Horvaatia, Küpros ja Itaalia oleksid sellises olukorras juba ajavahemikus 2021–2025, samuti Soome, Prantsusmaa ja Portugal LULUCFi suundumuste tõttu, nagu eespool märgitud. Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Ungari, Iirimaa, Malta, Poola ja Slovakkia puhul võib sama olukord tekkida ajavahemikus 2026–2030.

(78)

 Joonis põhineb uusimatel liikmesriikide esitatud heiteprognoosidel, sealhulgas 2023. ja 2024. aasta märtsis esitatud prognoosidel ning ajakohastatud riiklike energia- ja kliimakavade projektidel või lõplikel riiklikel energia- ja kliimakavadel.

(79)

  Kasvuhoonegaaside heite andmed – Euroopa Keskkonnaamet (europa.eu)

(80)

  Sõiduautode CO2 heite seire (europa.eu)

(81)

Määratakse tüübikinnituse käigus kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetlusega (WLTP).

(82)

Avaldatakse peagi.

(83)

Turvasmuldadest vabaneb keskmiselt 7,9 tonni süsinikku hektari kohta aastas (tC/ha/aasta).

(84)

Võrreldes keskmise aastase netosidumisega ajavahemikus 2016–2018.

(85)

2020. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandes esitatud keskmine aastane netosidumine aastatel 2016, 2017 ja 2018 ning täiendavad 42 miljonit CO2 ekvivalenttonni netosidumist teevad ELi tasandil kokku 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni netosidumist. Kõiki inventuuriandmete aruandluses tehtud metodoloogilisi kohandusi võetakse arvesse 2030. aasta eesmärgi täitmise kontrollimisel.

(86)

 Negatiivse saldoga liikmesriigid, alustades suurima negatiivse saldoga riigist: Prantsusmaa, Soome, Tšehhi, Portugal, Sloveenia, Eesti, Belgia ja Küpros.

(87)

 Positiivse saldoga liikmesriigid, alustades väikseima positiivse saldoga riigist: Malta, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Slovakkia, Horvaatia, Kreeka, Bulgaaria, Poola, Leedu, Itaalia, Austria, Iirimaa, Ungari, Rootsi, Taani, Saksamaa, Hispaania, Rumeenia.

(88)

Käesolevas aruandes esitatud analüüsis kasutatud liikmesriikide prognoosid saadi järgmistest allikatest (kättesaadavuse järjekorras): lõplik riiklik energia- ja kliimakava (lisameetmetega stsenaarium), lõplik riiklik energia- ja kliimakava (olemasolevate meetmetega stsenaarium), liikmesriikide poolt iga kahe aasta tagant esitatavad prognoosid (lisameetmetega stsenaarium), liikmesriikide poolt iga kahe aasta tagant esitatavad prognoosid (olemasolevate meetmetega stsenaarium).

(89)

  Ettepanek metsaseireraamistikku käsitleva määruse kohta ; ettepanek mullaseiret ja mulla vastupidavust käsitleva direktiivi kohta .

(90)

  EUR-Lex – 52022PC0672 – ET – EUR-Lex (europa.eu).

(91)

  Määrus (EL) 2024/1991 .

(92)

  Komisjoni talituste töödokument „Guidance on EU funding opportunities for healthy soils“ (suunised, mis käsitlevad ELi rahastamisvõimalusi muldade hea seisundi saavutamiseks) .

(93)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022L2464

(94)

  Ettepanek roheväiteid käsitleva direktiivi kohta – Euroopa Komisjon (europa.eu)

(95)

  Komisjoni eksperdirühmade ja teiste sarnaste üksuste register (europa.eu)

(96)

  Euroopa Keskkonnaameti koostatud Euroopa kliimariskide hinnang (europa.eu)

(97)

  60a04592-cf1f-4e31-865b-2b5b51b9d09f_en (europa.eu) , SWD(2023) 338 final, COM(2023) 796 final ja 31 seonduvat soovitusi sisaldavat dokumenti, SWD(2023) 932 final.

(98)

  https://www.eca.europa.eu/et/publications/SR-2024-15

(99)

COM(2024)196 final.

(100)

IPCC, „Summary for Policymakers“ väljaandes „Climate Change 2023: Synthesis Report. Contribution of Working Groups I, II and III to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change“ [Core Writing Team, H. Lee ja J. Romero (toimetajad)]. IPCC, Genf, Šveits, 2003.

(101)

Pörtner, H.O. et al., „Scientific outcome of the IPBES-IPCC co-sponsored workshop on biodiversity and climate change“, IPBESi sekretariaat, Bonn, Saksamaa, 2021.

(102)

SWD(2023) 932 final.

(103)

COM(2023) 728 final.

(104)

COM(2023) 415 final.

(105)

COM(2023) 416 final.

(106)

  https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2024/06/17/nature-restoration-law-council-gives-final-green-light/  

(107)

https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC135215

(108)

https://www.thelancet.com/journals/lanplh/article/PIIS2542-5196(24)00046-9/fulltext

(109)

  https://www.who.int/europe/publications/i/item/EURO-Budapest2023-6  

(110)

  https://www.cop28.com/en/cop28-uae-declaration-on-climate-and-health  

(111)

https://climate-adapt.eea.europa.eu/et/observatory

(112)

https://health.ec.europa.eu/publications/comprehensive-approach-mental-health_en

(113)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kokkuvõte ÜPP strateegiakavadest aastateks 2023–2027: ühised jõupingutused ja ühine ambitsioon“ (COM(2023)707 final).

(114)

https://agriculture.ec.europa.eu/common-agricultural-policy/cap-overview/main-initiatives-strategic-dialogue-future-eu-agriculture_et

(115)

  https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/4bfcf605-2741-11ed-8fa0-01aa75ed71a1/language-en

(116)

  https://climate.ec.europa.eu/eu-action/adaptation-climate-change/climate-resilience-dialogue_en#final-report

(117)

Mõiste „investeering“ on siin määratletud laiemalt kui „kapitali kogumahutus põhivarasse“ rahvamajanduse arvepidamises ning hõlmab lõpptarbimiskulutuste elemente. Investeeringud energiasüsteemi hõlmavad ettevõtete kapitalikulusid energiavarustuse poole peal (elektritootmine ja võrk, samuti vesiniku või e-kütuste tootmine) ning tööstussektorite süsinikuheite vähendamisega seotud kapitalikulusid. Energianõudluse poolel hõlmab see investeeringuid hoonete energiatõhususse (kapitali kogumahutus) ning kulutusi kütte ja jahutuse süsinikuheite vähendamiseks või seadmete energiatõhususe parandamiseks (kestvuskaupade tarbimine kodumajapidamistes).

(118)

Transpordisektori investeeringud kajastavad kulutusi sõidukitele, veeremile, õhusõidukitele ja laevadele ning laadimis- ja tankimistaristule. Need ei hõlma investeeringuid mitmeliigilist liikuvust ja kestlikku linnatransporti toetavasse taristusse. Ligikaudu 60 % kogukuludest moodustavad erasõidukite soetamise kulud.

(119)

Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt COM(2024) 63 (final) ja sellega seotud SWD(2024) 63 (final).

(120)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852

(121)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022L2464  

(122)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R2088

(123)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202302631  

(124)

Andmed seisuga 30. juuni 2024.

(125)

Helerohelised varad: varad, mis edendavad keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi (SFDRi artikkel 8); tumerohelised varad: varad, mille eesmärk on jätkusuutlikud investeeringud (SFDRi artikkel 9); helesinised varad: varad, millel ei ole keskkonnaalaseid või sotsiaalseid omadusi (SFDRi artikkel 6). Andmed seisuga 30. juuni 2024.

(126)

Andmed seisuga 30. juuni 2024.

(127)

Direktiiviga (EL) 2023/959.

(128)

  Kliimaküsimuste peavoolustamine – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(129)

2022. aasta hindades.

(130)

  Komisjoni teatis „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (europa.eu).

(131)

  Kliimaküsimuste peavoolustamine – Euroopa Komisjon (europa.eu) .

(132)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241.

(133)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724.

(134)

Lisaks EIP-le (mis katab ELi tagatisest 75 %) on tagatislepingu sõlminud 16 asutust, sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB), Põhjamaade Investeerimispank (NIB), CDP Equity (CDPE) ja Caisse des Dépôts (CDC) 2022. aastal.

(135)

Ja selle eelkäija „Horisont 2020“ ajavahemikus 2014–2020.

(136)

https://op.europa.eu/en/web/eu-law-and-publications/publication-detail/-/publication/2f1ec1d2-1173-11ee-b12e-01aa75ed71a1

(137)

Tehnilise toe instrument on ELi programm, mis pakub ELi liikmesriikidele kohandatud tehnilist oskusteavet reformide kavandamiseks ja elluviimiseks. Lisateavet saab aadressilt: https://commission.europa.eu/funding-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/technical-support-instrument/technical-support-instrument-tsi_et

(138)

Euroopa territoriaalsele koostööle keskendunud programmid. Lisateavet saab aadressilt: https://interreg.eu/.

(139)

InvestEU sihtotstarbeline õiglase ülemineku kava ja avaliku sektori laenurahastu.

(140)

  Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete portaal – Euroopa Komisjon | Andmed | Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (europa.eu) .

(141)

Allikas: PBL FAIR/TIMER Model; organisatsiooni New Climate Institute arvutused; IIASA GLOBIOM/G4M Model (2003); avaldatud aruandes „Greenhouse gas mitigation scenarios for major emitters“, Nascimento, L., Kuramochi, T., Woollands, S., Moisio, M., Missirliu, A., Wong, J., Fekete, H. jt, 2023, pb.nl. Kasvuhoonegaaside heite mahukus elaniku ja SKP kohta 2030. aastal lähtuvalt praegustest poliitikameetmetest (vastu võetud kuni 2023. aasta juulini), riiklikult kindlaksmääratud panuste stsenaariumidest ja varasematest (2015. aasta) heitetasemetest. Eesmärgid kehtestab asjaomane riik ja need ei pruugi olla kooskõlas Pariisi kokkuleppe temperatuurieesmärgiga. Riiklikult kindlaksmääratud panustele vastavad eesmärgid (NDC eesmärk 2030) osutavad tingimusteta eesmärkidele, välja arvatud Egiptuse puhul. Iga riigi stsenaariumide puhul on sektoripõhiste heitkoguste hõlmatus kooskõlas riiklikult kindlaksmääratud panuse kohaldamisalaga. Riigid on järjestatud näitaja „riiklikult kindlaksmääratud panus elaniku kohta“ alusel. https://newclimate.org/sites/default/files/2023-11/NewClimate_PBL2023_CurrentPolicies.pdf

(142)

  https://unfccc.int/sites/default/files/NDC/2023-10/ES-2023-10-17 EU submission NDC update.pdf

(143)

  https://energy.ec.europa.eu/system/files/2023-12/Global_Renewables_and_Energy_Efficiency_Pledge.pdf

(144)

  https://www.cop28.com/en/food-and-agriculture

(145)

  https://www.cop28.com/en/cop28-declaration-on-climate-relief-recovery-and-peace

(146)

  https://www.early-action-reap.org/our-vision-getting-ahead-disasters-charter

(147)

  https://www.cop28.com/en/cop28-uae-declaration-on-climate-and-health  

(148)

  https://climate-club.org/

(149)

  https://www.globalmethanepledge.org/

(150)

  https://energy.ec.europa.eu/news/2023-global-methane-pledge-ministerial-decisive-action-curb-emissions-2023-12-04_et

(151)

   Energiaühenduse ministrite nõukogu 21. istungil keskendutakse lepingu pikendamisele, TEN-E määrusele ja süsiniku hinnastamisele – energiaühenduse koduleht (Energy-community.org) .

(152)

ELi ja selle liikmesriikide lõplik panus 2023. aastal 100 miljardi USA dollari kliimarahastuseesmärgi saavutamisse avaldatakse enne COP29 algust, https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2024/10/08/climate-finance-council-approves-conclusions-ahead-of-cop29/