EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2024

COM(2024) 73 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2021–2024) rakendamise ja asjakohasuse kohta ning tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelist edendamist käsitleva soovituse kohta

A.SISSEJUHATUS

Nõukogu võttis vastu Euroopa Liidu neljanda spordialase töökava (2021–2024) 1 ning spordil on jätkuvalt tähtis koht Euroopa kultuuris, ajaloos ja traditsioonides. Spordi ainulaadse ja ühendava mõjuga meie ühiskonnale kaasneb suur vastutus, sest see aitab ühiskonna arengu, majandustegevuse ning tervemate ja sidusamate kogukondade kaudu kaasa muutustele.

Praegune ELi spordialane töökava keskendub spordi aususele ja väärtustele, spordi sotsiaalmajanduslikele ja keskkonnaaspektidele ning sportimise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisele.

Kava rakendati keerulises ja raskes olukorras. Spordimaailm pidi toime tulema COVID-19 pandeemia jätkuva mõjuga, millele lisandusid Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning sellele järgnenud inflatsioon, kõrged energiahinnad ja geopoliitilised pinged, mis mõjutasid spordivõistlusi. Nende muutustega seotud probleeme tuleb lahendada koos prioriteetide, nagu tervise, võrdõiguslikkuse ja ohutuse edendamise elluviimisega. Euroopa kohtutes algatatud õigusvaidlused on suurendanud spordi Euroopa mõõtme nähtavust ja tähtsust. Eelkõige on hoogustunud arutelu Euroopa spordimudeli üle, hõivates üldsuse tähelepanu.

Kogu selle perioodi jooksul on ELi spordialane töökava aidanud keskenduda spordipoliitika prioriteetidele, võimaldades samal ajal tegeleda spordisektori taastumis- ja vastupidavusvajadustega.

ELi spordialane töökava põhineb liikmesriikide, nõukogu ja komisjoni vahelisel dialoogil ja koostööl. Vastavalt ELi spordialases töökavas nõutule kutsub nõukogu komisjoni üles esitama aruande selle rakendamise ja asjakohasuse kohta. Selle alusel koostatakse järgmine ELi spordialane töökava, mis võetakse vastu 2024. aasta esimeses pooles.

Käesolev aruanne põhineb ulatuslikel konsultatsioonidel. Veebipõhine avalik arutelu võimaldas liikmesriikidel ja sidusrühmadel anda kirjalikku tagasisidet. Kokku saadi liikmesriikidelt, rahvusvahelistelt ja Euroopa spordiorganisatsioonidelt, riiklikelt olümpiakomiteedelt, riiklikelt dopinguvastastelt organisatsioonidelt ja muudelt asjaomastelt sidusrühmadelt 72 vastust. Lisaks korraldas komisjon kohtumise, et saada konsulteeritutelt täiendavat kvalitatiivset tagasisidet.

Käesolev aruanne põhineb ELi spordialase töökava otsustava tähtsusega valdkondades tehtud edusammude hindamisel. Selles antakse ülevaade kavandatud tegevuste rakendamisest ning uuritakse töövahendite ja -meetodite tõhusust. Aruanne sisaldab soovitusi tulevaste meetmete ja koostöö kohta spordi valdkonnas. Aruandes hinnatakse ka seda, kuidas on rakendatud soovitust tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta 2 .

B.HINDAMINE/ARUANDLUS

1.Töömeetodid

ELi spordialast töökava rakendamiseks kasutati erinevaid töö- ja aruandlusvorme, mida on viimasel kolmel aastal täiustatud ja edasi arendatud. Need hõlmasid nõukogu järeldusi, arutelusid, eksperdirühmade tööd, vastastikust õppimist, konverentse ja seminare, ELi spordi valdkonna peadirektorite kohtumisi ja uuringuid.

Moodustati kaks eksperdirühma: keskkonnahoidliku spordi eksperdirühm ning spordisektori COVID-19 pandeemia aegse ja järgse taastumise ja kriisitaluvuse tugevdamise eksperdirühm. Neid eksperdirühmi juhatas komisjon ja neis osalesid aktiivselt liikmesriikide ametiasutused ning spordiliikumise valdkonna vaatlejad ja eksperdid. Nad esitasid aruandeid ja soovitusi ning tagasid platvormi kogemuste ja parimate tavade vahetamiseks.

Vastastikune õppimine, mille eesmärk on anda liikmesriikidele võimalus vahetada teavet ja kogemusi konkreetsetel teemadel, arenes ELi spordialase töökava elluviimise ajal märkimisväärselt. Kõrgetasemelised kohtumised ja konverentsid, näiteks ELi spordi valdkonna peadirektorite mitteametlikud kohtumised, ning poliitilised arutelud nõukogus aitasid märgatavalt edendada ühiste probleemide lahendamise meetmeid.

Komisjon korraldas uuringuid päevakajalistel teemadel ning jätkas algatuste ja kampaaniate väljatöötamist, nagu ELi spordifoorum, Euroopa spordinädal, kampaania HealthyLifestyle4All ja algatus SHARE. Nende uuringute ja kampaaniate eesmärk oli aidata liikmesriikidel ja teistel sidusrühmadel välja töötada ja rakendada spordipoliitikat ja -meetmeid.

Spordiliitude ja -ühenduste ning muude spordisektori sidusrühmade tähtsus spordipoliitika rakendamisel on suur ja nende seisukohad on poliitiliste arutelude oluliseks osaks. Seepärast osalesid spordiliikumise esindajad aktiivselt iga-aastasel ELi spordifoorumil ja muudel konverentsidel. Samuti jälgisid nad suure huviga eksperdirühmade tegevust.

Komisjon tegi ka koostööd rahvusvaheliste valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) ning Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA).

Need töömeetodid on aidanud tugevdada liikmesriikide, nõukogu, komisjoni ja spordisektori sidusrühmade vahelist koostööd. Need on parandanud ELi tasandi tegevuse kooskõlastamist ning võimaldanud vahetada väärtuslikke teadmisi ja kogemusi ELi spordialase töökava elluviimisel. Samas võib aga osutuda vajalikuks teha mõningaid kohandusi meetmete kavandamisel, et tagada korrapärasem tulemustest teavitamine ja lihtsalt korratavad väljundid.

2.Meetmed ja väljundid

2.1. Eksperdirühmad

Eksperdirühma aruandes keskkonnahoidliku spordi 3 kohta uuriti, kuidas Euroopa spordisüsteem saaks kõige paremini edendada keskkonnahoidlikkust, ning esitati soovitused, mis olid suunatud eelkõige riigiasutustele ja riiklikele spordiorganisatsioonidele. Need hõlmasid üleskutset spordi ja kestlikkuse eestvedajatele edendada keskkonnahoidlikku sporti, teadmiste jagamise asutuste loomist ning riikliku ja Euroopa tasandi rahastamist, et toetada üleminekut keskkonnahoidlikumale spordile. Aruandest selgus, et sport sõltub suurel määral teistest sektoritest, kusjuures selle peamine kliimamõju tuleneb fännide ja osalejate sõitmisest võistlustele.

Eksperdirühma aruandes taastumise ja vastupidavuse 4 kohta rõhutati COVID-19 märkimisväärset mõju, mis on tuntav kogu spordisektoris. Aruandes toodi välja ka hilisemate kriiside mõju, eelkõige seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas ja energiakulude suurenemisega. Lisaks kriisi otsesele mõjule ja sellele reageerimisele uuriti aruandes, kuidas see on seotud selliste laiemate küsimustega nagu kestlikkus ja juhtimine. Aruandes rõhutati, et spordiorganisatsioonid peavad vastu võtma riskistrateegiad ja hädaolukorra lahendamise plaanid.

2.2. Eesistujariigi üritused ja vastastikune õppimine

ELi eesistujariigist liikmesriigid korraldasid konverentse, seminare ja ELi spordi valdkonna peadirektorite kohtumisi. Need üritused andsid hulgaliselt teadmisi ja poliitilisi suuniseid sellistes valdkondades nagu spordidiplomaatia, innovatsioon, kestlikkus, ausus ja võrdõiguslikkus.

Lisaks on vastastikune õppimine osutunud üha populaarsemaks meetodiks, mille abil liikmesriigid saavad korraldada teadmiste jagamist ja jagada teadmisi süvendatult konkreetsemates valdkondades.

Täielik nimekiri eesistujariikide korraldatud üritustest ja muust tegevusest on esitatud I lisas. Kuigi ELi spordialase töökava rakendusaeg ei ole veel lõppenud, on peaaegu kõik selles lisas loetletud tegevused ja üritused edukalt ellu viidud. See kollektiivne saavutus näitab liikmesriikide, eesistujariikide, nõukogu, komisjoni ja kõigi teiste sidusrühmade suurt tahet anda oma panus ja teha ELi spordialase töökava raames koostööd.

2.3. ELi spordialast töökava toetavad edasised algatused

Et suurendada prioriteetsete valdkondade mõju ja saavutada ELi spordialase töökava peamised eesmärgid, viis komisjon ellu mitmesuguseid asjakohaseid tegevusi, mis täiendasid meetmeid ja eesmärke.

Üks töökava peamisi eesmärke on tõhustada dialoogi ja koostööd. ELi spordifoorum on peamine avalik platvorm spordisektori sidusrühmade vahelise poliitilise dialoogi pidamiseks peamiste probleemide ja valdkondade üle, milles tehakse ELi spordialase töökava raames koostööd. Igal aastal on foorumil kuni 400 osalejat üle kogu Euroopa, kes esindavad spordialaliite, klubisid, riiklikke ja piirkondlikke asutusi, akadeemilisi ringkondi, spordiringkondi ja valitsusväliseid organisatsioone.

Lisaks asutas komisjon 2020. aastal kõrgetasemelise töörühma „Sooline võrdõiguslikkus spordis“, kuhu kuulub 15 eri taustaga eksperti, kes alustasid tööd 2021. aastal. Töörühma aruanne soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis 5 sisaldas tegevuskava koos soovitustega komisjonile, liikmesriikidele, riiklikele ja rahvusvahelistele spordiorganisatsioonidele ning rohujuure tasandi spordi organisatsioonidele eri teemadel, nagu sportimine, võrdne kohtlemine, juhtimine ja meetmed turvalise spordi tagamiseks.

Panustades sportimise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse suurendamisse kui prioriteetsesse valdkonda, edendati aastatel 2021–2023 korraldatud kampaaniaga HealthyLifestyle4All tervislikke eluviise kõigi põlvkondade ja sotsiaalsete rühmade hulgas, sidudes spordi ja aktiivse eluviisi tervishoiu ja toidupoliitika ning muude poliitikavaldkondadega. Algatusega kutsuti üles panustama ja vastuseks saadi 102 lubadust spordisektori sidusrühmadelt. Nende hulka kuulusid komisjon ise, liikmesriigid, kohalikud omavalitsused, spordialaliidud, rohujuure tasandi spordi-ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Tervislike eluviiside kaardistamine annab ülevaate tulemustest ja on juhiseks projektide rahastamisele 6 .

Euroopa spordinädal, mis on veel üks vahend sportimise edendamiseks, on muutunud üha edukamaks ja võimaldab spordiorganisatsioonidel, kogukondadel ja muudel sidusrühmadel kogu ELis ja selle naaberriikides edendada üldsuse osalemist kehalises tegevuses ja spordis. See nädal on kesksel kohal komisjoni iga-aastases kampaanias #BeActive, millega edendatakse ELi spordialast töökava ja sporti kogu ELis. Tegevus jätkus COVID-19 pandeemiast hoolimata koos selle erikampaaniaga #BeActive@Home. 2022. aasta oli ürituste poolest rekordiline – neil oli rohkem kui 13 miljonit osalejat 40 riigis ja piirkonnas. 2023. aastal toimus 36 000 üritust, kus osales ligikaudu 11 miljonit inimest. Alates 2022. aastast on komisjon kampaania osana välja andnud #BeActive auhindu neljas kategoorias: haridus, töö, kohalik kangelane ja kõik põlvkonnad.

Programmi „Erasmus+“ spordimeetmetega edendatakse osalemist spordis, kehalises tegevuses ja vabatahtlikus tegevuses. Need meetmed loovad rahalise toetuse kaudu olulise aluse Euroopa koostöö edendamisele. Need on mõeldud nii ühiskondlike kui ka spordiga seotud probleemide lahendamiseks ning nende prioriteedid 7 on täielikult kooskõlas ELi spordialase töökava prioriteetidega. Võrreldes eelmise programmitööperioodiga on eelarve kahekordistunud, ulatudes 2021.–2027. aasta programmitööperioodil 470 miljoni euroni. Partnerluste sõlmimise võimalused on üha populaarsemad ja väiksemahuliste partnerluste loomine võimaldas suuremal arvul rohujuure tasandi spordi organisatsioonidel koostööd teha. Näiteks 2023. aastal sai komisjon rekordilised 1 500 taotlust, mis on 17 % rohkem kui 2022. aastal. 2023. aastal said esimest korda võimalikuks sporditreenerite õpirändeprojektid.

Komisjon oli kaasatud ka muudesse valdkondadesse, mis edendavad spordi ja kehalise aktiivsuse lõimimist teistesse poliitikavaldkondadesse. 30. mail 2023 toimus spordi- ja innovatsiooniteemaline tippkohtumine, mis tõi kokku teadlased, ettevõtted ja poliitikakujundajad, et arutada võimalusi ja luua uusi partnerlussuhteid sportlaste tulemuslikkuse, kestlikkuse ja digiteerimise valdkonnas. Auhinnaprogrammiga #BeInclusive EU Sport Awards tunnustatakse organisatsioone, kes kasutavad sporti sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks. Alates 2022. aastast on selle eri kategooriates tunnustatud projekte, mis aitavad ületada tõkkeid, edendavad soolist võrdõiguslikkust ja tutvustavad spordi väärtust ELi väärtuste ja rahu edendamisel, näiteks Ukrainast pärit pagulaste integreerimine.

Komisjon aitas ELi spordialase töökava osana kaasa tõenduspõhisele poliitikale, kogudes andmeid uuringute ja küsitluste abil, sealhulgas 2021. aasta uuringuga anaboolsete steroidide ja inimese kasvuhormoonide vastase võitluse kohta spordis ELis 8 ja 2022. aasta uuringuga Euroopa spordimudeli kohta 9 . 2023. aastal algatati uuring sportlaste õiguste kohta suurtel spordiüritustel ja seoses nendega, mille lõpparuanne valmib kava kohaselt 2024. aastal. Lisaks sellele saadi Eurobaromeetri 2022. aasta uuringust spordi ja kehalise aktiivsuse kohta 10 kvantitatiivseid andmeid spordi ja kehalise aktiivsuse populaarsuse kohta ELis ning mitmete sellega seotud küsimuste kohta, nagu vabatahtlik tegevus spordis, kestlikkus ja võrdõiguslikkus. Üheks spordipoliitika põhinäitajaks on ka eurooplaste sportimise sagedus.

2.4. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

ELil ja Euroopa Nõukogul on ühised püüdlused seoses spordiga, eelkõige soovitakse, et see oleks sotsiaalne hüve ning inimõiguste ja Euroopa väärtuste kandja. See on aluseks ELi ja Euroopa Nõukogu ühisprojektidele, mis keskenduvad võitlusele vaenukõne vastu spordis, laste kaitsele ja turvalisusele ning soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon teeb koostööd WADAga seoses dopinguvastase võitlusega spordis. Nõukogu spordi töörühm on jätkanud ELi mandaadi ettevalmistamist vastavalt liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioonile, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) haldusnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi. Nõukogu resolutsiooni ajakohastati 2023. aastal, et kajastada muutuvaid tavasid ja õiguslikke suundumusi 11 .

Komisjon ja UNODC teevad koostööd korruptsiooni- ja rahapesuvastase võitluse ning vara tagasivõitmise valdkonnas Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, Aafrikas ja rahvusvahelisel tasandil, et toetada ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni läbivaatamismehhanismi.

Komisjon hoiab ka häid suhteid WHO ja UNESCOga, et saavutada ELi spordialase töökava eesmärgid. Komisjon on ka sõlminud ametlikud koostöökokkulepped Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) 12 ja Euroopa Olümpiakomiteega (EOK) 13 .

2.5. Koostöö tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise valdkonnas

Nõukogu soovituses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta 14 innustatakse liikmesriike töötama välja riiklikud strateegiad ja tegevuskavad kehalise aktiivsuse edendamiseks, tehes samal ajal koostööd üksteise ja komisjoniga. Soovituses kutsutakse üles toetama WHOd andmete kogumisel ja riigipõhiste ülevaadete koostamisel. Edusamme jälgitakse 23 näitajaga raamistiku alusel.

Üldiselt võib WHO ja komisjoni vahelist struktureeritud koostööd hinnata positiivseks. Liikmesriikide saavutatud 23 näitaja rakendamismäärad tõusid 2015. aasta 64,7 %-st 2018. aastaks 74,5 %-ni ja 2021. aastaks veel 75,7 %-ni. Ainult järgmise kahe näitaja puhul ollakse maha jäänud: 7. näitaja (tervisele orienteeritud spordiklubid) ja 18. näitaja (Euroopa suunised vabal ajal kehalise tegevusega tegelemise taristute parandamiseks).

Enamik liikmesriike ja sidusrühmi peab soovitust ja selle näitajaid, samuti tulemusi ja andmeid endiselt asjakohaseks (üksikasjad on esitatud II lisas).

3.Tagasiside ELi spordialase töökava rakendamise kohta

Liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidet ELi spordialase töökava rakendamise kohta koguti avatud veebiküsitluse ja sidusrühmadega peetud arutelude kaudu.

Analüüs näitas, et prioriteedid, teadmiste ja kogemuste vahetamine ning rakendatud töömeetodid said suure heakskiidu osaliseks. Enamik pidas eksperdirühmade tööd, uuringuid ja üritusi väga asjakohaseks. Ka vastastikuse õppimise tegevusi hinnati positiivseks.

Samal ajal tegid vastanud ettepanekuid, kuidas parandada tulemuste rakendamist ja mõju, nimelt parandada väljundite esitlemist ja teabevahetust ning suurendada kogemuste jagamise võimalusi. Mitmed eelistasid silmast silma kohtumisi ja võrgustike loomist. Rõhutati ka järjepidevust ja tehtud tööle tuginemist.

Tagasiside tuleviku tarbeks: lühike ülevaade

Konsultatsioonile vastanud liikmesriigid ja teised sidusrühmad tõid välja järgmised teemad.

Professionaalne sport – spordi ausus ja väärtused

ØEuroopa spordimudeli edendamine ja edasiarendamine

ØKeskendumine sellistele väärtustele nagu spordi ausus, dopinguvastane võitlus, korruptsioonivastane võitlus ja hea valitsemistava.

Spordi sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõõde

ØPüüdlemine terviklikuma lähenemisviisi poole, et tagada võrdne ja õiglane juurdepääs spordile

ØSoolise võrdõiguslikkuse ja kaasatuse jätkuv edendamine ja parandamine kõigis valdkondades, alates juhtimisstruktuuridest kuni rohujuure tasandil osalemiseni

ØKeskendumine spordi kestlikkusele – keskkonnaalane ja majanduslik kestlikkus

Sport rohujuure tasandil – sportimise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine

ØRohujuure tasandil sportimise edendamine ja keskendumine konkreetselt rohujuure tasandi ja kohalike organisatsioonide vajadustele.

ØKeskendumine tervislike eluviiside terviklikule käsitlusele

ØVabatahtliku sporditegevuse tähtsuse esiletõstmine

ØNoorte ja alaealiste kaitse spordis, sealhulgas rohujuure tasandil

Vahendid – töömeetodid

ØSilmast silma kohtumiste soodustamine ja heade tavade vahetamise edendamine

ØVäljundite sagedasema levitamise tagamine ning juurdepääsu tagamine teabele, andmetele ja aruannetele

ØDialoogi ja koostöö hõlbustamine paindlikul viisil

C. EDASISED SAMMUD

Komisjon tunneb heameelt liikmesriikide ja sidusrühmade tagasiside üle. Komisjon on üldiselt seisukohal, et ELi spordialase töökava rakendamisel võetavad töömeetodid toimivad hästi. Komisjon peab teadmiste ja kogemuste vahetamise jätkuvat toetamist väga väärtuslikuks ning tunnistab, et see on valdkond, kus ta saab täita kasulikku koordineerivat rolli. Komisjon on valmis tegelema teatud vormis aruteludel ja üritustel tõstatatud probleemidega ning on võtnud endale kohustuse neid pidevalt lahendada.

Üldine hinnang ning liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt saadud tagasiside näitavad, et keskendumine poliitilistele prioriteetidele on asjakohane, kuid see võib vajada läbivaatamist, arvestades praegusi ja tulevasi suundumusi, nagu Venemaa agressioonisõda Ukrainas, ELi laienemine või ülemaailmne huvi Euroopa spordi vastu. Teadmiste ja kogemuste vahetamise ning võrgustike loomisega ollakse üldiselt rahul. Komisjon nõustub selle hinnanguga.

Aruande järeldused annavad ülevaate valdkondadest, millele tuleb tulevikus tähelepanu pöörata. Laias laastus võib need rühmitada järgmistesse valdkondadesse: i) Euroopa spordimudeli edendamine; ii) väärtuspõhise spordi juhtimise kujundamine ja suursündmused Euroopas; iii) rahastamise kestlikkus; iv) rangete eetikanormide järgimine; v) sportlaste õiguste kaitsmine spordikarjääri ajal; vi) võrdõiguslikkuse ja esindatuse tagamine; vii) rohujuure tasandi spordi ja vabatahtliku tegevuse suurem väärtustamine.

Eksisteerib selge poliitiline tahe ja vajadus keskenduda jätkuvalt kestlikule arengule, pidades silmas majanduslikku elujõulisust, aga ka kliimamuutuste mõju spordile ning keskkonnahoidlikke, uuenduslikke ja kaasavaid lahendusi, mida see võib arendada. Kavas võib olla vaja arvesse võtta ka tehnoloogia ja tehisintellekti arenguga kaasnevaid muutusi ja nende mõju spordile.

Võrdõiguslikkuse ja õigluse tagamine kõigi inimeste jaoks, kes soovivad tegeleda spordiga, on jätkuvalt tähtsal kohal ning selle taustal tuleb kindlasti edasi tegeleda spordis alaesindatud rühmade, sealhulgas naiste, ebasoodsas olukorras olevate inimeste ning üha suureneva hulga eakate ja kroonilise haiguse või puudega inimeste vajaduste ja probleemidega.

Tuginedes ELi spordialase töökava rakendamise laiemas raamistikus saadud kogemustele, tuleks kaaluda ka suuremat keskendumist spordivälistele ja spordi diplomaatilistele aspektidele, sealhulgas Euroopa väärtuste edendamisele.

Nende põhivaldkondade aluseks on aususe ja väärtuste toetamine ja edendamine spordis, olgu selleks siis võitlus korruptsiooni, dopingu, diskrimineerimise, vägivalla ja sallimatuse (nt vaenukõne) vastu või sotsiaalse kaasatuse, võrdsuse, sallivuse ja inimõiguste edendamine ja kaitsmine. Sport peaks tagama turvalise keskkonna, võimaldades inimestel omandada oskusi ja investeerida positiivsetesse sotsiaalsetesse suhetesse. See on hädavajalik tagamaks, et Euroopa sport saaks jätkuvalt täita oma rolli meie ühiskonda, kogukondi ja majandust ühendava, sidusa ja võimestava jõuna.

Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed kutsutakse üles seda aruannet teadmiseks võtma.

Nõukogul palutakse kaaluda järgmise ELi spordialase töökava jaoks käesolevas aruandes nimetatud tulevase töö prioriteetide ja töömeetodite kohta tagasiside andmist.

Eesistujariigil palutakse võtta käesolev aruanne aluseks järgmise ELi spordialase töökava ettevalmistamisel 2024. aasta esimeses pooles.

(1)

ELT C 419, 4.12.2020, lk 1–11.

(2)

ELT C 354, 4.12.2013, lk 1–5.

(3)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/0e76da18-9e26-11ee-b164-01aa75ed71a1

(4)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/a482583b-b3a7-11ee-b164-01aa75ed71a1

(5)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/684ab3af-9f57-11ec-83e1-01aa75ed71a1

(6)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3c4366d4-89b5-11ee-99ba-01aa75ed71a1

(7)

Spordivaldkonna prioriteetide hulka kuuluvad i) tervislike eluviiside edendamine kõigi inimeste heaks, ii) aususe ja väärtuste edendamine spordis, iii) hariduse edendamine spordis, iv) võitlus vägivalla, rassismi, diskrimineerimise ja sallimatuse vastu spordis; v) võitlus vägivaldse radikaliseerumisega.

(8)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/76890558-f016-11eb-a71c-01aa75ed71a1

(9)

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/d10b4b5b-e159-11ec-a534-01aa75ed71a1

(10)

https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2668

(11)

ELT C 185, 26.5.2023, lk 29–34.

(12)

C(2022) 3721 final.

(13)

C(2022) 257 final.

(14)

ELT C 354, 4.12.2013, lk 1–3.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.2.2024

COM(2024) 73 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Liidu spordialase töökava (2021–2024) rakendamise ja asjakohasuse kohta ning tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelist edendamist käsitleva soovituse kohta

I LISA

Prioriteetne valdkond: aususe ja väärtuste kaitsmine spordis

Põhiteema	Valdkond	Eesmärk	Töövorm	Väljund/ kuupäev	Eestvedaja(d)
Turvaline keskkond spordis 1	Ahistamise, väärkohtlemise ja vägivalla, sealhulgas seksuaalse vägivalla ja mis tahes diskrimineerimise ennetamine	-Teadlikkuse suurendamine -Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses hea juhtimistava eksperdirühma soovitustega noorte sportlaste kaitse ja laste õiguste kaitsmise kohta spordis (2016) 2 ning nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega, mis käsitlevad laste kaitsmist spordis (2019) 3	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid Konverents „Turvaline keskkond spordis“	22.9.2023, Valencia	Eesistujariik Hispaania
			Poliitiline mõttevahetus – hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu	24.11.2023, Brüssel	Eesistujariik Hispaania
Dopingu-vastased meetmed 4	Koordineerimise ja teabe jagamise tagamine, eelkõige WADA ja CAHAMA koosolekute kontekstis	-ELi ja selle liikmesriikide seisukohtade ettevalmistamine Maailma Dopinguvastase Agentuuri ajutise Euroopa komitee (CAHAMA) ja Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) koosolekuteks kooskõlas nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga, mis käsitleb ELi liikmesriikide esindamist Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) asutamisnõukogus ning liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamist enne WADA kohtumisi 5 (või sellega seotud mis tahes järgneva dokumendiga) -Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid (vajaduse korral ekspertide toel) ELi koordineerimine ja seisukoht		Eesistujariigid, komisjon
			Resolutsioon, milles vaadatakse läbi ELi liikmesriikide esindatus ja nende tegevuse koordineerimine WADAs	15.–16.5.2023	Eesistujariik Rootsi
			Konverents „Dopinguvastased meetmed“	7.–8.11.2022, Praha	Eesistujariik Tšehhi Vabariik
Sport ja haridus	-Sport kui isiklike, sotsiaalsete ja õpioskuste ning sallivuse, solidaarsuse, kaasamise ning muude spordiväärtuste ja ELi väärtuste edendamise raamistik 6 -Oskused ja kvalifikatsioonid spordis: sportlased ja töötajad, eeskätt treenerid	-Teadlikkuse suurendamine -Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega ELi ühiste väärtuste edendamise kohta spordi kaudu 7	Huvitatud liikmesriikide rühm (vastastikuse õppimise tegevus)	12.–13.5.2022, Berliin	Saksamaa
			Konverents „Spordi roll ja mõju laste elus“ Konverents „Sport ja kestliku arengu eesmärgid lapsepõlves: ühiskondlikud küsimused seoses sobivate kehaliste tegevustega“	7.–8.2.2022, Pariis	Eesistujariik Prantsusmaa
			Peadirektorite kohtumine (pöörates erilist tähelepanu elukutselistele sportlastele ja spordiliikumistele kui eeskujudele)	21.9.2022, Praha	Eesistujariik Tšehhi Vabariik
			Konverents Ei toimunud, kuid seda teemat käsitleti haridusalase tippkohtumise raames	30.11.2023, Brüssel	Komisjon
	Sportlaste topeltkarjäär	-Teadlikkuse suurendamine -Parimate tavade vahetamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega sportlaste topeltkarjääri kohta 8	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid	30.11.2021, Brüssel	Eesistujariik Sloveenia
Sooline võrd-õiguslikkus	-Naiste osakaalu suurendamine, eelkõige spordiorganisatsioonide ja spordiklubide treeneri- ja juhtivatel ametikohtadel -Võrdsed tingimused (sealhulgas tasu) nais- ja meessportlastele, treeneritele, ametnikele, töötajatele jne -Naiste spordivõistluste meediakajastuse suurendamine, võitlus stereotüüpide vastu jne	-Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses nõukogu 21. mai 2014. aasta järeldustega soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis 9 ja hea juhtimistava eksperdirühma soovitustega soolise võrdõiguslikkuse kohta spordis (2016) 10	Konverents „Sooline võrdõiguslikkus spordis“	14.–15.11.2023, Madrid	Eesistujariik Hispaania / komisjon
			Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu järeldused naiste ja võrdõiguslikkuse kohta spordi valdkonnas	24.11.2023	Eesistujariik Hispaania
			Soolise võrdõiguslikkuse kõrgetasemeline töörühm	1.1.2021–15.3.2022	Komisjon
Spordi-diplomaatia	Spordidiplomaatia ELi välissuhete kontekstis	-Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses nõukogu järeldustega spordidiplomaatia kohta 11	Konverents Spordidiplomaatia ELi välissuhete kontekstis	3.–4.6.2021, Lissabon	Eesistujariik Portugal
			Huvitatud liikmesriikide rühm	23.–24.10.2023, Dubrovnik	Horvaatia
Euroopa spordimudel	-Suletud spordivõistluste mõju organiseeritud spordi süsteemile, võttes arvesse spordi eripära -Euroopa spordiorganisatsioonide ja -liitude ees seisvad võimalikud väljakutsed (esialgne pealkiri)	-Teadmiste suurendamine -Faktilise ja õigusliku olukorra analüüs -Teadlikkuse suurendamine	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu resolutsioon Euroopa spordimudeli põhijoonte kohta	30.11.2021	Eesistujariik Sloveenia
	-		Uuring Euroopa spordimudeli kohta	2022. aasta aprill	Komisjon
Sportlaste õigused	Sportlaste õigused ja töötingimused, eelkõige need, mis on seotud spordiüritustel osalemisega (muu hulgas turustamisõigused, väljendusvabadus, õiguskaitse, mittediskrimineerimine)	-Teadlikkuse suurendamine -Teadmiste suurendamine -Faktilise ja õigusliku olukorra analüüs	Uuring	2023–2024	Komisjon
Hea juhtimistava arendamine ja edendamine spordis	Lahendamist vajavate juhtimisalaste takistuste kindlakstegemine spordis	-Parimate tavade vahetamine -Võrdlusanalüüs	Konverents Pole (veel) toimunud	2022–2023	Bulgaaria Rootsi
Võitlus spordi-üritustega manipulee-rimise vastu	Spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon (Macolini konventsioon)	-Koos komisjoniga viiside uurimine, kuidas lahendada konventsiooniga seotud suluseis, et võimaldada ELil ja kõikidel liikmesriikidel viia lõpule oma vastavad ratifitseerimisprotsessid ja ühineda konventsiooniga -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega, mis käsitlevad võitlust korruptsiooni vastu spordis 12	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid Pole toimunud	2021–2022	Eesistujariigid Komisjon

Prioriteetne valdkond: spordi sotsiaal-majanduslik ja keskkonnamõõde

Põhiteema	Valdkond	Eesmärk	Töövorm	(võimalik) Väljund/ tähtaeg	Eestvedaja(d)
Innovatsioon ja digiüleminek	Spordiinnovatsioon spordisektori igas mõõtmes ja kõigil tasanditel (sealhulgas kohalikud spordiklubid)	-Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega spordi kui innovatsiooni ja majanduskasvu hoogustaja kohta 13	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu järeldused spordiinnovatsiooni kohta	18.5.2021	Eesistujariik Portugal
		-	Seminar „Innovatsioon spordis: lisaks tavapärasele“	16.–17.6.2021, Lissabon	Eesistujariik Portugal
		-	Huvitatud liikmesriikide rühm, mis keskendub teemale „Koostöö innovatsiooni nimel: innovatsiooni edendamine Euroopa tipp- ja rohujuure tasandi spordis“.	30.–31.8.2021, Sofia	Bulgaaria
			Huvitatud liikmesriikide rühm (keskendudes eelkõige digivahendite kasutamisele treenerite hariduses) 14	21.–22.3.2023, Frankfurt	Saksamaa Horvaatia
			Seminar „Innovatsioon Euroopa spordis“	19.10.2023, Gent	Belgia
Keskkonna-hoidlik sport	-Kestliku spordi alane haridus -Keskkonnasõbralikud sporditavad, -rajatised ja -üritused -Spordi ja selle tegevuse areng kliimamuutuste kontekstis	-Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Teadlikkuse suurendamine -Jagatud kohustustega ühise raamistiku ettepaneku väljatöötamine, võttes arvesse Euroopa kliimapakti	Eksperdirühm	Keskkonna-hoidliku spordi eksperdirühm 2021–2023	Komisjon
			Huvitatud liikmesriikide rühm, mis keskendub teemale „Millised on ELi parimad tavad jäätme- ja süsinikdioksiidivabade spordiürituste korraldamiseks? Keskkonnahoidliku ja kestliku spordilepingu suunas“	3.–4.3.2022, Strasbourg	Eesistujariik Prantsusmaa
			Huvitatud liikmesriikide rühm Pole (veel) toimunud		Madalmaad
			Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu resolutsioon spordi ja kehalise aktiivsuse kohta, mis on paljutõotav vahend käitumise muutmiseks kestliku arengu nimel	4.4.2022	Eesistujariik Prantsusmaa
Spordi-rajatised	Kestlik planeerimine, ehitamine ja hooldamine	-Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Teadlikkuse suurendamine	Huvitatud liikmesriikide rühm (vastastikuse õppimise tegevus), mis keskendub teemale „Spordirajatised: kestlik planeerimine, ehitamine ja hooldamine“	16.–17.9.2021, München	Saksamaa
		-	Konverents „Kestlik ja ligipääsetav sporditaristu“	22.9.2022, Praha	Eesistujariik Tšehhi Vabariik
		-	Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu järeldused kestliku ja ligipääsetava sporditaristu kohta	29.11.2022	Eesistujariik Tšehhi Vabariik
Suured spordi-üritused	-Euroopa tulevik suurte spordiürituste korraldajana -Mitme riigi ühiselt korraldatavad suurspordiüritused -Kestlik planeerimine ja elluviimine -Positiivne pärand korraldajalinnadele või -piirkondadele (sh noorte kaasamine)	-Parimate tavade vahetamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel 15 ning spordi majandusliku mõõtme eksperdirühma soovitustega, mis käsitlevad suuri spordiüritusi, eelkõige seoses pärandiaspektidega, keskendudes sotsiaalsele, majanduslikule ja keskkonnaalasele jätkusuutlikkusele (2016) 16 -31. mail 2018 Pariisis toimunud ministrite mitteametlikul kohtumisel allkirjastatud deklaratsiooni järelmeetmed 17	Huvitatud liikmesriikide rühm või konverents teemal „Suurte spordiürituste väärtus“	17.–18.1.2023 Korraldatakse koostöös Madal-maadega	Soome + Madalmaad
				2024	Hispaania
	ELi spordi väljavaated seoses 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudega		Peadirektorite kohtumine	15.–16.6.2022, Pariis	Eesistujariik Prantsusmaa
Investee-ringud sporti ja kehalisse aktiivsusesse	-Spordi panus regionaalarengusse -Võimalused kasutada ELi rahastamisprogramme (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, REACT-EU, struktuurifondid ja muud ELi rahastamisprogrammid)	-Olukorra analüüs -Parimate tavade vahetamine -Teadmiste suurendamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta 18 -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta 19	Huvitatud liikmesriikide rühm Pole (veel) toimunud	2021	Itaalia
			Klastrikohtumine Ei toimunud, kuid võeti päevakorda algatuse SHARE ning spordi ja innovatsiooni tippkohtumise raames	30.5.2023	Komisjon
Spordisektori taastumise ja kriisitaluvuse tugevdamine COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem	-Pandeemia keskpikk ja pikaajaline mõju professionaalsele, suure jõudlusega ja rohujuure tasandi spordile -Võimalik vajadus struktuuriliste muudatuste järele spordisüsteemis -Ametiasutuste roll -Rahastamisvõimalused	-Olukorra analüüs -Parimate tavade vahetamine -Strateegia väljatöötamine -Järelmeetmed seoses nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustega COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja kõnealuse sektori taastumise kohta	Konverents Pole (veel) toimunud	2021	Hispaania
			Eksperdirühm	Eksperdirühm „Spordisektori taastumise ja kriisitaluvuse tugevdamine COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem“ 2021–2023	Komisjon

Prioriteetne valdkond: spordis osalemise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine

Põhiteema

Valdkond

Eesmärk

Töövorm

(võimalik) Väljund/
tähtaeg

Eestvedaja(d)

Piisavate spordi- ja kehalise aktiivsuse võimaluste loomine kõigile põlvkondadele

Spordi ja kehalise aktiivsuse strateegiline arendamine kohalikul tasandil

-Parimate tavade vahetamine

-Teadmiste suurendamine

-Järelmeetmed seoses nõukogu järeldustega laste motoorsete oskuste, kehalise aktiivsuse ja sporditegevuse kohta (2015) 20

Huvitatud liikmesriikide rühm

23.–24.11.2022, Köln

Saksamaa

Spordi rolli ja mõju arendamine laste elus

Konverents

Toimunud (vt „Sport ja haridus“)

7.–8.2.2022, Pariis

Eesistujariik Prantsusmaa

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid, nõukogu järeldused spordi ja kehalise aktiivsuse kohta, mis on paljutõotav vahend käitumise muutmiseks kestliku arengu nimel

4.4.2022

Eesistujariik Prantsusmaa

Kehalise aktiivsuse edendamine

-Elukestva kehalise aktiivsuse jälgimine

-Valdkondadevaheline koostöö asjaomaste institutsioonidega (muu hulgas koolidega)

-Meedia roll

-Teadlikkuse suurendamine

-Teadmiste suurendamine

-Parimate tavade vahetamine

Konverents „Elukestva kehalise aktiivsuse jälgimine“

24.9.2021, Bled

Eesistujariik Sloveenia

Nõukogu ja selle ettevalmistavad organid

Nõukogu järeldused elukestva kehalise aktiivsuse kohta

30.11.2021

Eesistujariik Sloveenia

II lisa. Aruanne, milles käsitletakse soovituse (tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta) rakendamist 21

Taust

Nõukogu soovituses tervist tugevdava kehalise aktiivsuse sektoritevahelise edendamise kohta, mis võeti vastu 2013. aasta novembris, innustatakse liikmesriike töötama kehalise aktiivsuse edendamiseks välja riiklikke strateegiaid ja tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki asjakohaseid valdkondi, mitte üksnes sporti ja tervist. Samuti innustatakse soovituses liikmesriike üksteise ning komisjoniga tihedalt koostööd tegema ning teavet ja häid tavasid korrapäraselt vahetama. Lõpetuseks kutsutakse soovituses komisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) üles tegema koostööd, et koguda asjakohaseid andmeid, koostada riigipõhiseid ülevaateid ja analüüse.

Edusamme jälgitakse 23 näitajaga järelevalveraamistiku alusel. Seda teevad WHO ning liikmesriikide ja komisjoni määratud tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise riiklike kontaktasutuste võrgustik. Projekt pidi kestma 2019. aasta keskpaigast kuni 2022. aasta keskpaigani, kuid selle kavandamist mõjutasid COVID-19 pandeemiast tingitud probleemid. Lõpuks esitati projekti tulemused 2023. aasta esimesel poolaastal.

Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise võrgustik

Koostöö WHO ja eelkõige selle Euroopa piirkondliku bürooga on osutunud endiselt asjakohaseks ja vastastikku kasulikuks. See aitas edukalt kaasa tervist tugevdava kehalise aktiivsuse jälgimisele liikmesriikides tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise riiklike kontaktasutuste võrgustiku kaudu.

Riiklike kontaktasutuste võrgustikust on kujunenud usaldusväärne ja kasulik võrgustik. Alates 2019. aastast on võrgustiku toimimist veelgi täpsustatud, sealhulgas tugevdatud sektoritevahelist koostööd riigi tasandil. Kaasati kõik asjaomased sidusrühmad, kes kogusid ja vahetasid hoolikalt poliitika seisukohalt olulist teavet tervist tugevdava kehalise aktiivsuse kohta kõigis liikmesriikides. Lisaks sellele valmisid töö tulemusena kvaliteetsed ja põhjendatud aruanded olukorra kohta Euroopas ning see võimaldas ajakohastada WHO Euroopa terviseteabe portaali „European Health Information Gateway“ andmebaasi.

Alates 2019. aastast on tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise riiklike kontaktasutuste võrgustik korraldanud kaheksa kohtumist, mis olid pühendatud kontaktasutuste suutlikkuse suurendamisele, et tagada kestlik andmekogumissüsteem. Lisaks uurisid ja arutasid kontaktasutused kehalise aktiivsuse uuenduslikke arengusuundi ja häid tavasid.

WHO korraldas kontaktasutustele lisaüritusi, et nad saaksid osaleda rahvusvahelises, piirkondlikus ja riikidevahelises koostöös. Kontaktasutused võiksid osaleda HEPA Euroopa võrgustiku konverentsidel, mis on WHO juhitav foorum tervist tugevdava kehalise aktiivsuse alaste teadusuuringute, poliitikameetmete ja tavade edendamiseks parema tervise ja heaolu nimel. Toimusid kohtumised teiste võrgustikega, näiteks WHO toitumise ja kehalise aktiivsuse kõrgetasemelise töörühmaga. Korraldati eriseminare, et arutada, kuidas tugevdada koostööd ja mitut sektorit hõlmavaid algatusi, et tõhustada tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamist.

WHO toetas riike tõenduspõhiste kehalise aktiivsuse suuniste, soovituste ja tegevuskavade väljatöötamisel kehalise aktiivsuse poliitikameetmete võtmiseks eri sektorites.

Andmete kogumine

WHO tõhustas kehalise aktiivsuse jälgimist liikmesriikides ja töötas välja uudsed vahendid kehalise aktiivsuse edendamiseks. Alates 2015. aastast liikmesriikides HEPA riiklike kontaktasutuste kaudu kogutud andmed ELi tervist tugevdava kehalise aktiivsuse näitajate kohta on nüüd kättesaadavad WHO Euroopa terviseteabe portaali „European Health Information Gateway“ andmebaasis 22 . See andmebaas sisaldab andmeid kehalise aktiivsuse jälgimise näitajate kohta riigi ja piirkonna tasandil koos interaktiivse visualiseerimismehhanismiga.

Projekti peamiseks väljundiks on Euroopa Liidu ja 27 liikmesriigi 2021. aasta kehalise aktiivsuse teabelehed 23 . Tuginedes varasematele kogemustele, koguti liikmesriikidele suunatud täiustatud uuringu kolmandas voorus andmeid kehalise aktiivsuse levimuse ja poliitikameetmete kohta, et edendada 2021. aastal eri sektorites tervist tugevdavat kehalist aktiivsust. Uuring hõlmas küsimusi suundumuste, edusammude ja muutuste kohta alates 2015. aastast kogu ELis ja kõigis 27 liikmesriigis.

Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse poliitika- ja muude meetmete toetuseks arvutati aruandes „Step up! Tackling the burden of insufficient physical activity in Europe“ 24 välja kehalisest aktiivsusest saadav sotsiaal-majanduslik kasu. See aruanne näitab, et kehalise aktiivsuse suurendamisel oleks märkimisväärne ja positiivne mõju elanikkonna tervisele ja majandusele: investeerimine kehalise aktiivsuse poliitikameetmetesse parandab üksikisiku heaolu ja elanikkonna tervist, andes samal ajal 1,7 eurot majanduslikku kasu iga investeeritud euro kohta. Euroopas suurendaks see ebapiisavalt aktiivsete inimeste eeldatavat eluiga 7,5 kuu võrra, hoiaks ära rohkem kui 10 000 enneaegset surma aastas ja aitaks liikmesriikidel säästa kokku 8 miljardit eurot aastas.

WHO on avaldanud mitu muud aruannet, sealhulgas tehniliste vahendite kohta kehalise aktiivsuse suurendamiseks töökohal, keskendudes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele), ning spordiklubidele mõeldud abimaterjalid tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamiseks. Samuti on ta välja töötanud vahendid, millega auditeerida tervislike eluviiside edendamist spordiklubides.

Mis puudutab kehalise aktiivsuse levimuse võrdlust liikmesriikide vahel, siis endiselt on lahendamata eri uurimisvahendeid kasutades saadud mõnikord vastukäivate andmete probleem. Poliitika kujundamisel on äärmiselt oluline usaldusväärsete andmete kättesaadavus. Seda silmas pidades kogus komisjon asjakohaseid andmeid spordi ja kehalise aktiivsuse kohta uue Eurobaromeetri uuringu abil 25 .

Komisjon investeeris ka asjakohase statistika tegemise metoodika parandamisse. Lisaks ELis kättesaadava spordistatistika ja -teabe kaardistamisele 26 viib komisjon ellu 2022. aastal algatatud uuringut, et toetada ELi ühtlustatud spordistatistika, sealhulgas tervist tugevdava kehalise aktiivsuse statistika ja andmete väljatöötamist. Uuringu eesmärk on tugevdada tõendusbaasi ja tõhustada võrreldavate andmete loomist, et parandada ELi tasandi spordi- ja liikumispoliitika kujundamist.

Tulemused

Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse näitajate 2021. aasta andmekogumisvooru tulemused näitasid rakendamise üldist stabiliseerumist, liikmesriikide saavutatud 23 näitaja keskmine rakendamismäär suurenes 2015. aasta 64,7 %-st 2018. aastaks 74,5 %-ni ja 2021. aastaks veel 75,7 %-ni. Seejuures tuleb silmas pidada COVID-19 pandeemia mõju, mis takistas või peatas ajutiselt sportimise ja kehalise aktiivsuse.

Mitme näitaja, näiteks näitajate 15 (tervist tugevdava kehalise aktiivsuse käsitlemine kehalise kasvatuse õpetajate koolituses), 20 (töökohal kehalist aktiivsust edendavad kavad) ja 21 (kogukondliku sekkumise kavad kehalise aktiivsuse edendamiseks eakate hulgas) olulise paranemise kõrval halvenesid mitu muud näitajat, samal ajal kui mõned ei muutunud, sest nende puhul saavutati juba 2018. aastal maksimummäär. Enamik riiklikke kehalise aktiivsuse poliitikameetmeid või tegevuskavasid olid sektoritevahelised ja hõlmasid piisavalt sektoreid, mida peetakse tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise seisukohast oluliseks.

Paranemist on näha eelkõige järgmiste näitajate puhul: riiklikud soovitused kehalise aktiivsuse kohta (23 riiki), kehalise aktiivsuse jälgimise süsteemide kasutamine (26 riiki), vähemalt ühe liikumise „Sport kõigile“ raames rakendatud riikliku meetme või tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise tegevuskava olemasolu (kõik riigid), tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise sihtotstarbeline rahastamine (23), riiklike koordineerimismehhanismide kasutamine (19), konkreetsetele sihtrühmadele suunatud meetmed (20), konkreetne raamistik, et tagada sotsiaalselt ebasoodsas olukorras rühmadele vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused (21), riiklike suuniste või programmi olemasolu, et edendada tervishoiutöötajatepoolset kehalise aktiivsuse alast nõustamist või harjutuste määramist (18), kehalise kasvatuse tundide andmine koolides (kõik), aktiivse liiklejana tööl käimise edendamine (17), töökohal kehalise aktiivsuse edendamine (20) ning kampaania kehalise kasvatuse populaarsuse ja üldsuse teadlikkuse suurendamiseks (23).

Kaks näitajat eristuvad oma madala saavutusmäära poolest: 7. näitaja (tervise edendamisele orienteeritud spordiklubid) ja 18. näitaja (Euroopa suunised vabal ajal kehalise tegevusega tegelemise taristu parandamiseks). Vaid kuus riiki teatasid, et on kasutanud HEPA Euroopa ja organisatsiooni „Association for International Sport for All“ välja töötatud suuniseid spordiklubide terviseprogrammide jaoks. Teised üheksa riiki teatasid, et on kasutanud sarnaseid riiklikke suuniseid või programme, mille eesmärk on innustada spordiklubisid edendama tervislike eluviisidega seotud sporti ja/või tervise tugevdamist. Ainult viis riiki teatasid, et nad kohaldavad järjekindlalt 2011. aasta Euroopa suuniseid vabal ajal kehalise tegevusega tegelemise taristu parandamiseks kohalikul tasandil (IMPALA) 27 .

2023. aasta suvel korraldatud avatud veebipõhise uuringu raames, mis käsitles soovituse sisu ja asjakohasust, leidis enamik vastanutest, et see on endiselt või osaliselt asjakohane. Tervist tugevdava kehalise aktiivsuse riiklike kontaktasutuste seas tehtud lisauuringu kohaselt on enamik kontaktasutusi seisukohal, et soovituses keskendutakse õigetele eesmärkidele ja prioriteetidele, ning peab selle ülesehitust ja töömeetodeid asjakohaseks. Samuti ollakse üksmeelel, et tehtav töö annab asjakohaseid väljundeid ja andmeid. Kõige tähtsamateks peeti 4. näitajat (tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamise koordineerimismehhanism), 10. näitajat (kehalise aktiivsuse jälgimine) ja 1. näitajat (soovitused kehalise aktiivsuse kohta). Näiteks soovitati hinnata näitajaid andmete kättesaadavuse seisukohast, parandada mõne riigi jälgimismehhanismi ning suurendada heade tavade vahetamist tervist tugevdava kehalise aktiivsuse poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel liikmesriikides.

Edasised sammud

Soovituse rakendamisest alates on täheldatud üldisi edusamme tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamisel ja jälgimisel liikmesriikides, kuid järelejäänud puuduste kõrvaldamine eeldab jätkuvat tuge. Nende hulka kuuluvad 7. ja 18. näitaja, mis osutavad rohkem struktuursetele puudustele. Veelgi olulisem on see, et hoolimata soovituse rakendamisel tehtud väga suurtest edusammudest, näitavad elanikkonna kehalise aktiivsuse kohta kogutud andmed, et see on endiselt liiga väike, mistõttu on vaja võtta rohkem meetmeid kehalise aktiivsuse suurendamiseks üldiselt.

Seega jätkab komisjon koostööd Maailma Terviseorganisatsiooniga, et toetada liikmesriike tervist tugevdava kehalise aktiivsuse valdkonnas ning aidata Maailma Terviseorganisatsioonil saavutada üldeesmärki vähendada liikmesriikides 2030. aastaks ebapiisava kehalise aktiivsuse määra 15 % võrra.