EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.1.2024
COM(2024) 28 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Teatis usaldusväärse tehisintellekti valdkonna idufirmade ja innovatsiooni edendamise kohta
Teatis usaldusväärse tehisintellekti valdkonna idufirmade ja innovatsiooni edendamise kohta
1.Sissejuhatus
Tehisintellekt on meie elus kõikjal ning muudab põhjalikult seda, kuidas me elame ja töötame. Viimase paari aasta jooksul on tehisintellekti arengu tempo kiiresti ja järsult kasvanud tänu märkimisväärsetele edusammudele andmete laialdase kättesaadavuse, arvutite andmetöötlusvõimsuse ja masinõppe vallas. Suuri arenguhüppeid on tehtud alusmudelite, st märgendamata andmete 1 ülisuurte kogumite peal treenitud tehisintellektimudelite arendamisel. Sellise uuenduse tulemuseks on nn üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid, mis suudavad täita väga erinevaid ülesandeid (näiteks genereerida mitmesugust uut sisu 2 ) ning mida nimetatakse tavaliselt generatiivseks tehisintellektiks. Sellised mudelid toodavad niivõrd kvaliteetset väljundit, et seda on keeruline eristada inimese loodud sisust.
Generatiivne tehisintellekt on kättesaadav ja võimas üldtehnoloogia, mida saab kohandada väga erineva kasutusotstarbe jaoks tervishoiust arukate linnadeni, meteoroloogiast kosmose ja sõjalise kasutuseni. Tehisintellekt võib totaalselt muuta inimeste ja masinate vahelist suhtlust, suurendada eri väärtusahelate tootlikkust ja organisatsioonide funktsionaalsust ning panna sellega aluse uutele majandustegevuse liikidele. Hinnangute kohaselt tekitab generatiivse tehisintellekti kasutamine majanduslikku väärtust suurusjärgus 2,4–4,0 triljonit eurot aastas 3 . Kui 2022. aasta neljandas kvartalis oli tehisintellekti valdkonda tehtud erainvesteeringute maht 8,9 miljardit, siis hinnangute kohaselt ulatus see juba 2023. aasta esimeses kvartalis 16,5 miljardi euroni 4 .
Generatiivse tehisintellekti värskeimate arengusuundade meisterlikust valdamisest kujuneb Euroopa konkurentsivõime ja tehnoloogilise suveräänsuse oluline tugisammas. Euroopa majandusjulgeoleku strateegias ja sellele järgnenud komisjoni soovituses elutähtsate tehnoloogiavaldkondade kohta 5 tõdeti, et tehisintellekt on Euroopa jaoks kriitilise tähtsusega vara, ja liigitati see nelja prioriteetse tehnoloogiavaldkonna hulka, millele tehakse praegu kollektiivset riskihindamist 6 .
Käesolevas teatises esitatakse usaldusväärsesse tehisintellekti tehtavate investeeringute strateegiline raamistik, mis aitaks EL-il saada täit kasu oma varadest, eeskätt maailma juhtivast superandmetöötluse taristust, ning edendaks innovatiivset Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi, kus idufirmad ja novaatorid saavad teha tihedat koostööd tööstuskasutajatega ja meelitada liitu investeeringuid ning kus neil on juurdepääs tehisintellekti peamistele komponentidele – andmetele, andmetöötlusele, algoritmidele ja andekatele inimestele. Samuti püütakse teatisega anda hoogu generatiivse tehisintellekti uuenduslikele rakendustele Euroopa tööstusökosüsteemis, jäädes sealjuures kindlaks euroopalikele väärtustele, maandades riske ja edendades tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist.
Käesolevas teatises tutvustatakse 2024. aasta meetmeid ja investeeringuid, mis aitavad Euroopa idufirmadel ja tööstusharudel realiseerida oma potentsiaali saada kogu maailmas usaldusväärsete kõrgetasemeliste tehisintellektimudelite, -süsteemide ja -rakenduste valdkonna eestvedajateks.
2. Liidu strateegiline raamistik tehisintellektiga tegelevate idufirmade ja innovatsiooni eduka ökosüsteemi jaoks
2.1. Euroopa Liidu olukord
ELi käsutuses on head vahendid, et luua tehisintellekti vallas elujõuline idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteem. Siin on üha arvukamalt kiiresti kasvavaid tehisintellektiga tegelevaid idufirmasid, 7 aga ka ülikoole ja teaduskeskusi, kus pakutakse kvaliteetset haridust, kus on andekad teadlased ja tugev teadusbaas. Samuti on liidus suur ühtne turg, mille tööstusökosüsteemis leidub palju tehisintellekti kasutajaid, ning tugev inimkapitalibaas, eeskätt kõrge kvalifikatsioonitasemega insenerid. Euroopal on olulisi vahendeid kõigi tehisintellekti komponentide (andmed, andmetöötlusvõimsus, algoritmid ja andekad inimesed) hulgas ning neid tuleks kasutada ja tugevdada.
Mis puudutab andmeid, siis on EL jõudnud punkti, kus Euroopa andmestrateegia 8 raames hiljuti kehtestatud õigusraamistiku toel hakkab reaalsuseks saama tõeliselt ühtne andmeturg. Avaandmete direktiiviga 9 paraneb väärtuslike andmestike, sealhulgas georuumiliste, keskkonna-, statistiliste ja meteoroloogiliste andmete kättesaadavus. Andmehalduse määrusega 10 loodud andmevahendusteenuste ühine raamistik ergutab andmete jagamist. Andmemäärusega 11 tehakse kättesaadavaks suur hulk asjade interneti genereeritud andmeid, mis annab tehisintellektiga tegelevatele idufirmadele võimaluse see seni kasutamata ressurss kasutusele võtta. Ühtsete Euroopa andmeruumide kasutuselevõtt parandab koostalitlusvõimet ja juurdepääsu suurtele kvaliteetsetele andmekogumitele 12 . Näiteks tegi komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa ühtse terviseandmeruumi määrus, et luua terviseandmete kasutamiseks teadusuuringutes, innovatsioonis, poliitika kujundamises ja õigusloomes järjepidev, usaldusväärne ja tõhus raamistik.
Mis puudutab andmetöötlusvõimsust, siis tehisintellekti mudelite treenimise peamiseks vahendiks on kujunenud suured pilvandmetöötluse platvormid, mis pakuvad teistele tehisintellekti arendamisega tegelevatele ettevõtjatele, kaasa arvatud idufirmadele juurdepääsu kommertsalustel. Samas on kommertsalustel juurdepääs sellistele suurtele pilvandmetöötluse ressurssidele kulukas, seda eriti alustavate tehisintellektiga tegelevate idufirmade jaoks. Liidu maailmatasemel superarvutite võrgustik on idufirmade jaoks alternatiivne võimalus, mis pakub ohtralt tehisintellekti mudelite väljatöötamiseks vajalikku andmetöötlus- ja -salvestusvõimsust. Lisaks on liit käivitanud suure teadusalgatuse, et projekteerida ja arendada kõrgtehnoloogilisi mikroprotsessoreid, sest seni sõltub ta ikka veel mujal maailmas välja töötatud protsessortehnoloogiast.
Mis puudutab andekaid inimesi, siis kuigi liidu käsutuses on juba praegu kvalifitseeritud tehisintellektieksperdid, on vaja rohkem andekaid inimesi, kes spetsialiseeruksid sellele kiiresti arenevale valdkonnale. Haridussüsteemid hakkavad tasapisi nõudlusele järele jõudma, kuid veel ei pakuta kasvavate vajaduste rahuldamiseks piisavalt spetsialiseerunud õppekavu. Pealegi kasvab kogu maailmas nõudlus tehisintellekti spetsialistide järele ja seetõttu on liidul keeruline eksperte ligi meelitada ja hoida. Liit on teaduse ja tööstuse mõttes mitmes strateegilises sektoris küll tipptasemel, kuid kuni puudub ökosüsteemipõhine lähenemine, mis koondaks vajalikud tehisintellektialased ja valdkondlikud oskused, võib see kahjustada liidu suutlikkust kasutada oskuslikult tehisintellekti uusimaid võimalusi.
Mis puudutab investeeringuid, siis liidus on kiiresti kasvav ja elujõuline idufirmade ökosüsteem, kus on rohkem kui 600 generatiivsele tehisintellektile keskendunud idufirmat, kellest kolmandik tegeleb mudelite arendamisega 13 . Samas ei ole neil veel piisavat juurdepääsu investeeringutele, mida nad vajavad oma mudelite treenimiseks ja tegevuse laiendamiseks, et saada maailma mastaabis konkurentsivõimeliseks.
Lõppkokkuvõttes võib aga väita, et üks olulisi eeliseid on Euroopa lähenemisviis tehisintellektile: see tähendab, et keskendutakse tehisintellektile, mis on usaldusväärne, töökindel ja kättesaadav, mis töötab inimeste heaks, austades põhiõigusi, demokraatiat ja turvanõudeid ning peegeldades ELi väärtusi, ning mida usaldavad nii ettevõtjad kui ka tarbijad. Liidus peaks peagi vastu võetama määrus, millega nähakse ette ühtlustatud õigusnormid tehisintellekti kohta („tehisintellektimäärus“), mille näol on tegemist maailma esimese põhjaliku reguleeriva raamistikuga, mis käsitleb usaldusväärset tehisintellekti. Sellele lisandub esimene avaliku sektori ülesandel toimuv tehisintellektialane standardimine, 14 mille komisjon on kõigi asjaomaste sidusrühmadega ette võtnud.
Tehisintellektimäärusega luuakse õiguskindlus ja parandatakse usaldusväärsete tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu tänu sellele, et määruse regulatiivsetes nõuetes on keskendutud suure riskiga rakendustele. Ühtlasi nähakse määrusega ette üldotstarbelisi tehisintellektimudeleid käsitlevad proportsionaalsed õigusnormid, keskendudes süsteemse mõjuga mudelitele, et tootmisahela järgmise etapi pakkujad saaksid selliseid mudeleid rahuliku südamega kasutusele võtta ja integreerida neid oma tehisintellektirakendustesse 15 . Nende normide kohaldamise alguseni jäänud aega silmas pidades on komisjon algatanud 16 tehisintellekti pakti, mille eesmärk on, et tööstus võtaks vabatahtliku kohustuse hakata tehisintellektimääruse nõudeid rakendama juba enne nende jõustumist.
2.2. Strateegiline raamistik
Et liit suudaks raskustega toime tulla ja oma eelised kasutusele võtta, on äärmiselt oluline tugevdada siinset tehnoloogiamaastikku ja tagada liidu üleilmne konkurentsivõime.
Esiteks on tehisintellektimudelite edasise arendamise ja skaleeritavuse jaoks liidus ülioluline tagada juurdepääs maailmatasemel superarvutitele, mis kiirendaks tehisintellekti treenimist ja vähendaks treenimisele kuluvat aega kuudelt nädalatele. Liit jätkab ühisettevõtte EuroHPC 17 superarvutite uuendamist, et need vastaksid tehisintellekti vajadustele, ning tehisintellektimudeleid treenida soovivate idufirmade ja teadus- ja innovatsioonikogukondade juurdepääsu parandamist neile arvutitele.
Teiseks suurendab liit kvaliteetsete andmete kättesaadavust ja hõlbustab tehisintellektiga tegelevate idufirmade ning teadus- ja innovatsioonikogukonna juurdepääsu neile andmetele, kiirendades Euroopa andmeruumide arendamist ja kasutuselevõttu.
Kolmandaks toetab liit usaldusväärsete algoritmide väljatöötamist kooskõlas tehisintellektimäärusega ning teeb sel eesmärgil muu hulgas kättesaadavaks teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad rahalised vahendid.
Neljandaks tugevdab liit generatiivse tehisintellekti alast ELi talendireservi sellega, et arendab ja ühendab nii tehisintellektispetsiifilisi kui ka valdkonnaspetsiifilisi oskusi ning meelitab liigi ja hoiab talente.
Viiendaks propageerib liit generatiivse tehisintellekti laialdast kasutuselevõttu ja kasutamist rakendusvaldkondades, kaasa arvatud avaliku halduse asutustes, millest võiks kujuneda selliste rakenduste juhtiv kasutaja.
Kuuendaks julgustab liit avalikku ja erasektorit investeerima tehisintellektiga tegelevatesse idu- ja kasvufirmadesse muu hulgas riskikapitali- või omakapitalitoetusega.
Selline strateegiline raamistik, mis on kooskõlas liidu õigusega, kaasa arvatud siseturu- ja konkurentsieeskirjadega, edendab innovatiivset, õiglast, avatud ja konkurentsipõhist tehisintellekti turgu ning ühest küljest toetab Euroopa ettevõtteid koduturul, aga teisalt julgustab neid enesekindlalt konkureerima kogu maailmas. Strateegia lähtub olemasolevast Euroopa lähenemisviisist tehisintellekti tipptasemele, eeskätt tehisintellekti käsitlevast kooskõlastatud kavast 18 .
Järgmistes punktides kirjeldatakse, kuidas eelkirjeldatud strateegilise raamistiku ellu viiakse.
3.Tehisintellektivabrikud ning tehisintellekti valdkonna idufirmade, teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi toetavad tegevused
3.1.Tehisintellektivabrikud
Komisjon loob nn tehisintellektivabrikud, et toetada Euroopa idufirmade juhtpositsiooni ja stimuleerida konkurentsivõimeliste tehisintellekti ökosüsteemide teket liidus. Tehisintellektivabrik on Euroopa avaliku sektori superarvutite ümber loodud avatud ökosüsteem, mis koondab generatiivse tehisintellekti mudelite ja rakenduste arendamiseks vajalikke olulisi materjale ja inimressursse. Sellistesse vabrikutesse kuuluvad spetsiaalselt tehisintellekti jaoks mõeldud superarvutid, nendega seotud andmekeskused, mis asuvad kiirete võrkude lähedal või on nendega ühendatud, ning mis sama oluline – inimkapital nende vahendite tulemuslikuks kasutamiseks, st superarvutite ja tehisintellekti eksperdid, andmespetsialistid, teadlased, aga ka idufirmad ja lõppkasutajad. See tähendab, et tehisintellektivabrikud hõlmavad nii andmetöötlusvõimsust, andmeid ja superandmetöötluse teenuseid kui ka ulatuslikke ettevõtmisi talentide ligimeelitamiseks.
Andmetöötlusvõimsus
Kooskõlas president von der Leyeni 2023. aasta kõnega olukorrast Euroopa Liidus kuulutab komisjon välja meetmed, millega hõlbustada idufirmade ja teaduskogukonna juurdepääsu liidu avaliku sektori omavahel ühendatud superarvutite võrgustikule.
Tehisintellektivabrikud rajatakse liidu ühisettevõte EuroHPC superandmetöötlusrajatiste lähedusse. Aastatel 2018–2027 investeerib liit Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte („ühisettevõte EuroHPC“) 19 kaudu Euroopa tipptasemel superandmetöötluse võimekusse 8 miljardit eurot. Liit on loonud maailmatasemel avaliku sektori võrgu, millesse on ühendatud kaheksa Euroopa eri paigus asuvat superarvutit, 20 ning on kogu maailmas superandmetöötluse esirinnas. Neist superarvutitest kolm on praegu maailma kümne parima superarvuti hulgas 21 . 2024. ja 2025. aastal plaanitakse paigaldada veel kaks uut superarvutit ning tänu sellele ületab ühisettevõte EuroHPC taristu suutlikkus peagi oluliselt eksatasandi jõudluse. Mitmel ühisettevõte EuroHPC superarvutil, eeskätt neist kõige võimsamatel, on juba praegu või saavad tulevikus olema kiirema andmetöötlusvõimega sektsioonid, mis sobivad väga hästi tehisintellektialase treenimiseks ja tehisintellekti rakendustega seotud ülesanneteks.
Komisjon teeb ettepaneku teha ühisettevõtte EuroHPC loomist käsitlevas määruses 22 sihipärane muudatus ja lisada määrusesse tehisintellektivabrikute komponent. Selle komponendi keskmes on tehisintellektile orienteeritud superandmetöötlus teenuse taristu, mis toetab teadus- ja innovatsioonivõimekust ja oskusi tehisintellekti ökosüsteemis.
Seega on tehisintellektivabrikute komponendi esimene element soetada spetsiaalselt tehisintellekti jaoks mõeldud superarvutid st väga võimsate protsessoritega varustatud superarvutid, mis on kohandatud suurte tehisintellektimudelite treenimiseks. Need võiksid olla kas ühisettevõte EuroHPC uued superarvutid või selle ühisettevõtte olemasolevate superarvutite uuendatud versioonid.
Tehisintellektiga tegelevad idufirmad ja laiem teaduskogukond saavad juurdepääsu neile ühisettevõte EuroHPC superarvutitele kooskõlas liidu õigusnormide ja väärtustega. Juurdepääs antakse üksnes eetiliste ja vastutustundlike tehisintellektimudelite ja -süsteemide arendamiseks 23 ning sellise kavatsuse kinnitamiseks võib näiteks liituda tehisintellekti paktiga. Sellisest juurdepääsust võib idufirmade jaoks kujuneda oluline konkurentsieelis peamiselt kahel põhjusel. Esiteks võib superarvutite kasutamine märkimisväärselt kiirendada suurte tehisintellektimudelite treenimist (tavalise kuue kuni üheksa kuu pikkuse keskmise asemel kõigest paar nädalat). Teiseks, kui tehisintellektiga tegeleval idufirmal või teadusasutusel on mudelite treenimiseks juurdepääs superarvutile, võib see tema jaoks tähendada kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat säästu võrreldes kommertsalustel tegutsevate pilveplatvormide kasutamisega. Tehisintellektivabrikute pakutavatest võimalustest teavitatakse laialdaselt idufirmasid, VKEsid ja teadlasi, kes osalevad sellistes Euroopa programmides nagu „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“.
Andmesalvestuse võimalused
Tehisintellektivabrikute teine element puudutab toetust spetsiaalselt tehisintellekti jaoks mõeldud superarvutite kasutamsele tehisintellekti mudelite treenimiseks. Tehisintellektivabrikud peavad asuma kasutuseloleva andmekeskuse läheduses või olema nendega kiirete võrkude kaudu ühendatud, et saada kasu suurtest andmesalvestusvõimalustest. Lisaks hakkavad sellised andmekeskused olema ühendatud ühtsete Euroopa andmeruumidega, et hõlbustada mudelite treenimist olulistes valdkondades.
Superandmetöötluse teenused
Tehisintellektivabrikute kolmas element puudutab tehisintellektiga tegelevate idufirmade ning teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi jaoks mõeldud spetsiaalseid superandmetöötluse tugiteenuste keskusi. Need teenused hõlmavad lihtsama juurdepääsu pakkumist superarvutitele, spetsiaalseid superarvutisõbralikke programmeerimisvahendeid ja algoritmilist tuge tehisintellektimudelite ja -süsteemide edasise arendamise, katsetamise, hindamise ja valideerimise jaoks, ning mitmesuguste uudsete tehisintellektipõhiste kasutusviiside ja uute rakenduste väljatöötamise toetamist sellistes olulistes valdkondades nagu robootika ja tööstustootmine, uued materjalid (nt akude jaoks), sõidukite ühendatud ja automatiseeritud juhtimine, personaalsed ravi- ja hoolduslahendused, biotehnoloogia, kliimamuutused ja nendega kohanemine.
Ühisettevõte EuroHPC on ELi tasandi ühtne kontaktpunkt, mis suunab idufirmad ja huvitatud kasutajad konkreetsesse teeninduskeskusesse. Ka iga teeninduskeskus loob idufirmade jaoks ühtse kontaktpunkt, et lihtsustada juurdepääsu tema pakutavatele tugiteenustele. Lisaks tehakse liidu tasandi tehisintellektivabrikute alase koostöö kaudu kogu liidus tugiteenuste osana kättesaadavaks andmetöötlusvõimsus kui teenus.
Andekad inimesed ja teaduse ökosüsteem
Tehisintellektivabrikute edu ja tulevase arengu jaoks oluline aspekt on suutlikkus kaasata ja ligi meelitada mitmekülgseid talente, kaasa arvatud õpilasi, tehisintellektiga tegelevaid idufirmasid, teadureid ja teadlasi ning kasutajate kogukonda. Eesmärk on pakkuda koolitust, mis annaks neile tulemuslikult oskused, mida on vaja, et kasutada ühisettevõte EuroHPC superarvuteid mudelite treenimise ja rakenduste arendamise jaoks. Selleks peaksid tehisintellektivabrikud tegema tihedat koostööd idufirmade, ülikoolide ja teaduskeskustega, aga ka tööstussektoritega. Ühtlasi toovad tehisintellektivabrikud teaduskogukonna tehisintellektile lähemale tänu spetsiaalsele kasutajatoele ja koolitustele, mida pakutakse tehisintellektiga tegelevatele teadlastele ja ekspertidele.
Koostoime liidu tasandil
Tehisintellektivabrikud suhtlevad omavahel tihedalt, et teha oma teenused kättesaadavaks kogu Euroopas. Samuti teevad nad koostööd ühisettevõte EuroHPC pädevuskeskuste ja tippkeskustega ning liidu asjaomaste tehisintellektialaste algatustega, nt tehisintellektiga tegelevate idufirmade olemasolevate keskustega, tehisintellekti katsetamise ja sellega eksperimenteerimise rajatistega, 24 Euroopa keskse tehisintellektiplatvormiga, 25 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega, 26 tehisintellekti valdkonna piirkondlike innovatsiooniorgudega, 27 tehisintellektiga seotud EIT teadmus- ja innovatsioonikogukondadega, asjaomaste Euroopa teadustaristutega ja muude seotud algatustega.
Kõigele eelnevale tuleb lisada, et kuigi tehisintellektivabrikud saavad rahalist tuge peamiselt avaliku sektori vahenditest, on nad avatud ka erasektori lubadustele ja investeeringutele.
3.2.Muud toetavad algatused
Kvaliteetsete andmete kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse parandamine
Praeguste generatiivse tehisintellekti mudelite jõudlus ja suutlikkus sõltub väga suures osas nende mudelite treenimiseks kasutatud andmete kvaliteedist ja mitmekesisusest. Kuigi kasutuselevõetavad meetodid, täiustatud algoritmid ja sünteetiliste andmete üha suurem kättesaadavus võivad tulevikus vähendada sõltuvust hiiglaslikest andmestikest, on kvaliteetsete andmed üha keerukamate mudelite arendamisel ka edaspidi äärmiselt tähtsad.
Seega on ühtsed Euroopa andmeruumid olulised, et pakkuda tehisintellektiga tegelevatele idufirmadele mitmekülgset andmete ökosüsteemi, kuhu oleks integreeritud nii konkreetsete sektorite (nt tervishoid, 28 meedia, 29 liikuvus, 30 turism, 31 põllumajandus, ehitus, keskkond ja tootmine) sisesed kui ka nende vahelised andmed, aga ka teadusuuringute ja innovatsiooni andmeruum (EOSC 32 ).
Komisjon suurendab rahalist toetust ühtsetele Euroopa andmeruumidele suuri valdkondlikke rakendusvaldkondi (nt liikuvus ja energeetika) katvate uute konkurssidega, mis kuulutatakse välja 2024. aastal programmi „Digitaalne Euroopa“ raames.
Keeleressursside ühendamine: ALT-EDIC
Suured keelemudelid on kõrgetasemelised tehisintellektimudelid, mis saavad suurepäraselt hakkama inimkeelelaadse keele mõistmise ja genereerimisega. Selline mitmeid rakendusi hõlmav suutlikkus on tehisintellekti kasutuselevõtu seisukohast määrava tähtsusega. Seepärast on liidu jaoks oluline tagada, et need mudelid hõlmaksid kogu liidu keelelist mitmekesisust ning et keelte kohta kättesaadavate andmestike loomise ja jagamise algatused aitaksid suurendada tehisintellektimudelite suutlikkust pöörata tähelepanu väiksemate liikmesriikide ja keelekogukondade keelelistele vajadustele.
Nende kahe eesmärgi saavutamiseks ühendab mitu liikmesriiki jõud algatuse "Euroopa digitaristu konsortsium keeletehnoloogia liidu jaoks" (ALT-EDIC) 33 kaudu. See pakub Euroopa suurte keelemudelite arendamiseks keskset juurdepääsu keeleressurssidele ning on väärtuslik töövahend eeskätt neile liikmesriikidele, kellel on keeleandmeid piiratult, andes ühtlasi kasutajatele võimaluse tegeleda digisisuga oma emakeeles. Kvaliteetsete keeleandmete pakkumine on liidu tehisintellektimudelite arendajate jaoks määrava tähtsusega.
Euroopa andmestrateegia toetamiseks tehtava töö raames teeb komisjon kättesaadavaks Euroopa institutsioonide kvaliteetsed keeleandmed kõigi Euroopa keelte kohta.
Lõppkokkuvõttes avab ALT-EDIC võimalusi ka terviklikumatele ja laiapindsematele tehisintellektirakendustele eri valdkondades, sest kõrgetasemelised tehisintellektimudelid suudavad üheaegselt töödelda mitut liiki andmeid (tekst, heli, video, pildid, kood jne).
Algoritmide arendamise toetamine
Kõrgetasemelised tehisintellekti algoritmid võivad suunata tehisintellektisüsteeme mitte ainult suuri andmehulki töötlema, vaid ka andmeid mõistma ja genereerima ning kontekstist lähtuvalt asjakohaseid otsuseid tegema või toetama.
Komisjon on juba kehtestanud mitu algatust, et toetada algoritmide pidevat täiustamist ja innovatsiooni. Viimati kuulutas komisjon 2023. aastal välja suure tehisintellektiga seotud suurväljakutse, 34 mille raames premeeriti parimad tehisintellektimudelid välja töötanud tehisintellekti idufirmasid nii rahalise kui ka andmetöötlusvõimsusliku toega.
Lisaks toetab komisjon 2024. aasta programmi „Digitaalne Euroopa“ 35 raames sellise suure keelemudeli laiendamist, mis suudaks tegeleda kõigi Euroopa keeltega, ja hõlbustab selle peenhäälestamist paljude VKEde poolt. See mudel põhineb avatud lähtekoodil, mis tõotab laiemat juurdepääsu ning mudeli töötamise ja selle arhitektuuri ja treenimise metoodika suuremat läbipaistvust. Avatud lähtekoodiga mudelid kasutavad Euroopa tugevaid külgi selles valdkonnas ja tekitavad usaldust, edendades ühtlasi innovatsiooni.
Selleks, et hinnata algoritmide toimimist eri stsenaariumide, andmestike ja piiripealsete juhtumite korral, on vaja ranget katsetamise korda. Sellise katsetamisega saab kindlaks teha kallutatuse treenimisandmetes, hoida ära ebasobiva sisu genereerimise jms ning need probleemid lahendada. Komisjonil on mitu algatust, et hõlbustada tehisintellekti katsetamist tegelikes tingimustes katse- ja eksperimenteerimisrajatiste 36 kaudu, mis pakuvad tehisintellekti arendajatele virtuaalseid ja reaalseid vahendeid põllumajanduse ja toidutootmise, tööstuse, tervishoiu ja arukate linnade valdkonnas. Lisaks loovad liikmesriigid tehisintellektimääruse alusel tehisintellekti regulatsiooni testkeskkonnad 37 , mille näol on tegemist idufirmadele mõeldud kontrollitud keskkonnaga, kus arendada, testida ja valideerida pädevate asutuste järelevalve all innovatiivseid tehisintellektisüsteeme. 2024. aastal toetatakse programmiga „Digitaalne Euroopa“ ka katserajatistes ja testkeskkondades tehisintellektimudelite ja -süsteemide testimiseks ja valideerimiseks kasutatavate töövahendite arendamist.
Lisaks sellele toetab komisjon aastatel 2024–2027 programmi „Euroopa horisont“ kaudu projekte, mis võiksid suurendada generatiivse tehisintellekti suutlikkust ja võimaldaksid sellel tulemuslikult kasutada ja kombineerida mitut liiki sisendeid ning soodustada innovatiivset lähenemisviisi õppimisele, et edendada seeläbi teadusuuringuid ja võtta kasutusele tehisintellektimudelite tulevaste põlvkondade potentsiaal.
Tehisintellektiga tegelevatesse idu- ja kasvufirmadesse investeerimine
Kogu maailmas tehti 2022. aastal idufirmadesse riskikapitaliinvesteeringuid 2,7 miljardilt eurot ning 2023. aastal juba 24 miljardit eurot, 38 kusjuures 90 % sellest summast investeeritakse Ameerika Ühendriikides.
Selleks et kiirendada kõrgetasemelise tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu, on äärmiselt oluline meelitada investeerima Euroopa tehisintellekti idufirmadesse. Investorite ja kõnealuste idufirmade koostöö on määrava tähtsusega, et avaneksid uued võimalused ja kätte jõuaks tehnoloogiliste murrangute järgmine laine.
Seepärast võtab komisjon kasutusele finantsinstrumendid, mis toetaksid nende idufirmade püüdlusi: esiteks pakub programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ kaudu ka edaspidi spetsiaalseid investeerimisvõimalusi 39 toetuste ja omakapitali näol, et pakkuda idufirmadele tuge ja meelitada ligi investoreid; teiseks pakub InvestEU riskikapitalifondide jaoks spetsiaalset vahendit, et toetada kasvufirmasid ja VKEsid. Mõlema finantsinstrumendi eesmärk on vähendada riske ja kaasata erainvestoreid. Lisaks jätkab komisjon tööd kapitaliturgude liidu 40 arendamiseks, et parandada Euroopa idufirmade rahastamist ja tugevdada Euroopa majanduslikku julgeolekut.
Oskused: Euroopa suutlikkuse kasutamine
Liit peab generatiivse tehisintellekti spetsialiste ligi meelitama, koolitama ja hoidma. Juba praegu toetab komisjon Erasmus+ innovatsiooniliite ja tehisintellektialaste oskuste liitu (ARISA 41 ) ning töötab oskuste pakti raames välja tehisintellekti käsitlevat valdkondlike oskuste strateegiat. Edaspidi toetab komisjon generatiivse tehisintellekti alast koolitust, oskuste omandamist ja ümberõpet näiteks programmist „Digitaalne Euroopa“ antava toetusega spetsiaalsetele magistri- ja doktoriõppekavadele, pöörates muu hulgas tähelepanu just naissoost osalejatele 42 . Ühtlasi kaasab ta haridus- ja koolitusteenuste osutajad muu hulgas oskuste pakti raames toimuvasse digioskuste ulatuslikku partnerlusse, aga ka pädevusvõrgustikesse 43 ja nende doktoriõppekavasse. Tehisintellekti vallas andekate inimeste ligimeelitamisel ja hoidmisel on oluline roll programmil „Euroopa horisont“ (sh Euroopa Teadusnõukogu 44 kaudu) ja Marie Skłodowska-Curie meetmetel. Euroopa Teadusnõukogu on teaduslaborite ja edasipüüdlike tehisintellektiga seotud projektide rahastamise mõttes justkui kaalukas kvaliteedimärgis, mis meelitab teadustöö spetsialiste ligi nii EList kui ka mujalt. Programm on avatud tehisintellektiga tegelevatele idufirmadele ja VKEdele, et need koonduksid koos kogu maailmast pärit tegusate asutustega konsortsiumidesse, et tehisintellekti vallas andekaid inimesi ligi meelitada, koolitada ja hoida.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja selle teadmis- ja innovaatikakogukonnad teevad juba koostööd juhtivate haridusasutuste, teadusorganisatsioonide ja ettevõtetega. Platvorm „EIT Campus“ 45 toetab ka edaspidi tulevikukindla pädevusega töötajate arengut. 2025. aasta lõpuks saab miljon eurooplast Euroopa uue innovatsioonikava 46 osana süvatehnoloogiatalentide algatuse 47 raames koolitust süvatehnoloogia valdkondades, sealhulgas tehisintellekti alal.
Generatiivse tehisintellekti rakendamine on samuti väga paljutõotav mitmes teadus- ja tööstussektoris, kus Euroopa on juhtival kohal ja kus on mitmekülgselt andekaid inimesi alates teaduritest ja teadlastest kuni praktikute ja insenerideni. Kui ühendada mitme ambitsioonika kasutusjuhu puhul nende inimeste valdkonnaspetsiifilised oskused tehisintellekti spetsialistide oskustega, võib see nende sektorite arengut veelgi hoogustada. Seepärast teeb komisjon programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ettepaneku meetmete kohta, millega talente edasi arendada ning viljeleda mõningates strateegilistes rakendusvaldkondades vajalikke oskusi. Sellised valdkonnad on näiteks robootika, tervishoid, biotehnoloogia, liikuvus ja tootmine. Komisjon kutsub eespool kirjeldatud algatuste rakendamisega tegelevaid sidusrühmi üles tegema tihedat koostööd tehisintellektivabrikutega.
Samuti kavatseb komisjon koos tehisintellektile spetsialiseerunud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega tegutseda selle nimel, et kaasata VKEsid ja haldusasutusi ning pakkuda nende vajadustele vastavat koolitust, sest eelduste kohaselt peaks tehisintellektimudelite integreerimine avaldama tööle mitmekülgset mõju ning muutma kõikjal avalikus ja erasektoris nõutavaid oskusi.
Tehisintellekti protsessorite kiipide kasutamine
Tehisintellektimudelite treenimine sõltub suuresti spetsiaalsetest tehisintellektikiipidest, kuid neid projekteeritakse ja arendatakse valdavalt väljaspool liitu. Seepärast kuulutas EL 2019. aastal välja Euroopa protsessorialgatuse, mille eesmärk on töötada välja tipptasemel protsessoreid muu hulgas tehisintellekti jaoks. Järelmeetmena kuulutatakse 2024. aastal ühisettevõte EuroHPC raames välja suuralgatus, et pöörata tähelepanu uue põlvkonna mikroprotsessorite ja tehisintellektikiirendite projekteerimisele ja väljatöötamisele. Esimene eesmärk on kasutada seda tehnoloogiat Euroopa esimese eksatasandijärgse superarvuti täisvõimsuse tagamiseks. Teine eesmärk on toetada Kiipide Ühisettevõtte kaudu selliste protsessorite integreerimist automatiseeritud ja ühendatud sõidukitesse ja tulevastesse kõrgtehnoloogilistesse sidesüsteemidesse (nt 6G) ning paljude rakenduste jaoks ülioluliste usaldusväärsete vähese energiatarbega servtehisintellekti kiipide väljatöötamist. Lisaks eelöeldule toetab komisjon ka kvantkiipide väljatöötamist kvantarvutite jaoks, mis võiksid järsult suurendada tehisintellektimudelite treenimise suutlikkust.
4.Algatus „GenAI4EU“ olulisemate tehisintellektirakenduste arendamiseks
Liit saab tugineda oma strateegilisele juhtpositsioonile tööstuse ja teaduse eri valdkondades(sh tehisintellekt), et töötada välja suure mõjuga tehisintellektil põhinevaid rakendusi. Komisjon käivitab tehisintellektile ülemineku eeliste ärakasutamiseks pöördelise tähtsusega algatuse „GenAI4EU“, mille eesmärk on tagant õhutada generatiivse tehisintellekti kasutuselevõttu liidu neljateistkümnes strateegilises tööstusökosüsteemis, toetades ELi tööstusstrateegias 48 kirjeldatud üleminekuvõimalusi. Algatus julgustab arendama suuri avatud innovatsiooni ökosüsteeme ja edendama koostööd tehisintellektiga tegelevate idufirmade ning tööstuses ja avalikus sektoris tehisintellekti juurutamisega tegelejate vahel 49 . See hõlmab tööstuslikke rakendusi, näiteks tootmist, ent kajastab samas ka liidu kindlat kavatsust muuta siinne majandus keskkonnasäästlikumaks ja tulla toime kliimamuutustega. GenAI4EU alla kuuluvad olulised rakendusvaldkonnad, nagu need, mis on loetletud allpool, millele kõigile on tehisintellektivabrikud ja ühtsete Euroopa andmeruumide asjaomased kvaliteetsed andmed kasulikud.
Algatus toetab olulisemate rakenduste arendamist, kasutades nende jõudluse ja suutlikkuse parandamiseks generatiivset tehisintellekti. Värskelt loodud tehisintellektiamet (punkt 5) jälgib nende strateegiliste rakenduste väljatöötamise kulgu konkreetsete rakenduseesmärkide kaudu. Selline jälgimine on seotud Euroopa üleminekujuhiste platvormi 50 kaudu toimuva hindamisega.
Robootika
Praegu on liit tööstus- ja teenindusrobootika valdkonnas maailmas juhtpositsioonil 51 . Eelkõige paistab liit tänu oma maailmatasemel mehhatroonikateadmistele silma sellistes valdkondades nagu inimeste ja robotite ohutu füüsiline suhtlus, robotite täppismanipulatsioon ja õhurobootika 52 .
Generatiivne tehisintellekt parandab robotite suutlikkust õppimise, suhtlemise ja tegutsemise seisukohast ning muudab nad eri rakendustes paremini kohanevaks, tõhusamaks ja paremini toimivaks. Konkreetsemalt võib generatiivne tehisintellekt aidata robotitel oma kogemustest õppida.
Samuti võib generatiivne tehisintellekt luua robotite koolitamiseks realistlike keskkondade simulatsioone, seda eriti juhul, kui koolitamine puudutab näiteks tuumaenergia või kosmosega seotud keerulist keskkonda. Samuti võib generatiivne tehisintellekt optimeerida robotite projekte konkreetset ülesannet, pidades silma keskkonda või tõhusust, või tõhustada robotite projekteerimise võimekust, aidates prognoosida eri toimingute tagajärgi. Inimeste ja robotite vahelises suhtluses võib generatiivne tehisintellekt parandada roboti suutlikkust inimese tegevust mõista ja sellele reageerida.
Tipptasemel mehhatroonika kombineerimine generatiivse tehisintellekti muljetavaldava kognitiivse suutlikkusega rajab teed uutele läbimurretele, millel on potentsiaali tõsta liit robootika vallas veelgi kõrgemale juhtpositsioonile.
Komisjon toetab tehisintellektil põhinevaid täiustatud robootikarakendusi programmi „Euroopa horisont“ ja selle raames toimuva tehisintellekti, andmete ja robootika alase avaliku ja erasektori partnerluse raames 53 .
Tervishoid
Generatiivsel tehisintellektil on potentsiaali tervishoidu põhjalikult muuta. Personaalmeditsiinis aitab see pakkuda tervishoiulahendusi konkreetsele patsiendile, lähtudes tema kordumatust geneetilisest materjalist, keskkonnateguritest ja elustiilist. Samuti võib tehisintellektist olla palju kasu epidemioloogilise seire, pandeemiate ärahoidmise ja terviseohtudele reageerimise jaoks.
Generatiivse tehisintellekti võimalik mõju tervishoius on seni kõige rohkem prototüüpimises väljendunud, eeskätt sellistes rakendusvaldkondades nagu radioloogia, sõeluuringud ja haiguste varajane avastamine, täpse diagnoosi määramine ja personaalne ravi, aga ka tervishoiuteenuste osutamise protsessi optimeerimine.
Mitu ELi idufirmat arendab generatiivseid tehisintellektilahendusi arvukate tervishoiurakenduste jaoks, 54 näiteks parandatakse sünteetiliste andmete genereerimisega radioloogia täpsust ja töökindlust 55 või suurendatakse hädaabikõnede töötlemise tõhusust 56 .
Komisjon toetab asjaomaseid andmeruume, nagu Euroopa genoomiandmete taristu ja vähiga seotud meditsiiniliste ülesvõtete Euroopa platvorm, sest need on tervishoiu jaoks loodavate tulevaste generatiivsete mudelite arendamiseks äärmiselt olulised. Virtuaalsete inimteisikute algatuse 57 raames hakatakse neid andmeruume muu hulgas kasutama selleks, et treenida generatiivseid tehisintellektimudeleid, mis võtaksid arvesse inimkehas eri tasanditel toimuvaid bioloogilisi protsesse alates molekulidest ja kudedest kuni elundite ja kogu kehani. See aitab kiirendada uute ravimite kliinilisi uuringuid ja optimeerida patsientide ravi. Lisaks on komisjon loonud tehisintellekti katsetamise ja sellega eksperimenteerimise rajatise tervishoiuvaldkonna jaoks 58 .
Innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtu edukus tervishoius sõltub suuresti usaldusest ja seepärast täiendab tehisintellektimäärus olemasolevaid valdkondlikke õigusakte (nt meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete määrus 59 ) täiendavate kaitsemeetmetega, et tagada kasutatavate tehisintellektisüsteemide ohutus ja see, et need ei riiva inimõigusi.
Biotehnoloogia ja kemikaalid
Tipptasemel biotehnoloogia ja tehisintellekti ühendamine annab liidule ainulaadse võimaluse saada osa kõigest kasulikust, mida generatiivne tehisintellekt eri sektorites (nt materjaliteaduse, kemikaali- või põllumajandus- ja toidutootmissektor) eeldatavasti kaasa toob.
Generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtt peaks eeldatavasti kaasa tooma märkimisväärse innovatsiooni biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstuses. Sellel on potentsiaali genereerida tegelike andmete puudumise korral sünteetilisi geeniandmeid, genereerida uusi või analüüsida olemasolevaid geenijärjestusi, et aidata mõista keerukaid geneetilisi haigusi, või hõlbustada ravimite avastamist, nagu on näha läbimurretest, mis on viimasel ajal aset leidnud tehisintellekti toel antibiootikumide väljatöötamisel, et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu.
Kiiret arengut võib oodata ka sünteetilise bioloogia vallas laiemalt, näiteks soovitavate omadustega uute geenijärjestuste projekteerimisel, et toota spetsiifilisi ravimeid. Näiteks võib tuua veel kestlike kangaste, juustu, tehisliha, taimsete lihaasendajate jms tootmise.
Üks Madalmaade idufirma kasutab generatiivset tehisintellekti selleks, et aidata bioloogidel välja töötada täiustatud valke, vähendades selliste valkude väljatöötamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse aega 50 % 60 . Selline innovatiivne lähenemine on pälvinud juhtivate ravimi-, kemikaali-, toidu- ja materjaliarendusettevõtete tähelepanu ja aidanud kaasata 30 miljoni euro suuruse investeeringu.
2024. aastal kuulutab komisjon välja biotehnoloogia ja biotootmise algatuse, mis hõlmab ka tehisintellekti kasutamist.
Sarnaselt tervishoiusektoriga tagab tehisintellektimäärus biotehnoloogia valdkonnas usaldusväärse tehisintellekti kasutamise ning kindlustab läbipaistvuse, ohutuse ja nõuetekohase inimjärelevalve. Ühtlasi on biotehnoloogia arengu jaoks keskse tähtsusega täiendavad õigusnormid, millega tagatakse küberturvalisus ja privaatsus, kuna need leevendavad sellise tehnoloogia võimaliku väärkasutamise ohtu eeskätt biosõdade kontekstis.
Materjalid ja akud
Generatiivset tehisintellekti võib kasutada uute materjalistruktuuride sünteesimiseks, materjalide uute omaduste prognoosimiseks või konkreetsete mehaaniliste, termiliste või elektriliste omadustega uute komposiitmaterjalide projekteerimiseks. Tekstiilitootmises võib generatiivset tehisintellekti kasutada selleks, et prognoosida kiudude ja lõnga andmete põhjal kanga ja materjalide omadusi. Akude puhul võib generatiivne tehisintellekt olla kasulik selleks, et põhjalikult parandada akude jõudlust ja ohutust (nt uurides ja projekteerides eri materjale, keemilisi seoseid ja elemendistruktuure). Sellise läbimurded on rohepöörde seisukohast määrava tähtsusega.
Üks Rootsi idufirma kasutab generatiivset tehisintellekti akutööstuse ümberkujundamiseks, keskendudes innovatiivsete akumaterjalide kiiremale väljatöötamisele, optimeerides klientide jaoks elementide tootmist ning tõhustades tootmises andureid ja analüüsimetoodikat 61 .
Generatiivne tehisintellekt võib hoogustada ka vesiniku kui puhta energiaallika tootmist kogu tootmisprotsessi ulatuses. See aitab optimeerida energia tarbimist alates tõhusamate katalüsaatorite projekteerimisest kuni uute materjalide avastamiseni, et parandada vesiniku tootmist ja jaotamist 62 .
ELi rahastatud juhtalgatuse „Battery 2030+“ 63 eesmärk on leiutada tulevikuaku. Juhtalgatuses kasutatakse tehisintellekti, et kiirendada uute akumaterjalide ja keemiliste reaktsioonide avastamist. Juhtalgatust toetatakse programmist „Euroopa horisont“ partnerlusalgatuse „Batt4EU“ raames.
Töötlev tööstus ja inseneriteadus
Generatiivne tehisintellekt toetab liidu üldist tootmisalast konkurentsivõimet. Asjade internet tekitab suurtes kogustes tööstusandmeid, mida kasutades parandab generatiivne tehisintellekt tootmisprotsesse, vähendab oluliselt jäätmeid ja kulusid ning tagab toodete parema kvaliteedi, parandades näiteks kihtlisandustootmist ja 3D-printimist. Samuti võib seda kasutada selleks, et kohandada tarneahelaid muutuvate turutingimustega või töötada välja keskkonnahoidlikumaid tootmisprotsesse.
Juba praegu kasutavad mitmed Euroopa tootmisettevõtted oma tegevuse ja teenuste tõhustamiseks generatiivset tehisintellekti 64 . Näiteks üks ettevõte kasutab generatiivset tehisintellekti tootmisseadmete juhtimiseks, teine aga tootmisprotsessi käigus kontrollimisülesannete täitmiseks. Komisjon toetab Euroopa tootmisandmeruume, mida võib kasutada generatiivse tehisintellekti mudelite treenimiseks. Samuti toetab ta tehisintellekti kasutamist tootmis- ja insenerirakendustes programmi „Euroopa horisont“ ja avaliku ja erasektori partnerluse „Made in Europe“ kaudu. Lisaks on komisjon loonud tootmisvaldkonna katse- ja eksperimenteerimisrajatise, 65 mis pakub teenuseid tehisintellekti novaatoritele, eeskätt idufirmadele ja VKEdele, et hinnata ja valideerida reaalsetes tingimustes tehisintellektilahendusi, sealhulgas generatiivsel tehisintellektil põhinevaid lahendusi 66 .
Liikuvus
Generatiivne tehisintellekt on autotööstuse jaoks oluline töövahend, mille abil arendada isejuhtivaid sõidukeid ja tootmist. See pakub tipptasemel võimalusi isejuhtivate sõidukite treenimiseks, simulatsioonideks ja nende otsustusprotsesside parendamiseks. Näiteks võib selle abiga tekitada tehisintellekti algoritmide treenimiseks suuri sünteetilisi andmestikke ja realistlikke sõidustsenaariume, mis aitavad muuta isejuhtivad sõidukid töökindlamaks, ohutumaks, liiklusoludega paremini kohanevaks jne. Tehisintellekti ning autode tipptasemel anduri- ja ohutusjuhtimissüsteemide kombineerimine tugevdab liidu juhtpositsiooni selles valdkonnas.
Lisaks sellele võib generatiivne tehisintellekt toetada programmeerimist ja aidata autotööstusel tulla toime üha keerukama tarkvara probleemide ja suureneva oskuste nappusega. Samas eeldab tulevase innovatsiooni kasutamine siiski märkimisväärset nihet sõidukite elektroonilises ja tarkvaralises arhitektuuris.
Üldisemalt võttes võib generatiivne tehisintellekt optimeerida transpordisüsteeme, tuvastada ebatõhusust näiteks kaupade tarnes ja prognoosida hooldusvajadust näiteks selleks, et parandada liikluskorraldust ELi linnades. Hulk Euroopa autotööstuse ettevõtteid ja nende tarnijaid kasutab juba praegu generatiivse tehisintellekti mudeleid ja süsteeme, et katsetada ja valideerida sõidukite sooritusvõimet ja ohutust ning muuta sõidukiga seotud kogemus personaalsemaks. 67
Komisjon toetab kiipide ühisettevõtte kaudu algatust „Tuleviku sõiduk“, 68 et parandada tööstusharusisest koostööd järgmise põlvkonna sõidukite tarkvara- ja elektroonikaplatvormide valdkonnas.
Kliimamuutused ja keskkonnasäästlikkus
Generatiivne tehisintellekt muudab põhjalikult äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliima prognoosimise süsteemide arendamist; selles valdkonnas on komisjon ühena esimestest kasutusele võtnud traditsiooniliste kliimamudelite ja -simulatsioonide algoritmid. Generatiivne tehisintellekt on parandanud ka meie suutlikkust luua keskkonnaseisundi (vee, õhu, mulla bioloogilise mitmekesisuse) mudeleid ja hinnata majanduse mõju loodusvaradele. Samuti võib see muuta ilmaennustamise täpsemaks, üksikasjalikumaks ja kohandatavamaks, aidata märkimisväärselt kaasa katastroofideks valmisolekule ning toetada põllumajandust, transporti ja muid ilmaprognoosidest sõltuvaid sektoreid.
Liit peab neist võimalustest kinni haarama, et säilitada oma juhtpositsioon selles vallas ajal, mil keskkonnaseire, äärmuslike ilmastikunähtuste prognoosimine ning toetus kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele on olulisem kui kunagi varem.
Üks Saksamaal tegutsev idufirma kasutab tehisintellekti keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimiskriteeriumide hindamise automatiseerimiseks, et aidata ELi ettevõtjatel kestlikkusaruandluse nõudeid täita 69 .
Komisjon toetab Euroopa ühtset roheleppeandmeruumi, mille kaudu tehakse avaliku sektori ja erasektori valduses olevad andmed tehisintellektipõhiste lahenduste jaoks kättesaadavaks ning aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ja keskkonnasäästlikkusele.
Liidu algatuse „Destination Earth“ 70 raames viiakse ellu meetmeid, mille eesmärk on luua kliimamudelite koostamiseks avatud lähtekoodiga generatiivne mudel. Ühtlasi toetab see töö liidu tehisintellektitööstuse arengut, sest võimaldab tööstuspartneritel, eeskätt tehisintellektiga tegelevatel VKEdel ja idufirmadel treenida ja rakendada oma mudeleid ühiskondlikult olulistes rakendustes.
Kui süsteem täies mahus tööle hakkab, püüab komisjon selle ülemaailmsele üldsusele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele laialdaselt kättesaadavaks teha.
Virtuaalmaailmad ja digiteisikud
Generatiivne tehisintellekt on realistliku, loomingulise, immersiivse ja interaktiivse virtuaalmaailma arendamiseks hädavajalik tehnoloogia. Näiteks kultuuri- ja loomemajanduses, eeskätt mängude ja meelelahutuse vallas võib see aidata pakkuda personaliseeritud kogemusi, kõrvaldada keelebarjääre ja suurendada tehisintellektil põhinevat loovust.
Generatiivsel tehisintellektil on oma koht ka arukates linnades kasutatavates virtuaalreaalsuse rakendustes, alates turismi, jaemüügi ja kultuuri toetamisest kuni transpordisüsteemide optimeerimiseni või linnade kestlikkusega seotud probleemide lahendamiseni.
Näiteks Rootsis pakuvad novaatorlikud idufirmad juba praegu tehisintellektil põhinevaid digiteisikuid, et treenida ja katsetada nt liikuvuse alaseid autonoomseid lahendusi kiiremini kui seda võimaldaksid tavapärased meetodid 71 .
Komisjon tutvustas hiljutises veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlevas teatises 72 liidu plaani murranguliseks tehnoloogiliseks üleminekuks maailma, kus kõik on omavahel sujuvalt ühendatud 73 . Tulevane virtuaalmaailma teemaline avaliku ja erasektori partnerlus toetab tehisintellektil põhinevaid edusamme virtuaalreaalsuse rakenduste vallas. 2024. aastal toetab virtuaalmaailmade kasutamist tööstuses ka Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ väljakutse. Lisaks on komisjon käivitanud arukate linnade ja kogukondade jaoks katse- ja eksperimenteerimisrajatise, 74 mis pakub tehisintellektiga tegelevatele novaatoritele teenuseid tehisintellektilahenduste hindamiseks ja valideerimiseks realistlikes tingimustes.
Kohalike digiteisikutega tegelev Euroopa digitaristu konsortsium CitiVERSE, 75 milles osaleb mitu liikmesriiki ja mida toetab komisjon, edendab generatiivse tehisintellekti kasutamist aruka linna rakendustes. Sellised rakendused võimaldavad muu hulgas mängida läbi võimalikke stsenaariume, näiteks näha, milline on muutuvate liiklustingimuste mõju õhukvaliteedile, CO2 heite vähendamisele ja ummikutele ja linnade keskkonnasäästlikumaks muutmisele üldisemalt. Samuti teeb konsortsium tööd generatiivsel tehisintellektil põhinevate virtuaalreaalsuse rakenduste kallal, et parandada suhtlust kodanikega, näiteks pidada nendega aktiivselt nõu linnakeskkonna kavandatavate muudatuste üle. See konsortsium kasutab arukate ja säästvate linnade ja kogukondade andmeruumi ning muid asjakohaseid ühtseid Euroopa andmeruume, näiteks energeetika, liikuvuse ja roheleppe andmeruume.
Küberturvalisus
Generatiivne tehisintellekt võib eksponentsiaalselt suurendada suutlikkust õppida tundma ja korrata küberohtude või nõrkustega seoses tuvastatud mustreid, et ohte edaspidi paremini avastada ja prognoosida ning seeläbi küberturvalisuse spetsialiste abistada. Samas võivad küberkurjategijad 76 kasutada generatiivset tehisintellekti rafineeritud küberrünnete või muu pahatahtliku tegevuse korraldamiseks. Seega suurendab generatiivse tehisintellekti laialdane levik veelgi vajadust tagada süsteemide töökindlus ja säilenõtkus ning valmistada kriitilise tähtsusega vara kaitsmiseks ette ennetavad ja leevendavad meetmed. Lisaks peavad sisejulgeoleku valdkonnal olema valmis vahendid puhuks, kui küberkurjategijad kasutavad generatiivset tehisintellekti.
Üks Prantsuse küberturvalisuse idufirma 77 tuli hiljuti välja generatiivsel tehisintellektil põhineva abilisega, mis on juba näidanud oma suurt mõju sellega, et võimaldab turbepõhimõtteid kiiremini ja lihtsamalt rakendada, tagab turvahoiatuste suurema täpsuse ja kiirendab otsuste tegemist, mis kõik aitab probleeme kiiremini kõrvaldada.
Programmid „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ toetavad kõikvõimalikku tehisintellektikeskset teadustööd, innovatsiooni ja kasutuselevõttu, mida on vaja, et tulemuslikult reageerida küberturvalisuse ja organiseeritud kuritegevusega seotud probleemidele generatiivse tehisintellekti ajastul. Muu hulgas tähendab see tehisintellekti suutlikkuse arendamist piiriülestes ja riiklikes infoturbekeskustes 78 . Europoli innovatsioonilabori egiidi all toetatakse jätkuvalt ka muid koostööalgatusi. Tulevase tehisintellektimäärusega kehtestatakse kaitsvad piirid tehisintellektisüsteemide vastutustundlikuks kasutamiseks selles valdkonnas, tagades samas põhiõigused ja ohutuse.
Lennundus- ja kosmosetööstus
Lennundus- ja kosmosesektoris võib tehisintellekti kasutada lennundus- ja kosmosesüsteemide ja -teenuste suurema säilenõtkuse ning parema kestlikkuse ja ohutuse eesmärgil.
Näiteks lennunduses võib generatiivsel tehisintellektil olla oluline roll lennutegevuse, koolitamise ja autonoomsete õhusõidukite puhul ning uute kergete ja töökindlate materjalide väljatöötamises õhusõidukite ja droonide, sealhulgas nende mootorite ja muude komponentide jaoks. Kosmoses võiks generatiivset tehisintellekti kasutada orbiidil toimuva hoolduse rakenduste, maa seire andmete analüüsi, kokkupõrgete vältimise, kosmoseprügi kõrvaldamise, kosmose olukorrast ülevaate saamise ja kosmoseliikluse korraldamise jaoks.
Üldisemalt on generatiivsel tehisintellektil potentsiaali märkimisväärselt tõhustada kosmoserakenduste mitmesuguseid aspekte alates täpsuse suurendamisest kuni kosmoseaparaatide projektide optimeerimiseni ning autonoomsemate ja kohanemisvõimelisemate süsteemide võimaldamiseni kosmoseuuringuteks.
Maa peal kasutab maismaatranspordi autonoomne navigatsioon tehisintellektil põhinevat andmeühildamist, sealhulgas GNSS-positsioneerimist, navigeerimist ja ajamääramist jms.
Komisjon toetab programmi „Euroopa horisont“ kaudu kõikvõimalikku tehisintellektil põhinevat kosmosealast teadustööd ja tehnoloogiaarendust (kaasa arvatud kosmosekõlblike arvutuselementide vallas), mida on vaja, et reageerida tulemuslikult kosmosega seotud vajadustele ja olla valmis ELi tulevasteks kosmosemissioonideks. Lisaks sellele pakub Copernicuse programm iga päev kvaliteetseid Maa seire andmeid, mis on oluline allikas generatiivse tehisintellekti treenimiseks mitmesugustes rakendusvaldkondades, kaasa arvatud keskkonnateabe teenustes.
Kosmosetööstus on kaitsetaristu oluline osa. Ka Euroopa Kaitsefond toetab generatiivse tehisintellekti rakendusi ja uurib võimalikku koostoimet käesoleva tehisintellekti käsitleva paketi raames toetatavate taristute, teenuste ja hindamistoimingutega.
Põllumajandus ja toidutootmine
Generatiivsel tehisintellektil on märkimisväärne potentsiaal põllumajandustegevuse edendamiseks. Loomakasvatuses võib see aidata parandada reaalajas toimuvat seiret ja haiguste diagnoosimist tänu sellele, et loomade tervise ja käitumise kohta käivate suurte andmehulkade põhjal genereeritakse täpsemaid mudeleid, mis võimaldavad sekkuda varem ja täpsemini. Põllukultuuride kasvatamises võib tehisintellekt tuua kaasa põhjaliku pöörde kastmissüsteemide vallas, sest sünteesib mitmesugustest allikatest pärit teavet, et optimeerida veekasutust ja prognoosida tulevasi vajadusi. Keerukate stsenaariumide loomise ja läbimängimisega võib see tehnoloogia kindlustada ressursside tõhusa haldamise ning lisaks sellele parandada põllumajanduse tootlikkust ja kestlikkust.
Komisjon toetab põllumajanduse andmeruumi ning katse- ja eksperimenteerimisrajatist 79 .
Teadus
Generatiivsel tehisintellektil on radikaalne mõju teaduslikele avastustele ning see juhatab sisse tehisintellekti ja kõigi teadusvaldkondade ristumispunktis tekkiva uue innovatsioonilaine 80 , 81 . Sellistes valdkondades nagu uute materjalide väljatöötamine, tuumasünteesiuuringud, seismoloogilised uuringud ja astronoomia integreeritakse generatiivse tehisintellekti mudeleid oma teadustegevusse juba praegu.
Programmist „Euroopa horisont“ rahastatakse juba praegu mitmeid projekte, 82 milles kasutatakse teaduslike probleemide lahendamiseks tehisintellekti ja superandmetöötlust. Generatiivne tehisintellekt tõstab sellised projektid uuele tootlikkuse ja innovatsioonivõime tasemele. Komisjon teeb programmi „Euroopa horisont“ tulevastes tööprogrammides ettepaneku mitme uue rahastamisvõimaluse kohta, et edendada tehisintellekti kasutamist teaduses ja kindlustada seeläbi liidu juhtpositsiooni tehisintellekti teaduses kasutamise vallas. Lisaks töötab komisjon koos Euroopa teadusruumi foorumi sidusrühmadega välja suunised generatiivse tehisintellekti vastutustundliku kasutamise kohta teadustöös.
Komisjon palus teadusnõustamise mehhanismilt 83 arvamust selle kohta, kuidas kiirendada selle kasutuselevõttu teadusringkondades.
Avalik sektor
Generatiivsel tehisintellektil on oluline potentsiaal põhjalikeks ümberkorraldusteks avaliku sektori mitmesugustes valdkondades, näiteks tervishoius, sotsiaalküsimustes, hariduses, kultuuris, õiguses, liikuvuses, jäätmekäitluses, veemajanduses ja linnaplaneerimises. Näiteks võib selle abil suurendada avaliku halduse tõhusust, muuta teabele juurdepääsu kodanike jaoks lihtsamaks ja aidata täita turujärelevalve ülesandeid. Komisjon ise tegeleb avaliku sektori asutusena aktiivselt usaldusväärse tehisintellekti arendamise ja kasutamisega oma sisetoimingutes ning tal on kindel kavatsus hakata tehisintellektimääruse põhimõtteid varakult rakendama kooskõlas tehisintellekti paktiga.
Generatiivne tehisintellekt võib parandada kodanike võimalusi tutvuda üldise ja personaliseeritud teabega isiku õiguste kohta või lihtsustada taotluste esitamise protsesse. Seega võivad digitaliseerimine ja tehisintellekt aidata kaasa läbipaistvusele ja lihtsustamisele sotsiaalkaitse vallas, mis on sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovitusega 84 ELI tasandil võetud kohustus. Valitsussektori asutused peavad võtma kasutusele usaldusväärsed tehisintellektilahendused, et kindlustada üldsuse usaldus nende kasutamise suhtes.
Heidelbergi linn Saksamaal on kasutusele võtnud tehisintellektil põhineva juturoboti, 85 mille on välja töötanud Saksa idufirma 86 . Tegemist on riigi esimese kodanike digiassistendiga, mis aitab inimestel orienteeruda sellistes valitsuse pakutavates teenustes nagu uue isikutunnistuse taotlemine, autojuhiloa saamine, elukoha registreerimine.
Nagu Euroopa uues innovatsioonikavas märgitud, on riigihanked oluline hoob, millega motiveerida tehisintellekti investeerima. Innovatsioonihankeid kasutades saab avalik sektor kiirendada uudsete tehisintellektipõhiste lahenduste väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõtmist. Et julgustada avaliku sektori asutusi tehisintellektipõhiseid lahendusi kasutusele võtma, on komisjon aidanud välja töötada tehisintellekti käsitlevad lepingutingimused spetsiaalselt avaliku sektori hankijatele, mille eesmärk on lihtsustada tehisintellektitehnoloogia hankeprotsessi avalikus sektoris. Lisaks toetab komisjon tehisintellekti ja riigihangete alast praktikakogukonda ning pakub inkubaatori GovTech4all kaudu tuge eksperimenteerimis- ja katseprojektidele, et anda haldusasutustele võimalus katsetada generatiivse tehisintellekti lahendusi.
Samuti on komisjon loonud avaliku sektori tehnoloogiaseire vaatluskeskuse, mis tegeleb kujunemisjärgus tehnoloogia, kaasa arvatud generatiivse tehisintellekti kasutamise seire, analüüsimise ja levitamisega Euroopa avalikus sektoris.
5.Kokkuvõte peamistest tegevuspunktidest ja järeldused
Generatiivse tehisintellekti arendamine on äärmiselt oluline, sest see võib ühiskonda ja majandust põhjalikult muuta. Tehisintellektist kasu saamiseks ja sellega kaasnevate riskide leevendamiseks on Euroopal vaja edukat idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi, mis suudaks arendada usaldusväärseid tehisintellektimudeleid ja murrangulisi rakendusi, mis on kooskõlas euroopaliku eluviisiga. Käesolevas teatises kirjeldatakse mitmeid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks.
|
2024. aastal teeb komisjon järgmist: ·toetab tehisintellektivabrikute loomist, muutes selleks EuroHPC määrust; ·kiirendab ühtsete Euroopa andmeruumide arendamist ja kasutuselevõtmist ning teeb need tehisintellektikogukonnale kättesaadavaks; ·toetab suurte tehisintellektimudelite ja -süsteemide arendamist; ·toetab algatust „GenAI4EU“, et töötada mitmes tööstus- ja ühiskonnasektoris välja uusi kasutusviise ja uusi rakendusi; ·toetab algatusi, mille eesmärk on laiendada liidus generatiivse tehisintellektialast talendireservi; ·pakub Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ ja programmi „InvestEU“ tagatiste kaudu uuenduslikke finantsinstrumente ning julgustab liikmesriike ja erainvestoreid tegema samalaadseid investeeringuid tehisintellekti idufirmadesse ja kasvufirmadesse. 2024. aastal teevad liikmesriigid järgmist: ·loovad komisjoni toetusel digitaristu konsortsiumid ALT-EDIC ja CitiVERSE EDIC. |
Eelkirjeldatud tegevusi rahastatakse järgmiselt.
·Tehisintellektivabrikute rahastamine: komisjon ja liikmesriigid investeerivad ühisettevõtte EuroHPC kaudu kokku 2,1 miljardit eurot uute tehisintellektisuutlikkusega EuroHPC superarvutite omandamisse või olemasolevate ajakohastamisse, tehisintellektialaste superandmetöötlusteenuste loomisse, tehisintellektisuunitlusega mikroprotsessorite arendamisse ja oskuste toetamisse.
Lisaks sellele toetab komisjon programmi „InvestEU“ kaudu rahaliselt idufirmade inkubaatoreid ja tegevuse laiendamist 100 miljoni euroga, mis peaks kaasama täiendavaid investeeringuid veel 1 miljardi euro eest.
·GenAI4EU rahastamine: komisjon toetab programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames mitmes tööstus- ja ühiskonnasektoris uudsete kasutusviiside ja uute rakenduste väljatöötamist hinnanguliselt umbes 500 miljoni euroga aastaks 2027.
Lisaks investeerivad liikmesriigid komisjoni toel umbes 100 miljonit eurot digitaristu konsortsiumidesse ALT-EDIC ja CitiVERSE EDIC.
See pakett omakorda toob kaasa ligikaudu 3 miljardi euro suurused täiendavad avaliku sektori investeeringud generatiivsesse tehisintellekti praeguse mitmeaastase finantsprogrammi lõpuks (2027) ja märkimisväärsed erasektori investeeringud, kaasa arvatud 1 miljard eurot programmi „InvestEU“ kaudu. See lisandub liidu, liikmesriikide ja erasektori poolt üldisemasse tehisintellekti valdkonda tehtavatele investeeringutele.
Selle strateegia toetamiseks on kogu liidus vaja kindlakäelist koordineerimist, mis tooks kokku liikmesriigid, komisjoni ja kõik asjaomased sidusrühmad. Esmajoones loob komisjon vastavalt tehisintellektimäärusele tehisintellektiameti, mis hakkab tegelema tehisintellektialase poliitika ja regulatiivse tegevuse järelevalvega. Tehisintellektiamet teeb tihedat koostööd liikmesriikidega, ühisettevõttega EuroHPC ja peamiste sidusrühmadega, kaasa arvatud tööstuse, teadlaskonna ja kodanikuühiskonna esindajatega. Sellise koostöö käigus koordineeritakse tegevust ja kombineeritakse ressursse, et soodustada investeeringuid kõrgetasemeliste mudelite arendamisse ja viimistlemisse ning nende olulistesse rakendustesse integreerimisse.
Praegusel ajal on tehisintellekti kiire areng rahvusvahelises plaanis kuum aruteluteema. Kooskõlas Euroopa majandusjulgeoleku strateegiaga jätkab komisjon partnerlussuhete loomist peamiste digimajanduse harudega ning säilitab juurdepääsu neile turgudele, mis on ka edaspidi olulised innovatsiooniallikad. Tehisintellektiamet toetab tehisintellektialast rahvusvahelist koostööd muu hulgas sellega, et propageerib asjakohaseid regulatiivseid kaitsvaid piire ja tehisintellekti demokraatlikku valitsemist. See hõlmab rahvusvaheliste partneritega tehtava kahepoolse koostöö toetamist, kaasa arvatud algatust „Tehisintellekt üldsuse heaks“ 87 , mille raames on EL on sõlminud Ameerika Ühendriikidega lepingu üleilmsete probleemide lahendamiseks sellistes valdkondades nagu kliimamuutused, looduskatastroofid, tervishoid, energeetika ja põllumajandus 88 .
Liit jätkab ka oma pikaajalist rahvusvahelist tegevust mitmesugustel õigusnormipõhistel mitmepoolsetel foorumitel ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO, OECD, Euroopa Nõukogu, G7, G20 ja ülemaailmne tehisintellektialane partnerlus.
Käesolevas teatises kirjeldatud meetmed on vaja rakendada kiiremas korras, sest kuigi lahingut ei pruugi võita tugevad, siis selles võidujooksus on esikoht kindlasti kiirete päralt.
Näiteks õpivad mudelid suurte tekstimassiivide põhjal mõistma keele struktuuri ja konteksti ilma, et neile oleks antud selgeid juhiseid selle kohta, millest iga tekstijupp räägib. Seega suudavad mudelid õppida ja teha üldistusi selle põhjal, kuidas nad maailmast aru saavad, samuti suudavad nad toime tulla uute ja erinevate olukordadega.
Süsteem suudab genereerida teksti, pilte, heli ja isegi koodi (näiteks programmeerimise või geenijärjestuse määramise puhul).
„The economic potential of generative AI: The next productivity frontier“, 14. juuni 2023, https://www.mckinsey.com/capabilities/mckinsey-digital/our-insights/the-economic-potential-of-generative-AI-the-next-productivity-frontier#introduction
https://www.tortoisemedia.com/2023/06/28/the-global-artificial-intelligence-index/
JOIN(2023) 20 final ja C(2023)2113
Selles kontekstis on eriti oluline ettepanek teadusuuringute turvalisuse suurendamist käsitleva nõukogu soovituse kohta (COM(2024)26 final).
Käesolevas teatises mõeldakse tehisintellektiga tegelevate idufirmade all nii idufirmasid, kes arendavad tehisintellektimudeleid, kui ka idufirmasid, kes tegelevad nende peenhäälestamise ning süsteemidesse ja rakendustesse integreerimisega.
COM(2020) 66 final.
Direktiiv (EL) 2019/1024.
Määrus (EL) 2022/868.
Määrus (EL) 2023/2854.
Komisjoni talituste töödokument ühtsete Euroopa andmeruumide teemal, SWD(2024)XXX
„Generative AI in the European Startup Landscape 2024“, Euroopa rakendusliku tehisintellekti instituut, https://www.appliedai- institute.de/en/hub/2024-generative-ai-study
C(2023)3215.
Õigusraamistik sisaldab ka masinamäärust, mis tagab tehisintellektil töötavate masinate, kaasa arvatud robotite ohutuse. (Määrus (EL) 2023/1230))
https://eurohpc-ju.europa.eu/supercomputers/our-supercomputers_en
COM(2021) 205 final.
Ühisettevõte EuroHPC ühendab 33 selles osalevat riiki (sealhulgas kõik liikmesriigid), komisjoni ja kolme eraõiguslikku ühendust.
LEONARDO Itaalias Bolognas, LUMI Soomes Kajaanis ja MareNostrum 5 Hispaanias Barcelonas.
Määrus (EL) 2021/1173
Juurdepääsu ühisettevõte EuroHPC superarvutitele saab kasutada ka avalik sektor muu hulgas näiteks generatiivse tehisintellekti mudelite katsetamiseks ja hindamiseks.
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/testing-and-experimentation-facilities
https://research-and-innovation.ec.europa.eu/news/all-research-and-innovation-news/results-regional-innovation-valleys-calls-are-strong-interest-member-states-and-associated-countries-2023-10-19_en
Näiteks kavandatav ühtne Euroopa terviseandmeruum hõlbustab juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele, mida saab kasutada generatiivse tehisintellekti treenimiseks, katsetamiseks ja valideerimiseks tervisevaldkonnas. https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space_et
Nagu kirjeldatud meedia ja audiovisuaalvaldkonna tegevuskavas, COM(2020) 784 final.
COM(2023)751 final.
Komisjoni teatis „Teel Euroopa ühise turismiandmeruumi poole: andmejagamise ja innovatsiooni hoogustamine turismi ökosüsteemi kõikides osades“, 2023/C 263/01.
Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) on digikümnendi poliitikaprogrammi raames loodud instrument, mis pakub liikmesriikidele mitut riiki hõlmavate projektide rakendamiseks stabiilset raamistikku. Selle peamised eelised on juriidilise isiku staatus ja paindlik ülesehitus ning asjaolu, et selle loomine läheb suhteliselt kiiresti. See võimaldab EDICis osalevatel liikmesriikidel koondada rahalisi vahendeid suurte ja pikaajaliste digitaristute jaoks. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/edic
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/work-programmes-digital
Katse- ja eksperimenteerimisrajatised https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/testing-and-experimentation-facilities
Kui tehisintellektimäärus vastu võetakse, luuakse igas liikmesriigis üks regulatsiooni testkeskkond. Selliste testkeskkondade näol on tegemist kontrollitud keskkonnaga, kus arendada, testida ja valideerida innovatiivseid tehisintellektisüsteeme pädevate asutuste järelevalve all. Testkeskkonnas antakse ettevõtjatele suuniseid regulatiivsete ootuste ja parimate tavade kohta, et aidata kaasa nende süsteemide tulevasele rakendamisele.
Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahend „Accelerator“– https://eic.ec.europa.eu/eic-funding-opportunities/eic-accelerator_en ;
https://finance.ec.europa.eu/capital-markets-union-and-financial-markets/capital-markets-union_en
Euroopas on tehisintellekti valdkonna oskustega inimeste seas naisi 16 %.
Tehisintellekti valdkonna pädevusvõrgustikud koondavad nii teadusasutustest kui ka tööstussektorist pärit Euroopa parimaid uurimismeeskondi, et need ühendaksid jõud tehisintellektipõhiste lahenduste kasutuselevõttu takistavate suurte probleemide lahendamiseks. https://www.ai4europe.eu/Network-of-Excellence
Praegu puudutab tehisintellekti umbes 15 % Euroopa Teadusnõukogu projektidest.
Platvormil „EIT Campus“ on praegu rohkem kui 200 kursust 28 keeles ning selles osaleb 164 haridus-, koolitus- ja ettevõtlusvaldkonna partnerit, https://eit-campus.eu/
Euroopa uus innovatsioonikava, COM (2022)332, https://research-and-innovation.ec.europa.eu/strategy/support-policy-making/shaping-eu-research-and-innovation-policy/new-european-innovation-agenda_en
EIT süvatehnoloogiatalentide algatus, https://www.eitdeeptechtalent.eu
COM(2021)350 final.
See tugineb Euroopa klastrite koostööplatvormi ja Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tööle.
Euroopa üleminekujuhiste platvorm tegeleb rohe- ja digiülemineku jälgimisega eri tööstusökosüsteemides ja edendab koostööd ülemineku kiirendamiseks.
EL on 2021. aastal paigaldatud 82 000 tööstusrobotiga Hiina järel maailmas suuruselt teine robootikatööstuse piirkond. Euroopa teenuserobotite turul on oodata märkimisväärset laienemist (prognoositud üldine aastane kasvumäär 14 % aastal 2026), kusjuures ELil on eri sektorites oluline roll. Euroopa teenuserobotite tootjad on maailmaturul olulisel kohal: 700st teenuseroboteid pakkuvast ettevõttest ligikaudu 290 on Euroopast. https://ifr.org/
Seda toetab komisjoni algatatud tsiviilrobootika programm, mis on maailma suurim.
Sellele avaliku ja erasektori partnerlusele eraldatakse 2021.–2027. aastal programmist „Euroopa horisont“ ja erasektori vahenditest 2,6 miljardit eurot, https://adr-association.eu/
https://sifted.eu/articles/europe-generative-ai-startups
https://ryver.ai/
https://www.corti.ai/
Euroopa virtuaalsete inimteisikute algatus - https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/virtual-human-twins
Määrus (EL) 2017/745 meditsiiniseadmete kohta ja määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta.
Cradle — Design Better Proteins , „Cradle – Cradle raises $24M Series A and signs partnerships with industry leaders“ , https://www.cradle.bio/blog/cradle-raises-24m-series-a-and-signs-partnerships-with-industry-leaders
https://northvolt.com/articles/northvolt-machine-learning/ , https://www.ft.com/content/577920d3-1c60-4105-9503-80e655280d3a
Saastevaba Vesiniku Ühisettevõte – https://european-union.europa.eu/institutions-law-budget/institutions-and-bodies/search-all-eu-institutions-and-bodies/clean-hydrogen-joint-undertaking_et
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/battery-2030-inventing-batteries-future Juhtalgatust toetatakse programmist „Euroopa horisont“ partnerlusalgatuse „Batt4EU“ raames..
https://www.bosch-presse.de/pressportal/de/en/bosch-to-use-generative-ai-in-manufacturing-260806.html
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil on mitmes ELi liikmesriigis täisdigitaalsed tootmise katsestendid, mille peal saavad idufirmad, kasvufirmad, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, ülikoolid ja tööstuspartnerid teha koostööd ja katsetada oma murrangulisi tooteid ja digiteenuseid.
Selle algatuse raames investeerivad EL, liikmesriigid ja tööstus kiipide ühisettevõtte ning koostoimelise, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse (CCAM) ja heiteta maanteetranspordi (2ZERO) algatuse kaudu aastatel 2023–2024 kokku ligikaudu 250 miljonit eurot..
COM(2023) 442 final
Väärtuslikku teavet saadi virtuaalmaailma teemaliselt Euroopa kodanike paneelarutelult; Euroopa kodanike paneelarutelu virtuaalmaailma kohta: lõpparuanne : https://citizens.ec.europa.eu/system/files/2023-11/ECP%20on%20Virtual%20Worlds_Final%20Report.pdf
Europoli innovatsioonilabori vaatluskeskus on koostanud aruandeid nii süvavõltsingute genereerimise kui ka suurte keelemudelite kasutamise kohta kuritegelikel eesmärkidel, www.europol.europa.eu
Üksikasjalik bibliomeetriline analüüs näitab, et EL on üks tehisintellekti teaduses kasutamise valdkonna liidritest. https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/trends-use-ai-science_en
Poliitikaülevaatest „Artificial Intelligence in Science“ ilmneb, et EL on teadusavastusi hõlbustavate laborirobotite kasutamises maailmas juhtpositsioonil, https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/industrial-research-and-innovation/key-enabling-technologies/artificial-intelligence-ai-science_en
https://scientificadvice.eu/advice/artificial-intelligence-in-science/
2019/C 387/01
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid süvendavad tehisintellekti ja andmetöötluse vallas tehtavate teadusuuringute alast koostööd üldsuse hüvanguks.| Euroopa digituleviku kujundamine (europa.eu) .
https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/news/european-union-and-united-states-america-strengthen-cooperation-research-artificial-intelligence