EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2023

COM(2023) 792 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tervisealase valmisoleku aruanne 2023

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liit (EL) on teinud suuri edusamme oma valmisoleku tugevdamisel, et tulla toime tõsiste piiriüleste terviseohtudega. 2023. aasta detsembris möödub neli aastat sellest, kui esimest korda avastati viirus SARS-CoV-2, mis lõpuks vallandas ulatusliku pandeemia ja põhjustas enneolematu üleilmse tervisekriisi. Sellest ajast alates on paljud algatused ja saadud kogemused leidnud käsitlust uutes ELi õigusaktides, et tugevdada meie kollektiivset kaitset pandeemiate ja muude suurte terviseohtude vastu, näiteks kliimamuutustest tulenevate ohtude vastu, ja valmisolekut nendega toime tulla.

2023. aasta detsembris möödub ka esimene aasta ELi terviseturbe raamistikku kuuluva olulise õigusakti, tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse (EL) 2022/2371 1 jõustumisest. Komisjon esitas määruse ettepaneku 2020. aastal osana Euroopa terviseliidu esimesest sambast koos ettepanekutega laiendada kahe peamise ELi tervishoiuasutuse, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ning Euroopa Ravimiameti (EMA) volitusi. Määrusega ajakohastati olemasolevaid rahvatervisega seotud ELi tasandi ennetus-, valmisoleku-, seire-, varajase hoiatamise ja reageerimismehhanisme ning sellest on saanud ELi terviseturbe süsteemi tugisammas. Euroopa terviseliit, millele pandi alus juba siis, kui me seisime silmitsi enneolematu COVID-19 kriisiga, toimib ja tegutseb, sealhulgas toimib 2021. aasta septembris komisjoni allasutusena loodud ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA) 2 . Käesolevas aruandes kirjeldatakse neid peamisi seniseid arengusuundi.

Komisjoni 2021. aasta teatises „COVID-19 pandeemiast saadud varajased õppetunnid“ 3 teatati poliitilisest kohustusest koostada iga-aastane aruanne tervisealase valmisoleku kohta, et kajastada ELi üldisi muutuvaid terviseohte ja tervisealast valmisolekut. Esimene tervisealast valmisolekut käsitlev aruanne 4 avaldati 2022. aastal ja selles keskenduti meditsiinivahenditega seotud valmisolekule. Käesoleva aasta aruande peamine eesmärk on teha kindlaks tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimiseks kehtestatud ELi meetmed, keskendudes meetmetele, millega rakendatakse määrust (EL) 2022/2371 (selline aruandlus on tegelikult nõutav artikli 9 kohaselt 5 ). 2023. aasta aruande teine eesmärk on kirjeldada asjakohaseid käimasolevaid algatusi ja asjassepuutuvat käimasolevat tööd, mis on rahvatervise poliitikavaldkonnaga tihedalt seotud, kuid mida näiteks komisjoni talitused koordineerivad väljaspool seda poliitikavaldkonda. Nende seoste väljatoomise kaudu antakse aruandes ülevaade ELi jõupingutustest parema terviseturbe valdkonnas, rõhutades terviseühtsuse põhimõtte tähtsust 6 . Euroopa Liit ning paljud valitsused, organisatsioonid ja üleilmsed tööstusharud tunnustavad terviseühtsuse põhimõtte väärtust, kuna see avaldab olulist mõju üldistele ennetus-, valmisoleku- ja riskihindamisprotsessidele.

2. ENNETAMINE

Ennetamine on üks kriisiohjetsükli oluline etapp, mis hõlmab kõiki tegevusi, mille eesmärk on minimeerida terviseohtudega kaasnevat koormust ja vähendada nendega seonduvaid riskitegureid. Määruses (EL) 2022/2371 on lisaks valmisolekule ja reageerimisele selgelt määratletud ka ennetuse mõiste, tagades seega tugeva õigusliku aluse töö tõhustamiseks selles valdkonnas. Määrus (EL) 2022/2371 hõlmab suurt hulka tõsiseid piiriüleseid rahvatervisega seotud ohte: alates nakkushaigustest kuni keemilist päritolu ja keskkonnast tulenevate ohtudeni ning teadmata päritolu ohtudeni, 7 luues seega üldise ja paindliku raamistiku valmisolekuks ja reageerimiseks.

Vaktsineerimine kui peamine ennetusmeede

Vaktsineerimine on peamine vahend nakkushaiguste leviku ennetamiseks. Nagu ilmnes COVID-19 pandeemia ajal, suutsid ELi vaktsiinistrateegia, 8 millega tagati toetus vaktsiinide väljatöötamisele ja nende kättesaadavus kõigile liikmesriikidele, ning riiklikud vaktsineerimiskampaaniad märgatavalt muuta sündmuste kulgu, päästes kümneid miljoneid elusid kogu maailmas (ainuüksi esimesel aastal päästeti hinnanguliselt 20 miljonit elu 9 ). COVID-19 ei peeta enam rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks, 10 kuid ECDC rõhutab, et COVID-19 vaktsiinide jätkuv manustamine riikides (eelkõige eakatele täiskasvanutele ja muudele meditsiiniliselt haavatavatele elanikkonnarühmadele) on endiselt oluline, et vähendada viiruse põhjustatud rasket haigestumist, haiglaravi ja surmajuhtumeid 11 . Komisjon toetab liikmesriike kohandatud COVID-19 vaktsiinide jätkuva kättesaadavuse tagamisel.

Komisjon jätkab ka aktiivset tegevust muud kui COVID-19 puudutava vaktsineerimispoliitika valdkonnas, toetades liikmesriike vaktsineerituse taseme suurendamisel. Komisjoni teatises ja nõukogu 2018. aasta soovituses vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta 12 viidati mitmele selle valdkonna prioriteedile, mida komisjon on ellu rakendanud avalikult kättesaadava tegevuskava alusel 13 . Näiteks selleks, et võidelda elanikkonna vaktsiinikõhkluse vastu, mis kujutab endast üha suurenevat ohtu rahvatervisele, on komisjon hakanud ellu viima selliseid algatusi nagu käitumisuuringud, 14 ,  15 vaktsineerimiskoalitsioon, mis koondab ELi tervishoiutöötajate ja üliõpilaste ühendusi, et propageerida vaktsineerimist, samuti Euroopa vaktsineerimise infoportaal, 16 mis on täpne vaktsineerimisteabe allikas üldsuse jaoks. Nende jõupingutuste jätkamiseks on loodud komisjoni rahvatervise eksperdirühma allrühm, 17 mis keskendub vaktsineerimisele. Lisaks pakub ECDC nüüd oma virtuaalakadeemia 18 kaudu üldsusele veebipõhist koolitust vaktsiinikõhkluse ja väärinfo kohta ning jätkab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide vaktsineerimisvajadusi hindava ja riikide valitsustele vaktsineerimisstrateegiate teemal nõu andva riikliku immuniseerimisvaldkonna tehnilise nõuanderühma (NITAG) töö korraldamist.

Praegu töötab komisjon välja vaktsiinistrateegiat, mis on suunatud prioriteetsetele ohtudele, mille jaoks on vaja välja töötada uusi vaktsiine või täiustada olemasolevaid. Lisaks on komisjoni töö vaktsineerimise vallas tihedalt seotud ka Euroopa vähktõvevastase võitluse kavaga, 19 mida kinnitab tulevane ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus vaktsiinennetatavate vähivormide kohta.

Antimikroobikumiresistentsusega võitlemine

Antimikroobikumiresistentsus on mikroobide (bakterid, viirused ja seened) võime panna vastu nende hävitamiseks mõeldud ravimitele ja mitte alluda nende toimele. Antimikroobikumiresistentsus ähvardab hävitada nüüdisaegse meditsiini selle praegusel kujul. Lähiaastad on otsustava tähtsusega, et tagada tõhusate antimikroobikumide mõistlik kasutamine, kättesaadavus ja väljatöötamine, ning seega on vaja suuremat teadlikkust antimikroobikumiresistentsuse vastasest võitlusest. Euroopa Liidus ja EMPs sureb igal aastal hinnanguliselt vähemalt 35 000 inimest ravimiresistentsete nakkuste otsesel tagajärjel. Seda on rohkem kui gripi, tuberkuloosi ja HIVi/AIDSi põhjustatud surmade arv kokku ja see arv kasvab 20 . Antimikroobikumiresistentsus ei ole hõivanud nii suurt üldsuse tähelepanu kui COVID-19, kuid see ei ole enam varjatud pandeemia ja nõuab kiiret tegutsemist, et vältida praegu prognoositavaid katastroofilisi tagajärgi.

Tuginedes ELi 2017. aasta antimikroobikumiresistentsuse tegevuskavale, 21 esitas komisjon 2023. aasta aprillis nõukogu soovituse ettepaneku, mis võeti vastu 2023. aasta juunis 22 . Selles soovitatakse meetmeid antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks inim- ja loomatervise ning keskkonna valdkonnas terviseühtsuse põhimõtte abil. Soovituses kehtestatakse esimest korda ELis liidu ja liikmesriikide eesmärgid, et vähendada antimikroobikumide tarbimist ja ohjeldada inimeste tervist ohustavate oluliste haigusetekitajate levikut. Need soovituslikud eesmärgid, mis on välja töötatud ECDC toel, peaksid olema lähiaastate riiklike meetmete ja edusammude jälgimise tõukejõud.

Suureneva antimikroobikumiresistentsuse probleemiga tegelemiseks on oluline tagada nii olemasolevate antimikroobikumide kättesaadavus kui ka uute tõhusate antimikroobikumide väljatöötamine. Komisjon võttis 26. aprillil 2023. aastal vastu uue direktiivi ja määruse ettepanekud, et vaadata läbi ja asendada kehtivad liidu üldised ravimeid käsitlevad õigusaktid 23 . Need ettepanekud sisaldavad meetmeid innovatsiooni ja ravimite, sealhulgas antimikroobikumide kättesaadavuse parandamiseks liidus. Mõned meetmed käsitlevad konkreetselt antimikroobikumiresistentsust koostoimes eespool nimetatud nõukogu soovitusega ning nende eesmärk on tugevdada antimikroobikumide mõistlikku kasutamist ja need hõlmavad nn ülekantavaid ainuõiguse garantiikirju, 24 et stimuleerida uute antibiootikumide väljatöötamist. Garantiikirjade kava tingimustele vastavad ainult uued antimikroobikumid, mis on mõeldud antimikroobikumiresistentsuse ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt prioriteetseks tunnistatud haigusetekitajatega võitlemiseks. Nõukogu soovituses antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamise kohta kiideti ka komisjoni kavatsust töötada välja mitut riiki hõlmav liidu tõmbestiimulite kava, et parandada innovatsiooni, uute antimikroobikumide väljatöötamist ning olemasolevate ja uute antimikroobikumide kättesaadavust, mida rahaliselt toetatakse programmist „EL tervise heaks“ 25 .

Seoses olemasolevate antibiootikumide kättesaadavusega ja nende nappuse vältimisega 2023. aasta sügis- ja talvehooajal jälgib komisjon koos EMAga hingamisteede infektsioonide raviks kasutatavate peamiste antibiootikumide pakkumist ja nõudlust 26 . Selle seire tulemuste põhjal andis EMA raviminappuse ja -ohutuse juhtrühm välja soovitused, et tagada nende antibiootikumide kättesaadavus, millest võib tekkida puudus. Nagu teatises „Raviminappuse haldamine ELis“ 27 märgiti, jätkab komisjon koos EMAga olukorra tähelepanelikku jälgimist.

Komisjon toetab oma tööga jätkuvalt antimikroobikumiresistentsuse vastaste ennetavate, diagnostiliste ja terapeutiliste meditsiinivahendite väljatöötamist ja nende kättesaadavust. See toetus hõlmab selliste rahvusvaheliste organite rahastamist nagu WHO, üleilmne antibiootikumidealase teadus- ja arendustegevuse partnerlus 28 ja nende ühisalgatus „SECURE“, 29 mille raames töötatakse välja uusi antibiootikume 30 ja vaktsiine antimikroobikumiresistentsete infektsioonide vastu 31 . Programmi „InvestEU“ täiendava 100 miljoni euro suuruse programmi „HERA Invest“ raames, mis on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes töötavad välja meditsiinivahendeid, tegeletakse samuti antimikroobikumiresistentsusega.

Samal ajal täidetakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ 2017. aasta ELi tegevuskava ja nõukogu 2023. aasta antimikroobikumiresistentsust käsitleva soovituse eesmärke. Eelmisel aastal toetati selle raames koordineerimis- ja toetusmeetme DESIGN OH AMR (DESIGN One Health AntiMicrobial Resistance) 32 kaudu 2025. aastal algatatava antimikroobikumiresistentsuse uuringute ja innovatsiooni Euroopa kaasrahastamispartnerluse arendamist, millesse EL peaks panustama 100 miljonit eurot 33 . Alates programmi „Euroopa horisont“ algatamisest on pidevalt eraldatud rahalisi vahendeid terviseühtsuse põhimõtte kohasteks antimikroobikumiresistentsust käsitlevateks teadusuuringuteks ja innovatsioonimeetmeteks ligi 200 miljoni euro ulatuses 34 .

Lisaks inim- ja loomatervise valdkonnas tehtavatele jõupingutustele tunnustab komisjon endiselt keskkonda kui resistentsuse reservuaari, mida tuleb paremini tundma õppida, nagu on tunnistatud Euroopa Liidu strateegilises lähenemisviisis ravimitele keskkonnas 35 . Komisjon on Euroopa rohelise kokkuleppe 36 ja eelkõige nullsaaste tegevuskava 37 raames elluviidud algatuste kaudu võtnud meetmeid mitmes keskkonnavaldkonnas. Seoses veega teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi põhjavee ja pinnavee saasteainete, sealhulgas mitmete antimikroobikumiresistentsete ainete ja antimikroobikumiresistentsete geenide loetelu 38 . Komisjoni ettepanekuga sõnastada uuesti asulareovee puhastamise direktiiv 39 kehtestatakse muude meetmete hulgas ka asulareovee tervishoiuparameetrite seire, sealhulgas kohustuslik antimikroobikumiresistentsuse seire, et suurendada ELi valmisolekut pandeemiateks või muudeks suurteks rahvaterviseohtudeks, nagu praegu tehakse COVID-19 puhul.

Seoses mullaga uurib komisjon antimikroobikumiresistentsuse geene põllumullas leiduvates mikroorganismides uuringuga LUCAS Soil 2018, 40 mille aruandeid oodatakse 2023. aasta lõpuks. Esialgsed tulemused näitavad, et üle 600 proovi sisaldas tuvastatavas koguses antimikroobikumiresistentsuse geene 41 . Komisjon püüab looduse taastamise määruse ettepanekuga suurendada ka vastupanuvõimet selliste geenide vastu, taastades selliste ökosüsteemide tervist, mis võivad olla takistuseks antimikroobikumiresistentsuse levikule. Lisaks uurib komisjon uuringuga LUCAS Soil 2018 antibiootikumide sünteesi geene pinnases, mis võivad aidata kaasa uute ravimite väljatöötamisele. Nii antimikroobikumiresistentsuse kui ka antibiootikumide sünteesi geenide tulemusi hoitakse ELi mullaseirekeskuses (EUSO) 42 .

Zoonootiliste haiguste, nagu lindude gripi ennetamine

Üle 60 % uutest nakkushaigustest on zoonootilise päritoluga, 43 seega peame säilitama valvsuse järgmise pandeemia loomse päritolu võimaluse suhtes.

Loomadelt pärinevate nakkushaiguste ohuga tegelemiseks on EL tuginenud kahele peamisele õigusaktile. Need on direktiiv 2003/99/EÜ, 44 millega tagatakse zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja toidust põhjustatud haiguspuhangute nõuetekohane seire ja hindamine, ning määrus (EL) 2016/429 45 („loomatervise määrus“), milles sätestatakse zoonooside ennetamise ja tõrje eeskirjad, sealhulgas nende varajane avastamine, teatamine ja aruandlus.

Terviseühtsuse põhimõtet on ELi meetmetes juba aastakümneid arvesse võetud, kuid COVID-19 pandeemia rõhutas veel kord selle põhimõtte tähtsust ennetamisel, valmisoleku loomisel ja reageerimise korraldamisel ning vajadust optimaalse sektoriülese koordineerimise järele. Määruses (EL) 2022/2371 kutsutakse nüüd sõnaselgelt üles järgima praeguste ja tekkivate kriisidega tegelemisel terviseühtsuse põhimõtet.

Mõned kuud pärast määruse (EL) 2022/2371 vastuvõtmist pidas terviseohutuse komitee, 46 mis on ELi peamine rahvatervise ohtudega tegelev organ, mitu ühiskohtumist ELi juhtivate veterinaarametnikega, et arutada lindude kõrge patogeensusega gripi ohtu ning looma- ja inimtervisega seotud meetmeid, mis on vajalikud, et vältida zoonootiliste haiguste inimesele ülekandumise ohtu. Lindude kõrge patogeensusega gripp on suur terviseoht ja nõuab valvsust, varajast avastamist ning kiiret ja varajast reageerimist võimalikule ülekandumisele. Hooajal 2022/23 vallandus ELis seni üks suurimaid lindude kõrge patogeensusega gripi epideemiaid metslindude ja kodulindude seas ning esines ulatuslikke haiguspuhanguid imetajate seas. Asjakohastes ELi õigusaktides 47 on sätestatud, et kõik liikmesriigid peavad tegema seiret, et oleks võimalik varakult avastada lindude kõrge patogeensusega gripp lindudel ja imetajatel. Loomatervise määrus tagab nende meetmete ühtlustamise, mida kõik liikmesriigid peavad rakendama, kui peetavatel lindudel avastatakse lindude kõrge patogeensusega gripp, et vältida ja kontrollida selle levikut, ja sätestab õigusliku aluse pädevatele asutustele vajalike meetmete võtmiseks, kui viirus avastatakse imetajatel.

Alates 2017. aasta septembrist on Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja ECDC komisjoni poolt volitatud hindama koos Euroopa Liidu loomatervishoiualase lindude gripi referentlaboriga 48 regulaarselt lindude kõrge patogeensusega gripi epidemioloogilist olukorda ja loomadel avastatud lindude kõrge patogeensusega gripi viiruste geneetiliste omaduste arengut. Nende hindamiste tulemusi sisaldavad teaduslikud aruanded avaldatakse iga 2–3 kuu tagant 49 ja neis esitatakse loomade ja inimeste tervist ohustavatele tuvastatud riskidele reageerimise võimalused.

Komisjon töötab koos mõne liikmesriigiga selle kallal, et ühishankemehhanismi kaudu oleks võimalik tagada vaktsiinid inimestel esineva zoonootilise gripi vastu. Selle vaktsiini esimesed tarned liikmesriikidesse on kavandatud 2024. aasta alguseks. Zoonootiliste vaktsiinide ühine ostmine tugevdaks liikmesriikide valmisolekut (lindude) gripi pandeemia puhuks, täiendades kahte olemasolevat raamlepingut, mis on samuti sõlmitud ühishankemehhanismi raames ja mille eesmärk on reserveerida üle 110 miljoni pandeemiavaktsiini doosi. Pandeemiavaktsiini doosid jaotatakse reserveerimislepingutes osalevatele liikmesriikidele pärast seda, kui WHO on välja kuulutanud gripipandeemia.

Kliimamuutuste ja keskkonnaga seotud terviseohtude ennetamine ja nendeks valmistumine

Kliimamuutuse ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju oli tugevalt tunda 2023. aasta suvel, kui äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid hävitavaid üleujutusi Bulgaarias, Horvaatias, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Rumeenias ja Sloveenias ning kuumalainega kaasnesid kõige kõrgemad temperatuurid, mida liidus on kunagi registreeritud. Rahvatervisealaseid meetmeid on vaja võtta eelkõige kõige haavatavamate inimeste kaitsmiseks ja võimalikult paljude kuumusest tingitud surmajuhtumite vältimiseks. Liidu kiiresti soojenev kliima on muutumas üha sobivamaks ka teatavatele kliimatundlikele nakkushaigustele, eelkõige vektoritega levivatele haigustele. Lisaks sellele kiirendab kliimamuutus igikeltsa sulamist, mis võib vabastada pikka aega uinunud olekus olnud mikroorganismid, mis võivad tekitada probleeme.

HERA on nimetanud prioriteetseks ohuks ka pandeemiale altid vektoritega levivad haigusetekitajad, nagu kollapalavik, denguepalavik, Zika viirushaigus, Chikungunya viirushaigus ja Lääne-Niiluse palavik, ning praegu tehakse tööd meditsiinivahendite valiku laiendamiseks, investeerides programmide „Euroopa horisont“ ja „EL tervise heaks“ kaudu pandeemiaks valmisoleku tarvis innovaatiliste meditsiiniliste vahendite uurimis- ja arendustegevusse. Näiteks rahastab komisjon programmi „Euroopa horisont“ kaudu epideemiaks valmisoleku innovatsiooni koalitsiooni (CEPI), et teha tõhususuuringuid ja täiendavaid teadusuuringuid, et laiendada Chikungunya viirushaiguse vastaste litsentseeritud vaktsiinide võimalikku kasutamist lastele, immuunpuudulikkusega inimestele ja rasedatele naistele. Komisjon uurib ka võimalusi, kuidas toetada mitmesuguseid vektoritõrjemeetmeid (nt steriliseeritud putukate meetodid). 

Hiljutine töö, millega toetatakse terviseohtudeks valmisolekut seoses kliimamuutuste ja keskkonnariskidega, hõlmab muu hulgas järgmist:

·Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni hallatava Euroopa kliima ja tervise vaatluskeskuse 50  uued väljundid, mis avaldatakse 2023. aastal (eelkõige näitajad, teabelehed ning kuumalainete, nakkushaiguste, töötervishoiu ja õhusaaste prognoosid);

·2023. aasta juulis toimunud seitsmenda keskkonna- ja tervishoiuministrite konverentsi deklaratsioon (Budapesti deklaratsioon), 51  milles sõnastatakse poliitilised kohustused ja meetmed kliimamuutustest, saastamisest ja elurikkuse vähenemisest tulenevate terviseriskidega tegelemiseks;

·ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu (COP28) raames 2. detsembril 2023 toimuva esimese tervisepäeva puhul allkirjastatud COP28 deklaratsioon kliima ja tervise kohta 52 ;

·WHO Euroopa piirkonna kuumalainetega seotud tervisealaseid tegevuskavasid käsitlevate suuniste 53 ulatusliku ajakohastamise algatamine, mida liit toetab oma programmi LIFE raames 54 ;

·Liidu esimese kliimaga seotud riskihinnangu väljatöötamine, 55  mis sisaldaks eripeatükke tervise kohta ja mille Euroopa Keskkonnaamet peaks avaldama 2024. aasta kevadel;

·2022. aasta detsembris avaldatakse integreeritud nullsaaste seire- ja väljavaatearuanne, mille iga kahe aasta tagant ajakohastatavad andmed kantakse korrapäraselt vähktõve ebavõrdsuse registrisse ja rahvastikuatlasse, et paremini kindlaks teha ka muude saastega seotud haiguste suundumusi, võimaldada inimestel võrrelda, kui palju saaste mõjutab nende tervist liidu eri piirkondades, ning aidata suunata liidu, riikliku ja kohaliku tasandi meetmeid, et suurendada kulutasuvust ja valmisolekut.

Komisjon on nullsaaste tegevuskava raames võtnud lisameetmeid õhu-, vee- ja pinnasereostusega võitlemiseks. Hoolimata õhukvaliteedi märkimisväärsest paranemisest viimastel aastakümnetel, on õhusaaste endiselt suurim keskkonnaga seotud terviserisk, mis põhjustab märkimisväärset suremust (liidus hinnanguliselt rohkem kui 230 000 enneaegset surmajuhtumit aastas) ja haigestumust 56 . Komisjon tegi 26. oktoobril 2022 ettepaneku viia liidu õhukvaliteedi nõuded, mis on tema nullsaastet käsitleva poliitikameetmete põhielement, paremini vastavusse WHO soovitustega 57 .

Lisaks juba mainitud ettepanekutele reoveepuhastuse ja veesaasteainete kohta 58 on komisjon vastu võtnud ka ettepanekud tööstusheidete direktiivi 59 läbivaatamise kohta ning uue mulla seisundit ja vastupanuvõimet käsitleva direktiivi 60 kohta, mille mõlema eesmärk on tuua käegakatsutavat tervisekasu.

3. VALMISOLEK

Valmisolek, st riiklike ja liidu tasandi struktuuride olemasolu ja suutlikkus tõhusalt ennetada rahvatervise ohte, neile reageerida ja neist taastuda on ELi terviseturbe raamistiku oluline element. Valmistumata jätmine on ebaõnnestumiseks valmistumine.

Valmisolek, aruandlus ja hindamine: rangemad nõuded

Määruse (EL) 2022/2371 hiljutine vastuvõtmine on võimaldanud tugevdada valmisolekutegevusi liidu tasandil ja nii liikmesriikides kui ka liikmesriikide vahel. Eelkõige nõutakse määruses laiendatud aruandlust riiklike valmisolekukavade kohta ning kehtestatakse liidu võimalus vaadata läbi ja hinnata riiklikku valmisolekusuutlikkust, et tagada selle nõuetekohane säilimine. Kehtestatud on uus aruandlustsükkel: laiendatud aruandlus komisjonile liikmesriikide valmisolekusuutlikkuse kohta, millele järgnevad ECDC tehtud hindamised ning komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2023. aasta septembris võeti vastu esimene määrusekohane rakendusakt, milles sätestatakse liikmesriikidele aruandluse nõuded ennetamise, valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta riiklikul tasandil 61 .

Määrusega kehtestatakse ka liidu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskava, mis töötatakse välja 2024. aastal. Kava hõlmab tervisealase valmisoleku ja reageerimisega seotud tööd ja tegevusi kõigis komisjoni talitustes, nõukogus ning liidu organites ja asutustes, samuti suhtlemist ja kooskõlastamist asjaomaste rahvusvaheliste organitega.

Komisjon tugevdab tihedas koostöös liikmesriikidega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM) kaudu ka tervisealase hädaolukorra lahendamise kavandamist 62 . Selleks töötatakse välja konkreetsed tervisealaseks hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise kavad, nagu näiteks põletushaavadeks valmisoleku kava, 63 milles esitatakse meditsiinilise evakueerimise suunised, mida tuleb järgida sellise suurõnnetuse puhul, mille tagajärjel saab suur arv patsiente põletushaavu. Lisaks töötab komisjon liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames ja tihedas koostöös liikmesriikidega välja kaks kogu ELi hõlmavat suurõnnetuste stsenaariumi, mis keskenduvad täielikult tervisealasele hädaolukorrale, näiteks pandeemiale või tuumakatastroofile 64 .

Komisjon on ka Euroopa poolaasta (2023) raames vastu võetud teatises „2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüs“ 65 rõhutanud vajadust suurema valvsuse ja ulatuslikumate investeeringute järele kõigis liikmesriikides, et tagada nende tervisesüsteemide piisav valmisolek tulevaste tervisekriisidega toimetulekuks.

Koolitus ja valmisolekusuutlikkuse kontroll

Koolitus ja suutlikkuse suurendamine liikmesriikides on need valmisoleku aspektid, mille puhul EL saab pakkuda lisaväärtust. Komisjon korraldab koolitustegevust tihedas koostöös asjaomaste ELi asutuste ja organite ning kutse- ja patsiendiorganisatsioonidega. Need tegevused annavad tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele teadmised ja oskused, mis on vajalikud riiklike ennetus-, valmisoleku- ja reageerimiskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Lisaks sellele võib tervisesüsteemide säilenõtkuse katsetamine konkreetsete šokistsenaariumide (nt pandeemiad, kuumalained ja tervishoiuvaldkonna töötajate puudus) puhul parandada kriisiks valmisolekut. Selle projektiga, mida juhivad üheskoos Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskus ning mida toetatakse programmiga „EL tervise heaks“, töötatakse välja tervisesüsteemide säilenõtkuse hindamise metoodika. See meetod võimaldab liikmesriikidel regulaarselt kontrollida tervisekriisiks valmisolekut ja katsetada oma tervisesüsteemide säilenõtkust spetsiifiliste suure surve stsenaariumide ja pikaajaliste struktuursete probleemide puhul.

Valmisolek seoses meditsiinivahenditega

Valmisolek seoses meditsiinivahenditega eeldab nende väljatöötamise strateegilist kooskõlastamist. 2022. aasta juulis lõpetas komisjon esimese prioriteetide seadmise, et määrata kindlaks kolm peamist terviseohtu, mille puhul peaksid vajaduse korral olema kättesaadavad asjaomased meditsiinivahendid ja mis nõuavad meetmete kooskõlastamist liidu tasandil: 1) suure pandeemiapotentsiaaliga haigusetekitajad; 2) keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht; ning 3) antimikroobikumiresistentsusest tulenev oht 66 . Komisjoni allasutusele HERA-le on tehtud ülesandeks aidata kaasa meditsiinivahendite väljatöötamisele, tootmisele ja jaotamisele hädaolukorras. Hea valmisolekustrateegia põhielemendid on endiselt meditsiinivahendite tõhusa hankimise ja varude loomise tagamine.

Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke leping, mis sõlmiti 2014. aastal gripi A/H1N1 pandeemiale reageerimiseks, on aidanud liikmesriikidel hankida COVID-19 pandeemia ajal esmatähtsaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid (COVID-19 ravimid, isikukaitsevahendid, ventilaatorid, vaktsineerimistarbed, testimisvahendid jne) enam kui 200 lepingu kaudu, mille koguväärtus ületab 12 miljardit eurot 67 . Komisjon, liikmesriigid ja teised meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingule alla kirjutanud riigid tuginevad nüüd hädaolukorras sellele koostöökogemusele, et tõhustada meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingu kasutamist valmisoleku loomiseks ja reageerimiseks. Nagu teatises „Raviminappuse haldamine ELis“ märgiti, kaalub komisjon ka antibiootikumide ja hingamisteede viiruste raviks kasutatavate ravimine ühishangete kasutamist enne 2024./2025. aasta talve.

Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingut saab kasutada paindlikult ja seetõttu on selle tähtsus tervisekriisiks valmisolekus suur, hõlbustades komisjoni ja liikmesriikide juurdepääsu valmisoleku seisukohast olulistele meditsiinivahenditele, sealhulgas uudsetele või haruldastele meditsiinivahenditele.

Määrusega (EL) 2022/2371 kehtestati täiustatud ühishankeraamistik, sealhulgas võimalus, et komisjon võib teha ettepaneku konkreetse ühishanke suhtes ainuõigusklausli kehtestamiseks (st kui riigid on otsustanud osaleda ELi ühishankes, peavad nad hoiduma paralleelse riikliku hanke korraldamisest sama meditsiinivahendi jaoks). Põhjendatud juhtudel (ning kui kõik osalevad liikmesriigid ja teised meditsiiniliste vastumeetmete ühishanke lepingule alla kirjutanud riigid on sellega nõus) peaks ainuõigusklausli kohaldamine tugevdama ELi läbirääkimispositsiooni ja varustuskindlust. Komisjon peab tegema esialgse ühishanke hindamise, esitades iga üksikjuhtumi puhul eraldi ühishankemenetluse üldised kavandatud tingimused, sealhulgas seoses võimaliku ainuõigusklausli vajadusega.

Meditsiinivahendite tarneahelaid ähvardavate võimalike ohtude ja nende haavatavuse ennetamine on valmisoleku tähtis tegur, nagu ka uute ja täiustatud meditsiinivahendite varude loomine ja nende väljatöötamise hõlbustamine. 2022. aastal lõi komisjon võrgustiku EU FAB, mis on püsivalmis vaktsiinitootmisrajatiste võrgustik, mida saab rahvatervise hädaolukorra puhul kiiresti aktiveerida. 30. juunil 2023 sõlmiti ravimitootjatega neli EU FABi lepingut, et reserveerida tootmisvõimsus kuni 325 miljoni eri tüüpi vaktsiini tootmiseks aastas. Komisjon loob meditsiinivahendite varusid ka rescEU raames, mis on ELi rahastatav viimane võimalik strateegiline varu, millest liikmesriigid ja assotsieerunud riigid võivad taotleda abi. Tänaseks on investeeritud 1,2 miljardit eurot tõsiste piiriüleste terviseohtude, sealhulgas keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu (CBRN) vastaste varude loomiseks. 2022. aasta esimese hanke tulemusel valiti varude asukohaks Prantsusmaa, Horvaatia, Poola ja Soome. Teise hankemenetluse tulemused tehakse teatavaks 2023. aasta lõpus.

3. SEIRE- JA VARAJASE HOIATAMISE SÜSTEEMID

Nakkushaigustega seotud rahvatervise seire

Ilma rahvatervise seireta ei oleks meil võimalik jälgida nakkushaiguste suundumusi, avastada varakult haiguspuhangud ega hinnata rahvatervisemeetmete ja -poliitika tõhusust. See oli veel üks rahvatervise põhiaspekt, mille tähtsust rõhutati COVID-19 pandeemia ajal. Hiljutises uuringus 68 uuriti COVID-19 pandeemia ajal liidus toimunud seirest saadud kogemusi. Liikmesriikide esitatud andmete kvaliteet on haiguseti endiselt mõnevõrra erinev, hoolimata ECDC jõupingutustest pakkuda liikmesriikidele metoodilist tuge ja aruandlusvorme. Samuti on arenguruumi tehnoloogiliste edusammude, näiteks digitaalsete seireplatvormide vallas, hoolimata pandeemia-aastatel tehtud suurtest jõupingutustest.

Määrusega (EL) 2022/2371 kehtestatakse uus tõhus liidu tasandi epidemioloogilise seire süsteem. See hõlmab tehisintellekti ja digivahendite kasutamist andmete valideerimiseks, analüüsimiseks ja automatiseeritud aruandluseks, tagades täpse modelleerimise ja riskihindamise. Nakkushaiguste epidemioloogilise seire täiendamiseks nõutakse määrusega (EL) 2022/2371 liikmesriikidelt aruandluse tõhustamist tervisesüsteemide näitajate, sealhulgas tervisesüsteemi suutlikkuse kohta (nt haiglakohtade olemasolu, eri- ja intensiivravi pakkumise suutlikkus ning meditsiiniliselt koolitatud töötajate arv). Komisjon vaatab läbi nende nakkushaiguste ja tervise eriküsimuste (nt antimikroobikumiresistentsus) loetelu, millest tuleb liidu tasandil teatada. Kava kohaselt peaks ajakohastatud loetelu valmima 2024. aasta keskpaigaks. Komisjon toetab liikmesriikide riiklike seiresüsteemide ajakohastamist, andes ligi 100 miljonit eurot otsetoetust taristu arendamiseks, suutlikkuse suurendamiseks ja konkreetsete riiklike prioriteetide elluviimiseks.

Laborite seire- ja meditsiinivahendite väljatöötamise suutlikkuse suurendamine

Liidu rahvatervise valdkonna referentlaborid

Teine määrusega (EL) 2022/2371 kehtestatud uuendus on liidu rahvatervise referentlaborite loomine, kes toetavad riiklikke referentlaboreid eesmärgiga edendada häid tavasid ning tegevuse vabatahtlikku ühtlustamist seoses diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamisega, et tagada ühtsus haiguste seirel, neist teatamisel ja nende kohta aru andmisel liikmesriikide poolt. Komisjon ja ECDC teevad liidu referentlaborite rakendamisel tihedat koostööd. Esimesed kuus liidu referentlaborit määratakse 2024. aasta alguses ja neid rahastatakse programmi „EL tervise heaks“ raames 69 .

Võrgustik DURABLE

Komisjon algatas DURABLE laborite võrgustiku projekti (2023–2027), 70 millesse on kaasatud rahvatervise ja akadeemilised laborid, et toetada meditsiinivahendite uurimist ja arendamist. Võrgustik DURABLE, mida rahastatakse programmi „EL tervise heaks“ raames, koondab oma liikmete eksperimentaalse suutlikkuse, et kiirendada meditsiinivahendite, sealhulgas diagnostikaseadmete, ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist. Võrgustik DURABLE on globaalse haardega, kuna selles osalevad laborivõimekusega liikmed kogu maailmast, ja sellega täiendatakse liidu referentlaboreid. 

Nüüdisaegsed täiustatud digitaalsed seireplatvormid

Digivahendite kiire areng hõlbustab õigeaegset andmete kogumist ja jagamist. ELi seiresüsteemide tugevdamiseks tõhustatakse määrusega (EL) 2022/2371 ka digitaalsete platvormide kasutamist.

2021. aasta juunis lõi ECDC Euroopa nakkushaiguste seireportaali (EpiPulse), mis on platvorm, mis võimaldab nakkushaigusi reaalajas jälgida 71 . Portaal EpiPulse on ELi/EMP rahvaterviseasutuste ja partnerorganisatsioonide veebiportaal nakkushaiguste kohta andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks, jagamiseks ja arutamiseks. Portaal toetab ohtude kindlakstegemist, seiret, riskihindamist ja haiguspuhangutele reageerimist. Portaali EpiPuls arendatakse edasi, et võtta arvesse määruse (EL) 2022/2371 nõudeid ja lõimida sellega ka muid aruandlusvahendeid, nagu Euroopa näitajapõhine seiresüsteem (TESSy) 72 . ECDC töötab selle kallal, et lõimida IT-süsteem Epidemic Intelligence from Open Sources – EIOS (avalikest allikatest pärit epideemiateabe süsteem)“, mis on koostöös WHOga välja töötatud peamine ohtude kindlakstegemise vahend, 73 portaaliga EpiPulse, ühtlustamaks ohtude kindlakstegemise, jälgimise ja hindamise protsessi.

Komisjon töötab välja IT-süsteemi ATHINA (Advanced Technology for Health INtelligence and Action) („Täiustatud tehnoloogia terviseteabe ja -meetmete jaoks“), 74 et toetada oma igapäevaseid ohuhinnanguid ja saada kasulikku teavet otsuste tegemiseks. ATHINA aitab komisjonil avastada asjakohaseid märke võimalikest terviseohtudest, mis nõuavad meditsiinivahendite rakendamist, tuginedes tarneahela analüüsile ja tuvastatud nõrkadele kohtadele meditsiinivahendite tarnimisel, sealhulgas nappuse ja strateegilise sõltuvuse ohule. Selleks kogutakse ATHINA abil teavet, vahetades andmeid meditsiinivahendite ja rahvaterviseohtude kohta asjaomaste andmebaasidega (nt ECDC ja EMA andmebaasid), taaskasutades olemasolevaid süsteeme (nt WHO platvorm EIOS) ja muid allikaid ning tagades digilahenduste koostalitlusvõime.

Lõimitud terviseühtsuse seiresüsteemide edendamine

Komisjon toetab lõimitud terviseühtsuse seiresüsteeme, mis hõlmavad inimeste ja loomade tervise ning keskkonna vahelisi seoseid. Üks neist on 7,8 miljonit eurot maksev ühismeede „Union and National Capacity Building for IntegraTED Surveillance (UNITED4Surveillance)“ („Liidu ja liikmesriikide suutlikkuse suurendamine lõimitud seireks (UNITED4Surveillance)“), 75 mida rahastatakse programmi „EL tervise heaks“ raames ja mis algatati 2023. aasta veebruaris koos riiklike pädevate asutustega, et edendada riiklike seiresüsteemide täiustamise toetamise abil seiresüsteemide lõimimist ELi tasandil. Ühismeede UNITED4Surveillance keskendub suuniste kindlaksmääramisele eri elektrooniliste terviseandmete allikate ja digitaalsete registrite/andmebaaside lõimimiseks, seiresuutlikkuse suurendamisele liidus ja väljaspool seda ning ülemaailmse terviseturbe parandamisele.

Lisaks sellele on liikmesriikidele eraldatud veel 20 miljonit eurot otsetoetusi, et luua koordineeritud süsteem terviseühtsuse põhimõtte alusel haigusetekitajate piiriülese leviku seireks 76 . See toetus aitab liikmesriikide ametiasutustel panustada loomade ja keskkonnaga seotud zoonooside seire süsteemi loomisesse ja laiendamisse, sealhulgas andmete süstemaatilisse kogumisse ja hindamisse EFSA poolt koostöös ECDCga. Sellega tagatakse loomatervise- ja keskkonnaelemendid, mis täiendavad eespool nimetatud inimestele suunatud meetmeid, et saavutada terviseühtsuse põhimõtte kohane lõimitud seire.

Komisjon algatab 2024. aasta alguses teostatavusuuringu, mis käsitleb antimikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide kasutamise lõimitud seiresüsteeme inimtervishoiu-, veterinaar- ja keskkonnasektoris. Selle uuringuga toetatakse liikmesriike lõimitud seiresüsteemide väljatöötamisel, et tõhusalt ja kiiresti avastada uusi resistentseid nakkusi ja haiguspuhanguid ning teha kindlaks antimikroobikumiresistentsete geenide ja antimikroobikumide esinemise ja toksilisuse suundumused pinnases ja vees. See aitab paremini mõista antimikroobikumiresistentsuse keerulist epidemioloogiat, et aidata tulevikus anda poliitilisi soovitusi antimikroobikumiresistentsusega seotud ohtudele reageerimiseks, enne kui need muutuvad ulatuslikeks hädaolukordadeks.

Programmi „Horisont 2020“ teadusprojektid, nagu MOOD 77 ja VEO, 78 on aidanud kaasa uuenduslike lähenemisviiside väljatöötamisele, et parandada haiguste seiret terviseühtsuse põhimõttel, kasutades mitmest allikast pärinevaid suurandmeid ja andmeid haiguste tekkimist soodustavate tegurite, sealhulgas inimeste liikumise ja kliimamuutuste kohta. PHIRI 79 on välja töötanud terviseteabe portaali, mis koondab tervise- ja tervishoiuandmed ning võimaldab teadlastel ühendada ja kasutada eri andmeallikaid kogu EList.

Varajase hoiatamise süsteemid

ELi varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem (EWRS) loodi 1998. aastal (otsus nr 2119/98/EÜ) 80 . See on piiratud juurdepääsuga vahend, mida kasutatakse hoiatusteadete edastamiseks ja rahvatervisega seotud ohtude jälgimiseks. Aastate jooksul on see olnud tuhandete hoiatusteadete kiire edastamise kanaliks. Komisjon avaldas esimese hoiatuse COVID-19 kohta 2020. aasta jaanuari alguses. Selleks et viia varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem vastavusse määrusega (EL) 2022/2371, tuleb see ümber struktureerida vastavalt peamistele terviseohtude kategooriatele, st bioloogilistele, keemilistele ja keskkonnaohtudele ning tundmatu päritoluga ohtudele.

Praegu rakendatakse varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi uut arendamisetappi ettevalmistavat meedet 81 . Eesmärk on käsitleda varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi edasise arendamise prioriteete kooskõlas määrusega (EL) 2022/2371: uue juhtimisviisi, ülesehituse ja funktsioonide kasutuselevõtt, et toetada struktuuride laiendamist ning uusi kasutajarühmi ja rolle, turvalisuse ja andmekaitse tugevdamine pärast andmekaitse mõju hindamist, uute moodulite väljatöötamine, et toetada valmisoleku ja reageerimise kavandamist ning aruandluse ja kriisiohjamise võimekust, ning kasutajate tugiteenuste (koolitus ja kasutajate lõimitud juhendamine) parandamine. Selle meetme raames viiakse praegu lõpule liidu ja muude rahvusvaheliste hoiatus- ja teabesüsteemide omavahelise ühendamise teostatavuse hindamist. Hinnati 13 sellist süsteemi ja 10 süsteemi ühendatakse eelisjärjekorras varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemiga. Selleks et tagada koostalitlusvõime muude hoiatusteabe süsteemidega, vaadatakse praegu läbi ka varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi bioloogiliste, keemiliste ja keskkonnaohtude taksonoomiat.

Kooskõlastamine teiste hoiatussüsteemidega on oluline, kui tegemist on näiteks toidu kaudu levivate haigusetekitajatega (nt resistentse salmonella juhtum šokolaadimunades 2022. aastal) või zoonoosidega, nagu lindude gripp (nagu eespool käesolevas aruandes mainitud). Määrusega (EL) 2022/2371 nõutud edasised muudatused hõlmavad varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi koostalitlusvõimet muude süsteemidega, nagu i) ELi loomataudide infosüsteem (ADIS), et jälgida loomade nakkushaigusi; ii) toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem (RASFF) toiduahelast tulenevate rahvaterviseohtude kohta; iii) WebECURIE, ELi varajase teavitamise ja teabevahetuse süsteem kiirguslike avariiolukordade, sealhulgas tuumaavarii korral; iv) RASCHEM keemilist laadi ohtude korral ning v) toiduks mittekasutatavates tarbekaupades esinevatest bioloogilistest või keemilistest ohtudest hoiatamise süsteem. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem peab olema koostalitlusvõimeline ka portaaliga EpiPulse hoiatusteadete edastamiseks ja epidemioloogiliste kokkuvõtete või riskianalüüside vahetamiseks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi olukorrateadlikkuse mooduli raames.

Komisjonis on peamiseks kriisiohjamis- ja koordineerimismehhanismiks ARGUS. See tagab, et komisjoni talitustelt ja ELi asutustelt ning liikmesriikidelt kogutakse asjakohast teavet, mida kasutatakse õigeaegse ja ajakohase ülevaate andmiseks olukorrast, et aidata kaasa erandolukorra plaanimisele, tegevuse asjakohasele koordineerimisele ja otsuste tegemisele. COVID-19 pandeemia ajal aitas ARGUS koordineerida komisjoni osalemist nõukogu kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR) mehhanismi koosolekutel, kus komisjon ja liikmesriigid arutasid põhjalikult selliseid põhiküsimusi nagu erakorralise toetuse rahastamisvahendi kasutamine, rohelised koridorid, tervise-eeskirjad transpordiks ja kontaktide jälgimiseks, meetmed reisimiseks liitu ja liidus, veebisait „Re-Open EU“, vaktsiinide ühishange ja vaktsiinide jagamine, ELi digitaalne COVID-tõend ning teabevahetus ja võitlus desinformatsiooni vastu. ARGUS ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem on olnud omavahel seotud alates 2022. aastast, tagades teabevahetuse liidu kriisiohjeametnikega tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. ARGUS oli ka integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi (ISAA) aruannete kui ühise olukorrateadlikkuse COVID-19 pandeemia aegse edendamise põhivahendite kooskõlastamise kanal.

Kontaktide jälgimine: Euroopa liidenduslüüsiteenuse ja reisija asukoha vormid

COVID-19 pandeemia ajal lõid 22 rahvaterviseasutust viiruse leviku tõkestamise meetmepaketi raames riiklikud jälgimis- ja hoiatusrakendused. 2020. aasta oktoobris algatasid ELi liikmesriigid ja komisjon Euroopa liidenduslüüsiteenuse, et tagada riiklike rakenduste koostalitlusvõime kogu ELis. 2021. aasta sügiseks vahetasid 19 liikmesriiki Euroopa liidenduslüüsiteenuse kaudu riskikontaktsete andmeid, mis hõlmasid kümneid miljoneid aktiivseid kasutajaid ELis ja mujal Euroopas.

2022. aasta aprillis anti Euroopa liidenduslüüsiteenus üle ECDC-le. See tugevdas ELi digitaalset kontaktide jälgimise suutlikkust kooskõlas ECDC uute volitustega, koondades vajalikud teadmised ECDCs. Euroopa liidenduslüüsiteenus on vahepeal kasutuselt kõrvaldatud, kuid ECDC ja komisjon on valmistanud ette selle taasaktiveerimise menetluse, et teha see vajaduse korral ELi liikmesriikidele kättesaadavaks.

Ajavahemikul 1. juunist 2021 kuni 31. maini 2022 tehti kättesaadavaks reisija asukoha andmevahetusplatvorm (ePLF), 82 et ühendada liikmesriigid ja võimaldada reisijate andmete turvalist vahetamist piiriüleste kontaktide jälgimiseks kõigi transpordiliikide puhul ELis 83 . Liikmesriikide tagasiside põhjal hakkas komisjon koos ECDCga tegelema varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi valikulise sõnumiedastuse funktsiooni ja ePLFi tehnilise lõimimisega, võimaldades seeläbi nende koostalitlusvõimet 84 . Kuigi ePLFi sellisel kujul praegu enam ei kasutata, annavad selle arendamisel saadud teadmised ning lõimimine varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi valikulise sõnumiedastuse funktsiooniga liidule paremad vahendid tulevaste vajaduste tarbeks.

4. REAGEERIMINE

COVID-19 pandeemia väga varajases etapis kutsuti ARGUSe kaudu 23. jaanuaril 2020 kokku kriisikoordineerimiskomitee, et arutada hetkeolukorda ja võimalikke tegevussuundi. Neid kriisikoordineerimiskomitee kohtumisi juhatasid volinik Lenarčič ja peasekretär ning neil osalesid kõik asjaomased peadirektoraadid ja ELi asutused. Seejärel on komisjoni kriisiohjamismehhanismi raames peetud arvukalt täiendavaid koordineerimisnõupidamisi kõigil tasanditel, alates presidendi igapäevastest kõnedest asjaomaste volinikega kuni operatiivsema kooskõlastamiseni peadirektorite või talituste tasandil.

Pärast COVID-19 pandeemiat täiustati mitmeid liidu mehhanisme, et reageerida tõsistele piiriülestele terviseohtudele. Peamised neist põhinevad määrusel (EL) 2022/2371 ja hõlmavad ELi terviseohutuse komitee tugevdatud rolli ning hiljuti loodud ELi suutlikkust kuulutada ELi tasandil välja rahvatervise hädaolukord.

ELi terviseohutuse komitee

ELi terviseohutuse komitee on peamine foorum, kus vahetatakse teavet tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ELi tasandil. See koosneb liikmesriikide tervishoiuasutuste esindajatest. Pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid loodud terviseohutuse komitee on aastate jooksul hõlbustanud rahvatervise meetmete kooskõlastamist kogu ELis, mis kulmineerus iganädalaste kohtumistega COVID-19 pandeemia ajal 85 . Terviseohutuse komitee täitis olulist rolli rahvatervise meetmeid käsitlevate otsuste tegemises. Näited tegevusest COVID-19 pandeemia ajal hõlmavad vaktsineerimisstrateegiate, testimise ja seire ning riskikommunikatsiooni koordineerimist. Hilisemad tervisekriisid, mille puhul terviseohutuse komitee regulaarselt kohtus ja aitas palju kaasa reageerimise kooskõlastamisele, olid näiteks Ebola puhang Ugandas ja ahvirõugete puhang ELis 2022. aastal, samuti tihe koostöö seoses lindude gripi ohuga 2023. aastal (sageli koos terviseohutuse komitee loomatervishoiu valdkonna kolleegidega, näiteks ELi juhtivate veterinaarametnikega).

Määrusega (EL) 2022/2371 kehtestatud muudatusega antakse terviseohutuse komiteele volitused võtta ametlikult vastu arvamusi ja suuniseid. Pandeemia ajal andis terviseohutuse komitee välja mitu arvamusdokumenti, kuhu olid koondatud liikmesriikide seisukohad konkreetsetel teemadel. Need arvamused aitasid kaasa nõukogu IPCRiga seotud otsuste tegemisele, näiteks kehtestati kooskõlastatud meetmed Hiinast ELi reisimise suhtes, et reageerida olukorra halvenemisele Hiinas seoses COVID-19-ga.

Terviseohutuse komitee viimases arvamuses 86 keskendutakse vajadusele säilitada valvsus COVID-19, hooajalise gripi ja teiste sügis-talvisel hooajal levivate viiruste suhtes.

Rahvatervise hädaolukord liidu tasandil

Kuni 2022. aastani tugines EL täielikult WHO hinnangule pandeemiaolukordade kohta ja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra väljakuulutamisele. Määrusega (EL) 2022/2371 on nüüdseks antud komisjonile volitused tunnistada ametlikult liidu tasandi rahvatervise hädaolukorra olemasolu, kui tõsine piiriülene terviseoht ohustab ELi rahvatervist. Kui liidu tasandi rahvatervise hädaolukorra olemasolu on tunnistatud, võib aktiveerida ühe või mitu määruses (EL) 2022/2372 sätestatud meedet, kui see on majanduslikku olukorda arvestades asjakohane, mis hõlmab tervisekriisinõukogu loomist, et tagada kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega seotud meetmete koordineerimine ja lõimimine ELi tasandil, ning mis võib hõlmata mehhanismide loomist seireks, erakorraliste rahaliste vahendite mobiliseerimiseks, kriisi korral oluliste meditsiinivahendite ja tooraine hankimiseks ja ostmiseks, võrgustiku EU FAB aktiveerimist, hädaolukorra teadusuuringute ja innovatsiooni kavade algatamist ning kogu liitu hõlmavate kliiniliste uuringute võrgustike ning andmete kiire jagamise vahendite ja platvormide kasutamist ja kriisi korral oluliste meditsiinivahendite tootmist käsitlevaid meetmeid. Rahvatervise hädaolukorra olemasolu tunnistamine võimaldab ka kehtestada määrusega (EL) 2022/12 ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud meetmed, aktiveerida ECDC toetus, eesmärgiga koondada ja lähetada eksperdid kannatanud piirkondadesse ELi tervishoiu rakkerühma raames, ning aktiveerida nõukogu IPCR.

Määruse (EL) 2022/2371 artiklis 24 on ette nähtud rahvatervise hädaolukorra nõuandekomitee loomine, et toetada komisjoni otsustusprotsessis seoses sellise olukorra olemasolu ametliku tunnistamisega. Komisjoni otsus nõuandekomitee loomise kohta võeti vastu 2023. aasta septembris 87 ja komitee lõplik määramine on kavandatud 2024. aasta kevadeks. Nõuandekomitee on valdkondadevaheline eksperdirühm, kes saab anda komisjonile ja terviseohutuse komiteele nõu rahvatervise, biomeditsiini, käitumisalaste, sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja rahvusvaheliste aspektide asjus. Nõuandekomiteesse kuuluvad alaliste vaatlejatena ECDC ja EMA esindajad. Vaatlejatena võivad osaleda ka WHO esindajad. Konkreetse ohu puhul asjakohased muude ELi asutuste ja organite esindajad võivad osaleda nõuandekomitees mittealaliste vaatlejatena. Lisaks sellele võib komisjon kutsuda vajadust mööda komitee töös osalema asjakohaste teadmistega eksperte, eelkõige nendest riikidest, kus on tekkinud oht, või liikmesriigid võivad vajaduse korral teha ettepaneku nimetada selliseid eriteadmistega eksperte.

Lisaks sellele säilitatakse ELi hädaolukordadele reageerimise suutlikkus, mis ei piirdu ainult rahvatervise valdkonnaga, liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames, kus komisjon ei taga tihedas koostöös liikmesriikidega mitte ainult hädaolukordadele reageerimise koordineerimise toodete ja ravimitega seoses, vaid koordineerib ka täielikult varustatud ja sõltumatute erakorralise meditsiini rühmade tööd ELi tasandil. Kui hädaolukorrast mõjutatud riigi meditsiiniline suutlikkus on ebapiisav, võib liidu elanikkonnakaitse mehhanism rakendada oma Euroopa elanikkonnakaitse reservist (ECPP) erinevaid meditsiinilisi hädaabiteenuseid, sealhulgas erakorralise meditsiini rühmi.

RescEU raames on kaheksale riigile eraldatud 106,2 miljonit eurot uute rescEU erakorralise meditsiini rühmade loomiseks. Eesmärk on suurendada erakorralist meditsiinilist abi ulatuslikest loodusõnnetustest või inimtegevusest tingitud katastroofidest mõjutatud elanikkonnale. See rescEU erakorralise meditsiini rühmade funktsioon hakkab järk-järgult tööle alates 2024. aastast ja võimaldab reageerida mitmesugustele katastroofistsenaariumidele. Rühmad saavad tegutseda iseseisvalt ja toetada olemasolevaid riiklikke tervishoiuasutusi, kui viimased ei suuda konkreetse hädaolukorraga toime tulla. Lisaks sellele hõlmab rescEU ka meditsiinilise evakuatsiooni (MEDEVAC) suutlikkust hädaolukorras äärmiselt nakkava haigusega patsientide puhul, sealhulgas erilennukid.

Ohutud ja tõhusad ravimid ja meditsiiniseadmed

COVID-19 pandeemia kinnitas veel kord, kui oluline on tagada meditsiini- ja diagnostikaseadmete ning ravimite ohutus ja tõhusus ning kättesaadavus tervisekriisi ajal.

Isegi väljaspool hädaolukordi on meditsiini- ja diagnostikaseadmeid käsitlevate määrustega (EL) 2017/745 ja 2017/746 loodud tugev reguleeriv raamistik, millega ühtlustatakse ja karmistatakse tootjatele esitatavaid nõudeid. Nende õigusaktidega tagatakse, et ELi turul olevad meditsiiniseadmed on ohutud ja tõhusad. COVID-19 pandeemia ajal ujutati liidu turg üle antigeeni kiirtestidega, mis ei pidanud läbima sõltumatu kolmanda isiku kontrolli. Uue õigusraamistikuga (mida kohaldatakse alates 2021. aasta maist meditsiiniseadmete suhtes ja 2022. aasta maist diagnostikaseadmete suhtes) peavad meditsiiniseadmed läbima rangema vastavushindamise, enne kui neid võib liidu turule lasta. Samas võivad liikmesriigid erandkorras teha erandeid vastavushindamisest, kui see on rahvatervise huvides (määruse (EL) 2017/745 artikkel 59 ja määruse (EL) 2017/746 artikkel 54).

Lisaks sellele on ravimite tarnimine liidus pidevalt probleemne ja mõjutab kõiki ELi liikmesriike väljaspool rahvatervise hädaolukorra või suurõnnetuse väljakuulutamist. Ravimite nappuse leevendamiseks on loodud mitmekülgne süsteem. See süsteem aktiveeriti ka siis, kui ELis oli 2022/2023. aasta talvel antibiootikumide nappus. Tagamaks, et sarnane olukord ei kordu, jälgivad komisjon ja EMA pidevalt peamiste antibiootikumide kavandatud pakkumist ja eeldatavat nõudlust, et ennetavalt välja selgitada võimalikud tarnevõimekuse puudused. 2023. aasta oktoobris võttis komisjon vastu teatise ravimite nappuse käsitlemise kohta ELis, mille eesmärk on tugevdada varustuskindlust ELis lisameetmetega, et veelgi parandada ravimite kättesaadavust ja varustuskindlust.

Alates EMA volituste tugevdamisest 2022. aastal 88 on EMA loonud uusi organeid ja struktuure, et reageerida kiiresti ravimite nappusele. Raviminappuse ja -ohutuse juhtrühm ja meditsiiniseadmete nappuse juhtrühm loodi selleks, et koordineerida ELi meetmeid ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud tarneprobleemide leevendamiseks. Lisaks sellele on nüüd kaks ühtsete kontaktpunktide töörühma, mis jälgivad pidevalt nii ravimite kui ka meditsiiniseadmete nappust ja teatavad sellest. Samuti on loodud tööstusharu ühtsete kontaktpunktide võrgustik (i-SPOC), mis annab juhiseid müügiloa hoidjatele. 2025. aastal on kavas luua Euroopa raviminappuse seireplatvorm, et hõlbustada teabe kogumist ravimite nappuse, pakkumise ja nõudluse kohta.

Elutähtsate taristute kaitsmine ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamine

Direktiiv (EL) 2022/2557, 89  mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv), jõustus 2023. aasta jaanuaris ja alates 18. oktoobrist 2024 asendab see direktiivi 2008/114/EÜ 90  Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise kohta. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi kohaldatakse 11 sektori suhtes, suurendades nendes sektorites, sealhulgas tervishoiusektoris elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust.

2023. aasta septembris võttis komisjon vastu nõukogu soovituse ettepaneku 91 tegevuskava kohta, mille alusel koordineerida liidu tasandi reageerimist märkimisväärse piiriülese tähtsusega elutähtsa taristu häiretele. Sellega täiendatakse elutähtsate taristute kaitset ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust käsitlevat kehtivat raamistikku, selgitades erinevate olemasolevate ELi tasandi kokkulepete vastastikust koostoimet ja esitades liidu tasandi koordineeritud meetmete elemendid elutähtsat taristut mõjutavate oluliste intsidentide korral.

Hädaolukordade rakkerühm

ELi tervishoiu rakkerühm

Vastavalt määrusele nr 851/2004 (millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus), mida on muudetud määrusega (EL) 2022/2370, peab ECDC looma ELi tervishoiu rakkerühma, et pakkuda hädaolukordade puhul kiiret nõudepõhist abi ning aidata liikmesriike ennetamise, valmisoleku ja reageerimise planeerimise, nakkushaiguste puhangutele reageerimise ja järelkontrolli kavade koostamisel ELis ja kolmandates riikides koostöös WHOga. ELi tervishoiu rakkerühma kuuluvad liikmesriikide eksperdid, ECDC töötajad, praegused ja endised Euroopa epidemioloogiaalase väljaõppeprogrammi stipendiaadid ning uude ekspertide nimekirja kuuluvad eksperdid. ELi tervishoiu rakkerühm võib pakkuda abi nii ELi liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele.

ECDC on loonud ajutise töörühma (mis koosneb liikmesriikide ekspertidest, komisjoni ja WHO esindajatest), et nõustada ECDCd ELi tervishoiu rakkerühma loomisel. Kui rakkerühm hakkab tööle, loob ECDC alalise nõuanderühma ja töörühma, mis koordineerib tervishoiu rakkerühma tööd.

EMA hädaolukordade rakkerühm

EMA hädaolukordade rakkerühm on nõuandev ja toetav organ, mis tegeleb regulatiivse tegevusega rahvatervise hädaolukorraks, näiteks pandeemiaks, valmistumisel ja selle ajal. Määrusega (EL) 2022/123, millega tugevdati EMA volitusi 92 ja mida hakati kohaldama alates 1. märtsist 2022, loodi hädaolukordade rakkerühm ametliku nõuandva ja toetava asutusena, mis keskendub rahvatervise hädaolukordadeks vajalikele ravimitele ja valmisolekule. 2022. aasta aprillis võttis hädaolukordade rakkerühm üle EMA poolt 2020. aasta märtsis COVID-19 pandeemia ohjamiseks kokku kutsutud EMA COVID-19 pandeemia rakkerühma ülesanded. Määrusega (EL) 2022/123 muudeti rühm alaliseks ja anti talle täita oluline ülesanne tagada kriisiks valmisolek. 2023. aastal jätkas hädaolukordade rakkerühm EMA teaduskomiteede toetamist ravimitele loa andmise ja nende ohutuse jälgimisega ning soovitustega ravimite kasutamise kohta enne loa andmist. Hädaolukordade rakkerühm uuris olemasolevaid ravivõimalusi COVID-19 pandeemia ja ahvirõugete puhangu vastu võitlemiseks, näiteks hõlbustades kliinilisi uuringuid ja tehes koostööd ELi partneritega.

5. TAASTUMINE

Raske tervisekriisi mõju võib olla ulatuslik ja pikaajaline. COVID-19 pandeemia pani tervisesüsteemid tõsise surve alla ja isegi kokkuvarisemise ohtu. Liikmesriikide ja nende vastavate tervisesüsteemide taastumise toetamine kõigil tasanditel on väga oluline. Seda ei saa teha mitte ainult rahalise abiga, vaid ka otsese abi andmisega neile, keda kriisi ajal kehtestatud meetmed kõige rohkem mõjutasid. COVID-19 puhul on teada, et pandeemia tõttu halvenes paljude inimeste vaimne tervis ning paljud kannatavad endiselt pikaajalise COVIDi all. Samal ajal tähendab taastumine ka varasematest sündmustest kokkuvõtete tegemist, et me õpiksime, kuidas veelgi parandada ennetustegevust, valmisolekut ja reageerimist tõsistele piiriülestele terviseohtudele.

Taastumine ja rahvatervise meetmete tõhusus

ECDC jätkab COVID-19 pandeemiast saadud tõendusmaterjali hindamist, koostades süstemaatiliselt kirjalike materjalide ülevaateid mitmesuguste pandeemia ajal tekkinud tegevuslike ja teaduslike küsimuste kohta, sealhulgas mittefarmatseutiliste sekkumiste tõhusus ja kulutasuvus, SARS-CoV-2 levik õhusõidukitega, pikaajaline COVID, maskide kasutamine kogukonnas jne. ECDC on teinud mitu järelhindamist tõenduspõhise otsustamise kohta ELi/EMP riikides ja ELi naaberriikides COVID-19 pandeemia ajal, keskendudes pikaajalise hoolduse asutustele ja koolide sulgemisele. Samuti on ta avaldanud asjakohased juhised, 93 et aidata riikidel kavandada oma järelhindamisi.

Tervisesüsteemide taastumine

Taaste- ja vastupidavusrahastust on 27 riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames eraldatud üle 43 miljardi euro tervishoiu tugevdamiseks. See hõlmab rohkem kui 14 miljardit eurot, mis on ette nähtud tervisesüsteemide digipöörde edendamise meetmetele. Lisaks saab Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste kaudu lahendada tervisesüsteemi reformiga seotud probleeme (näiteks 2019. ja 2020. aasta Euroopa poolaasta riigipõhistes soovitustes nimetatud probleemid), millega ei ole piisavalt tegeletud taaste- ja vastupidavuskavade raames. Neist riigipõhistest soovitustest lähtuvad ka ühtekuuluvusfondide investeerimisprioriteedid. Viimase Euroopa poolaasta (2023) raames said kuus liikmesriiki tervishoidu käsitlevad riigipõhised soovitused, sealhulgas seoses juurdepääsu, tööjõu ja esmatasandi tervishoiuga seotud probleemidega. Lisaks kavatsevad liikmesriigid investeerida tervishoidu umbes 16 miljardit eurot, 94 sealhulgas üle 2 miljardi euro tervisesüsteemide digipöördesse. Terviseülevaates „Health at a Glance: Euroopa 2022“ 95 märgitakse, et on oluline, et tervisesüsteemid saaksid üle suurest šokist ja tervishoiuteenuste osutamise vähenemisest pandeemia ajal. Tegematajäänud operatsioonide arv on mõnes riigis endiselt märkimisväärne.

Vaimne tervis ja pikaajaline COVID

On teada, et üha rohkem inimesi ELis kannatab vaimse tervise probleemide all. Juba enne COVID-19 pandeemiat kannatas vaimse tervise probleemide all umbes 84 miljonit inimest (iga kuues inimene), mille hinnanguline kulu oli üle 600 miljardi euro (üle 4 % SKPst). Lisaks levivad pandeemia ja muude ülemaailmsete kriiside tagajärjel ärevus ja depressioon üha enam kogu maailmas. COVID-19 pandeemia laastav mõju, Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, kliimakriis, suurenenud digiteerimine, tööpuudus ja elukalliduse tõus on veelgi halvendanud niigi kehva vaimse tervise taset. Teistest rohkem kannatavad haavatavad rühmad ja sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevad inimesed. Terviseülevaates „Health at a Glance: Euroopa 2022“ rõhutati, et pandeemia on mõjutanud eriti tugevalt noorte vaimset tervist: iga teine noor eurooplane teatas, et tema vajadused on rahuldamata, ning noorte seas on depressioon enam kui kahekordistunud. 2022. aastal kutsus WHO kõiki maailma riike üles tõhustama vaimse tervise teenuseid ja tuge 96 .

EL on valinud selge taastumise tee, võttes kasutusele tervikliku lähenemisviisi vaimsele tervisele 97 ja toetades teadustegevust parema tervisealase valmisoleku saavutamiseks 98 . Pärast seda, kui president von der Leyen teatas oma 2022. aasta Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes uuest vaimse tervise algatusest, võttis komisjon 7. juunil 2023. aastal vastu teatise tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele tervisele 99 . See on lähtepunkt vaimse tervise uuele käsitlusele: selles vaadatakse tervisest kaugemale, käsitledes ulatuslikult selliseid valdkondi nagu haridus, digiteerimine, tööhõive, teadusuuringud, linnaareng, keskkond ja kliima. Teatis sisaldab 20 juhtalgatust, selles nimetatakse 1,23 miljardi euro ulatuses rahastamisvõimalusi ja keskendutakse haavatavatele elanikkonnarühmadele (lapsed, noored, eakad). Näiteks on üks olulisemaid juhtalgatusi suunatud Ukraina põgenike vaimse tervise toetamisele ja teine toetab minimaalse teenusepaketi levitamist, et pakkuda kvaliteetset abi humanitaarhädaolukordades. Rakendusetapis jätkab komisjon tihedat koostööd liikmesriikide (rahvatervise eksperdirühma vaimse tervise allrühm) ja sidusrühmadega (ELi tervisepoliitika platvormi võrgustik). Lisaks sellele on nõukogu eesistujariikide kolmik võtnud vaimse tervise oma südameasjaks ning eesistujariik Hispaania koostab neli nõukogu järeldust (ühes esitatakse üldine lähenemisviis ja kolmes käsitletakse konkreetseid poliitikavaldkondi, nagu ebakindel töö, uimastid ja noored).

Komisjon on loonud kõrgetasemelise pikaajalise COVIDi ekspertide võrgustiku (NELC), mis ühendab riiklikke institutsioone, mis toimivad teiste tervishoiuasutuste tugikeskusena. NELCi eesmärk on hõlbustada kõige asjakohasema teabe ja parimate tavade vahetamist pikaajalise COVIDi ohjamise kohta vastavalt uusimatele teadustulemustele, mis on seotud pikaajalise COVIDiga kui süveneva rahvatervise kriisiga 100 . Samuti aitab ta kooskõlastada algatusi riiklikul, ELi ja WHO tasandil. NELC kohtus esimest korda 2. mail 2023, et arutada esialgseid ideid ja oma prioriteete. Teadusuuringute vajaduste ja puuduste väljaselgitamine ning diagnoosimist ja ravi käsitlevate suuniste ja teabe jagamine olid kaks kõige pakilisemat teemat, millega tuleb tegeleda. Lisaks rõhutas NELC vajadust suuniste ja kliiniliste soovituste järele.

Programmi „Euroopa horisont“ raames toetatakse projekte (sealhulgas COVID-19 käsitlevaid suuri kohortuuringuid), et teha kindlaks SARS-CoV-2 nakkuse pikaajalised tagajärjed ja sümptomid, et paremini mõista, diagnoosida ja ravida pikaajalist COVIDit.

6. TEADUSUURINGUD

Komisjon rahastab programmide „Euroopa horisont“ ja „HERA Invest“ 101 kaudu terviseturbe seisukohalt olulisi innovatsioonitegevusi ja teadusuuringuid mitmes valdkonnas, näiteks valmisoleku ja reageerimise valdkonnas.

Valmisolekut käsitlevad teadusuuringud

Programmi „Euroopa horisont“ raames toetatakse projekte, mille eesmärk on suurendada teadmisi vaktsiinide põhjustatud immuunsuse kohta suure epideemia- või pandeemiapotentsiaaliga viiruste suhtes ning määrata kindlaks haigusetekitajate vastaste vaktsiinide optimaalne ülesehitus, kui on olemas teave peremeesorganismi ja haigusetekitaja vastastikuse mõju ning viiruse pinnastruktuuri kohta. Muudes meditsiiniliste vastumeetmetega seotud teadusuuringutes keskendutakse laia toimespektriga viirusevastaste ühendite väljatöötamisele ja selliste ühendite väljatöötamise uutele käsitlustele, mis on suunatud ELi jaoks suure epideemia- või pandeemiapotentsiaaliga viirustele.

Komisjon on algatanud ka programmi „HERA Invest“, et edendada meditsiinivahendeid ja nendega seotud tehnoloogiaid käsitlevaid kõrgtehnoloogilisi teadusuuringuid ja arendustegevust prioriteetsete piiriüleste terviseohtude vastu võitlemiseks. Programm „HERA Invest“ 102 on osa ELi programmist „InvestEU“, 
millega toetatakse kestlikke investeeringuid, innovatsiooni ja töökohtade loomist Euroopas, ja täidab olulise tühimiku selles valdkonnas 100 miljoni euroga, et toetada uuenduslikke VKEsid kliiniliste uuringute varases ja hilisemas etapis. Programmi „HERA Invest“ eesmärk on vähendada turutõrkeid ja suurendada ELi strateegilist autonoomiat.

Programmi „Euroopa horisont“ kaudu toetatakse ka in vitro diagnostikavahendite arendamist ja juurdepääsu neile, et avastada ja kirjeldada pandeemiapotentsiaaliga haigusetekitajaid, ning toetatakse juurdepääsu meditsiiniseadmetele ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele piiriüleste terviseohtude puhul. Lisaks sellele edendab komisjon Euroopa Innovatsiooninõukogu, 103 s.o programmi „Euroopa horisont“ raames loodud Euroopa juhtiva innovatsiooniprogrammi kaudu tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja turustamist epideemiate/pandeemiate ohjamiseks (sealhulgas näiteks täiustatud süsteemid aerosoolide sidumiseks, haigusetekitajate deaktiveerimiseks ja õhuringluse optimeerimiseks, uue põlvkonna kaitsemaskid ja pinnasaastuse kiire kõrvaldamise seadmed).

Reageerimine ja hädaolukorra uuringud

Programmi „Euroopa horisont“ tervisealastes tööprogrammides on endiselt ette nähtud võimalus kasutada teadusuuringute rahalisi vahendeid rahvatervise hädaolukordade puhul. Seda võimalust kasutati 2022. aastal, et toetada projekti EU RESPONSE 104 võrgustikku kliiniliste uuringute tegemisel, et hinnata ahvirõugete ravi, samuti projekti VERDI 105 kohorte haiguse paremaks mõistmiseks.

Komisjon tugineb programmi „Euroopa horisont“ kaudu ka olemasolevatele kohandamisplatvormi uuringutele ja kohortuuringutele, et säilitada ja tugevdada strateegilisi koordineerimismehhanisme ELis ja väljaspool ELi. Need võrgustikud võimaldavad teha pidevaid platvormipõhiseid uuringuid ja püsivaid strateegilisi kohortuuringuid, et epideemia puhkemise korral keskenduda esilekerkivatele haigustele, ning koguda teaduslikke tõendeid erinevate võimalike meditsiinivahendite kohta.

Komisjon osaleb koostöös liikmesriikidega ELi pandeemiaks valmisoleku partnerluse ettevalmistavas etapis, mille raames töötatakse välja pandeemiaks valmisoleku teadusuuringute konsolideeritud kava, millega tugevdatakse liikmesriikidevahelist koostööd, ning valmistatakse ette teadusuuringute juhtimist kriisi ajal, luues ELi püsivalmis kliiniliste uuringute keskuste võrgustiku ja ühtlustades investeeringuid pandeemiaks valmisolekuks ja reageerimiseks, alates alusuuringutest kuni eelkliiniliste ja kliiniliste uuringuteni.

Arvestades põhimõtet, et pandeemia korral ei ole keegi kaitstud enne, kui kõik on kaitstud, on 2022. aasta novembris algatatud ELi üleilmne tervishoiustrateegia 106 Euroopa terviseliidu välismõõtmeks. EL investeerib pandeemiaks valmisoleku ja reageerimissuutlikkuse parandamisse väiksema ja keskmise sissetulekuga riikides, keskendudes eelkõige Sahara-tagusele Aafrikale, kasutades selleks mitmesuguseid vahendeid strateegia „Global Gateway“ raames 107 . Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse ühisettevõte 108 rahastab teadusuuringuid meditsiinivahendite väljatöötamiseks ja katsetamiseks ning kliiniliste uuringute võrgustike ja kohortide arendamiseks, sidudes nende uuringute tulemused Euroopa tiimi algatusega, mis käsitleb vaktsiinide, ravimite ja tervishoiutehnoloogia tootmist ja kättesaadavust Aafrikas (MAV+) ning ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnerlust vaktsiinide tootmise ja tervisesüsteemide säilenõtkuse vallas.

7. RAHVUSVAHELINE MÕÕDE

Rahvusvahelised partnerlused ülemaailmse terviseturbe raamistiku tugevdamiseks

Varasemad tervisealased hädaolukorrad on näidanud, et haigused ei tunnista piire. EL on kaasatud tervisealaste hädaolukordadega tegelemisse rahvusvahelisel tasandil, et vähendada terviseohtude võimalikku levikut ELis. Euroopa terviseliidu välismõõde, ELi üleilmne tervishoiustrateegia, võeti vastu 30. novembril 2022. aastal ja selle eesmärk on suunata kogu ELi tegevust, et tagada inimeste parem tervis ja heaolu kogu elu jooksul ühelt poolt tervisesüsteemide tugevdamise ja üldise tervisekindlustuse edendamise ning teiselt poolt terviseohtude, sealhulgas pandeemiate ennetamise ja nende vastu võitlemise kaudu, kohaldades terviseühtsuse põhimõtet.

New Yorgis 2023. aasta septembris toimunud ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelistel kohtumistel vastu võetud kolmes tervisega seotud poliitilises deklaratsioonis tuberkuloosi, üldise tervisekindlustuse ning pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kohta rõhutati vajadust võtta kiiresti meetmeid riiklike tervisesüsteemide tugevdamiseks ja ülemaailmse terviseturbe parandamiseks, et saavutada tervisega seotud kestliku arengu eesmärgid. Sellega seoses osaleb EL edaspidigi aktiivselt läbirääkimistes, mida peetakse pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitleva WHO konventsiooni, kokkuleppe või muu rahvusvahelise vahendi (pandeemiaid käsitlev leping) vastuvõtmise üle, ning täiendavates läbirääkimistes rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muutmise üle. EL on teinud kaugeleulatuvaid ettepanekuid, mis edendavad võrdsust ja sisaldavad rakendussätteid kogu ennetus-, valmisoleku- ja reageerimistsükli kohta, et saavutada oluline ja konkreetne edasiminek kõigi huvides ja hüvanguks. Mõlema protsessi edukas lõpuleviimine 2024. aasta mais toimuvaks maailma terviseassambleeks on ELi jaoks esmatähtis.

Lisaks on komisjon 2022. aastal G20 algatatud ja Maailmapanga hallatava finantsvahenduse fondi asutajaliige ja rahastaja. Fond pakub pikaajalist rahastamist, et tugevdada pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise suutlikkust ning võimekust väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, ning tegeleb kriitiliste puudustega riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil tehtavate investeeringute ja pakutava tehnilise toe kaudu.

Tunnistades olulist võimalust tugevdada ülemaailmseid kohustusi seoses võitlusega antimikroobikumiresistentsusega, on EL esitanud üksikasjaliku ettepaneku konkreetsete antimikroobikumiresistentsust käsitlevate sätete kohta osana läbirääkimistest WHO rahvusvahelise lepingu üle pandeemiate ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise kohta. EL on võtnud endale kohustuse teha antimikroobikumiresistentsusega seotud ülemaailmset koostööd ja korraldas 14.–15. novembril 2023 antimikroobikumiresistentsuse transatlantilise töörühma kohtumise, kus osalesid ELi, USA, Kanada, Norra ja Ühendkuningriigi ametiasutused, et teha koostööd ja jagada parimaid tavasid, et tugevdada riigisiseseid ja ülemaailmseid jõupingutusi. EL toetab ka rahvusvahelisi jõupingutusi antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks G7 ja G20 raames ning osaleb 2024. aastal toimuva ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise antimikroobikumiresistentsuse teemalise kohtumise ettevalmistamises. Oma rahalise toetusega ÜRO antimikroobikumiresistentsuse mitmepoolsele sihtfondile toetab EL väikese ja keskmise sissetulekuga riikide jõupingutusi, et tugevdada nende suutlikkust võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eesmärk on anda abi igale taotluse esitanud riigile nii ELis kui ka väljaspool ELi. Siiani on 2023. aastal ELi-välistelt riikidelt liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu saadud kümme COVID-19-ga seotud toodete (vaktsiinid, meditsiiniseadmed jne) taotlust ning kõik need on täielikult rahuldatud ELi liikmesriikide ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevate riikide pakkumistega. Lisaks sellele võib komisjon vajaduse korral Euroopa humanitaarabiüksuse kaudu toetada ka otseselt tervishoiu valdkonna humanitaarabi partnereid, pakkudes täiendavaid hädaabikomplekte (nt peavarju rajamise, hügieeni- ja koolerakomplektid), samuti terviseekspertide lähetamist (tihedas koostöös ECDCga) tervisealase hädaolukorra puhul humanitaarabina.

ELi rahastatavate teadusuuringute ja innovatsioonitegevuste rahvusvaheline mõõde

Selleks et paremini kooskõlastada pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitlevaid teadusuuringuid, on EL aidanud luua ja rahastab ülemaailmset nakkushaigusteks valmisoleku teaduskoostööd (GloPID-R). Tema kliiniliste uuringute koordineerimise tegevuskavas on kindlaks määratud rahastajatele suunatud juhiste tuumana epideemiaks valmis kliiniliste uuringute võrgustikud ja platvormid, paindlikud ja tõhusad kliinilised uuringud ning õiglane uurimiskeskkond. GloPID-Ri piirkondlikud keskused Aafrikas ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas toetavad tugevamat koordineerimist piirkondlikul tasandil.

Kliiniliste uuringute alase ülemaailmse koostöö edendamiseks ühendab ELi rahastatud Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse assotsiatsioon 26 Aafrika ja 15 Euroopa riiki kliiniliste uuringute partnerluses, mis loodi 2003. aastal, et edendada mitut riiki hõlmavaid kliiniliste uuringute võrgustikke Aafrikas ja koostööd Euroopaga. Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerlus on praegu ühisettevõttena oma kolmandas tegevusetapis ning on suurendanud teadusuuringute suutlikkust ja kiirendanud uute või täiustatud meditsiiniliste protseduuride väljatöötamist vaesusega seotud nakkushaiguste, sealhulgas Sahara-taguses Aafrikas tekkivate ja uuesti tekkivate haiguste avastamiseks, raviks ja ennetamiseks, kasutades selleks kliiniliste uuringute kõiki etappe, kusjuures põhirõhk on II ja III etapi uuringutel.

Rahvusvaheliste sidusrühmade kaasamine ja koostöö nendega on ülemaailmse pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise tugevdamiseks hädavajalik. Viimase aasta jooksul on jätkatud Ameerika Ühendriikide strateegilise valmisoleku ja reageerimise ametiga (ASPR) 2022. aastal sõlmitud halduskokkuleppe rakendamist, sealhulgas ekspertide vahetuse ja areneva partnerluse kaudu, mis käsitleb innovatsiooni rahastamist diagnostikasektoris, eelkõige haiguspuhangute varajase avastamise tehnoloogiate vallas. HERA laiendab koostööd ka partneritega Aasias ning sõlmis hiljuti halduskokkulepped Korea Vabariigi tervise- ja hoolekandeministeeriumi ning Jaapani meditsiiniuuringute ja arendustegevuse ametiga.

Tihe koostöö jätkub ka Ukraina ja teiste naaberriikidega, samuti partneritega maailma lõunapoolsetes riikides, eelkõige Aafrikas. Valmisolekuetapi põhieesmärgid on seire- ja järjendamissuutlikkuse parandamine, andmevahetuse hõlbustamine ning asjakohaste meditsiinivahendite kestliku tootmise ja jaotamise suutlikkuse toetamine, et partnerid saaksid kriisiolukorras kiiresti avastada probleemsed haigusetekitajad ja neid iseloomustada ning et neil oleks hea ja kiire juurdepääs meditsiinivahenditele.

See hõlmab ka rahvusvaheliste partnerluste kaudu tehtavat tööd (nt GH-EDCTP3JU, et edendada Aafrikat mõjutavate nakkushaiguste vastaste meditsiinivahendite väljatöötamist). Komisjon on investeerinud programmi „EL tervise heaks“ raames ligikaudu 25 miljonit eurot pandeemiaks valmisoleku valdkonna ülemaailmsetesse, piirkondlikesse ja riiklikesse algatustesse. Meetmed hõlmavad toetust prioriteetsete terviseohtude (nt Ebola ja Marburgi viiruse) vastaste vaktsiinide ja ravimeetodite hilise etapi kliinilistele uuringutele, järjendamissuutlikkuse suurendamist Aafrikas koostöös Aafrika haiguste tõrje keskusega (CDC) ning andmete kogumist uute haigusetekitajate kohta Aafrikas koostöös WHO pandeemiakeskuse ja WHO AFROga.

ELi digitaalsed COVID-tõendid ja WHO üleilmne digitaalsete tervisetõendite võrgustik (WHO Global Digital Health Certification Network)

ELi digitaalse COVID-tõendi väljatöötamise ja kasutamise tähtsus võitluses COVID-19 pandeemiaga on olnud suur. Pandeemia ajal hõlbustas ELi digitaalne COVID-tõend reisimist ELis, kui peeti vajalikuks kehtestada reisipiiranguid. See võimaldas ka need piirangud koordineeritud viisil tühistada, kui see sai võimalikuks.

ELi digitaalsel COVID-tõendil oli ka oluline rahvusvaheline mõõde. Avatud lähtekoodiga tehnoloogiatel ja standarditel põhinev süsteem võimaldas luua ühenduse kolmandate riikidega, kes väljastasid tõendeid vastavalt ELi digitaalse COVID-tõendi nõuetele ja tehnilisele kirjeldusele. ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemiga oli ühendatud 78 riiki ja territooriumi ning sellest sai kõige laialdasemalt kasutatav lahendus digitaalsete COVID-19 tõendite väljastamiseks ja valideerimiseks. Selle süsteemi kaudu oli rohkem kui 1,8 miljardil inimesel juurdepääs koostalitlusvõimelistele digitõenditele ning ainuüksi ELis anti välja rohkem kui 2,3 miljardit tõendit.

WHO tegi pandeemia algusest alates koostööd kõigi WHO piirkondadega, et määrata kindlaks COVID-19 tõendite üldised suunised, tunnistades olemasolevat tühimikku ja jätkuvat vajadust ülemaailmse mehhanismi järele, mis toetaks tervishoiudokumentide päritolu ja autentsuse kahepoolset kontrollimist pandeemiaks valmisoleku ja ravi järjepidevuse tagamiseks. Toetudes kogemustele ELi digitaalse COVID-tõendiga lõi WHO 2023. aasta juunis üleilmse digitaalse tervisetõendite võrgustiku (GDHCN), mis tugineb ELi digitaalse COVID-tõendi raamistiku, põhimõtete, tehniliste kirjelduste ja avatud tehnoloogiate tugevale alusele. WHO ja komisjon on kokku leppinud partnerluses, et hõlbustada ELi digitaalse COVID-tõendi kasutuselevõttu ning koostööd seoses GDHCNi toimimise ja edasise arendamisega. GDHCN võimaldab kogu maailmal saada kasu digitõendite ühtlustamisest, austades ja edendades samal ajal ühiseid väärtusi ning läbipaistvuse ja avatuse, kaasatuse, aruandekohustuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse, turvalisuse, ülemaailmse skaleeritavuse ja võrdsuse põhimõtteid. Komisjoni ja WHO partnerluse eesmärk on töötada WHO süsteemi tehnilise arendamise nimel, kasutades etapiviisilist lähenemisviisi, et hõlmata tulevikus täiendavaid kasutusviise (see võib hõlmata näiteks rahvusvahelise vaktsineerimis- või profülaktikatõendi digiteerimist). Selliste digilahenduste laiendamine on oluline, et tagada inimestele parem tervis kogu maailmas.

ELi meetmed Ukraina toetuseks

Venemaa sõda Ukraina vastu on olnud suur humanitaarkriis, mis on mõjutanud Ukraina tervisesüsteemi ja ohustanud rahvatervist nii Ukrainas kui ka mujal. ELi liikmesriigid ja komisjon on saatnud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu meditsiinivahendeid kaitseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute ning hädaolukordade eest Ukrainas. Samuti on komisjon loonud kava, et lihtsustada ELi äriühingute poolt Ukrainale liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu annetatavate meditsiinikaupade logistikat.

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi loodud meditsiinilise evakuatsiooni (MEDEVAC) süsteem on toiminud alates 2022. aasta märtsist. See on siiani võimaldanud turvaliselt evakueerida üle 2 800 haavatu ja raskelt haige Ukraina patsiendi nii Ukrainast kui ka naaberriikidest 21 Euroopa riigi haiglatesse. Selline kollektiivne meditsiinilise evakuatsiooni süsteem on ELi tasandil enneolematu. Komisjon on loonud ka meditsiinirajatise spetsiaalses sõlmpunktis Poolas, et parandada Euroopa haiglatesse transportimist ootavate patsientide heaolu ning suurendada meditsiinilise evakuatsiooni usaldusväärsust ja prognoositavust. RescEU strateegilisest reservist on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse lähetatud rohkem kui 56 miljoni euro väärtuses meditsiinilisi ja keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude eest kaitse vahendeid ja seadmeid, sealhulgas maske, kaaliumjodiidi tablette, ventilaatoreid ja muid esemeid.

8. JÄRELDUSED

Käesolevas aruandes on kirjeldatud ELi meetmeid ja suutlikkust, mis on loodud tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemiseks pärast COVID-19 pandeemiat ja tuginedes COVID-19-eelsele ELi terviseturbe ülesehitusele. Keskenduti meetmetele, millega rakendatakse määrust (EL) 2022/2371, et järgida määruse artiklis 9 sätestatud nõuet esitada aruanne ELi ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Lisaks kirjeldati käesolevas aruandes käimasolevaid algatusi ja rahvatervisega tihedalt seotud tööd teistes ELi poliitikavaldkondades, nt teadusuuringud, hädaabi, rahvusvaheline koostöö jne.

Nagu me teame, tõi COVID-19 pandeemia meie tervisesüsteemidesse ja ellu suure murrangu, kuid see pakkus ka ootamatu võimaluse täiustada meie terviseturbe raamistikku, et see oleks paremini valmis toime tulema suurte tulevaste terviseohtudega. Kuigi hoolimata meie püüdlustest ennetada ja planeerida ei pruugi me teada, mida tulevik toob, on EL võtnud siiski kasutusele ajakohastatud ennetus-, valmisoleku- ja reageerimisstruktuurid, mis on märgatavalt suurendanud meie kollektiivset suutlikkust reageerida mis tahes tulevasele hädaolukorrale. ELi tasandi terviseturbe raamistik lisab liikmesriikide põhiülesannetele tervise ja tervishoiuteenuste osutamise valdkonnas olulise lisamõõtme. Terviseohud ei tunnista piire, kuid üheskoos oleme paremini valmis nende vastu võitlema, sealhulgas ülemaailmsete partnerlussuhete kaudu.

(1)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2371, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL (ELT L 314, 6.12.2022, lk 26; https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2022/2371/oj) .

(2)

Komisjoni otsus ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomise kohta (COM(2021) 6712 final).

(3)

COM(2021) 380 final.

(4)

COM(2022) 669 final.

(5)

Määruse 2022/2371 artiklis 9 on sätestatud, et komisjon esitab 27. detsembriks 2023 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ennetuse, valmisoleku ja reageerimise kavandamise seisu ja edusammude kohta liidu tasandil.

(6)

Nagu on määratletud määruse (EL) 2022/2371 artikli 3 punktis 7:    

„terviseühtsuse põhimõte“ – mitut valdkonda hõlmav lähenemisviis, milles tunnustatakse, et inimeste tervis on seotud loomade tervise ja keskkonnaga ning et terviseohtude vastu võitlemise meetmetes tuleb neid kolme mõõdet arvesse võtta.

(7)

Vt määruse 2022/2371 artikli 2 lõige 1.

(8)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/coronavirus-response/public-health/eu-vaccines-strategy_en  

(9)

  https://www.thelancet.com/journals/laninf/article/PIIS1473-3099(22)00320-6/fulltext  

(10)

  https://www.who.int/publications/i/item/9789241580496  

(11)

  https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/interim-public-health-considerations-covid-19-vaccination-roll-out-during-2023  

(12)

Nõukogu 7. detsembri 2018. aasta soovitus vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta (ELT C 466, 28.12.2018, lk 1–7; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ%3AJOC_2018_466_R_0001 ).

(13)

  https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-12/2019-2022_roadmap_en.pdf  

(14)

  https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/8ba3bd75-7c38-11ed-9887-01aa75ed71a1/language-et  

(15)

  https://knowledge4policy.ec.europa.eu/projects-activities/behavioural-insights-eu-bi4eu_et  

(16)

  https://vaccination-info.eu/et  

(17)

  https://health.ec.europa.eu/non-communicable-diseases/expert-group-public-health_et  

(18)

  https://eva.ecdc.europa.eu/  

(19)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2021:44:FIN  

(20)

  https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/Health-burden-infections-antibiotic-resistant-bacteria.pdf

(21)

  https://health.ec.europa.eu/system/files/2020-01/amr_2017_action-plan_0.pdf  

(22)

Nõukogu soovitus terviseühtsuse põhimõtte raames antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks võetavate ELi meetmete tõhustamise kohta (2023/C 220/01) (ELT C 220, 22.6.2023, lk 1–20;

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023H0622%2801%29 ).

(23)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/european-health-union/reform-eu-pharmaceutical-legislation_en

(24)

Garantiikirjaga tagatakse arendajale täiendav aastapikkune andmekaitse, et kaitsta seda ravimit konkurentsi eest, mille jaoks garantiikiri antakse.

(25)

  https://health.ec.europa.eu/funding/eu4health-programme-2021-2027-vision-healthier-european-union_et

(26)

Vt ka allpool osa, mis käsitleb ohutuid ja tõhusaid ravimeid ja meditsiiniseadmeid.

(27)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Raviminappuse haldamine ELis“ (COM(2023) 672 final;  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM:2023:672:FIN ).

(28)

  https://gardp.org/  

(29)

  https://www.who.int/groups/secure-expanding-sustainable-access-to-antibiotics

(30)

Meetme CP-g-06.7: „Piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja nendele reageerimise tugevdamine üleilmsel tasandil“ (programmi „EL tervise heaks“ tööprogramm 2021) jaoks eraldati kokku 8 miljonit eurot.

(31)

Komisjon on välja kuulutanud 82 miljoni euro suuruse hanke: „Uuenduslike meditsiinivahendite väljatöötamise ja kättesaadavuse kiirendamine“.

(32)

  https://www.jpiamr.eu/activities/one-health-amr/design-oh-amr/  

(33)

https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/topic-details/horizon-hlth-2024-disease-09-01  

(34)

  Programm „Euroopa horisont“ (europa.eu)

(35)

  eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019DC0128

(36)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

(37)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0400  

(38)

  https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-amending-water-directives_en

(39)

  https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-revised-urban-wastewater-treatment-directive_en

(40)

Maakasutuse raamuuring (LUCAS) on regulaarne ühtlustatud uuring, mida korraldab Euroopa Statistikaamet (Eurostat) koostöös teiste komisjoni talitustega, et koguda teavet maakasutuse kohta kõigis liikmesriikides.

(41)

  https://esdac.jrc.ec.europa.eu/projects/lucas

(42)

  https://esdac.jrc.ec.europa.eu/

(43)

  https://www.nature.com/articles/nature06536  

(44)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32003L0099 ).

(45)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2006. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1–208;

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0429&qid=1699617422821 ).

(46)

Vt ka terviseohutuse komiteed käsitlev osa allpool.

(47)

  https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2020/689/oj  

(48)

  https://www.izsvenezie.com/reference-laboratories/avian-influenza-newcastle-disease/  

(49)

 Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211–340, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020R0689&qid=1699963567960 ).

(50)

  https://climate-adapt.eea.europa.eu/en/observatory  

(51)

  https://www.who.int/europe/publications/i/item/EURO-Budapest2023-6  

(52)

  https://www.cop28.com/en/cop28-uae-declaration-on-climate-and-health  

(53)

  https://www.who.int/publications/i/item/9789289071918  

(54)

  https://cinea.ec.europa.eu/programmes/life_en  

(55)

  https://www.eea.europa.eu/en/about/who-we-are/projects-and-cooperation-agreements/european-climate-risk-assessment  

(56)

  Vt näiteks https://www.eea.europa.eu/publications/air-quality-in-europe-2022/health-impacts-of-air-pollution

(57)

  https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_6278    

(58)

Vt antimikroobikumiresistentsust käsitlev osa eespool.

(59)

  https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-revision-industrial-emissions-directive_en

(60)

  https://environment.ec.europa.eu/topics/soil-and-land/soil-health_en

(61)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L:2023:234:TOC

(62)

Liidu elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad nii liikmesriigid kui ka kümme kolmandat riiki.

(63)

SWD(2020) 3 final.

(64)

Üleeuroopalised suurõnnetuste stsenaariumid on üks juhtalgatusi, mis tuleneb komisjoni poolt 2023. aasta veebruaris esitatud ELi suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkidest: https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/european-disaster-risk-management/european-disaster-resilience-goals_en .

(65)

COM(2022) 780 final.

(66)

  https://health.ec.europa.eu/publications/hera-factsheet-health-union-identifying-top-3-priority-health-threats_en

(67)

  https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/coronavirus-response/public-health_et#ensuringtheavailabilityofsuppliesandequipment

(68)

Vt uuring „Surveillance during the COVID-19 epidemic and other epidemics:
lessons learnt“ („COVID-19 epideemia ja muude epideemiate aegne seire: saadud kogemused“), https://www.nivel.nl/en/project/1920 .

(69)

  https://health.ec.europa.eu/health-security-and-infectious-diseases/surveillance-and-early-warning/eu-reference-laboratories-public-health-calls-application_en

(70)

   https://www.pasteur.fr/en/home/institut-pasteur/institut-pasteur-throughout-world/international-research-programs/durable-large-scale-project-emerging-diseases-within-eu4health-european-program

(71)

  https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/epipulse-european-surveillance-portal-infectious-diseases

(72)

  https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/european-surveillance-system-tessy  

(73)

  https://www.who.int/initiatives/eios  

(74)

  https://health.ec.europa.eu/latest-updates/hera-it-system-athina-collect-intelligence-and-assess-threats-call-tender-published-2023-04-25_en  

(75)

  https://united4surveillance.eu/  

(76)

CP-g-22-04.01. Toetuste allkirjastamine peaks toimuma 2023. aasta lõpus.

(77)

  https://mood-h2020.eu/  

(78)

  https://www.veo-europe.eu/

(79)

  https://www.phiri.eu/  

(80)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 1998. aasta otsus nr 2119/98/EÜ, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1–7) ( https://eur-lex.europa.eu/eli/dec/1998/2119/oj ).

(81)

Erileping Alboris Consortiumiga BEACON FWC DIGIT/2020/OP/0005 – BEACON Lot 2 raames.

(82)

Kehtestatud kahe rakendusaktiga, mille komisjon võttis vastu mais (C/2021/3921) ja juulis 2021 (C/2021/5595).

(83)

Tippajal ühendas ePLF viit liikmesriiki: Itaalia, Malta, Sloveenia, Hispaania ja lühikest aega Prantsusmaa. Selle tegelik kasutamine jäi siiski väga piiratuks: 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni vahetati vaid 256 sõnumit.

(84)

Nende jõupingutuste tulemusena saab ePLFiga ühendatud liikmesriikide saadetud sõnumeid tehniliselt edastada liikmesriikidele, kasutades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi valikulise sõnumiedastuse funktsiooni. ECDCs jätkub töö selle nimel, et liikmesriigid saaksid varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi valikulise sõnumiedastuse funktsiooni kaudu saadetud sõnumeid vastu võtta ePLFi abil, kui süsteem tulevase kriisi ajal uuesti aktiveeritakse.

(85)

  https://health.ec.europa.eu/health-security-and-infectious-diseases/crisis-management/list-authorities-represented-health-security-committee/health-security-committee-reports_en

(86)

  https://health.ec.europa.eu/publications/preparing-winter-20232024-address-respiratory-infections-caused-sars-cov-2-and-other-viruses_en  

(87)

 Komisjoni 11. septembri 2023. aasta otsus, millega moodustatakse rahvatervise hädaolukorra nõuandekomitee eksperdirühm (C(2023) 6017) ( https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/mex_23_4442 ).

(88)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta määrus (EL) 2022/123, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes (ELT L 20, 31.1.2022, lk 1–37;   https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022R0123 ).

(89)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022L2557&qid=1699961915719 ).

(90)

Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta (EÜT L 345, 23.12.2008, lk 75; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0114&qid=1699961985226 ).

(91)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023DC0526  

(92)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R0123  

(93)

  https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/conducting-after-action-reviews-public-health-response-covid-19-update-0  

(94)

  https://cohesiondata.ec.europa.eu/2021-2027-Categorisation/2021-2027-Finances-details-categorisation-multi-fu/hgyj-gyin  

(95)

  https://www.oecd-ilibrary.org/social-issues-migration-health/health-at-a-glance-europe-2022_507433b0-en;jsessionid=-ZyVma6ABAN0VaaG5paqz-epR3sPXjuLlFsJ5MXW.ip-10-240-5-108  

(96)

  https://www.who.int/news/item/02-03-2022-covid-19-pandemic-triggers-25-increase-in-prevalence-of-anxiety-and-depression-worldwide  

(97)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/promoting-our-european-way-life/european-health-union/comprehensive-approach-mental-health_et  

(98)

  https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe/health_en  

(99)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52023DC0298  

(100)

  https://www.thelancet.com/journals/lanres/article/PIIS2213-2600(23)00268-0/fulltext  

(101)

  https://health.ec.europa.eu/health-emergency-preparedness-and-response-hera/hera-invest_en  

(102)

  https://investeu.europa.eu/index_en  

(103)

  https://eic.ec.europa.eu/system/files/2023-08/EIC-WP2023-amended.pdf  

(104)

  https://eu-response.eu/  

(105)

  https://verdiproject.org/  

(106)

  https://health.ec.europa.eu/system/files/2023-03/international_ghs-report-2022_en.pdf  

(107)

  https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/stronger-europe-world/global-gateway_en  

(108)

  https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/health/edctp_en