EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.9.2023

COM(2023) 570 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Digikümnendi olukorda käsitlev 2023. aasta aruanne

{SWD(2023) 570 final} - {SWD(2023) 571 final} - {SWD(2023) 572 final} - {SWD(2023) 573 final} - {SWD(2023) 574 final}

Sisukord

1. Sissejuhatus: Euroopa digikümnendi eesmärkide elluviimine    

2. Peamised Euroopa digipööret edasi viivad tegurid 2022. aastal    

3. Digipööre suveräänse ja konkurentsivõimelise Euroopa nimel    

3.1 Põhisuund: digitaristud    

3.1.1 Eesmärk: gigabitivõrgud ja kiired traadita võrgud kõigile    

3.1.2 Eesmärk: pooljuhid    

3.1.3 Eesmärk: servasõlmed    

3.1.4 Eesmärk: kvantarvutus    

3.2 Põhisuund: ettevõtete digipööre    

3.2.1 Eesmärk: digitehnoloogia kasutuselevõtt    

3.2.2 Eesmärk: VKEde digimahukus    

3.2.3 Eesmärk: ükssarvikud    

3.3 Digikümnendi eesmärk: küberturvalisus    

3.4 Digikümnendi eesmärk: vastupanuvõime    

4. Digipööre ELi inimeste ja ühiskonna võimestamiseks    

4.1 Põhisuund: digioskused    

4.1.1 Eesmärk: elementaarsed digioskused    

4.1.2 Eesmärk: IKT-spetsialistid    

4.2 Põhisuund: avalike teenuste digitaliseerimine    

4.2.1 Eesmärk: peamised avalikud teenused    

4.2.2 Eesmärk: e-identimine    

4.2.3 Eesmärk: digitaalsed terviselood    

4.3 Digikümnendi eesmärk: põhiõiguste kaitse ja demokraatliku ühiskonna võimestamine    

4.4 Digikümnendi eesmärk: inimkeskse keskkonna edendamine – keskendumine laste kaitsele    

5. Digipööre ELi rohelise kokkuleppe toetamiseks    

6. Rahvusvaheline mõõde    

7. Järeldused    

1. Sissejuhatus: Euroopa digikümnendi eesmärkide elluviimine

Esimeses aruandes Euroopa digikümnendi olukorra kohta tehakse kokkuvõte edusammudest, mida EL on teinud eduka digipöörde saavutamisel inimeste, ettevõtete ja keskkonna hüvanguks, nagu on sätestatud otsuses, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 1 (edaspidi „digikümnendit käsitlev otsus“. Aruandes analüüsitakse digitaalpoliitika arengut ning kirjeldatakse ELi edusamme kokkulepitud sihtide ja eesmärkide saavutamisel, andes seega ülevaate ELi seisust digikümnendi poliitikaprogrammi rakendamise alguses. 

Joonisel 1 on esitatud digikümnendi eesmärkidel ja sihtidel põhinev ELi edusammude üldine analüüs, üksikasjalikuma ülevaate saab käesoleva aruande lisas olevatest riigiaruannetest.

Joonis 1. Kokkuvõte edusammudest 2030. aastaks seatud digikümnendi eesmärkide saavutamisel 2

Joonis 1 toob esile vajaduse kiirendada ja süvendada ühiseid jõupingutusi, sealhulgas poliitikameetmetega ja investeeringutega 3 digitehnoloogiasse, -oskustesse ja -taristutesse, mis on geopoliitika, ühiskonna, majanduse ja keskkonna jaoks olulised tegurid. Sellest lähtudes sisaldab käesolev aruanne liikmesriikidele mõeldud konkreetseid soovitusi, mida tuleks enne riiklike strateegiliste tegevuskavade vastuvõtmist ja nende edaspidisel kohandamisel silmas pidada. Aruande lisas antud riigipõhised soovitused põhinevad iga liikmesriigi tulemustel ja potentsiaalil toetada ühiseid jõupingutusi digikümnendi sihtide ja eesmärkide saavutamiseks.

Aruandes käsitletakse digikümnendi digiõiguste ja -põhimõtete Euroopa deklaratsiooni järelevalvet; selles deklaratsioonis on ELi arusaam digipöördest sõnastatud põhimõteteks ja kohustusteks 4 . EL seab selle deklaratsiooniga digipöörde keskmesse inimesed, toetades solidaarsust ja kaasamist ühenduvuse kaudu, rõhutades valikuvabaduse ja õiglase digikeskkonna tähtsust, soodustades digitaalses avalikus ruumis osalemist ning suurendades turvalisust ja kestlikkust. Deklaratsioon annab selge lähtepunkti selle kohta, mis tüüpi digipööret EL soovib, ning eelkõige antakse selles poliitikakujundajatele ja ettevõtjatele juhiseid uute tehnoloogiate käsitlemiseks.

Digikümnendi poliitikaprogramm tugineb tihedale koostööle liikmesriikidega, et tagada ühised edusammud ning kõigi sidusrühmade kaasamine Euroopa, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil. See täiendab majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist, millel on tugev digimõõde: riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ette nähtud rahaliste vahendite kogusummast 26 % (130 miljardit eurot 502 miljardist eurost) on praegu mõeldud digipöördeks 5 .

2. Peamised Euroopa digipööret edasi viivad tegurid 2022. aastal

2022. aastal kiirenesid ELi digipööret mõjutavad põhisuundumused veelgi: tehnoloogia üha kiirem areng, näiteks generatiivse tehisintellekti, kliimamuutuste ning nendega seotud ühiskondlike ja majanduslike probleemide valdkonnas, suurenev nõudlus kiire ühenduvuse järele, 7 demokraatiat ja ELi väärtusi ohustavate sisemiste ja väliste riskide suurenemine ning multipolaarse maailma kujunemine intensiivistuva tehnoloogilise võidujooksu taustal 8 . Tehnoloogiliste muutuste võimalik mõju on märkimisväärne ja seetõttu on vaja, et EL oleks oma üleminekus paindlik ja kiire.

Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja taustal, aga ka konkureerivatest strateegilistest huvidest ja väärtustest tulenevalt mõnes valdkonnas suurenenud majandusliku killustumise riskide tõttu suurenes 2022. aastal geopoliitika tähtsus. Seoses elamiskulude kasvuga, küberrünnete arvu pideva ja märkimisväärse suurenemisega Euroopas ning toodete ja teenuste tarneahelate häiretega on geopoliitika hakanud inimeste ja ettevõtjate igapäevast tegevust tugevalt mõjutama 9 .

Digitehnoloogia on nende geopoliitiliste pingete ja kiireneva tehnoloogilise võidujooksu keskmes, kus kiirusel ja haardeulatusel on oluline roll, et saavutada tulevases maailmamajanduses juhtpositsioon ja seda säilitada 10 . Süsteemsetel digitaalsetel uuendustel on potentsiaal tekitada ülekanduvat mõju eri majandussektorites. See annab üleilmses digitaalses ökosüsteemis end kindlalt sisse seadnud juhtivatele ettevõtetele täiendava eelise, mis avaldab märkimisväärset mõju ELi konkurentsivõimele, majanduskasvule ja suveräänsusele.

Joonis 2. Digivaldkonna tegevuste jaotus valitud geograafilistes piirkondades (2009–2022)

Allikas: Calza jt, „Analytical insights into the global digital ecosystem (DGTES)“, 2023 11 .

IKT kui ühe suurima tööstusharu maailmaturu maht küündib 2023. aastal prognooside kohaselt 6 triljoni euroni. ELi positsiooni joonisel 2 kujutatud üleilmses ökosüsteemis saaks siiski oluliselt parandada. Veelgi olulisem on see, et ELi osa IKT maailmaturu tulust on viimasel kümnendil järsult kahanenud 21,8 %-lt 2013. aastal 11,3 %-le 2022. aastal, samas kui Ameerika Ühendriikide osa suurenes 26,8 %-lt 36 %-le 12 . Praegu tugineb EL enam kui 80 % digitoodete, samuti digiteenuste ja -taristute ning digitaalse intellektuaalomandi puhul välisriikidele. Näiteks pooljuhtide puhul sõltuvad Ameerika Ühendriigid ja EL kuni 75–90 % ulatuses Aasias toimuvast tootmisest 13   14 .

Seda arvesse võttes on EL eelmise aasta jooksul hoogustanud meetmeid, et taastada oma tehnoloogiline juhtpositsioon ja hõlbustada digipööret ning suurendada ühtlasi oma vastupanuvõimet 15 . Olles maailma suurim integreeritud turuga ala, 16 on EL hoogustanud meetmeid strateegilistest sõltuvustest ülesaamiseks, eriti kriitilise tooraine, pooljuhtide, IT-tarkvara (pilve- ja servatarkvara) ning küberturvalisuse tehnoloogia ja suutlikkuse valdkonnas 17 . Selleks on läbi viidud reforme ja tehtud investeeringuid, aidates seega kaasa digikümnendi eesmärkide saavutamisele. Näiteks on ELi kiibimäärus alates selle esitamisest möödunud aasta veebruaris andnud turule õigeid signaale ning juba on teatatud avaliku ja erasektori kavandatud investeeringutest 100 miljardi euro ulatuses 18 . EL on investeerinud ka kõrgjõudlusega arvutitesse ning praegu kuulub ELile kaks maailma viiest kõige võimsamast superarvutist 19 . Samuti on üliolulised sihipärased jõupingutused teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, näiteks programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi raames, et parandada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni alast positsiooni võrreldes üleilmsete konkurentidega ning anda sellega täiendav panus ELi pikaajalisse konkurentsivõimesse ja vastupidavusse ning strateegiliste sõltuvuste vähendamisse 20 .

Täpsemalt öeldes toetab EL juba 165 miljardi euro suuruse liidu rahastusega, mis peaks andma otsese panuse digikümnendi eesmärkide saavutamisse, digikümnendit mitme programmi kaudu, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastust 21 . Nagu aga nähtub joonisest 1 („Kokkuvõte edusammudest 2030. aastaks seatud digikümnendi eesmärkide saavutamisel“), ei ole ELi digipöörde edukas elluviimine kaugeltki kindel ning selleks on vaja täiendavaid poliitikameetmeid, tegevusi ja investeeringuid, mis rõhutab seda, kui oluline on ühendada jõud, eelkõige mitut riiki hõlmavate projektide kaudu. Keerulise geopoliitilise olukorra ja üleilmse tehnoloogilise võidujooksu tõttu on see veelgi vajalikum.

Digikümnendi otsustava tähtsusega element on uute ühiste digitaalsete tööstusprojektide kiirem elluviimine. ELi, liikmesriikide ja erasektori ressursse koondavate mitut riiki hõlmavate projektide väljatöötamine ja rakendamine on kiirem ja paindlikum tänu Euroopa digitaristu konsortsiumidele (EDIC), mis on digikümnendit käsitleva otsusega kasutusele võetud uus rakendusmehhanism. Seda rõhutab märkimisväärne arv projekte, mille liikmesriigid on Euroopa digitaristu konsortsiumide kaudu rakendamiseks juba välja pakkunud 22 .

Samal ajal on komisjon ajakohastanud oma riigiabimeetmeid ja eelkõige kiitnud heaks üldise grupierandi määruse 23 muudatused, mis võivad ELi digipööret soodustada ja lihtsustada ning kiirendada üldsuse toetuse saamist ELi digipöördele, hõlbustades investeeringute tegemist digitehnoloogiasse ja ühenduvusse. See kätkeb uusi võimalusi, et testida digitaalse innovatsiooni keskusi ja eksperimenteerimisvahendeid ning viia läbi edasipüüdlikke ühenduvusprojekte lairiba püsivõrkude, mobiilsidevõrkude (nt 5G võrkude) ja tagasiühenduse võrkude kasutuselevõtuks, eesmärgiga tuua kvaliteetne taristu ebapiisava lairibaühenduse levialaga piirkondadesse, eelkõige maapiirkondadesse ja äärealadele. Läbivaadatud üldine grupierandi määrus soodustab samuti abi andmist teatavatele ühishuviprojektidele, mida rahastatakse või mis on saanud kvaliteedimärgise Euroopa ühendamise rahastu (CEF2) raames, mis on eriti oluline piiriüleste 5G koridoride ning teatavate magistraalvõrkude ja merekaablite puhul. Lisaks kehtestatakse läbivaadatud üldise grupierandi määrusega erand teavitamisnõudest teatavate abimeetmete puhul, mida antakse vautšerite kujul tarbijatele kaugtöö, veebiõppe või koolitusteenuste hõlbustamiseks või VKEdele, kui on täidetud teatavad tingimused.

3. Digipööre suveräänse ja konkurentsivõimelise Euroopa nimel

ELi digikümnendi kujundamise keskmes on eesmärk saavutada digitaalselt suveräänsem, vastupidavam ja konkurentsivõimelisem Euroopa Liit. Selles kontekstis on ELi digipöörde alustalaks digitaristud, eelkõige ühenduvus, ning tugevate digisüsteemide arendamiseks Euroopas ja ELi digitaalse suutlikkuse ja oskusteabe suurendamiseks on oluline ettevõtete digipööre. Edusammud nendes põhisuundades 25 on hädavajalikud, et soodustada selliste üleilmsete digiettevõtjate esiletõusu Euroopas, kes kujundavad tulevasi ärimudeleid ning digitehnoloogiat ja -rakendusi, mis hõlmavad Euroopa väärtusi ja aitavad edendada ELi huve.

Järgmistes punktides antakse ülevaade kahes eespool nimetatud põhisuunas tehtud edusammudest. Analüüsi täiendab ka ülevaade edusammudest küberturvalisuse ja vastupidavusvõimega seotud digikümnendi eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse nende olulisust ja asjakohasust praeguses kontekstis.

3.1 Põhisuund: digitaristud

Digikümnendit käsitlevas otsuses on seatud digitaristute valdkonnas neli eesmärki. Esiteks peaks gigabitivõrk olema kõigile kättesaadav ja kõik asustatud piirkonnad peaksid olema kaetud toimiva 5G-võrguga. Teiseks peaks EL tootma vähemalt 20 % maailma tipptasemel pooljuhtidest. Kolmandaks peaks EL kasutusele võtma vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme. Neljandaks peaks ELis olema 2025. aastaks esimene kvantkiirendusega arvuti.

3.1.1 Eesmärk: gigabitivõrgud ja kiired traadita võrgud kõigile

Nagu Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis on kajastatud, on püsi- ja mobiilsideühendus digipöörde ja kaasamise eeltingimus ning oluline tegur. EL läheneb määrava tähtsusega hetkele, mil tehnoloogia arengu ning maapealsete, kosmose- ja meretaristute vahelise sünergia tulemusena kujunevad kiiresti välja uued ühenduvusteenused. Kaalul on palju, sest hinnangute kohaselt kasvatab 5G ja 6G toega tegevus 2030. aastaks kogu maailmas majandust 3 triljoni euro võrra 26 . Selle teoks tegemiseks on vaja suuri jõupingutusi poliitikameetmete raames, mis ühendavad õiguslikud stiimulid, mitut riiki hõlmavate projektide käigus tehtava koostöö ja rahastamise.

Digikümnendi alguses on EL digikümnendi ühenduvuseesmärkide saavutamisest veel kaugel. Gigabitiühenduvuse pakkumiseks otsustava tähtsusega kiudoptilised võrgud jõuavad vaid 56 %ni kodumajapidamistest. Kuigi 5G levialaga on kaetud 81 % elanikkonnast, 27 on autonoomsete 5G-võrkude kasutuselevõtt ajakavast maha jäänud. 5G ei täida kvaliteedi poolest endiselt lõppkasutajate ootusi ega tööstuse vajadusi, samuti on see ebapiisav maa- ja linnapiirkondade vahelise lõhe kaotamiseks 28 . EL on katvuse poolest maha jäänud võrreldes Ameerika Ühendriikidega, kus 5G levialaga on kaetud 96 % elanikkonnast 29 .

Samuti on ELis tema peamiste kaubanduspartneritega võrreldes vähem investeeringuid. Ameerika Ühendriikide avaliku sektori investeeringud on juba ainuüksi taristuinvesteeringute ja töökohtade loomise seaduse (Infrastructure Investment and Jobs Act) ning Ameerika Ühendriikide päästeplaani (American Rescue Plan) kontekstis jõudnud hiljuti 90 miljardi USA dollarini 30 . Võrdluseks tuleb märkida, et kuigi ELis on 2030. aasta ühenduvuseesmärkide saavutamise toetamiseks tehtud kättesaadavaks enneolematus ulatuses rahalisi vahendeid, küündivad need programmiperioodil 2021–2027 ELi programmide raames saadaolevate toetustena vaid veidi rohkem kui 23 miljardi euroni, mis hõlmab umbes 16 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu raames 31 . Lisaks sellele on komisjon aastatel 2014–2021 juba heaks kiitnud lairibaühenduse jaoks antava riigiabi (või talle on sellest teatatud) summas 53,71 miljardit eurot. Mis puudutab kiudoptilistesse võrkudesse ja 5G-sse tehtud põhikapitali investeeringute kogusummat elaniku kohta (kohandatud SKPga), siis investeeriti ELis vaid 104 eurot, samal ajal kui Jaapanis investeeriti 260 eurot, Ameerika Ühendriikides 150 eurot ja Hiinas 110 eurot 32 . Sarnase pildi annab Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) rahvusvaheline võrdlusuuring digivaldkonna investeeringute kohta, milles leitakse, et Ameerika Ühendriikide IKT-sektori erainvesteeringud (kapitali kogumahutus põhivarasse) telekommunikatsiooniseadmetesse küündisid 2014.–2020. aastal 590 miljardi euroni, mis on kaks korda rohkem kui ELi IKT-sektori investeeringute summa (277 miljardit eurot) ja 1,8 korda rohkem kui ELi investeeringute summa pärast SKP alusel korrigeerimist 33 .

Seda olukorda tuleb analüüsida, võttes arvesse ka ELis tegutsevate ettevõtjate saavutatud haaret võrreldes Ameerika Ühendriikide ettevõtjate omaga. Kuigi mõned Euroopa ettevõtjad tegutsevad mitmes liikmesriigis, ei ole ükski neist haardeulatuse poolest võrreldav mastaabiga, mille ettevõtjad on saavutanud Ameerika Ühendriikide turul, kus viis ettevõtjat pakuvad püsi- või mobiilsidevõrke üle kogu riigi.

Ühenduvusesse investeerimine, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel, on peamine vahend, mis tagab võrdse juurdepääsu digivõimalustele ja üha suuremat kiirust nõudvatele tegevustele, eelkõige kooskõlas Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga. Hoolimata edusammudest valduseni ulatuva valguskaabelühenduse kasutuselevõtul ei saa praegu enam kui pool maapiirkondade kodumajapidamistest (55 %) ikka veel ühegi väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu teenust, 5G levialaga ei ole kaetud 65,3 % asustatud maapiirkondadest ja 9 % maapiirkondade kodumajapidamistest ei ole veel üldse ühegi püsivõrguga kaetud 34 . Tuginedes Euroopa sotsiaalõiguste sambale, 35 peavad need investeeringud tagama ühenduvuse ka haavatavatele isikutele ning suuremas tõrjutuse ohus olevatele või väiksema majandusliku jõuga isikutele, näiteks eakatele ja puuetega inimestele.

Üldise kaetuse ja maapiirkondade kaetuse vahel endiselt püsiv lõhe näitab vajadust teha rohkem investeeringuid, et tagada kogu ühtsel turul gigabitiühenduse täielik kättesaadavus ja asustatud piirkondades 5G kättesaadavus, millega vähendatakse piirkondlikke erinevusi. Digikümnendi eesmärkide saavutamiseks gigabitiühenduvuse ja 5G valdkonnas võib olla vaja kuni 148 miljardi euro suurust koguinvesteeringut, kui püsi- ja mobiilsidevõrgud võetakse kasutusele eraldi ning kui kasutusele võetakse nn täielik 5G, mis pakub Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele kõiki võimalusi, mida 5G mobiilsidevõrgud pakkuda võivad. Transporditeede, sealhulgas maanteede, raudteede ja veeteede täieliku katmise tagamiseks võib olla vaja veel 26–79 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mille tulemusena on nõutavate investeeringute kogusumma üle 200 miljardi euro 36 . Investeerimisvajadused kasvavad 2030. aasta lähenedes tõenäoliselt veelgi, sest ühenduvust kasutatakse tööstuslikult intensiivsemalt veebi 4.0 stsenaariumide jaoks ja turvanõuded muutuvad rangemaks. Erasektori investeeringuid võib olla vaja täiendada avaliku sektori rahastusega, kui see on vajalik turutõrgete asjakohaseks kõrvaldamiseks kooskõlas kohaldatavate riigiabi eeskirjadega 37 . Need avaliku sektori investeeringud peavad tagama ühenduvuse ka haavatavatele isikutele ning suuremas tõrjutuse ohus olevatele või väiksema majandusliku jõuga isikutele, näiteks eakatele ja puuetega inimestele.

ELi suveräänsuse ja tehnoloogilise juhtpositsiooni seisukohast muutub olulisemaks kosmosepõhine ühenduvus. Satelliitside lairibaühenduse abil saab tuua kaugetesse maapiirkondadesse ja äärealadele, kus väga suure läbilaskevõimega püsi- või mobiilsidevõrgud ei ole kättesaadavad, kuni 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega lairibateenused, olgugi et nendes piirkondades on kasutuselevõtu hõlbustamisel otsustava tähtsusega taskukohasus. See võimaldab pakkuda ka vastupidavaid hädaabiteenuseid katastroofi- või kriisiolukordades. Satelliidisüsteemi IRIS2 (Infrastructure for Resilience, Interconnectivity and Security by Satellite) programmi käivitamisega 2022. aastal kinnitab EL oma valmisolekut saada kosmosepoliitikas oluliseks osalejaks. Esialgu on ELi eelarvest IRIS² jaoks ette nähtud 2,4 miljardit eurot, mis võimaldab IRIS²-l tugevdada kosmose abil ELi autonoomiat, ühenduvust ja vastupidavust. IRIS² satelliidid hakkavad pakkuma ELi liikmesriikide valitsustele turvalist võrku, mis on tänu kvantvõtmega krüpteerimisele küberrünnete suhtes stabiilsem.

Samuti peab EL suurendama jõupingutusi oma elutähtsa sidetaristu turvalisuse parandamiseks. 5G-võrkude vastupidavusvõime ja turvalisuse tagamine on otsustava tähtsusega, võttes arvesse ühenduvustaristu olulisust digimajanduse jaoks ja paljude elutähtsate teenuste sõltuvust ELi-välistes riikides asuvatest 5G-võrkudest. Ülimalt oluliseks muutub 5G meetmepaketi täielik kohaldamine ja võimalik piirangute kohaldamine peamiste varade suure riskiga tarnijatele ELis 38 . Hiljutised sündmused on näidanud ka ELi esmatähtsa taristu, sealhulgas veealuste võrkude haavatavust. 99 % kogu maailma digitaalsest sidest liigub ülemaailmse kaabelvõrgu kaudu ja iga päev liigub nende kaablite kaudu ligikaudu 10 triljoni USA dollari väärtuses finantstehinguid 39 . EL peab kiiremini tegutsema, et tagada oma digitaalne suveräänsus, varustuskindlus ja konkurentsivõime sellel turul.

Üldiselt viitavad märkimisväärsed turu- ja tehnoloogiamuutused ühenduvuse valdkonnas vajadusele teha suuri lisainvesteeringuid ja võtta sihipäraseid regulatiivseid meetmeid, et hoogustada võrgu kasutuselevõttu, tagada võrdsed võimalused ning päästa valla ühtse turu täispotentsiaal. Seoses sellega korraldas komisjon 23. veebruarist kuni 19. maini 2023 sidusrühmade hulgas uurimusliku konsultatsiooni ühenduvussektori ja selle taristu tuleviku teemal. Konsultatsiooni eesmärk oli koguda seisukohti tehnoloogilise ja turumaastiku muutumise ning selle kohta, kuidas see võib mõjutada elektroonilise side sektorit ning neid taristuliike, mida EL digipöörde juhtimiseks lähiaastatel vajab.

3.1.2 Eesmärk: pooljuhid

Pooljuhid on hädavajalikud igasuguse digitehnoloogia jaoks ja nende tarneahelad on oma loomult üleilmsed. Pooljuhtide tarneahela nõrkust on süvendanud pooljuhtide tootmise suur koondumine Aasia riikidesse. Kasvav konkurents juhtpositsiooni saavutamiseks pooljuhtide valdkonnas on toonud kaasa olulisi investeeringuid kõigis arenenud tööstusega riikides, et arendada omamaist tootmisvõimsust 40 . Kuna aga uued tootmistehased ning ulatuslikud teadus- ja arendusprogrammid nõuavad investeeringutena miljardeid, ei ole ühelgi piirkonnal ega osalejal üksi pooljuhtide projekteerimiseks ja tootmiseks kogu ahelat katvat suutlikkust 41 .

ELi positsiooni tugevdamine pooljuhtide sektoris ja pooljuhtide vastupidava tootmisahela väljatöötamine on suur ja keeruline ülesanne, mis nõuab suuri investeeringuid 42 . ELi peamised tugevad küljed on teadus- ja arendustegevus ning tootmisseadmed. Kõrgtehnoloogilise tootmise kõrval peab EL aga tegelema praeguste puudustega kiipide projekteerimisel ning pakendamisel ja kiipide kokkupanekul, mis annavad olulise osa tarneahela lisaväärtusest. Kõik Euroopa osalejad peavad tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et saavutada see digikümnendi väga edasipüüdlik eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks võib olla vaja ELi pooljuhtide müügitulu 2030. aastaks neljakordistada, sest nõudlus kiipide järele kasvab kiiresti ja peaks 2030. aastaks ületama 1 triljoni USA dollari piiri, mis tähendab põhimõtteliselt seda, et käesoleval kümnendil selle väärtus kahekordistub.

Seda silmas pidades on ELi kiibimääruse eesmärk arendada edasi Euroopa tugevaid külgi ja kõrvaldada allesolevad puudused, kehtestades samal ajal meetmed, et olla valmis edaspidisteks tarneahela häireteks, neid ennetada ja neile reageerida. Sellele lisandub sihipärane ja hästi läbimõeldud riigiabi raamistik, 43 mis on juba taganud rahaliste vahendite kiire kasutuselevõtu kiibimääruse eesmärkide toetamiseks 44 . ELi kiibimäärusega toetatakse ELi suurt potentsiaali töötada välja ja toota kiipe sellistes olulistes valdkondades nagu autotööstus, tööstuse automatiseerimine, esemevõrk, lennundus- ja kaitsetööstus, andmekeskused, telekommunikatsioon ja tervishoid.

Oluline samm selles valdkonnas on ka mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt (IPCEI ME/CT), mille komisjon 2023. aasta juunis heaks kiitis. Kõnealuses üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis osaleb 19 liikmesriiki, 56 ettevõtet ja üle 40 liitunud osaleja ning sellega kaasatakse 21 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid 68sse mitut riiki hõlmavasse teadusuuringute, innovatsiooni ja tööstusliku kasutuselevõtu projekti. See aitab edendada tehnoloogia arengut paljudes sektorites, sealhulgas side (5G ja 6G), isejuhtivad autod, tehisintellekt ja kvantarvutus 45 .

3.1.3 Eesmärk: servasõlmed

Servasõlmede arendamine tähendab paradigma muutust andmesalvestuses ja andmetöötluses, üleminekut palju detsentraliseeritumale mudelile (st kasutajatele lähemale: nende mobiiltelefonidesse, arvutitesse, autodes kasutatavatesse või linnades paiknevatesse kohalikesse seadmetesse), võrgu kaudu edastatava andmemahtu vähendamist ja pilvandmetöötluse üldise jõudluse parandamist. Üleilmsed kulutused servtöötlusele suurenevad pidevalt: 2023. aastal küündisid kulutused 190 miljardi euroni (13,1 % tõus võrreldes 2022. aastaga) ja eeldatavasti jõuavad need 2026. aastal peaaegu 289 miljardi euroni 46 . 2025. aastaks täiendab servtöötlus peaaegu igas ettevõttes pilvandmetöötlust 47 .

ELis on servasõlmede väljatöötamine väga varases etapis: 2022. aastal võeti servtöötlus Euroopas kommertskasutusse kokku ainult kolmel juhul ning partnerlustest ja katseprojektidest teatati 18 liikmesriigis, 48 mis on väga kaugel eesmärgist võtta 2030. aastaks kasutusele 10 000 turvalist ja kestlikku servasõlme. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja ühiselt keskenduda sellise tervikliku ökosüsteemi loomisele, mis põhineb oskustel, taristul, turvalisusel, innovatsioonil ning avaliku ja erasektori koostööl.

Alustuseks on EL välja töötanud tervikliku meetmekogumi, eelkõige järgmise põlvkonna pilvetaristut ja pilvteenuseid käsitleva üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI-CIS) toel, et tagada kiire ja tasakaalustatud areng, mille eesmärk on vältida lõhede tekkimist. Lõhe tähendaks majanduslike võimaluste ebavõrdset jaotumist ettevõtete vahel ja piiraks latentsusajast sõltuvate rakenduste, näiteks isejuhtivate autode piiriülest kasutamist, mis avaldaks mõju ELi konkurentsivõimele.

3.1.4 Eesmärk: kvantarvutus

Kvanttehnoloogia on ELi jaoks strateegilise tähtsusega, võttes arvesse selle põhjapanevat tähtsust tulevastes digiökosüsteemides ning ulatuslikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju, sealhulgas julgeoleku-, kaitse- ja kosmoserakenduste kaudu. Kvanttehnoloogia arenduste ees seisavad paratamatult samad geomajanduslikud ja julgeolekuprobleemid, mis esinevad pooljuhtide puhul.

Euroopas on tehtud kvanttehnoloogiasse kokku peaaegu 7 miljardit eurot avaliku sektori investeeringuid ja ta jääb selles vallas maha ainult Hiinast 49 . Riiklike algatuste eesmärk on arendada Euroopa tipptasemel teaduse põhjal välja küpsed kvantökosüsteemid. Alates 2021. aastast on vähemalt kaheksa liikmesriiki algatanud riiklikud kvanttehnoloogia programmid kas konsortsiumide näol (nt Ungari ja Portugal) või kvanttehnoloogiale keskendunud teadus- ja arendustegevuse otseinvesteeringute kavade kaudu (nt Austria), millega on sageli kaasatud märkimisväärsel hulgal rahalisi vahendeid, näiteks Saksamaal (2 miljardit eurot 2021. aastal), 50 Prantsusmaal (1,8 miljardit eurot 2021. aastal) 51 ja Madalmaades (615 miljonit eurot 2021. aastal) 52 .

Siiski on vaja rohkem koordineeritud jõupingutusi, eelkõige selleks, et luua elujõuline teadusorganisatsioonide ja idufirmade ökosüsteem. Hoolimata kvanttehnoloogia juhtprogrammi käivitamisest 2018. aastal 53 võib tegelikult täheldada erasektori investeeringutes kvanttehnoloogiasse märkimisväärset lõhet ELi ja mitme teise maailma suurema piirkonna (nt Ameerika Ühendriigid) vahel olukorras, kus Euroopas asub ligikaudu 25 % üleilmsetest kvanttööstuse osalejatest, kuid vähem kui 5 % üleilmsest rahastamisest.

3.2 Põhisuund: ettevõtete digipööre

Ettevõtete digipööre on praegu üks olulisemaid elemente, et saavutada majanduse edukas areng ja kasv väga muutlikus keskkonnas. Muutliku majanduskeskkonna ja tarneahelate ebakindluse olukorras on digipööre ettevõtete ärimudelite arendamise, suurema tõhususe saavutamise ja vastupidavuse suurendamise, samuti uute võimaluste uurimise ning uute tuluvoogude loomise võti, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Mis puudutab konkurentsivõimet, siis toetab digitaliseerimine tugevalt majanduskasvu ja tootlikkuse suurenemist, parandab mitmekesistamisvõimet ning aitab vähendada halduskoormust ja sellega seotud kulusid.

Digikümnendit käsitlevas otsuses on seatud ettevõtete digipöörde valdkonnas kolm eesmärki. Esiteks peab vähemalt 75 % ELi ettevõtetest olema võtnud kasutusele pilvteenused, suurandmed ja/või tehisintellekti. Teiseks peab rohkem kui 90 % ELi VKEdest olema saavutanud vähemalt algtasemel digimahukuse. Kolmandaks hõlbustab EL oma uuenduslike kasvufirmade kasvu ja parandab nende juurdepääsu rahastamisele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub.

3.2.1 Eesmärk: digitehnoloogia kasutuselevõtt

Digitehnoloogia kasutuselevõtt Euroopa ettevõtetes jääb nendest digikümnendi eesmärkidest, eelkõige tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtu eesmärkidest endiselt kaugele maha. Praeguste suundumuste jätkudes ning ilma lisainvesteeringuid tegemata ja lisastiimuleid pakkumata ei saavutata neid eesmärke 2030. aastaks: prognoositud lähtetaseme trajektoori kohaselt kasutab ainult 66 % ettevõtetest pilvteenuseid, 34 % suurandmeid ja 20 % tehisintellekti, mis jääb 2030. aastaks seatud 75 % eesmärgist kaugele maha 54 . Teine suur probleem on andmeteenuste osutajate sektor, kus üha enam domineerivad Euroopa-välised osalejad. Euroopa pilvteenuste osutajate turuosa on isegi märkimisväärse turukasvu tingimustes vähenenud 26 %-lt 2017. aastal 16 %-le 2020. aastal 55 .

Andmete kättesaadavuse tagamiseks on komisjon keskendunud sellele, et kombineerida eesmärgipärased õigusaktid ja juhtimise investeeringutega standarditesse, töövahenditesse, taristutesse, innovatsioonisuutlikkusse ja oskustesse. Andmehalduse määrusega luuakse soodne regulatiivne keskkond meetmete abil, mis edendavad andmete vabatahtlikku jagamist, suurendades usaldust andmevahetuse vastu ja andmete kättesaadavust ning ületades andmete taaskasutamise ees seisvad tehnilised tõkked. Neid õigusnorme täiendab andmemäärus, milles täpsustatakse seaduslikku juurdepääsu andmetele ja nende kasutamist ning mis viib tõelise Euroopa andmeturuni, mille tõhususest ja tootlikkusest tulenev tulu on 2028. aastaks hinnanguliselt kuni 196,7 miljardit eurot 56 . Lisaks võimaldab andmeruumide loomine sellistes strateegilistes majandussektorites nagu tervishoid, põllumajandus, energeetika, transport ja keskkond juurdepääsu rohkematele andmetele turvalises ja usaldusväärses keskkonnas ning soodustab tänu programmile „Digitaalne Euroopa“ innovatsiooni. Tehisintellektimääruse vastuvõtmine peaks andma vajaliku õiguskindluse, et hoogustada tehisintellekti kasutuselevõttu Euroopa ettevõtetes 57 .

Mõned liikmesriigid on teinud algatusi, et soodustada digitehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtetes, 58 kuid digikümnendi eesmärgi ühiseks saavutamiseks tuleb rohkem ära teha.

3.2.2 Eesmärk: VKEde digimahukus

Edusammud VKEde digipöörde valdkonnas on endiselt ebapiisavad ja kogu ELis küllaltki ebaühtlased 59 . Samuti on edasiliikumine aeglasem kui Ameerika Ühendriikides 60 . Nagu näitab viimane Euroopa Investeerimispanga (EIB) uuring, on Ameerika Ühendriikides ELiga võrreldes kaks korda rohkem VKEsid, kellel on rahvusvaheline nn 4IR-patentide portfell (esemevõrk, pilv, 5G, tehisintellekt) 61 . Digipöörde edendamiseks on ülioluline edasipüüdlikum ja koordineeritum poliitikaraamistik, kuna sellega kõrvaldatakse taristulüngad, parandatakse digioskusi, arendatakse innovatsioonikeskkonda (kasutades eelkõige Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi) ja tagatakse tõhus reguleerimine.

3.2.3 Eesmärk: ükssarvikud

Paistab, et EL on selle eesmärgi saavutamisel viimasel ajal hästi edenenud, ning ka analüütikud 62 osutavad ELis asuvate ükssarvikute arvu tugevale kasvule viimasel kümnendil. Kui see suundumus jätkub, 63 täidab EL digikümnendi ükssarvikute arvu eesmärgi tõenäoliselt kahe aastaga.

Üleilmse juhtpositsiooni saavutamiseks on sellegipoolest vaja teha täiendavaid jõupingutusi, soodustades liidu uuenduslike kasvufirmade kasvu ja parandades nende rahastamisvõimalusi. 2023. aasta alguses asus ELis vaid 249 ükssarvikut 64 võrreldes 1 444 ükssarvikuga Ameerika Ühendriikides ja 330 ükssarvikuga Hiinas. Suuri lisapingutusi on vaja teha ka kasvufirmade ökosüsteemi ergutamiseks. Praegu ei ole maailma kümne parima hulgas ühtegi ELi idufirmade ökosüsteemi 65 . ELi parim ökosüsteem – Berliin – oli maailma arvestuses 13. kohal, järgnesid Amsterdam (14. koht) ja Pariis (18. koht). Olukord on veelgi kriitilisem süvatehnoloogia, sealhulgas tehisintellekti valdkonnas, kus ELi riskikapital jääb Ameerika Ühendriikide omast endiselt kaugele maha 66 .

3.3 Digikümnendi eesmärk: küberturvalisus

Üleilmne küberohtude olukord on jätkuvalt muutlik ja küberohtude arv on aastaga kasvanud 150 %; 69 see on tingitud eelkõige hajusatest ummistusrünnetest ja hinnanguliselt 280 lunavararündest kuus 70 . 2021. aastal koges 22,2 % ELi ettevõtetest IKT turvalisusega seotud intsidenti, mis põhjustas andmete kättesaamatuks muutumise, hävimise või rikkumise või konfidentsiaalsete andmete avalikustamise 71 . Suurenenud sõltuvused ja uue tehnoloogia, näiteks kvantarvutuse ja tehisintellekti arendamine muudab ohtude maastiku keerukamaks ja toob kaasa uusi riske, mille vastu on vaja täiendavat valmisolekut.

Kuigi küberturvalisus ei ole 2030. aasta eesmärk, on digikümnendit käsitlevas otsuses sätestatud üldeesmärk parandada vastupanuvõimet küberrünnetele, aidata suurendada riskiteadlikkust ja teadmisi küberturvalisuse protsessidest, suurendades avaliku ja erasektori organisatsioonide jõupingutusi, et saavutada vähemalt küberturvalisuse baastase 72 . Lisaks osutatakse digikümnendit käsitlevas otsuses võimaliku erieesmärgi väljatöötamisele 2026. aastaks kavandatud läbivaatamise raames 73 .

Peale selle võtsid digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile allakirjutanud riigid kohustuse võtta edasisi meetmeid, et edendada digitaalsel ühtsel turul jälgitavaid ja ohutuid tooteid ning kaitsta inimesi, ettevõtteid ja avalikke institutsioone küberturvalisuse riskide ja küberkuritegevuse eest, kehtestades muu hulgas ühtsele turule lastavaid ühendatud tooteid käsitlevad küberturvalisuse nõuded 74 .

Alates 2020. aastast on EL oma poliitikamaastikku märkimisväärselt tugevdanud, et ELi-vastaseid küberründeid ära hoida, avastada, ennetada ja neile reageerida, eelkõige küberturvalisuse 2. direktiiviga 75 ja Euroopa küberturvalisuse pädevuskeskuse avamisega Bukarestis; pädevuskeskuse eesmärk on veelgi suurendada ELi küberturvalisuse alast suutlikkust ning liikmesriikidevahelist koostööd selles valdkonnas. Käesoleval aastal võeti vastu elektrooniliste tõendite pakett, mille tulemusena on nüüd liikmesriikide ametiasutuste käsutuses mõjusad vahendid, et anda korraldus avalikustada elektroonilised tõendid kuritegelike küberrünnete kohta, ning Budapesti küberkuritegevuse konventsiooni teine lisaprotokoll, mis allkirjastati 2022. aastal ja mille üle komisjon pidas liidu nimel läbirääkimisi, tugevdab liidu koostööd kolmandate riikidega nendes küsimustes. Sektoripõhise tegevuse näiteks on digirahanduse strateegias 76 ja eriti just digitaalse tegevuskerksuse määruses 77 sätestatud meetmed, millega tagatakse, et finantsasutustel on piisavad kaitsemeetmed küberriskide vastu.

Olukorrateadlikkuse, kriisivalmiduse ja kriisidele reageerimise, samuti tarneahela turvalisuse parandamiseks tuleb siiski rohkem ära teha, kuna selgelt on suurenenud selliste väga suure mõjuga ja keerukate tarneahelarünnete hulk, kus halbade kavatsustega isikud kasutavad ära tarnijate toodete haavatavust, et organisatsioonidesse sisse pääseda ja seal kanda kinnitada. Kavandatavast küberkerksuse määrusest, 78 millega kehtestatakse küberturvalisuse nõuded Euroopa turul kättesaadavaks tehtavale riist- ja tarkvarale, peaks saama murranguline vahend liidu jõupingutustes seda tüüpi rünnete vastu võitlemisel. Kavandatava kübersolidaarsuse määrusega 79 tõhustatakse küberohtude tuvastamist ning nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. Samuti on vaja kiiresti tegeleda küberturvalisuse spetsialistide nappusega ELis, kus on puudu hinnanguliselt 260 000–500 000 spetsialisti. Nappuse kõrvaldamiseks tuleb edendada küberturvalisusoskuste akadeemia 80 avamist.

3.4 Digikümnendi eesmärk: vastupanuvõime

COVID-19 pandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja üldiselt praegused geopoliitilised riskid toovad esile selle, kui tähtis on tagada, et ELi digipööre oleks ühtaegu nii turvaline kui ka vastupanuvõimeline. Liikmesriikide kollektiivse vastupanuvõime tugevdamine on üks digikümnendit käsitlevas otsuses sätestatud üldeesmärk 82 .

See tähendab kõigepealt nende väärtus- ja tarneahelate kindlaksmääramist ja paremat jälgimist, mis on ELi jaoks suure riskiga sõltuvuste kiire käsitlemise seisukohast strateegilise tähtsusega. Strateegiliste sõltuvuste kindlakstegemiseks ja nende käsitlemiseks kasutatakse mitut vahendit. Esiteks suurendas komisjon jõupingutusi, et teha kindlaks strateegilised sõltuvused tundlikes tööstusökosüsteemides 83 . Komisjon jätkab seda, näiteks elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse ning strateegiliste sõltuvuste ajakohastatud ja täiustatud analüüsimise abil 84 . Teiseks on kindlakstehtud sõltuvuste lahendamiseks võetud kohandatud õigusraamistike (nt ELi kiibimäärus) ja muude poliitikavahendite kaudu (nt ajakohastatud tööstusstrateegia ning tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise sünergia tegevuskava) mitmesuguseid poliitikameetmeid. Ka hiljuti esitatud kriitiliste toorainete määruse 85 ettepaneku eesmärk on nende probleemidega tegeleda ning tagada kriitilise tähtsusega toorainete kindel ja kestlik tarnimine, et rahuldada ELi vajadusi ja säilitada vastupanuvõime. Kolmandaks on teadaolevate strateegiliste sõltuvuste käsitlemisel ning digitehnoloogia aluseks oleva väärtus- ja tarneahela vastupidavuse suurendamisel jätkuvalt oluline roll üleeuroopalist huvi pakkuvatel tähtsatel projektidel ja tööstusliitudel 86 .

Samas ei toimu ikka veel digikeskkonna kui terviku haavatavuse igakülgset seiret, mis oleks võrreldav finantssektoris kasutatavate makrotasandi usaldatavusjärelevalve stressitestidega. Kuigi digikümnend on esimene samm sellise igakülgse seire poole, oleks ulatusliku stressitestimise jaoks vaja uut analüüsitaristut ja suuri andmekogumeid, et mudeldada võimalikke häireid.

4. Digipööre ELi inimeste ja ühiskonna võimestamiseks

ELi arusaam digikümnendist seab inimesed ühiskonna ja majanduse digipöörde keskmesse. EL ja selle liikmesriigid on kokku leppinud tagada, et digitehnoloogia parandab kõigi Euroopa elanike heaolu ja elukvaliteeti, austab nende õigusi ja vabadusi ning edendab demokraatiat ja võrdsust. See kajastub Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis, mida liikmesriigid peavad üldeesmärkide saavutamiseks ja tehtud edusammude mõõtmiseks koostööd tehes arvesse võtma. Samuti kajastub see digikümnendit käsitleva otsuse üldeesmärkides ja sihtides, mis on koondatud kahe põhisuuna alla: digioskused ja avalike teenuste digitaliseerimine.

Järgmistes punktides antakse ülevaade neis kahes põhisuunas tehtud edusammudest. Analüüsi täiendab ka ülevaade edusammudest põhiõiguste kaitse ning demokraatliku ühiskonna tugevdamise ja laste kaitsega seotud digikümnendi eesmärkide saavutamisel, võttes arvesse nende erilist tähtsust praeguste peamiste probleemide kontekstis.

4.1 Põhisuund: digioskused

Digikümnendit käsitlevas otsuses on seatud 2030. aastaks konkreetsed eesmärgid, millega tagatakse, et inimestele ja ühiskonnale laiemalt antakse asjakohased digioskused, mis võimaldavad neil inforuumis olemasolevatest ja tulevastest võimalustest täit kasu saada ja neisse panustada. Eesmärkidena on ette nähtud, et vähemalt 80 %-l 16–74aastastel on vähemalt elementaarsed digioskused ja ELis on tööle võetud vähemalt 20 miljonit IKT-spetsialisti, eesmärgiga saavutada sooline tasakaal.

4.1.1 Eesmärk: elementaarsed digioskused

Elanikkonna digioskuste edendamine on üks ELi suurimaid ülesandeid, mis hõlmab kõiki eesmärke ja sihte. Seoses sellega on digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis märgitud, et igaühel peaks olema võimalus omandada kõik alg- ja edasijõudnute taseme digioskused, mida nad vajavad. Ometi ei ole elementaarseid digioskusi praegu 46 %-l Euroopa elanikel, eriti eakatel, mis takistab digitehnoloogia kasutamist igapäevatoimingutes ja juurdepääsu internetis pakutavatele teenustele 89 . Kuigi meeste ja naiste vaheline digioskuste lõhe on viimastel aastatel vähenenud, 90 on see siiski märkimisväärne inimeste puhul, kes on eakamad, saanud vähem kooliharidust või elavad maa- või äärepoolseimas piirkonnas. Olulised erinevused püsivad ka liikmesriikide vahel. Kui edasisi meetmeid ei võeta, siis varasemate vaatlusandmete põhjal otsustades oleks 2030. aastaks elementaarsed digioskused vaid 59 %-l elanikkonnast 91 .

Nende probleemide lahendamiseks on EL oluliselt tugevdanud oma tegevust digihariduse ja -oskuste valdkonna struktureeritud dialoogi 92 kaudu, et toetada liikmesriike kogu valitsust hõlmava integreeritud, sidusa ja edasipüüdlikuma lähenemisviisi rakendamisel. Selle tulemusel võeti 2023. aasta aprillis vastu kaks ettepanekut nõukogu soovituste kohta, mille eesmärk on toetada liikmesriike ning haridus- ja koolitussektorit kvaliteetse, kaasava ja juurdepääsetava digihariduse ja -koolituse pakkumisel, et arendada Euroopa kodanike digioskusi 93 . Lisaks sellele eraldab komisjon digioskuste edendamiseks vahendeid mitmest rahastamisprogrammist kogusummas 26,9 miljardit eurot, eeskätt programmist „Digitaalne Euroopa“, programmist „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfond+-ist ning umbes 18 % taaste- ja vastupidavusrahastu digivaldkonna kulutustest (st 23 miljardit eurot) 94 . Võttes arvesse oskuste, sealhulgas digioskuste suurendamise kiireloomulisust kõikidel tasanditel, teatas president von der Leyen 2022. aastal kõnes olukorrast Euroopa Liidus, 95 et 2023. aasta kuulutatakse Euroopa oskusteaastaks 96 .

Sellest hoolimata on 2030. aasta digikümnendi põhioskuste eesmärgi saavutamiseks vaja märkimisväärseid investeeringuid ja sihipäraseid poliitilisi sekkumisi.

4.1.2 Eesmärk: IKT-spetsialistid

Eduka digipöörde jaoks on hädavajalik tagada piisava arvu IKT-spetsialistide olemasolu 97 . Kuna sõltuvus digitehnoloogiast suureneb, peab tööjõud oskuste nõudluse muutumise ja juhtpositsiooni tagasivõitmise eesmärgiga sammu pidama. Kuigi ELis töötavate IKT-spetsialistide arv üha suureneb, kasvab ka IKT sektoris tegutsevate ettevõtete arv ning enamik ettevõtteid, kes otsivad IKTspetsialiste, teatavad jätkuvalt tõsistest raskustest värbamisel 98 . Õigete oskustega töötajate puudumine on investeeringute ees seisev takistus 85 % ELi ettevõtete jaoks 99 ning sagedamini kogevad IKT valdkonna vabade töökohtade täitmisel raskusi VKEd 100 .

EL peab suurendama oma jõupingutusi üleilmses andekate inimeste ligimeelitamise konkurentsis ning eriti just teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) valdkonnas. Hoolimata arvukatest algatustest ja ELi rahastamisprogrammidest, millel on oluline roll oskuste arendamisel, ligimeelitamisel ja hoidmisel, on praeguste suundumuste jätkudes IKT-spetsialistide arv ELis 2030. aastaks ligi 12 miljonit 101 . Seega peaksid liikmesriigid IKT-spetsialistide arvu keskmist kasvu kollektiivselt enam kui kahekordistama, et kaotada mahajäämus digikümnendi eesmärgist. Innovatsioon sõltub võimekate inimeste edukast arendamisest, ligimeelitamisest ja hoidmisest ning paljude eri oskuste olemasolust. Kvaliteetne haridus alates varastest kooliastmetest ja atraktiivsed töötingimused on peamised tegurid, et meelitada ligi kvalifitseeritud ja andekaid inimesi, kes saavad toetada digipööret ning anda ELile strateegilistes väärtusahelates konkurentsieelise 102 .

IKT-spetsialistide oskuste nappuse ületamiseks ja kaasava digitaalse Euroopa ülesehitamiseks on oluline võimendada naiste panust. Tõsine ja püsiv sooline lõhe IKT sektoris kahjustab digilahenduste kavandamist ja kasutuselevõttu, millel on tõestatud negatiivsed tagajärjed sotsiaalsele võrdsusele ja üldisele heaolule. 2021. aastal olid 81 % töötavatest IKT-spetsialistidest mehed 103 . Naiste arvu suurendamiseks IKT-valdkonnas peavad kõik ELi liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada nende juurdepääsu sellele valdkonnale juba varasest east.

4.2 Põhisuund: avalike teenuste digitaliseerimine

Juurdepääs digitaalsetele avalikele teenustele, eID-le ja digitaalsele terviseloole on inimkeskse digipöörde otsustava tähtsusega elemendid. Digikümnendit käsitlevas otsuses on seatud konkreetsed eesmärgid, mis tagavad, et avalikud teenused ning tervise- ja hooldusteenused on internetis kättesaadavad ja juurdepääsetavad kõigile, eelkõige ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele ning samuti maapiirkondades ja äärealadel elavatele inimestele. Täpsemalt öeldes nähakse digivaldkonna eesmärkides ette 100 % internetipõhine juurdepääs peamistele avalikele teenustele ning asjakohasel juhul liidu kodanike ja ettevõtete võimalus suhelda internetis haldusasutustega, kõigi liidu kodanike internetipõhine juurdepääs oma digitaalsele terviseloole ja kõigi liidu kodanike juurdepääs turvalisele e-identimisele (eID). Töötades digitaalsete avalike teenuste ja nende internetis kättesaadavaks muutmise nimel, peavad liikmesriigid tagama, et nende pakutavad teenused on ilma diskrimineerimiseta ja kooskõlas ELi põhiõigustega kõigile kättesaadavad.

4.2.1 Eesmärk: peamised avalikud teenused

Ettevõtete ja kodanike juurdepääs internetipõhistele avalikele teenustele on veidi paranenud, kuid seda saaks veelgi parandada. Paljud liikmesriigid on suhteliselt heas positsioonis, et saavutada ettevõtete puhul avalike teenuste 100 % internetipõhise kättesaadavuse eesmärk, 104 ning üldiselt on täielikult internetipõhised 88 % keskvalitsuse teenustest, 76 % piirkondlike omavalitsuste teenustest ja 62 % kohalike omavalitsuste teenustest 105 . Üldeesmärkide, nagu vastupanuvõime, suveräänsuse ja inimkeskse digikeskkonna saavutamine on aga endiselt märkimisväärne väljakutse.

Liikmesriigid investeerivad oma avaliku sektori reformimisse ja selle digipöördesse: riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu avalike teenuste ja e-valitsuse lahenduste digitaliseerimiseks kavandatud investeeringute kogusumma on 48 miljardit eurot 106 . 33,6 miljardit eurot sellest summast saab otseselt siduda digitaalsete avalike teenuste eesmärkidega. Ühtse digivärava ja ühekordsuse põhimõtte 107 rakendamine on avalike teenuste digitaliseerimise edasiseks ergutamiseks ülioluline, sest see suurendab ELi konkurentsivõimet ja loob ühtsel turul võrdsed võimalused.

Kuigi digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt edeneb kindlalt, on investeeringud uuenduslike (nt tehisintellektil või suurandmetel põhinevate) digilahenduste riigihangetesse ebapiisavad ja uuenduslike digilahenduste täiskiirusel kasutuselevõtuks avalikes teenustes tuleks investeeringuid oluliselt suurendada – 118 miljardilt eurolt 295 miljardile eurole 108 . Märgatavalt suuremaid investeeringuid on vaja mitte ainult avalike teenuste ja tervishoiu valdkonnas, vaid kõigis sellistes avaliku sektori tegevusvaldkondades nagu transport, julgeolek, haridus ja kultuur, ehitus, energeetika, vesi ja keskkond.

Lisaks sellele on vaja sihipäraseid meetmeid, et parandada piiriülest kättesaadavust internetis ja internetipõhiste avalike teenuste üldist toimivust 109 . Seda võimaldav oluline tegur on koostalitlusvõime. Komisjon on esitanud koostalitleva Euroopa määruse ettepaneku, 110 et tugevdada kogu ELis avaliku sektori piiriülest koostalitlusvõimet ja koostööd. Piiriülese koostalitlusvõime tulemusena võivad kodanikud hoida aastas kulusid kokku 5,5–6,3 miljoni euro ulatuses ja avaliku haldusega tegelevad ettevõtted 5,7–19,2 miljardi euro ulatuses 111 .

Samuti peavad liikmesriigid tagama, et nende pakutavad digitaalsed avalikud teenused on ilma diskrimineerimiseta kättesaadavad kõigile, sealhulgas eakatele ja puuetega inimestele ning teistest liikmesriikidest pärit kodanikele, ning et need on kooskõlas ELi põhiõiguste, väärtuste ja põhimõtetega, nagu ühekordsuse põhimõte ja kasutajakesksus. Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis on märgitud, et igaühel peaks olema internetipõhine juurdepääs peamistele ELi avalikele teenustele. Täpsemalt öeldes on EL ja liikmesriigid võtnud kohustuse hõlbustada ja toetada kogu ELis sujuvat, turvalist ja koostalitlusvõimelist juurdepääsu digitaalsetele avalikele teenustele, mis on kavandatud vastama tulemuslikult inimeste vajadustele, sealhulgas ja eelkõige digitaalsetele tervishoiu- ja hooldusteenustele, eriti just digitaalsetele terviselugudele.

4.2.2 Eesmärk: e-identimine

Digikümnendi selle eesmärgi saab saavutada tänu Euroopa digiidentiteedikukru õigeaegsele rakendamisele liikmesriikides 112 . Euroopa elanikud ja äriühingud saavad tänu Euroopa digiidentiteedikukrule enda käsutusse mugava, turvalise ja koostalitlusvõimelise identimisteenuse. Kodanikel ja ettevõtjatel peaks olema kõigis, nii avaliku sektori asutustega kui ka erasektori digitaalse teenuste osutajatega tehtavates e-tehingutes vähem paberimajandust ja bürokraatiat.

2022. aasta projektikonkursi tulemusena alustati 2023. aasta aprillis programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kaasrahastatud nelja katseprojektiga, mille eesmärk on katsetada digiidentiteedikukrut paljudes igapäevastes olukordades ja selle lõimimist 26 liikmesriigi ning Islandi, Norra ja Ukraina riiklikku eID süsteemi. Liikmesriigid on Euroopa digiidentiteedikukru rakendamise projektid oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades juba plaani võtnud.

Euroopa Komisjon esitas ühisvääringu euro tulevikukindluse tagamiseks 2023. aasta juunis ettepaneku digieuro oluliste elementide reguleerimise õigusraamistiku kohta, 113 mis võimaldaks Euroopa Keskpangal võtta kasutusele digieuro, mis on laialdaselt kasutatav ja kättesaadav. Digieuro annab ettevõtjatele ja kodanikele maksete tegemisel lisavaliku, mis võimaldab neil teha teistele kodanikele ning poodides või e-kaubanduse veebisaitidel laialdaselt makseid isegi ilma internetiühenduseta ja kooskõlas rangete andmekaitsestandarditega. Eesmärk on, et digieuro oleks täielikult koostalitlusvõimeline Euroopa digiidentiteedikukruga.

4.2.3 Eesmärk: digitaalsed terviselood

Tervisevaldkonna digipööre võib muuta tervishoiu olukorda, parandades arstiabi kättesaadavust, suurendades patsientide kaasamist ja lõppkokkuvõttes edendades üksikisikute ja kogukondade tervist, eriti maapiirkondades ja äärealadel. Terviseandmetele juurdepääsu parandamine on ka esimene samm terviseandmete voo kontrollimise ja nende turvalise jagamise poole näiteks selleks, et küsida teist arvamust või saada ravi teiselt tervishoiuteenuse osutajalt.

Üldiselt on ELi tulemused digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu näitaja arvestuses head ja ta püsib graafikus, et täita ELi eesmärk anda kõigile ELi kodanikele juurdepääs nende digitaalsetele terviselugudele 114 . Edukas näide sellisest tulemuslikkusest on ELi digitaalne COVID-tõend 115 kui peamine digivahend, mis aitab kaasa tervisevaldkonna eesmärkide saavutamisele, piiriülesele reisimisele ja inimeste elu lihtsamaks muutmisele ning mis võeti 2021. aasta varasuvel enneolematult kiiresti kasutusele. Ainuüksi ELis on juba välja antud üle 2,3 miljardi ELi digitaalse COVID-tõendi. Sellele suurele saavutusele aitas kaasa mitu tegurit: i) kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide tugev poliitiline tahe; ii) liikmesriikidevaheline suurepärane koostöö ja kooskõlastamine; iii) liikmesriikidele eraldatud rahalised vahendid. 2023. aasta juunis võttis Maailma Terviseorganisatsioon ELi digitaalse COVID-tõendi aluseks, et luua üldine süsteem, mis aitab hõlbustada üleilmset liikuvust ning kaitsta inimesi kogu maailmas praeguste ja tulevaste terviseohtude, sealhulgas pandeemiate eest 116 .

Sellegipoolest on veel lahendamist vajavaid küsimusi, näiteks ühendatud tervishoiuteenuse osutajate arvu suurendamine, juurdepääsetavate andmete sortiment ja eIDAS-autentimise kasutamine terviseandmetele juurdepääsu teenustes. Terviseandmete kättesaadavuse parandamiseks on komisjon esitanud seadusandliku ettepaneku Euroopa ühtse terviseandmeruumi kohta 117 . Ettepaneku eesmärk on eelkõige parandada inimeste juurdepääsu nende enda elektroonilistele terviseandmetele, toetada terviseandmete vahetamist tervishoiuteenuste osutajate vahel ning julgustada terviseandmete taaskasutamist teadusuuringute, poliitikakujundamise ja muudel seotud eesmärkidel.

4.3 Digikümnendi eesmärk: põhiõiguste kaitse ja demokraatliku ühiskonna võimestamine

Digitehnoloogial ja digitaalsetel teenustel on suutlikkus kujundada seda, kuidas me koos elame ja oma rolli kodanikena täidame. Need loovad uusi viise põhiõiguste ja -vabaduste teostamiseks ja kasutamiseks ning demokraatlikus elus osalemiseks, aga ka uusi viise, mis võimaldavad neid rikkuda. See kehtib eelkõige tehisintellekti ja algoritmipõhiste süsteemide kohta, mis võivad kujutada endast tõsist ohtu inimväärikusele, võrdsusele, vabadusele, turvalisusele ja eraelu puutumatusele, sealhulgas võimaldada isikuandmete kuritarvitamist 118 . Tehnoloogiat kasutavad oma huvides ära autoritaarsed režiimid, 119 mis esitab demokraatiale ja õigusriigi põhimõttele 120 uusi väljakutseid ning suurendab polariseerumist ja internetis vaenu õhutamist nii ELis kui ka kogu maailmas.

Üks digikümnendit käsitlevas otsuses sätestatud üldeesmärk on edendada inimkeskset, põhiõigustel põhinevat, kaasavat, läbipaistvat ja avatud digikeskkonda, kus turvalised ja koostalitlusvõimelised digitehnoloogiad ja -teenused järgivad ja edendavad liidu põhimõtteid, õigusi ja väärtusi ning on kõikjal liidus kõigile kättesaadavad 121 . Samuti sisaldab digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon põhimõtteid ja kohustusi seoses juurdepääsuga usaldusväärsele, mitmekesisele ja mitmekeelsele digikeskkonnale, et toetada pluralistlikku avalikku mõttevahetust ning tõhusat ja mittediskrimineerivat osalemist demokraatias. Iseäranis tõstetakse deklaratsioonis esile väga suurte digiplatvormide rolli selliste riskide leevendamisel, mis tulenevad nende teenuste tööst ja kasutamisest, sealhulgas seoses desinformatsiooniga. EL ja liikmesriigid on võtnud ka kohustuse toetada digitehnoloogia arendamist ja parimat kasutamist, et ergutada inimeste kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalust.

Seoses sellega kehtestab EL tänu teedrajavatele õigusnormidele üleilmse standardi inimkesksema veebikeskkonna ja digitehnoloogia loomisel nii käesoleval kümnendil kui ka sellele järgneval ajal.

Digiteenuste määrusega on EL kehtestanud enneolematu ja kõikehõlmava uue õigusraamistiku, et käsitleda digiteenuste ühiskondlikku mõju ELis ja tagada mittediskrimineerival viisil ELi kodanike põhiõiguste kõrgeimal tasemel kaitse internetis. 25. aprillil 2023 määras komisjon 17 väga suurt digiplatvormi (VLOPid) ja kaks väga suurt internetipõhist otsingumootorit (VLOSEd) 122 . Käesoleva teatise kuupäevaks on nendele platvormidele kehtestatud ranged kohustused jõustunud. Neile kehtestati nõue võtta iga-aastase tsükli raames vastu riskihindamise ja riskide maandamise meetmed, et ohjata riske, mida nende teenused meie demokraatlikule ühiskonnale ja inimeste õigustele põhjustavad, sealhulgas käsitleda põhiõigustele avalduvat mõju, desinformatsiooni, negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele heaolule ja alaealistele ning ebaseaduslike toodete müüki, ja tagada kõrgel tasemel tarbijakaitse. Järelevalvaja ja täitmise tagaja rollis kontrollib komisjon väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite võetud meetmeid, sealhulgas nende sisu modereerimise algoritme, reklaamitavasid ja soovitussüsteemide ülesehitust 123   124 . Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon annab poliitikakujundajatele ning samuti ettevõtjatele ja ekspertidele selge pidepunkti oma hinnangute andmiseks. 

Tehisintellektimäärusega on EL teedrajaja selliste õigusnormide kehtestamisel, mille eesmärk on leevendada tehisintellektist ja algoritmipõhistest süsteemidest tulenevaid ohte ning tagada, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide kavandamisel, juurutamisel ja kasutamisel võetakse täiel määral arvesse ja austatakse põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi. Komisjon teeb ettepaneku liigitada mõned süsteemid nende kavandatud eesmärgi ja võimaliku mõju alusel suure riskiga süsteemideks. Need süsteemid peaksid vastama erinõuetele, näiteks põhinema sobivatel andmekogumikel, et vältida ebaseaduslikku diskrimineerimist ja võimaldada inimjärelevalvet tulemuste üle. Selles kontekstis täidavad praegu välja töötatavad tehisintellekti standardid 125 olulist rolli, sest neis määratakse kindlaks sellised tehnilised lahendused, mis vastavad õigustekstis sätestatud olulistele tehisintellekti usaldusväärsuse nõuetele. Peale selle soovitakse tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepanekuga tagada piisav läbipaistvuse ja teadlikkuse tase ning kehtestada kohustus märgistada süvavõltsingud ja teavitada füüsilisi isikuid, kui nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga – need on generatiivse tehisintellektiga seotud uusi ohte ja võimalusi silmas pidades kaks põhielementi. Võttes arvesse tehnoloogia arengu kiirenemist ja tehisintellektitehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, on komisjon alustanud arutelusid tehisintellekti pakti üle. Kõnealuse algatusega püütakse saavutada seda, et tööstusharu võtaks vabatahtliku kohustuse tegutseda juba enne tehisintellektimääruse vastuvõtmist ja alustada selle peamiste nõuete rakendamist enne õigusaktis sätestatud tähtaega.

Demokraatlikku ühiskonda võimestava inimkeskse digikeskkonna loomiseks on internetis leviva väär- ja desinformatsiooni tõkestamine hädavajalik. Selle ohu käsitlemine muutub üha pakilisemaks, sest generatiivse tehisintellekti tehnoloogia pakub halbade kavatsustega isikutele enneolematus ulatuses uusi töövahendeid 126 . Lisaks võimalustele, mida pakub digiteenuste määrus, sisaldab desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend, 127 millel on suur hulk allakirjutanuid (sh mitu suurt veebiplatvormi), olulisi kohustusi desinformatsiooni leviku piiramiseks internetis ja sellest peaks saama digiteenuste määruse kohane tegevusjuhend 128 .

Meie demokraatliku ühiskonna üldise vastupanuvõime tugevdamiseks digiajastul on peamine võimestada sõltumatuid meediaosalisi pakkuma internetis usaldusväärset teavet ja inimesi sellist teavet üles otsima. Praegu läbirääkimiste etapis oleva komisjoni ettepanekuga Euroopa meediavabaduse määruse kohta püütakse parandada meediateenuste ühtse turu toimimist, sest need teenused muutuvad digitaalsemaks ja on laadilt piiriülesed. Kui määrus vastu võetakse, suurendab see investeeringuid ja konkurentsi ning võimaldab seega tarbijatel pääseda juurde mitmekesisemale kvaliteetsele meediasisule ja toetab pluralistlikku avalikku mõttevahetust kooskõlas digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga.

Teatises virtuaalmaailma kohta 129 teeb komisjon ettepaneku võtta meetmeid, millega toetatakse virtuaalmaailmade arendamist ja kasutamist ELis, lähtudes digikümnendit käsitleva otsuse eesmärkidest. Komisjoni eesmärk on, et veeb 4.0 ja virtuaalmaailm põhineksid ELi väärtustel ja põhimõtetel ning põhiõigustel, et tegemist oleks kohaga, kus inimesed saavad end tunda turvaliselt, enesekindlalt ja võimestatult, kus austatakse inimese kui kasutaja, tarbija, töötaja ja looja õigusi ning kus Euroopa ettevõtjad saavad luua maailma mastaabis juhtivaid rakendusi, oma tegevust laiendada ja kasvada.

4.4 Digikümnendi eesmärk: inimkeskse keskkonna edendamine – keskendumine laste kaitsele

Euroopa inimkeskne digipööre peab kaitsma ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid internetist tuleneva kahju eest. Internet on kiirendanud uute ohtude ja suundumuste tekkimist ja arengut ning arvud on murettekitavad: ELi rahastatud turvalisema interneti keskuse abitelefoniliinide kogutud andmed näitavad, et aastatel 2021–2022 on oluliselt suurenenud nende inimeste arv, kes otsivad abi või nõu seoses seksuaalse väljapressimisega (kasv 60 %), oma mainega internetis (kasv 32 %) või e-kuritegevusega (kasv 30 %). 2022. aastal olid 60 % kõigist ühendust võtnutest 12–18aastased lapsed ja peaaegu 7,5 % olid 5–11aastased lapsed, mis näitab, et lapsed kasutavad internetti ja kogevad raskusi üha varasemas eas.

Digikümnendi peamine prioriteet on turvalisem digikeskkond ning lastele ja noortele sobivam sisu. Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis on ette nähtud, et lapsed ja noored peaksid olema kaitstud kuritegude eest, mis pannakse toime digitehnoloogia abil või mida digitehnoloogia hõlbustab. Deklaratsioonis on selle kohta mitu kohustust alates hariduse andmisest digikeskkonnas tegutsemiseks ning laste ja noorte kaitsmisest kahjuliku ja ebaseadusliku sisu ning reklaami eesmärgil tehtava profiilianalüüsi eest kuni laste kaasamiseni neid puudutava digipoliitika väljatöötamisse.

ELi pühendumust laste heaks toimivale digipöördele tugevdatakse digiteenuste määrusega, mis sisaldab erisätteid alaealiste kaitseks. Digiteenuste määruse asjakohaste sätete rakendamist toetavad turvalisema interneti keskuse töö ja lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia 130 raames võetud meetmed. Komisjoni prioriteet on internetis vanuse kontrollimine: toetades e-identimise kättesaadavuse eesmärgi saavutamist, edendab komisjon ELi digiidentiteedikukru kasutamist sel eesmärgil.

Ka võitlus lapse seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise vastu on jätkuvalt ELi peamine prioriteet. 2022. aasta mais võttis komisjon vastu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja tõkestamist käsitleva määruse ettepaneku , 131  millega kehtestatakse internetipõhiste teenuste osutajatele selged kohustused ennetada oma teenuste puhul laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise ohtu ning selliste kuritegude toimumisel need tuvastada, neist teatada ja need peatada.

5. Digipööre ELi rohelise kokkuleppe toetamiseks

IKT sektor on oluline heitmete ja jäätmete allikas. IKT-sektori osakaal üleilmses elektritarbimises on praegu ligikaudu 7–9 % ja prognooside kohaselt suureneb see 2030. aastaks 13 %ni, 132 kasvuhoonegaaside koguheites on kõnealuse sektori osakaal 2–4 % ja selle elektroonikaromude kogus üha suureneb 133 . Digitehnoloogia kiire areng ja digitaalselt toimivate teenuste hulga võimalik järsk kasv süvendavad seda olukorda tõenäoliselt veelgi.

Samal ajal on digipööre meie keskkonnajalajälje vähendamise püüdlustes ülioluline liitlane 134 . Digikümnendit käsitlevas otsuses on seatud eesmärk tagada, et digitaristu ja -tehnoloogia, sealhulgas nende tarneahelad, muutuksid kestlikumaks, vastupidavamaks ning energia- ja ressursitõhusamaks, et vähendada nende negatiivset keskkonna- ja sotsiaalset mõju 135 . Otsus sisaldab arvukalt viiteid taristu, eriti servasõlmede ja pooljuhtide kestlikkuse eesmärkidele. Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis edendatakse digitooteid ja -teenuseid, mille negatiivne mõju keskkonnale ja ühiskonnale on minimaalne, ning digitehnoloogiat, mis aitab võidelda kliimamuutuste vastu. Samuti on deklaratsioonis ette nähtud, et juurdepääs täpsele ja kergesti mõistetavale teabele digitoodete ja -teenuste keskkonnamõju ja energiatarbimise kohta peaks olema kõigile kättesaadav. Nõukogu 2020. aasta detsembri järeldustes „Keskkonnakasulik digitaliseerimine“ on tunnistatud, et digitaliseerimine on kliimaneutraalsele, ringluspõhisele ja vastupanuvõimelisemale majandusele ülemineku kiirendamiseks suurepärane hoob.

Nagu on näidatud 2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, vähendavad õigetes tingimustes rakendatud digilahendused oluliselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendavad ressursitõhusust ja parandavad keskkonnaseiret 136 . Heitkoguste vähendamise üldine potentsiaal, mis tuleneb olemasoleval tehnoloogial põhinevate digilahenduste kasutamisest, on 2030. aastaks hinnanguliselt 15–20 % kasvuhoonegaaside koguheitest, tingimusel et neid lahendusi kasutatakse ja juhitakse nõuetekohaselt 137 .

EL on rohe- ja digipöörde koostoime maksimeerimiseks aktiivselt tööd teinud.

-Komisjon seadis digiajastule vastava Euroopa strateegias 138 edasipüüdlikud eesmärgid, nagu ELi andmekeskuste kliimaneutraalsuse saavutamine 2030. aastaks. Digiseadmete ringluse parandamise ja elektroonikaromude vähendamise meetmed hõlmavad parandamisõiguse direktiivi 139 ning hiljuti välja antud mobiiltelefonide ja tahvelarvutite ökodisaini kriteeriume 140 . Euroopa protsessorialgatuse raames tehakse ka jõupingutusi vähese energiatarbega kiipide väljatöötamiseks 141 . Digioskuste algatusi peetakse otsustava tähtsusega teguriks, et tagada rohe- ja digipöörde toetamiseks vajalike digioskustega tööjõud (vt punkt 4.1).

-ELi tegevuskavas energiasüsteemi digitaliseerimise kohta 142 nimetab komisjon IKT sektorit kogu väärtusahelas taastuvatesse energiaallikatesse ja energiatõhususse tehtavate investeeringute tõuketeguriks. 2022. aasta detsembris allkirjastatud kavatsuste deklaratsioon 143 Euroopa elektrivõrgu digitaalse kaksikvõrgu loomise kohta aitab juhtida ja koordineerida investeeringuid elektritaristu digitaliseerimisse.

-Säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga 144 soovib komisjon muuta liikuvuse ja transpordisüsteemid keskkonnahoidlikumaks ja tõhusamaks. EL soovib kasutada digitaliseerimist ja automatiseerimist, et parandada tõhusate ja vastupidavate logistikaahelate kaudu nii liidu üleilmset konkurentsivõimet kui ka transpordisektori kestlikkust.

-ELi keskkonnaalase tegevusprogrammiga 145 soovib komisjon kiirendada õiglast, võrdset ja kaasavat rohepööret kliimaneutraalsele, kestlikule, mürgivabale, ressursitõhusale, taastuvenergiapõhisele ning vastupanu- ja konkurentsivõimelisele ringmajandusele. Digi- ja andmetehnoloogia potentsiaali ärakasutamist peetakse prioriteetsete eesmärkide saavutamise ja keskkonnapoliitika toetamise üheks eelduseks, mis suurendab samal ajal jõupingutusi digipöörde keskkonnajalajälje vähendamiseks.

-Selleks et tagada rohe- ja digivaldkonna investeeringute ja poliitikameetmete vaheline koostoime, julgustatakse komisjoni teatises suuniste kohta liikmesriikidele 2021.–2030. aasta riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamiseks 146 liikmesriike kasutama olemasolevaid vahendeid ja uurima rohe- ja digipöörde täielikku potentsiaali, vältides samal ajal dubleerimist.

Sellest hoolimata on vaja edasi tegutseda ning investeeringud on võtmetähtsusega, et ergutada liikumist ressursitõhusama digitehnoloogia poole. Delegeeritud õigusaktis, st kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist käsitlevas ELi taksonoomiamääruses 147 on sätestatud selged kriteeriumid, mis aitavad suunata investeeringuid keskkonnasäästlikumatesse andmekeskustesse ja end kestliku majandustegevusena tõestanud rohelistesse digilahendustesse. Samal ajal aitab riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik 148 kasutada digitehnoloogiat, eelkõige puhta tehnoloogia tootmise digitaalset komponenti, ära keskkonnasäästlikuma ja kestlikuma majanduse saavutamiseks, samas kui üldise grupierandi määruse muudatused võivad hõlbustada, lihtsustada ja kiirendada ELi rohe- ja digipöörde toetamist, hõlbustades digitehnoloogiasse ja ühenduvusse investeerimist 149 . Võttes arvesse kava „REPowerEU“, on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade läbivaatamine, mille käigus saab muu hulgas kaaluda digilahenduste potentsiaali energiasüsteemi ümberkujundamise seisukohast, võimalus toetada energiasüsteemi digitaliseerimist.

Lisaks on vaja suurenenud digitaliseerimise netokeskkonnamõju teaduspõhist hindamismetoodikat, milles võetakse arvesse nii kasu kui ka võimalikku tagasipõrke fenomeni. See hõlmab ka tõendite kogumist digitaliseerimise netokeskkonnamõju kohta kogu ELis, et tagada digitaliseerimise positiivne panus Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Komisjon on teinud selle eesmärgi toetamiseks spetsiaalseid teadus- ja innovatsioonialgatusi, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ raames, ning tõhustab oma tööd elektroonilise side teenuste keskkonnajalajälje mõõtmiseks kasutatavate ühiste näitajate väljatöötamiseks.

6. Rahvusvaheline mõõde

Rahvusvahelise koostöö eesmärk on liidu inimkesksetel väärtustel põhineva mudeli ennetav projitseerimine ja ELi huvide edendamine üleilmsel areenil. Digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonis on EL ja liikmesriigid võtnud kohustuse tutvustada oma arusaama digipöördest rahvusvahelistele partneritele. See on ajendanud välja töötama interneti tulevikku käsitleva avalduse 151 ja OECD deklaratsiooni usaldusväärse, kestliku ja kaasava digitaalse tuleviku kohta 152 ning annab panuse töösse, mille tulemusel jõutakse ÜRO üleilmse digikokkuleppeni 153 . ELi digidiplomaatiat käsitlevate nõukogu järelduste 154 vastuvõtmisega 2022. aasta juulis lõi EL tugeva aluse liidu välistegevusele digiküsimustes. Nõukogu järgmistes, 2023. aasta juuni järeldustes ELi digidiplomaatia kohta 155 on kavandatud prioriteetsed meetmed, mida on vaja, et ELi poliitika ja meetmed üleilmsetes digiküsimustes oleksid tugevamad, strateegilisemad, sidusamad ja mõjusamad. Tõhustatud on Euroopa tiimi koordineerimist, sealhulgas ELi delegatsioonide rolli partnerriikide valitsuste ja sidusrühmade teavitamisel ELi õigusloome ja poliitika arengust ning selle edendamisel nende hulgas.

ELi digidiplomaatia eesmärk on tugevdada ELi üleilmset rolli digiküsimustes. Kahepoolsel tasandil on rahvusvahelise teavitustegevuse aluseks digivaldkonna partnerluste võimendamine neljas põhisuunas, tuginedes liidu tugevatele sidemetele sarnaselt meelestatud partneritega, nagu Jaapan, Korea Vabariik ja Singapur. Rahvusvahelise koostöö struktuur põhineb ka kaubandus- ja tehnoloogianõukogudel (ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, ELi ja India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu), piirkondlikel liitudel (Ladina-Ameerika, Aafrika) ning Ladina-Ameerika ja Aasiaga peetavatel digidialoogidel. EL on oluliselt suurendanud ka oma toetust Ukraina digipöördele, keskendudes nii erakorralistele kui ka pikaajalistele meetmetele, eelkõige rändlusele. Mitmepoolsel tasandil, eelkõige G20 ja G7 raames, edendab EL kooskõlas usaldusväärse ühenduvuse 156 põhimõttega lähenemisviisi, mille kohaselt tunnistatakse digivaldkonna reguleerimise rolli digimajanduse vastu usalduse suurendamisel ja andmevoogude hõlbustamisel.

Strateegia „Global Gateway“ 157 tugevdab inimestevahelisi sidemeid Euroopa ja tema partnerite vahel sihipäraste digitaristu investeeringutega, mille eesmärk on võidelda üleilmse digilõhega ning tugevdada turvalisi ja usaldusväärseid digiühendusi. Komisjon töötab selle nimel, et tugevdada Euroopa tuumtaristut ja ELi territooriumide ühendatust sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega, kasutades üleilmset turvalist merekaablite võrku, eesmärgiga toetada ELi digitaalset vastupanuvõimet ja vähendada sõltuvusi läbi rahvusvaheliste marsruutide mitmekesistamisele.

Välisinvesteeringud ja -kaubandus on liidu majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive ja innovatsiooni jaoks ülimalt olulised. Siiski tuleb praegu rohkem kui kunagi varem tasakaalustada ELi avatust asjakohaste vahenditega, et kaitsta selle peamist strateegilist vara ja tagada üleliiduline koordineerimine. ELi majandusjulgeoleku strateegia 158 võimaldab maksimeerida majanduslikust avatusest saadavat kasu ja samal ajal minimeerida majandusliku vastastikuse sõltuvuse riske, tugevdades ELi tarneahelate vastupanuvõimet, ning aitab toime tulla tehnoloogia lekkega või majandusliku sõltuvuse, sealhulgas majandusliku survestamise kasutamisega sõjalisel otstarbel. EL on võtnud ka jõulisi majandusmeetmeid, nagu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute ELi raamistik, 159 mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil jälgida ja suunata välismaiste otseinvesteeringute mõju elutähtsale taristule, elutähtsale tehnoloogiale ja kahesuguse kasutusega toodetele, elutähtsate sisenditega varustamisele, tundlikule teabele juurdepääsule ning meediavabadusele ja meedia mitmekesisusele. Peale selle võimaldab ELi välisriigi subsiidiumide määrus, mis jõustus 2023. aasta juulis, komisjonil uurida ja heastada ELi siseturgu moonutavaid subsiidiume, mis on saadud kolmandatest riikidest. Nüüd saab EL tugineda ka tugevdatud ekspordikontrolli meetmepaketile, et tõhusalt reageerida arenevatele turvariskidele ja kujunemisjärgus tehnoloogiale. Uue ekspordikontrolli määrusega on kehtestatud liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks, mis hõlmab digitehnoloogia loetelu 160 .

7. Järeldused

Digikümnendi edukus on ELi tulevase heaolu seisukohast otsustava tähtsusega. ELi digikümnendi tegevuskava täitmisega võidakse luua üle 2,8 triljoni euro suurune majanduslik väärtus, 161 mis võrdub 21 %ga ELi majanduse praegusest mahust.

Käesolevas aruandes esitatud ülevaade olukorrast näitab, et ELi digipöörde õnnestumiseks on vaja ELi ja liikmesriikide tegevust reformide läbiviimisel, ettevõtluskeskkonna parandamisel, stiimulite loomisel ning digitehnoloogiasse, oskustesse ja taristutesse tehtavate investeeringute suurendamisel oluliselt kiirendada ja süvendada. Eduka digipöörde läbiviimiseks on ülimalt oluline rakendada digikümnendi valdkonnaülest lähenemisviisi ning tugineda põhisuundade, sihtvaldkondade ja eesmärkide vahelisele koostoimele. 

Aruandes esitatud ülevaade olukorrast näitab ka seda, et ELi digipöörde valdkonnas on vaja rohkem kooskõlastatud ühistegevust. Liikmesriike kutsutakse üles tegema edasisi edusamme mitut riiki hõlmavate projektide ja Euroopa digitaristu konsortsiumide rakendamisel, pidades silmas nende võimalikku panust praeguse olukorra ja 2030. aasta eesmärkide vahelise lõhe ületamisel.

Selleks et paremini mõista regulatiivse ja rahastamispoliitika vastastikust sõltuvust ning leida ühiseid tugevaid külgi ja koostoimet ELi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, on oluline jälgida digikümnendi juhtimismehhanismi abil edusamme võrdluses ühiste eesmärkide ja sihtidega. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et riiklikud tegevuskavad, mille liikmesriigid peavad 2023. aasta oktoobri alguseks vastu võtma, ja nende hilisemad kohandused kajastaksid seda integreeritud lähenemisviisi ning et neis võetaks arvesse käesolevas aruandes soovitatud poliitikat, meetmeid ja tegevusi.

Komisjon alustab nüüd arutelusid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega selle üle, kuidas digikümnendi juhtimismehhanismi kasutades ühiselt edasi liikuda. Samal ajal suhtleb komisjon ka ELi-väliste sidusrühmade ja partneritega.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030 (ELT L 323, 19.12.2022, lk 4–26).

(2)

 Allikas: komisjoni analüüs töödokumendis SWD(2023) 571 , „Digikümnendi põhisuunad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine“. Vt C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(3)

Käesolevas teatises, selle lisas ja teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumentides esitatud viited, mis toetavad meetmeid, mille puhul võib olla tegemist riigiabiga, ei mõjuta riigiabi hindamist.

(4)

Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (ELT C 23, 23.1.2023, lk 1–7). Deklaratsioon põhineb ELi esmastel õigusaktidel, eelkõige Euroopa Liidu lepingul, Euroopa Liidu toimimise lepingul, Euroopa Liidu põhiõiguste hartal, samuti teisestel õigusaktidel ja Euroopa Liidu Kohtu praktikal.

(5)

Kõigis riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb vähemalt 20 % kava rahaliste vahendite kogusummast eraldada digipöördele. Selleks tuli kavades kirjeldada ja põhjendada iga meetme panust digivaldkonda, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisas sätestatud metoodikat.

(6)

Eurobaromeetri eriuuring nr 532 „The Digital Decade“, märts 2023 (edaspidi „Eurobaromeeter 2023“).

(7)

Eurostati 2023. aasta andmete kohaselt (andmekood veebilehel: ISOC_CI_IFP_FU), 2022. aastal kasutas 84 % ELi elanikest internetti iga päev ja veel 5 % vähemalt kord nädalas.

(8)

Tulevikusuundi käsitlev 2021. aasta aruanne (COM(2021) 750 final) ja 2022. aasta aruanne (COM(2022) 289 final).

(9)

McKinsey, Taking the pulse of shifting supply chains, 2022.

(10)

  SWD(2023) 570 , „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“.

(11)

Calza, E., Dalla Benetta, A., Kostić, U., Mitton, I., Moraschini, M., Vazquez-Prada Baillet, M., Cardona, M., Papazoglou, M., Righi, R., Torrecillas Jodar, J., Lopez Cobo, M., Cira, P. ja De Prato, G., „Analytical insights into the global digital ecosystem (DGTES)“, EUR 31538 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2023, ISBN 978-92-68-04045-4, doi:10.2760/811932, JRC132991. Vt https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC132991 .

(12)

Üleilmse IKT turu osad riikide kaupa – 2022 | Statista.

(13)

Center on Regulation in Europe (CERRE), Digital Industrial Policy for Europe , detsember 2022.

(14)

Tööstuspoliitika 2021. aasta paketi raames on komisjon pakkunud välja metoodika, et koostada tundlikke ökosüsteeme hõlmav ülevaade toodetest, mille suhtes on ELil strateegiline sõltuvus. Uusima analüüsi kohaselt esineb digitaalsetes ökosüsteemides sõltuvus muu hulgas sülearvutite, mobiiltelefonide ja ringhäälingu raadiovastuvõtjate osas, mille puhul on esineb ühtlasi nõrku lülisid. Vt lisateave komisjoni talituste töödokumendis SWD(2021) 352 ja väljaandes Single Market Economics Papers, töödokument nr 14, 2023, „An enhanced methodology to monitor the EU’s strategic dependencies and vulnerabilities“.

(15)

Vt riigijuhtide deklaratsioon, riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine, Versailles, 10.–11. märts 2022.

(16)

Komisjoni teatis „30 aastat ühtset turgu“ (COM(2023) 162 final); hinnatuna ostujõu pariteedis, IMFi maailmamajanduse väljavaade.

(17)

„ELi strateegilised sõltuvused ja võimekused: süvaanalüüside teine etapp“ (SWD(2022) 41 final).

(18)

  Komisjon väljendab heameelt kiibimääruse suhtes saavutatud poliitilise kokkuleppe üle (europa.eu) .

(19)

  SWD(2023) 570 , „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“.

(20)

  Teadus- ja arendustegevuse 2022. aasta tulemustabelist nähtub, et Ameerika Ühendriikide eraettevõtjate investeeringud on kolm kuni kümme korda suuremad kui Euroopa omad. Näiteks moodustavad Ameerika Ühendriikide ja Hiina investeeringud kokku üle 80 % iga-aastasest 25 miljardi euro suurusest omakapitaliinvesteeringust tehisintellekti ja plokiahelatehnoloogiasse, samas kui ELi 27 liikmesriigi investeeringud moodustavad sellest üleilmsest summast vaid 7 % ehk ligikaudu 1,75 miljardit eurot. 

(21)

Umbes 70 % panusest peaks tulema taaste- ja vastupidavusrahastust. Vt põhjalik ülevaade komisjoni talituste töödokumendis SWD(2023)570 „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“, 5. osa „Digikümnendi eesmärkide elluviimine ELi investeeringutega“.

(22)

SWD(2023) 573 , „Mitut riiki hõlmavate projektide rakendamine“, punkt 1.1 „Mitut riiki hõlmavate projektide uus rakendusmehhanism“.

(23)

 Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78), ja selle ajakohastused, viimati muudetud komisjoni 23. juuni 2023. aasta määrusega (EL) 2023/1315 (ELT L 167, 30.6.2023, lk 1–90).

(24)

Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1–9).

(25)

Digikümnendit käsitlevas otsuses on sätestatud digieesmärgid, mis on rühmitatud nelja põhisuuna alla, mis määrati esmakordselt kindlaks digikompassi teatises (COM(2021) 118 final) kui liidu digipöörde põhivaldkonnad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine.

(26)

McKinsey Global Institute, Connected world: An evolution in connectivity beyond the 5G revolution, 2020.

(27)

Vt https://5gobservatory.eu/observatory-overview/interactive-5g-scoreboard/ .

(28)

Praeguses 5G eesmärgi peamises tulemusnäitajas ei võeta arvesse tipptundidel pakutava teenuse kvaliteeti. Peamine väljakutse seisneb selles, et kasutuselevõetud võrgud vastaksid tulevastele vajadustele, nimelt et need toetaksid peamisi tööstusharusid ja olulisi rakendusi, millest saavad kasu tarbijad ja ettevõtjad kõigis sektorites. Selleks et mõõta liikmesriikide valmidust sellele väljakutsele vastata, on vaja täiendavat analüüsi, et muuta 5G mõõtmisraamistik tõhusamaks ja ulatuslikumaks. Vt C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(29)

ETNO, State of Digital Communications 2023: „5G kättesaadavus läheneb Ameerika Ühendriikides 96 %-le, Lõuna-Koreas 95 %-le, Jaapanis 90 %-le ja Hiinas 86 %-le“.

(30)

Vt Ameerika Ühendriikide vastus sellel lingil .

(31)

SWD (2023) 570 , „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“, 5. osa „Digikümnendi eesmärkide elluviimine ELi investeeringutega“. Toetuste hinnanguliselt enam kui 23 miljardi euro suurune kogusumma hõlmab peale taaste- ja vastupidavusrahastust rahastamise rohkem kui 4 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika rahalisi vahendeid, ligikaudu 1 miljard eurot programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ ning umbes 1 miljard eurot Euroopa ühendamise rahastu rahalisi vahendeid. Lisarahastust on antud rahastamisvahendite vormis (nimelt programmi „InvestEU“ ja Euroopa ühendamise rahastu lairibaühenduse fondi kaudu).

(32)

ETNO, State of Digital Communications 2023, lk 31.

(33)

  IRC, International benchmarking of investments in Digital Decade thematic areas, 2023 . 

(34)

  SWD(2023) 571 , „Digikümnendi põhisuunad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine“.

(35)

20. põhimõte juurdepääsu kohta esmatähtsatele teenustele näeb ette, et igaühel on õigus saada juurdepääs digitaalsele kommunikatsioonile ning et juurdepääsu tuleks toetada nende inimeste puhul, kes seda vajavad.

(36)

Vt WIK Consult , cit.

(37)

Vt eelkõige läbivaadatud suuniseid lairibavõrkudele antava riigiabi kohta (ELT C 36, 31.1.2023, lk 1–42) ja 2. punktis kirjeldatud üldise grupierandi määrusega seotud võimalused.

(38)

Teine aruanne liikmesriikide edusammude kohta ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamisel, juuni 2023 ja komisjoni teatis 5G küberturvalisuse meetmepaketi rakendamise kohta (C(2023) 4049 final, 15. juuni 2023).

(39)

Euroopa Parlament, liidu välispoliitika peadirektoraat, Bueger, C., Liebetrau, T., Franken, J., Security threats to undersea communications cables and infrastructure: consequences for the EU: in-depth analysis, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022, doi:10.2861/35332.

(40)

Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Carrara, S., Bobba, S., Blagoeva, D. jt, Supply chain analysis and material demand forecast in strategic technologies and sectors in the EU: a foresight study, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023, doi:10.2760/386650.

(41)

McKinsey, Semiconductor design and manufacturing: Achieving leading-edge capabilities, august 2020.

(42)

  SWD(2023) 570 „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“.

(43)

 COM(2022) 45 final, teatis „Kiibimäärus Euroopa jaoks“.

(44)

Vt 4. oktoobri 2022. aasta otsus juhtumi SA.103083 kohta – Taaste- ja vastupidavusrahastu – STMICROELECTRONICS S.R.L. (ST) – NEW SIC SUBSTRATES PLANT IN CATANIA ja 27. aprilli 2023. aasta otsus juhtumi SA.102430 kohta – FR – Project Liberty – New semiconductor manufacturing plant by STMicroelectronics and GlobalFoundries.

(45)

Vt 8. juuni 2023. aasta otsus juhtumite SA.101202 (Austria), SA.101141 (Tšehhi), SA.101143 (Soome), SA.101193 (Prantsusmaa), SA.101129 (Saksamaa), SA.101210 (Kreeka), SA.101151 (Iirimaa), SA.101186 (Itaalia), SA.101201 (Malta), SA.101171 (Madalmaad), SA.101175 (Poola), SA.101192 (Rumeenia), SA.101200 (Slovakkia) ja SA.101150 (Hispaania) kohta.

(46)

Vt IDC, Worldwide Edge Spending Guide.

(47)

Vt https://www.gartner.com/en/doc/750789-infographic-understanding-edge-computing.

(48)

ETNO, State of Digital Communications 2023, veebruar 2023.

(49)

McKinsey, Quantum computing funding remains strong, but talent gap raises concerns, 15. juuni 2022.

(50)

Vt „Quantum technologies – from basic research to market“ (quantentechnologien.de) .

(51)

Vt „Investir dans la France de 2030 | Strategie quantique : lancement d’une plateforme nationale de calcul quantique“ (gouvernement.fr).

(52)

 Vt „Quantum technologies and value chains: Why and how Europe must act now“ (epc.eu) .

(53)

Vt Quantum Technology | The future is Quantum (qt.eu) .

(54)

  C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(55)

Synergy Research Group, European Cloud Providers Double in Size but Lose Market Share, 21. september 2021.

(56)

  Andmemääruse ettepaneku mõjuhinnangut toetav uuring . 

(57)

Need määrused täiendavad isikuandmete kaitse üldmäärust, milles on sätestatud isikuandmete vaba liikumise õigusnormid.

(58)

Näiteks tegi Hispaania digikomplekti (Digital Kit) algatuse, et edendada skaleeritavaid suure mõjuga avaliku ja erasektori koostöömehhanisme, eesmärgiga kiirendada VKEde digipööret, ning programmi „Agents of Change“, et anda VKEdele toetusi digipöörde ekspertide palkamiseks.

(59)

  SWD(2023) 570 , „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“.

(60)

Euroopa Investeerimispank, EIP investeeringute uuring 2019–2022.

(61)

Euroopa Investeerimispank, EIP investeeringute uuring 2023.

(62)

  Dealroom.co .

(63)

 Suundumuse kõikuvuse kohta viimastel aastatel vt C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(64)

ELi ükssarvikute arv osutab nendele ELis asutatud ettevõtetele, mille peakontor on jätkuvalt ELis.

(65)

Startup Genome, The Global Startup Ecosystem Report 2023 .

(66)

DealRoom, The European Deep Tech Report, 2023. aasta väljaanne. Nende idufirmade kulutatud riskikapital, mille peakontor asub ELis, oli 2020.–2022. aastal 30 miljardit eurot võrreldes Ameerika Ühendriikides kulutatud 166 miljardi euroga.

(67)

  Uue fondifondi käivitamine Euroopa tehnoloogialiidrite toetamiseks . 

(68)

  24 ELi liikmesriiki kohustusid digipäeval võtma meetmeid ELi idufirmade kasvu toetamiseks . 

(69)

Thales, A year of cyber conflict in Ukraine, veebruar 2023.

(70)

ENISA, Threat landscape for ransomware attacks, juuli 2022.

(71)

Vt Eurostat, ICT security measures used by EU enterprises in 2022, millest ilmneb, et suurettevõtted teatasid oluliselt arvukamatest intsidentidest kui VKEd.

(72)

Vt digikümnendit käsitleva otsuse artikli 3 lõike 1 punkt k.

(73)

Vt põhjendus 20.

(74)

  SWD(2023) 570 , „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“.

(75)

  Direktiiv (EL) 2022/2555 , mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

(76)

  Digirahanduse strateegia .

(77)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust .

(78)

COM(2022) 454 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 . 

(79)

  COM(2023) 209 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega nähakse ette meetmed, et tugevdada liidus solidaarsust ja suurendada suutlikkust küberohtude ja -intsidentide avastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks .

(80)

COM(2023) 207 final, „Korvata küberturvalisuse valdkonna talendinappus edendamaks ELi konkurentsivõimet, majanduskasvu ja

kerksust („Küberturbeoskuste akadeemia“)“.

(81)

Euroopa küberkriisiga tegelevate kontaktasutuste võrgustik (EU-CyCLONe) on liikmesriikide küberkriiside ohjamise eest vastutavate riigi ametiasutuste koostöövõrgustik.

(82)

Vt digikümnendit käsitleva otsuse artikli 3 lõike 1 punkt k.

(83)

Vt näiteks SWD(2021) 352 ja SWD(2022) 41.

(84)

Vt näiteks Single Market Economics Papers, töödokument nr 14, 2023, „An enhanced methodology to monitor the EU’s strategic dependencies and vulnerabilities“.

(85)

COM(2023) 160 final, ettepanek: määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020.

(86)

Näiteks Euroopa akuliit , tööstusandmete ning serva- ja pilvetehnoloogia liit ning protsessori- ja pooljuhttehnoloogiate tööstusliit .

(87)

COM(2023) 335 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määruseid (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241.

(88)

JOIN(2023) 20 final, „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“.

(89)

Näiteks teabe hankimine riigiasutustelt, internetipanga kasutamine, internetis ostmine või muud interneti või tarkvara kasutamisega seotud valitud tegevused. Lisateave Eurostati avaldatud digioskuste näitajate kohta on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eurostat/web/digital-economy-and-society/data/database .

(90)

  SWD(2023) 571 , „Digikümnendi põhisuunad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine“.

(91)

 Vt C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(92)

Kättesaadav aadressil https://education.ec.europa.eu/et/focus-topics/digital-education/action-plan/action-1 .

(93)

COM(2023) 205 final/2, ettepanek: nõukogu soovitus peamiste edukat digiõpet ja -koolitust soodustavate tegurite kohta ning COM(2023) 206 final, ettepanek: nõukogu soovitus digioskuste õpetamise täiustamise kohta hariduses ja koolituses.

(94)

Kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisaga.

(95)

  Kõne olukorrast Euroopa Liidus (europa.eu) . 

(96)

  Euroopa oskusteaasta (europa.eu) .

(97)

  SWD(2023) 571 , „Digikümnendi põhisuunad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine“.

(98)

Vt ka Khan, J., 2021, „European academic brain drain: A meta‐synthesis“, European Journal of Education, 56(2), lk 265–278.

(99)

Euroopa Investeerimispank, Investment Report 2022/2023: Resilience and renewal in Europe, 2023.

(100)

  Eurostati uuring oskuste nappuse kohta | Digioskuste ja töökohtade platvorm (europa.eu) .

(101)

 Vt C(2023) 7500 , komisjoni teatis, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid.

(102)

COM(2022) 332 final, „Euroopa uus innovatsioonikava“.

(103)

Vt IKT-spetsialistid tööhõives – Statistics Explained (europa.eu) .

(104)

Ettevõtjate puhul oli koormuse vähendamisel oluline samm Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1151, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses (ELT L 186, 11.7.2019, lk 80–104). See tagab, et äriühinguid ja nende filiaale teistes liikmesriikides saab registreerida ja esitada nende andmeid äriregistrisse täielikult interneti teel. Teise sammuna aitab ettepanek äriühinguõiguse digivahendite täiustamise kohta (COM(2023) 177 final) ettevõtjatel ELis ettevõtlusega tegeleda, suurendades äriühinguteabe kättesaadavust ja kõrvaldades haldustõkked, kui ettevõtjad kasutavad oma teavet piiriülestes olukordades.

(105)

  e-Government Benchmark 2023, Capgemini, Sogeti, IDC ja Politecnico di Milano Euroopa Komisjoni nimel .

(106)

  SWD(2023) 571 , „Digikümnendi põhisuunad: digioskused, digitaristud, ettevõtete digipööre ja avalike teenuste digitaliseerimine“.

(107)

Lisateabe saamiseks vt: Ühtne digivärav (europa.eu) .

(108)

Vt komisjoni uuringu „Euroopas innovatsioonihangetesse tehtavate investeeringute ja poliitikaraamistike võrdlusanalüüs“ (märts 2023)  tulemused.

(109)

  e-Government Benchmark 2023, Capgemini, Sogeti, IDC ja Politecnico di Milano Euroopa Komisjoni nimel .

(110)

  COM(2022) 720 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (koostalitleva Euroopa määrus) . 

(111)

SWD(2022) 721, Impact Assessment Report Accompanying the Proposal for a Interoperable Europe Act  (mõju hindamise aruanne, mis on lisatud koostalitleva Euroopa määruse ettepanekule), lk 54.

(112)

Kui määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta (eIDAS) on läbi vaadatud, peavad liikmesriigid väljastama digiidentiteedikukru 12 kuu jooksul alates määruse jõustumisest.

(113)

  Ühisraha pakett: uued sularaha kasutamist toetavad seadusandlikud ettepanekud ja digieuro raamistiku ettepanek . 

(114)

Digital Decade e-Health indicators development, Empirica GmbH ja PredictBy uuring Euroopa Komisjoni jaoks .

(115)

  ELi digitaalne COVID-tõend . 

(116)

Vt teadaanne: Euroopa Komisjon ja Maailma Terviseorganisatsioon käivitavad ülemaailmse terviseohutuse suurendamiseks märgilise tähtsusega e-tervise algatuse . 

(117)

COM(2022) 197 final, ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa terviseandmeruumi kohta, 3. mai 2022.

(118)

Vt AccessNow (2023), „What you need to know about generative AI and human rights“ ; Marina Escobar-Planas, Emilia Gómez ja Carlos Martínez Honarejos, „Guidelines to Develop Trustworthy Conversational Agents for Children“, Ethicomp, 2022; https://www.ohchr.org/en/stories/2022/01/web-was-created-everyone-regardless-their-gender.

(119)

  Democracy Report 2022 – Autocratisation Changing Nature? , V-DEM Institute . 

(120)

  2023. aasta aruanne õigusriigi kohta . 

(121)

Vt digikümnendit käsitleva otsuse artikli 3 lõike 1 punkt a.

(122)

Määratud väga suurte digiplatvormide  ja väga suurte otsingumootorite nimekiri on kättesaadav selle lingi kaudu.

(123)

Seda teeb ta äsja loodud algoritmilise läbipaistvuse Euroopa keskuse ekspertide abiga.

(124)

Ka mitme muu ELi tasandi valdkondliku algatuse eesmärk on võidelda teatavat liiki ebaseadusliku või kahjuliku sisuga, tagades samal ajal põhiõiguste kaitse. Näiteks audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv , vihakõne vastase võitluse tegevusjuhend , soovitus ajakirjanike turvalisuse kohta , määrus, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu , poliitilist reklaami käsitleva määruse ettepanek ning üldise tooteohutuse määrus .

(125)

Vt Teadusuuringute Ühiskeskuse väljaannete hoidla, „Analysis of the preliminary AI standardisation work plan in support of the AI Act“ („Tehisintellekti standardimise esialgse töökava analüüs tehisintellekti käsitleva õigusakti toetamiseks“).

(126)

  Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (sõltumatu faktikontrollijate, meediapädevuse ekspertide ja teadlaste võrgustik, kes teevad koostööd, et avastada, analüüsida ja paljastada desinformatsioonikampaaniaid, ning uurivad leevendusmeetmeid) analüüs näitab, et kuigi tehisintellekti genereeritud desinformatsiooni protsent oli 2023. aasta märtsis endiselt küllalt väike, ringles see laialdaselt kogu ELis; vt Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskus (EDMO), kuukiri nr 22.

(127)

  Desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi uus tugevdatud 2022. aasta versioon .

(128)

Vt komisjoni suunised desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tugevdamiseks .

(129)

COM(2023) 442 final, „Veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlev ELi algatus: parem stardipositsioon järgmise tehnoloogilise ülemineku jaoks“.

(130)

Vt lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia .

(131)

  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks . 

(132)

 Vt 2022. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta , tegevuskava energiasüsteemi digitaliseerimise kohta  ja elektroonikaromude seirevahend  eWaste Monitor .

(133)

Elektroonikaromud on vananenud, energiamahukad või kasutusea lõppu jõudnud elektroonikaseadmed, näiteks vanad arvutid, mobiiltelefonid, tahvelarvutid, nutitelerid, telekommunikatsiooniseadmed ja muud elektroonikaseadmed; vt GEM 2020 - E-Waste Monitor (ewastemonitor.info) .

(134)

Vt valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande kokkuvõttev aruanne (AR6), 2023.

(135)

Vt digikümnendit käsitleva otsuse artikli 3 lõike 1 punkt h.

(136)

Aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta – Rohe- ja digiülemineku ühitamine uues geopoliitilises kontekstis (COM(2022) 289 final).

(137)

IPCC 2022. aasta aruanne (punkt B.4.3) on kättesaadav selle lingi kaudu.

(138)

 COM(2020) 67 final, „Euroopa digituleviku kujundamine“.

(139)

  Õigus toodete parandamisele: komisjon loob uue tarbijaõiguse toodete lihtsaks ja taskukohaseks parandamiseks . 

(140)

  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2023:214:FULL ,

komisjoni 16. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1670, millega kehtestatakse nutitelefonide, muude mobiiltelefonide, juhtmeta telefonide ja tahvelarvutite ökodisaini nõuded.

(141)

 Vt lisateave veebisaidil https:// www.european-processor-initiative.eu.

(142)

 COM (2022) 552 final.

(143)

Avaldus on kättesaadav selle lingi kaudu.

(144)

  Säästva ja aruka liikuvuse strateegia . 

(145)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22–36).

(146)

C(2022) 9264 final.

(147)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43).

(148)

 Vt lisateave veebisaidil https://competition-policy.ec.europa.eu/state-aid/temporary-crisis-and-transition-framework_en.

(149)

Vt eespool punkt 2.

(150)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(151)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(152)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(153)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(154)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(155)

Kättesaadav selle lingi kaudu.

(156)

  President Von der Leyeni kõne Tallinna digitippkohtumisel, 10. oktoober 2022.

(157)

JOIN(2021) 30 final, ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“.

(158)

JOIN(2023) 20 final, „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“.

(159)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1–14); seda määrust vaadatakse praegu läbi eesmärgiga tagada, et see on otstarbekohane.

(160)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206 I, 11.6.2021 lk 1–461).

(161)

PublicFirst, Unlocking Europe’s Digital Potential, 2022. Vt ka komisjoni talituste töödokumendi SWD(2023) 570 „Digikümnendi eesmärkide ning digiõiguste ja -põhimõtete rakendamine“ punkt 5.3 „Digikümnendi eesmärkide saavutamiseks vajalikud investeeringud“.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.9.2023

COM(2023) 570 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Digikümnendi olukorda käistlev 2023.aasta aruanne

{SWD(2023) 570 final} - {SWD(2023) 571 final} - {SWD(2023) 572 final} - {SWD(2023) 573 final} - {SWD(2023) 574 final}

Sisukord

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Austria    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Belgia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Bulgaaria    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Küpros    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Horvaatia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Tšehhi    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Taani    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Eesti    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Soome    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Prantsusmaa    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Saksamaa    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Kreeka    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Ungari    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Iirimaa    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Itaalia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Läti    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Leedu    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Luksemburg    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Malta    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Madalmaad    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Poola    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Portugal    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Rumeenia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Slovakkia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Sloveenia    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Hispaania    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Rootsi    

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Austria

Austrialt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Austrial on head tulemused digioskuste, digitehnoloogia integreerimise ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas. Digitaristute puhul tuleb siiski teha täiendavaid jõupingutusi. Austria digipöörde üldstrateegia (Austria digitaalvaldkonna tegevuskava) lähtepunkt on Austria visioon „Digitaalne Austria aastatel 2040–2050“, mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Austria teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia asutamiseks.

DIGIOSKUSED

Olgugi et Austrias on vähemalt elementaarsed digioskused 63 %-l elanikest, mis on märgatavalt üle ELi keskmise (54 %), on veel piisavalt arenguruumi, et saavutada 2030. aasta eesmärk, mis näeb ette elementaarsete digioskuste olemasolu vähemalt 80 %-l elanikkonnast. Töötajate digioskuste täiendamine aitaks lahendada ka Austrias valitsevat suurt oskustööliste puudust (Fachkräftemangel). Digikirjaoskus on hädavajalik, et inimesed saaksid osaleda tänapäeva ühiskonnas ja et kedagi ei jäetaks kõrvale.

Austrias on puudus IKT-spetsialistidest. Viimase Austria taristuaruande kohaselt kurdavad kaks juhti kolmest IT spetsialistide nappuse üle oma ettevõttes. Olemasolevad andmed kinnitavad seda. Isegi kui Austrias ületab IKT-spetsialistide osakaal tööjõus (5 %) ELi keskmist (4,6 %), on see Austria majanduse ülesehitust arvesse võttes väike. IKT-naisspetsialistide osakaal on 19,3 %, mis on samuti ELi keskmisest (18,9 %) veidi suurem.

DIGITARISTU

Digikümnendi ühenduvuseesmärkide täitmisel on Austrias olukord mitmekesine: riik on kiiresti saavutamas kõigis asustatud piirkondades 5G katvust (2022. aastal 92 %), ent on kõigile püsivõrgu gigabitiühenduvuse pakkumisest siiski veel kaugel (2022. aastal 55 %).

Austria tegutseb aktiivselt mikroelektroonika ja kvantarvutuse valdkonnas ning aitab sellega kaasa seotud eesmärkide saavutamisele. Nimelt osaleb Austria mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) kuue otsese osalejaga, kes keskenduvad energiatõhususele, autotööstusele ja pakenditele.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Kuna ainult kaks kolmandikku väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKEd) on saavutanud vähemalt algtasemel digimahukuse, on Austria digikümnendi 90 % eesmärgi saavutamisest ikka veel kaugel. Selle olulise tulemusnäitaja puhul on Austria tulemus veidi alla ELi keskmise. Austrial on olemas kasutamata potentsiaal parandada digimahukuse suurendamisega tootlikkust teatavates sektorites. Samal ajal toetab Austria VKEsid riiklike ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu ja rahastamisega. Tehisintellekti, pilvteenuste ja suurandmete kasutuselevõtu valdkonnas on Austrias olukord mitmekesine. Suurandmete ja pilvteenuste kasutamine Austria ettevõtetes jäi 2020. ja 2021. aastal ELi keskmist allapoole, kuigi riigi tulemused tehisintellekti valdkonnas olid 2021. aastal ELi keskmisest paremad. Austria edendab neid uusi tehnoloogialahendusi aktiivselt, kuid paistab, et mõõdetavat edasiliikumist ei ole see veel kaasa toonud.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Mis puudutab digitaalsete avalike teenuste kodanikele ja ettevõtjatele internetis kättesaadavust, on Austria tulemused riiklike teenuste puhul heal tasemel ja vastavad ELi keskmisele. Austria kehtestas e-valitsuse strateegia ja on võtnud palju muid meetmeid. Üldiselt on Austria oma kodanikele eID lahenduste pakkumisel hästi edenenud. Samuti on riik esirinnas e-tervise valdkonnas, sest tema tulemus on ELi keskmisest oluliselt parem ning riik on kindlalt digikümnendi e-tervise eesmärgi saavutamise graafikus.

Digivaldkond Austria taaste- ja vastupidavuskavas

Austria taaste- ja vastupidavusrahastust on rohkem kui pool (52,8 % ehk 1,8 miljardit eurot) pühendatud digipöördele 1 . 2023. aasta aprillis tehtud esimese makse raames täitis Austria rohkem kui kaksteist digivaldkonna meetmete puhul seatud vahe-eesmärki ja sihti, sealhulgas järgmised: – 2021/2022. õppeaastal 5. ja 6. klassidele (põhihariduse ülemise astme esimene ja teine aasta) digiseadmete tarnimine; – aluse panemine meetmele „KMU.E-Commerce“, mis aitab VKEdel suurendada kaupade ja teenuste internetimüügi suutlikkust, ning meetmele „KMU.DIGITAL“, mis abistab VKEsid digitaliseerimisel; – ettevalmistavad sammud teadustaristu ja -koostöö rahastamiseks, eesmärgiga laiendada teadmistebaasi kvantarvutuse ja -teaduse arendamiseks; – mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti ettevalmistavad sammud.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Belgia

Belgialt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Riik on parandanud tulemusi eelkõige avalike teenuste digitaliseerimisel, kuid jääb digitaristu puhul maha, ehkki 5G kasutuselevõtu ja üldise katvuse vallas on tehtud edusamme. Ettevõtete digipöörde puhul on Belgia tulemused head ja digivahendite kasutuselevõtt ettevõtetes on hästi edenenud. Riigi erinevad digistrateegiad, mida koordineeritakse föderaalsel tasandil digikümnendi töörühma kaudu, on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Belgia teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua genoomialane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele. Belgia on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Elementaarsed digioskused puuduvad ligi poolel Belgia elanikkonnast. Belgias on elementaarsed digioskused ELi keskmisel tasemel (54 %), kuid jäävad digikümnendi 80 % eesmärgist märkimisväärselt maha.

IKT-spetsialistide osakaal Belgia tööjõus on 5,6 %, mis on üle ELi keskmise (4,6 %), kuigi IKT eriala lõpetanute arv on keskmisest väiksem (2,8 %, ELi keskmine 4,2 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on aga 18,7 %, mis on veidi alla ELi keskmise (18,9 %).

DIGITARISTU

Belgia suurendas väga suure läbilaskevõimega püsivõrkudega kaetud kodumajapidamiste arvu 78 %ni, mis on üle ELi keskmise (73 %). Hoolimata olukorra paranemisest võrreldes eelmiste aastatega on mahajäämus valduseni ulatuva valguskaabelühenduse osas siiski märkimisväärne (17 %, ELi keskmine 56 %). Mis puutub üldisesse 5G katvusse ja eesmärki saavutada 2030. aastaks 100 % katvus, on Belgia teinud mõningaid märkimisväärseid edusamme, tõstes asustatud piirkondade 5G katvuse 4 %-lt 2021. aastal 30 %-le 2022. aastal. Euroopa keskmisele (81 %) jääb see siiski oluliselt alla. Suuresti on seda põhjustanud 5G spektri enampakkumise (700 MHz ja 3,6 GHz sagedusalade enampakkumine) hiline lõpuleviimine, mis tõi ka kaasa uue turuletulija.

Samuti on Belgia on jätkanud oma Euroopas saavutatud pooljuhtide valdkonna juhtrolli tugevdamist teadus- ja arendustegevuse kaudu, rahastades valdkonna teadusuuringuid koostöös juhtiva pooljuhtide uurimisinstituudiga IMEC. Belgia annab mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti panuse seotud osalejatega (kes saavad abi allpool üldise grupierandi määruse kohast künnist). Belgia osaleb ka programmis „Digitaalne Euroopa“, et luua projekt „Belgian-QCI“, mis on Belgia esimene kvantkommunikatsiooni võrk. 

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ettevõtete digipöörde valdkonnas on Belgia edusammud eriti suured. Väga hea tulemus on nende VKEde arvestuses, mille digimahukus on vähemalt algtasemel (77 %, ELi tasandil 69 %). Belgia on saavutanud pilvandmetöötluse, tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtus ELi keskmisest paremaid tulemusi ning on heal positsioonil, et aidata digikümnendi eesmärkide saavutamisele veelgi enam kaasa. Eelkõige ületab Belgia ELi keskmist nii suurandmete kui ka pilvandmetöötluse valdkonnas: 23 % ettevõtetest võtsid need kasutusele juba 2020. aastal ja 47 % ettevõtetest 2021. aastal võrreldes ELi keskmisega, mis on vastavalt 14 % ja 34 %.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE 

Belgia edeneb digitaalsete avalike teenuste valdkonnas suhteliselt hästi. Riik jätkab peamiste internetipõhiste avalike teenuste digitaliseerimise parandamist. Belgia tulemused on Euroopa keskmisest paremad digitaalsete avalike teenuste puhul, mida osutatakse kodanikele (81 punkti, ELi keskmine 77 punkti) ja ettevõtjatele (88 punkti, ELi keskmine 84 punkti). Ka digitaalsete terviselugude puhul on Belgia tulemused märgatavalt üle ELi keskmise (85 punkti, ELi keskmine 72 punkti). Suur osa elanikkonnast kasutab vähemalt üht kolmest olemasolevast eID süsteemist ning kaks neist süsteemidest on eIDASe määruse alusel teatavaks tehtud.

Digivaldkond Belgia taaste- ja vastupidavuskavas

Belgia taaste- ja vastupidavuskava raames on kogueraldisest digivaldkonnale eraldatud 1,6 miljardit eurot (27 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 1,4 miljardit eurot 2 . Kava kätkeb meetmeid, mis keskenduvad digioskustele, digitaristule ja ühenduvusele, küberturvalisusele ning avalike teenuste digitaliseerimisele. Eelkõige toetatakse meetmetega koolide ja/või haridusasutuste IKT taristu uuendamist, digikoolitusi, 5G kasutuselevõttu ja 5G enampakkumist. Belgia ei ole maksetaotlust veel esitanud.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Bulgaaria

Bulgaarial on arenguruumi oma digipöörde tulemuste parandamiseks ja panuse andmiseks ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Kuigi Bulgaaria tulemused on ühenduvuse valdkonnas jätkuvalt head nii väga suure läbilaskevõimega võrgu kui ka valduseni ulatuva valguskaabelühenduse puhul, tuleb täiendavat tähelepanu pöörata digitaristu ebaühtlasele jaotusele maapiirkondades. Lisaks on digitaalsete avalike teenuste kasutuselevõtt endiselt vähene ja vaja on sihipäraseid meetmeid, eelkõige ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks. Digioskuste edendamiseks tuleks teha märkimisväärseid jõupingutusi.

Bulgaaria teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua genoomialane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele. 

DIGIOSKUSED

Vähemalt elementaarsed digioskused on ainult umbes ühel kolmandikul Bulgaaria 16–74aastastest elanikest. Vaid 8 %-l Bulgaaria elanikkonnast on elementaartasemest kõrgemal tasemel digioskused.

Bulgaarialt oodatakse positiivset panust digikümnendi IKT-spetsialistide eesmärgi saavutamisse. Kuigi Bulgaarias on IKT-spetsialistide osakaal väike (3,8 %, ELi keskmine 4,6 %), on Bulgaarias ELi riikidest kõige suurem IKT-spetsialistidena töötavate naiste osakaal (28,9 %, ELi keskmine 18,9 %). IKT erialal kõrgkooli lõpetanute osakaal riigis on 4,9 %, mis ületab ELi keskmist (4,2 %).

DIGITARISTU

Bulgaaria on teinud püsivõrgu lairibaühenduse valdkonnas väga suuri edusamme. Valguskaabelühendus valduseni on oluliselt paranenud isegi võrreldes eelmise aasta tulemusega (81 %-lt 86 %-le), mis oli juba siis üle ELi keskmise (56 %). Gigabitiühenduvuse kasutuselevõtt on aga endiselt väga vähene (0,8 %). 5G mobiiliühenduse kasutuselevõtt on hakanud hoogustuma ja 2022. aastal suurenes 5G katvus 67 %ni. Mis puudutab paremat jõudlust võimaldavaid 5G teedrajavaid sagedusalasid, siis viidi 2022. aasta detsembris lõpule 700 MHz ja 800 MHz sageduste eraldamine; see täiendab varem mobiilsideoperaatoritele sagedusalade 3,6 GHz ja 26 GHz jaoks välja antud lubasid. Bulgaaria osaleb ka mitut riiki hõlmavates projektides, eelkõige Kreeka ja Bulgaaria vahelist piiriülest koridori (5G SEAGUL) puudutavas sujuva 5G rändluse projektis.

Seoses muu digitaristuga on Bulgaaria juba loonud pooljuhtidele spetsialiseerunud ekspertide töörühma, et vahetada häid tavasid ja jagada teadmisi mikroelektroonika valdkonna avaliku poliitika ettevalmistamiseks ja rakendamiseks. EuroQCI kontekstis osaleb Bulgaaria aktiivselt kvantkommunikatsiooni taristu riikliku kava väljatöötamise projektis.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ettevõtete digipöördes jääb Bulgaaria teistest ELi riikidest oluliselt maha ja seetõttu peab riik tegema suuri jõupingutusi, et anda oma panus digikümnendi eesmärgi saavutamisse. Pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaal on olnud ELi riikide seas üks väikseimaid, kuid tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtt on viimasel ajal kasvanud. Programmis „Konkurentsivõime ja innovatsioon ettevõtetes aastatel 2021–2027“ on seatud strateegilised eesmärgid ettevõtete innovatsiooni rahastamiseks ning innovatsiooni, konkurentsivõime ja digi- ja rohepöörde toetamiseks. Programmil on kolm prioriteeti: i) innovatsioon ja majanduskasv, ii) ringmajandus ja iii) digitaalne ühenduvus. 2022. aastal rakendas Bulgaaria riikliku majanduse ümberkujundamise programmi raames strateegilisi meetmeid, et toetada VKEde digipööret.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Bulgaaria tulemus on enamiku avalike teenuste digitaliseerimise eesmärkide puhul alla ELi keskmise. Nii kodanikele kui ka ettevõtjatele pakutavate digitaalsete avalike teenuste valdkonnas on edusammud endiselt vähesed. E-valitsuse kasutajate protsent on väiksem kui ELis keskmiselt. Juurdepääs digitaalsetele terviselugudele on seevastu üle ELi keskmise (77 punkti, ELi keskmine 72 punkti). 2023. aasta jaanuaris viidi lõpule elektrooniliste haldusteenuste ühtse portaali uuendamine. Uue portaali põhifunktsioonid tagavad, et avalikud teenused on vastavuses Euroopa Komisjoni koostalitlusvõime raamistikuga. Sõlmiti leping, et võtta kasutusele eIDASe määrusele vastav riiklik eID süsteem, mis asendab vana süsteemi. Bulgaaria osaleb ka Euroopa ühendamise rahastu programmist rahastatavas piiriüleses projektis, et luua üldine piiriülene e-tervishoiu teenus.

Digivaldkond Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavas

Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskava maht on 6,27 miljardit eurot. Digipöördele on sellest eraldatud 25,8 % (1,6 miljardit eurot), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 1,01 miljardit eurot 3 . Esimese maksetaotluse raames on Bulgaaria saavutanud 11 vahe-eesmärki ja sihti. Neist mitu oli seotud digivaldkonna meetmetega, nagu spektritasude vähendamine, ühenduvusmeetmete paketi soovituste rakendamisega seotud seadusandlikud muudatused ning lepingute sõlmimine maapealse magistraal-mobiilsidevõrgu (TETRA) süsteemi ja raadioreleevõrgu arendamiseks. Teise maksetaotluse raames peaks Bulgaaria saavutama 346st Bulgaaria kavas püstitatud vahe-eesmärgist ja sihist 66.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Küpros

Küprosel on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Riik on astunud oma digivaldkonna tulemuste parandamiseks mitu sammu ja asutas hiljuti  teadus-, innovatsiooni- ja digipoliitika abiministeeriumi  (DMRID), millel on keskne koordineeriv roll digikümnendi poliitikaprogrammiga üldjoontes kooskõlas oleva Küprose digistrateegia 2020–2025 rakendamisel. Edusammud on digikümnendi eri aspektide vahel ebaühtlaselt jaotunud. Digioskuste valdkonnas liigub Küpros jõudsalt edasi, kuid avaliku sektori digitaliseerimiseks, eelkõige kodanike jaoks, ja ühenduvuse edendamiseks on vaja rohkem pingutada. 

Küpros teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia asutamiseks.

DIGIOSKUSED

Elementaarsed digioskused on ainult 50 %-l Küprose elanikkonnast, mis on ELi keskmisest 4 protsendipunkti võrra väiksem. Sellegipoolest viidi 2022. aastal riikliku digioskuste tegevuskava 2021–2025 raames ellu mitu algatust digioskuste arendamise toetamiseks ning inimeste digitaalse sobivuse ja suutlikkuse edendamiseks. Küprose eesmärk on parandada taaste- ja vastupidavusrahastu toel kõigi elanikkonnarühmade digioskusi ning pakkuda töötajatele täiend- ja ümberõpet.

Küpros näitab üles pühendumust anda oma panus ühistesse jõupingutustesse, et saavutada digikümnendi IKT-spetsialistide eesmärk. 2022. aastal saavutas Küpros töötavate IKT-spetsialistide arvestuses ELi keskmise taseme (4,6 %). Lisaks sellele on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas (21,6 %) suurem kui ELi keskmine (18,9 %).

DIGITARISTU

Ühenduvuse valdkonnas on püsi- ja mobiilsidevõrkude ulatusliku kasutuselevõtu kavade ning kiudoptilise võrgu kasutuselevõtu edendamise kavade rakendamisega saadud esimesi tulemusi. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude (VHCN) kättesaadavus on Küprosel märkimisväärselt paranenud, küündides 2022. aastal 60 %ni (2021. aastal 41 %). Erinevus ELi keskmisest vähenes sellega vaid 13 protsendipunktini. 5G leviala katab nüüd 100 % Küprose asustatud piirkondadest, mis ületab märgatavalt ELi keskmist (81 %). 26 GHz sagedusala ei ole aga veel eraldatud.

Tipptasemel pooljuhtide valdkonnas kuulub Küpros nende liikmesriikide hulka, kes allkirjastasid järgmise põlvkonna protsessoreid ja pooljuhttehnoloogiat käsitleva ühisdeklaratsiooni. Riigi panus pooljuhtide toodangu väärtusesse on aga piiratud. Küpros tegutseb aktiivselt kvantarvutuse valdkonnas ja osaleb Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (ühisettevõte EuroHPC).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Küpros ületab vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaalu poolest (70 %) ELi keskmist (69 %). Kõrgtasemel digitehnoloogia kasutamise vallas on olukord mitmekesine. 2021. aastal kasutas pilvteenuseid 42 % ettevõtetest. See ületab ELi keskmist (34 %) 8 protsendipunktiga, kuid on ELi 2030. aastaks seatud 75 % eesmärgist siiski väiksem. Suurandmete analüüsi kasutas 2020. aastal vaid 6 % ettevõtetest, mis on alla ELi keskmise (14 %), ja tehisintellekti kasutas 2021. aastal vaid 3 % ettevõtetest, mis on samuti allpool ELi keskmist (8 %). Energeetika-, kaubandus- ja tööstusministeerium algatas ettevõtete digipöörde hõlbustamiseks 2022. aastal mitu rahastamisprogrammi. Neist programmidest ühe, programmi „Ettevõtete digiuuendus“ raames kuulutati välja esimene projektikonkurss, mille eesmärk on julgustada investeeringuid digiettevõtlusesse ja tugevdada digitehnoloogia integreerimist ettevõtetes. Küpros ning teadusuuringute ja innovatsiooni fond käivitasid ka teadmussiirde ja innovatsiooni algatuse.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Küpros on järjekindlalt võtnud vajalikke meetmeid, et parandada digitaalsete avalike teenuste osutamist. Kodanikele osutatavate digitaalsete avalike teenuste puhul on tehtud edusamme, kuid tulemus jääb endiselt 13 punktiga maha ELi keskmisest, mis on 77 punkti. Ettevõtetele osutatavate digitaalsete avalike teenuste arvestuses ületab aga Küpros ühe punktiga ELi keskmist tulemust (84 punkti). 2022. aastal töötas Küpros välja digiteenuste tehase (Digital Services Factory, DSF), mis on valitsuse digipöörde edendamise peamine strateegiline algatus. Samuti töötas riik välja eID süsteemi, mis intensiivistab eID arendamist ja selle jagamist kõigile Küprose elanikele. Küprose digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu näitaja on 70 punkti, mis on ELi keskmisest (72 punkti) vaid veidi väiksem. 2023. aastal andis tervishoiuministeerium välja määruse, millega kohustati kõiki teenuseosutajaid terviseandmeid elektrooniliselt registreerima.

Digivaldkond Küprose taaste- ja vastupidavuskavas

Küprose taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 282,2 miljonit eurot (23 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 261,9 miljonit eurot 4 . 25. oktoobril 2022 kinnitas Euroopa Komisjon positiivse hinnangu Küprose esimesele maksetaotlusele 85 miljoni euro (koos eelmaksetega 97 miljonit eurot) väljamaksmiseks toetustena. Sellesse taotlusesse lisati mõned digivaldkonna vahe-eesmärgid, näiteks keskvalitsuse digitaliseerimine ja digioskuste tegevuskava. Digikümnendi eesmärkide saavutamist järgnevatel aastatel peaksid toetama ka täiendavad vahe-eesmärgid ja sihid: näiteks meetmed väga suure läbilaskevõimega võrgu laiendamiseks, finantstehnoloogiat võimaldava regulatiivliivakasti loomiseks ja avalike teenuste digitaliseerimiseks vajaliku uue pilvepoliitika rakendamiseks valitsuse IT-süsteemides ja -teenustes.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Horvaatia

Horvaatial on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Horvaatia majanduse ja ühiskonna digipööre edeneb märkimisväärselt ning eeldatavasti teeb riik suurema osa ELi digikümnendi eesmärkide saavutamisse antavast panusest valguskaabelühenduse ja ettevõtete digipöörde valdkonnas. Digioskuste valdkonnas tuleb teha rohkem jõupingutusi, kuigi on märgata teatavat paranemist. Internetipõhiste avalike teenuste ja gigabititeenuste kasutuselevõtul on edenemine piiratum. Horvaatia töötas välja uued digialgatused, nagu Horvaatia digitaalarengu strateegia aastani 2032, riiklik arengustrateegia aastani 2030 ning riiklik taaste- ja vastupidavuskava (NPOO), mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Horvaatia teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) genoomika, et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele; ii) haldusasutuste uuenduslikud suuremahulised omavahel ühendatud transformeerimisteenused, et arendada uue põlvkonna täiustatud piiriüleseid teenuseid, ning iii) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise ja suurte mitmekeelsete mudelite valdkonnas. Horvaatia on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Kuigi Horvaatia teeb digioskuste valdkonnas edusamme ning vähemalt elementaarsed digioskused on umbes 63 %-l inimestest, mis ületab ELi keskmist (54 %), on vaja eeskätt IKT-spetsialistide arvu suurendamiseks teha rohkem jõupingutusi. IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on ELi keskmisest väiksem (3,7 %, ELi keskmine 4,6 %). Peale selle on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas 14,5 %, mis on üks ELi madalamaid näitajaid ja palju vähem kui ELis keskmiselt (18,9 %). Digikümnendi eesmärgi täitmiseks peab see olukord paranema. 

DIGITARISTU

Horvaatia on 2018. aastast alates teinud teatavaid edusamme püsiliini digitaristute kasutuselevõtul, eriti märkimisväärselt edenes kõnealusel aruandeperioodil kiudoptilise võrgu kasutuselevõtt (39 %-lt 54 %-le). Lairibateenuste kasutuselevõtul on edenemine siiski piiratud. Hoolimata 5G katvuse olulisest paranemisest (34 %-lt 82 %-le) on mobiiltelefonivõrgu teenustega liitumine Horvaatias endiselt vähene. Horvaatia tegi edusamme 5G võrgu kolme teedrajava sagedusala lubade andmisel riigi ja piirkondlikul tasandil ning 5G kättesaadavus 3,4–3,8 GHz sagedusalal on jõudnud 37 %ni (ELi keskmine 41 %). Mis puudutab muid digitaristuid, siis teeb Horvaatia Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte raames tihedat koostööd teiste ELi liikmesriikidega kvantkommunikatsiooni taristu vallas. 

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

2022. aastal oli Horvaatia tulemus ettevõtete digipöörde edendamisel, sealhulgas tipptehnoloogia kasutuselevõtul, veidi üle ELi keskmise, kuid VKEde digimahukuse suurendamiseks on olemas veel kasutamata potentsiaal. Horvaatias on kaks ükssarvikut ning riik edendab teadus- ja innovatsioonialgatusi digitaliseerimise valdkonnas, et aidata saavutada ELi eesmärk suurendada kasvufirmade ja kahekordistada ELi ükssarvikute arvu. Horvaatia rahastab ka meetmeid, millega toetatakse selliseid digitaalse innovatsiooni keskusi nagu CROBOHUBplusplus (Horvaatia tööstuse ja ühiskonna elavdamine), AI4HEALTH.Cro (tehisintellekt nutitervishoius ja -meditsiinis) ning  JURK EDIH (Kesk-Horvaatia ja Põhja-Aadria mere piirkonna digipööre). 

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Horvaatia jääb digitaalsete avalike teenuste valdkonnas endiselt maha, eelkõige mis puudutab ettevõtetele osutatavaid teenuseid (67 punkti, ELi keskmine 84 punkti) ja avalike teenuste üldist moderniseerimist uuenduslike digilahendustega. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu osas on Horvaatia tulemused seevastu head: 86 punkti võrreldes 72 punktiga ELi tasandil. 2022. aasta lõpuks viis Horvaatia ellu projekti „DTLi (digitaalsed terviselood) populariseerimine“, millega muudeti võimalikuks koostalitlemine keskse terviseinfosüsteemiga (CEZIH). Horvaatias on võetud kasutusele üks e-identimise (eID) kaart, millest on teavitatud eIDASe määruse alusel.

Digivaldkond Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas

Horvaatia taaste- ja vastupidavuskavas on digipöördele eraldatud 1,3 miljardit eurot ning digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 841 miljonit eurot 5 . Esimese maksetaotluse raames saavutas Horvaatia 34 vahe-eesmärki ja sihti, sealhulgas põllumajanduse digipöörde ja hoonete energiatõhusaks renoveerimise protsessi valdkonnas. Teise maksetaotluse raames saavutas Horvaatia 25 vahe-eesmärki ja sihti, mis on seotud internetimaksete uue digiplatvormiga, õigusaktide vastuvõtmisega lairibavõrkude kasutuselevõtu kiirendamiseks, sealhulgas litsentsimis-/loaandmise protsessi lihtsustamisega, ning infosüsteemide koostalitlusvõimega internetipõhiste avalike teenuste osutamiseks. Vahe-eesmärgid ja sihid, mille täitmist 2023. aastal oodatakse, hõlmavad avalike teenuste digitaliseerimist (elektrooniliste avaliku kasutajatoe teenuste ühe akna süsteemi kord ja digitaalse isikutunnistuse kasutuselevõtu projekt).

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Tšehhi

Tšehhil on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Tšehhi osaleb paljudes mitut riiki hõlmavates projektides ja tal on eesmärk saada peamiseks osalejaks sellistes tipptehnoloogia valdkondades nagu kvantarvutus ja mikrokiibid. Samuti keskendutakse Tšehhis jõuliselt elementaarsete ja kõrgema taseme digioskuste edendamisele ning Tšehhi elanikud muutuvad tänu uutele internetipõhistele avalikele teenustele üha oskuslikumaks ja ühiskonda kaasatumaks. Mahajäämus püsib siiski ettevõtete digipöörde ja ühenduvuse valdkonnas. Tšehhi ettevõtjatel on endiselt raskusi IKT-spetsialistide palkamisel ja digitaliseerimisest täiskasu saamisel. Edenemist takistab ka väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude piiratud kättesaadavus, eriti maapiirkondades. Tšehhi digiarengu strateegiat on vähehaaval läbi vaadatud, et viia see vastavusse digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Tšehhi teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) genoomika, et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele, ja ii) projekt „Networked Local Digital Twins Towards CitiVerse“, milles kasutatakse tulevaste linnaprojektide jaoks murrangulisi ja süübetehnoloogiaid.

DIGIOSKUSED

Tšehhis on elementaarsed digioskused 60 %-l elanikkonnast, mis on üle ELi keskmise (54 %). Samas napib Tšehhis IKT-spetsialiste. Tšehhi IKT-spetsialistide osakaal üldises tööhõives on vaid 4,5 %, mis jääb ELi keskmisele veidi alla. Lisaks sellele on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas (10,9 %) ELi keskmisega (18,9 %) võrreldes kõige väiksem. Ettevõtetel on jätkuvalt sellise spetsialiseerunud tööjõu nappus. Selleks et aidata kiirendada digioskuste omandamist ja suurendada IKT valdkonnas tööd teha soovivate inimeste arvu, tutvustas haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium uut programmi, millega toetatakse digiharidust kõigis Tšehhi koolides.

DIGITARISTU

Üldiselt on Tšehhi edusammud püsiühenduse valdkonnas olnud piiratud (katvus 53 % võrreldes 52 %ga 2021. aastal) ja püsiühenduse kättesaadavus jääb ELi keskmisele (73 %) oluliselt alla. Suurel osal Tšehhi elanikkonnast puudub juurdepääs valguskaabelühendusele (63 %, ELi keskmine 44 %). Teisalt on Tšehhi saavutanud mobiilside valdkonnas suurema 5G katvuse kui ELis keskmiselt. Tšehhi osaleb mitmes üleeuroopalises peamise tehnoloogia alases algatuses, sealhulgas mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI), nelja otsese osalejaga, kes keskenduvad avatud lähtekoodiga tuumiktarkvarale, serva-tehisintellektile ja autotööstusele. Tšehhi toetab ka teadusuuringuid ja innovatsiooni ning majutab Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte algatuse raames esimesi Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse arvuteid, osaledes samal ajal Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu võrgustikus.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Tšehhi on ikka veel kaugel digikümnendi eesmärgist, mis näeb ette, et vähemalt 75 % ettevõtetest kasutab pilvandmetöötlust, suurandmeid või tehisintellekti. 2022. aastal oli Tšehhis vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal (68 %) veidi väiksem kui ELis keskmiselt (69 %). Kui pilvandmetöötluse kasutamine välja arvata, on ka vastavate näitajate väärtus jäänud seni ELi keskmisele alla. 2020. aastal kasutas suurandmetehnoloogiat vaid 9 % Tšehhi ettevõtetest (ELis 14 %) ning 2021. aastal kasutas pilvteenuseid 40 % ettevõtetest ja tehisintellekti tehnoloogiat 5 % ettevõtetest. Siiski on olemas palju riiklikke algatusi, millega aidatakse üha suurenevat hulka Tšehhi idufirmasid. Riigiasutuse eesmärk on toetada järgmise viie aasta jooksul kuni 250 uuenduslikku idufirmat 850 miljoni Tšehhi krooniga (36,2 miljoni euroga). Tšehhis tegutseb juba neli ükssarvikut.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Märkimisväärne osa Tšehhi internetikasutajaid kasutab internetipõhiseid avalikke teenuseid (86 %, ELi keskmine 74 %). Läbipaistvuse, mobiilisõbralikkuse ja kasutajatoe näitajad jäävad aga ELi keskmistele alla. Tšehhi valitsus töötas edukalt välja ja rakendas e-identimise süsteemi, mis võimaldab kodanikel oma e-isikutunnistuse abil internetipõhistele avalikele teenustele juurde pääseda, ilma et neil oleks vaja ise valitsusasutustesse kohale minna. 2023. aastal on enam kui 60 %-l Tšehhis elavatest inimestest e-valitsuse teenustele juurdepääsuks olemas vähemalt üks 13 eID-vahendist (kasv üks miljon võrreldes 2022. aastaga). Avalike teenuste digitaliseerimine on uue valitsuse üks peamisi prioriteete ja seetõttu on tehtud jõupingutusi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks. Loodi uus amet, kes aitab avalikud teenused 2025. aastaks digitaliseerida. E-terviste valdkonnas on Tšehhi digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu näitaja 47 punkti, mis on märkimisväärselt madalam kui ELi keskmine 72 punkti.

Digivaldkond Tšehhi taaste- ja vastupidavuskavas

Tšehhi taaste- ja vastupidavuskava raames on digivaldkonna prioriteetidele eraldatud 22 % (kokku 1,56 miljardit eurot), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 1,475 miljardit eurot 6 . Peamised investeeringud on suunatud digioskuste suurendamisele ja ettevõtete digipöörde toetamisele. Seni on Tšehhis kasutusele võetud uued õppekavad suurema arvu IT-tundidega, investeeritud koolide uutesse digiseadmetesse ning koostatud tervishoiusüsteemide koostalitlusvõime standardid. Tšehhi asutas Kesk-Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse, et teha Kesk-Euroopas kindlaks desinformatsioon ja seda uurida. 2023. aastaks saavutatavad vahe-eesmärgid ja sihid hõlmavad kohtusüsteemi digitaliseerimise meetmeid ja ühise platvormi kasutuselevõttu valitsusasutustega suhtlemiseks.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Taani

Taanilt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Taani teeb edasisi jõupingutusi, et parandada juurdepääsu avatud andmetele ning pakkuda kõigile oma kodanikele ja ettevõtjatele rohkem avalikke digiteenuseid. Hiljuti asutas Taani digipöörde eest vastutava ministeeriumi ja 2022. aasta mais esitatud digistrateegias tegi valitsus ettepaneku mitme uue algatuse kohta.

Taani teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua genoomialane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele. 

DIGIOSKUSED 

Taani on elementaarsete digioskuste puhul ELi keskmisest tunduvalt paremas olukorras. Vähemalt elementaarsed digioskused on 69 %-l 16–74aastastest inimestest (ELis 54 %). Siiski jääb Taani digikümnendi 2030. aastaks seatud 80 % eesmärgist maha 11 protsendipunkti.

Peale selle on Taani tulemus töötavate IKT-spetsialistide arvu poolest ELi keskmisest veidi parem (5,7 %, ELi keskmine 4,6 %), ning võrreldes 2019. aastaga on see protsent suurenenud üsna vähe. Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 22 %, mis on üle ELi keskmise (18,9 %). Kui Taani soovib aidata saavutada ELi selle valdkonna eesmärki, peaks praegu töötavale ligikaudu 160 000 IKT-spetsialistile lisanduma 2030. aastaks veel 200 000 IKT-spetsialisti. Taani eduka digipöörde jätkumine sõltub IKT-spetsialistide suuremast kättesaadavusest tööturul.

DIGITARISTU

Taani on ühenduvuseesmärkide saavutamiseks endiselt tugeval positsioonil, sest praegu on väga suure läbilaskevõimega võrkude kättesaadavus 96 % ja 5G katvus asustatud piirkondades 98 %. Arenguruumi siiski veel on, eelkõige mis puudutab väga kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu riigi elanike ja ettevõtjate seas. Äärealade kaetus on ELi keskmisest oluliselt suurem, kuid osa inimesi ja ettevõtteid ei ole kiire ühendusega ikkagi kaetud.

Taani osaleb mitmes peamise tehnoloogia algatuses. Riik osaleb LUMI-Q kvantarvutuse algatusega tegelevas konsortsiumis ja on valitud uue NATO kvanttehnoloogia keskuse asukohaks. Peale selle kasutab Taani nüüd liiklusandmete kogumiseks üha rohkemates omavalitsusüksustes servtöötlust (13 % kasutab seda oma tegevuses, 6 % on tehnoloogiat katsetanud ja 16 % on kaalunud selle kasutamist).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Taani on ettevõtete digipöörde valdkonnas ELis esimeste seas, kuid ettevõtetes tipptasemel IKT kasutuselevõtu eesmärkide puhul on tal potentsiaali oma näitajaid parandada, kuigi need on üle ELi keskmise. 2021. aastal oli tehisintellekti kasutamine (24 %) kolm korda suurem kui ELis keskmiselt. Pilvandmetöötluse tehnoloogia kasutamine (2021. aastal 62 %) ja suurandmete kasutamine (2020. aastal 27 %) oli ELi keskmisest ligi kaks korda suurem. Taani tulemused algtasemel digimahukuse saavutamisel on väga head: 2022. aastal oli vähemalt algtasemel digimahukuse saavutanud 89 % VKEdest, samas kui ELi keskmine näitaja oli 69 %. Taanis on elujõuline idufirmade ökosüsteem, kus tegutseb 17 potentsiaalset ükssarvikut, mille väärtus on 100 miljonit kuni 1 miljard eurot, ja kaheksa ükssarvikut. Idufirmade valdkonnas on Digital Hub Denmark aktiivselt viinud potentsiaalseid välisinvestoreid kokku Taani tehnoloogiavaldkonna idufirmadega.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Taani on järjekindlalt keskendunud tõhusamate ja usaldusväärsemate digitaalsete avalike teenuste arendamisele ning liigub digikümnendiks seatud täieliku (100 %) kättesaadavuse eesmärgi täitmise graafikus. Eelkõige on jätkuvalt tähelepanu keskmes paremate avalike teenuste arendamine, mida soodustab muu hulgas nii avatud andmete kui ka tipptasemel uuendusliku digitehnoloogia (nt tehisintellekt, suurandmed, robootika, virtuaalreaalsus, täiustatud pilv- ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) suurem kasutamine.

Taani tulemused on kõigi näitajate puhul ELi keskmisest paremad. E-valitsuse kasutajate osakaal on märkimisväärselt suurenenud ja oli 2022. aastal 99 % (ELi keskmine 74 %). Sarnaselt oli digitaalsete avalike teenuste näitaja kodanike puhul 84 punkti ja ettevõtete puhul 89 punkti (mõlemad üle ELi keskmise). Taanis on välja töötatud hästi toimiv digitaalne eID, mida kasutab väga suur osa elanikkonnast. Terviseandmetele juurdepääsu näitaja on 96 punkti, mis on lähedal digikümnendi 100 % eesmärgi saavutamisele enne 2030. aastat.

Digivaldkond Taani taaste- ja vastupidavuskavas

Taani taaste- ja vastupidavuskava vahenditest on digipöördele eraldatud 25 % (380 miljonit eurot) ja digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti sama summa 7 . Taani esitas komisjonile taotluse 301 miljoni euro väljamaksmiseks taaste- ja vastupidavusrahastu raames. Taotlus põhines riigi esimese osamakse 23 vahe-eesmärgi ja kahe sihi saavutamisel. Taani kavaga toetatakse mitmesuguseid meetmeid tervishoiusektori vastupanuvõime parandamiseks, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse elutähtsate ravimite varud ja piisav varu meditsiinitooteid kriisiolukordadeks; need meetmed on ka rakendatud. Samuti toetab Taani ulatuslikku digistrateegiat, mis koostati eesmärgiga edendada kõigi ühiskonnasektorite digipööret. Digistrateegiaga seotud vahe-eesmärgid ja sihid on kaetud tulevaste osamaksetega ja need ei kajastu esimeses maksetaotluses.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Eesti

Eestilt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Avalike teenuste digitaliseerimisel on Eesti esirinnas. Siiski on vaja teha edasisi jõupingutusi, et tagada riigi digitaristu, eelkõige ühenduvustaristu täiustamine, mis on digikümnendi kõigi komponentide jaoks äärmiselt oluline.

Eesti teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDIC) järgmistes valdkondades: i) projekt „Networked Local Digital Twins Towards CitiVerse“, milles kasutatakse tulevaste linnaprojektide jaoks murrangulisi ja süübetehnoloogiaid; ii) genoomika, et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele, ning iii) autoriõiguse taristu, et vallandada ELi loomesektorite potentsiaal.

DIGIOSKUSED

Eesti ületab elementaarsete digioskuste arvestuses veidi ELi keskmist. 2021. aastal olid vähemalt elementaarsed digioskused 56 %-l 16–74aastastest inimestest (ELi keskmine 54 %).

Eesti annab märkimisväärse panuse ühistesse jõupingutustesse, et saavutada digikümnendi IKT-spetsialistide eesmärk. Eestis on IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives 6,6 % ja see näitaja on tublisti üle ELi keskmise (4,6 %). Lisaks sellele on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas (24,5 %) ELi keskmisega (18,9 %) võrreldes kõige suurem. Võttes arvesse IKT-erialal kõrgkooli lõpetanute suurt osakaalu Eestis (2021. aastal 10,1 %), võib see näitaja lähiaastatel veelgi suureneda. IKT-alast koolitust pakkuvate ettevõtete osakaal jääb siiski alla ELi keskmise. Viimasel viiel aastal on Eesti teinud aga märgatavaid edusamme, mis on vähendanud lõhet Eestis IKT-koolitust pakkuvate ettevõtete osakaalu ja ELi keskmise vahel. See näitab, et Eesti on õigel teel.

DIGITARISTU

Ühenduvuse valdkonnas on Eestil selge vajadus tegutseda, et anda panus digikümnendi ühenduvuseesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Peamiselt on selle põhjuseks vähene 5G katvus ja üle 100 Mbit/s kiirusega püsivõrgu lairibaühenduse vähene kasutuselevõtt. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu ja valduseni ulatuva valguskaabelühenduse kättesaadavus on jätkuvalt stabiilselt suurenenud ning mõlemad ulatuvad 79 %ni, mis on üle ELi keskmise (73 % väga suure läbilaskevõimega võrgu ja 56 % valduseni ulatuva valguskaabelühenduse puhul). Riik jätkab investeerimist väga suure läbilaskevõimega võrkude rajamisse maapiirkondades, mida toetatakse liidu rahaliste vahenditega.

Eesti panustab kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse peamiselt Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri (ETAIS) projekti kaudu. Samuti osaleb Eesti Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu algatuses, mille eesmärk on luua üleeuroopaline kvanttaristu, ning on Põhjamaade-Eesti kvantarvutuse e-taristu (Nordic-Estonian Quantum Computing e-Infrastructure Quest (NordIQuEst)) partner, andes olulise panuse ELi jõupingutustesse, et saavutada digikümnendi eesmärgid.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Digitehnoloogia kasutuselevõtu valdkonnas on Eestis olukord mitmekesine. 2021. aastal oli pilvandmetöötlust kasutavate ettevõtete osakaal (51 %) oluliselt suurem kui ELis keskmiselt (34 %), kuid tehisintellekti ja suurandmeid kasutavate ettevõtete osakaal oli 2021. ja 2020. aastal ELi keskmisest väiksem. Samuti oli vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal (67 %) 2022. aastal veidi väiksem kui ELis keskmiselt.

Eesti ettevõtlusökosüsteemis on palju uuenduslikke ja kasvavaid idu- ja kasvufirmasid, mis edendavad riigi majanduskasvu ja moderniseerimist. Praegu on Eestis kaks ükssarvikut. Kindlaks on tehtud kaks potentsiaalset ükssarvikut, mille praegune turuväärtus on 100 miljonit kuni 1 miljard eurot.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Eesti on andnud eriti märkimisväärse panuse ELi ühistesse jõupingutustesse, et saavutada digikümnendi 2030. aasta eesmärgid avalike teenuste digitaliseerimisel. Eesti on selles valdkonnas üleilmne liider ning ta teeb jätkuvalt suuri investeeringuid, et muuta oma digitaalsed avalikud teenused kodanike ja ettevõtete jaoks veelgi kasutajasõbralikumaks ja kättesaadavamaks. Eestil on kuus Eesti eID süsteemi raames teatatud eID vahendit. Riik võib olla eeskujuks teistele liikmesriikidele ning on jaganud oma kogemusi ja parimaid tavasid teiste riikidega Eesti E-riigi Akadeemia raames, mis on sihtasutusepõhine rahvusvahelise arengukoostöö programm. Eesti digiühiskonna arengukava 2030 üks prioriteete on edasiste edusammude tegemine digitaalsete avalike teenuste valdkonnas.

Digivaldkond Eesti taaste- ja vastupidavuskavas

Eesti taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 208 miljonit eurot (24 %). Eeldatavasti kulutatakse kogu see summa digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele 8 . Olulised digivaldkonna investeeringud on järgmised: 93 miljonit eurot e-valitsuse teenuste ajakohastamiseks, tuginedes uusimatele tehnoloogialahendustele; 58 miljonit eurot 230 VKE toetamiseks nende digiüleminekus ja 24 miljonit eurot väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks maapiirkondades. 2023. aasta juunis võttis nõukogu vastu Eesti muudetud taaste- ja vastupidavuskava. Eesti esitas 30. juunil 2023 taotluse esimese 286 miljoni euro väljamaksmiseks toetustena.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Soome

Soome on juba aastaid olnud digipöörde esirinnas ja temalt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Soome on lisaks 5G varajasele kasutuselevõtule välja töötanud tervikliku digipoliitika, tal on hästi välja arendatud e-valitsuse teenused ja kvalifitseeritud tööjõud ning samuti hea koordineerimine ja programmitöö. Gigabitiühenduvuse eesmärgi saavutamiseks on vaja võtta täiendavaid meetmeid. Oma digipöörde juhtimiseks järgnevatel aastatel esitas Soome 2022. aastal oma digikompassi, mis on digikümnendi poliitikaprogrammiga heas kooskõlas.

Soome teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) genoomika, et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele, ii) autoriõiguse taristu, et vallandada ELi loomesektorite potentsiaal; iii) liikuvus- ja logistikaandmed, et võimaldada andmetele juurdepääsu, nende jagamist ja taaskasutamist asjaomastes valdkondades, ning iv) haldusasutuste uuenduslikud suuremahulised omavahel ühendatud transformeerimisteenused, et arendada uue põlvkonna täiustatud piiriüleseid teenuseid. 

DIGIOSKUSED

Soome elanikkonnal on kõrgel tasemel digioskused, mis annab olulise panuse digikümnendi eesmärgi saavutamisse. 2021. aastal oli vähemalt elementaarsete digioskustega 16–74aastaste elanike osakaal (79 %) väga lähedal ELi digikümnendi 80 % eesmärgile ja oluliselt suurem ELi keskmisest (54 %). IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives (2022. aastal 7,6 %) on nii ELi digikümnendi eesmärgi kui ka 2022. aasta ELi keskmisega (4,6 %) võrreldes väga suur. Lisaks sellele on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas (23,8 %) tublisti suurem kui ELi keskmine (18,9 %). Hariduse valdkonnas on IKT erialal kõrgkooli lõpetanute osakaal 7,6 % ja 40 % ettevõtetest pakub oma töötajatele IKT-alast koolitust. Viimastel aastatel on uute kirjaoskusalade programm 2020–2023 ja LUMA keskus (koolide, ülikoolide ja ettevõtete koostööd edendav organisatsioon) ergutanud IKT-, meedia- ja programmeerimispädevuse arendamist, sealhulgas laste seas.

DIGITARISTU

Soome on välja töötanud suurepärase digitaristu. Riigis on hea üldine 5G katvus: kaetud on 95 % asustatud piirkondadest ja kvaliteetse 3,4–3,8 GHz sagedusala kättesaadavus on 84 %. Püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtt jääb aga ELi keskmisele veidi alla: 100 Mbit/s püsivõrgu lairibaühendus on 49 %-l kodumajapidamistest ja 1 Gbit/s püsivõrgu lairibaühendus on ainult 3,1 %-l kodumajapidamistest (see on oluliselt alla ELi keskmise, mis on 13,8 %). Soomes on väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus 71 %, mis on veidi alla ELi keskmise (73 %). Riigis on märkimisväärne lõhe, sest maapiirkondades on hõreda asustuse tõttu sageli valgeid laike.

Soome osaleb EuroHPC ühisettevõttes, mis arendab Lumit, st ühte kolmest eksatasandi-eelsest superarvutist. Soome on esirinnas ka Euroopa kvantarvutuse ja pooljuhtide alal: IQM Quantum Computers on investeerinud Euroopa esimese kvantarvutuse jaoks mõeldud pooljuhtide tootmishoone ehitamisse Espoos ning Lumiga on ühendatud kvantarvuti HELMI; Soome osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) kolme otsese osalejaga, kes keskenduvad telekommunikatsioonile ja energiatõhususele ning pooljuhtplaatidele.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Juba 2022. aastal oli Soomes vähemalt algtasemel digimahukuse saavutanud VKEde osakaal 89,5 %, mis on veidi väiksem kui digikümnendi eesmärk (90 %) ja tunduvalt suurem kui ELi keskmine (69 %).

Tipptehnoloogia oli Soome ettevõtetes jätkuvalt kesksel kohal: 2021. aastal kasutas pilvelahendusi 66 % ettevõtetest ja 16 % integreeris oma tegevusse tehisintellekti tehnoloogia ning 22 % ettevõtetest kasutas suurandmeid juba 2020. aastal.

Soome jätkas 2022. aastal ettevõtteid, eriti VKEsid toetavate programmide rahastamist. Eelkõige keskendus riik idu- ja kasvufirmade ökosüsteemi arendamisele. Soome kasutas digitehnoloogia integreerimiseks majandusse ka ülikoolide, spetsialiseerunud valitsusasutuste ja ettevõtete koostööd. Suurepärane näide on programm „6G Bridge“, millega arendatakse järgmise põlvkonna ühenduvust nii, et Soome tööstus seisab väärtusahela alguses, et luua koostöös ökosüsteemi eri osalejatega 6G tehnoloogiat arukate linnade, aruka energeetika, arukate sadamate ja arukate tehaste jaoks.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Soomes on väga head tulemused valitsusasutuste ja üldsuse internetipõhise suhtluse valdkonnas: e-valitsuse teenuseid kasutab 97 % Soome internetikasutajatest. Riigi tulemused on väga head ka internetis pakutavate teenuste arvu poolest. 2022. aastal tegi riik märgatavaid edusamme eelmistel aastatel alustatud programmide rakendamisel. Soome jätkas e-valitsuse teenuste uuendamist, andes need digi- ja rahvastikuandmete teenuste ameti haldusalasse. Praegu tehakse õigusaktides muudatusi, mis võimaldavad teha tehisintellekti kasutades automaatseid haldusotsuseid. Soome e-tervise näitaja on 90 punkti, mis on üle ELi keskmise (72 punkti) ja riik liigub digikümnendi eesmärgiks seatud 100 punkti saavutamise graafikus. Üks selle põhjusi on portaal OmaKanta, mille kaudu pääsevad inimesed ligi oma internetipõhistele e-dokumentidele. Praegu viib riik lõpule uue digiidentiteedi süsteemi rakendamist, mis toimib ka sertifitseeritud identimisvahendina eIDASe määruse tähenduses. Riiklik avatud andmete portaal jätkab ettevõtetele ja üldsusele avatud vormingutes andmete pakkumist. Soome on jätkuvalt suurendanud oma valmisolekut küberturvalisuse valdkonnas, tõhustades meetmeid uue 230 miljoni euro suuruse rahastuse abil aastateks 2022–2026.

Digivaldkond Soome taaste- ja vastupidavuskavas

Soome taaste- ja vastupidavuskavas panustatakse digipöördesse 525,7 miljonit eurot ehk 28,9 % riikliku taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest 9 . Kava alusel eraldatakse i) 32 miljonit eurot kiire lairibaühenduse taristule; ii) 85 miljonit eurot uue automaatse rongiturvasüsteemi kasutuselevõtuks kogu riiklikus raudteevõrgus koos 4G-l ja 5G-l põhineva raudtee tulevase mobiilsidesüsteemiga; iii) 100 miljonit eurot digiinnovatsioonile sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste valdkonnas; iv) 32 miljonit eurot investeeringuteks pidevõppe digitaliseerimisse ning v) 25 miljonit eurot investeeringuteks peamiste tehnoloogialahenduste (mikroelektroonika, 6G, tehisintellekt ja kvantarvutus) arendamise kiirendamisse. Soome ei ole veel taaste- ja vastupidavusrahastust makset taotlenud.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Prantsusmaa

Prantsusmaal on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Võttes arvesse Prantsusmaa majanduse suurust ja riigi rahvaarvu, peaksid praegused ja tulevased meetmed sellistele jõupingutustele olulisel määral kaasa aitama. Prantsusmaal on mitu digiarengu strateegiat, mis on digikümnendi poliitikaprogrammi eesmärgiga üldjoontes kooskõlas. Prantsusmaal on head tulemused ühenduvuse ja idufirmade arvestuses ning digitaalsete avalike teenuste ja inimkapitali valdkonnas on näha positiivseid suundumusi. Majanduse digipööre on siiski ebaühtlane. Eelkõige võib märkida, et kui peamised uuenduslikud ettevõtted kasutavad ja tarnivad tipptasemel digitehnoloogialahendusi, siis väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ei kasuta laialdaselt põhitehnoloogiat.

Prantsusmaa teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust asutada keeletehnoloogia liidu alane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise ja suurte mitmekeelsete mudelite valdkonnas.

DIGIOSKUSED

Prantsusmaal on vähemalt elementaarsed digioskused pisut enam kui kolmel inimesel viiest. Sellegipoolest vajab teadus-, digi- ja meediapädevus kõigis õppeainetes koolihariduse kõigil tasanditel erilist tähelepanu. IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives püsib stabiilselt 4,3 % tasemel, mis on veidi väiksem kui ELi keskmine (4,6 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 19 % ja see on väga lähedal ELi keskmisele (18,9 %). Hoolimata edasipüüdlikest positiivsetest meetmetest (Pix – tuleviku oskused ja töökohad) on Prantsusmaa tulemused paranenud ELi keskmisest vähem ning IKT erialal õppima asujate ja selle lõpetanute väike arv kahjustab riigi väljavaateid. Seetõttu on suured jõupingutused digioskuste parandamiseks hädavajalikud, et EL saavutaks digikümnendi elementaarsete digioskuste ja IKT-spetsialistide eesmärgi.

DIGITARISTU

Digitaristu valdkonnas on Prantsusmaa tulemused väga head. Prantsusmaa peaks juba 2025. aastal jõudma kiudoptilise võrgu täieliku kasutuselevõtuni. 2022. aastal oli kiudoptiliste püsiühenduste üldine kättesaadavus eriti hea (73 % kodumajapidamistest) ning maapiirkondade ja linnade vaheline lõhe on vähenenud. Siiski tuleb jätkata tööd kiudoptilise võrgu kasutuselevõtuks Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja maapiirkondades. Tänu uue kokkuleppe tegevuskavale katab 4G mobiilside kõiki asustatud piirkondi ning 5G kasutuselevõtt kõne- ja internetirakenduste jaoks sujub hästi, hõlmates 88 % asustatud piirkondadest. Katseprojektides katsetatakse uusi 5G rakendusi. Mitmes õigusaktis on käsitletud eeskätt digisektorite keskkonnaaspekte.

Üha enam tegeletakse küberturvalisusega, kuid seda tegevust tuleb VKEde toetamiseks siiski tõhustada. Prantsusmaa ja ELi tööstuse suveräänsust toetab riiklikku rahastamist hõlmav pooljuhtide strateegia, mis on kooskõlas ELi kiibimäärusega. Riik osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) 15 otsese osalejaga, kes keskenduvad paljudele eri valdkondadele, sealhulgas substraatidele, elektrienergiale, andurtehnoloogiale, pakendamisele, autotööstusele, fotoonikale, telekommunikatsioonile ning lennundus- ja kaitsetööstusele. Prantsusmaa soovib saada oluliseks osalejaks kvantarvutuse valdkonnas ja kavatseb kasutusele võtta Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu. Ta osaleb ka Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse programmis (EuroHPC).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ettevõtete digipöörde valdkonnas peaks Prantsusmaa oluliselt rohkem panustama. 2022. aastal kasutas digitehnoloogiat 64 % VKEdest (ELi keskmine 69 %). Digitehnoloogia kasutamine Prantsusmaa VKEdes on digikümnendi 90 % eesmärgist endiselt kaugel maas ja arengutempo on selle saavutamiseks ikka veel ebapiisav. Samuti on Prantsusmaa ettevõtetel olemas kasutamata potentsiaal tipptasemel digitehnoloogia kasutuselevõtuks, kuigi algatuse „France Num“ raames on juba mitu aastat pakutud VKEdele digitehnoloogia kasutamiseks koolitust ja tuge. Prantsusmaa osaleb ka järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste programmis.

Mis puudutab tehnoloogiavaldkonna idu- ja kasvufirmade loomist, on Prantsusmaal õnnestunud luua väga soodus ökosüsteem, mida peetakse Euroopas paremuselt teiseks. Prantsusmaal peetakse ükssarvikuks 36 ettevõtet (järsk kasv võrreldes aastataguse 22ga) ja 82 ettevõtet saavutasid 100 miljoni kuni 1 miljardi euro suuruse turuväärtuse. Ettevõtjate jaoks on rahvusvaheline atraktiivsus suur ja neil on juurdepääs rahastamisele. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused on valitud ja eeldatavasti hakkab enamik neist tööle 2023. aasta alguses.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Prantsusmaal on avalike teenuste kättesaadavus nii kodanike kui ka ettevõtete jaoks veidi alla ELi keskmise. Olukorra parandamiseks viiakse siiski praegu ellu arvukaid projekte. Prantsusmaa on loonud inimeste digitavade vaatluskeskuse ja alustanud tööd, et muuta pilve kasutamine süstemaatilisemaks. Mitme teenuse puhul on sisse seatud e-identimine ja kaalutakse Euroopa lahenduse kasutamist, kusjuures seda tuleks kiirendada. Ministeeriumidevaheline digitaalvaldkonna direktoraat (DINUM) pakub avatud andmete platvormi (data.gouv.fr) ja jälgib konkreetseid meetmeid 15 ministeeriumis. Selleks et toetada kasutajaid, kellel on raskusi digitaalsetele avalikele teenustele, eelkõige ravidokumentidele juurdepääsul, on vaja täiendavaid meetmeid. 

Digivaldkond Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskavas

Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava maht on 40,3 miljardit eurot ja digipöördele on sellest eraldatud 22 % (st 8,1 miljardit eurot), millest 7,7 miljardit eurot kulutatakse digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele 10 . 19. augustil 2021 tegi komisjon 5,1 miljardi euro suuruse eelmakse. Esimese maksetaotluse kontekstis saavutas Prantsusmaa 38 vahe-eesmärki ja sihti, mille tulemusel maksis komisjon 2022. aasta esimeses kvartalis välja 7,4 miljardit eurot. Mõned vahe-eesmärgid olid seotud digivaldkonna meetmetega, nagu kuue peamise digitehnoloogia (kvantarvutus, küberturvalisus, haridus, kultuurimajandus, 5G ja pilvteenused) arengu kiirendamine ja France Compétences’i ressursside suurendamine. Prantsusmaa taaste- ja vastupidavuskava kätkeb ka meetmeid, mis puudutavad rahvatervise sektorit (2 miljardit eurot), koolitust ja haridust (õpipoisiõppe lepingud, digioskustealane koolitus, digitaalne õppesisu ja kaugõppe kava), digitaalseid avalikke teenuseid (500 miljonit eurot), kava „France Très Haut Débit“ (240 miljonit eurot) ja koolide digiseadmeid.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Saksamaa

Saksamaal on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Võttes arvesse Saksamaa majanduse suurust ja riigi rahvaarvu, aitavad praegused ja tulevased algatused nendele eesmärkidele olulisel määral kaasa. Saksamaa digipööre edeneb ühtlaselt. Siiski on vaja teha edasisi jõupingutusi, et saavutada riigi eesmärk olla eestvedaja. Kuigi gigabitiühenduvuse, eriti valguskaabliühenduse kättesaadavus ei ole ikka veel rahuldav, on gigabitiühenduste kasutuselevõtt ja 5G katvus arenenud positiivselt. Digitaalsete avalike teenuste ja digioskuste vallas on endiselt suuri puudujääke. Föderaalvalitsuse digistrateegias on sätestatud üldine raamistik aastani 2025 ja see on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Saksamaa teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) liikuvus- ja logistikaandmed, et võimaldada andmetele juurdepääsu, nende jagamist ja taaskasutamist asjaomastes valdkondades, ja ii) projekt „Networked Local Digital Twins Towards CitiVerse“, milles kasutatakse tulevaste linnaprojektide jaoks murrangulisi ja süübetehnoloogiaid.

DIGIOSKUSED

Saksamaa on vähendanud elementaarsete digioskuste erinevust ELi keskmisest tasemest, kuid jääb 49 %ga ELi keskmisele (54 %) alla. Märkimisväärne tempomuutus Saksamaa elementaarsete digioskuste alases valmiduses on ülimalt oluline, et EL saavutaks digikümnendi elementaarsete digioskuste eesmärgi. Algatusi, mis aitavad arendada digioskusi, tugevdatakse jätkuvalt digistrateegia raames ning see hõlmab meetmeid, mis on seotud „digipakti kooliga“, STEM tegevuskavaga 2.0 ja riikliku oskuste strateegiaga. Lisaks sellele on hariduse digitaliseerimine üks kuuest Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud prioriteetsest valdkonnast.

IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on ELi keskmisest suurem (5,0 %, ELi keskmine 4,6 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 19 % ja see on väga lähedal ELi keskmisele (18,9 %). Õpilaste suur väljalangevus IKT-ainetes kahjustab aga tulevasi kasvuväljavaateid selles valdkonnas. Saksamaalt oodatakse märkimisväärset panust ELi ühistesse jõupingutustesse, et saavutada IKT-spetsialistide eesmärk.

DIGITARISTU

Valduseni ulatuva valguskaabelühenduse puhul on endiselt väga tõsiseid puudujääke, selle kättesaadavus on 19 %, mis on endiselt kaugel nii ELi keskmisest (56 %) kui ka digikümnendi eesmärgist saavutada 2030. aastaks üldine kaetus gigabitivõrkudega. Föderaalvalitsus toetab kiudoptilise võrgu kasutuselevõttu märkimisväärsete rahaliste vahenditega ja selge tahtega saavutada üleriigiline kasutuselevõtt, nagu on sätestatud Saksamaa digistrateegias ja gigabitistrateegias.

Saksamaa tegevus kvantarvutuse ja pooljuhtide valdkonnas on oluline panus ELi eesmärkide saavutamisse. Saksamaa arendab väga aktiivselt tipptehnoloogia taristut ja osaleb mitmes mitut riiki hõlmavas projektis, näiteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes, Euroopa kvantkommunikatsiooni taristus ja Euroopa plokiahelateenuste taristus. Saksamaa juhib mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti (IPCEI) ja teeb märkimisväärseid investeeringuid (suurusjärgus mitu miljardit eurot); ta osaleb selles projektis 32 otsese osalejaga, kes käsitlevad eri teemasid alates materjalidest kuni pakenditeni, sealhulgas seadmeid, autotööstust, elektrienergiat, fotoonikat ja andurtehnoloogiat. Suuri investeeringuid on tehtud ka pooljuhtide vallas.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Mis puudutab ettevõtete digipööret, siis 2022. aastal oli vähemalt algtasemel digimahukus 77 %-l Saksamaa VKEdest, mis ületab oluliselt ELi keskmist (69 %). ELi keskmisest parema tulemuse saavutas Saksamaa ka suurandmete analüüsi ja tehisintellekti kasutuselevõtu arvestuses, kuigi 2021. aastal oli pilvetehnoloogia kasutuselevõtt (32 %) veidi väiksem kui ELi keskmine (34 %). Sellegipoolest oodatakse Saksamaalt olulise panuse andmist digikümnendi eesmärkide saavutamisse. Seda tänu Saksamaa VKEde pidevale toetamisele VKEde digialgatuse „Mittelstand-Digital“ kaudu, mis koosneb Mittelstand-Digitali innovatsioonikeskuste võrgustikust, investeeringutoetuste programmist „Digital Now“ ja küberturvalisuse algatusest VKEdele. Euroopa süvatehnoloogia 2023. aasta aruande (European Deep Tech Report 2023) andmetel peetakse Berliini parimaks ELi idufirmade ökosüsteemiks. Lisaks toetatakse tipptehnoloogiat veel mitme meetmega, sealhulgas rahastamisalgatusega KI4KMU (AI4SME) ja tehisintellekti teeninduskeskuste rahastamisprogrammiga. Saksamaa osaleb ka järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI-CIS).

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Avalike teenuste digitaliseerimisega on olnud probleeme juba mitu aastat. Kuigi Saksamaa on digikümnendi digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse eesmärkide täitmisel graafikus, on selles valdkonnas esinevad suured probleemid endiselt lahendamata. Kodanikele osutatavare digitaalsete avalike teenuste arvestuses on riigi tulemus 78 punkti (veidi üle ELi keskmise 77 punkti). Ettevõtete puhul on tulemus 81 punkti (väiksem kui ELi keskmine 84 punkti). Riik on selles valdkonnas ikka veel maha jäänud, kuigi on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, näiteks võetud meetmeid internetipõhist juurdepääsu käsitleva seaduse (Onlinezugangsgesetz, OZG) rakendamiseks. Peamised probleemid on näiteks digitaliseeritud avalike teenuste vähesus, teenuste üleriigilise kättesaadavuse puudumine ja probleemid eID rakendusjuhtumite katseprojektiga.

Digivaldkond Saksamaa taaste- ja vastupidavuskavas

Saksamaa taaste- ja vastupidavuskava keskendub digivaldkonna investeeringutele. 26,4 miljardi euro suurusest kogueelarvest on digipöördele eraldatud üle 50 %. Digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse sellest eeldatavasti 11,995 miljardit eurot 11 . Kavas on nimetatud kaks peamist digipöördealast üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti: mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia projekt ning järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste projekt. Esimene maksetaotlus summas 4,5 miljardit eurot, mida ei ole veel ametlikult esitatud, hõlmab mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti, õpetajatele mõeldud seadmete investeerimisprogrammi ja internetipõhist juurdepääsu käsitleva seadusega seotud vahe-eesmärke ja sihte. Pärast kava esimest muutmist 2023. aasta veebruaris, mis puudutas digivaldkonna osa väga vähe, vaatab Saksamaa praegu oma riiklikku taaste- ja vastupidavuskava uuesti läbi, et võtta arvesse suurenenud rahalist eraldist (suurenemine 2,4 miljardi euro võrra) ning REPowerEU peatüki integreerimist, et vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja toetada rohepööret.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Kreeka

Kreekal on arenguruumi oma digipöörde tulemuste parandamiseks ja panuse andmiseks ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Kreeka on võtnud digipöörde omaks kui strateegilise võimaluse ehitada üles konkurentsivõimelisem ja vastupidavam majandus ja ühiskond, tuginedes oma digipöörde piiblile 2020–2025 , mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga. Kuigi Kreeka on viimastel aastatel teinud avalike teenuste digitaliseerimisel kiireid ja käegakatsutavaid edusamme, tuleb tal kõrvaldada märkimisväärsed lüngad teistes valdkondades, nagu väga suure läbilaskevõimega võrkude vähene kättesaadavus ja töötavate IKT-spetsialistide väike arv.

Kreeka teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia asutamine; ii) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid, ning iii) haldusasutuste uuenduslikud suuremahulised omavahel ühendatud transformeerimisteenused, et arendada uue põlvkonna täiustatud piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Rohkem kui poolel Kreeka elanikkonnast on vähemalt elementaarsed digioskused (52 %), mis on lähedal ELi keskmisele (54 %). IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on Kreekas 2,5 %, mis on ELis üks väiksemaid. Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on aga 20,3 %, mis on üle ELi keskmise (18,9 %). Praegust väljavaadet nõrgendavad mitu tegurit, näiteks digivaldkonna talentide ajude äravool, ettevõtete vähene huvi spetsialiseerumise vastu, mida tuleks korrapäraselt jälgida, ja IKT eriala lõpetanute ebapiisav arv. Seoses sellega eeldatakse, et Kreeka saab kasu hiljuti tööle hakanud digipöörde juhtvõrgustikust, mille eesmärk on digipoliitika väljatöötamist, rakendamist ja hindamist tõhusamalt koordineerida. Lisaks aitab Kreeka aktiivselt ja pühendumusega kaasa ELi 2030. aasta digioskuste sihtide ja eesmärkide saavutamisele; selleks juhib ta mitteametlikku töörühma, mis uurib võimalust esitada ettepanek Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia küsimusega tegeleva Euroopa digitaristu konsortsiumi loomise kohta.

DIGITARISTU

Kreekal ei ole ikka veel investeeringute ja algatuste juhtimise terviklikku strateegiat, mis oleks kooskõlas digikümnendi 2030. aasta eesmärgiga tagada kõigile gigabitiühenduvus. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavuse poolest jääb riik ELi keskmisest maha (28 %, ELi keskmine 73 %). 2022. aasta lõpus vastu võetud Kreeka riikliku lairibaühenduse kava aastateks 2021–2027 eesmärk on luua 100 Mbit/s taristu, mida saab hõlpsasti uuendada 1 Gbit/s taristuks, kuid sellega ei saavutata digikümnendi eesmärki tagada 2030. aastaks gigabiti kiirusega võrkude üldine kättesaadavus. Kreekal on palju paremad tulemused mobiilsideühenduse valdkonnas ja teedrajavate 5G sagedusalade kättesaadavaks tegemisel saavutas ta 2022. aastal 86 % üldise 5G katvuse (üle ELi keskmise, mis on 81 %).

Mis puudutab muid digitaristuid, siis osaleb Kreeka aktiivselt mitut riiki hõlmavates projektides, näiteks Euroopa kvantkommunikatsiooni taristu (EuroQCI) algatuses koostöös HellasQCI-ga. Kreeka osaleb ka mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) kuue otsese osalejaga, kes keskenduvad disainilahendustele, servtehisintellektile, lennundus- ja kaitsetööstusele ning pakenditele.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

2022. aastal võttis Kreeka mitu meedet, et luua ettevõtetele soodsad tingimused digipöörde kiirendamiseks, kuid selleks, et anda panus digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse, peavad VKEde digimahukus ja tipptasemel digitehnoloogia kasutuselevõtt Kreeka ettevõtetes suurenema. Kreeka VKEde digimahukuse tase on 41 %, mis on ELi keskmisest (69 %) ikka veel kaugel. Tipptasemel digitehnoloogia kasutuselevõtu valdkonnas on Kreeka ettevõtted olnud aeglasemad: 2020. aastal kasutas suurandmeid 13 % ettevõtteid (ELi keskmine 14 %), samas kui pilvteenuseid kasutas 15 % ettevõtteid (ELi keskmine 34 %) ja tehisintellekti kasutas vaid 3 % ettevõtteid (ELi keskmine 8 %). Ometi on digitehnoloogia sektor Kreeka majanduse üks dünaamilisemaid sektoreid, mille kasvumäärad on riigi suurimad (2017.–2021. aastal oli üldine aastane kasvumäär 6,1 %), mis võib Kreeka panust digikümnendi eesmärkide saavutamisse suurendada.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Kreeka jätkab oma avalike teenuste digitaliseerimise edasipüüdliku strateegia rakendamist ja teeb digikümnendi eesmärkide saavutamisel märkimisväärseid edusamme. Olles tulemustelt küll endiselt alla ELi keskmise, suurenes digitaalsete avalike teenuste näitaja 2022. aastal kodanikele osutatavate teenuste puhul 65 punktini (kasv 13 punkti) ja ettevõtetele osutatavate teenuste puhul 74 punktini (kasv 26 punkti). Lisaks sellele loodi 2022. aastal Kreeka avaliku halduse sertifitseerimisamet ( APED ), et tagada e-identimise turvalisus, tugevdada usaldust teenuste vastu ja parandada autentimismenetlusi kooskõlas eIDASe määrusega. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu näitaja on Kreekas 61 punkti, mis on oluliselt väiksem kui ELi keskmine (72 punkti), sest juurdepääsetavate andmete hulk on piiratud ja autentimist ei tehta teatatud või eIDASe määrusele vastava e-identimise (eID) abil. Sellegipoolest algatati 2022. aastal mitu digitervise projekti, näiteks mobiilirakendus Myhealth , mis aitab saavutada digikümnendi eesmärki, et kõigil kodanikel oleks juurdepääs oma digitaalsetele terviselugudele.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Ungari

Ungaril on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Ungari on teinud majanduse ja ühiskonna digipöörde valdkonnas edusamme. 2022. aastal saavutati kõige suurem edu väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu ja 5G katvuse valdkonnas. Täiustatud digitaristu pakutavate uute suutlikkuste ja võimaluste täielikuks ärakasutamiseks on aga vaja edasisi edusamme elanike digioskuste parandamisel. See võib aidata edendada ka avaliku ja erasektori digitaliseerimist. Ungari valitsus võttis 30. novembril 2022 vastu uue riikliku digitaliseerimisstrateegia 2022–2030, mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Ungari teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust asutada keeletehnoloogia liidu alane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise ja suurte mitmekeelsete mudelite valdkonnas. 

DIGIOSKUSED

Digioskuste puhul on Ungari tulemused alla ELi keskmise. Vähemalt elementaarsed digioskused on ainult umbes pooltel 16–74aastastel elanikel, mis jääb ELi 2030. aasta 80 % eesmärgile märkimisväärselt alla. Ungari taaste- ja vastupidavuskava sisaldab mitut digioskustealast meedet, mis on peamiselt suunatud digipädevuse arendamiseks vajalike vahendite ja võimaluste loomisele või täiustamisele. Neid meetmeid võiks täiendada õpetajate digipädevuse edasise tugevdamisega.

IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on viimastel aastatel veidi suurenenud, kuid 2022. aastal püsis see suhteliselt madalal 4,1 % tasemel, mis on alla ELi keskmise (4,6 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 13,6 %, mis on ELi keskmisega (18,9 %) võrreldes üks ELi väikseimaid näitajaid. Kuigi uus riiklik digitaliseerimisstrateegia 2022–2030 ei pruugi olla piisavalt edasipüüdlik, on selle rakendamine ülioluline, saavutamaks digikümnendi eesmärgid, mis näevad ette, et 2030. aastaks on üle 80 %-l inimestest elementaarsed digioskused ja kogutööhõives osaleb 20 miljonit IKT-spetsialisti.

DIGITARISTU

Lairibaühenduvus ületab ELi keskmist ja 5G vallas on Ungari teinud 2030. aastaks seatud digitaalse ühenduvuse eesmärkide saavutamisel suuri edusamme. 2022. aastal suurenes 5G katvus Ungaris 58 %ni, see tähendab aasta varasemaga võrreldes 40 protsendipunkti suurust kasvu. ELi keskmisele (81 %) jääb see aga oluliselt alla. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus suurenes 72 %-lt 2021. aastal 80 %-le 2022. aastal, mis ületab ELi keskmist (72 %). Riik on teinud suuri edusamme gigabititeenuste kasutuselevõtul (29,8 %) ning 70 % kodumajapidamistest tellib teenuseid, mille kiirus on üle 100 Mbit/s.

Ungaril on edasipüüdlikud plaanid võtta tulevases kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemis kasutusele kvantarvutusmoodul ja riiklik kvantarvutuse laboratoorium. Kvanttehnoloogia arendamisel teevad koosööd mitme ülikooli ja teadusasutuse uurimisrühmad.

Ungari osaleb Euroopa plokiahelateenuste taristu arendamisel ja kasutamisel. Kui pooljuhtide tootmine piirdub lõppfaasi (back-end) tegevusega, siis uute vooluahelate projekteerimisel käib arendustegevus. Ungari annab mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia ökosüsteemi üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti panuse seotud osalejatega (abi saadakse allpool üldise grupierandi määruse kohast künnist).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ettevõtete digipööre on Ungaris endiselt keerukas ülesanne. Enamik ettevõtjaid, eriti VKEd, ei kasuta veel digitaaltehnoloogia pakutavaid võimalusi maksimaalses ulatuses. See mõjutab negatiivselt majanduse konkurentsivõimet. 2022. aastal oli vähemalt algtasemel digimahukus ainult 52 %-l Ungari VKEdest (mis jääb ELi keskmisele (69 %) oluliselt alla). Tipptasemel digitehnoloogia, nagu suurandmete ja tehisintellekti kasutamine oli 2021. aastal ELi keskmisest poole väiksem (Ungaris 3 %, ELis 8 %). 2021. aastal oli pilvandmetöötlusteenuste kasutamine 21 % ehk 13 protsendipunkti võrra ELi keskmisest (34 %) väiksem. Ungari osaleb järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Ungari teeb avalike teenuste digitaliseerimisel jätkuvalt edusamme, kuid tema tulemused selles valdkonnas jäävad ELi keskmisest ikka veel maha. Ungari tulemused digitaalsete avalike teenuste osutamisel on nii ettevõtete (76 punkti) kui ka kodanike (68 punkti) puhul allpool ELi keskmist ning samuti allpool ELi 2030. aastaks seatud 100 punkti eesmärki. Ungaril on endiselt raskusi avalikus sektoris mitme täiustatud digilahenduse kasutuselevõtu kiirendamisega, muu hulgas eriti murrangulise digitehnoloogia innovatsioonihangete puhul. E-identimise (eID) jaoks peaks 2023. aastal muutuma eIDASe süsteemi kaudu kättesaadavaks piiriülene e-identimine. Riiklike e-isikutunnistuste kasutamine on endiselt piiratud, sest enamik kasutajaid eelistab „kliendivärava usaldusväärset profiili“ (client gate trusted profile). Ungari taaste- ja vastupidavuskava kätkeb mitut meedet, mis keskenduvad tervishoiu digitaliseerimisele; see on valdkond, kus Ungari tulemus 80 punkti on üle ELi keskmise.

Ühtekuuluvuspoliitika raames toetust saavas digiuuenduse rakenduskavas on seatud strateegilised eesmärgid avatud andmete ja pilvetehnoloogia kasutamise kohta avalikus halduses.

Digivaldkond Ungari taaste- ja vastupidavuskavas

Kuna Ungari taaste- ja vastupidavuskava eraldistest on digivaldkonna meetmetele määratud 30 % (1,7 miljardit eurot), millest 1,2 miljardit eurot panustatakse digikümnendi eesmärkide täitmisse, 13 sisaldab kava terviklikku paketti majanduse ja ühiskonna digipöörde edendamiseks. Enamik komponente sisaldab digipöörde meetmeid. Kavandatud on märkimisväärseid meetmeid digiseadmete ja -oskuste parandamiseks põhi-, kutse- ja kõrghariduses. Kava sisaldab avaliku halduse ning tervishoiu-, transpordi- ja energeetikasektori digitaliseerimisega seotud meetmeid.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Iirimaa

Iirimaalt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Riik näitab üles jätkuvat pühendumust inimkesksele ja rohelisele digipöördele. Näitajate põhjal ilmneb digioskuste kõrge tase. Riigil on olemas ka potentsiaal veelgi parandada tulemusi digitaristu ja ettevõtete digipöörde valdkonnas. Seda eesmärki peaks aitama saavutada 2022. aasta veebruaris avaldatud ja täielikult digikümnendi poliitikaprogrammiga kooskõlas oleva  riikliku digistrateegia rakendamine.

Iirimaa teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust asutada keeletehnoloogia liidu loomist käsitlevEuroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid.

DIGIOSKUSED

Iirimaa jätkuvad jõupingutused nii elementaarsete kui ka kõrgema taseme digioskuste valdkonnas on olnud edukad. Vähemalt elementaarsed digioskused on 70 %-l Iirimaa täiskasvanutest, mis on ühtaegu nii tunduvalt üle ELi keskmise (54 %) kui ka mitte kaugel ELi 2030. aasta eesmärgist (vähemalt 80 %). Iirimaa jätkab kümne aasta strateegia „Täiskasvanute kirjaoskus kogu eluks“ (september 2021) ja koolide digistrateegia aastani 2027 (aprill 2022) rakendamist, mille jaoks on riiklikus arengukavas eraldatud 200 miljoni euro ulatuses vahendeid. Iirimaa töötab praegu välja digioskuste tegevuskava, mis peaks valmima 2023. aastal, ning ühtsemat kolmanda taseme haridussüsteemi lähenemisviisi. Lisaks sellele teeb Iirimaa jõupingutusi, et tagada digioskuste, sealhulgas kõrgtasemel IKT-oskuste asjakohane prognoosimine.

Iirimaal on IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives 6,2 %, mis ületab ELi keskmist (4,6 %). IKT eriala programmide lõpetanute osakaal on 8 %, mis on ELi keskmisest (4,2 %) peaaegu kaks korda suurem. IKT-naisspetsialiste on küll rohkem kui ELis keskmiselt, kuid nad moodustavad siiski vaid viiendiku kõigist IKT-spetsialistidest.

DIGITARISTU

Iirimaal on väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus viimase kolme aasta jooksul pidevalt suurenenud: 67 %-lt 2020. aastal 84 %-le 2022. aastal, mis tähendab suurt edenemist ELi 2030. aasta 100 % eesmärgi poole. Vähemalt 100 Mbit/s ja vähemalt 1 Gbit/s lairibaühenduse kasutuselevõtus on riik seevastu maha jäänud. Üldine 5G katvus on 84 % ehk üle ELi keskmise (81 %) ja edeneb hästi ELi 2030. aastaks seatud 100 % katvuse eesmärgi poole. Iirimaal on 5G katvus 3,4–3,8 GHz spektrialas 56 %, mis on ELi keskmisest parem. 2022. aasta detsembris avaldati uus digitaalse ühenduvuse strateegia . Iirimaa teeb riikliku lairibaühenduse kava rakendamisel ja põhikoolide lairibavõrkudega ühendamisel suuri edusamme. 2023. aastal jõudis Iirimaa osaliselt lõpule Euroopa elektroonilise side seadustiku ülevõtmisega.

Iirimaa osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) ühe otsese osalejaga, kes tegeleb tootmisega. Iirimaal asub ka üle 100 pooljuhtide valdkonna ettevõtte, kes ekspordivad igal aastal tooteid 13,5 miljardi euro väärtuses. Riik toetab valdkonna algatusi 500 miljoni euroga murrangulise tehnoloogia innovatsioonifondi . Iirimaa ostab 2023. aasta lõpuks taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu 18 servasõlme.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Iirimaa jõupingutused ettevõtete digipöörde valdkonnas on juba vilja kandnud, sest 2002. aastal oli vähemalt algtasemel digimahukus 85 %-l VKEdest. See tulemus on oluliselt üle ELi keskmise (69 %) ja on ka väga lähedal ELi 2030. aasta eesmärgile (rohkem kui 90 %). Digitehnoloogia kasutuselevõtt Iirimaa ettevõtetes on seni olnud keskmine ja jäänud märgatavalt maha digikümnendi eesmärgist (suurandmed (2020. aastal 23 %), pilvteenused (2021. aastal 47 %) ja iseäranis tehisintellekt (2021. aastal 8 %)). Sellegipoolest võtab Iirimaa olulisi meetmeid, et edendada digitehnoloogia kasutuselevõttu kõigis ettevõtetes kogu riigis, näiteks lõi ta ettevõtete diginõustamise foorumi , nimetas oma esimese tehisintellekti saadiku, kes veab nn riiklikku arutelu tehisintellekti rollist inimeste elus, ning asutas 85 miljoni euro suuruse digipöörde fondi , et toetada ettevõtteid nende digipöörde läbiviimisel.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Iirimaal on ettevõtetele ja üldsusele osutatavad avalikud teenused väga digitaliseeritud, vastavad tulemused 100 ja 81 punkti. Samas ei võimalda Iirimaa veel kodanikele juurdepääsu digitaalsetele terviselugudele. See takistab lähenemist ELi digikümnendi eesmärgile, mis näeb ette, et kõigil ELi kodanikel on juurdepääs oma digitaalsele terviseloole. Iirimaa on võtnud kohustuse avalike teenuste digitaliseerimist veelgi edendada. Praegu rakendab ta strateegiat „Connecting government 2030: Digital and ICT public service strategy“ (märts 2022) ning töötab välja oluliste elusündmuste veebiportaali. 2023. aastal avaldatakse e-kaasatuse tegevuskava, mis sisaldab meetmeid nende inimeste paremaks toetamiseks, kellel ei pruugi olla võimalik internetis teenustele juurde pääseda. Digitaalsetele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldava digiidentiteedi teenuse kasutamiseks on registreeritud üle 1,88 miljoni kontrollitud MyGovID konto. See vastab ligikaudu 49 %-le täiskasvanud elanikest ja viimasel kahel aastal on teenuse kasutuselevõtt oluliselt suurenenud. Jätkub uue e-tervishoiu raamistiku 2023–2027 väljatöötamine.

Digivaldkond Iirimaa taaste- ja vastupidavuskavas

Iirimaa taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 312 miljonit eurot (32 %) ning kogu see summa kulutatakse eeldatavasti selleks, et aidata saavutada digikümnendi eesmärke 14 . Esimese maksetaotluse kontekstis oodatakse Iirimaalt muu hulgas järgmist: i) valitsusasutuste ühise andmekeskuse rajatise ehitamise lepingu sõlmimine; ii) projektikonkursside algatamine Iiri ettevõtete digipöörde projekti raames; iii) ühendusruuterite paigaldamine vähemalt 750 põhikooli; iv) koolide IKT-taristu rahastamise kriteeriumide kehtestamine; v) e-apteegi süsteemi hankelepingute sõlmimine ning vi) täienduskoolitus- ja kõrgharidusasutuste ebasoodsas olukorras olevate õpilaste varustamine IKT-seadmetega (nt vähemalt 20 000 sülearvuti andmine) jne.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Itaalia

Itaalial on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Võttes arvesse Itaalia majanduse suurust ja riigi rahvaarvu, annavad praegused ja tulevased jõupingutused märkimisväärse panuse. Viimastel aastatel on Itaalia teinud taristu valdkonnas suuri edusamme, kuid oskuste valdkonnas ja avalike teenuste digitaliseerimise mõnes aspektis on tema tulemused ELi keskmisest kesisemad. Kestliku ja kaasava digipöörde läbiviimiseks loovad tugeva raamistiku pilvteenuste, plokiahela, tehisintellekti ja hiljuti ka küberturvalisuse valdkonnas vastu võetud strateegiad ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames tehtud reformid ja investeeringud.

Itaalia teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia asutamiseks. Itaalia on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid..

DIGIOSKUSED

Itaalia edusammud digioskuste valdkonnas on endiselt aeglased ja tema panus digikümnendi eesmärgi saavutamisse on tagasihoidlik. Elementaarsed digioskused on vaid 46 %-l Itaalia elanikkonnast. See kahjustab elanike suutlikkust digivõimalustest kasu saada ja oma digitaalset kodanikupädevust teostada ning avaldab negatiivset mõju Itaalia kaasavusele. Itaalia võttis vastu riikliku eristrateegia ning lisas riiklikku taaste- ja vastupidavuskavasse reformid ja investeeringud, mille eesmärk on tõsta digioskuste taset. Kuigi uute oskuste arendamist ja ametikirjelduste ajakohastamist peetakse tähtsaks prioriteediks, on oma töötajatele tegelikult koolitust pakkuvate ettevõtete arv endiselt ebapiisav.

Itaalia IKT eriala lõpetanute arv jääb ELi digikümnendi eesmärkidele märkimisväärselt alla, sest riik ei suuda rahuldada ettevõtete nõudlust kvalifitseeritud spetsialistide järele. Kuigi koolituse pakkumine areneb ja seda on täiendatud uute paindlike STEM-ainetele keskenduvate koolituspakkumistega, püsib IKT eriala lõpetanute osakaal 1,5 % tasemel, mis on ebapiisav ja oluliselt alla ELi keskmist (4,2 %). Peale selle on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas 16 %, mis on ELi keskmisest (18,9 %) tuntavalt väiksem.

DIGITARISTU

Digitaristu valdkonnas on Itaalia teinud digikümnendi eesmärkide täitmisel märgatavaid edusamme ning tema riiklik taaste- ja vastupidavuskava on andnud märkimisväärse tõuke oluliste investeeringute tegemiseks. Digikümnendi väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu eesmärgi puhul jääb Itaalia – hoolimata kümne protsendipunkti suurusest hüppest aastatel 2021–2022 – endiselt alla ELi keskmisele (54 % kodumajapidamistest võrreldes ELi 73 %ga). Itaalia saavutas 2021. aastal üleriigilise 5G katvuse ja 2023. aasta seisuga oli eraldatud 93 % ühtlustatud sagedusalast. Samuti katab 5G võrk 3,4–3,8 GHz sagedusalas 80 % kodumajapidamistest.

Itaalia jätkab oma positsiooni tugevdamist pooljuhttehnoloogia ja pilvandmetöötluse sektoris. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames tehtavad investeeringud hõlmavad toetust, et osaleda mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis kümne otsese osalejaga, kes tegelevad mitmesuguste rakendustega. Itaalia on esirinnas kõrgjõudlusega andmetöötluse ja kvantarvutuse valdkonnas. Euroopas välja töötatud ja kokku pandud maailmatasemel superandmetöötlussüsteem LEONARDO on praegu võimsuselt neljas superarvuti maailmas. LEONARDOt täiustatakse veelgi, et sellest saaks üks esimesi Euroopas ehitatud kvantarvuteid. 2023. aasta märtsis käivitas Itaalia viimase põlvkonna spetsiaalsel kiudoptikal põhineva taristu TeRABIT, mis võimaldab vahetada andmeid terabitikiirusel (1 000 miljardit bitti sekundis). Mitu operaatorettevõtet on hakanud juurutama detsentraliseeritumat servtöötlustaristut, eelkõige selleks, et tulla toime võimalike ülekoormusprobleemidega ja optimeerida videoteenust.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Vähemalt algtasemel digimahukus on enamikul Itaalia VKEdel, mis vastab ELi keskmisele (2022. aastal 70 %, ELi keskmine 69 %). Eriti jõuliselt on edenenud e-arvete kasutamine ja selles valdkonnas saavutatud 95 % on üle ELi keskmise (2020. aastal), samuti on üle ELi keskmise VKEde e-kaubandusest tuleneva käibe osakaal, mis jõudis 14 %ni (2022. aastal). Tipptasemel digitehnoloogia ajakohastamisel saaks aga rohkem ära teha: kui 2021. aastal kasutas pilvteenuseid 52 % ettevõtteid, mis on tunduvalt üle ELi keskmise (34 %), siis suurandmete ja tehisintellekti puhul on olukord teistsugune, sest 2020. aastal kasutas suurandmeid vaid 9 % ettevõtteid ja 2021. aastal kasutas tehisintellekti 6 % ettevõtteid. Itaalia osaleb Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus aktiivselt 13 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusega, mis valiti ELi programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Itaalia valitsuse kaasrahastuse saajateks. Nendest meetmetest hoolimata on idufirmade laienemise võimalus Itaalias teiste liikmesriikidega võrreldes piiratud. Itaalia osaleb ka järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI-CIS).

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Itaalia tulemused on allpool ELi keskmist digitaalsete avalike teenuste osutamisel kodanikele (68 punkti, ELi keskmine 77 punkti) ja ettevõtetele (75 punkti, ELi keskmine 84 punkti). Hoolimata viimastel aastatel kuhjunud viivitustest on tehtud suuremaid jõupingutusi järgmistes valdkondades: i) digitaristu kättesaadavus, tõhusus ja turvalisus; ii) andmete ja teabe koostalitlusvõime haldusasutuste vahel; iii) ühekordse kasutamise põhimõtte rakendamine; iv) digiidentiteedi kasutamise suurendamine ja v) digitaalsete terviselugude süsteemi rajamise lõpuleviimine. Hiljuti kasutajakesksemate avalike teenuste tagamiseks ja digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks võetud meetmed julgustavad kodanikke tõenäoliselt veelgi enam kasutama digitaalseid avalikke teenuseid.

Digivaldkond Itaalia taaste- ja vastupidavuskavas

Itaalia taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 48 miljardit eurot (25 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 42 miljardit eurot 15 . Itaalia on juba rakendanud mitu digivaldkonna meedet, näiteks: i) reform „Kõigepealt pilv ja koostalitlusvõime“; ii) IKT hangete reform; iii) IKT hangete tõhustamine ja kiirendamine; iv) osalemiskutsed projektide valimiseks üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide raames; v) uute oskuste riikliku kava vastuvõtmine ning vi) viis ühenduvusmeedet.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Läti

Lätil on digivaldkonnas olemas kasutamata potentsiaal aidata veelgi enam kaasa ühistele jõupingutustele, et saavutada ELi digikümnendi eesmärgid. Kuigi püsiühenduse ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas on Läti tulemused väga head, on tema edusammud 5G ja gigabititeenuste kasutuselevõtul piiratud ning ettevõtete digipöörde tulemused on oodatust halvemad. Seetõttu on järjepidevad jõupingutused majanduse potentsiaali valla päästmiseks otsustava tähtsusega. Lätil on vaja elanike digioskuste taset veel tõsta. Läti riiklikku digistrateegiat on ajakohastatud rakenduskavaga aastateks 2023–2027, mis on vastavuses digikümnendi poliitikaprogrammiga ning mida on riiklike ja kohalike ametiasutuste, akadeemiliste ringkondade ja vabaühenduste vahel kooskõlastatud.

Läti teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise ja suurte mitmekeelsete mudelite valdkonnas, ning ii) ‘autoriõiguse taristu, et vallandada ELi loomesektorite potentsiaal.

DIGIOSKUSED

Vähemalt elementaarsete digioskustega elanike arvestuses on Läti tulemus endiselt veidi allpool ELi keskmist (51 %, ELi keskmine 54 %), samuti jääb ta oluliselt maha digikümnendi 2030. aastaks seatud 80 % eesmärgist.

Ka jääb Läti maha IKT-spetsialistide eesmärgist: Läti tulemus on 4,4 %, mis on ELi keskmisest (4,6 %) väiksem. Lisaks pakub oma töötajatele IKT-alast koolitust vaid 15 % ettevõtteid (ELi keskmine on 22 %). Samas ületab Läti ELi keskmist IKT eriala lõpetanute (5 %, ELi keskmine 4,2 %), interneti kasutamise (90 %, ELi keskmine 89 %) ja IKT-spetsialistide soolise ühtlustumise (22,8 %, ELi keskmine 18,9 %) valdkonnas.

DIGITARISTU

Enamikul Läti kodumajapidamistel on juurdepääs gigabitivõrkudele. Läti ületab tublisti ELi keskmist väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude kättesaadavuse (92 %, ELi keskmine 73 %) ja valduseni ulatuva valguskaabelühenduse (91 %, ELi keskmine 56 %) valdkonnas, nii et tal on head võimalused täita digikümnendi 100 % gigabitiühenduvuse eesmärk.

2022. aasta keskpaiga seisuga küündis 5G katvus Lätis 42 %ni asustatud piirkondadest, mis jääb ELi keskmisest (81 %) kaugele maha. Läti kahekordistab oma jõupingutusi, et vähendada bürokraatiat ja teha kättesaadavaks sihtotstarbeline sagedusala 5G katvuse suurendamiseks. Läti kasutab taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatud 12,5 miljonit eurot ja Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatud 4,35 miljonit eurot ning erasektori kaasrahastamist, et teha Via Baltica maanteel 2025. aasta lõpuks kättesaadavaks optilised võrgud. Peale selle on Lätist saamas 5G tööstuslike ja uuenduslike rakenduste arendamise eestvedaja.

Praegu töötatakse välja programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavat riigi tasandi eksperimentaalset ja täiustatud kvantkommunikatsiooni taristut (QCI), et katsetada teatavaid riiklikke QCI algatusi, kasutades osa ressurssidest, mis on määratud kaitsesektori kasutusjuhtude jaoks, ja teist osa, mis on avalikult kättesaadav tervishoiu, rahanduse ja 5G kommertsteenuste katsetamiseks. 2022. aasta novembris allkirjastasid 12 partnerit vastastikuse mõistmise memorandumi pooljuhtide võimekuse arendamiseks Lätis kogu väärtusahela ulatuses. Läti annab mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia ökosüsteemi üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti panuse seotud osalejatega (kes saavad abi allpool üldise grupierandi määruse kohast künnist).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Läti on saavutanud mitme ettevõtete digipöörde näitaja puhul teatavat edu, kuid üldiselt jäävad tema tulemused siiski ELi keskmisele alla. Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal oli 2022. aastal 52 % ning Läti jäi selle tulemusega ELi keskmisest (69 %) kaugele maha. Läti pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaal (2021. aastal 22 %) on olnud ELi keskmisega (34 %) võrreldes väike. 2021. aastal kasutas tehisintellekti vaid 4 % ettevõtetest, mis on vähem kui ELi keskmine (8 %). Kestliku digimajanduse arendamine on Läti poliitikakujunduse üks peamisi prioriteete. Läti taaste- ja vastupidavuskava raames edendatakse ettevõtete digipööret hinnanguliselt 138 miljoni euro suuruse kogutoetusega. Kavas on mitu meedet, nagu äriprotsesside digitaliseerimine, rahastamisvahendid ettevõtete digipöörde edendamiseks ja kaks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust, millel on ühe akna süsteemina loodud enam kui kümne piirkondlikku kontaktpunkti riigi suurimates linnades. Aruka spetsialiseerumise strateegia raames töötab Läti välja terviklikku innovatsioonisüsteemi juhtimismudelit, sealhulgas IKT-le pühendatud juhtrühma kaudu. Läti on partner järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Läti edusammud digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse valdkonnas on head: kodanike puhul on tulemus 87 punkti (ELi keskmine 77 punkti) ja ettevõtete puhul 86 punkti (ELi keskmine 84 punkti). Digitaalsetele terviselugudele internetipõhise juurdepääsu valdkonnas on Läti tulemus (79 punkti) ELi keskmisest (72 punkti) parem. E-identimise (eID) valdkonnas on Läti teavitanud komisjoni eIDASe määruse kohasest identimissüsteemist. Läti on ühe teedrajava liikmesriigina töötanud välja mobiilse eID lahenduse, võttes kasutusele rakenduse eParaksts mobile, mis võimaldab kasutajatel dokumente elektrooniliselt allkirjastada, lepinguid sõlmida ja ametiasutustelt teenuseid vastu võtta. Läti on osalenud mitmes eID-alases koostööprojektis, sealhulgas Põhjamaade ja Balti riikide ühises eID projektis „Nordic-Baltic eID Project“ (NOBID), mille eesmärk on ühtlustada erinevad eID lahendused kaheksas Põhjamaas ja Balti riigis, et tagada piirkonnas piiriülene juurdepääs digiteenustele. Praegu viimistletakse Läti „Digitervise strateegiat aastani 2029“, mis tagab digitervise strateegilise arendamise ja juhtimise, luues avatud ja koostalitlusvõimelise terviseandmete ökosüsteemi. Muude 2022. aasta edusammude hulgas võimaldas riiklik digitaalne tervise infosüsteem Läti kodanikel märkida oma digitaalsesse terviselukku oma eelistused elundidoonorluse kohta või teistele inimestele raviga seotud otsuste tegemiseks loa andmise kohta.

Digivaldkond Läti taaste- ja vastupidavuskavas

Läti taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 1,8 miljardit eurot (21 %) ning eeldatavasti panustatakse kogu see summa digikümnendi eesmärkide täitmisse 16 . Kava peamised eesmärgid on kaotada digioskuste lõhe ning hoogustada ettevõtete digipööret ja innovatsiooni, säilitades samal ajal riigi tugevat positsiooni digitaalsete avalike teenuste valdkonnas. Samuti on ette nähtud investeeringud 5G tagasiühendusse ja viimase miili ühenduvusse.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Leedu

Leedult oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Leedu saab kasu digikümnendi poliitikaprogrammiga kooskõlastatud kavade ja strateegiate rakendamise järjepidevusest. Suuri edusamme on tehtud digioskuste valdkonnas, kuid panuse andmiseks digikümnendi eesmärkide ja ühenduvuse saavutamisse on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, samas kui avalike teenuste digitaliseerimine on järjepidevalt hästi edenenud.

Leedu teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise ja suurte mitmekeelsete mudelite valdkonnas, ning ii) haldusasutuste uuenduslikud suuremahulised omavahel ühendatud transformeerimisteenused, et arendada uue põlvkonna täiustatud piiriüleseid avalikke teenuseid. 

DIGIOSKUSED

Vähemalt elementaarsed digioskused puuduvad rohkem kui pooltel Leedu 16–74aastastest elanikest. Olulist edu saavutati IKT spetsialistide osakaalu suurendamisel kogutööhõives (4,4 % võrreldes 3,8 %ga aasta varem ja ELi keskmisega 4,6 %). Samuti on Leedus IKT-spetsialistide seas parem sooline tasakaal kui ELis keskmiselt (22,9 %, ELi keskmine 18,9 %). Riiklike poliitikameetmetega integreeritakse digioskused koolide õppekavadesse ja ülikoolide õppeprogrammidesse. Selles valdkonnas viiakse praegu ellu ka mõningad ELi fondidest toetust saavad projektid, sealhulgas aastateks 2022–2024 kavandatud EdTechi projekt , mille eelarve on 30 miljonit eurot. 

DIGITARISTUD

Positiivne väljavaade on märgatav nii püsi- kui ka mobiilsideühenduses. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude kasutuselevõtt on suurenenud, need on kättesaadavad 78 %-le kodumajapidamistest, mis on üle ELi keskmise (73 %). Valduseni ulatuva valguskaabelühenduse kasutuselevõtt suurenes jätkuvalt ja ületab tunduvalt ELi keskmist (78 %, ELi keskmine 56 %). 1 Gbit/s ühenduste kasutuselevõtt on seevastu väga vähene (1,7 % kodumajapidamistest, ELi keskmine on 13,8 %). 2022. aastal suurenes 5G katvus asustatud piirkondades märgatavalt: 2021. aasta 33 %-lt 90 %-le, mis on üle ELi keskmise (81 %). 2022. aasta kõige olulisem areng oli kaks 5G-le eraldatud sagedusala enampakkumist, mis on edukalt lõpule viidud. Eeldatakse, et kaasnevad katvuskohustused võimaldavad teha edasisi edusamme ELi eesmärgi – tagada 5G katvus kõigis asustatud piirkondades – täitmise poole. Selle mõju maksimeerimiseks on võetud lisameetmeid, mis soodustavad nii väga suure läbilaskevõimega võrgu kui ka 5G kasutuselevõttu, et anda panus 2030. aasta ühenduvuseesmärkide saavutamisse.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Leedu tulemused ettevõtete digipöörde valdkonnas on ELi keskmise lähedal, e-kaubanduse müüginäitajad on aga ELi keskmisest paremad. Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal (64 %) jäi aga ELi keskmisele (69 %) alla. 2021. aastal oli tipptehnoloogia, näiteks pilvelahenduste kasutuselevõtt 28 % (ELi keskmine 34 %). Tehisintellekti kasutuselevõtt oli 5 % (ELi keskmine 8 %). Leedus on VKEde jaoks võetud mitu toetusmeedet, millega pakutakse rahastamist (E-komercijos modelis) ja parandatakse digitaalvaldkonna idufirmade õiguskeskkonda.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Leedu jätkas kodanikele (84 punkti) ja ettevõtetele (94 punkti) osutatavate digitaalsete avalike teenuste täiustamist ning tema tulemused olid ELi keskmistest näitajatest palju paremad. Leedus on juba kasutusel isikutunnistus nii elektrooniliseks identimiseks kui ka elektroonilise allkirja andmiseks. Leedu valitsus kasutab nn e-kodaniku teenust, et inimestel oleks lihtsam valitsusasutustega elektrooniliselt ühendust võtta ning jälgida petitsioonide ja taotluste menetlemist või avalike konsultatsioonide edenemist. Õigusloome valdkonnas võimaldab teenus e-Seimas registreerida avalikke seadusandlikke algatusi ja esitada märkusi parlamendis menetluses olevate õigusaktide kohta. Leedu tulemus internetipõhiste ravidokumentide kättesaadavaks tegemisel on väga hea, 92 punkti, mis ületab oluliselt ELi keskmist. Tervishoiuteenuste ja koostöö taristu elektrooniline infosüsteem (ESPBI IS) pakub praegu veebimajutust peaaegu kõigile Leedu tervishoiuteenuste osutajatele ja apteekidele. Kõik Leedu riiklikud tervishoiuasutused peavad tervishoiuteenuste osutamisel seda süsteemi kasutama. Leedu käivitab praegu uut taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud e-valitsuse projekti „Data Lake“, millega ühendatakse omavahel riigi registrid ja võimaldatakse hõlpsat juurdepääsu riigiasutustele.

Digivaldkond Leedu taaste- ja vastupidavuskavas

Leedu taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöörde toetusmeetmetele eraldatud 701 miljonit eurot (31,5 %). Digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse sellest summast eeldatavasti üle 660,5 miljoni euro 17 . Üle poole nendest vahenditest kulutatakse digitaalsetele avalikele teenustele ja digitaristule. Kava keskmes on 5G võrkude kasutuselevõtt, avalike teenuste digitaliseerimine ja uuenduslike transpordilahenduste loomine. Esimene väljamakse summas 649,5 miljonit eurot on seotud 31 vahe-eesmärgiga 33-st, sealhulgas kõik esitatud digivaldkonna vahe-eesmärgid. Digipöördega seotud vahe-eesmärkide hulgas on 5G sagedusala enampakkumised, avalike teenuste digitaliseerimist võimaldavad meetmed (digipöörde ja avatud andmete pädevuskeskus) ning uuenduslike transpordilahenduste projekti ettevalmistustööd.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Luksemburg

Luksemburgilt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Luksemburgis edeneb digipööre hästi, mis avaldab positiivset mõju ümbritsevatele piirkondadele, eriti andmekeskuste ja digitaalhalduse innovatsiooni ning kvalifitseeritud tööjõu mõttes. 2022. aastal suurendas Luksemburg töötavate IKT-spetsialistide ja IKT eriala lõpetanute arvu ning saavutas edu püsivõrgu lairibaühenduse kasutuselevõtu, 5G mobiilsidevõrkudega kaetuse ja kodanikele digitaalsete avalike teenuste pakkumise valdkonnas. Samuti täiendas Luksemburg oma Meluxina superarvutil põhinevat kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteemi uue ülikooli magistriprogrammiga. Endiselt on aga lünki gigabitiühendusega liitumises ja püsivõrgu gigabitiühenduse kättesaadavuses. Täiendavaid jõupingutusi on vaja olemasoleva tööjõu oskuste ja ettevõtete, eelkõige VKEde digipöörde valdkonnas. Kuigi Luksemburgil on ülevaade iga ministeeriumi juhitavatest digistrateegiatest, puudub tal konsolideeritud strateegiline dokument digipöörde elluviimiseks 2030. aastaks.

Luksemburg teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua genoomialane Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele. 

DIGIOSKUSED

Digikümnendi digioskuste eesmärki silmas pidades on Luksemburgi tulemused head, sest vähemalt elementaarsed digioskused on 64 %-l 16–74aastastest elanikest. Luksemburg rakendab praegu mitut meedet, mille eesmärk on elementaarseid ja kõrgema taseme digioskusi edendada.

Kui vaadata IKT-spetsialistide arvu osakaalu kogutööhõives, siis ka selles valdkonnas on riigi tulemus oluliselt üle ELi keskmise (7,7 %, ELi keskmine 4,6 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 20,7 %, mis on samuti suurem kui ELi keskmine (18,9 %). Lisaks lõi haridus-, laste- ja noorsooministeerium digiõppe keskuse, mille eesmärk on vähendada digioskuste lõhet. Digiõppe keskus pakub lühiajalisi kursusi IKT eri valdkondades ning on mõeldud IT-ekspertidele, algajatele, tööotsijatele ja noortele nii täiend- kui ka ümberõppeks. Peale muude algatuste on IT-spetsialistide koolitamiseks koostatud ülikooli õppekavad, kusjuures samal ajal jälgitakse hoolikalt tööturu vajadusi. 

DIGITARISTU

Digitaristu valdkonnas on Luksemburg üks ELi parimaid. Ühenduvuse valdkonnas avaldati 2021. aastal ülikiire lairibaühenduse strateegia, mis hõlmab ajavahemikku 2025. aastani ja mida praegu rakendatakse. Väga suure läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus on ühtlaselt suurenenud: 91,7 %-lt 2020. aastal 93,3 %-le 2022. aastal. Kiudoptilise võrgu edasine kasutuselevõtt täidab digikümnendi eesmärgi saavutamisel olulist rolli, sest kaabellevivõrgud on järginud DOCSIS 3.1 standardile üleminekut. Täiendavad meetmed oleksid nende võrkude kasutuselevõtu hõlbustamiseks väga kasulikud. Üldine 5G katvus on suurenenud 93 %ni, mis ületab tunduvalt ELi keskmist (81 %). Luksemburgil on tugev kõrgjõudlusega andmetöötluse ökosüsteem.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal on Luksemburgis 66 % ja selle tulemusega jäi riik ELi keskmisest (69 %) veidi maha. Eelkõige jäi 2021. aastal ELi keskmisest allapoole pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaal. Tähelepanu tuleks pöörata ka muu tipptehnoloogia, näiteks tehisintellekti ja suurandmete arendamise ja kasutuselevõtu toetamisele. Praeguste poliitikameetmete keskmes on töötajate täiendõppe ja uuenduslike idufirmade kasvu soodustamine. Pilvandmetöötluse valdkonnas osaleb Luksemburg järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI-CIS), mille eesmärk on varustada EL järgmise põlvkonna täiustatud, hajutatud, turvalise, kestliku ja uuendusliku pilv- ja servtöötluse suutlikkusega.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Riigis edeneb eriti hästi digitaalsete avalike teenuste kättesaadavaks tegemine kodanikele (95 punkti) ja ettevõtetele (97 punkti), mis on väga lähedal digikümnendi 100 punkti eesmärgile. Digiülemineku ministeeriumi keskne koordineeriv roll on võimaldanud digitaalset avalikku haldust veelgi täiustada. Lisatakse sellised mugavad funktsioonid nagu videokonverentsi pidamine haldusasutustega, mobiiliäppide kasutamise võimalus ja e-kukrud. Luksemburgis on sisse seatud riiklik e-ID süsteem kooskõlas eIDASe määrusega ja riik töötab välja riiklikku e-kukrut. Samas on Luksemburgi tulemused eriti kesised kodanikele internetipõhise juurdepääsu pakkumisel digitaalsetele terviselugudele – selles valdkonnas saadi 67 punkti 100st.

Digivaldkond Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskavas

Luksemburgi taaste- ja vastupidavuskava maht on 82,7 miljonit eurot ja sellest 30 % (st 24,5 miljonit eurot) on määratud digipöördele 18 . Digivaldkonna reformid ja investeeringud, mis tuli 2022. aastal teha, olid järgmised: i) vähemalt 5 000 registreeritud kutsetöötaja andmeid sisaldava tervishoiuvaldkonna kutsealade ühtse digiregistri avamine; ii) riiklikul e-tervise platvormil senist lahendust Maela asendava kaugjälgimislahenduse IdeoPHM käivitamine, mis võimaldab arstide, hambaarstide või ämmaemandate ja patsientide vahelist meditsiinilist kaugjälgimist; iii) vähemalt kahe Luksemburgi kvantkommunikatsiooni taristu (LuxQCI) labori osaks oleva tegevuskoha ühendamine maapealse võrgu loomise kaudu; iv) QCI kosmose- ja maapealsete segmentide edukas ühendamine võtmehaldussüsteemi kaudu; v) maapealse kvantvõtmelevi süsteemi demonstreerimiseks loodud piiriülene ühendus; vi) videokonverentsipõhiste vastuvõttude funktsiooni integreerimine MyGuichet.lu e-valitsuse portaali ja selle juurutamine ning vii) 12 uue teenuse kättesaadavus kodanikele ja ettevõtetele veebisaidi MyGuichet.lu kaudu.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Malta

Maltalt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Malta on teinud märkimisväärseid edusamme, eriti ühenduvuse ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas, kuid digioskuste ja ettevõtete digipöörde vallas on vaja teha täiendavaid jõupingutusi. Inimeste julgustamine oma digioskusi täiustama on ülimalt oluline, et Malta inimesed ja ettevõtted saaksid olemasolevat gigabitikiirusega internetti ja digitaalseid avalikke teenuseid võimalikult palju kasutada. Uus digistrateegia „Malta Diġitali 2022–2027“ on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Malta on praegu kaasatud üksnes vaatlejana töösse, mille eesmärk on luua Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), mis käsitleb haldusasutuste uuenduslikke suuremahulisi omavahel ühendatud transformeerimisteenuseid, et töötada välja uue põlvkonna täiustatud piiriülesed teenused.

DIGIOSKUSED

Vähemalt elementaarsed digioskused puuduvad rohkem kui kolmandikul Malta elanikest. Nende 16–74aastaste inimeste osakaal Maltal, kellel on vähemalt elementaarsed digioskused, on 61 %, mis on suurem kui ELi keskmine (54 %). Siiski takistavad allesjäänud lõhed, eriti vähem haritud ja eakamate inimeste seas, andmast veelgi suuremat panust digikümnendi eesmärgi (80 %) ja digilõhede ületamise eesmärkide saavutamisse. IKT-spetsialistide osakaal Malta tööjõus on 4,8 %, mis on ELi keskmisest (4,6 %) veidi suurem, kuid tööturu nõudluse rahuldamiseks sellest ei piisa. Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on seevastu ELi keskmisest veidi väiksem (18,2 %, ELi keskmine 18,9 %). Malta e-oskuste strateegias aastateks 2022–2025 on sätestatud digioskusi käsitlevate algatuste koordineerimise ja laiendamise raamistik, mille eesmärk on püsiv oskuste lõhe ja oskuste nappus kõrvaldada.

DIGITARISTU

Malta on saavutanud digikümnendi ühenduvuseesmärgi; siiski on arenguruumi oluliste sagedusalade katvuse parandamiseks tipptasemel rakenduste puhul, mille jaoks on vaja suurt spektri ribalaiust. 5G katvus 3,4–3,8 GHz teedrajavas sagedusalas on 20 %, mis on ELi keskmisest (41 %) oluliselt väiksem. Sagedusalades 700 MHz ja 26 GHz on spekter eraldamata. Malta on teinud märgatavaid edusamme kiudoptilise võrgu arendamisel, mis katab praegu enam kui poole riigist (56 %), kuid väga kiire püsiühenduse kasutuselevõtt edenes 2022. aastal endiselt aeglases tempos.

Mis puudutab muid digitaristuid, siis osaleb Malta mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI) ühe otsese osalejaga, kes tegutseb täiustatud pakendamise valdkonnas, ning samuti osaleb Malta kvantarvutuse valdkonna teadusuuringuid ja innovatsiooniprojekte rahastavate Euroopa riiklike organisatsioonide võrgustikus. Lisaks osales Malta 2022. aastal Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikus. Eeldatakse, et Maltal hakkab paiknema kõrgjõudlusega arvuti, mille kasutamist hakkavad Malta VKEd ja idufirmad katsetama.

Malta saab kasutada oma tugevaid külgi digitaristu ja -tehnoloogia valdkonnas, et toetada oma rohepööret.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Malta ettevõtete digitaliseerituse tase on kõrge ning sihipärase toetuse ja parema juurdepääsuga kvalifitseeritud tööjõule saavad nad digitehnoloogiat veelgi ulatuslikumalt ära kasutada, et muutuda ressursitõhusamaks ja uuenduslikumaks. Vähemalt algtasemel digimahukus on enamikul Malta VKEdel (2022. aastal 78 %) ning üldiselt on Malta ettevõtted pilvelahenduste kasutamisel jätkuvalt ELi keskmisest tublisti paremad (2021. aastal 48 %, ELi keskmine 34 %), kuid tehisintellekti kasutamisel on edumaa väiksem (2021. aastal 10 %, ELi keskmine 8 %). Raskused kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamisel ja hoidmisel ei lase ettevõtjatel teha suuremaid investeeringuid digitehnoloogiasse ega suurendada panust digikümnendi eesmärkide saavutamisse. Maltal asub kolm ükssarvikut ja valitsus on teatanud lisatoetusest idufirmadele, keskendudes olemasolevate tugevuste maksimeerimisele merendussektoris ja iGamingus. Riik on ühinemas idufirmariikide liiduga Europe Startup Nations Alliance, et idufirmade tingimusi veelgi parandada. Pärast riikliku küberturvalisuse strateegia 2023–2026 avaldamist tutvustas Malta 2023. aasta alguses projekti „Mind the Gap“ , mille eesmärk on aidata kohalikel ettevõtjatel oma küberturvalisuse taset hinnata ja parandada.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Saavutatud tulemuste poolest (kodanikele pakutavate avalike teenuste puhul 100 punkti ja ettevõtetele pakutavate avalike teenuste puhul 97 punkti) läheneb Malta digikümnendi eesmärgile. Tänu varajasele keskendumisele ja pidevatele investeeringutele, mida toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest, on kodanikele ja ettevõtetele pakutavad peamised avalikud teenused üldiselt portaali servizz.gov kaudu internetis kättesaadavad. Malta e-identimise (eID) skeemi, millest on eIDASe määruse alusel komisjonile teatatud, saab kasutada sisselogimiseks 91 % internetipõhiste avalike teenuste puhul. Malta teeb tööd ka selle nimel, et laiendada kodanike juurdepääsu digitaalsetele terviselugudele, ja püüab parandada oma praegust tulemust, mis on 78 punkti 100st (ELis üldiselt 72 punkti), tehes kättesaadavaks rohkem elektroonilisi terviseandmeid, sealhulgas eratervishoiuasutuste valduses olevad andmed. Avatud andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise hõlbustamise valdkonnas on Malta tulemused seevastu väga tagasihoidlikud ning riik võiks selles valdkonnas suurema panuse anda, et saavutada digikümnendi peamised eesmärgid ja põhimõtted seoses valitsusasutuste teabe kasutamisega innovatsiooni ja vastutuse edendamiseks. Avatud andmete poliitikameetmete ja tavade edendamiseks riigis pakub eeldatavasti raamistiku Malta uus avaliku halduse andmestrateegia aastateks 2023–2027 .

Digivaldkond Malta taaste- ja vastupidavuskavas

Malta muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 67,6 miljonit eurot (26 %), millest suurem osa panustatakse eeldatavasti digikümnendi eesmärkide saavutamisse 19 . Esimene väljamakse oli seotud muu hulgas järgmisega: 1) 2021. aastal vastu võetud aruka spetsialiseerumise strateegia , milles määrati prioriteetse investeerimisvaldkonnana kindlaks digitehnoloogia; 2) õigusaktide muudatused, mis võimaldavad kohtumenetluses rohkem digitehnoloogiat kasutada.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Madalmaad

Madalmaad on juba aastaid olnud Euroopas digipöörde esirinnas ja neilt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Madalmaade digipöörde töökavad on välja töötatud või neid töötatakse praegu välja, võttes arvesse digikümnendi poliitikaprogrammi. Siiski on vaja edasisi meetmeid seoses tehisintellekti kasutamisega ettevõtetes ning IKT-spetsialistide ja IKT eriala lõpetanute kättesaadavusega Madalmaade tööturul.

Madalmaad teevad teiste liikmesriikidega koostööd ja uurivad võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid, ning ii) liikuvus- ja logistikaandmed, et võimaldada andmetele juurdepääsu, nende jagamist ja taaskasutamist asjaomastes valdkondades.

DIGIOSKUSED

Madalmaade elanikkonnal on kõrgel tasemel digioskused ning riik peaks andma selles valdkonnas olulise panuse digikümnendi eesmärgi saavutamisse. Vähemalt elementaarsed digioskused on 79 %-l Madalmaade 16–74aastastest inimestest, mis on lähedal digikümnendi elementaarsete digioskuste 80 % eesmärgile ja tunduvalt üle ELi keskmise (54 %).

Madalmaades töötavatest inimestest on 7,2 % IKT-spetsialistid, ELis on see näitaja 4,6 %. Ometi on IKT-erialal kõrgkooli lõpetanute osakaal Madalmaades väiksem kui ELi keskmine (3,7 %, ELi keskmine 4,2 %). Madalmaade eduka digi- ja rohepöörde seisukohast on hädavajalik lahendada tööturul valitsev tööjõu nappus ning selleks võeti vastu uus tegevuskava. Lisaks võetakse meetmeid, et parandada digioskusi nii alushariduse tasemel kui ka digipöörde edendamiseks kõrghariduses. Kuna naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 19,4 % (mis on veidi üle ELi keskmise), ei ole IKT-spetsialistide soolist tasakaalu veel kaugeltki saavutatud.

DIGITARISTU

Traditsiooniliselt on Madalmaade tulemused digitaristu valdkonnas olnud tugevad, kuigi hiljutises arengus on näha seisaku märke. Sellest hoolimata on Madalmaades väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus 98 % (ELi keskmine 73 %). Gigabitiühenduvuse kasutuselevõtt on seevastu olematu. Madalmaades on 5G katvus 100 %, kuid 3,6 GHz sagedusala ei ole õigel ajal eraldatud.

Pooljuhtide ja kvantarvutuse valdkonnas Madalmaades võetud meetmed annavad ELi jõupingutustesse olulise panuse. Madalmaade pooljuhtseadmete tööstus hoiab üleilmset võtmepositsiooni. Riik tugevdab seda positsiooni veelgi, andes peaaegu 1 miljardi euro suuruse riikliku rahastuse NXTGEN HIGHTECHile ja PhotonDeltale, samuti osaledes mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis viie otsese osalejaga, kes tegelevad vahendite, seadmete, autotööstuse, telekommunikatsiooni ja fotoonikaga. Madalmaade valitsus on kaasinvesteerinud servasõlmedesse järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI-CIS) kaudu. Peale selle on Quantum Delta NLile eraldatud 615 miljonit eurot Madalmaade kvantarvutuse tegevuskava elluviimiseks. See lisandub olulisele rollile, mida Madalmaad täidavad kvantarvutuse valdkonnas Euroopa mitmesuguste kvantprojektide raames.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Paljud Madalmaade ettevõtted juba kasutavad digipöörde eeliseid. Vähemalt algtasemel digimahukus on 80 %-l VKEdest, mis tähendab, et Madalmaadel läheb selles valdkonnas ELi keskmisest paremini. Tipptehnoloogia arvestuses olid suurandmete (2020. aasta), pilvteenuste ja tehisintellekti (2021. aasta) näitajad ELi keskmisest paremad, vastavalt 27 %, 60 % ja 13 %, kuid Madalmaadel on olemas potentsiaal anda veelgi suurem panus digikümnendi eesmärgi saavutamisse ELi tasandil. Loodud on kuus Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust, mis alustasid tööd 2023. aasta alguses. Eduka idufirmade ökosüsteemi olemasolu tõendab Madalmaadest pärit ükssarvikute suur arv (24) ja asjaolu, et veel 39 ettevõtet võib pidada potentsiaalseteks tulevasteks ükssarvikuteks. Madalmaad on allkirjastanud ka Euroopa idufirmariikide standardi. Euroopa süvatehnoloogia 2023. aasta aruande (European Deep Tech Report 2023) andmetel peetakse Amsterdam-Deltat üheks parimaks ELi idufirmade ökosüsteemiks.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Madalmaade tulemused on head kogu avalike teenuste digitaliseerimise valdkonnas. Digitaalsete avalike teenuste kättesaadavust hinnati kodanike puhul 85 punktiga (ELi keskmine 77 punkti) ja ettevõtete puhul 89 punktiga (ELi keskmine 84 punkti), mis näitab, et kodanikele on elusündmuste jaoks ja ettevõtetele tavapärase äritegevuse kontekstis kättesaadavad paljud digitaalsed avalikud teenused. Kõigil Madalmaade kodanikel ja ettevõtjatel on võimalus kasutada riiklikku eID-d. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu näitaja on 69 punkti, mis vastab üldjoontes ELi keskmisele (72 punkti). Siiski on juurdepääs nendele andmetele piiratud ja killustatud. Erasektorit julgustatakse detsentraliseeritult välja töötama vahendeid, millega koondatakse digitaalsed terviselood kesksetesse portaalidesse. Uued raamõigusaktid, millega kehtestatakse õigusnormid digitaalse suhtluse kohta ametiasutustega ning ravidokumentide digitaalse vahetamise ja kättesaadavuse kohta, on teretulnud samm avalike teenuste edasisel digitaliseerimisel Madalmaades. Selle edukus ja lisaväärtus kodanike jaoks sõltuvad aga hiljem kehtestatavatest üksikasjalikest normidest ja nende nõuetekohasest ja õigeaegsest rakendamisest asjaomaste, nii avaliku kui ka erasektori sidusrühmade poolt.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Poola

Poolal on arenguruumi oma digipöörde tulemuste parandamiseks ja panuse andmiseks ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Edusamme on tehtud avalike teenuste digitaliseerimisel, kusjuures märgatavat edu on saavutatud e-valitsuse äpi juhtprogrammi puhul ja e-tervise valdkonnas. Poola on edenenud ka oskuste valdkonnas, kuid digikümnendi eesmärkide saavutamiseks peaks ta rohkem pingutama. Samuti tuleb suurendada jõupingutusi digitaristu valdkonnas, sest 5G tuumspektri sagedusalad ei ole ikka veel kättesaadavad ja ELi õigusraamistik ei ole paigas. Samal ajal on operaatorid jätkanud investeerimist püsiühendusse. Digipoliitika koordineerimine viidi alates 1. maist 2023 värskelt loodud digiasjade ministeeriumi juhtimise alla.

Poola teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid, ning ii) haldusasutuste uuenduslikud suuremahulised omavahel ühendatud transformeerimisteenused, et arendada uue põlvkonna täiustatud piiriüleseid teenuseid. Poola on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Viimased arvnäitajad elementaarsete digioskuste kohta paigutavad Poola ELi keskmisest allapoole ja näitavad märkimisväärset erinevust ELi digikümnendi 80 % eesmärgist. 2021. aastal olid vähemalt elementaarsed digioskused 43 %-l 16–74aastastest inimestest (ELi keskmine 54 %) ja elementaartasemest kõrgemal tasemel digioskused olid 21 %-l (ELI keskmine 26 %). Sellegipoolest jätkati IKT süvalaiendamist haridussüsteemi õppekavades ning koolide ja muude üksuste rahastamist. Toe pakkumisel väljaspool formaalset süsteemi oli oluliseks jõuks vabaühenduste tegevus, sealhulgas riiklikest vahenditest rahastatav tegevus, näiteks sellised algatused nagu Zdalna Szkoła + (kaugkool), Lekcja:Enter või digifestival , millega toetati kaugharidust ja muud digitegevust. Digipädevuse arendamise programmi hiljutise vastuvõtmisega paraneb tõenäoliselt valitsusasutuste poliitikameetmete koordineerimine selles valdkonnas, kuid samas saaks tugevdada koolide digipöördele keskendunud meetmeid. Poolas on IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives 3,6 %, mis on väiksem kui ELi keskmine (4,6 %). Peale selle on naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas 16,7 %, mis on samuti tuntavalt väiksem kui ELi keskmine (18,9 %).

DIGITARISTU

Väga suure läbilaskevõimega püsivõrguga kaetud kodumajapidamiste osakaal on pidevalt suurenenud: 65 %-lt 2020. aastal 71 %-le 2022. aastal, mis on ELi keskmise (73 %) lähedal, kuid jääb ELi gigabitiühenduvuse eesmärgist siiski kõikjal maha. Mobiilsideühenduse olukord on vähem positiivne: 2022. aastal oli 5G võrguga kaetud 63 % kodumajapidamistest, mis on alla ELi keskmise (81 %). 5G ühendust on pakutud muudes kui täiustatud teenuseid võimaldavates 5G prioriteetsetes sagedusalades, sest enampakkumised viibisid, nii et 3,6 GHz sagedusala enampakkumist alustati alles 2023. aasta juunis. Mis puudutab reguleerimist, siis siseriiklikku õigusesse ei ole üle võetud Euroopa elektroonilise side seadustikku, mis oli vaja üle võtta 2020. aasta detsembris. Kvantarvutuse valdkonnas osaleb Poola rahvusvahelises konsortsiumis LUMI-Q, mille eesmärk on pakkuda üleeuroopalist kvantarvutuskeskkonda, ning kvantarvutustehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks asutati Quantum Hub. Poola on kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC ja Euroopa plokiahela partnerluse liige. Poola käivitas Euroopa plokiahelateenuste taristu sõlme 2022. aastal ja on seejärel arendanud süsteemi eri osi. Poola osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis ühe otsese osalejaga, kes tegutseb fotoonika valdkonnas, ning teatatud on erainvesteeringutest suurde kiipide tagasüsteemi tehasesse. 

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Poola tulemused jäävad ELi keskmisele alla ja tipptehnoloogia kasutuselevõtul on vaja veel märkimisväärset edenemist. Tipptehnoloogia valdkonnas kasutas 2021. aastal pilvelahendusi 19 % ettevõtetest, kuid tehisintellekti vaid 3 % ettevõtetest ja 2020. aastal kasutas suurandmete analüüsi 9 % ettevõtetest. Vähemalt algtasemel digimahukus on 61 %-l Poola VKEdest, mis jääb ELi keskmisele (69 %) alla. Sellegipoolest edenes digitehnoloogia integreerimine ettevõtete tegevusse 2022. aasta järjekindlalt. Seda suundumust toetas mitu valitsusasutust, kasutades selleks avaliku sektori rahastamist, eelkõige ELi vahenditest.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Poola tulemused digiteenuste internetis kättesaadavaks tegemisel on veel kesised: digitaalsete avalike teenuste kättesaadavus on kodanike puhul 60 punkti (ELi keskmine 77 punkti) ja ettevõtete puhul 73 punkti (ELi keskmine 84 punkti). E-valitsuse teenuseid kasutas 63 % internetikasutajatest, mis lähenes 2022. aastal ELi keskmisele (74 %). Veelgi täiustatakse rakendust mObywatel (hõlmab riiklikku isikutunnistust, juhiluba või pensionärikaarti), mille populaarsus üha suurenes ja millel oli 2022. aasta detsembriks 9,1 miljonit kasutajat. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsu arvestuses on Poola tulemus 86 punkti, mis on oluliselt parem kui ELi keskmine (2022. aastal 72 punkti). E-retseptide edukale kasutuselevõtule tuginedes pakub patsiendiportaal täiustatud teenuseid. Portaali mobiiliversiooni uuendatakse pidevalt. Haldusasutuste käsutuses on IT-vahend, mis võimaldab otsida, võrrelda ja osta pilvteenuseid, ning seda on täiendatud valitsusasutuste pilvteenustega.

Digivaldkond Poola taaste- ja vastupidavuskavas

Digipööret toetavad meetmed moodustavad kava kogueraldistest 21,3 % (üle 7,5 miljardi euro), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 6,8 miljardit eurot 21 . Meetmed hõlmavad nii püsivõrgu lairibaühenduse kui ka 5G ühenduse kasutuselevõttu, ettevõtetele ja kodanikele avalike teenuste osutamise parandamist ning avaliku halduse digitaliseerimist, tugevdades samal ajal avalike teenuste vastupanuvõimet ja küberturvalisust. Poola ei ole veel esitanud maksetaotlust taaste- ja vastupidavusrahastust esimese osamakse tegemiseks.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Portugal

Portugalilt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Püsi- ja mobiilsidevõrkude ühenduvustaristu parandamisel on tehtud edusamme, kuigi esineb veel suuri probleeme. Paljudel inimestel puuduvad olulised digioskused ja IKT valdkonna õppeprogrammidesse registreerumise tase on madal. Portugal peab digitaliseerimissuutlikkuse ja tehnoloogia kasutuselevõtu parandamiseks vastu võtma terviklikud poliitikameetmed ja need kiiresti rakendama.

Portugal teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) Euroopa küberturvalisusoskuste akadeemia asutamine ning ii) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid. Portugal on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Portugal teeb elementaarsete digioskuste valdkonnas edusamme, kuid digikümnendi eesmärgi saavutamisse märkimisväärse panuse andmiseks on vaja kiiremat tempot. Vähemalt elementaarsed digioskused on praegu 55 %-l 16–74aastastest elanikest, kuid kõrgema taseme digioskused on vaid 29 %-l.

Samuti peab Portugal tugevdama jõupingutusi, et suurendada IKT erialadele õppima asumist (IKT spetsialistid moodustavad 4,5 % kogutööhõivest ja IKT eriala lõpetanud moodustavad 2,5 % kõrgkooli lõpetanutest, mis on veidi alla ELi keskmise). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on aga 20,4 %, mis on ELi keskmisest (18,9 %) suurem.

DIGITARISTU

Portugali tulemused on eriti head väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude ja valduseni ulatuva valguskaabelühenduse valdkonnas (vastavalt 93 % ja 91 %, ELi keskmine vastavalt 73 % ja 56 %) ning samuti vähemalt 100 Mbit/s püsivõrgu lairibaühenduse valdkonnas (77 %). Samas jääb ELi keskmisele alla vähemalt 1 Gbit/s (4,5 %) ja mobiilse lairibaühenduse kasutuselevõtt (82 %). Üldiselt on 5G katvus (70 %) alla ELi keskmise (81 %). Portugal rakendab meetmeid, et aidata suurendada 5G võrgu kasutuselevõttu, millega ollakse maha jäänud peamiselt viivituste tõttu sagedusalade 700 MHz ja 3,6 GHz enampakkumise korraldamisel ning ebakindluse tõttu 26 GHz sagedusala enampakkumise ajakavas..

Portugal osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia ökosüsteemi üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis seotud osalejatega (kes saavad abi allpool üldise grupierandi määruse kohast künnist). 

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaal oli 2022. aastal Portugalis 70 %, mis edestab veidi ELi keskmist (69 %). Nende ettevõtete osakaal, kes kasutavad pilvelahendusi (2021. aastal 29 %) ja suurandmeid (2021. aastal 11 %), oli allpool ELi keskmisi (vastavalt 34 % ja 14 %). Tehisintellekti kasutas 2021. aastal aga 17 % Portugali ettevõtetest, mis ületab ELi keskmist üle kahe korra. Portugal rakendab meetmeid, millega kiirendatakse digitehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtetes: sealhulgas katsestendid, digitaalse innovatsiooni keskused, digipöörde teenuste kataloog ning digitaalse küpsustaseme hindamise vahend ja sertifikaat. Riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames eraldatakse ettevõtetele 5G, tehisintellekti, suurandmete ja plokiahela katsestendide riikliku võrgustiku algatuse alusel rahalisi vahendeid katsestendide loomiseks. Portugal, kus asub ainult üks ükssarvik, võiks parandada uuenduslike kasvufirmade juurdepääsu rahastamisele, et saavutada digikümnendi eesmärk kahekordistada ükssarvikute arvu. Portugalis on avaliku sektori programmid ja rahastamine andnud panuse digipöördesse, kuid ressursside olukord võib olla keeruline ja ettevõtetel on mõnikord raske saada digitaliseerimise eesmärgil neile juurdepääsu.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Portugal on seadnud avalike teenuste digitaliseerimise oma halduse ajakohastamise keskmesse, vähendades halduskoormust ja kasutades IKTd paremate avalike teenuste osutamiseks. Kodanikele pakutavate internetipõhiste teenuste näitaja on 78, ettevõtetele pakutavate teenuste oma aga 82, mis on ELi keskmise lähedal. Portugal liigub digikümnendi eesmärgi poole, mille kohaselt on kõigil ELi kodanikel juurdepääs kogu ELis tunnustatud turvalisele e-identimise (eID) vahendile. eID prioriteediks seadmine on tegelikult andnud positiivseid tulemusi, näiteks Portugali e-identimise mehhanismide kasutuselevõtt ja nende omaksvõtmine üldsuse, ettevõtete ja haldusasutuste poolt. Kuigi kodaniku eID kaart on kohustuslik, võib selle kasutamine olla keeruline, eriti eakatel, puuetega inimestel või äärealadel elavatel inimestel. Portugali elektroonilistele terviseandmetele juurdepääsu näitaja on 63 punkti, mis on alla ELi keskmise, ning vaja on parandusi, et võimaldada juurdepääsu teiste avaliku ja erasektori tervishoiuteenuste osutajate valduses olevatele elektroonilistele ravitulemustele, aruannetele ja andmetele.

Digivaldkond Portugali taaste- ja vastupidavuskavas

Portugali taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 3,6 miljardit eurot (22 %). Eeldatavasti panustatakse sellega ka digikümnendi eesmärkide saavutamisse 22 . 2023. aasta veebruaris sai Portugal oma teise, 1,8 miljardi euro suuruse väljamakse digivaldkonna meetmete, sealhulgas uue turvalise mobiilsidesüsteemi jaoks, mis pakub valitsusasutuste töötajatele turvalist kõne-, sõnumi- ja videosidet. Portugali digiakadeemia ja programm „Tööhõive+digivaldkond“ võimaldavad üldsusel ja ettevõtjatel hinnata oma digioskusi, saada koolituskavasid ja täiustada oma digioskusi. Resolutsioon võimaldab korraldada avalikke hankeid kõrgjõudlusega võrkude paigaldamiseks, haldamiseks ja käitamiseks nn valgetel aladel. Lisaks toetavad 17 digitaalse innovatsiooni keskust ettevõtteid automatiseerimistehnoloogia kasutuselevõtul. Jõustunud on avaliku halduse digitaliseerimise õigusraamistik, sealhulgas infoturbe ja küberturvalisuse sätted.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Rumeenia

Rumeenial on arenguruumi oma digipöörde tulemuste parandamiseks ja panuse andmiseks ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Rumeenial on head tulemused püsiühenduse valdkonnas, eriti valduseni ulatuva valguskaabelühenduse puhul, mille osas on areng endiselt kiire, ning IKT eriala lõpetanute arvestuses, kusjuures IKT naisspetsialiste osakaal on suur, mis peaks eeldatavasti andma olulise panuse digikümnendi eesmärkide saavutamisse. Teatavaid edusamme on tehtud ka digitaalsete avalike teenuste valdkonnas, kus olulised kavandatud meetmed alles hakkavad tulemusi andma. Ettevõtete digipöörde teatavate näitajate puhul on edenemine piiratud. Märkimisväärseid jõupingutusi tuleb teha elementaarsete digioskuste ja 5G katvuse valdkonnas.

DIGIOSKUSED

Rumeenia jääb ELi keskmisele märgatavalt alla nii elementaarsete digioskuste kui ka IKT-spetsialistide arvestuses, eriti suur on lõhe vähemalt elementaarsete digioskuste näitaja puhul (28 %, ELi keskmine 54 %), kus ELi eesmärk näeb ette, et elementaarsed digioskused on 80 %-l 16–74aastastest elanikest. IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on 2,8 %, samas kui ELi keskmine on 4,6 %. Sellegipoolest on IKT erialal kõrgkooli lõpetanute osakaal kõigist lõpetanutest oluliselt suurem kui ELi keskmine (6,9 %, ELi keskmine 4,2 %). Rumeenias on ka IKT naisspetsialistide osakaal üks ELi suurimaid – 25,2 %. Rumeenia digipöörde jaoks on ülimalt oluline teha järjekindlaid terviklikke jõupingutusi elementaarsete digioskuste ja IKT-spetsialistide valdkonnas. Rumeenia alustas oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames mitme olulise meetme rakendamist, muu hulgas luuakse hariduse digitaliseerimiseks uus õigusraamistik loomine ja võetakse kasutusele erinevad toetuskavad.

DIGITARISTU

Ühenduvuse valdkonnas on Rumeenia tulemused kõige paremad ja ta täidab sellega eduka digipöörde ühe eeltingimuse. Gigabitivõrkudele / valduseni ulatuvale valguskaabelühendusele on juba juurdepääs 96 %-l Rumeenia kodumajapidamistest, mis ületab tunduvalt ELi keskmist (väga suure läbilaskevõimega võrgu kättesaadavus 73 % ja valduseni ulatuva valguskaabelühenduse kättesaadavus 56 %). 5G katvus on aga 27 %, mis on tunduvalt alla ELi keskmise (80 %). Eeldatakse, et mitu 2022. aastal Rumeenia taaste- ja vastupidavuskava raames rakendatud meedet toovad selles valdkonnas edu, eelkõige uus 5G võrguturbe seadus, ELi ühenduvusmeetmete paketis esitatud eri soovituste rakendamine ja olulise katvuse kohustustega 5G lubade enampakkumisel müümine, mis kestab mõnel juhul kuni 2033. aastani.

Mis puudutab pooljuhtide eesmärki, siis annab Rumeenia oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu märkimisväärse panuse mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti kolme otsese osalejaga, kes tegutsevad autotööstuse, lennundus- ja kaitsetööstuse ning biomeditsiiniliste rakenduste seadmete ja andurite alal. Rumeenia osaleb ka üleeuroopalise kvantkommunikatsiooni taristu ehitamise EuroQCI algatuses ja arendab kvantarvutuse valdkonnas täiendavat pädevust.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ettevõtete digipööre on Rumeenias endiselt keerukas ülesanne. Tipptehnoloogia, nagu pilvteenuste, tehisintellekti ja suurandmete kasutuselevõtt on olnud ELi keskmisest oluliselt väiksem. Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde puhul on erinevus ELi keskmisest veidi väiksem (53 %, ELi keskmine 2022. aastal 69 %). Eeldatakse, et selles valdkonnas toovad edu mitu käimasolevat meedet, sealhulgas riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames rakendatav toetuskava, mille eesmärk on nii digitehnoloogia arendamine kui ka kasutuselevõtt VKEdes, ning käimasolev Euroopa Regionaalarengu Fondi meede, mille eesmärk on arendada innovatsiooniklastreid ja seega innovatsioonipõhisemat IKT sektorit.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Rumeenia tulemused digitaalsete avalike teenuste kättesaadavuse valdkonnas on ELi keskmisest oluliselt kesisemad nii kodanike (48 punkti, ELi keskmine 77 punkti) kui ka ettevõtete (45 punkti, ELi keskmine 84 punkti) puhul. E-valitsuse teenuseid kasutab aktiivselt ainult 24 % Rumeenia internetikasutajatest (ELi keskmine 74 %). Sellegipoolest tehakse avalike teenuste digitaaliseerimiseks suuri jõupingutusi ning paljud projektid, mida rahastatakse riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames, toovad eeldatavasti rohkem teenuseid internetti, vähendavad killustatust, parandavad koostalitlusvõimet ja kõrvaldavad bürokraatlikud tõkked. 2022. aastal jõustus valitsuse pilve loomiseks vajalik õigusraamistik, sealhulgas sellekohane erakorraline määrus nr 89/2022 ja koostalitlusvõime seadus nr 242/2022. Rumeenia ei ole seni teatanud ühestki e-identimise (eID) süsteemist. Siiski käib praegu eelteavitamine ja riiklik taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mille abil saab 8 miljonit kodanikku 2026. aastaks elektroonilise ID-kaardi. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsuks on kodanike jaoks olemas keskne juurdepääsuteenus, kuid on vaja teha jõupingutusi juurdepääsuteenuste laiemaks levitamiseks nii kogu elanikkonna kui ka eri liiki tervishoiuteenuse osutajate seas. Rumeenia taaste- ja vastupidavuskavas on ette nähtud märkimisväärsed investeeringud, et võtta kasutusele e-tervise digitaristu ja telemeditsiiniteenused patsientide ja hooldajate jaoks.

Digivaldkond Rumeenia taaste- ja vastupidavuskavas

Rumeenia taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 5,97 miljardit eurot (20,5 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 4,98 miljardit eurot 23 . Kava sisaldab selliseid meetmeid nagu avaliku sektori digipööre (eelkõige valitsuse pilv), hariduse digitaliseerimine, ettevõtete digipöörde ning digivaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine, küberturvalisus ja ühenduvus. 2022. aasta oktoobris tehti Rumeeniale esimene, 2,6 miljardi euro suurune makse, mis hõlmas muu hulgas digitaliseerimise töörühma loomist ning 5G turvalisuse seaduse ja küberturvalisuse strateegia vastuvõtmist. Teine maksetaotlus, mille kohta komisjon andis 2023. aasta juunis osaliselt positiivse hinnangu, hõlmab Rumeenia digipöörde edasisi olulisi väljundeid, sealhulgas 5G enampakkumist, valitsuse pilve täiendavaid reforme ja hariduse digitaliseerimise meetmeid.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Slovakkia

Slovakkial on arenguruumi digipöörde edendamiseks ja panuse andmiseks ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse, eelkõige digioskuste ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas, kus edusammud on ilmsed. Hoolimata viimase aja edusammudest peaks Slovakkia siiski suurendama jõupingutusi ettevõtete digipöörde ja ühenduvuse valdkonnas, eelkõige 5G kasutuselevõtul. Slovakkia osaleb mitut riiki hõlmavas projektis, mille eesmärk on võtta kogu Euroopas kasutusele 5G koridorid. 2022. aasta detsembris võttis Slovakkia valitsus vastu Slovakkia digipöörde tegevuskava aastateks 2023–2026 ning Slovakkia Vabariigi riikliku digioskuste strateegia ja tegevuskava aastateks 2023–2026. Need dokumendid ja 2021. aasta lõpus vastu võetud strateegiadokument „Avaliku halduse informatiseerimise riiklik kontseptsioon aastateks 2021–2026“ on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

DIGIOSKUSED

Elementaarsed digioskused puuduvad ligi poolel Slovakkia elanikkonnast. Slovakkia tulemus elementaarsete digioskuste valdkonnas on 55 %, mis on ELi keskmisest veidi parem, kuid jääb ELi 80 % eesmärgist oluliselt maha. Väga oluline on digioskusi veelgi parandada.

Slovakkias on IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives 4,3 %, mis on veidi väiksem kui ELi keskmine (4,6 %). IKT-spetsialistide osakaal on alates 2017. aastast pidevalt kasvanud. IKT-spetsialistidest on vaid 14,9 % naised, mis on üks väiksemaid osakaale ELis. IKT erialal kõrgkooli lõpetanuid on üle ELi keskmise: Slovakkias kõrgkooli lõpetanutest 4,4 %-l on IKT kraad. Riiklikus digioskuste strateegias ja tegevuskavas aastateks 2023–2026 on tunnistatud vajadust tugevdada Slovakkias digipädevusi, et anda panus ühistesse jõupingutustesse digikümnendi eesmärgi saavutamiseks „vähemalt elementaarsete“ digioskuste ja IKT-spetsialistide puhul.

DIGITARISTU

Väga suure läbilaskevõimega võrguga kaetud kodumajapidamiste arvestuses on Slovakkia teinud edasisi edusamme (71 % võrreldes 67 %ga eelmisel aruandeperioodil). Hoolimata suhteliselt madalatest hindadest on väga kiirete lairibaühenduse teenuste kasutuselevõtt ELi keskmisest siiski tunduvalt väiksem. Slovakkia püüab oma lairibaühenduse riikliku kavaga pakkuda kõikidele kodumajapidamistele juurdepääsu vähemalt 100 Mbit/s kiirusega internetiühendusele. Lairibaühenduse riiklik kava sisaldab täiendavat võimalust ühendust uuendada, nii et see oleks gigabitikiirusega. Siiski ei ole kava 2030. aasta digikümnendi gigabitiühenduvuse eesmärkidega veel täielikult kooskõlas. ERFist kaasrahastatud programmi raames, mis kiideti heaks 2022. aasta novembris, on gigabitiühenduvuse toetamiseks kättesaadavad 112 miljonit eurot. Slovakkia on märkimisväärselt edenenud ka 5G katvuse valdkonnas. Võrreldes aasta varasemaga suurenes katvus 41 protsendipunkti võrra ja 2022. aastal oli 5Gga kaetud 55 % asustatud piirkondadest. Neist edusammudest hoolimata jääb Slovakkia tulemus ELi keskmisele (81 %) oluliselt alla. Mis puudutab 5G katvust 3,4–3,8 GHz sagedusalas, mis on oluline suurt ribalaiust nõudvate tipptasemel rakenduste jaoks, on Slovakkia tulemus 39 % lähedal ELi keskmisele (41 %).

Slovakkia osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis viie otsese osalejaga, kes tegelevad kiipide projekteerimise ja andurtehnoloogiaga, peamiselt (servtöötluse) tehisintellekti ja biomeditsiini rakenduste jaoks.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Märgatavast edenemisest hoolimata esineb Slovakkias endiselt suuri lünki ettevõtete digipöörde puhul, eelkõige vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde osakaalu (60 %, ELi keskmine 69 %) ja pilvelahenduste kasutuselevõtu arvestuses. Aastateks 2023–2026 Slovakkia digipöörde tegevuskava vastuvõtmine tugevdab riigi võetud kohustust oma tulemusi selles valdkonnas parandada ja pühendumust sellele, et saavutada digikümnendi ühine eesmärk, mille kohaselt kasutab vähemalt 75 % ettevõtetest pilvteenuseid, tehisintellekti või suurandmeid.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Üldiselt on Slovakkia teinud oma tulemuste ja positsiooni parandamiseks digitaalsete avalike teenuste valdkonnas jõupingutusi ning läheneb aeglaselt ELi keskmisele. Kodanikel ja ettevõtetel on aga digitaalsete avalike teenuste kasutamisel ikka veel raskusi, sest nende teenuste kasutatavus ja läbipaistvus on piiratud. 2022. aastal tegi Slovakkia avalike teenuste digitaliseerimisel teatavaid edusamme, saavutades kodanike puhul 67 punkti ja ettevõtete puhul 77 punkti, kuid ELi 100 punkti eesmärgi saavutamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi. Riik on teatanud eID süsteemist, mis on kättesaadav 72 %-le elanikkonnast. Slovakkia osaleb (avalik-õiguslike ja eraisikute kaudu) ka ühes suuremahulises katseprojektis, mille käigus katsetatakse Euroopa digiidentiteedikukrut mitmes igapäevaelu olukorras ja mida rahastatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Digitaalsetele terviselugudele juurdepääsul on märkimisväärselt arenguruumi (praegune tulemus 45 punkti).

Digivaldkond Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavas

Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 1,3 miljardit eurot (21 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 1,2 miljardit eurot 24 . Slovakkia sai kaks väljamakset, mis katsid väikest arvu vahe-eesmärke ja sihte, mille keskmes on küberturvalisus avalikus halduses ja digioskused. Slovakkia võttis vastu riikliku avaliku halduse informatiseerimise kontseptsiooni, mille eesmärk on ajakohastada küberturvalisuse nõudeid ja suurendada lahenduste standardimist kõigi avaliku halduse üksuste jaoks. Lisaks sellele viis Slovakkia ellu eakatele mõeldud tahvelarvutite projekti , mille käigus said 1 000 eakat ja ebasoodsas olukorras olevat inimest tahvelarvuti ning läbisid selle seadme kasutamise koolituse. Slovakkia kavatseb rakendada mõned digivaldkonnaga seotud meetmed, sealhulgas luua neljast Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest ja veel kahest digitaliseerimiskeskusest koosneva võrgustiku, Slovakkia digipöörde tegevuskava aastateks 2023–2026 ja riikliku digioskuste strateegia. 2023. aasta aprillis esitas Slovakkia muudetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava, milles võetakse arvesse vähendatud rahaeraldist (toetuseraldist vähendatakse 321 miljoni euro võrra) ja REPowerEU peatüki integreerimist, et vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja toetada rohepööret.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Sloveenia

Sloveenialt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Riigi edasipüüdlike kavade saavutamiseks ja digikümnendi sihtide ja eesmärkide täitmisele kaasa aitamiseks, eriti mis puudutab IKT-spetsialiste ja ühenduvust maapiirkondades, on vaja teha edasisi jõupingutusi, samuti tuleks tagada riigi aktiivne osalemine mitut riiki hõlmavates tipptehnoloogia projektides. Sloveenia valmistab aktiivselt ette oma digipöörde raamistikku: ta on loonud digipöörde ministeeriumi ja võtnud vastu tervikliku digitaliseerimisstrateegia „Digitaalne Sloveenia 2030“ , mis on kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammiga.

Sloveenia teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liidu loomine, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid, ja ii) projekt „Networked Local Digital Twins Towards CitiVerse“, milles kasutatakse tulevaste linnaprojektide jaoks murrangulisi ja süübetehnoloogiaid. Sloveenia on üks neist liikmesriikidest, kes on ühiselt esitanud ametliku taotluse luua Euroopa plokiahela partnerlus ja Euroopa plokiahela taristut käsitlev Euroopa digitaristu konsortsium, mis toetab kogu ELi hõlmavaid piiriüleseid avalikke teenuseid.

DIGIOSKUSED

Vähemalt elementaarsed digioskused on 16–74aastaste Sloveenia elanike seas veidi vähem levinud kui ELis keskmiselt (50 %, ELi keskmine 54 %). IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on erinevalt varasematest aastatest alla ELi keskmise (4,5 %, ELi keskmine 4,6 %) ning jätkuvalt väiksem kui tööturu praegune vajadus. Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 17,6 %, mis on samuti alla ELi keskmise (18,9 %). Piisavalt kvalifitseeritud IKT-spetsialistide leidmisel esinevatest raskustest on teatanud 78 % Sloveenia ettevõtetest, mis on suurim osakaal ELis. Sloveenias rakendatakse praegu mitut meedet, mille eesmärk on tõsta elementaarsete digioskuste taset (nt digitaalse kaasatuse edendamise seadus) ja suurendada IKT-spetsialistide osakaalu (nt oskuste prognoosimise platvorm ja meetmed välismaiste IKT-spetsialistide ligimeelitamiseks), kuid vajadusi arvesse võttes peetakse neid meetmeid ebapiisavaks.

DIGITARISTU

Sloveenial on head tulemused väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu ja valguskaabelühenduse valdkonnas, kuid maapiirkondade üldine 5G katvus on endiselt probleem. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu kättesaadavus on veidi üle EL keskmise (76 %, ELi keskmine 73 %). Sellegipoolest on vaja edasisi jõupingutusi, eriti maapiirkondades, kus on kaetud vaid 51 % kodumajapidamistest ja kus riigi topograafia tõttu esineb probleeme. Üldine 5G katvus on märgatavalt suurenenud (37 %-lt 64 %-le), kuid on siiski väiksem kui ELi keskmine (81 %). Ühenduvuse valdkonnas oli oluline areng Euroopa elektroonilise side seadustiku ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. Lisaks arendab Sloveenia väga aktiivselt tipptehnoloogia taristut ja osaleb mitmes mitut riiki hõlmavas projektis, näiteks Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes, Euroopa kvantkommunikatsiooni taristus ja Euroopa plokiahelateenuste taristus. Sloveenia annab mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia ökosüsteemi üleeuroopalist huvi pakkuvasse tähtsasse projekti panuse seotud osalejatega (kes saavad abi allpool üldise grupierandi määruse kohast künnist).

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Sloveenia on saavutanud häid tulemusi mõnes ettevõtete digipöördega seotud valdkonnas, kuid on veel arenguruumi, eriti võttes arvesse tema edasipüüdlikku eesmärki jõuda 2030. aastaks ELis selles valdkonnas esikolmikusse. Tipptehnoloogia puhul saavutas Sloveenia häid tulemusi tehisintellekti ja pilvteenuste kasutamise vallas, kuid jäi kaugele maha suurandmete analüüsis (7 %, ELi keskmine 2020. aastal14 %). Vähemalt algtasemel digimahukusega VKEde arvestuses on riigi tulemused veidi alla ELi keskmise (67 %, ELi keskmine 2022. aastal 69 %). Sloveenias ei ole ühtegi ükssarvikut ega potentsiaalset tulevast ükssarvikut. Idufirmade ökosüsteemis on arenguruumi, et parandada IKT sektori teadus- ja arendustegevuse tulemuste turustamist ning idu- ja kasvufirmade juurdepääsu rahastamisele, eelkõige omakapitalile. Sloveenia võtab meetmeid, mis peaksid mõned neist probleemidest lahendama, näiteks alternatiivsete investeerimisfondide vormide seaduse kaudu.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Avalike teenuste digitaliseerimine edeneb Sloveenias üsna hästi. Digitaalsete avalike teenuste tulemus on kodanike puhul allpool ELi keskmist (71 punkti, ELi keskmine 77 punkti), kuid ettevõtete puhul on see ELi keskmisele väga lähedal (83 punkti, ELi keskmine 84 punkti). Kodanike juurdepääs digitaalsetele terviselugudele on Sloveenias ELi keskmisest parem (80 punkti, ELi keskmine 72 punkti). 2022. aasta märtsis võeti kasutusele elektrooniline isikutunnistus ja 2023. aasta mais teavitati sellest eIDASe määruse alusel. Sloveenia on oma avalike teenuste ajakohastamiseks vastu võtnud mitu strateegiat, sealhulgas digitaalsete avalike teenuste strateegia 2021–2030 ja e-tervise strateegia 2022–2027 .

Digivaldkond Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavas

Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava maht on 2,5 miljardit eurot ja digipöördele on sellest pühendatud 0,5 miljardit eurot (21 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 471 miljonit eurot 25 . Oma esimese, 49,6 miljoni euro suuruse maksetaotluse raames, mis maksti välja 2023. aasta aprillis, saavutas Sloveenia neli digiküsimustega seotud vahe-eesmärki ja sihti, mis keskenduvad kahele valdkonnale. Esiteks majanduse digitaliseerimine, sealhulgas Euroopa ühise andmetaristu ja ühiste andmeteenuste ning väikese energiatarbega protsessorite ja pooljuhtkiipide mitut riiki hõlmavate projektide potentsiaalsete osalejate kindlakstegemine. Teiseks avalike teenuste digitaliseerimine, näiteks riigihalduse informaatika arendamise nõukogu asutamine. Sloveenia töötab praegu välja riikliku taaste- ja vastupidavuskava läbivaadatud versiooni, milles võetakse arvesse vähendatud rahaeraldist (toetuseraldist vähendatakse 286 miljoni euro võrra) ja REPowerEU peatüki integreerimist, et vähendada sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja toetada rohepööret. Eelnõu pandi avalikule arutelule 2023. aasta märtsis ja  esitati Euroopa Komisjonile 14. juulil 2023.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Hispaania

Hispaanialt oodatakse positiivse panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Hispaania ametiasutused on viimastel aastatel teinud märkimisväärset tööd, millega on pandud alus Hispaania majanduse edasipüüdlikule digipöördele. Hispaania on teinud suuri edusamme digikümnendi kõigis neljas mõõtmes. 2022. aastal esitati digikümnendi poliitikaprogrammiga kooskõlas olev strateegia „Digitaalne Hispaania 2026“, eesmärgiga edendada digipööret reformide ning oluliste avaliku ja erasektori investeeringutega.

Hispaania teeb teiste liikmesriikidega koostööd ja uurib võimalust luua Euroopa digitaristu konsortsiumid (EDICid) järgmistes valdkondades: i) keeletehnoloogia liit, et töötada välja ühine taristu loomuliku keele töötlemise valdkonnas ja suured mitmekeelsed mudelid; ii) genoomika, et võimaldada tõhusat ja turvalist piiriülest juurdepääsu inimeste genoomiandmete kogumitele, ja iii) projekt „Networked Local Digital Twins Towards CitiVerse“, milles kasutatakse tulevaste linnaprojektide jaoks murrangulisi ja süübetehnoloogiaid.

DIGIOSKUSED

Elementaarsed digioskused puuduvad rohkem kui kolmandikul Hispaania elanikest. Sellegipoolest on Hispaania tulemused vähemalt elementaarsete ja elementaartasemest kõrgema taseme digioskuste puhul head: need oskused on vastavalt 64 %-l ja 38 %-l elanikest, mis ületab ELi keskmist. Riik suurendab jätkuvalt IKT-spetsialistide osakaalu tööjõus, mis on praegu veidi alla ELi keskmise (4,3 %, ELi keskmine 4,6 %), samuti suurendab ta IKT erialal kõrgkooli lõpetanute osakaalu, mis on üle ELi keskmise (4,8 %, ELi keskmine 4,2 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 18 %, mis on veidi väiksem kui ELi keskmine. See aitab vähendada lõhet pidevalt suureneva nõudlusega. Hispaania rakendab IKT-spetsialistide arvu suurendamiseks mitut meedet, eelkõige 2022. aasta märtsis heaks kiidetud uut kutseharidussüsteemi ajakohastamise seadust ning uut tehisintellekti ja suurandmete erialakursust kutsehariduses.

DIGITARISTU

Digitaristu, eriti ühenduvuse valdkonnas on Hispaania üks ELi parimaid. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrkude puhul ületab Hispaania tulemus oluliselt ELi keskmist (93 %, ELi keskmine 73 %) ning valduseni ulatuva valguskaabelühenduse katvus on märkimisväärselt üle EL keskmise (91 %, ELi keskmine 56 %). Esialgu enampakkumisel tekkinud viivituste tõttu on üldine 5G katvus vaid veidi üle ELi keskmise (82 %, ELi keskmine 81 %). Nüüd on Hispaania aga eraldanud 98 % kõigist 5G teedrajavatest sagedusaladest ning rakendab oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames asjakohaseid meetmeid digikümnendi eesmärkide saavutamiseks. Hispaania võttis 2022. aastal vastu uue telekommunikatsiooniseaduse ja edendab nii 5G kui ka lairibaühenduse kasutuselevõttu. Pooljuhtide ja tipptehnoloogia valdkonnas kiitis Hispaania 2022. aasta mais heaks majanduse elavdamise ja ümberkujundamise strateegilise projekti mikroelektroonika ja pooljuhtide vallas (PERTE Chip), mille eesmärk on tugevdada tööstuse projekteerimis- ja tootmisvõimsust Hispaanias, et edendada riigi ja ELi strateegilist suveräänsust. Riik osaleb mikroelektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis 11 otsese osalejaga, kes tegutsevad eri valdkondades (materjalid, avatud lähtekoodiga disain, seadmed, pakendamine, ühenduvus, fotoonika). Hispaania rakendab praegu mitut meedet, mis võiksid aidata jõuda 2025. aastaks Euroopa esimese kvantkiirendusega arvuti loomiseni.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Kuigi Hispaania ametiasutused teevad jõupingutusi ettevõtete digipöörde edendamiseks, on algtasemel digimahukusega VKEde osakaal veidi väiksem kui ELi keskmine (68 %, ELi keskmine 69 %). Tipptehnoloogia integreerimise valdkonnas saavutati 2022. aasta andmete põhjal märkimisväärset edu, sest 12,3 % ettevõtetest kasutab tehisintellekti ja 14,3 % ettevõtetest kasutab suurandmeid siseanalüüsi tegemiseks. Võttes arvesse VKEde suurt arvu ja nende tähtsust Hispaania majanduses, on VKEde skaleeritavuse ja digitaliseerimise parandamist taotlevatel reformidel ja investeeringutel kaudne mitmekordistav mõju. Hispaania tegi digikomplekti (Digital Kit) algatuse, et edendada skaleeritavaid suure mõjuga avaliku ja erasektori koostöömehhanisme, eesmärgiga kiirendada VKEde digipööret, ning programmi „Agents of Change“, et anda VKEdele toetusi digipöörde ekspertide palkamiseks. Hispaania riikliku tehisintellekti strateegia raames on riik võtnud tehisintellekti valdkonnas olulisi meetmeid, mis peaksid toetama kõnealuse tehnoloogia arendamist ja suurendama selle kasutuselevõttu ettevõtetes. Riik osaleb ka järgmise põlvkonna pilvetaristu ja pilvteenuste üleeuroopalist huvi pakkuvas tähtsas projektis (IPCEI-CIS). Lisaks sellele algatati mitu meedet, eelkõige idufirmade seadus, et edendada tegevust alustavate ettevõtete ja ükssarvikute jaoks soodsat keskkonda.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Hispaania on e-valitsuse ja digitaalsete avalike teenuste valdkonnas ELis esirinnas ning ta jätkab oma teenuste ja taristu ajakohastamist, et viia need kooskõlla tehnoloogia kiire arengu ning kodanike ja ettevõtete vajadustega. Hispaania ületab tublisti ELi keskmisi tulemusi nende näitajate poolest, mis mõõdavad e-valitsuse teenuseid kasutavate internetikasutajate arvu (84%, ELi keskmine 74 %), kodanikele (86 punkti) ja ettevõtetele (91 punkti) osutatavaid digitaalseid avalikke teenuseid ning juurdepääsu digitaalsetele terviselugudele (83 punkti). Hispaanias on üks eID vahend, Hispaania isikutunnistus (DNIe), millest on eIDASe määruse alusel teavitatud. Hispaania on parandanud digitaalsete avalike teenuste koostalitlusvõimet riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Digivaldkond Hispaania taaste- ja vastupidavuskavas

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava raames on digipöördele eraldatud 19,6 miljardit eurot (28,2 %), millest digikümnendi eesmärkide saavutamisse panustatakse eeldatavasti 18,8 miljardit eurot 26 . Hispaania on edukalt esitanud kolm maksetaotlust, mis hõlmavad paljusid olulisi digivaldkonna meetmete vahe-eesmärke ja sihte, sealhulgas: i)  5G tehnoloogia edendamise strateegia ; ii)  VKEde digipöörde kava aastateks 2021–2025; iii) riiklik tehisintellekti strateegia, 700 MHz sagedusala eraldamine ja 5G sagedusspektri maksude vähendamist käsitlev õigusakt; v) Hispaania üldise telekommunikatsiooni käsitleva 28. juuni seaduse 11/2022 jõustumine; vi) riiklik küberturvalisuse sektori toetusprogramm ning vii)  31. märtsi 2022. aasta orgaaniline seadus 3/2022 kutsehariduse korraldamise ja integreerimise kohta. 2023. aasta juunis esitas Hispaania oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava digitaalse mõõtme tugevdamiseks kava addendum’i, mida komisjon praegu läbi vaatab.

Digikümnendi 2023. aasta riigiaruanne: Rootsi

Rootsilt oodatakse väga tugeva panuse andmist ELi digikümnendi eesmärkide saavutamiseks tehtavatesse ühistesse jõupingutustesse. Rootsi on digipöörde varakult läbi viinud ning riiki iseloomustab juba kaua aega kõrgel tasemel ühenduvus ja digivahendite kasutamine. Digitaalselt küpse riigina on Rootsi tulemused jätkuvalt head digikümnendi kõigis mõõtmetes. Ühenduvuse areng on siiski aeglustunud ja Rootsil on 5G katvuse vallas jätkuv mahajäämus. Elanikkonnal on kõrgetasemelised digioskused, kuid tööstuse suurele IKT-spetsialistide nõudlusele vastamine on keeruline. 2017. aasta digitaliseerimise strateegias rõhutatakse digipädeva tööjõu tähtsust, samas ei ole strateegias ühtegi eesmärki seatud.

DIGIOSKUSED

Rootsi elanikkonnal on kõrgel tasemel digioskused ning riik peaks andma selles valdkonnas olulise panuse digikümnendi eesmärgi saavutamisse. 2023. aastal olid Rootsis vähemalt elementaarsed digioskused 67 %-l 16–74aastastest inimestest, mis on üle ELi keskmise (54 %). Mitme käimasoleva algatusega püütakse Rootsi elanikkonna digioskuste taset veelgi tõsta.

IKT-spetsialistide osakaal kogutööhõives on 8,6 %, mis on tunduvalt üle ELi keskmise (4,6 %). Naiste osakaal IKT-spetsialistide hulgas on 22,9 %, mis on samuti suurem kui ELi keskmine (18,9 %). Tööstus toob aga esile, et nõudlus IKT-spetsialistide järele on endiselt rahuldamata. On oluline, et Rootsi suurendaks jõupingutusi selle probleemi lahendamiseks, ka selleks, et aidata kaasa digikümnendi IKT-spetsialistide eesmärgi saavutamisele.

DIGITARISTU

Rootsi jätkab edenemist püsiühenduse valdkonnas. Siiski on riik hakanud ELi üldisest keskmisest maha jääma. Kuigi enamikul kodumajapidamistel on juurdepääs väga suure läbilaskevõimega võrkudele (85 %, ELis üldiselt 73 %), on kiudoptilise võrgu kasutuselevõtt pärast 2016. aastal tipptaseme saavutamist aeglustunud ja tegeleda tuleks veel lünkadega gigabitiühenduse kättesaadavuses, iseäranis maapiirkondades (kaetud on 76 % kodumajapidamistest). Gigabitiühenduvuse kasutuselevõtt on vaid 6,1 %, mis on alla ELi keskmise (13,8 %). Mobiilsideühenduse valdkonnas on 5G võrgu kasutuselevõtt pärast asjaomase spektriala enampakkumisel tekkinud viivitusi kiirenenud, kuid katvuse (20 %, ELi keskmine 81 %) ja kasutuselevõtu poolest jääb Rootsi EList keskmisest endiselt kaugele maha. Raadiospektri hilinenud eraldamise lõpuleviimiseks mõnes 5G teedrajavas sagedusalas tuleb rohkem ära teha.

Mis puudutab muid digitaristuid, siis osaleb Rootsi mitut riiki hõlmavates super- ja kvantarvutite soetamise projektides. Samuti on tehtud pooljuhtide tootmise ja servasõlmede kasutuselevõtu toetamise algatused, mis on kooskõlas digikümnendi eesmärkidega.

ETTEVÕTETE DIGIPÖÖRE

Ükssarvikute arvu poolest (37) on Rootsi ELis esimeste seas ja temalt oodatakse märkimisväärse panuse andmist kõikide ettevõtete digipöörde digikümnendi eesmärkide saavutamisse. 2022. aastal oli algtasemel digimahukusega 87 % Rootsi VKEdest (ELi keskmine 2022. aastal 69 %), mis läheneb 2030. aasta 90 % eesmärgile. Rootsi majanduskasvu ja regionaalarengu amet rakendab aastatel 2021–2024 meetmeid, et tugevdada digitaliseerimisvõimaluste abil maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtteid.

Kuigi tipptasemel digitehnoloogia kasutusele võtnud Rootsi ettevõtete osakaal on suurem kui ELis üldiselt, on digikümnendi eesmärgi saavutamiseks vaja teha rohkem jõupingutusi, eelkõige tehisintellekti (2021. aastal 10 %) ja suurandmete kasutuselevõtu (2020. aastal 19 %) vallas.

AVALIKE TEENUSTE DIGITALISEERIMINE

Rootsi tulemused kodanikele ja ettevõtetele peamiste avalike teenuste internetipõhise osutamise valdkonnas on keskmisest paremad (mõlema puhul 88 punkti 100st). Enamik haldusasutusi pakub internetipõhist suhtlust. Rootsi on oma eID (Svensk elegitimation) süsteemi raames teatanud kolmest eID vahendist. Valitsus tegi 2022. aasta juunis digivalitsuse ametile (Digg) ülesandeks analüüsida valitsuse eID loomist ja toimimist ning esitada selle kohta ettepanekuid. Seejärel koostas Digg uue eID tehnilise lahenduse ettepaneku. Kodanike internetipõhises juurdepääsus oma digitaalsetele terviselugudele saavutas Rootsi koondtulemuse 70 punkti 100st, mis on kahe punkti võrra väiksem kui ELi keskmine (72 punkti). Rootsi kogub avaliku sektori osalejatelt avatud andmeid, et teha need kättesaadavaks nii avaliku kui ka erasektori osalejatele.

Digivaldkond Rootsi taaste- ja vastupidavuskavas

Rootsi taaste- ja vastupidavuskava maht on 3,3 miljardit eurot, millest 650 miljonit eurot on ette nähtud selleks, et aidata kaasa digikümnendi eesmärkide saavutamisele 27 . Riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga edendatakse eelkõige lairibaühenduse laiendamist, et ühendada aastatel 2023–2025 rohkem kodumajapidamisi; selleks tehakse 464 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Peale selle kätkeb kava investeeringuid kutse- ja kõrgharidusse (165 miljonit eurot), kusjuures erilist tähelepanu pööratakse digioskustele, et vastata tööturu tulevastele vajadustele. Samuti eraldatakse riikliku taaste- ja vastupidavuskava raames 21 miljonit eurot avaliku halduse digiteenuste, sealhulgas ühise digitaristu uuendamiseks. Rootsi ei ole oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava kohast esimest maksetaotlust veel esitanud. Praegu vaatab komisjon läbi Rootsi 24. augustil 2023 esitatud riikliku taaste- ja vastupidavuskava addendum’it.

(1)

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VII lisa põhjal. Lisaks hinnati andmeid kvalitatiivselt, et võimaldada prognoosida taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete võimalikku panust digikümnendi eesmärkide saavutamisse, ning ülejäänud osast toetatakse ka digikümnendi üldeesmärke. See kehtib kõigi käesolevas lisas kirjeldatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohta.

Esitatud teave viitab riiklikule taaste- ja vastupidavuskavale, mille nõukogu võttis vastu enne 1. septembrit 2023, ilma et see piiraks kava võimalikke käimasolevaid läbivaatamisi.

(2)

 Vt joonealune märkus 1.  

(3)

 Vt joonealune märkus 1.

(4)

 Vt joonealune märkus 1.

(5)

Vt joonealune märkus 1.

(6)

 Vt joonealune märkus 1. 

(7)

Vt joonealune märkus 1.

(8)

Vt joonealune märkus 1.  

(9)

Vt joonealune märkus 1. 

(10)

Vt joonealune märkus 1.

(11)

 Vt joonealune märkus nr 1.  

(12)

 Vt joonealune märkus 1. 

(13)

 Vt joonealune märkus 1.

(14)

 Vt joonealune märkus 1. 

(15)

 Vt joonealune märkus 1. 

(16)

 Vt joonealune märkus 1.

(17)

Vt joonealune märkus 1. 

(18)

 Vt joonealune märkus 1.

(19)

  Vt joonealune märkus 1. 

(20)

 Vt joonealune märkus 1.

(21)

 Vt joonealune märkus 1.

(22)

 Vt joonealune märkus 1.

(23)

 Vt joonealune märkus 1. 

(24)

 Vt joonealune märkus 1.

(25)

 Vt joonealune märkus 1.  

(26)

 Vt joonealune märkus 1. 

(27)

Vt joonealune märkus 1.