EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.7.2023

COM(2023) 376 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2023. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta
Kestlikkus ja inimeste heaolu Euroopa avatud strateegilise autonoomia keskmes

I.Sissejuhatus

Euroopa Liit võtab ennenägematuid meetmeid kliimaneutraalsuse ja kestlikkuse saavutamiseks. Edukas rohepööre vähendab kliimamuutustest ja keskkonnakriisist tulenevaid eksistentsiaalseid ohte, samal ajal tugevdades ELi avatud strateegilist autonoomiat ja majanduslikku julgeolekut. See on oluline Euroopa pikaajalise konkurentsivõime ja sotsiaalse mudeli tugevdamisel ning seega ka tema ülemaailmse juhtpositsiooni jaoks uues nullnetoheitega majanduses, toetades ka teisi piirkondi kestliku tuleviku ülesehitamisel. Lõppkokkuvõttes suurendab see praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu.

Edukas ja õiglane sotsiaal-majanduslik ümberkujundamine ei ole siiski iseenesestmõistetav. Rohepööre koos digipöördega nõuab pöördelisi muutusi ja kompromisse, mis mõjutavad muu hulgas meie majandust ja ühiskonda ennenägematus tempos ja ulatuses. Ümberkujundamise õnnestumiseks on oluline tunnistada kestlikkuse keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõõtme vahelisi seoseid. See võimaldab Euroopal järgida tulevikku suunatud geopoliitilist strateegiat, mis edukalt võimendab tema kõige väärtuslikumat vara – nimelt tema ainulaadset sotsiaalset turumajandust ja positsiooni maailma suurima kaubandusblokina.

Seda arvesse võttes uuritakse 2023. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta kestlikkuse sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte mõjutavate struktuursete suundumuste ja dünaamika peamisi seoseid, et analüüsida potentsiaalseid valikuvõimalusi ja kompromisse, millega EL tõenäoliselt tulevikus silmitsi seisab. Tuginedes kaasavale tulevikusuundade analüüsile 1 ja kolmele eelmisele aruandele, 2 uuritakse käesolevas aruandes peamisi probleeme, millest oleneb meie ühiskonna ja majanduse ümberkujundamine vastavalt mudelile, mis austab planeedi taluvuspiire ning kaitseb ülemaailmset konkurentsivõimet, tugevaid sotsiaalseid aluseid ja toimetulekuvõimet. Samuti uuritakse, kuidas võib pikas perspektiivis kaasava heaolu poole püüdlemine, kestlikkuse suunas liikumine ja demokraatia tugevdamine olla Euroopa ülemaailmse rolli tugevdamise aluseks.

Selle põhjal esitatakse aruandes kümme meetmevaldkonda, et saavutada eesmärgid, milleks on sotsiaalselt ja majanduslikult kestlik Euroopa, millel on tulevikus maailmas tugevam roll.

II.Sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse probleemide peamised seosed

Meil on olnud permakriisi ja polükriisi ajastu, millele on andnud tooni kliimamuutuste ja keskkonnaprobleemide kasvav mõju, COVID-19 pandeemia ning Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Uued konfliktid ja olemasolevate konfliktide eskaleerumine, massiline sundümberasustamine, finantskriisid ja pandeemiad on muud näited võimalikest kriisidest, millega me võime tulevikus kokku puutuda. Kahe pöörde enneolematu ulatus põhjustab mitmesuguseid probleeme, mis mõjutavad kestlikkuse sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte (joonis 1). Arvesse tuleb võtta nendevahelisi seoseid ja kombineeritud mõju, et tagada teostatavad üleminekuteed Euroopa kestlikkuse saavutamiseks.

Joonis 1. Peamised probleemid ELi kestlikkusele üleminekul

1. Geopoliitika esilekerkimine ja globaliseerumise ümberkujundamine

Ülemaailmne areen on muutumas, kuna erinevad rahvusvahelised osalejad võtavad endale uued, sageli konfliktsemad rollid. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on seadnud kahtluse alla mitmepoolsuse põhimõtted ja reeglitel põhineva rahvusvahelise korra. Hiina on suundumas uude ajastusse, mis keskendub majanduslikule mõjule ja diplomaatilisele jõulisusele, seades eesmärgiks rahvusvahelise korra süsteemse muutmise. Hiina on endiselt süsteemne rivaal ja majanduslik konkurent, olles samal ajal mitmepoolne partner. USA järgib sise- ja välispoliitika põhjaliku integreerimise suunda. See hõlmab tööstusbaasi tugevdamist, järgmise põlvkonna tehnoloogia kaitsmist, koostööd rahvusvaheliste partneritega, et edendada ülemaailmsetele probleemidele keskenduvaid majanduspartnerlusi, ning investeeringute suunamist tärkava turumajandusega riikidesse 3 . USA on ka endiselt ELi strateegiline partner. Samal ajal õhutab Hiina ja USA strateegiline kurss geopoliitilist, majanduslikku ja tehnoloogilist ülemaailmset rivaalitsemist. Samuti täheldame rohkem püüdlusi selleks, et tärkava turumajandusega riikidel oleks rahvusvahelistel foorumitel rohkem mõju ja esindatust. Nende hulka kuuluvad erinevate juhtimismudelite ja väärtustega jõud, ebamäärase suhtumisega riigid (kombinatsioon koostöö- ja vastasseisustrateegiatest) ning väiksemad ja haavatavad riigid, kes nõuavad kliimaõiglust. See takistab tõhusat rahvusvahelist koostööd sellistes riikidevahelistes küsimustes nagu kliimamuutused ja energiasüsteemi ümberkujundamine, kuigi nende kiireloomulisus üksnes suureneb.

Maailmakorras esinevate pingetega kaasneb narratiivide võitlus, mis on üha enam muutumas pakkumiste võitluseks, kujundades nii ülemaailmset avalikku arvamust kui ka valitsuste tegevust. EL on käivitanud algatuse Global Gateway, et toetada arukaid investeeringuid kvaliteetsesse taristusse, järgides rangeimaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid kooskõlas Euroopa väärtuste ja standarditega. Siiski puutuvad ELi ja laiemalt lääne narratiivid üha enam kokku raskustega. Näiteks vaatamata sellele, et Venemaa on rahvusvahelise õiguse olulisi põhimõtteid jõhkralt rikkunud, elab kaks kolmandikku maailma elanikkonnast riikides, mis on võtnud neutraalse või Venemaad pooldava seisukoha 4 . See on osaliselt tingitud propagandast, väär- ja desinformatsioonist, mille eesmärk on mõjutada riiklikke ja ülemaailmseid hoiakuid, mida üha enam võimendavad sotsiaalmeedia ja generatiivse tehisintellekti eksitavad kasutusviisid.

Kuna EL esindab vaid 6,9 % kasvuhoonegaaside heitest ja ligikaudu 5 % maailma elanikkonnast, on asjaomaste probleemide lahendamisel keskse tähtsusega ülemaailmne toetus ja koostöö 5 . Samal ajal on mitme tärkava turumajandusega riigi ja arengumaa jaoks üleilmse majanduse ebastabiilsuse ajal keerulisem CO2 heidet vähendada, kuigi nad puutuvad kokku üha suurenevate kliimast tulenevate ohtudega. Samuti väljendavad nad muret mõnede ELi hiljutiste rohealgatuste pärast, sest need võivad kujuneda takistuseks nende arengule. Eriti kehtib see paljude Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia riikide puhul, kus Hiina majandusmõju on olnud oluline, ning tugevdada tuleb võrdsete partnerlusel põhinevat ELi lähenemisviisi. Rahvusvahelised suhted on üha enam muutumas tehingupõhiseks, kuna üha rohkem riike soovib leida kõige soodsamaid partnerlusi. Selle tulemuseks on kasvav nn pakkumiste võitlus (näiteks finantseerimise, taristu arendamise või energiasüsteemi ümberkujundamise toetamise vallas) ning sellised algatused nagu Hiina majandusvööndi ja maanteede algatus (Belt and Road Initiative) ning G7 ülemaailmne taristu- ja investeerimispartnerlus 6 . See on ka demokraatlike ja autoritaarsete režiimide vaheline juhtimismudelite võitlus.

Globaliseerumine, nagu me seda tunneme, peab tulema toime põhimõtteliste probleemidega. Mitmepoolsed eeskirjad, normid ja institutsioonid on loonud raamistiku ülemaailmseks majandusintegratsiooniks ja vabakaubanduseks, mis on aidanud miljonid inimesed vaesusest välja. Järjestikused raskused ja esilekerkivad ohud näitavad siiski, et see globaliseerumismudel on surve all. Pandeemia on esile toonud ülemaailmsete tarneahelate ebakindluse ja paljastanud ELi strateegilised sõltuvused. Suurenev geoökonoomiline vastasseis kujundab veelgi ümber üleilmseid kaubandus- ja investeerimisvooge. See suurendab kaubanduspiirangute ja tarneahela häirete ohtu ning takistab roheliste kaupade, teenuste ja tehnoloogialahenduste liikumist. Samuti võib see süvendada ELi sõltuvust, mis on muu hulgas seotud juurdepääsuga kaksiküleminekuks vajalikele kriitilise tähtsusega toorainetele, ning põhjustada probleeme ELi strateegilistele sektoritele (alates akudest kuni mikrokiipideni). Peale selle võib vastupanuvõimeliste tarneahelate otsimine mõjutada ka keskkonda (nt tööstustegevuse tagasitoomine, suurenenud huvi kaevandamise vastu vaidlusalustes piirkondades) ja majandust (nt surve avaldamine riigieelarvetele ja kohalikele töökohtadele ekspordile suunatud sektorites). Selline dünaamika mõjutab järk-järgult ELi poliitikat, sealhulgas paljuski varem peamiselt riigisiseseks loetud poliitikat, ning seab kahtluse alla valdkondlikud lähenemisviisid poliitikakujundamisele. Sellega seoses muutub pakilisemaks vajadus teha uusi jõupingutusi mitmepoolsuse säilitamiseks ja WTO reformimiseks.

2. Kestliku majanduse ja heaolu püüdlus

ELi jaoks on praegu otsustav hetk, mis nõuab poliitikakujundajatelt ja ettevõtjatelt ühist pingutust, et tagada juhtpositsioon ülemaailmses võidujooksus nullnetotööstuse suunas. Kestlikkus on ELi pikaajalise konkurentsieelise 7 oluline allikas, mis suurendab asjaomaste toodete, teenuste ja tehnoloogiate turuosa ning meelitab ligi üleilmseid investeeringuid ja talente. EL on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi mitme keskkonnahoidliku tehnoloogia ja lahenduse toetamiseks alates vesinikust, kõrgtehnoloogilistest materjalidest kuni veeringluseni ja kavandatud kestlikkuseni. Ülemaailmse konkurentsi tihenedes on ELi avatud strateegilise autonoomia tugevdamisel endiselt oluline suurendada toetust teadus- ja arendustegevusele ning strateegiliste nullnetotehnoloogiate tootmisele, 8 rakendada ambitsioonikat majandusjulgeoleku strateegiat 9 ja suurendada 10 investeeringuid kriitilise tähtsusega valdkondadesse, mille puhul ELil on suur sõltuvus 11 .

Kasvav surve kestlikkuse sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele elavdab arutelu selle üle, et on vaja uut majandusmudelit, mis keskendub inimeste ja looduse heaolule. Keskendumine peamiselt majanduslikele teguritele, võtmata nõuetekohaselt arvesse majanduskasvu ja töökohtade kvaliteeti, on soodustanud mittekestlikke tootmis- ja tarbimistavasid. Samal ajal on majandustegevuse alustalaks keskkonnaressursid, mis ei ole ammendamatud: näiteks 72 % euroala 4,2 miljonist ettevõttest sõltuvad suurel määral vähemalt ühest loodusega seotud teenusest, nagu tolmeldamine, puhas vesi, heas seisundis pinnas või puit 12 . Seega on vastupanuvõimelise ühiskonna ja kestliku majanduse oluliseks eeltingimuseks elutähtsate looduslike süsteemide (näiteks veeringe) katkemise ärahoidmine, planeedi taluvuspiiride austamine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine. Kuna majanduse ja keskkonna vastastikusest sõltuvusest saadakse üha rohkem teadlikuks, saab sellest ka põlvkondadevahelise õigluse küsimus – majandusmudeli kohandamine on tulevaste põlvkondade heaolu ja materiaalse rikkuse, sealhulgas majandusliku kasu jaotamise aluseks. Euroopa poolaasta tugineb konkurentsivõimelise kestlikkuse neljale mõõtmele: keskkonna stabiilsus, sotsiaalne õiglus, tootlikkus ja makromajanduslik stabiilsus. Eespool nimetatud küsimused eeldavad siiski muidki viise peale sisemajanduse koguprodukti (SKP), et edusamme ja jõukust kajastada.

Majanduskasvu lahutamine ressursikasutusest on uue majandusmudeli keskne küsimus. Vaatamata jätkuvale majanduskasvule on Euroopa suutnud CO2 heidet olulisel määral edukalt vähendada. Läbimurdelised teadusuuringud ja innovatsioon ning tehnoloogia kiirem kasutuselevõtt on kestlikkuse saavutamisel jätkuvalt olulised. Ainult tehnoloogiast siiski ei piisa. ELi sisene jalajälg 14 on viimase kümne aasta jooksul juba vähenenud 13 % ning seda suundumust toetavad tõenäoliselt ka edasised uuendused. ELi tarbimise jalajälg, milles võetakse arvesse kaubanduse kaasnevat keskkonnamõju, on aga suurenenud 4 % 15 . Vahepeal on praegused ülemaailmsed tarbimisharjumused juba viinud enamiku planeedi taluvuspiiride ületamiseni ning praeguste suundumuste põhjal prognoositakse, et need negatiivsed mõjud suurenevad kuni 2030. aastani 16 . Näiteks raisatakse suure sissetulekuga riikides 40 % toidust 17 . Aja jooksul on võimalik heidet vähendada, vähendades saastet ja jäätmeid ringluse, ressursi- ja energiatõhususe ning piisavuse meetmete abil 18 . Samuti võib tõhusam tootmine ja tarbimine põllumajandus- ja mereandide sektoris vähendada mõju looduslikele ökosüsteemidele.

Käitumise ja tarbimise muutmisel on suur mõju. Näiteks ülemaailmsed nõudlusega seotud leevendusmeetmed, sealhulgas käitumise või elustiili muutused (säästvama ja tervislikuma toitumise või reisimise stimuleerimine, toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamine, energia- ja veetarbimise vähendamine jne) ning taristu kasutamine (hoonete renoveerimine, säästva transpordi tagamine jne) võivad mõningate hinnangute kohaselt 2050. aastaks vähendada heidet 40–70 % võrra.  19 Samal ajal võivad need parandada ka heaolu. Siiski ei ole oluline mitte üksnes see, kuidas pakutud meetmeid kavandatakse, vaid ka see, kuidas neid tajutakse ja milline on nende käitumuslik mõju. Üleminekut säästvamale käitumisele ja tarbimisele võib tajuda positiivselt ja pidada seda aktsepteeritavamaks, kui see põhineb õiglusel ja eluga rahulolul 20 . Neid asjaolusid arvesse võtmata toovad kavandatavad meetmed kaasa üldsuse vastuseisu ning seejärel aeglustavad või isegi takistavad kavasid nende kasutuselevõtmiseks 21 .

3. Kasvav surve piisava rahastamise tagamiseks

Rohepööre nõuab enneolematuid investeeringuid. Kokku on rohelise kokkuleppe ja kava „RepowerEU“ eesmärkide saavutamiseks vaja aastas üle 620 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Suurem osa neist peab tulema erasektori vahenditest 22 . Oluline roll on ka liikmesriikide eelarvetel. EL kulutab juba praeguse seisuga 2021.–2027. aastal kliimameetmetele 578 miljardit eurot (vähemalt 30 % oma eelarvest). Kliimakriisi ja bioloogilise mitmekesisuse kriisi kõik kulud ja tagajärjed ei ole siiski teada. Äärmuslike ilmastikunähtuste üha suurenev mõju toob juba praegu kaasa olulise majandusliku kahju. Näiteks põudade puhul ulatub see umbes 9 miljardi euroni aastas 23 ja jõgede üleujutuste puhul 7,6 miljardi euroni 24 . Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamine sellistes olulistes valdkondades nagu transporditaristu, digitaalvaldkond, energeetika, ressursside säilitamine, tervishoid, toit, hooned ning tehased hõlmab samuti märkimisväärseid vahendeid. Peale selle võib kliimakatastroofide sagenemine muuta kindlustuse kodumajapidamiste 25 ja paljude ettevõtjate jaoks mittetaskukohaseks ning suurendada veelgi survet riigieelarvetele. Tulevases Euroopa kliimariskide hindamise aruandes esitatakse lisatõendeid kliimaga seotud riskide kohta. Kõik see tugineb ka tugevale ennetustööle: iga varajase hoiatamise süsteemidesse investeeritud euro toob keskmiselt 131 eurot tulu, mis tuleneb välditud kahjudest, reageerimiskuludest ja ühiskondlikust lisakasust 26 .

Suurenevad ka muud strateegilised investeeringud. Digipöördega seotud ELi investeerimispuudujäägi ületamine läheb maksma vähemalt 125 miljardit eurot aastas 27 . Ka uue geopoliitika hind on kõrge: näiteks 2021. aastal kasvasid liikmesriikide kaitsekulutused märkimisväärselt, ulatudes 214 miljardi euroni, kusjuures 2025. aastani prognoositakse 75 miljardi euro ulatuses lisakulutusi piisava kaitsevõime loomiseks 28 . Ukraina ülesehitamine nõuab kõigilt partneritelt järgmise kümne aasta jooksul 384 miljardit eurot 29 .

Samal ajal ohustavad demograafilised muutused ja majanduse ümberkujundamine avaliku sektori eelarveid kõigil tasanditel. Näiteks võib vanadussõltuvusmäär suureneda 34,4 %-lt 2019. aastal 59,2 %-le 2070. aastal, mille tagajärjel võivad vananemisega seotud kulud suureneda kahe protsendipunkti võrra 26 %ni SKPst 30 . Kehtiv ELi maksuraamistik, mis põhineb peamiselt tööjõumaksudel, sealhulgas sotsiaalmaksetel, ei kajasta toimuvaid muutusi 31 . Kuna tööealiste inimeste osakaal väheneb järgmistel aastakümnetel järsult ning tootlikkuse kasv tõenäoliselt ei tasakaalusta seda arengut, väheneb tõenäosus, et töö maksustamine teeniks sama suurt tulu kui praegu. Lisaks suurendavad majanduse ümberkujundamine ja globaliseerumine immateriaalse vara osatähtsust ja majandustegevuse rahvusvahelist liikuvust. Oma mõju on ka rohepöördel. See võib soodustada traditsioonilise maksubaasi vähenemist fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise, tarbimisharjumuste muutumise ja ebaühtlase majanduskasvu tõttu. Samal ajal saab seda teataval määral tasakaalustada uute kestlike tegevusalade, toodete ja teenustega. Uute maksustamisviiside (nt CO2 heite, jäätmete, mittekestlike ja ebatervislike toodete või teenuste maksustamine) osatähtsus võib samuti suureneda, et täiendada tööjõumakse ning suurendada riigi rahanduse ja heaoluriigi kestlikkust.

Kestlikkusele ülemineku saavutamine sõltub piisava ja kiire rahastamise tagamisest erasektori poolt. Seepärast on avaliku sektori puhul oluline keskenduda erasektori investeeringute kaasamisele, samal ajal vältides erasektori rahastamise väljatõrjumist ning majandustsoonide vahelist võidujooksu toetuste saamiseks. EL on välja töötanud tervikliku kestliku rahanduse raamistiku, millega toetatakse ettevõtteid ja finantssektorit kestlikkusele üleminekuks vajalike investeeringute suurendamisel, mis hõlmab taksonoomiat, kestlikkust käsitleva teabe avalikustamist, kliimaülemineku võrdlusaluseid ja rohelisi võlakirju. Siiski on jätkuvalt mitmesuguseid probleeme. ELi ja USA vaheline lõhe tulusate investeeringute vallas on alates 2008. aasta finantskriisist suurenenud ja ulatus 2022. aastal 2 %-ni SKPst 32 . Lisaks takistab erasektori investeeringuid tõeliselt ühtse kapitalituru ja täieõigusliku pangandusliidu puudumine. See takistab ELi suurte säästude (ELi siseste säästude ülejääk võrreldes ELis tehtavate investeeringutega oli viimase kümne aasta jooksul keskmiselt peaaegu 300 miljardit eurot 33 ) suunamist tulevase majanduskasvu rahastamisse. Kuigi pankadel on ELi majanduse rahastamisel jätkuvalt oluline roll, tuleb teha rohkem jõupingutusi rahastamisallikate mitmekesistamiseks. Näiteks ELi riskikapitali investeeringute tase on USA-le küll järele jõudmas, kuid see on siiski ebapiisav, eelkõige kui tegemist on hilisemas etapis rahastamisega, ning edukad Euroopa idufirmad ja kasvufirmad ei suuda ELis kaasata kasvuks vajalikku kapitali. Selle tulemuseks on madalam innovatsioonimäär ning kahe pöörde rahastamiseks vajalik kapitaliturgude potentsiaal on endiselt välja arendamata. Lisatakistused on tootlikkuse eeldatav aeglustumine ja ettevõtete kogunenud võlg pärast pandeemiat 34 . Seda süvendavad suurenevad laenukasutuse kulutused, 35 mis suurendab samuti muret selle pärast, kui suutlik on erasektor praegu vajalike investeeringute tegemiseks, eelkõige taastuvenergiasse 36 . Mõnikord kasutatakse avaliku sektori vahendeid erasektori investeeringute kaasamiseks liiga riskikartlikult, mis pärsib suure riski ja madala tulususega või tulevikku suunatud projektidesse investeerimist.

4. Kasvab nõudlus kestliku tuleviku jaoks vajalike oskuste ja pädevuste järele

Kahe pöörde jaoks on vaja tugevaid Euroopa haridus- ja koolitussüsteeme ning eriti väärtuslikuks muutub kohanemisvõimet. Kahe pöörde elujõulisuse ja ELi konkurentsivõime seisukohast on väga oluline asjakohaste tehniliste ja pehmete oskustega töötajate olemasolu. Näiteks võib soolise lõhe vähendamine teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, mis on oluline keskkonnahoidliku ja digitehnoloogia jaoks, tuua 2050. aastaks kaasa ELi SKP paranemise kuni 820 miljardi euro võrra 37 . Juba praegu on sobivate oskustega töötajate puudus lisategur, mis takistab 85 % ELi ettevõtete investeeringuid 38 nii väljakujunenud kui ka uutesse tööstusharudesse. Tööjõupuudus on mitmes tööjõumahukas sektoris, nagu tervishoid, pikaajaline hooldus, ehitus ja põllumajandus, kasvav probleem, eelkõige Euroopa vananeva elanikkonna kontekstis. See põhjustab muret ka kahe pöörde jaoks olulistes sektorites. Näiteks vajab EL 2030. aastaks vesinikkütuseelementide sektoris 180 000 väljaõppega töötajat ja fotogalvaanika sektoris kuni 66 000 töötajat 39 . Samal ajal on Euroopa noorte põhipädevused halvenenud 40 ja pandeemia on paljudes liikmesriikides halvendanud õpitulemusi 41 . Kuigi ELi tööjõud on haritum kui kunagi varem, on meil endiselt 60 miljonit madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanut. Lisaks sellele ei ole oskuste mittevastavus tööturu vajadustele ainus tööjõupuuduse põhjus. Probleemiks on ka olemasolevate töökohtade kvaliteet, mis on seotud halbade töötingimuste, palga ja lepingute, töö- ja eraelu tasakaalu ning arengu- või karjäärivõimaluste puudumisega. Demograafilistel suundumustel ja tööealise elanikkonna vähenemisel on märkimisväärne territoriaalne mõju – 82 ELi piirkonda, mis moodustavad 30 % Euroopa elanikkonnast, seisavad silmitsi talentide arengulõksuga või neil on oht sellesse sattuda 42 . Kui sellega ei tegeleta, takistab see Euroopa ühtekuuluvust.

Meie haridus- ja koolitussüsteemid ei vasta veel ümberkujundamise ulatusele ja kiirusele. Lisaks ametlikele kvalifikatsioonidele muutuvad üha olulisemaks oskused. Sellega kaasnevad muutused uute põlvkondade väärtustes ja püüdlustes töö- ja eraelu tasakaalu ning sisukate töökohtade suunas. Digitehnoloogia, sealhulgas generatiivne tehisintellekt, loob uusi õpetamis- ja õppimisvõimalusi nii formaalhariduse kui ka elukestva õppe ja töökohapõhise õppe vallas. Samas põhjustab see ka probleeme olemasolevate haridus- ja koolitussüsteemide jaoks, näiteks seoses õpetajate digikirjaoskuse, pedagoogiliste lähenemisviiside, süsteemide ja nende sisu kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamise, võrdsete võimaluste tagamise (nt seoses tehnoloogilise põhitaristu ja -varustuse kättesaadavusega) või eetiliste probleemidega.

Oskuste probleem ulatub pelgalt majanduslikest kaalutlustest kaugemale. Digikirjaoskus ja oskused on keskse tähtsusega mitte ainult kvaliteetsete töökohtade leidmisel, vaid ka aktiivsel osalemisel kodanikuühiskonnas ning faktide eristamisel väär- ja desinformatsioonist, mis on samuti seotud kestlikkusega. Praegu on ainult 54 %-l ELi kodanikest vähemalt baastasemel digioskused 43 . Lisaks on keskkonnasäästlikkusalane pädevus 44 ning kodanikupädevus, ettevõtlusoskused ja vastupanuvõime sama olulised ka kogukonnapõhise sotsiaalse innovatsiooni, tegevusvõimekuse ja osalemise jaoks. Lõpuks on oskused olulised ka avaliku sektori jaoks, kuna oskuste nappus võib piirata selle suutlikkust tõhusalt tegutseda. Näiteks teatas 69 % ELi omavalitsustest, et keskkonna- ja kliimahindamise oskuste puudumine on tegur, mis aeglustab kliimaga seotud investeeringuid 45 .

Halvemate haridusvõimaluste jätkuv ülekandumine põlvkondade vahel suurendab neid probleeme. Näiteks on ELis kehvas sotsiaal-majanduslikus seisundi õpilastel koolis 5,6 korda suurem tõenäosus alasooritusteks kui heas sotsiaal-majanduslikus seisundis õpilastel 46 . See näitab, et praegune sotsiaalne liikuvus on piiratud ja takistab kahe pöördega kaasnevatest võimalustest kasu saamist. See on ka üks ELi sotsiaalset ühtekuuluvust mõjutav tegur.

5. Suurenevad lõhed sotsiaalses ühtekuuluvuses

Euroopa roheline kokkulepe tugineb suutlikkusele võimaldada inimestel üleminekus edukalt osaleda ja sellest kasu saada. Selles vallas on tehtud selgeid edusamme. Kui vaadata üldist elatustaset või tervist, siis eurooplaste eluiga on pikem ja parem kui eelmistel põlvkondadel. Nende eluiga pikeneb jätkuvalt. Alates 2004. aastast on lisandunud neli eeldatavat tervena elatavat eluaastat 47 ning tekkinud on mitmesugused uued elu- ja karjäärivõimalused. Paljud Euroopa riigid on ühed õnnelikumad kohad, kus elada 48 . Siiski tuleb mitmesuguste probleemidega toimetuleku eesmärgil tugevdada olemasoleva ühiskondliku kokkuleppe põhimõtteid.

Kliimamuutused mõjutavad territooriume ebavõrdselt ning neil on ebaproportsionaalne mõju kõige vaesematele ja kõige haavatavamatele. Madala sissetulekuga kodumajapidamised on kõrgematest toidu- 49 ja energiahindadest kõige enam mõjutatud, 50 sest neil on enamasti vähem võimalusi säästude abil elukalliduse järsu tõusuga toimetulekuks. Võrreldes teiste rühmadega kulutavad nad proportsionaalselt rohkem ka esmatarbekaupadele, nagu toit, elekter, gaas, küte ja transport. Kõige vaesemad elavad sageli ka rohkem saastunud linnapiirkondades ning seetõttu on nad saaste, eelkõige nende tervisele avalduva mõju suhtes haavatavamad. 13,7 % ELi kodanikest ütlevad, et nad on kokku puutunud saaste või keskkonnaohtudega 51 . Ka kliimaga seotud katastroofid mõjutavad ebaproportsionaalselt just kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi. Samal ajal on meie ühiskonna ja institutsioonide kohanemisvõime Euroopas ebaühtlaselt jaotunud 52 . Lisaks on sissetulekute ja jõukuse erinevused tihedalt seotud ökoloogilise ebavõrdsuse ja osaga kliimamuutustes. Näiteks põhjustavad kõige rikkamad eurooplased (10 %) enam kui kolm korda rohkem heidet elaniku kohta kui ülejäänud eurooplased 53 . Kodumajapidamiste heidet mõjutavad aga ka muud tegurid, nagu vanus, eluaseme liik või linnastu suurus, mis muudab CO2 heitega seotud võimaliku eelarve- ja ümberjaotamispoliitika keerulisemaks 54 .

Liikmesriikidevaheline ebavõrdsus on vähenenud, kuid ebavõrdsus konkreetsetes liikmesriikides on suurenemas 55 . Ühiskonnas valitseb tugev arusaam, et ebavõrdsuse tase on liiga kõrge 56 . 2021. aastal teenis 38,2 % kogu ekvivalentsissetulekust ELis 20 % suurima sissetulekuga elanikkonnast, samas kui kõige madalama sissetulekuga 20 % osakaal oli vaid 7,9 %, kuigi liikmesriikide vahel on suured erinevused 57 . Need arvud kajastuvad eurooplaste suhtumises – 81 % usub, et sissetulekute ebavõrdsus on liiga suur 58 . Palju eurooplased, kes on pärit sellistest piirkondadest ja linnadest, mis seisavad silmitsi majandusliku seisaku ja langusega, avaldavad üha enam rahulolematust seoses ebavõrdsusega hariduses või töövõimalustes, sotsiaalses liikuvuses, võrdsuses, oodatavas elueas või transpordiühendustes. Samal ajal on jõukuse koondumine märkimisväärselt suurem kui sissetulekute ebavõrdsus ja see kasvab järk-järgult, takistades otseselt võrdseid võimalusi ja ülespoole suunatud sotsiaalset liikuvust, 59 kuid soodustades ka poliitilist polariseerumist 60 . Statistika näitab, et sotsiaalsiirded siiski vähendavad sissetulekute ebavõrdsust – 2021. aastal oli Gini koefitsient sissetulekute puhul enne sotsiaalsiirete arvessevõtmist 52,2 %, kuid pärast nende arvessevõtmist vähenes see 30,1 %-le 61 . Peale selle võib kliimamuutustel olla otsene mõju ka inflatsioonidünaamikale. Sellest tulenev inflatsioonisurve, nt toidu- ja energiahindadele koos ostujõu vähenemisega, võib ebavõrdsust veelgi süvendada, kuna selle mõju väikese ja suure sissetulekuga kodumajapidamistele on märkimisväärselt erinev. Ilma asjakohaste meetmeteta võib see suurendada vaesust, sealhulgas energiaostuvõimetust, sotsiaalset tõrjutust ja territoriaalset ebavõrdsust kogu ELis 62 .

Ka põlvkondadevaheline õiglus on muutumas üha olulisemaks. Noored eurooplased saavad kasu suurtest põlvkondlikest edusammudest, kusjuures 67 % nõustub, et EL pakub neile helgemaid tulevikuväljavaateid 63 . Samas seisavad nad silmitsi ka uute probleemidega. Neil on parem haridus, kuid neil on väiksem netosissetulek kui eelmiste põlvkondade noortel ning nende töösuhted on tõenäolisemalt ebastabiilsed 64 . Sellest tulenevalt on noortest saanud kõige suurema vaesuse riskiga elanikkonnarühma, samas kui enne olid selleks eakad 65 . 2020. aastal sündinud lapsed kogevad äärmuslike ilmastikunähtuste ja nendega seotud terviseriskide suurenemist kaks kuni seitse korda rohkem kui 1960. aastal sündinud inimesed 66 . Lisaks mõjutavad eriti noori vaimse tervise probleemid, sealhulgas ökoärevus ja solastalgia 67 . Seda võivad suurendada digimeedia ebaterve kasutamine 68 ja pandeemia tagajärjed. Enam kui 45 % noortest on tunnistanud, et nad tunnevad sellist ärevust 69 . See on ka põhjus, miks nad ootavad jõulisemat tegutsemist: kümnest noorest eurooplasest üheksa nõustub, et kliimamuutuste vastu võitlemine parandaks nende tervist ja heaolu 70 . Nende mure laieneb ka valitsemissektori võlale, kuna nooremad põlvkonnad panustavad heaoluriiki tõenäoliselt rohkem, saades vastu vähem kui nende esivanemad. Kuna noorte valijate suhteline osakaal on vähenemas, on ka põlvkondadevahelise õigluse küsimus leidnud poliitilist kandepinda. Põlvkondadevahelise solidaarsuse puudumine kliima-, majandus- ja ühiskondlikes küsimustes võib soodustada nende poliitilist võõrandumist ning pettumust praeguse poliitilise klassi ja süsteemi suutlikkuses lahendada põlvkondlikke probleeme.

6. Ohud, mis ähvardavad demokraatiat ja olemasolevat ühiskondlikku kokkulepet

Ebavõrdsus on tihedalt seotud väiksema usaldusega riiklike ja ELi institutsioonide vastu 71 ning liberaalse demokraatia vastu laiemalt. Õigustest ilmajäämine, kasvav rahulolematus ja positiivse tegevuskava puudumine toovad koos kaasa usalduse kahanemise avalike institutsioonide vastu, polariseerumise ja äärmuslike, autokraatlike või populistlike liikumiste atraktiivsuse suurenemise. Kogu maailmas on keskmise kodaniku kogetav demokraatia tase langenud tagasi tasemele, mida täheldati viimati 1989. aastal 72 . Üha enam on küsimusi selle üle, kas demokraatia on kasvavate sotsiaal-majanduslike küsimuste lahendamiseks kõige sobivam valitsemismudel 73 . ELis on halvenenud mõned toimiva demokraatia aluseks olevad põhitingimused. See on tajutav õigusriigi ees seisvate probleemide ja üha kasvava nn vaikiva kodanikkonna kaudu, nt paljudes liikmesriikides väheneb valimisaktiivsus järjepidevalt nii riiklikel kui ka Euroopa Parlamendi valimistel 74 ning suureneb huvipuudus üldise demokraatliku elu vastu. Näiteks 47 % kodanikest nõustub, et nende hääl ELis loeb, samas kui 49 % leiab, et see ei ole nii 75 . Samuti on tõusuteel poliitika isikupärastamine, mille puhul peetakse poliitilisi juhte poliitilistest parteidest tähtsamaks. Poliitilise arutelu polariseerumist ja isoleerituse tunnet võimendavad väär- ja desinformatsioon, grupidünaamika sotsiaalmeedias ning algoritmiline kallutatus 76 . Veelgi enam, piirkonnad, mis tajuvad, et neid on kõrvale jäetud, õhutavad eraldumist ja rahulolematust. Kui majanduslikus seisakus olevate piirkondade arengulõksudega ei tegeleta, on vähem tõenäoline, et kodanikud toetavad Euroopa integratsiooni ja väärtusi – seda nimetatakse ka rahulolematuse geograafiaks 77 . Positiivsest küljest on täheldatav, et ilmnevad ka uued poliitilise aktivismi ja sotsiaalse mobilisatsiooni vormid. Suutmatus tegeleda Euroopa demokraatia tervisega seab siiski proovile nii kestliku poliitika rakendamise kui ka ülemineku enda.

Olemasolev ühiskondlik kokkulepe ei vasta täielikult uuele sotsiaal-majanduslikule tegelikkusele. Praegune ühiskondlik kokkulepe pärineb 20. sajandi keskpaigast, kus tegutseti teistsugustes sotsiaal-majanduslikes tingimustes. Eurooplaste reaalne elu on sellest ajast alates drastiliselt edasi arenenud, hõlmates uusi õppimis-, töötamis- ja elamisviise lõimituna demograafiliste muutuste ja rändega. Pikem eluiga avaldab sügavat mõju üksikisikutele, ettevõtjatele, kogukondadele ja valitsustele. Seetõttu püsivad puudujäägid ja tulevikus võivad tekkida uued pinged. Näiteks kui mittestandardsed tööhõivevormid (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine) moodustavad praegu 40 % töötavast elanikkonnast, 78 siis sotsiaalkaitsekavad on endiselt mõeldud peamiselt traditsiooniliste tööhõivevormide jaoks (nt täistööajaga töötavad, alalised ja majanduslikult sõltuvad töötajad). Muudatuste tegemine on vajalik, et mõned osad tööjõust, eelkõige noored, väljaspool ELi sündinud inimesed ja naised, oleksid sotsiaalkaitsesüsteemidega piisaval määral hõlmatud. Vastasel korral võivad need lüngad ohustada üksikisikute ja nende perede, eriti madala sissetulekuga kodumajapidamiste heaolu ning avaldada kahjulikku mõju pensioniõigustele ja heaolule hilisemas elus. Samuti võivad need ohustada olemasolevate sotsiaalhoolekandesüsteemide finantsstabiilsust ja mõjutada üldist konkurentsivõimet vähem tõhusate tööturgude kaudu, kus inimesed on vähem huvitatud riskide võtmisest, töökohtade vahetamisest, tööle siirdumisest või töölt lahkumisest, ettevõtte asutamisest või ettevõtte sulgemisest. Kokkuvõttes ei ole töö paljude eurooplaste jaoks enam ka piisavalt tasuv. Kõige kaalukam näitaja on eluaseme taskukohasus – see on nüüd madalaimal tasemel nii neile, kes soovivad maja osta, kui ka neile, kes üürivad 79 .

Samal ajal areneb avaliku ja erasektori osalejate geoökonoomiline roll. Täheldame majandus- ja julgeolekuvaldkonna üha suuremat lähenemist, kuna majanduslikud valikud on üha enam tingitud julgeolekuprobleemidest. Ootused riigi suhtes on muutumas ning kahe pöörde, avatud strateegilise autonoomia ja majandusliku vastupanuvõime poole püüdlemine nõuab asjakohaseid vahendeid ja oskusi. Teiselt poolt on jätkuv võimu hajumine koos suurte rahvusvaheliste korporatsioonide ülemaailmse tähtsuse suurenemisega proovikiviks riikide olemasolevale rollile majanduses, demokraatias ja ühiskonnaelus.

III.Tähtsaimad meetmevaldkonnad

Eespool kirjeldatud teemad mõjutavad otseselt kestlikkuse sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte, seades kahtluse alla kahe pöörde teostatavuse ja elujõulisuse. Seepärast nõuab kestliku Euroopa saavutamine 2050. aastaks juba praegu kooskõlastatud sekkumist kõikides poliitikavaldkondades. Tuginedes tulevikusuundade analüüsi protsessi tulemustele, esitatakse allpool kirjeldatud meetmevaldkondade lõikes ideed eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks.

1. Kestliku tuleviku jaoks sobiva uue Euroopa ühiskondliku kokkuleppe tagamine. EL peaks jätkuvalt julgustama liikmesriike arendama kaasavaid ja kvaliteetseid sotsiaalteenuseid, mis suurendavad inimeste suutlikkust anda oma panus majandusse ja ühiskonda, samal ajal realiseerides oma potentsiaali ja soove. See hõlmab ka sotsiaalpoliitika ajakohastamist, järgides sotsiaalsete investeeringute lähenemisviisi kogu eluringi jooksul. See hõlmab tööturul osalemise ja kaasatuse toetamist, sotsiaalkaitse täiendavat kohandamist mittestandardsete tööhõivevormide ja uute kliimaga seotud riskidega, piisava sotsiaalkaitse tagamist ning aktiivse kaasamise lähenemisviisi tööturule. Selles tuleks arvesse võtta uut demograafilist olukorda, selle probleeme (vananemine) ja võimalusi (pikaealisus). See tähendab ka rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike tõhusa integreerimise tagamist, et luua liikmesriikidele märkimisväärset eelarvetulu ja anda oluline panus demograafilistest muutustest tulenevate heaoluprobleemidega toimetulekuks. Sotsiaalsete näitajate pidev jälgimine, eelkõige kõige haavatavamate kodumajapidamiste puhul, on vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse vastu võitlemisel keskse tähtsusega. Uues ühiskondlikus kokkuleppes tuleks jõulisemalt keskenduda õiglasele ja kaasavale üleminekule, säilitada piirkondlikku ühtekuuluvust ning rakendada juhtpõhimõtetena põlvkondadevahelist õiglust ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist. Samuti peaks see rohkem keskenduma tervislikus keskkonnas elamisele kui olulisele avalikule hüvele ning tegelemisele vaimse tervise probleemide algpõhjustega, nagu sotsiaalne tõrjutus, diskrimineerimine ja kliimamuutuste mõju.

2. Ühtse turu võimaluste kasutamine, et edendada vastupanuvõimelist nullnetoheitega majandust. EL peaks jätkama oma koordineeritud raamistiku tugevdamist, et saavutada avatud strateegiline autonoomia, sealhulgas majanduslik julgeolek. Eelkõige peaksid EL ja selle liikmesriigid, tuginedes praeguse strateegilise sõltuvuse olemasolevale sõelumismehhanismile, arendama strateegilistes sektorites (nt tervishoid, toit, digitehnoloogia, energeetika, kosmos, vesi) edasi tulevaste sõltuvuste hindamisvahendeid. Samuti peaks EL paremini ja strateegilisemalt kasutama kaubanduse kaitsevahendeid, välisriigi subsiidiume käsitlevaid õigusnorme ja hangete instrumente. Ühtse turu laiendamine on ELi tulevase majandusliku jõu kaitsmisel keskse tähtsusega. Piisaval tasemel strateegiline teave ja ennetav juhtimine peaks tagama majanduskasvu soodustava õigusraamistiku tulevikukindluse, eelkõige ühtse turu jaoks 80 . Uuesti on vaja keskenduda 81 tõkete kõrvaldamisele ja kehtivate eeskirjade jõustamisele ökosüsteemides, millel on suurim üleminekupotentsiaal. Sellega peavad kaasnema jõulised ja eesmärgipärased konkurentsieeskirjad. Samuti on oluline stimuleerida kestlikke ärimudeleid ning tagada piisav toetus nullnetotehnoloogia kiireks väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. EL peaks ka jätkama kõigile turuosalistele võrdsete tingimuste tagamisega, järgides, et turulepääsu ja kõrgete kestlikkusstandardite vahel oleksid tugevad seosed. Toetust on vaja ka energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalike oluliste komponentide kiireks tootmiseks, näiteks seoses tooraine või nullnetotehnoloogiaga seadmetega.

3. ELi sise- ja välispoliitika vaheliste seoste tugevdamine, et hoogustada ka ELi pakkumist ja narratiivi ülemaailmsel tasandil. Geoökonoomika nõuab üha enam paindlike lähenemisviiside ja strateegiliste partnerluste ühendamist. Sellega seoses tuleks jätkata algatuse Global Gateway rakendamist strateegiliste projektidega seotud partnerluste edendamiseks, näiteks riikidega, kellel on probleeme energiasüsteemi ümberkujundamise või veega kindlustatusega. Sellised partnerlused peaksid stimuleerima uusi kohalikke väärtusahelaid, et meelitada ligi investeeringuid ning luua töökohti ja võimalusi noorematele põlvkondadele. Olemasolevale vabakaubanduslepingu mudelile tuginedes võiks uurida uusi, paindlikumaid ja sihipärasemaid partnerluslepingute sõlmimise võimalusi Euroopa naabruses, Aafrikas, Aasias või Ladina-Ameerikas. Nende lepingute ja algatuse Global Gateway vahelist sünergiat ja seoseid tuleb suurendada. Keskkonnahoidliku Atlandi-ülese turu loomine, et lihtsustada juurdepääsu stimuleerimiskavadele ja ennetada diskrimineerimist, toetaks keskkonnahoidlikke investeeringuid ja kestlikku tootmist. Lisaks peaks EL Euroopa tiimi lähenemisviisi kaudu tugevdama oma häält mitmepoolsetel foorumitel, mis on üleilmse kestlikkuse alaste jõupingutuste jaoks keskse tähtsusega, sealhulgas foorumitel, mis kujundavad kestliku rahastamise tulevikku (nt Bridgetowni algatus, Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi reformid). Samuti peaks EL jätkama jõupingutuste juhtimist, et saavutada kestliku arengu eesmärgid, 82 ja aitama kaasa arutelule nende tuleviku üle pärast 2030. aastat. Lisaks peaks EL olema eestvedajaks kogu maailma ühisvarade säilitamisel (bioloogiline mitmekesisus, pinnas, magevesi, ookeanid jne), sealhulgas tehnoloogia ja innovatsiooni (nii kõrg- kui ka madaltehnoloogia) rahastamise ja koostöö kaudu. Uurida tuleks kohanemist ja vastupanuvõimet käsitlevat uut rahastamiskorda, milles keskendutakse kõige haavatavamatele riikidele. Samuti peab EL tagama, et tema kliima-, keskkonna- ja energiapoliitikat kujundatakse ja rakendatakse kooskõlas ELi rahvusvaheliste eesmärkide ja kohustustega. See tähendab, et võetakse arvesse tema kaubanduspartnerite väljavaateid ning ELi õigusaktide mõju neile. Seda on võimalik saavutada aktiivsema dialoogi, teabevahetuse, diplomaatia (roheline, digi- või kultuuridiplomaatia) ning nende kavandamise ja rakendamise alase koostöö kaudu 83 . Samuti peaks EL jätkama Maailma Kaubandusorganisatsioonis aktiivset kaasamist oma Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikasse. Lisaks oma õigusraamistiku väljatöötamisele peab EL looma ulatuslikud rahvusvahelised liidud ja kokkulepped suure mõjuga ja kestlikkust võimaldavate kujunemisjärgus tehnoloogia, näiteks tehisintellekti kohta, tehes seda viisil, mis kajastab liidu väärtusi ja strateegilisi eesmärke ning tagab riskijuhtimise. Samuti peaks EL ühendama jõud sarnaselt meelestatud partneritega, et võidelda ohtude ja rünnete, näiteks desinformatsiooni vastu. Noorte tegevuskava tugevdamine ELi välistegevuses võib aidata suurendada väljaspool ELi elavate noorte põlvkondade toetust.

4. Toetus tootmise ja tarbimise kestlikumaks muutmisele. Tootmise poolel hõlmab see reforme ja investeeringuid kõigis liikmesriikides, et vähendada majanduse, eelkõige tööstusprotsesside ja energiamahukate sektorite CO2 heidet ja saastet, vähendada mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja minimeerida tarbimise ökoloogilist jalajälge. Samuti on keskse tähtsusega bürokraatia vähendamine, haldus- ja loamenetluste kiirendamine ning kohaliku toetuse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Vaja on ulatuslikke meetmeid, et tugevdada ELi veega varustatuse kindlust, tegeledes saastega ning põllumajanduse, energiatootmise, tööstuse ja kodumajapidamiste kasvavate nõudmistega. Väga olulised on meetmed veemajanduse parandamiseks (sealhulgas asjakohased hinnakujundus- ja jaotusmehhanismid), tõhus veekasutus, kestlike alternatiivsete allikate edendamine, veereostuse kõrvaldamine ja võrdse kättesaadavuse tagamine. Kestlikkuse poole püüdlemine nõuab muutusi ka inimeste käitumises, eelkõige kõige suurema CO2 jalajäljega inimeste käitumises, et minimeerida tarbimise ökoloogilist jalajälge. Oluline on ka õigete hinnasignaalide tagamine (nt CO2 hinnastamise, rohemaksude, keskkonnale kahjulike toetuste kaotamise või reformimise, keskkonnahoidlike stiimulite tugevdamise kaudu) koos kestlike toodete ja teenuste taskukohasuse ja kättesaadavuse kindlustamisega. Selleks et muuta ettevõtete strateegiaid ja ärimudeleid, peaks EL jätkama poliitika ja eeskirjade väljatöötamist, et jätkata võitlust kavandatud vananemise vastu ning edendada toodete parandamist müügijärgses kontekstis ja ringlust toetavat disaini. Asjakohaste analüüside põhjal võiks meetmete hulka kuuluda ka kõige keskkonnakahjulikumate tavade ja teenuste reklaamimise keelustamine. Kokkuvõttes võivad need elemendid olla tulevase laiema õigusraamistiku komponendid, võttes arvesse ELi majanduse pikaajalist ülemaailmset konkurentsivõimet, analüüsides põhjalikumalt poliitikakujundamise jaotuslikku ja territoriaalset mõju ning andes tulemuste kohta selgemat teavet, mis võiks aidata kavandada uusi meetmeid viisil, mis minimeerib võimalikku negatiivset mõju vaesusele ja ebavõrdsusele, ning millega nähakse ette kaasnevad poliitikameetmed, mis leevendavad sellist negatiivset mõju. Kõigis vanuserühmades tuleks tugevdada kestlike ja tervislike valikute ja eluviiside alast haridust ja teadlikkuse suurendamist.

5. Liikumine nn investeeringute Euroopa suunas, suurendades erasektori rahavooge, et toetada kahe pöörde tarbeks tehtavaid strateegilisi investeeringuid. Oluline on saavutada otsustavat edu pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu valdkonnas, et tagada kaksiküleminekuks vajalikud erasektori rahalised vahendid. Kestliku rahastamise vahenditest, nagu näiteks Euroopa rohelised võlakirjad, rahastatakse kestlikke strateegilisi ELi investeeringuid. Paindliku, kiire ja reageerimisvõimelise raamistiku loomine erasektori investeeringute edendamiseks ning positiivse ettevõtluskeskkonna tagamine on väga oluline, et EL oleks endiselt atraktiivne koht, kus investeerida nullnetoheitega majandusse ja ringmajandusse. Sellega seoses tuleks avaliku sektori rahastamist paremini kasutada erasektori investeeringute kiirendamiseks, eelkõige riskantsemate murranguliste kestlikkust puudutavate projektide puhul, sealhulgas nende laiendamiseks, ja asjaomase tootmisvõimsuse jaoks ELis. Eelkõige peaks Euroopa Investeerimispank, mis on maailma suurim avalik-õiguslik pank, tagama tugevama toetuse kaksikülemineku jaoks olulistele strateegilistele investeeringutele, nagu näiteks tooraine, keskkonnahoidliku tehnoloogia või biotehnoloogia, eelkõige tipptasemel projektide puhul. Samuti on oluline jätkata jõupingutusi, et lihtsustada Euroopa idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu asjakohastele ELi rahastamisallikatele. Erasektori rahavooge võivad aidata suurendada ka muud vahendid: maksusoodustused, keskkonnahoidlikud ja säästvad riigihanked ning avaliku ja erasektori partnerlused, mis motiveerivad tarnijaid kasutama kestlikke lahendusi, kommertskasutusele eelnevad hanked, koostöö valitsusväliste organisatsioonidega avalike teenuste osutamiseks või kodanike ja sidusrühmadega kaasava eelarvestamise jaoks. Era- ja avaliku sektori koostööd võiks aidata tihedamaks muuta ka segarahastamisstrateegiate laiendamine, näiteks parem vahendamine kontsessionääride poolt ning ELi ja liikmesriikide arenguasutuste suurem roll. Peale selle on oluline teha täiendavaid jõupingutusi, et lisada finantsstabiilsuse hindamisse kliimaga seotud riskid.

6. Riigieelarvete kohandamine kestlikkusega. Eelarvepoliitikat ja maksustamist on vaja kaksiküleminekuga kohandada, suunata vabu lisainvesteeringuid neid edendavatesse projektidesse ning anda tootjatele, kasutajatele ja tarbijatele õigeid hinnasignaale ja stiimuleid, samal ajal parandades riigi rahanduse jätkusuutlikkust. OECD rahvusvahelise maksustamise reformi rakendamine on esimene samm selles suunas, piirates võidujooksu äriühingu tulumaksumäärade alandamise suunas ja tagades, et hargmaised ettevõtted maksavad õiglase osa maksudest kõikjal, kus nad tegutsevad. EL peaks jätkama ülemaailmsete maksustamise vältimise vastaste strateegiate järgimist, mis toetaksid veelgi maksusüsteemide õiglust. Samuti peaks EL analüüsima, kuidas vähendada tööjõu maksukoormust ja minna üle muudele maksubaasidele, mis on majanduskasvule vähem kahjulikud, ka selleks, et vähendada ebavõrdsust elanikkonna vananemise ja uute töövormide kontekstis. Avaliku sektori vahendite parimal viisil kasutamiseks on äärmiselt oluline teha suuremaid jõupingutusi avaliku sektori kulutuste optimeerimiseks, parandades riigi rahanduse kvaliteeti ja ülesehitust ning suurendades avaliku sektori kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust. See hõlmab avaliku sektori suutlikkuse suurendamist andmete kogumisel ja analüüsimisel, et fiskaalmeetmeid paremini kavandada. Eelarvepoliitika peaks jätkuvalt keskenduma haavatavate kodumajapidamiste ja ettevõtete kaitsmisele, olles samal ajal taskukohane ja säilitades stiimulid kestliku käitumise tagamiseks. Arvestades eelarveprobleemide ebaühtlast mõju ning vajadust suurendada strateegilisi investeeringuid ja tagada ELi ühiste hüvede asjakohane rahastamine, tuleks uurida lisavõimalusi ühismeetmete võtmiseks.

7. Poliitika- ja majandusnäitajate edasine nihutamine kestliku ja kaasava heaolu suunas. Keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte võetakse juba arvesse nii avaliku kui ka erasektori osalejate otsustes, kuid nende kasutamine tuleks muuta veelgi tavapärasemaks. Sellega seoses tuleks SKPst kaugemale minevaid näitajaid edasi arendada ja lõimida need järk-järgult ELi poliitikakujundamisse. See aitab jälgida edusamme heaolu suunas, hõlbustada poliitilistest probleemidest teavitamist ning töötada välja strateegiad nende lahendamiseks inim- ja planeedikesksel viisil, samal ajal tagades, et majanduskasv ei hävita iseenda põhialuseid. Samuti tuleks teha lisatööd seirevahendite parandamiseks, töötades prognooside ja stsenaariumianalüüside tarbeks välja usaldusväärsed mudelipõhised näitajad (näiteks planeedi taluvuspiiride ning sotsiaalvaldkonna, keskkonna ja majanduse vastastikuse seose kohta) ning paremini lõimitavad hindamismudelid. Poliitikakujundamise jaoks teabe kogumiseks tuleb rahvamajanduse arvepidamise statistikastandardeid täiendada lisanäitajatega, et paremini kajastada majandustegevuse, inimeste heaolu ja keskkonna vastastikust sõltuvust. See puudutaks näiteks erinevaid viise, kuidas ressursside ammendumine ja keskkonnaseisundi halvenemine kahjustab inimeste heaolu ja majanduslikku julgeolekut ning vastupidi, majandustegevuse erinevat mõju keskkonnale. EL aitab jätkuvalt kaasa rahvusvahelise üldsuse aruteludele selle üle, kuidas majanduse ja keskkonna vahelisi seoseid saab rahvamajanduse arvepidamises ja keskkonnamajanduslikus statistikas metoodiliselt usaldusväärsel viisil arvesse võtta. Lisaks jätkab EL olemasoleva keskkonnamajandusliku arvepidamise kasutamise edendamist, et koguda teavet poliitikakujundamise tarbeks eri valdkondades, eelkõige edendades olemasoleva majandus- ja keskkonnastatistika integreerimist ning sotsiaalset arvepidamist, et paremini käsitleda sotsiaalset ebavõrdsust tulude jaotamisel.

8. Selle tagamine, et igaüks saab edukalt anda oma osa kestlikkusele üleminekusse. Vaja on pidevaid jõupingutusi, et suurendada tööturul osalemist kõikide elanikkonnarühmade, eelkõige naiste, puuetega inimeste, eakate, noorte ja muude alaesindatud rühmade hulgas, kes ei tööta, õpi ega osale koolitusel. Ebavõrdsusest tingitud lõhede kaotamise eesmärgil tuleks edendada investeeringuid kvaliteetsesse alusharidusse. Lisaks tehnilistele oskustele tuleks pöörata suuremat tähelepanu kestlikkuse alastele oskustele, digioskustele, kodanikupädevusele, vastupanuvõimealastele oskustele ja ettevõtlusoskustele. Elukestva õppe soodustamine, nt rohkema täiendus- ja kutseõppe kaudu, või uuenduslikud õpetamisviisid suurendaksid õppimise paindlikkust. Sellega peab kaasnema töökohtade ja töötingimuste kohandamine uut liiki töökohtade, põlvkondlike ootuste ja töötajate vajadustega. Avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühiskonna osalejate vahelist koostööd tuleks tugevdada juba loodud mehhanismide (nt oskuste paktid või oskuste akadeemiad) kaudu. Digitehnoloogiat tuleks kasutada hariduse ja koolituse rikastamiseks ja kohandamiseks ning kõigi jaoks õppimisvõimaluste suurendamiseks. Demograafiliste muutustega toimetulekuks vajab EL usaldusväärseid vahendeid, mille abil üksikasjalikult prognoosida oskuste ja tööjõuga seotud vajadusi peamistes sektorites. Talentide arendamise lõksudega tuleb tegeleda piirkondlikul tasandil, stimuleerides pakkumist ja nõudlust talentide järele sihipäraste meetmete abil ning koostöös tööandjate ja haridusasutustega. Selleks et kõrvaldada konkreetsed tööturulõhed ja demograafilised probleemid, peab EL rohkem ligi meelitama üleilmseid talente ning toetama talendireservide ja partnerluste loomist kolmandate riikidega. Sellega peab kaasnema päritolukogukondade toetamine ning hariduse ja koolituse kohandamine, et tõhustada integratsiooni. 

9. Demokraatia tugevdamine, sealhulgas suurendades kodanike tegevusvõimekust. Selleks, et saavutada üldsuse laialdane toetus kestlikkusele, on vaja suurendada Euroopa kodanike osalemist demokraatlikes aruteludes ja poliitikakujundamise protsessides, täiendades esindusdemokraatiat 84 . Poliitikakujundamise keskmes peaks olema põlvkondadesisene ja põlvkondadevaheline õiglus, kaasav osalemine ning kõikide kodanike tegevusvõimekus. Näiteks võib tulevikusuundade strateegilise analüüsi lõimimine poliitikakujundamisega aidata valitsustel võtta vastu riiklikku poliitikat, mis põhineb tulevasel jaotuslikul (sh põlvkondadevahelisel) mõjul, kehtestades strateegiad väga negatiivsete sotsiaalsete tulemuste realiseerumise tõenäosuse minimeerimiseks. Seetõttu on väga oluline suurem avatus otsuste tegemisel ning suutlikkus kodanikke paremini kaasata ja nendega suhelda. EL peaks pidevalt tugevdama oma suutlikkust kaitsta demokraatiat ja õigusriiki 85 . Väär- ja desinformatsiooni ning välissekkumise vastu võitlemiseks on olulised tõhusamad vahendid ja nende nõuetekohane jõustamine. Oluline on suurendada sotsiaalmeedia platvormide vastutust ja toetada sõltumatut meediat. Samuti tuleb optimeerida digiteerimise mõju demokraatiale, samal ajal käsitledes võimalikke negatiivseid aspekte (valimiste küberjulgeolek, vaenukõne levik ja radikaliseerumine). Hädavajalikud on ka avatud, tõhusad, koostalitlusvõimelised ja usaldusväärsed avalikud teenused. Seetõttu tuleb tugevdada kohalike institutsioonide ja muude osalejate, näiteks sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust. See nõuab ulatuslikke meetmeid, et tagada sellistele institutsioonidele vajalikud oskused ning rahalised ja tehnoloogilised vahendid, et aidata kaasa kaksiküleminekust tulenevatele võimalustele ja neist kasu saada 86 .

10. ELi valmisoleku- ja reageerimisvahendite tugevdamine, et täiendada elanikukaitset ühiskondliku ennetusega. Nagu on näidanud hiljutine pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, peab EL strateegiliselt prognoosima võimalikke katastroofilisi sündmusi ja valmistuma nende mõjuks. Tulevikusuundade strateegilise analüüsi ja seiresuutlikkuse, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemide jätkuv arendamine hõlbustab varajasel teabel põhinevat varakult reageerimist ning peaks andma tegevussuuna, millest lähtuksid liikmesriikide tulevased investeeringud ja rahastamine parema valmisoleku ja ennetamise eesmärgil. Euroopa andmeruumid, digiteisikud ja uued suhtlusviisid on suure hulga keeruka teabe paremaks mõistmiseks ja kasutamiseks väga olulised. Samuti tuleks pidevalt tugevdada ELi suutlikkust kriisidele kiiresti ja tõhusalt reageerida. Näiteks tagab ühtse turu hädaolukorra mehhanism kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise, suurendades läbipaistvust ja koordineerimist kriiside ajal. Kriitilise tähtsusega üksuste vastupanuvõime seisukohast on otsustava tähtsusega vastupanuvõimet käsitlevate ELi direktiivide ja nõukogu soovituste rakendamine 87 . Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust tuleks veelgi edasi arendada, et sellest saaks põhiline sõlmkeskus, mis ühendab kõiki asjaomaseid ELi kriisiohjes osalejaid (nt HERA) ja tugevdab operatiivset valmisolekut tulevasteks hädaolukordadeks 88 . Tugevdada tuleks mitmesuguseid olemasolevaid vahendeid ja mehhanisme, mis on elanikukaitse, rände, tervishoiu, toidu ja vee valdkonnas vastupanuvõime seisukohast keskse tähtsusega, ning nendevahelist sünergiat ja koostööd. EL peaks olema ka paremini valmistunud katastroofide ja kliimaga seotud sundümberasustamistega toimetulekuks. Lisaks vastupanuvõime alastele meetmetele peab EL hindama ja ennetama ohte, valmistuma ohtudeks ja neid juhtima süsteemse lähenemisviisi „üks planeet, üks tervis“ kohaselt. Peale selle tuleks toetada ühtsete menetluste väljatöötamist, tugevdades või luues uusi valdkondadevahelisi sidemeid kõigi tasandite asjakohaste ametiasutustega, samuti erasektoriga, sealhulgas riskijuhtide ja kindlustusandjatega. Tuleks uurida võimalusi katastroofiohu rahastamise kättesaadavuse edasiseks suurendamiseks.

IV.Kestlikkusele ülemineku lubaduse täitmine

Kestlikkusele üleminek põhineb kolmeosalisel lubadusel: heas seisundis planeet ja elujõuline keskkond, majanduskasv, mis on lahutatud ressursikasutusest ja keskkonnaseisundi halvenemisest, ning kinnitus, et mitte kedagi ja mitte ühtegi kohta ei jäeta kõrvale. Kuna EL jätkab ajaloolise tähtsusega ümberkujundamist, on positiivse visiooni loomine ning võimaluste nägemise ja optimismi säilitamine väga oluline, et luua keerulistes oludes ulatuslik demokraatlik toetus vajalikele muutustele ja kompromissidele. Käesolevas aruandes kirjeldatakse peamisi valdkondi, kus meetmeid on väga vaja, et saavutada kestlikkusele üleminek ning tugevdada seoseid selle keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel.

Kestlikkuse asetamine ELi avatud strateegilise autonoomia keskmesse on väga oluline, et võimaldada Euroopal loetletud lubadusi täita. Eurooplaste praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks tähendab see tervemana elatud ja pikemat elu, isiklikku ja ametialast eneseteostust ning suuremat sõnaõigust tuleviku suhtes, mida nad soovivad. ELi ettevõtjate jaoks tähendab see nullnetoheitega majandusest tuleneva esmategutseja eelise ärakasutamist ning maailma tasandil väljapaistvaid kestlikke tooteid ja teenuseid. Maailma teiste piirkondade jaoks tähendab see koostööst ja kestlikust arengust kasusaamist.

(1)

     Teatis tugineb Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruandele „Towards a fair and sustainable Europe 2050: social and economic choices in sustainability transitions“ (Õiglase ja kestliku Euroopa suunas aastaks 2050. Sotsiaalsed ja majanduslikud valikud kestlikkusele üleminekul), mis põhineb terviklikul tulevikusuundade analüüsi protsessil. Alustuseks koostati selles tulevikusuundade analüüsi stsenaariumid, milles kirjeldatakse alternatiivseid versioone ELi kestlikust tulevikust 2050. aastaks. Iga stsenaariumi puhul tuletati kestlikkusele ülemineku teed, kasutades tagasivaatava prognoosimise koosloome meetodit. See võimaldas teha kindlaks uued alternatiivsed tavad ja struktuurid ning kaotada järk-järgult 2050. aastaks senised mittekestlikud tavad ja struktuurid, sealhulgas analüüsida kompromisse, kitsaskohti ja koostoimet üleminekuteedel. Erinevate muutuste mudelite valdkondadevahelise analüüsi teel tehti kindlaks kriitilise tähtsusega valdkonnad, mis võimaldavad põhjalikke muutusi kestlikkuse suunas. Tulevikusuundade analüüsi protsess hõlmas ka konsulteerimist ekspertide ja sidusrühmadega, arutelusid komisjoni talituste, ametite ja ühisettevõtetega, tagasisidekorje avaldamist, arutelusid institutsiooniliste partnerite (Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteem) ja liikmesriikidega.

(2)

     2022. aasta aruandes tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta keskenduti Euroopa kaksikülemineku koosmõjule uues geopoliitilises kontekstis. 2021. aasta aruandes käsitleti olulisi suundumusi, mis mõjutavad ELi avatud strateegilist autonoomiat ja tegutsemisvabadust järgmistel aastakümnetel. 2020. aasta aruandes analüüsiti ELi toimetulekuvõimet neljas mõõtmes: sotsiaalvaldkond ja majandus, geopoliitika, rohemõõde ja digimõõde.

(3)

     USA riikliku julgeoleku nõuniku Jake Sullivani sõnavõtt Ameerika majandusjuhtimise uuendamise kohta Brookings Institutionis 27. aprillil 2023.

(4)

     36 % maailma elanikkonnast elab riikides, mis mõistsid Venemaa aktiivselt hukka ja kehtestasid sellele sanktsioonid, ligikaudu üks kolmandik riikides, mis on jäänud neutraalseks, ning lõpuks elab 32 % riikides, kus valitsus toetas Venemaa tegevust või narratiivi. Howey, W. (2022), Russia can count on support from many developing countries (Venemaa võib loota paljude arengumaade toetusele), https://www.eiu.com/n/russia-can-count-on-support-from-many-developing-countries/

(5)

      EDGAR – ülemaailmsete atmosfääriuuringute heitkoguste andmebaas , Euroopa Komisjon.

(6)

     G7 ülemaailmse taristu- ja investeerimispartnerluse (mille alla kuulub ka ELi algatus Global Gateway) eesmärk on reageerida madala ja keskmise sissetulekuga riikide nõudlusele kvaliteetse taristu rahastamise järele.

(7)

   Cambridge’i Ülikooli Jätkusuutlikkuse Juhtimise Instituut (CISL), 2022, https://www.cisl.cam.ac.uk/competitive-sustainability-index . 

(8)

   Nullnetotööstuse määrus, COM(2023) 161 final.

(9)

   Euroopa majandusjulgeoleku strateegia, JOIN(2023) 20 final.

(10)

     Investeerimisvajaduste hindamine ja rahastamisvõimalused ELi nullnetotehnoloogia tootmise võimsuse tugevdamiseks, SWD(2023) 68 final.

(11)

   Hispaania on töötanud kogu ELi hõlmava tulevikusuundade analüüsi võrgustiku raames koos teiste liikmesriikidega välja spetsiaalse kava praeguse ja tulevase sõltuvuse analüüsimiseks neljas elutähtsas sektoris (energeetika, digitehnoloogia, tervishoid ja toit), tuginedes ka komisjoni pakutud metoodikale (vt SWD (2021) 352 final, SWD(2022) 41 final, WP2023/14). Selles töös antakse soovitusi ELi avatud strateegilise autonoomia, sealhulgas majandusliku julgeoleku ja ülemaailmse juhtpositsiooni tugevdamiseks 2030. aastaks.

(12)

     Elderson, F., 2023, https://www.ecb.europa.eu/press/blog/date/2023/html/ecb.blog230608~5cffb7c349.en.‌html . 

(13)

     Kasutatud metoodika üksikasjad, andmeallikad, lisatulemused ja tundlikkusanalüüs on esitatud dokumendis „Health-adjusted income: complementing GDP to reflect the valuation of life expectancy“ (Tervisenäitajatega kohandatud sissetulek: SKP täiendamine, et kajastada oodatava eluea väärtust), Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne, JRC134152, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC134152.

(14)

     ELi sisese jalajäljega mõõdetakse omamaise tootmise ja tarbimise keskkonnamõju olelusringil põhinevate näitajate kogumi abil.

(15)

   „Consumption footprint and domestic footprint“ (Tarbimise jalajälg ja ELi sisene jalajälg), Euroopa Komisjon, 2023,  https://doi.org/10.2760/218540 . 

(16)

     „Zero pollution – Outlook 2022“ (Nullsaaste 2022. aasta väljavaatearuanne), Euroopa Komisjon, 2022, https://doi.org/10.2760/39491 .

(17)

     Maailma Toiduprogramm, https://www.wfpusa.org/drivers-of-hunger/food-waste/ , 12. juuni 2023. aasta versioon.

(18)

   Vt näiteks „Versailles Statement: The crucial decade for energy efficiency“ (Versailles’ deklaratsioon: energiatõhususe jaoks otsustav kümnend), 8. juuni 2023, https://iea.blob.core.windows.net/assets/2de1ef68-c97a-4fdb-b8be-fb12b693893e/IEA8thGlobalConferenceonEnergyEfficiency_JointStatement.pdf . 

(19)

     Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm, 2023, https://www.ipcc.ch/report/ar6/syr/ . 

(20)

     Binder, M. ja Blankenberg, A. K., 2017, https://doi.org/10.1016/j.jebo.2017.03.009 . 

(21)

     France Jagers, S. C., Martinsson, J. ja Matti, S., 2019, https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/14693062.2018.1470963. 

(22)

     SWD (2023) 68 final ja COM/2022/438 final. Peale selle on aastatel 2023–2030 vaja kokku 92 miljardit eurot nullnetotööstuse määruse jaoks.

(23)

     ELi ja Ühendkuningriigi koondnäitajad; Naumann, G. ja teised, 2021, https://doi.org/10.1038/s41558-021-01044-3 . 

(24)

     ELi ja Ühendkuningriigi koondnäitajad; Dottori, F. ja teised, 2023, https://doi.org/10.1038/s41558-022-01540-0 . 

(25)

     Praegu on ELis kindlustatud vaid umbes veerand kliimaga seotud katastroofikahjudest. Vt Euroopa Keskpank, EIOPA, 2022, https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/ecb.policyoptions_EIOPA~‌c0adae58b7.en.pdf . 

(26)

     Maailmapank, 2021, http://hdl.handle.net/10986/35686 . 

(27)

     „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020) 456 final.

(28)

     Euroopa Kaitseagentuur, 2022, https://doi.org/10.2836/97270 . 

(29)

   Põhineb Ukraina valitsuse, Maailmapanga Grupi, Euroopa Komisjoni ja ÜRO ühisel hinnangul. Allikas: Maailmapank, „Ukraina kahjustuste ja vajaduste kiirhindamine: veebruar 2022–veebruar 2023“.

(30)

     Rahvastiku vananemist käsitlev 2021. aasta aruanne, Euroopa Komisjon, 2021, https://doi.org/10.2765/84455 . 

(31)

     „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“, COM(2021) 251 final.

(32)

     Euroopa Investeerimispank, 2023, https://doi.org/10.2867/307689 . 

(33)

Allikas: Eurostat, maksebilanss (BPM6), jooksev- ja kapitalikonto. Võrdlusperiood: 2013–2022. Andmed 28. juuni 2023. aasta seisuga.

(34)

     Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Credit to the non-financial sector (mittefinantssektori krediidi kättesaadavus) (bis.org) , ajakohastatud 27. veebruaril 2023. 

(35)

     Vt EKP laenukasutuse kulu koondnäitaja, mis suurenes 2023. aasta aprillis aastases arvestuses 1,83 protsendipunkti.

(36)

     Schnabel, I., 2023, https://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2023/html/ecb.sp230110~21c89bef1b.en.html . 

(37)

     Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, 2017, https://doi.org/10.2839/538402 . 

(38)

     Euroopa Investeerimispank, 2023, https://doi.org/10.2867/307689 . 

(39)

     Energiatehnoloogia strateegiline kava, Euroopa Komisjon, 2018,  https://doi.org/10.2777/04888 . 

(40)

     Kehvade tulemustega PISA testide osakaal lugemises (22,5 %), matemaatikas (22,9 %) ja loodusteadustes (22,3 %) on endiselt palju suurem kui ELi 2030. aasta eesmärk, milleks on kuni 15 %, ning võrreldes 2015. aasta arvestusega on see osakaal suurenenud. Vt Euroopa Komisjon, 2022, https://www.doi.org/10.2766/117416 . 

(41)

     „Covid-19 learning deficits in Europe“ (COVID-19 kriisist tingitud õppimispuudujäägid Euroopas), Euroopa Komisjon, 2023, https://doi.org/10.2766/881143 . 

(42)

   „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“, COM(2023) 32 final.

(43)

     Eurostat, 2022,  https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20220330-1 . 

(44)

     Kestlikkusalane pädevus viitab omavahel seotud teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtuste kogumile, mis võimaldab vastavalt kontekstile maailmas tõhusalt ja fokusseeritult tegutseda kestlikkusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Vt Euroopa Komisjon, 2022, https://doi.org/10.2760/13286 . 

(45)

     Euroopa Investeerimispank, 2023, https://doi.org/10.2867/307689 .

(46)

     Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2022, Euroopa Komisjon, 2022,  https://www.doi.org/10.2766/117416 . 

(47)

     Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/HLTH_SILC_17__custom_6521084/default/table?‌lang=en, andmed 2023. aasta juuni seisuga.

(48)

   „World Happiness Report“ (Maailma õnne aruanne), Helliwell, J. F. ja teised (Eds.), 2023, ISBN 978-1-7348080-5-6.

(49)

     „The future of food and agriculture“ (Toidu ja põllumajanduse tulevik), FAO, 2022, https://doi.org/10.4060/cc0959en . 

(50)

     2021. aastal mõjutas energiaostuvõimetus, mida mõõdetakse suutmatusega tagada kodus piisav toasoojus, 6,9 % kogu ELi elanikkonnast ja see näitaja tõenäoliselt suureneb. Vt Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/bookmark/‌8f6604d8-6581-4f7b-adde-7a9e53a28caf?lang=en , andmed 2023. aasta juuni seisuga.

(51)

     Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Quality_of_life_indicators_-_‌natural_‌and_living_environment , andmed 2022 aasta septembri seisuga.

(52)

ESPON (2022), CLIMATE, „Updating and integrating climate data sets and maps“ (Kliimaalaste andmekogumite ja kaartide ajakohastamine ja integreerimine).

(53)

     Euroopa Komisjon, bioloogilise mitmekesisuse teadmuskeskus, 2023,  https://knowledge4policy.ec.europa.eu/foresight/who-can-afford-digital-green-transition_en . 

(54)

     France Stratégie, Pisani-Ferry, J. ja Mahfouz, S., 2023, https://www.strategie.gouv.fr/publications/‌incidences-economiques-de-laction-climat.  

(55)

     „Ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“, SWD(2022) 24 final.

(56)

     „Fairness, inequality, and intergenerational mobility“ (Õiglus, ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline liikuvus), Euroopa Komisjon, 2023, 2652/SP529.

(57)

     Eurostat, 2022, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Living_conditions_in_‌Europe_-_income_distribution_and_income_inequality , andmed 2022. aasta novembri seisuga.

(58)

     „Fairness, inequality, and intergenerational mobility“ (Õiglus, ebavõrdsus ja põlvkondadevaheline liikuvus), Euroopa Komisjon, 2023, 2652/SP529.

(59)

     Eurofound, Darvas, Z. ja Midões , C., 2021, https://doi.org/10.2806/129514 .

(60)

     Lipps, J. ja Schraff, D., 2021, https://doi.org/10.1111/1475-6765.12430 .

(61)

     Eurostat, 2022, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Living_conditions_in_‌Europe_-_income_distribution_and_income_inequality&oldid=528159 , andmed 2022. aasta novembri seisuga.

(62)

     France Stratégie, Pisani-Ferry, J. ja Mahfouz, S., 2023, https://www.strategie.gouv.fr/publications/‌incidences-economiques-de-laction-climat .

(63)

     „Future of Europe“ (Euroopa tulevik), Euroopa Komisjon, 2022, 2554/SP517.

(64)

     OECD, 2020, https://doi.org/10.1787/c3e5cb8a-en . 

(65)

     OECD, 2015, https://doi.org/10.1787/9789264235120-en . 

(66)

     Thiery, W. ja teised, 2021, https://doi.org/10.1126/science.abi7339 .

(67)

     Stress, mida kogevad inimesed, kelle otsest ümbrust mõjutavad negatiivsed keskkonnamuutused.

(68)

     Marciano, L. ja teised, 2022, https://doi.org/10.3389/fpubh.2021.793868 . 

(69)

     Hickman, C. ja teised, 2021, https://doi.org/10.1016/S2542-5196(21)00278-3 . 

(70)

     „Future of Europe“ (Euroopa tulevik), Euroopa Komisjon, 2022, 2554/SP517.

(71)

     Vt muu hulgas Lipps, J. ja Schraff, D., „Regional inequality and institutional trust in Europe“ (Piirkondlik ebavõrdsus ja institutsionaalne usaldus Euroopas), European Journal of Political Research, 60. kd, nr 4, 2021. 

(72)

     V-Dem Institute (Göteborgi Ülikool), 2023, https://www.v-dem.net/documents/29/V-dem_‌democracyreport2023_lowres.pdf . 

(73)

   Sitra, Dufva, M. ja Rekola, S., 2023, ISBN 978-952-347-302-7.

(74)

     RECONNECT EUROPE, Briatte, F. ja teised, 2020, https://reconnect-europe.eu/wp-content/uploads/‌2020/05/D6.1.pdf . 

(75)

     „Future of Europe“ (Euroopa tulevik), Euroopa Komisjon, 2022, 2554/SP517.

(76)

     Kallutatud algoritmid viitavad algoritmide kalduvusele luua väljundeid, mis põhjustavad ebasoodsa olukorra teatavatele rühmadele, näiteks naistele või etnilistele vähemustele. Vt Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, 2022, https://doi.org/10.2811/25847 .

(77)

     „The geography of EU discontent and the regional development trap“ (ELi rahulolematuse geograafia ja regionaalarengu lõks), Euroopa Komisjon, WP 03/2023.

(78)

     Komisjoni aruanne nõukogu soovituse (milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele) rakendamise kohta, COM(2023) 43 final.

(79)

     Eurofound, 2023, https://doi.org/10.2806/715002 . 

(80)

     Tulevikukindluse platvormi arvamus teemal „Ühtse turu jaoks tulevikukindla õigusraamistiku tagamine“.

(81)

     „30 aastat ühtset turgu“, COM(2023) 162 final.

(82)

     „Kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisel tehtud edusammude ELi tasandi vabatahtlik läbivaatamine“, COM(2023) 700 final.

(83)

     „ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna vaheliste suhete uus tegevuskava“, JOIN(2023) 17 final.

(84)

     Teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm, 2023, „Opinion on democracy in the digital age“ (Arvamus demokraatia kohta digitaalajastul).

(85)

     Selle aasta lõpus esitab komisjon demokraatia kaitse paketi, et tugevdada Euroopa demokraatia tegevuskava raames võetavaid meetmeid vabade ja õiglaste valimiste edendamiseks, desinformatsiooni vastase võitluse tõhustamiseks ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse toetamiseks. 

(86)

     Näiteks tulevase algatusega „ComPAct“ on ette nähtud Euroopa haldusruumi tõhustamine.

(87)

     14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2557&qid=1689186562481 . 

(88)

 „Strategic crisis management in the EU“ (Strateegiline kriisiohje ELis), Euroopa Komisjon, 2022,  https://doi.org/10.2777/517560 .