EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.6.2023
COM(2023) 356 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
Esimene iga kahe aasta järel esitatav aruanne teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi rakendamise kohta
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.6.2023
COM(2023) 356 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
Esimene iga kahe aasta järel esitatav aruanne teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi rakendamise kohta
1.Sissejuhatus
Praeguses üleilmses olukorras, mida iseloomustavad kasvanud geopoliitilised pinged ja neist tulenev maailma tarneahelate suurem killustatus, seisab Euroopa Liidu ees ülesanne mitmekesistada ja asendada kriitilise tähtsusega toorainete ja puhta energia tarneallikaid. Samuti peab Euroopa Liit tihedas koostöös usaldusväärsete partneritega suurendama oma tehnoloogilist suveräänsust, et seeläbi tagada oma avatud strateegiline autonoomia.
Rohelise kokkuleppe tööstuskavas 1 tunnistatakse vajadust järgmisel kümnendil oluliselt suurendada nullnetotoodete ja -energiavarustuse tehnoloogilist arendamist, tootmist ja kasutuselevõtmist. Euroopa on innovatsiooni valdkonnas esirinnas ja tema teadlased kuuluvad maailma tippude hulka. Neile tugevatele külgedele tuginedes teeb komisjon nullnetotehnoloogia väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks partneritega koostööd, rakendades avatud, kuid kindlameelset lähenemisviisi.
Oma teatises teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta 2 esitas komisjon strateegia rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö süvendamiseks, mis põhineb avatusel ning põhiõiguste ja -väärtuste järgimisel. Nõukogu kinnitas veel kord ELi pühendumust avatusele rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös, taotledes samal ajal võrdseid võimalusi ja tasakaalustatud vastastikust avatust, 3 ning Euroopa Parlament rõhutas vajadust arendada reeglitel põhinevat mitmepoolset koostööd, milles teadusuuringutel ja innovatsioonil peaks olema keskne roll 4 .
Üldist lähenemisviisi käsitlevat teatist rakendatakse üksikute riikidega tehtava kahepoolse koostöö kohandamise kaudu, seades eesmärgi saavutada vastastikune avatus ja võrdsed võimalused. Samal ajal toetatakse üldist lähenemisviisi käsitlevas teatises mitmepoolsete partnerlussuhete sisseseadmist, et leida uusi lahendusi üleilmsetele probleemidele ja suurendada ELi vastupanuvõimet. See võimaldab rakendada ELi strateegiat „Global Gateway“, 5 mille eesmärk on suurendada kogu maailmas investeeringuid digitaliseerimisse, kliimasse ja energiasse, transporti, tervishoidu, haridusse ja teadustegevusse.
Käesolev aruanne on esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne, milles käsitletakse edusamme üldist lähenemisviisi käsitleva teatise eesmärkide saavutamisel. Selles antakse ülevaade ELi positsioonist rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös eri teemavaldkondades. Aruandes käsitletakse ka teadusdiplomaatiat, mille kaudu integreeritakse teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse 6 .
2.ELi jätkuv pühendumus rahvusvahelisele avatusele ja põhiväärtustele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas
|
EL töötas välja teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas järgitavate põhimõtete ja väärtuste ühtse kogumi ning alustas partnerriikidega ja rahvusvaheliste foorumitega mitmepoolset dialoogi rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös järgitavate väärtuste ja põhimõtete üle. EL kinnitas veel kord oma kindlat kavatsust olla rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös avatuse säilitamisel eeskujuks, kehtestades samal ajal vajaduse korral piiravaid meetmeid. ELis rakendati edukalt uued sätted, mis käsitlevad kolmandate riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“. |
2.1 Rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös järgitavad väärtused ja põhimõtted
Üldist lähenemisviisi käsitlevas teatises märgitakse, et rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö aluseks olevaid põhiväärtusi ja põhimõtteid tuleks mitmepoolse dialoogi raames arutada rahvusvaheliste partneritega. See lähenemisviis kiideti heaks kolmes nõukogu dokumendis, milles on esitatud nõukogu järeldused teadusuuringute ja innovatsiooni kohta, 7 ning Marseille’ deklaratsioonis 8 rahvusvahelise koostöö kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Komisjon korraldas 8. juulil 2022 mitmepoolse dialoogi avakoosoleku virtuaalses formaadis. Koosolekul osalesid 46 riigi 9 ning mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja Euroopa sidusrühmade organisatsiooni esindajad.
Dialoogi peetakse teadusuuringute ja innovatsiooni väärtustele ja põhimõtetele 10 pühendatud seminaride kaudu, mille eesmärk on arutada ühist terminoloogiat, jagada praktilise rakendamise kogemusi ja teha kindlaks head tavad. Arutelude aluseks on Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakt 11 ning töö rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7, G20, ülemaailmne teadusnõukogu, OECD ja UNESCO. Seminaride tulemused konsolideeritakse kokkuvõtete tegemise koosolekutel, mis peetakse 2023. aasta jooksul, ja ministrite tasandi üritusel, mis toimub 2024. aastal ning millest võtavad osa mitmepoolses dialoogis osalevate riikide ja organisatsioonide esindajad.
EL on olnud eriti aktiivne ka akadeemilise vabaduse kaitsmisel, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu rahastatud projekti Inspireurope+ raames. Projekti eesmärk on hõlbustada riikidevahelist koostööd, tugevdades ja levitades häid tavasid nende teadlaste toetamisel, kes on ohus – näiteks COVID-19 pandeemia tagajärgede tõttu, de facto Talibani režiimi poolt Afganistani jõuga ülevõtmise tõttu või riigisisese represseerimise või Venemaalt sunnitud lahkumise tõttu, mis on tingitud nende vastuseisust Ukraina-vastasele agressioonisõjale 12 .
EL on esirinnas avatud teaduse tavade edendamisel ja kasutuselevõtmisel rahvusvaheliste koostööalgatuste, näiteks Euroopa avatud teaduse pilve kaudu. Euroopa avatud teaduse pilve algatus on seotud ka piirkondadevahelise ja kahepoolse koostööga; näiteks uuritakse võimalikke sidemeid Aafrika avatud teaduse platvormiga. EL aitab kaasa ka rahvusvahelisele ühtlustamisele ja koostööle avatud teaduse valdkonnas, olles G7 selleteemalise töörühma kaasjuht. Teaduslike teadmiste ja uurimisandmete avatud jagamiseks ning teadusuuringute hindamise muutmise aluspõhimõtete väljatöötamiseks, näiteks teadusuuringute hindamise edendamise koalitsiooni raames, tuleb poliitikat, eeskirju ja meetmeid rahvusvahelisel tasandil veelgi ühtlustada.
Teadusdiplomaatial 13 on tänapäeval üha suurem roll järgmiste tegurite tõttu: ülemaailmsete probleemide kasvav keerukus, surve maailma ühisvaradele, kujunemisjärgus tehnoloogia mõju, ülemaailmne julgeolekuolukord, eelkõige seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu, ning püüdlus saavutada ELi avatud strateegiline autonoomia ja tehnoloogiline suveräänsus. ELi teadusdiplomaatia raames tehtavad jõupingutused on endiselt suuresti koordineerimata; neil puudub koostoime ja kogu ELi hõlmav lähenemisviis 14 .. Kiiresti muutuvas geopoliitilises, teaduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, kus teised rahvusvahelised osalejad kasutavad teadusdiplomaatiat märksa sihipärasemalt, muudavad need puudused meid haavatavamaks.
Oma järeldustes üldise lähenemisviisi kohta ja Euroopa teadusruumi edaspidise juhtimise kohta kutsus nõukogu komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles töötama välja Euroopa teadusdiplomaatia tegevuskava. Euroopa teadusruumi foorumi üldise lähenemisviisi allrühmas ja eri sidusrühmadega peetud arutelude põhjal pandi paika teadusdiplomaatia neli sammast, 15 millest lähtutakse nii ELi institutsioonides kui ka asjaomaste sidusrühmadega peetavates aruteludes.
2.2. Programmi „Euroopa horisont“ rahvusvaheline mõõde ja programmiga ühinemise poliitika
Rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on hädavajalik selleks, et tagada juurdepääs talentidele, teadmistele, taristutele ja turgudele kogu maailmas, tulemuslikult lahendada ülemaailmseid probleeme ja täita ülemaailmseid kohustusi. EL on teadusuuringute ja innovatsiooni rahvusvahelistumise oluline katalüsaator, sest ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ meelitab ligi tippteadlasi, novaatoreid ja teadmismahukaid ettevõtted 16 .
Avatus maailmale on programmi „Euroopa horisont“ üks olulisi tunnusjooni. Koostööprojektides võivad osaleda partnerid kõikjalt maailmast. Kui madala ja keskmise sissetulekuga riikidest pärit partneritel on (väheste eranditega) automaatselt õigus saada toetust ELi rahalistest vahenditest, siis tööstusriikide puhul eeldatakse üldjuhul projektidesse oma vahenditega panustamist.
Programmi „Euroopa horisont“ kahes esimeses kaheaastases tööprogrammis (2021–2022 ja 2023–2024) soodustas ligikaudu 21 % kõigist teaduskoostöö teemadest otseselt rahvusvahelist koostööd. Käivitati ka konkreetsed algatused, mis on suunatud koostööle Aafrika ja Vahemere lõunakalda riikidega. Marie Skłodowska-Curie meetmed on programmi „Euroopa horisont“ kõige rahvusvahelisem komponent 17 ning need on olulised teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide rahvusvaheliste partnerluste loomisel. Marie Skłodowska-Curie meetmete raames doktoriõppe stipendiumit saavatest teadlastest 38 % on pärit väljastpoolt ELi 18 . Programmi „Euroopa horisont“ missioonidel, mis on muu hulgas seotud ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, on tugev rahvusvaheline mõõde 19 (vt 4. jagu).
Programmi „Euroopa horisont“ raames on EL jätkuvalt rahastanud kolmandatest riikidest pärit kasutajate riikidevahelist juurdepääsu teadustaristutele, sealhulgas komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatavatele taristutele 20 . EL edendab rahvusvahelise juurdepääsu programme G7 kõrgemate ametnike rühmas, mis käsitleb ülemaailmseid teadustaristuid 21 . 2022. aastal toetasid komisjon ja liikmesriigid Brno deklaratsiooni, 22 mille eesmärk on edendada teadustaristute ülemaailmset ökosüsteemi.
Kui varasemate raamprogrammidega võisid ühineda Euroopa Liidu naaberriigid, siis programmi „Euroopa horisont“ puhul pakutakse esmakordselt ühinemisvõimalust kõikjal maailmas asuvatele kolmandatele riikidele, kellel on hea teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonisuutlikkus 23 ning kes jagavad ELiga ühiseid väärtusi. Uus-Meremaa on esimene EList kaugemal asuv riik, kellega peetud läbirääkimised programmiga ühinemiseks jõudsid lõpule 2022. aasta detsembris. Käimas on läbirääkimised Kanadaga ja Korea Vabariigiga peetavate läbirääkimiste alustamine kuulutati välja 2023. aasta mais peetud ELi-Korea tippkohtumisel. Kaalutakse ka läbirääkimiste alustamist Jaapaniga.
ELi naabruses on programmiga „Euroopa horisont“ võimalik ühineda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmeteks olevatel kolmandatel riikidel, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, samuti ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ning Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riikidel. Praeguseks on programmiga ühinenud 16 riiki: Albaania, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Fääri saared, Gruusia, Iisrael, Island, Kosovo*, Moldova Vabariik, Montenegro, Norra, Põhja-Makedoonia, Serbia, Tuneesia, Türgi ja Ukraina 24 . EL jätkab tööd selle nimel, et viia lõpule Ühendkuningriigi ühinemine programmiga. Samuti on käimas ametlikud läbirääkimised Marokoga.
3.ELi teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi tasakaalustamine võrdsete võimaluste ja vastastikkuse tagamiseks
|
EL kavandas ühised kohustused, mida täidetakse koos prioriteetsete partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, India, Vahemere lõunakalda riigid ja Aafrika Liit, ning mis seisnevad raamtingimuste rakendamises eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja edendada ühiseid väärtusi (vt lähemalt 5. jaost). Komisjon rakendas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse 25 artikli 22 lõikeid 5 ja 6, et kaitsta ELi strateegilisi varasid, huve, autonoomiat või julgeolekut. Komisjon töötas välja välist sekkumist käsitlevad suunised, teadmiste väärindamise juhtpõhimõtted, intellektuaalse vara haldamise tegevusjuhised ja standardimist käsitlevad tegevusjuhised 26 . |
COVID-19 pandeemia ja kiiresti muutuv geopoliitiline olukord on toonud esile suured riskid, mis on seotud ELi sõltuvusega mitmes strateegilises sektoris 27 . Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu sellele, kuidas tehnoloogiline suutlikkus peamiste majandusosaliste vahel jaotub 28 . Tehnoloogiline suveräänsus eeldab nii kriitilise tähtsusega tehnoloogia väljatöötamiseks, kasutamiseks ja mõistmiseks vajalikke teaduslikke teadmisi kui ka juurdepääsu komponentidele ja materjalidele, mis on vajalikud selleks, et tehnoloogia jõuaks laborist turule 29 .
Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõige 5 võimaldab ELi strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeoleku kaitseks piirata osalemist õigussubjektidega, kes asuvad liikmesriikides või tööprogrammis osutatud ühinenud riikides või muudes kolmandates riikides. Piiranguid võib kohaldada ka üksuste suhtes, mis asuvad küll rahastamiskõlblikes riikides, kuid mida otseselt või kaudselt kontrollib rahastamiskõlbmatu riik või rahastamiskõlbmatus riigis asuv üksus. 2021.–2022. aasta tööprogrammis piirati osalemist artikli 22 lõike 5 alusel 49 teema puhul ja 2023.–2024. aasta tööprogrammis 31 teema puhul, mis moodustavad vastavalt 4 % ja 3,5 % nende tööprogrammide eelarvest 30 . Artikli 22 lõike 5 sätteid rakendati kvantuuringute, kosmose ja kriitilise tähtsusega toorainetega seotud teemade puhul. Artikli 22 lõike 5 rakendamine on erandlik ja nõuetekohaselt põhjendatud.
Kui see on asjakohane ja igakülgselt põhjendatud, võimaldab programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõige 6 lisada täiendavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, et võtta arvesse meetme konkreetseid poliitikanõudeid või laadi ja eesmärke. Komisjon on seda artiklit kohaldanud kolmandate riikide suhtes, mille puhul ta leidis, et teadus- ja innovatsioonikoostöös võrdseid võimalusi tagavad raamtingimused ei ole paigas.
Selleks et tagada programmi „Euroopa horisont“ raames ellu viidavate meetmete vastavus kohaldatavatele julgeolekureeglitele, nagu on sätestatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 20 lõikes 1, rakendas komisjon julgeolekukontrolli menetlust projektide suhtes, mis hõlmasid tundlikku või salastatud teavet või selliseid materjale või teavet, mille suhtes kohaldatakse riikliku julgeolekuga seotud piiranguid. Kujunenud geopoliitiline olukord suurendas vajadust projektide julgeolekukontrolli menetluse järele kogu programmi „Euroopa horisont“ lõikes.
Komisjon avaldas suunised, mis käsitlevad välist sekkumist teadusuuringutesse ja innovatsiooni 31 . Selles dokumendis kirjeldatakse ELi kõrgharidusasutuste ja teadustööga tegelevate organisatsioonide akadeemilise vabaduse, terviklikkuse ja institutsioonilise autonoomia ning teadustulemuste ja -varade kaitsmise toetamise parimaid tavasid. G7 töörühmas SIGRE 32 töötas komisjon koos sarnaselt meelestatud partneritega välja ühised teadusjulgeoleku põhimõtted.
Teadmistest tuleneva väärtuse suurendamiseks võttis nõukogu vastu soovituse teadmiste väärindamise juhtpõhimõtete 33 kohta. Selleks, et edendada teadmiste tõhusat kasutamist ja rakendamist ning hõlbustada juurdepääsu intellektuaalomandiõigustega kaitstud varadele ja nende jagamist, peavad teadusringkonnad olema teadlikud intellektuaalse vara haldamisest, sealhulgas intellektuaalomandiõigustest. Ülemaailmsete standardite alase koostöö tõhustamiseks võib komisjon tegevust suuremal määral koordineerida sarnaselt meelestatud partneritega, tuginedes oma soovitustele intellektuaalse vara haldamist käsitlevate tegevusjuhiste ja standardimist käsitlevate tegevusjuhiste 34 kohta.
4.Üleilmsete jõupingutuste koondamine globaalsete probleemide ühiseks lahendamiseks
4.1.Üleilmsete jõupingutuste suunamine õiglase rohepöörde elluviimiseks
|
EL aitas kaasa elurikkusele pühendatud ÜRO konverentsil (COP 15) Kunmingi-Montreali üleilmse elurikkuse raamistiku vastuvõtmisele 18. detsembril 2022 ning väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate merealade elurikkust käsitleval valitsustevahelisel konverentsil ÜRO avamerelepingu alase kokkuleppe sõlmimisele 4. märtsil 2023. EL allkirjastas Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu deklaratsiooni Atlandi ookeaniga seotud teadusuuringutes tehtava koostöö edendamise kohta ning kolmanda Arktikat käsitlevate teadusuuringute ministrite tasandi konverentsi ühisavalduse Arktika-uuringute edasise toetamise kohta. Samuti suurendas EL osalemist innovatsioonimissiooni tegevuses ning etendas jätkuvalt juhtivat rolli mitmepoolse teadus- ja innovatsioonikoostöö toetamisel eesmärgiga pakkuda teaduspõhiseid lahendusi maa, ookeanide ja mulla säästva majandamise, põllumajanduse ja toidusüsteemide, ressursitõhususe ja ringmajanduse, biomajanduse, kliima-, metsandus- ja elurikkuse poliitika ning Maa seire jaoks. Komisjon lõi algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames rahvusvahelise teadmushalduse platvormi, et jagada teavet standardite, suuniste ja rahastamisvõimaluste kohta. |
Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks on äärmiselt vajalikud edasised teaduslikud edusammud, et kaitsta ja taastada looduskapitali, vähendada majanduse ja tööstuse CO2 heidet ohutute ja säästvate kemikaalide ja materjalide abil, vältida ja vähendada saastet, ajakohastada taristut ja suurendada selle vastupidavust, kaitsta rahvatervist ja inimeste heaolu ning kavandada kestlikke toidu- ja veesüsteeme. Õiglase, keskkonnasäästliku ja kaasava ülemineku edendamiseks tehtavate jõupingutuste raames ning kooskõlas strateegiaga „Global Gateway“ 35 ja muude rahvusvaheliste kohustustega toetas EL ka oma partnerriike keskkonnaandmetele juurdepääsul ning edusammude jälgimisel ja nendest aru andmisel algatuste kaudu, mille eesmärk on suurendada teadmisi ja suutlikkust ning tugevdada teaduse ja poliitika vahelisi seoseid.
Ühisteatises ookeanide rahvusvahelise majandamise kohta 36 rõhutati vajadust koguda ookeanidega seotud teadmisi, et ookeane kaitsta ja säästvalt majandada. Seda eesmärki silmas pidades allkirjastas komisjon ELi nimel koos Argentina, Brasiilia, Kanada, Cabo Verde, Maroko, Lõuna-Aafrika ja Ameerika Ühendriikidega poliitilise deklaratsiooni 37 uue Atlandi ookeani alaste teadusuuringute liidu loomise kohta. Programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ raames tehakse missiooni Atlandi-Arktika platvormil ja Vahemere platvormil ning Musta mere ääres asuvate partnerriikidega rahvusvahelist koostööd, mis kajastab selle missiooni rahvusvahelist ulatust.
Innovatsioonimissiooni 38 raames edendas komisjon kiiremat üleminekut puhtale energiale, lähtudes Euroopa rohelisest kokkuleppest. Komisjon kavatseb saastevaba vesiniku missiooni kaasjuhina suurendada saastevaba vesiniku kulupõhist konkurentsivõimet, vähendades sellise vesinikuga seotud kogukulusid ja arendades 2030. aastaks kogu maailmas välja vähemalt 100 vesinikuorgu. Programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Kliimaneutraalsed ja arukad linnad“ toel juhib komisjon (kaasjuhina) ka missiooni „Linnade üleminekud“ raames tehtavat tööd 300 linnaga kogu maailmas, et tugevdada nende linnade nullnetoheite eesmärke, laiendada nende meetmeid ja kiirendada rakendamist.
Mitmepoolsel tasandil pakkus komisjon tõenduspõhist toetust poliitika kujundamisele, mõjutas tegevuskavade koostamist ja aitas kaasa mitme organisatsiooni tööle, sealhulgas järgmiste organisatsioonide puhul: Maa Jälgimise Grupp – seoses Maa seireks ette nähtud Euroopa vahendite (nagu Copernicus) tõhusama kasutamisega; rahvusvaheline biomajanduse foorum ja muud mitmepoolse koostöö foorumid – seoses biomajandusega; valitsustevaheline kliimamuutuste paneel – seoses kliimateadusega; valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon 39 – seoses elurikkusega; rahvusvaheline ressursside töörühm ning ringmajanduse ja ressursitõhususe ülemaailmne liit 40 ; ÜRO toidusüsteemide algatus; ning ÜRO ülemaailmne mullapartnerlus – programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ kaudu.
Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ raames lõi komisjon rahvusvahelise teadmushalduse platvormi, mille kaudu jagatakse teavet standardite, suuniste ja rahastamisvõimaluste kohta eesmärgiga tuua hoonetesse ja avalikku ruumi kestlikkuse, kaasatuse ja esteetika/kogemuse kvaliteedi mõõtmed. Teatavad meetmed on erinevate osalemistingimuste kohaselt avatud kolmandate riikide üksustele; need on algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kogukond, labor ja auhinnad ning ELi programmide raames pakutavad rahastamisvõimalused 41 .
4.2.Digipöörde edendamine
|
EL tugevdas ühist teadustegevust, eelkõige peamiste digitehnoloogiate ning nutivõrkude ja -teenuste valdkonnas, sealhulgas ühtse alusakti vastuvõtmisega, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames 42 . Kooskõlas teatisega „Digikompass 2030“ töötas EL välja rahvusvahelised digipartnerlused Ladina-Ameerika, Jaapani, Korea Vabariigi ja Singapuriga 43 (vt ka 5. jagu). |
ELil on head saavutused rakenduslikus teadus- ja arendustegevuses, eelkõige auto-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, aga ka tervishoius, ning tugev kvantuuringute ja robootika traditsioon. Kuigi EL on kõrgtehnoloogilise tootmise ja kõrgtehnoloogiliste materjalide valdkonnas tugev, on vaja vähendada strateegilist sõltuvust olulistes tehnoloogiavaldkondades ja väärtusahelates, nagu tehisintellekt, suurandmed, pilvandmetöötlus, küberturvalisus, turvaline side, robootika ja mikroelektroonika. Digitehnoloogia reguleerimine, standardimine ja haldamine on olulised tegurid digivõimaluste maksimeerimisel ning ühtlasi nendega kaasnevate probleemide ja ohtude vähendamisel 44 .
EL toetab arenguriike ja tärkava turumajandusega riike, pöörates erilist tähelepanu Aafrikale ning edendades digitaalset ühendatust digimajanduse pakettidega, mida rahastatakse Euroopa tiimi algatuste 45 kaudu. Nende pakettide eesmärk on edendada inimkeskset digitaalse arengu mudelit. Samuti on EL suurendanud toetust lairibaühenduse kasutuselevõtu ja ühenduvuse projektidele ning loonud piirkondlikud andmekeskused kosmosepõhiste teenuste osutamiseks Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas ning Aasias, lähtudes strateegiast „Global Gateway“ 46 . Edusamme tehti ka digitaalse arengu keskuse (Digital for Development (D4D) Hub) 47 piirkondlike filiaalide loomisel, eelkõige Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi piirkonnas ning Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Luues 2023. aastal Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidega digiliidu, tugevdas EL kahe piirkonna vahelist digipartnerlust eesmärgiga vähendada digilõhet ja saavutada piirkonnas kaasav digipööre.
Sarnaselt meelestatud riikidega partnerlussuhete ja koalitsioonide loomise kaudu saab EL mõjutada eetiliste, turvaliste ja kaasavate rahvusvaheliste tehnoloogiastandardite kujundamist 48 . EL on kogu maailmas olnud suunanäitaja rahvusvahelistes aruteludes, mis käsitlevad andmekaitset (isikuandmete kaitse üldmäärus, andmehalduse määrus), digiplatvormimajandust (digiteenuste määrus, digiturgude määrus), inimkeskset usaldusväärset tehisintellekti (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ning õigusi ja vabadusi internetis (meediavabadust käsitlev õigusakt, deklaratsioon interneti tuleviku kohta, Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta). EL on pidanud mitmepoolsetes organites 49 läbirääkimisi, et parandada digimajanduse toimimist ja tutvustada ELi väärtusi kogu maailmas. EL edendab ülemaailmset, avatud, stabiilset ja turvalist küberruumi, mis põhineb rahvusvahelise õiguse ning riikide vastutustundlikku käitumist käsitlevate mittesiduvate normide, eeskirjade ja põhimõtete austamisel.
4.3.Üleilmse tervishoiualase koostöö tugevdamine
|
Komisjon võttis vastu ELi üleilmse tervishoiustrateegia ja esimese tervisealase valmisoleku aruande, mis aitavad kaasa terviseturbe ja tervisealase valmisoleku keskpika ja pikaajalise tegevuskava elluviimisele ning tervishoiusüsteemi tugevdamisele. Komisjon edendas ELi rahastatavate Euroopa platvormuuringute rahvusvahelist koordineerimist uuringute koordineerimisnõukogu kaudu. Samuti jätkas ta koostööd COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ osalistega, rahastas COVID-19 ja muude nakkushaiguste alaseid teadusuuringuid ning toetas epideemiateks valmisoleku innovatsiooni koalitsiooni. EL kehtestas programmi „Euroopa horisont“ raames Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse kolmanda programmi. Tegemist on ühisettevõttega, mille eesmärk on tegeleda nakkushaigustega ja rahvatervise hädaolukordadega Sahara-taguses Aafrikas. |
ELi üleilmses tervishoiustrateegias 50 nimetatakse parema tervise edendamise peamiste eeldustena teadusuuringuid ja innovatsiooni, digiüleminekut ja kvalifitseeritud tööjõudu. Strateegiale lisati esimene aruanne tervisealase valmisoleku kohta, 51 milles tuuakse välja alates COVID-19 pandeemia algusest tehtud edusammud valmisoleku ja reageerimise valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös, keskendudes eelkõige meditsiinilistele vastumeetmetele.
Komisjon jätkas koostööd COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ 52 osalistega ning Euroopa partnerluste ja rahvusvaheliste liitude 53 kaudu ka sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste tervishoiualast teadustegevust ja innovatsiooni rahastavate organisatsioonidega nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Komisjon tõhustas ettevalmistusi rahvusvaheliste partneritega uute Euroopa partnerluste loomiseks 54 ning toetas jätkuvalt rahvusvahelist tegevust piirkondlikul tasandil, näiteks ELi ja Aafrika riikide vahelist algatust EU-Africa PerMed 55 .
„Global Health EDCTP3“ on Euroopa ja arenguriikide kliiniliste uuringute partnerluse kolmas programm ning see on loodud ühisettevõttena programmi „Euroopa horisont“ raames 56 . Kasvava liikmeskonnaga (praegu 15 Euroopa ja 25 Aafrika riiki) ühisettevõtte eesmärk on kiirendada uute või täiustatud tervisetehnoloogiatoodete kliinilist väljatöötamist vaesusega seotud ja tähelepanuta jäetud nakkushaiguste, sealhulgas (uuesti) esilekerkivate haiguste tuvastamiseks, raviks ja ennetamiseks Sahara-taguses Aafrikas. Kõigi programmi „Global Health EDCTP3“ toetuste puhul on toetusesaajad kohustatud tagama, et kliiniliste uuringute tulemusel välja töötatud tooted või teenused on üldsuse jaoks taskukohased ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel kättesaadavad.
4.4.Innovatsiooni edendamine
Üldist lähenemisviisi käsitlevas teatises tunnistatakse rahvusvahelise innovatsioonialase koostöö tähtsust ning edendatakse mõlemale poolele kasulikke rahvusvahelisi innovatsioonipartnerlusi riikide ja piirkondadega, kus ettevõtlus ja investeeringud on vastastikku avatud, näiteks Ameerika Ühendriikide (Silicon Valley) ja Aafrika (Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu innovatsioonikava) sidusrühmadega.
Euroopa uue innovatsioonikava 57 rahvusvaheline mõõde aitab kaasa kõikjalt maailmast pärit talentide arendamisele, ligimeelitamisele ja alalhoidmisele ning peamiste rahvusvaheliste partnerite kaasamisele asjakohaste algatuste rakendamisse. Selleks on vaja paremat raamistikku välismaiste ettevõtjate ligimeelitamiseks, sealhulgas omakapitali soodsamat kohtlemist, lihtsustatud noteerimismenetlusi, rohkem institutsionaalsete investorite pakutavat kapitali ja naiste paremaid võimalusi riskikapitaliinvesteeringute tegemiseks.
ELi ülemaailmset haaret innovatsiooni valdkonnas tugevdab veelgi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), kes hiljuti ajakohastas oma strateegilist raamistikku, 58 et viia see kooskõlla teatisega üldise lähenemisviisi kohta. Samal ajal edendab Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) oma ülemeremesside programmi, mis aitab EIC toetusesaajatel viia ellu oma kaubandusstrateegiat välisturgudel ja kasutada ärivõimalusi kõige populaarsematel rahvusvahelistel messidel.
5.Prioriteetsete riikide ja piirkondadega tehtava koostöö kohandamine
|
Rohkem kui 20 % programmi „Euroopa horisont“ teemadest on suunatud konkreetselt rahvusvahelisele koostööle ja nende puhul edendatakse koostoimet teiste ELi programmidega, eelkõige naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgede tõttu keskendus komisjon sihtotstarbelistele meetmetele Ukraina toetamiseks ning hõlbustas Ukraina osalemist programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomis; muu hulgas luuakse Kiievis programmi „Euroopa horisont“ büroo. ELi ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut pikendati 2022. aastal, mistõttu see kehtib viis aastat alates 8. novembrist 2019. Nüüdseks on programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud kõik Lääne-Balkani partnerid. Suhted keskenduvad Lääne-Balkani innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse, noorte ja spordi tegevuskava rakendamisele 59 . ELi ja Hiina teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialase koostöö ühise tegevuskava üle seni peetud arutelude põhjal hakkavad EL ja Hiina tegema koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kahe teadusuuringute juhtalgatuse raames, kuid innovatsiooniga seotud meetmete puhul järgitakse piiratud lähenemisviisi. EL töötas koos Aafrika Liiduga välja Aafrika Liidu ja ELi ühise innovatsioonikava projekti ning kiitis heaks Vahemere Liidu ministrite deklaratsiooni. EL käivitas programmi „Euroopa horisont“ raames sihtotstarbelise Aafrika algatuse ja Vahemere piirkonna algatuse ning investeerib kummassegi ligikaudu 300 miljonit eurot. EL on tihendanud kahepoolseid suhteid Ameerika Ühendriikidega (ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kaudu), Kanada, Uus-Meremaa ja Korea Vabariigiga (programmiga „Euroopa horisont“ ühinemise üle peetavate läbirääkimiste kaudu), Jaapaniga (sealhulgas Jaapani G7 eesistumise raames 2023. aastal) ja Indiaga (ELi-India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu loomise kaudu). Komisjon on jätkanud ELi ja CELACi 60 teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava (2021–2023) rakendamist ning arutab edaspidist koostööd 2023. aasta teisel poolel. Samuti on EL heaks kiitnud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ja ELi strateegilise partnerluse rakendamise tegevuskava aastateks 2023–2027 ning võtnud kohustuse edendada koostööd India ja Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas Austraalia, Korea Vabariigi, Uus-Meremaa ja Singapuriga. |
5.1.Tihedam koostöö ELi mittekuuluvate tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikidega
Koostööd Ameerika Ühendriikidega on märkimisväärselt tugevdatud, lähtudes eesmärkidest, mis on esitatud üldist lähenemisviisi käsitlevas teatises ning ühisteatises ELi ja Ameerika Ühendriikide uue üleilmsete muutuste kava kohta 61 . 2021. aasta juunis toimunud ELi ja Ameerika Ühendriikide tippkohtumisel loodi ametlikult ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu, mille tulemusena on tekkinud uued aktiivsed töösuunad standardite kehtestamise, kvanttehnoloogia ja tehisintellekti ning kliima ja puhta tehnoloogiaga seotud teadusuuringute valdkonnas. Elektromobiilsuse ja arukate võrkudega koostalitlusvõime aktiivses töösuunas koostas ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu kliima ja puhta tehnoloogia töörühm soovitused elektritranspordi avaliku laadimistaristu kohta.
Kooskõlas ühisteatises „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ 62 esitatud mitmetahulise lähenemisviisiga on komisjon veelgi suurendanud oma jõupingutusi Hiinaga tehtava teadus- ja innovatsioonikoostöö ümberkorraldamiseks. Käimas on arutelud ELi ja Hiina edaspidist teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonikoostööd käsitleva ühise tegevuskava, sealhulgas raamtingimuste üle. ELi ja Hiina teadus- ja innovatsioonikoostöö ulatus kajastab asjaolu, et süsteemne rivaalitsemine on muutunud olulisemaks ning et tegevuskava üle peetavates aruteludes on saavutatud positiivseid tulemusi teadusuuringutega seotud raamtingimuste 63 osas, samas kui innovatsiooniga seotud raamtingimuste 64 puhul ei ole edusamme tehtud. Sellest tulenevalt jätkub programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi kohaselt ELi ja Hiina teadus- ja innovatsioonikoostöö kahe teadusuuringute juhtalgatuse kaudu, millest üks käsitleb toitu, põllumajandust ja biotehnoloogiat ning teine kliimamuutusi ja bioloogilist mitmekesisust. Võttes aga arvesse märkimisväärseid kartusi seoses programmi „Euroopa horisont“ raames loodud intellektuaalomandi kasutamisega, on kohaldatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 22 lõiget 6, et takistada Hiina üksuste osalemist innovatsioonimeetmetes 65 .
Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaaga jätkus koostöö vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, nagu tervishoid ning rohe- ja digipööre. Kooskõlas India ja Vaikse ookeani piirkonnaga tehtava koostöö ELi strateegiaga on komisjon sõlminud rahvusvahelised digipartnerlused 66 Jaapani, Korea Vabariigi ja Singapuriga. Koostöö Indiaga on hoogustunud tänu ELi-India kaubandus- ja tehnoloogianõukogu 67 loomisele, mis keskendub oma töös digitehnoloogiatele, keskkonnahoidlikele ja puhta energia tehnoloogiatele, samuti kaubandusele ja vastupidavatele väärtusahelatele. India on nõustunud looma ka kaasrahastamise mehhanismi seoses teatavate programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammis sisalduvate teemadega.
ELi ja Brasiilia teadus- ja innovatsioonikoostöös pikendati kahepoolset teadus- ja tehnoloogialepingut viie aasta võrra ning allkirjastati halduskokkulepe kolme Brasiilia teadusuuringuid rahastava asutusega, mille kohaselt luuakse programmis „Euroopa horisont“ osalevate Brasiilia üksuste jaoks kaasrahastamise mehhanism. ELi ja Mehhiko kahepoolses koostöös hakati rakendama programmi „Puerta Horizonte Europa-Mexico“, mille raames toetatakse ja kaasrahastatakse Mehhiko osalemist programmis „Euroopa horisont“. Argentinaga allkirjastatakse 2023. aastal eeldatavasti Copernicuse programmi käsitlev halduskokkulepe. ELi ja Tšiili kahepoolse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut pikendati vaikimisi kuni 2027. aastani.
5.2.Integratsioonikoostöö ELi naabruses
Lääne-Balkani innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse, noorte ja spordi tegevuskava rakendamine edenes hästi. Tegevuskava eesmärk on edendada teaduse tipptaset ja reformida piirkonna haridussüsteeme, luua noortele võimalusi ja aidata hoida ära ajude äravoolu. Esmakordselt on programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud kõik Lääne-Balkani partnerid.
Vahemere Liidu esimesel teadusuuringute ja innovatsiooni teemalisel ministrite konverentsil kiideti heaks kolm teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava tervishoiu, kliimamuutuste ja taastuvenergia valdkonnas 68 . Programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammiga käivitati Vahemere piirkonna algatus, mis on suunatud kliimamuutustele ja taastuvenergiale ning julgustab osalema Vahemere lõunakaldal asuvates riikides asutatud üksusi. Teadus- ja innovatsioonikoostöö jätkub programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“ Vahemere platvormi, algatuse BlueMed, kestliku sinise majanduse partnerluse ning Vahemere piirkonna teadus- ja innovatsioonipartnerluse kaudu 69 .
Seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu osutus idapartnerluse piirkondlik teadus- ja innovatsioonikoostöö senisest veelgi olulisemaks piirkonnas teadusuuringute ja innovatsiooni väärtuste ja põhimõtete edendamisel. Idapartnerluse teadus- ja innovatsioonimõõtme eesmärk on suurendada partnerriikide innovatsioonisuutlikkust, integreerides nad tihedamalt ELi teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemidesse, võttes arvesse Gruusia, Moldova ja Ukraina Euroopa-väljavaadet.
Jätkub teadus- ja innovatsioonikoostöö Šveitsi ja Ühendkuningriigiga; viimase puhul suureneksid koostöövõimalused veelgi, kui programmiga „Euroopa horisont“ ühinemise protsess on lõpule jõudnud.
5.3.ELi partnerluse süvendamine Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ning Kagu-Aasiaga
Komisjon täitis oma kohustuse suurendada toetust teadus- ja innovatsioonikoostööle Aafrikaga, töötades koos Aafrika Liidu komisjoni ja liikmesriikidega välja Aafrika Liidu ja ELi ühise innovatsioonikava projekti. Seda tegevuskava tunnustati 2022. aasta veebruaris toimunud ELi ja Aafrika Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kuuenda tippkohtumise lõppdeklaratsioonis ja arutati sidusrühmadega 2022. aasta novembris peetud dialoogis ning see kinnitati kõrgemate ametnike kohtumisel 4. mail 2023. Pärast edukat Aafrika algatust, mis sisaldus programmi „Euroopa horisont“ 2021.–2022. aasta tööprogrammis, võttis komisjon programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames vastu uue Aafrika algatuse II 70 . Lisaks käivitas komisjon Aafrika teadmusplatvormi, 71 mis on Aafrika sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast arengut käsitlevate andmete ja teabe portaal. Portaali eesmärk on toetada poliitikakujundamiseks vajalikku integreeritud analüüsi.
Eespool nimetatud ELi ja Aafrika Liidu kuuendal tippkohtumisel välja kuulutatud Global Gateway Aafrika-Euroopa investeerimispaketiga toetatakse Aafrika Liidu ja ELi innovatsioonikava, Sahara-taguse Aafrika rohepöörde piirkondlikke tippkeskusi, Maa seire tehnoloogiat ja kosmosetehnoloogiat ning investeeringuid haridusse ja digitaalsesse ühendatusesse 72 . Kooskõlas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ prioriteetidega 73 arendatakse juhtalgatusi, nagu ELi ja Aafrika Liidu andmete juhtalgatus, Aafrika ja Euroopa digitaalse innovatsiooni sild, algatus „EurAfrica Gateway“ Aafrika rannikute ühendamiseks ning tulevane kiudoptiliste kaablite võrk Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkondlike digitaristute parandamiseks. Näidetena võib nimetada veel Euroopa tiimi algatusi, mis on seotud ravimite, vaktsiinide ja tervisetehnoloogia tootmise ja kättesaadavusega; seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õigustega Sahara-taguses Aafrikas; terviseturbe ja terviseühtsusega ning e-tervise ja riiklike tervishoiuasutustega.
Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse (CELAC) puhul on tähelepanu keskmes olnud ELi ja CELACi teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegilise tegevuskava (2021–2023) 74 rakendamine. 17. ja 18. juulil 2023 toimub taas ELi ja CELACi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine (eelmine tippkohtumine leidis aset kaheksa aastat tagasi) ning 2023. aasta teisel poolel järgneb sellele ELi ja CELACi teadusuuringute ja innovatsiooni ühisalgatuse kõrgemate ametnike kohtumine, mis on ettevalmistuseks teadusuuringute ja innovatsiooni teemalisele ministrite kohtumisele.
14. detsembril 2022 toimunud ELi ja ASEANi aastapäeva tähistamise tippkohtumisel tehtud juhtide ühisavalduses 75 kutsuti üles süvendama koostööd hariduse, teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas. Samuti kiideti ühisavalduses heaks ASEANi ja ELi strateegilise partnerluse rakendamise tegevuskava aastateks 2023–2027, 76 milles tuuakse teadus- ja innovatsioonikoostöö prioriteetidena esile keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, kosmos ja merealad. EL on teatanud, et ASEANi piirkonnas rakendatakse strateegia „Global Gateway“ raames ja Euroopa tiimi lähenemisviisi alusel 10 miljardi euro suurune investeerimispakett, mis aitab kaasa ELi eesmärkide saavutamisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas.
5.4.Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on rahvusvahelise õiguse rikkumine, mis kahjustab nii Euroopa kui ka ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust. EL otsustas mitte osaleda edasises teadus- ja innovatsioonikoostöös Venemaa üksustega. Venemaa riiklike üksuste osalemine käimasolevates või tulevastes projektides lõpetati 77 . Sanktsioonide ja meetmetega välistatakse kõigi Venemaal, Valgevenes või Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevatel Ukraina territooriumidel asuvate juriidiliste isikute mis tahes viisil osalemine programmis. Venemaal, Valgevenes või Ukraina valitsuse kontrolli alt väljas olevatel Ukraina territooriumidel asuvad füüsilised isikud võivad siiski osaleda Marie Skłodowska-Curie meetmetes. See võimaldab säilitada inimestevahelisi kontakte Venemaa ja Valgevene teadusringkondadega. Seejuures võetakse kooskõlas G7 teadusministrite 2022. aasta juuni kommünikeega 78 arvesse nende Venemaa ja Valgevene teadlaste olukorda, kes on sattunud raskustesse seoses nende vastuseisuga sõjale või režiimile.
Komisjon keskendus Ukraina jaoks sihtotstarbeliste toetusmeetmete 79 loomisele ning hõlbustas Ukraina osalemist programmi „Euroopa horisont“ ja Euratomi projektikonkurssides. Sihtotstarbelise stipendiumikava MSCA4Ukraine raames toetatakse Ukrainast põgenenud teadlasi ja võimaldatakse neil jätkata teadustegevust ELis. ELi ja Ukraina teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut pikendati 2022. aastal viieks aastaks tagasiulatuvalt alates 8. novembrist 2019. Kooskõlas muutuva poliitilise kontekstiga jätkab komisjon tegevuse koordineerimist liikmesriikidega, toetades jätkuvalt teadusuuringute ja innovatsiooni rolli Ukraina taastamise ja ülesehitamisega seotud poliitilistes ja tegevusraamistikes, nagu on rõhutatud ka G7 teadus- ja tehnoloogiaministrite 2023. aasta mai kommünikees 80 .
6.Kokkuvõte
Käesolev esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi rakendamise kohta toob esile, et EL on teinud märkimisväärseid edusamme üldist lähenemisviisi käsitlevas teatises osutatud meetmete rakendamisel ja Euroopa positsiooni tugevdamisel maailmas. EL säilitas avatuse rahvusvahelises teadus- ja innovatsioonikoostöös ning edendas mitmepoolset dialoogi väärtuste ja põhimõtete üle. ELis rakendati edukalt uued sätted, mis käsitlevad kolmandate riikide ühinemist programmiga „Euroopa horisont“. EL töötas koos rahvusvaheliste partneritega välja ühised kohustused, mis aitavad kujundada ülemaailmset juhtimist. EL kaitses kindlameelselt oma strateegilisi varasid, huve, autonoomiat ja julgeolekut, suurendades samal ajal oma avatud strateegilist autonoomiat. EL kasutas oma juhtrolli mitmepoolse teadus- ja innovatsioonikoostöö edendamisel, et pakkuda teaduspõhiseid lahendusi õiglase rohe- ja digipöörde, terviseturbe ning kriisideks valmisoleku ja neile reageerimise edendamiseks, arendades samal ajal rahvusvahelisi partnerlusi, et vähendada strateegilist sõltuvust olulistes tehnoloogiavaldkondades ja väärtusahelates. EL seadis sisse rahvusvahelised innovatsioonipartnerlused riikide ja piirkondadega, kus ettevõtlus ja investeeringud on vastastikku avatud.
Keerukas ja dünaamiliselt arenevas geopoliitilises olukorras, mida raskendab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, osutus teadusuuringute ja innovatsiooni alane üldine lähenemisviis tõhusaks ja asjakohaseks ning see kujutab endast jätkuvalt sobivat strateegilist raamistikku rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsioonikoostööks. Teadusel ja tehnoloogial on välispoliitikas üha olulisem roll. Tuleb püüda saavutada suurem koostoime ELi välistegevusega, eelkõige algatusega Global Gateway. Lisaks tuleks kaaluda edasist arutelu selle üle, kuidas edendada teadusdiplomaatiat Euroopas. Komisjon jätkab üldist lähenemisviisi käsitleva teatise rakendamise jälgimist ning annab selle kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru teises iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes, mis tuleb esitada 2025. aastal.
COM (2023) 62 final.
COM (2021) 252 final.
Nõukogu järeldused teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta, 28. september 2021, dokument 12301/21.
Resolutsioon teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta, 6. aprill 2022, 2021/3001(RSP).
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“, JOIN(2021) 30 final.
Vt nõukogu järeldused teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta, punkt 34.
Nõukogu järeldused teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi kohta, 28. september 2021, dokument 12301/21; Euroopa teadusruumi tulevase juhtimise kohta, 26. november 2021, dokument 14308/21; ning rahvusvahelise teadusuuringute ja innovatsiooni alase koostöö väärtuste ja põhimõtete kohta, 10. juuni 2022, dokument 10125/22.
Nõukogu eesistujariigi Prantsusmaa juhtimisel korraldati 8. märtsil 2021 Marseille’ konverents teadusuuringute ja innovatsiooni alase üldise lähenemisviisi teemal. Selle tulemusena võeti vastu eesistujariigi deklaratsioon rahvusvahelise koostöö kohta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas .
ELi liikmesriigid, programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud riigid ning ELiga teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu sõlminud riigid.
Need väärtused ja põhimõtted on esitatud nõukogu 10. juuni 2022. aasta järeldustes (dokument 10125/22). Seminare kavandatakse ja korraldatakse koos liikmesriikidega ja/või rahvusvaheliste partnerite ja sidusrühmade organisatsioonidega tihedas koostöös Euroopa teadusruumi foorumi üldise lähenemisviisi allrühmaga.
Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti.
Lisateave: Inspireurope+ .
Teadusdiplomaatia all mõeldakse siin teaduse, teaduslike tõendite ja teaduskoostöö otsest või kaudset kasutamist diplomaatiliste eesmärkide saavutamiseks. See mõiste hõlmab loodusteadusi, tehnoloogiat, inseneriteadusi ja matemaatikat, samuti sotsiaal- ja humanitaarteadusi.
Tools for an EU Science Diplomacy. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017.
Teadusdiplomaatia kasutamine geopoliitiliste probleemide lahendamiseks killustunud ja multipolaarses maailmas; Euroopa diplomaatia muutmine strateegilisemaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks, tuginedes teaduslikele tõenditele ja prognoosimisele; ELi ja liikmesriikide delegatsioonides ja saatkondades teadusdiplomaatia tugevdamine ning ülemaailmse teadusdiplomaatia ulatuse suurendamise edendamine; Euroopa teadusdiplomaatia suutlikkuse arendamine.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad, SWD(2018) 307.
Marie Skłodowska-Curie meetmete arvele langeb ligikaudu 50 % kolmandate riikide organisatsioonide kogu osalemisest programmis „Euroopa horisont“. Paljude riikide puhul moodustab Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu osalemine enam kui 50 % nende kogu osalemisest programmi „Euroopa horisont“ projektides; need riigid on Ameerika Ühendriigid (77,5 %); Argentina (76,5 %), Indoneesia, Singapur, Uus-Meremaa (75 %); Jaapan (66,7 %); Austraalia (62,2 %); Tšiili (57,1 %); Kanada (54,1 %).
See number põhineb programmi „Euroopa horisont“ esimestel andmetel. Lisaks on komisjon käivitanud sihtotstarbelise meetme, et edendada rahvusvahelist koostööd Marie Skłodowska-Curie meetmete raames ( MSCAdvocacy ) , hinnates näiteks teadlaste koolituse ja liikuvuse valdkonnas tehtava koostöö raamtingimusi riikide puhul, kes on ELiga sõlminud kahepoolse teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013, vt artikkel 8.
Vt Avatud juurdepääs Teadusuuringute Ühiskeskuse teadustaristutele (europa.eu)
Group of Senior Officials (GSO) on global Research Infrastructures (gsogri.org)
Brno deklaratsioon teadustaristute ülemaailmse ökosüsteemi edendamise kohta (icri2022.cz)
Kolmandad riigid, mis vastavad 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/695 (millega luuakse programm „Euroopa horisont“) artikli 16 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumidele.
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
Ukraina on ühinenud ka Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga.
28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse programm „Euroopa horisont“.
Komisjoni 1. märtsi 2023. aasta soovitus (EL) 2023/498 tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis, ja komisjoni 1. märtsi 2023. aasta soovitus (EL) 2023/499 tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad intellektuaalse vara haldamist teadmiste väärindamiseks Euroopa teadusruumis.
Vt muu hulgas: ELi teadusuuringud ja innovatsioon ning sõda Ukrainas: peamised mõjukanalid (europa.eu)
Crespi, F., Caravella, S., Menghini, M., & Salvatori, C. (2021). European Technological Sovereignty: An emerging framework for policy strategy. Intereconomics, 56(6), 348-354.
Edler, J., Blind, K., & Frietsch, R. (2020). Technological Sovereignty: From Demand to Concept. Kättesaadav aadressil https://www.isi.fraunhofer.de/en/presse/2020/presseinfo-11-Technologiesouveraenitaet.html .
Lisaks rakendas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC) artikli 22 lõiget 5 oma 2023. aasta tööprogrammi ühe meetme puhul, oma 2022. aasta tööprogrammi ühe meetme puhul ja oma 2021. aasta tööprogrammi kahe meetme puhul.
Euroopa Komisjon, „Tackling R&I foreign interference“, 14. jaanuar 2022. Välise sekkumise tõkestamist käsitletakse ka ELi Hiina teadmusvõrgustiku töös.
G7 Working Group on the Security and Integrity of the Global Research Ecosystem (ülemaailmse teadusökosüsteemi julgeoleku ja terviklikkuse töörühm), „Common values and principles on research security and research integrity“, juuni 2022.
Nõukogu 2. detsembri 2022. aasta soovitus (EL) 2022/2415, mis käsitleb teadmiste väärindamise juhtpõhimõtteid.
Näiteks rahvusvaheline koostöö insenertehniliste lahenduste valdkonna eurokoodeksite standardite valdkonnas võimaldab parandada regulatiivset suutlikkust ja taristute kvaliteeti.
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“ (JOIN(2021) 30 final).
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Suunavõtt kestlikule sinisele planeedile – Ühisteatis ELi ookeanide majandamise tegevuskava kohta“ (JOIN(2022) 28 final).
Innovatsioonimissioon on oluline rahvusvaheline foorum, kus osalevate riikide arvele langeb 90 % energiavaldkonna innovatsiooni riiklikust rahastamisest.
Komisjon toetab ka ülemaailmse teadmiste tugiteenuse loomist.
Viiendal ÜRO Keskkonnaassambleel võeti vastu pöördelise tähtsusega resolutsioon, mis sillutab teed ülemaailmsele õiguslikult siduvale kokkuleppele plastireostuse kohta.
Algatus „Uus Euroopa Bauhaus“: kaunis, kestlik, kaasav (europa.eu)
Nõukogu 19. novembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 219/2007, (EL) nr 557/2014, (EL) nr 558/2014, (EL) nr 559/2014, (EL) nr 560/2014, (EL) nr 561/2014 ja (EL) nr 642/2014 (ELT L 427, 30.11.2021, lk 17).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final).
Cagnin, C., Muench, S., Scapolo, F., Störmer, E., Vesnic-Alujevic, L. „Shaping and securing the EU’s open strategic autonomy by 2040 and beyond“. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2021.
Euroopa tiimi algatuse raames ühendatakse ELi, liikmesriikide, finantseerimisasutuste ja erasektori ressursid.
Ilmekad näited on BELLA (Building the Europe Links with Latin America – Euroopa ja Ladina-Ameerika vaheliste sidemete arendamine) ning Copernicuse keskuste laiendamine Ladina-Ameerika riikides ja Filipiinidel.
Nõukogu järeldused ELi digidiplomaatia kohta, dokument 11406/22.
Nt G7, G20, OECD, Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon, Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut.
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7153
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7154
https://www.who.int/publications/m/item/act-accelerator-outcomes-report--2020-22
Rahvusvaheliste tervishoiualaste teadusorganisatsioonide juhtide mitteametlik võrgustik, nakkushaigusteks valmisolekuks vajalike teadusuuringute ülemaailmne koostöövõrgustik (Global Research Collaboration for Infectious Disease Preparedness), ülemaailmne liit krooniliste haigustega tegelemiseks (Global Alliance on Chronic Diseases), harvikhaiguste rahvusvaheline uurimiskonsortsium (International Rare Diseases Research Consortium) ja personaalmeditsiini rahvusvaheline konsortsium (International Consortium for Personalised Medicine). Komisjon toetas ka avatud allikatest saadava epideemiateabe algatust.
Sealhulgas antimikroobikumiresistentsust käsitlev ühise kavandamise algatus ja uus tulevane Euroopa partnerlus antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas; neurodegeneratiivseid haigusi käsitlev ühise kavandamise algatus, harvikhaigusi käsitlev Euroopa ühisprogramm ja uus tulevane Euroopa partnerlus harvikhaiguste valdkonnas.
Projekti „EU-Africa PerMed“ eesmärk on arendada Euroopa ja Aafrika vahel sidemeid personaalmeditsiini valdkonnas.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava“ (COM(2022) 332 final).
20190605-gb57-17-strategic_framework_for_eit_community_global_outreach_activities.pdf (europa.eu)
CELAC on Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühendus.
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „ELi ja USA uus üleilmsete muutuste kava“ (JOIN(2020) 22 final).
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „ELi ja Hiina suhete strateegilised väljavaated“ (JOIN(2019) 5 final).
Need hõlmavad avatud teadust, teadusuuringute eetikat ja usaldusväärsust, teadlaste liikuvust ning soolist võrdõiguslikkust teadustegevuses ja innovatsioonis.
Need hõlmavad intellektuaalomandiõigusi, normide kehtestamisele eelnevat teadustegevust, vastavushindamist ja standardimist, juurdepääsu riigihangetele ning õiglasi ja läbipaistvaid reguleerivaid raamistikke.
Innovatsioonimeetmed on meetmed, mida iseloomustab kõrgetasemeline tehnoloogiline arendustöö ja mis on turule lähemal.
Iga partnerlusega hõlmatud põhiteemad: pooljuhtide tarneahelate vastupidavus; 5G/6G; küberturvalisus; platvormide, andmete ja tehisintellekti reguleerimine; digikaubandus; digiidentiteet ja digiallkirjad; digioskuste lõhe kaotamine ja e-kaasatus.
EL ja India: uus kaubandus- ja tehnoloogianõukogu (europa.eu)
UfM-Ministerial-Declaration-RI-EN-270622.pdf (ufmsecretariat.org)
Vt vastavalt: http://www.bluemed-initiative.eu/ , https://bluepartnership.eu/ ja PRIMA: Partnership for Research & Innovation in the Mediterranean area (prima-med.org)
Näiteks jätkas komisjon ELi ja Aafrika Liidu pikaajalise ühise taastuvenergiaalase teadus- ja innovatsioonipartnerluse arendamist ning laiendas selle kohaldamisala saastevabale vesinikule.
Digitaalse ühendatuse puhul keskendutakse Euroopa ja Aafrika ühendamisele merekaablitega, Aafrika piirkondade ühendamisele kiudoptiliste magistraalvõrkudega ja teenindamata piirkondade ühendamisele satelliitside kaudu, samuti digitaalse innovatsiooni ökosüsteemide toetamisele piirkonnas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse strateegiline tegevuskava aastateks 2021–2023
ASEANi ja ELi strateegilise partnerluse rakendamise tegevuskava aastateks 2023–2027 (europa.eu)
Venemaa (riiklike või riigiga seotud) üksuste 117 osalemist lõpetati peamiselt viienda sanktsioonide paketi alusel; vt nõukogu 31. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1), artikkel 5l. Selles artiklis nähakse ette mõned erandid, näiteks kosmose- ja tuumakoostöö valdkonnas. Valgevene üksuste 37 osalemist programmis „Euroopa horisont“ lõpetati 2022. aastal vastavalt nõukogu 15. novembri 2021. aasta määrusele (EL) 2021/1986, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) .
G7 Science Ministers Declaration_20220613 (bundesregierung.de)
Portaal ERA4Ukraine annab ülevaate kõigist olemasolevatest meetmetest Euroopa ja riiklikul tasandil, sealhulgas stipendiumikavast MSCA4Ukraine , Euroopa Teadusnõukogu tööpakkumistest ning Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Ülikool-Instituudi stipendiumikavast .
https://www8.cao.go.jp/cstp/kokusaiteki/g7_2023/230513_g7_communique.pdf