EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.9.2022

COM(2022) 557 final

2022/0281(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201

SELETUSKIRI

1.    ETTEPANEKU TAUST

·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada ELil anda Ukrainale täiendavat erakorralist makromajanduslikku finantsabi 5 miljardi euro ulatuses laenudena, andes samal ajal ELi eelarve käsutusse vahendid, millega katta nende täiendavate laenude ja 12. juulil 2022 vastu võetud 1 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi laenu kahjurisk. Lisaks soovitakse sellega laiendada samasugust eelarvekaitset välislaenude andmise volituse raames allkirjastatud laenudele, mis on antud Ukraina ametiasutustele ja Ukraina riigi omandis olevatele üksustele pärast 15. juulit 2022.

·Üldine taust

ELi abi Ukrainale toetub tugevatele pikaajalistele suhetele. Ukraina on arendanud alates 2014. aastast tugevat partnerlust ELiga, minnes kaugemale tavapärasest kahepoolsest koostööst, et saavutada järkjärguline poliitiline assotsieerumine ja majanduslik integratsioon. 1. septembril 2017 jõustunud ELi-Ukraina assotsieerimisleping, mis sisaldab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitlevaid sätteid, on olnud peamine vahend, mis tõi Ukraina ja ELi teineteisele lähemale. Lisaks tihedamate poliitiliste sidemete, tugevamate majandussidemete ja ühiste väärtuste austamise edendamisele on lepinguga loodud kindel raamistik selleks, et viia ellu põhjalik reformikava, milles keskendutakse korruptsioonivastasele võitlusele, sõltumatule kohtusüsteemile, õigusriigile ja paremale ettevõtluskliimale. EL on pidevalt toetanud Ukraina tähtsaid reforme, mis on vajalikud selleks, et meelitada keskpikas ja pikemas perspektiivis ligi investeeringuid, suurendada tootlikkust ja tõsta elatustaset. Pärast riigi taotlust saada ELi liikmeks ja talle kandidaatriigi staatuse andmist peaks koostöö Ukrainaga veelgi süvenema, kuna riik jätkab Euroopa suunas liikumist 1 .

Ukraina pikaajaline majandusareng ning riigi reformidele orienteeritus seisab silmitsi suurte väljakutsetega, kuna Venemaa tungis 24. veebruaril 2022 enneolematul viisil riigile kallale, sooritades põhjendamatu ja provotseerimata agressiooniakti. Lisaks inimkannatustele on Venemaa käimasolev agressioonisõda Ukraina vastu põhjustanud juba märkimisväärset kahju riigi füüsilisele taristule (teed, sillad, tehased jne) ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele (eluruumid, koolid, haiglad jne). Võitlus on põhjustanud ka inimeste massilist väljarännet – üle 8 miljoni riigisisese põgeniku ja enam kui 6 miljonit pagulast. Hinnanguline üldmõju majandusele, mis väljendub toodangu vähenemises 2022. aastal ning tootmisest loobumises tulevikus kapitali hävimise ja tööjõu rände tõttu, ulatub sadade miljarditeni. Ainuüksi 2022. aastal peaks Ukraina SKP langema 30–50 %, mis tähendaks lisaks füüsilise kapitali hävitamisele täiendavalt enam kui 100 miljardi euro suurust kahju.

Lisaks tohutule majanduskahjule on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu võtnud suveräänselt riigilt juurdepääsu rahvusvahelistele kapitaliturgudele. Sellest tulenev maksebilansi rahastamispuudujääk ulatub ametiasutuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul 2022. aasta juuni seisuga kogu 2022. aasta jooksul ligikaudu 39 miljardi USA dollarini. IMFi esialgse hinnangu kohaselt võiks Ukraina rahastada seda puudujääki 9 miljardi USA dollari ulatuses, kasutades selleks oma ametlikke rahvusvahelisi reserve, mis ei ohustaks tema makromajanduslikku finantsstabiilsust 2 .

G7 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 18.–20. mai Petersbergi kohtumise raames Ukrainale lubatud kahe- ja mitmepoolne rahaline toetus ulatub peaaegu 20 miljardi USA dollarini. Kuigi see lubatud toetus on Ukraina riigi toimimise tagamisel ülioluline, tähendaks isegi selle täielik ja kiire väljamaksmine katmata puudujääki ligikaudu 10 miljardi USA dollari ulatuses IMFi hinnangus esitatud rahastamisvajadustest. Erakorralise makromajandusliku finantsabi järelejäänud suure osa väljamaksmine annaks täiendavat olulist leevendust ja aitaks katta osa sellest puudujäägist.

Peegeldades muu hulgas suurt lõhet kulukohustuste ja väljamaksete vahel, vähenesid riigi rahvusvahelised reservid 2022. aasta esimese seitsme kuu jooksul 8,5 miljardile USA dollarile vastava summa võrra ja olid juuli lõpuks ligikaudu 22,3 miljardit USA dollarit (mis kattis ligikaudu 3,5 kuu ulatuses tulevast importi), jättes seega alles väga piiratud puhvrid reservide kasutamiseks ülejäänud aasta jooksul (20 miljardit USA dollarit peetakse sageli riigi makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks vajaliku reservi kriitiliseks tasemeks). Sellises üha keerulisemas olukorras devalveeris Ukraina keskpank 21. juulil grivna väärtust 25 % võrra USA dollari suhtes, säilitades samal ajal fikseeritud vahetuskursi korra. Selle sammuga kaasnesid ka täiendavad meetmed, millega vähendatakse nõudlust välisvaluuta järele 3 .

Ukraina algatas 21. juulil ka ametliku nõusoleku taotlemise oma ärivõla teenindamise peatamiseks vähemalt 2023. aasta lõpuni. Sellesse võla teenindamise peatamise algatusse suhtusid positiivselt ja seda toetasid peamised kahepoolsed ametlikud võlausaldajad, eelkõige Ukraina võlausaldajate rühm 4 , kes kavatseb teha seda sama. See aitab märkimisväärsel viisil Ukrainal hallata oma likviidsust, ning eeldatakse, et see vähendab täiendavalt ka eelarvekoormust.

ELi poolel on paljud liikmesriigid andnud toetusi ning võtnud kohustusi anda täiendavaid laene ja tagatisi kahepoolselt või rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kaudu. ELi liikmesriikide poolt seni antud kahepoolsed laenud on oma olemuselt soodsad ning ametliku arenguabi toetuselemendi arvutamiseks kehtestatud OECD metoodikat kohaldades sisaldavad need märkimisväärseid toetuselemente.

EL ise on andnud Ukrainale 2022. aasta jooksul makromajanduslikku finantsabi laenudena 2,2 miljardi euro ulatuses. Märtsis ja mais maksti välja 1,2 miljardit eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi ning 1. ja 2. augustil maksti välja veel 1 miljard eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi 5 . Viimati mainitud väljamakse on esimene osa kuni 9 miljardi euro suurusest erakorralisest makromajanduslikust finantsabist, mis kuulutati välja komisjoni 18. mai teatises Ukraina abistamise ja ülesehitamise kohta ning mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. Üldine rahastamispuudujääk on väga suur ning EL on teatanud, et kavatseb panustada märkimisväärselt Ukraina ülejäänud rahastamisvajaduste katmisse kogu 2022. aasta jooksul. Vajadust vabastada aasta lõpuks märkimisväärsed rahalised vahendid rõhutab veelgi asjaolu, et neljandaks kvartaliks lubatud rahvusvahelise finantstoetuse maht on väike 6 .

Pärast 23.–24. juuni Euroopa Ülemkogul esitatud üleskutset ja võttes arvesse Ukraina lühiajaliste rahastamisvajaduste kiireloomulisust, esitas Euroopa Komisjon esimese ettepaneku kuni 1 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi kohta, mis maksti täielikult välja kahes osas 1. ja 2. augustil 2022. Selle erakorralise toetuspaketi vastuvõtmise kiirendamiseks esitab Euroopa Komisjon käesoleva ettepaneku Ukrainale täiendava 5 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi andmiseks. Ülejäänud kuni 3 miljardit eurot kuni 9 miljardi euro suurusest välja kuulutatud erakorralisest makromajanduslikust finantsabist antakse võimalikult kiiresti.

Lisaks otsetoetuste andmisele leppis Euroopa Komisjon 2022. aasta juulis kokku, et välislaenude andmise volituse alusel antud väljamaksmata laenude otstarvet muudetakse 1,59 miljardi euro ulatuses. Sellest summast maksab Euroopa Investeerimispank 1,05 miljardit eurot välja 2022. aasta kolmandas kvartalis Ukraina ametiasutuste toetuseks ning 536 miljonit eurot Euroopa Investeerimispanga laenudena makstakse välja hiljem teatavate projektide taaskäivitamiseks. See on lisaks juba 2022. aasta märtsis komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga poolt heaks kiidetud 668 miljonile eurole, mis maksti välja ühe kuu jooksul pärast Venemaa agressioonisõja algust.

Makromajandusliku finantsabi raames antavad laenud ja välislaenude andmise volituse alusel antavad muudetud otstarbega laenud lisanduvad paljudele muudele ELi antavatele abi liikidele, eelkõige humanitaar-, arengu- ja kaitsealasele abile, Ukraina ekspordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude peatamisele üheks aastaks ja muudele solidaarsusalgatustele, näiteks transpordi kitsaskohtade kõrvaldamiseks, et oleks võimalik tagada eelkõige teravilja eksport 7 .

Lisaks on see ulatuslik EL toetusprogramm osa kahepoolsete rahastajate ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste erakorralistest rahvusvahelistest jõupingutustest Ukraina aitamiseks selles kriitilises olukorras ja teel pikemaajalise ülesehitamise suunas.

Ukrainaga seotud suuri finantsriske arvesse võttes selgitatakse käesolevas ettepanekus eelarvevahendeid, mis on vajalikud täiendavate erakorralise makromajandusliku finantsabi laenude andmise toetamiseks summas 5 miljardit eurot ja välislaenude andmise volituse alusel antud laenude väljamaksmiseks.

·Käesoleva ettepaneku põhielemendid

(1)Makromajandusliku finantsabi erakorralisus

Arvestades Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja enneolematuid asjaolusid, erineb see erakorraline makromajanduslik finantsabi tavapärasest makromajanduslikust finantsabist, võimaldades mitmes aspektis suuremat paindlikkust. Abi soodsat laadi kinnitab asjaolu, et laenudel on keskmisest pikem tagasimaksetähtaeg kuni 25 aastat ning võimalus katta ELi eelarvest intressikulud ja haldustasude maksed. Lisaks ei ole praeguses olukorras ja erinevalt tavapärasest makromajanduslikust finantsabist kuni 5 miljardi euro suurune kavandatud erakorraline makromajanduslik finantsabi ametlikult seotud ühegi IMFi programmiga.

Ukraina ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis esitatakse laenu osamaksete väljamaksmise üksikasjad. Lisaks valitud poliitilistele tingimustele, millega seotakse Ukrainale erakorralise makromajandusliku finantsabi teise osa alusel tehtavad väljamaksed, nähakse selle vastastikuse mõistmise memorandumiga ette ka erakorralise makromajandusliku finantsabi esimese osa raames loodud aruandlussüsteemide kasutamine. Abi väljamaksmisega seotud valitud poliitilised meetmed on nii asjakohased kõige kriitilisemate küsimuste puhul kui ka proportsionaalsed sellega, mida on käimasolevat Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu arvesse võttes võimalik praeguses etapis saavutada. Aruandlussüsteemi kaudu edendaks tulevane vastastikuse mõistmise memorandum suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust eelarve kasutamisel (sealhulgas kõnealuse abi raames saadud vahendite puhul). See võiks hõlmata ka vajaduste hindamist, mis käsitleb eelkõige elutähtsat taristut, nagu maanteed, raudteed, haiglad, koolid ja eluase. Samuti võidakse vajaduse korral käsitleda ka vääramatu jõu tõttu lõpule viimata poliitikameetmeid. Nendeks meetmeteks eraldati 1,2 miljardit eurot kiireloomulist makromajanduslikku finantsabi, mis maksti välja 2022. aasta märtsis ja mais. Meetmete eesmärk oli parandada riigi valitsemistava ja õigusriigi ning energiasektori vastupidavust ja stabiilsust 8 .

(2)Eelarve- ja riskijuhtimiskaalutlused

Käesolevas erakorralise makromajandusliku finantsabi laenude paketis tuleb arvesse võtta Ukrainaga seotud ELi riskipositsiooni suurust ja kõrgemat riskiprofiili ning konkreetseid piiranguid, millega ELi eelarve praegu silmitsi seisab. Siiski nähakse ette, et laene antakse väga soodsatel tingimustel (keskmine tagasimaksetähtaeg kuni 25 aastat), pakkudes samal ajal Ukraina riigile lühiajalist abi ja vabastades selle vähemalt praeguse mitmeaastase finantsraamistiku puhul intressi tagasimaksmise kohustusest. Neid erinevaid kaalutlusi arvesse võttes kajastab käesolev ettepanek järgmisi aspekte.

a.Suuremale krediidiriskile vastav suurem kahjumikatmisvõime

Sarnaselt hiljutisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele, millega kiideti heaks laenudena antav erakorraline makromajanduslik finantsabi kuni 1 miljardi euro ulatuses, 9 kaasneb makromajandusliku finantsabi tavalaenudega võrreldes praeguses olukorras kavandatava Ukraina laenupaketi puhul suurem oht, et laenu tagasi ei maksta. 9 % eraldiste määr, mida tavaliselt kohaldatakse maksebilansikriisiga silmitsi seisvate riikide suhtes, ei ole pärast Venemaa algatatud agressioonisõda enam piisav. Võttes arvesse Ukraina ees seisvaid probleeme ja kahjumi tekkimise tõenäosust, nähakse käesolevas ettepanekus ette, et ELi eelarve kindlustamiseks tulevaste ettenägematute kulude vastu on vaja 70 % eelarvelist katet. Sellist kõrget eraldiste määra peetakse praeguses etapis vajalikuks, et kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega piirata Ukrainale antava täiendava erakorralise makromajandusliku finantsabiga kaasnevat riski.

Selle põhjal kujutab 70 % kaetus endast ettevaatlikku ja konservatiivset riskimaandamispoliitikat, mis on vajalik, et kinnitada investoritele, et Ukrainale antavate erakorralise makromajandusliku finantsabi laenude rahastamiseks mõeldud ELi võlakirjadesse investeeritud summad makstakse täielikult ja õigeaegselt tagasi.

b.Vajadus kehtestada nõutav eelarveline kate liikmesriikide tagatiste kaudu

Välistegevuse tagatis naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames on ette nähtud selleks, et tagada makromajanduslik finantsabi kogusummas ligikaudu 11 miljardit eurot, mida rahastatakse 9 % ulatuses, võttes arvesse, et makromajandusliku finantsabi laenud hõlmavad riigi maksejõuetuse riski. Selle põhjal on kolmandatesse riikidesse suunatud makromajandusliku finantsabi finantsplaneeringus ette nähtud 1 miljard eurot määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud vahenditest.

Suurem osa eraldistest on juba ette nähtud makromajandusliku finantsabi laenudeks Ukrainale, sealhulgas 1,2 miljardi euro suurune erakorralise makromajandusliku finantsabi laen eraldiste määraga 9 % (108 miljonit eurot) ja hiljutine 1 miljardi euro suurune erakorralise makromajandusliku finantsabi laen eraldiste määraga 70 % (700 miljonit eurot). Sellest tulenevalt ei ole ülejäänud ELi eelarvevahendid piisavad, et tagada eelarveline kate, mis on vajalik 5 miljardi euro suuruse täiendava laenu andmiseks 70 % ulatuses selle tinglikust väärtusest.

Kavandatavaid uusi makromajandusliku finantsabi laene saab seega rahaliselt usaldusväärsel viisil anda ainult juhul, kui liikmesriigid on valmis tagama nõutavate täiendavate eelarvevahendite eraldamist. Ettepaneku kohaselt võiks see toimuda tagatiste vormis, kusjuures iga liikmesriigi eraldatavad summad arvutatakse proportsionaalselt kogurahvatulu alusel. Nende tagatiste abil saab EL nõuda summasid, mis on vajalikud võlakirjaomanike ees võetud tagasimaksekohustuste täitmiseks juhul ja sellises ulatuses, mis on vajalik, et katta ühise eraldisfondi puudujääkUkraina võimaliku maksejõuetuse korral. Liikmesriigid ei peaks tegema ettemakseid sularahas ning tagatiste realiseerimine toimuks ainult juhul, kui Ukraina jätab maksekohustused täitmata, kui ühise eraldisfondi sihtotstarbelised eraldised on ammendatud. Tagatised on ka asjakohane lahendus, arvestades võimaliku kahju tingimuslikku ja ebakindlat olemust. Nagu eespool märgitud, struktureeritakse laenud viisil, mis aitab maksimeerida Ukraina suutlikkust taastuda, mis võimaldaks laenud täielikult tagasi maksta.

Liikmesriikide tagatiste andmine on meetod, mida on kasutatud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava toetuse Euroopa rahastu (TERA) määruse 10 kontekstis, et tagada ELi piisav fiskaalvõimekus, et katta liikmesriikidele antavatest laenudest tulenev oodatav kahjum. Erinevalt TERA-meetodist, mis sõltus kõigi tagatiste jõustumisest, tähendab Ukraina rahastamisvajaduste äärmine kiireloomulisus, et erakorralise makromajandusliku finantsabi laenud Ukrainale muutuvad kättesaadavaks enne komisjoni ja liikmesriikide vaheliste individuaalsete riiklike tagatislepingute jõustumist, kui liikmesriigid on võtnud kindla kohustuse, et need jõustuvad võimalikult kiiresti.

c.ELi eraldiste ja liikmesriikide tagatiste koostoime maksimeerimine

Selleks et hallata optimaalselt olukordi, kus ELi eelarveeraldisi ja liikmesriikide tagatisi võidakse kasutada ELi võlakirjainvestoritele tagasimaksete tagamiseks, tehakse ettepanek hallata hiljutist 1. ja 2. augustil 2022 välja makstud erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu summas 1 miljard eurot ning käesoleva algatuse alusel 5 miljardi euro ulatuses antavat täiendavat laenu integreeritud riskipositsioonide kogumina summas 6 miljardit eurot. Sellist lähenemisviisi kasutades tagatakse ELi eelarvega esimese järjekoha kahju kaitse 9 % ulatuses kogu 6 miljardi euro suurusest laenupaketist. Seda toetaksid veelgi liikmesriikide tagatised, mis antakse täiendavale 61 %-le laenude väärtusest.

Erakorralise makromajandusliku finantsabi kahe laenupaketi ühisel haldamisel on järgmised tagajärjed.

·ELi eelarve eraldised, mida on kavas kasutada üksnes Ukrainaga seotud uutest riskipositsioonidest tulenevate 6 miljardi euro suuruste võimalike nõuete katmiseks, on 540 miljonit eurot. See suur summa (mida suurendatakse veelgi välislaenude andmise volituse alusel antavate muudetud otstarbega laenude eraldistega – vt allpool) loob märkimisväärse puhvri tagasimaksevajaduste haldamiseks juhuks, kui Ukraina ei suuda ajutiselt või muul viisil täita oma maksekohustusi ELi ees. Sellise suurusega puhver võib olla tõhus esimene kaitsekiht juhuks, kui Ukraina jätab ELile makse tegemata, ning võib lükata edasi vajaduse kasutada liikmesriikide tagatisi. Neid 540 miljoni euro suuruseid eraldisi võib hoida ühise eraldisfondi asjakohases osas. See võimaldaks võtta kasutusele 160 miljoni euro ulatuses eraldisi 700 miljonist eurost, mis on juba ette nähtud erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimese osa 1 miljardi euro suuruse laenu jaoks.

·Selleks et viia eelarveline kate nõutavale 70 % tasemele, peaksid liikmesriigid andma eelarvetagatised ülejäänud 61 %-le 6 miljardi euro suurusest erakorralise makromajandusliku finantsabi laenude paketist. Liikmesriikide poolt tagatav maht oleks kokku 3,66 miljardit eurot. Neid tagatisi kasutataks ainult juhul, kui Ukrainale ette nähtud ühise eraldisfondi asjakohases osas hoitavad summad ammendatakse. Liikmesriigid kohustuvad eraldama tingimusteta ja viivitamata vahendeid vastuseks komisjoni taotlusele, mis esitatakse Ukraina võimaliku suutmatuse tõttu täita oma maksekohustusi. Kuna liikmesriigid ei maksa sularaha ette, kujutavad liikmesriikide kokkulepitud eelarvelised tagatised endast tingimuslikke kohustusi. Tagatised moodustavad erakorralise makromajandusliku finantsabi laene rahastavate ELi võlakirjade investorite kaitse teise tasandi.

See lähenemisviis nõuab teatavate väiksemate muudatuste tegemist otsuse (EL) 2022/1201 11 tekstis, mis käsitleb erakorralisi makromajandusliku finantsabi laene summas 1 miljard eurot. Need muudatused esitatakse käesolevas ettepanekus.

d.Intressikulude katmine ELi eelarvest

Ukraina taotlusel ja eelarvevahendite olemasolu korral võib ELi eelarvest katta praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames juulis antud 1 miljardi euro suurusest laenust tulenevad intressikulud. Intressikulusid tasudes annaks EL Ukrainale täiendavat rahalist abi ning piiraks ja lükkaks põhisumma võimaliku tagasimaksmata jätmise riski edasi laenu lõpptähtaja või võimaliku maksejõuetuse hetkeni. Komisjon võib anda pika tähtajaga laenu (keskmine tähtaeg oleks 25 aastat), et anda Ukrainale võimalikult pikk ajavahemik majanduskasvu taastamiseks, majanduse ülesehitamiseks kooskõlas tema Euroopa-püüdlustega ja täieliku tagasimaksmise võimaluse maksimeerimiseks. Kohustuste sellisel viisil struktureerimisega võib Euroopa Komisjon püüda vähendada ka liikmesriikide tagatiste osalise või täieliku sissenõudmise riski. Selleks et laiendada sama lähenemist täiendavatest 5 miljardi euro suurustest erakorralise makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevatele intressikuludele, tuleb kasutusele võtta täiendavad vahendid.

e.Kõrgema eraldiste määra kohaldamine välislaenude andmise volituse alusel 2022. aasta kolmandas kvartalis välja makstud muudetud otstarbega laenude ja veel väljamaksmata välislaenude andmise volituse alusel antavate laenude suhtes

Ukraina pakiliste rahastamisvajaduste tõttu otsustas Euroopa Komisjon muuta 2022. aasta juulis EIP välislaenude andmise volituse alusel Ukrainale antavate laenude kasutusotstarvet 1,59 miljardi euro ulatuses. EIP maksab sellest summast 2022. aasta kolmandas kvartalis välja 1,05 miljardit eurot. EIP kavatseb 2022. ja 2023. aastal välja maksta veel 536 miljonit eurot laene, et aidata rahastada valitud investeerimisprojektide taaskäivitamist. Kuid kuna need laenud antakse Ukraina riigile (või need tagab Ukraina riik), siis on neil sama riskitase kui erakorralise makromajandusliku finantsabi laenudel. Välislaenude andmise volituse tagatislepingute kohaselt on EIP-l õigus nõuda ELi eelarvest sisse kogu kahjumi, mida EIP välislaenude andmise volituse alusel antud laenudega kannab. Seepärast tuleks selgitada, et nende riskipositsioonide suhtes tuleks kohaldada sama ettevaatusprintsiipi ja et asjakohased lisasätted tuleks lisada Ukraina ühise eraldisfondi ühisesse osasse. Seepärast nähakse käesoleva ettepanekuga ette 70 % eraldiste määra laiendamine sellele 1,59 miljardi euro suurusele täiendavale riskipositsioonile, mis tuleneb muudetud otstarbega laenudest. Ukrainale väljastatud välislaenude andmise volituse alusel antud laenude edasiste võimalike väljamaksete suhtes kohaldatakse sama eraldiste määra (mis vaadatakse korrapäraselt läbi), tingimusel et sellised eraldised on eelarvevahenditega kaetud.

Välislaenude andmise volitusega seotud 1,59 miljardi euro suuruse laenu 70 % eraldised rahastatakse ELi eelarvest, nende suhtes kohaldatakse finantsmääruse, mitte välistegevuse tagatisfondi eraldisi käsitlevaid eeskirju, ning neid hoitakse eraldi ühise eraldisfondi osas.

Tehakse ettepanek, et kui seotud riskide hinnang ei muutu, sõltub välislaenude andmise volituse alusel Ukrainale antavate laenude edasine väljamaksmine eelarvevahendite leidmisest riskipositsioonide katteks 70 % ulatuses nende tinglikust väärtusest, võttes arvesse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ prioriteete.

f.Makromajandusliku finantsabi ja välislaenude andmise volituse alusel antavate laenude eraldiste vajaduse läbivaatamine

Käesolevas ettepanekus esitatud eraldiste kõrge tase on põhjendatud asjaoluga, et Ukraina peab praegu tegelema tõsise relvakonflikti sõjaliste, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgedega. Kui Ukraina sõjaline ja majanduslik olukord stabiliseerub või paraneb, ei pruugi selline eraldiste tase enam vajalik olla. Seepärast nähakse käesoleva ettepanekuga ette selle eraldiste määra korrapärane (iga kuue kuu tagant) läbivaatamine, millega alustatakse 2023. aasta keskel või vajaduse korral varem. Kõnealust läbivaatamist kohaldatakse ka otsuse (EL) 2022/1201 12 alusel antud 1 miljardi euro suuruse laenu rahastamise suhtes ning erakorralise 70 % eraldise suhtes, mida kohaldatakse välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse muudetud otstarbega laenude puhul (vt allpool). Lisaks korrapärasele läbivaatamisele võib komisjon eraldiste määra vastavalt vajadusele uuesti hinnata, eelkõige juhul, kui see on põhjendatud olulise sündmusega.

(1)Makromajandusliku finantsabi laenude rakendamine

Pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist ja kõigi formaalsuste täitmist võtab komisjon kiiresti meetmed erakorraliste makromajandusliku finantsabi laenude osamaksete väljamaksmiseks. Need meetmed on eelkõige i) kõigi liikmesriikide ühemõtteline ja ühehäälne kohustus sõlmida tagatislepingud nii kiiresti, kui nende siseriiklikud menetlused seda võimaldavad; ning ii) vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine ja laenulepingu jõustumine.

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette, et Euroopa Komisjon korraldab laenude andmise kohe pärast käesoleva otsuse jõustumist, tingimusel et kõik liikmesriigid võtavad selge ja üheselt mõistetava kohustuse teha tagatised kiiresti kättesaadavaks. Varasemad kogemused on näidanud, et kuigi paljud liikmesriigid suudavad tagatisi pakkuda 2–3 kuu jooksul, võib kõigi tagatiste saamiseks kuluda 4–5 kuud. See ei oleks kooskõlas eesmärgiga anda Ukrainale kiiresti abi. Seetõttu kavatseb komisjon erandkorras, võttes arvesse äärmuslikku olukorda, anda laene paralleelselt tagatiste andmisega. Sel konkreetsel juhul on ELi eelarvele avalduv risk maandatud, kuna ühegi maksesündmuse (intressimakse) tähtaeg ei saabu pikema aja jooksul. Eelkõige ei jõua ühegi maksesündmuse tähtaeg kätte vaheperioodil (4–5 kuud) enne, kui kõik tagatised on antud. Teoreetilisel juhul, kui kõnealusel vaheperioodil esineb makseviivitusi, võib ajutise puudujäägi kõrvaldamiseks kasutada ühise eraldisfondi eraldisi (ja vajaduse korral muude ühise eraldisfondi osade ajutist kasutuselevõttu). Ühise eraldisfondi eraldiste olemasolu tähendab sularahavarude olemasolu, millega saab tagada kõik ELi võlakirjainvestoritele võlgnetavad maksed, isegi kui tagatisi ei ole veel täielikult olemas.

Seetõttu teeb Euroopa Komisjon ettepaneku korraldada uued makromajandusliku finantsabi laenud väikeste osamaksetena võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist ja sellega seotud laenulepingu vormistamist. On äärmiselt oluline, et kõik liikmesriigid annaksid vajalikud eelarvelised tagatised võimalikult kiiresti ning võtaksid kollektiivse kohustuse see protsess kiiresti lõpule viia.

Selleks et anda kokku kuni 9 miljardit eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi, millest anti teada 18. mai 2022. aasta teatises Ukraina taastamise ja abi kohta, teeb Euroopa Komisjon ELi liikmesriikidega koostööd usaldusväärse ja õiglase mehhanismi loomiseks, et maksta välja ülejäänud kuni 3 miljardit eurot. Kui see on loodud, liigub komisjon kiiresti edasi ettepanekuga ülejäänud toetussumma kohta.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 212 on kolmandatele riikidele antava finantsabi jaoks sobiv õiguslik alus. Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon nõuab Ukrainale täiendava finantsabi andmist. Et need meetmed oleksid eelarve seisukohast jätkusuutlikud, on vaja ette näha ka liikmesriikide tagatismehhanism, millega antavat finantsabi tagada. Käesoleval juhul on tagatised finantsabi lahutamatu osa.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele, sest liikmesriigid üksi ei suuda Ukraina lühiajalise makromajandusliku stabiilsuse piisavat taastamist saavutada ja see eesmärk on paremini saavutatav ELi tasandil. Selle peamiseks põhjuseks on liikmesriikides kehtivad eelarvepiirangud ja vajadus rahastajate tegevust kindlakäeliselt koordineerida, et saavutada abi piisavalt suur mõjuala ja tulemuslikkus, vältides samas Ukraina ametiasutuste halduskoormuse suurendamist, kuna need on praegu niigi üle koormatud.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Projektide rahastamine või tehnilise abi andmine ei oleks kõnealuse erakorralise makromajandusliku finantsabi laiemate makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on erakorralise makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik kiiresti ja vajalikus ulatuses leevendada vajadust välisrahastuse järele. See aitab luua stabiilse makromajandusliku finantsraamistiku, muu hulgas edendades kestlikku ja tasakaalustatud maksebilanssi ja eelarveseisundit aruandlusnõuetele ja poliitilistele tingimustele sobivas raamistikus. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab tagada üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentidest meetmete tulemuslikkust Ukrainas. Tehing sõlmitakse soodsatel tingimustel, nähes ette pikemad tähtajad ja toetuse intressikulude katmiseks, mis aitab vähendada mõju Ukraina riigivõla jätkusuutlikkusele. Arvestades rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas ELi piiratud võimalusi pakkuda piisavas ulatuses tagastamatut toetust, näib plaan anda Ukraina pakilise rahavajaduse katteks kiiresti, väga suures summas ja väga soodsatel laenutingimustel makromajandusliku finantsabi omal kohal.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine / toimivuse kontroll

Varasemate Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi programmide järelhindamine on näidanud, et need on eesmärkide, rahastamispaketi ja poliitiliste tingimuste seisukohast olnud üldiselt väga asjakohased.

Kokkuvõttes on neil olnud suur osa selles, et aidata Ukrainal lahendada probleeme oma maksebilansiga ja viia ellu peamisi struktuurireforme, millega stabiliseerida majandust ja parandada välisvõla teenindamise võime jätkusuutlikkust. Need on võimaldanud eelarvekokkuhoidu ja rahalist kasu ning aidanud kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid ja suurendada investorite usaldust. Makromajandusliku finantsabi tingimuste pakett täiendas IMFi asjaomast programmi ja sellel oli suur poliitiline mõju, mis aitas kaasa Ukraina ametiasutuste pingutustele oluliste reformide elluviimisel, eriti valdkondades, mida muud rahvusvaheliste rahastajate programmid ei hõlma.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Erakorralist makromajanduslikku finantsabi antakse Ukrainale antava rahvusvahelise toetuse lahutamatu osana. Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel on komisjoni talitused konsulteerinud IMFi, Maailmapanga ning teiste kahepoolsete (sealhulgas liikmesriikide) ja mitmepoolsete rahastajatega, kellel on märkimisväärsed makromajanduslikud eksperditeadmised, sealhulgas Ukraina majanduse valdkonnas. Samuti on komisjon olnud pidevalt ühenduses Ukraina ametiasutustega.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjoni talitused on käesoleva ettepaneku aluseks võtnud koostöös IMFi ja pädevate rahvusvaheliste institutsioonidega läbi viidud põhjaliku analüüsi Ukraina finantsvajaduste ja laiema makromajandusliku olukorra kohta. See hõlmab korrapäraseid arutelusid Ukraina rahastamisvajaduste viimaste prognooside üle rahvusvahelistel foorumitel, nt G7s.

Komisjoni talitused on pidanud arutelusid ka riskihindajatega rahvusvahelistest finantseerimisasutustest, millel on Ukrainas ulatuslik riskipositsioon. Arutelude abil on püütud mõista, kuidas need institutsioonid tagavad ja haldavad oma Ukraina riskipositsioone. Aruteludest nähtub, et iga asutuse lähenemisviis sõltub sellest, kui suurel määral mõjutab võimalik kahju Ukrainas tema bilanssi. Mõnel institutsioonil on oma positsiooni katmiseks kasutada täielik või osaline tagatis või muu kaitsemeede (Ukraina reservid IMFis). Kuna EL on rahastanud makromajandusliku finantsabi laene kompensatsioonilaenude kaudu, tuleb tal juhul, kui laenusaaja ei täida maksekohustusi, tagada erinevalt teistest oma võlakirjainvestoritele fikseeritud ja korrapärase maksegraafiku kohane stabiilne ja prognoositav maksevoog. Et olla jätkuvalt võimeline andma kiirkorras erakordselt suurt makromajanduslikku finantsabi ühele abisaajale, säilitades samal ajal oma rahastamismudeli, peab liit tugevdama ühist eraldisfondi liikmesriikide lisatagatistega, millega katta oma Ukraina riskipositsiooni.

Kooskõlas finantsmääruse nõuetega teevad komisjoni talitused abi andmise käigus Ukraina finantsvoogude ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi, et teha kindlaks, kas programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kord pakub piisavaid tagatisi, võttes arvesse ka Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu tingitud eriolukorda. Selle raames saab ühtlasi värskendada varasemat hinnangut, milles leiti, et Ukraina finantsvood ja haldusmenetlused toimivad kindlate põhimõtete alusel ning on sobivad makromajandusliku finantsabi andmiseks.

•Mõjuhinnang

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Ukrainale antava 5 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi vahendid laenatakse kapitaliturgudelt ja laenatakse edasi Ukrainale. Need vahendid lisanduvad miljardi euro suurusele erakorralisele makromajanduslikule finantsabile, mis anti Ukrainale otsuse (EL) 2022/1201 alusel.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Euroopa Liit annab Ukrainale pika tähtajaga laenude vormis erakorralist makromajanduslikku finantsabi kokku 5 miljardi eurot. Abi on kavas välja maksta mitmes osas ning see aitab katta Ukraina 2022. aasta katmata välisrahastuse puudujääki. Esimene osamakse tehakse pärast käesoleva ettepaneku heakskiitmist ja vastava vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ning niipea, kui liikmesriigid annavad ühehäälselt teada oma nõusolekust viia kiiremas korras lõpule riiklikud menetlused riiklike tagatiste esitamiseks.

Väljamaksmine sõltub ka vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud aruandlusnõuete rakendamisest. Komisjon teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja riiklike ametiasutustega, et jälgida sündmuste arengut ning vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud nõuete ja tingimuste kohaldamist.

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 11 kirjeldatakse eraldiste tegemist hõlmatud makromajandusliku finantsabi puhul.

Artiklis 12 nähakse ette eraldiste suurendamine seoses teatavate otsusega nr 466/2014/EL tagatud finantskohustustega Ukrainas.

Artiklis 13 nähakse ette eraldiste piisavuse hindamine ja läbivaatamismenetlus.

Artiklis 14 sätestatakse raamatupidamisreeglid ühises eraldisfondis hoitavate eraldiste kohta.

Artiklis 15 sätestatakse, et komisjoni abistab komiteemenetluse kohane komitee.

Artiklis 16 esitatakse volituste delegeerimise üksikasjad.

Artiklis 17 sätestatakse aruandluskohustused, mis komisjonil on Ukrainale antava erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees.

Artikkel 18 sisaldab otsuse (EL) 2022/1201 muudatusi.

Artiklis 19 täpsustatakse käesoleva otsuse jõustumise kuupäev.

2022/0281 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse Ukrainale erakorralist makromajanduslikku finantsabi, tugevdatakse ühist eraldisfondi liikmesriikide tagatistega ning otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja Ukrainaga seotud finantsvastutuse katteks ette nähtud eraldistega ning muudetakse otsust (EL) 2022/1201

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 15

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu ja Ukraina vaheline assotsieerimisleping 16 (edaspidi „assotsieerimisleping“), mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, jõustus 1. septembril 2017.

(2)2014. aasta kevadel hakkas Ukraina ellu viima ulatuslikku reformikava, et kiirendada majanduskasvu ja parandada kodanike elatustaset. Selle kava peamiste prioriteetide hulka kuuluvad võitlus korruptsiooni vastu ning põhiseaduse, valimis- ja kohtureformid. Nende reformide elluviimist on toetatud järjestikuste makromajandusliku finantsabi programmidega, mille raames on Ukraina saanud laenudena kokku 6,6 miljardit eurot abi. Ukrainale anti erakorralist makromajanduslikku finantsabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/313 17 alusel seoses pingete teravnemisega piiril Venemaaga ning see 1,2 miljardi euro suurune laenusumma tehti kättesaadavaks 2022. aasta märtsis ja mais kahe 600 miljoni euro suuruse osamaksena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/1201 18 kohasest erakorralisest kuni 1 miljardi euro suurusest makromajanduslikust finantsabist anti Ukraina eelarve jaoks kiiresti hädavajalikke vahendeid, mis maksti täielikult välja 1. ja 2. augustil 2022. See oli Ukrainale antava erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi esimene osa, millest komisjon teatas oma teatises „Ukraina abistamine ja ülesehitamine“, mille kiitis heaks 23.–24. juunil 2022. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu. Käesolev otsus on teine etapp Ukrainale kuni 9 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmise kohustuse täitmisel. Sellega luuakse alus täiendava 5 miljardi euro suuruse makromajandusliku finantsabi andmiseks väga soodsate laenudena. Sellele peaks kiiresti järgnema kolmas finantsabipakett summas kuni 3 miljardit eurot, niipea kui asjakohased tingimused on kindlaks määratud.

(3)24. veebruaril 2022 alanud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjaline agressioon Ukraina vastu ja sellele järgnenud kestev sõda on piiranud juurdepääsu turule ja järsult vähendanud avaliku sektori tulusid, samal ajal kui avaliku sektori kulutused humanitaarolukorra lahendamiseks ja riigiteenuste jätkuva kättesaadavuse tagamiseks on märkimisväärselt suurenenud. Praeguses väga ebakindlas ja ettearvamatus olukorras nähtub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) antud parimatest hinnangutest Ukraina rahastamisvajaduste kohta, et 2022. aastal ulatub erakorraline rahastamispuudujääk ligikaudu 39 miljardi USA dollarini, millest on võimalik katta umbes pool, kui seni lubatud rahvusvaheline toetus makstakse täielikult välja. Leitakse, et praeguses erakorralises olukorras on liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi paketi teise osa kiire eraldamine Ukrainale asjakohane lühiajaline reageering riigi makromajanduslikku stabiilsust ohustavatele suurtele riskidele. Viie miljardi euro suurune täiendav erakorraline makromajanduslik finantsabi toetaks Ukraina makromajanduslikku stabiilsust, tugevdaks riigi kohest vastupanu- ja taastumisvõimet ning aitaks seega tagada Ukraina valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ja riigi võimet täita oma finantskohustusi.

(4)See uus erakorraline makromajanduslik finantsabi aitab suuresti rahuldada Ukraina rahastamisvajadused, nagu neid on hinnanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja muud rahvusvahelised finantsasutused, võttes arvesse Ukraina suutlikkust end omavahenditest rahastada. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka kahe- ja mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist osalust, vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel ning Ukrainas juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ja liidu osalemisega saavutatavat üldist lisaväärtust. Ära tuleks märkida Ukraina ametiasutuste võetud kohustus teha IMFiga tihedat koostööd lühiajaliste erakorraliste meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel ning nende valmidus töötada IMFiga ühiselt välja asjakohane majandusprogramm, kui olukord seda võimaldab. Sellise programmi kohta esitati ametlik taotlus 2022. aasta augustis. Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema säilitada Venemaa agressioonisõja olukorras makromajanduslik finantsstabiilsus ja vastupanuvõime. Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas välistegevuse eri valdkondade peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega ning liidu muu asjakohase poliitikaga.

(5)Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi peaks toetama liidu välispoliitikat Ukraina suhtes. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(6)Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke suundumusi (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise. Jätkuv Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja eelkõige praegune sõjaseisukord ei tohiks nende põhimõtete kohaldamist piirata, hoolimata võimu koondumisest täitevvõimu kätte.

(7)Selleks et tagada liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Ukraina võtma asjakohaseid meetmeid kõnealuse abiga seotud pettuse ja korruptsiooni ning muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks sellele tuleks sätestada, et komisjon teeb kontrolle, kontrollikoda auditeid ja Euroopa Prokuratuur teostab oma pädevust.

(8)Liidu makromajanduslik finantsabi peaks olema seotud aruandlusnõuete ja poliitiliste tingimustega, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum“). Rangete aruandlusnõuete eesmärk on tagada, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tingimustes kasutatakse rahalisi vahendeid tõhusalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Poliitiliste tingimuste eesmärk on tugevdada riigi kohest vastupanuvõimet ja pikemaajalist võla jätkusuutlikkust ning vähendada seeläbi tasumata ja tulevaste finantskohustuste täitmisega seotud riske.

(9)Selleks et tagada käesoleva otsuse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 19 .

(10)Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg peaks olema 25 aastat.

(11)Arvestades, et käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenudega kaasnevad ELi eelarvele ühesugused riskid ja nende mõlema maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg peaks olema 25 aastat, tuleks käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi kogusumma 6 miljardit eurot katta rahalisele seisundile või eelarvele avalduva mõju haldamise ühise metoodikaga. Eelkõige tuleks kehtestada samal tasemel eelarvevahendid piisavaks kaitseks võimaluse eest, et Ukraina ei maksa osa või kõiki laene ettenähtud tähtajaks tagasi. ELi eelarvest erakorralise makromajandusliku finantsabi kahe laenupaketi jaoks kättesaadavaks tehtud eraldisi tuleks hallata ühtse eraldiste kogumina. See suurendab ELi eelarve vastupanuvõimet ja paindlikkust mis tahes maksmatajätmise korral. Otsuse (EL) 2022/1201 artikli 7 lõiget 2 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(12)Käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohane erakorraline makromajanduslik finantsabi kujutab endast liidu rahalist kohustust, mis võetakse välistegevuse tagatise kogumahu piires. Erakorralise makromajandusliku finantsabi raames Ukrainale antavatest laenudest kogusummas kuni 6 miljardit eurot tuleks ära kasutada 9 % sissemakstud eraldistest, mis on kättesaadavad makromajandusliku finantsabi laenude jaoks välistegevuse tagatise raames. Neid eraldisi tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/947 20 raames makromajandusliku finantsabi jaoks kavandatud rahastamispaketist eraldistena kogusummas 540 miljonit eurot. See summa tuleks kulukohustustega siduda ja maksta ühisesse eraldisfondi mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel.

(13)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 210 lõikele 3 loetakse eelarvest rahastatavatest eelarvelistest tagatistest või rahastatavast finantsabist tulenevad tingimuslikud kohustused jätkusuutlikuks, kui nende prognoositav mitmeaastane muutus jääb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 lõikes 2 nimetatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 21 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) sätestatud piiridesse ja on kooskõlas nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom 22 artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud maksete assigneeringute aastase ülemmääraga. Selleks et liit saaks Ukrainat makromajandusliku finantsabina antava enneolematu summaga rahaliselt ohutult toetada, säilitades samal ajal oma krediidireitingu ja sellest tulenevalt võime tulemuslikult rahastada nii oma sise- kui ka välispoliitikat, on oluline kaitsta liidu eelarvet piisavalt selliste tingimuslike kohustuste realiseerumise eest ja tagada nende finantsiline jätkusuutlikkus finantsmääruse artikli 210 lõike 3 tähenduses.

(14)Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks ühist eraldisfondi tugevdada vahenditega, mis on vastavuses riskidega, mis tulenevad tingimuslikest kohustustest seoses selle varasematest suurema makromajandusliku finantsabi andmisega ühele abisaajale. Ilma sellise toetuseta ei oleks liidu eelarvest võimalik rahaliselt ohutult anda kõnealust enneolematult suurt abi, mis vastab Ukraina sõjaga seotud vajadustele. Liidu eelarve kaitsmiseks tuleks Ukrainale antavad kuni 6 miljardi euro suurused erakorralised makromajandusliku finantsabi laenud katta 70 % ulatuses: sissemakstud eraldistega, mille määr on 9 %, ning lisaks riiklike tagatistega, mis kataksid eelarvekahjud veel kuni 61 % ulatuses laenude väärtusest.

(15)Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 kohased vahendid on liidu üldisi kuluprioriteete silmas pidades suure surve all. Seepärast on asjakohane leida lisavahendite jaoks alternatiivne lahendus, mis ei mõjuta mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 finantsplaneeringus ette nähtud tavapäraseid kulusid.

(16)Liikmesriikide osalus tagatiste vormis on asjakohane vahend, mis tagab lisaks esialgsetele sissemakstud eraldistele täiendava kaitse. Liikmesriikide tagatised peaksid olema vabatahtlikud ja kujutama endast liidu eelarvet toetavat asjakohast kaitsemeedet, kui käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohased finantskohustused ühise eraldisfondi eraldistest ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimesest lõigust tuleks nende tagatiste alusel tehtavad osamaksed arvata heakskiidetud finantskohustuste hulka. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teisest lõigust tuleks selliseid summasid võtta arvesse finantsmääruse artikli 211 lõikes 1 osutatud eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa arvutamisel. 

(17)Liikmesriikide antud tagatised peaksid katma käesoleva otsuse kohase erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu ja otsuse (EL) 2022/1201 kohase 1 miljardi euro suuruse erakorralise makromajandusliku finantsabi laenu. Need peaksid olema tagasivõetamatud, tingimusteta ja realiseeritavad. Tagatised peaksid andma liidule suutlikkuse maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt laenatud vahendid. Need tuleks sisse nõuda üksnes juhul, kui olemasolevate eraldiste piisavust käsitlevad ranged tingimused on täidetud ja kui liit ei saa Ukrainalt käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel antud makromajandusliku finantsabi laenumakseid õigeaegselt, et täita liidu võlakirjadega seotud finantskohustusi, või kui muudetakse käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel antud laenude maksegraafikut. Liikmesriikide tagatised tuleks realiseerida summas, mis vastab käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaselt Ukrainale antud finantsabist tulenevale kahjumile ja on vajalik ühise eraldisfondi täiendamiseks sellises ulatuses, mis võimaldab taastada eraldised nõutud tasemel. Nõuded liikmesriikide tagatisteks tuleks esitada alles pärast seda, kui käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaselt makromajandusliku finantsabi jaoks eraldatud esialgsete eraldiste summa on ammendatud või ammendatakse. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c tuleks laenulepingute alusel seoses Ukrainale käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel antud finantsabiga tagasi nõutud summad tagasi maksta liikmesriikidele, kes on tagatise realiseerimise nõuded täitnud.

(18)Juhul kui käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel Ukrainale antava makromajandusliku finantsabi võlakirjadest tulenevad liidu finantskohustused täidetakse ajutiselt ühises eraldisfondis muude liidu finantskohustuste katmiseks ette nähtud eraldistest, võib liikmesriikide tagatisi realiseerida, et teha täiendavaid eraldisi selliste finantskohustuste katmiseks.

(19)Võttes arvesse tagatistega tagatud makromajandusliku finantsabi erakorralist iseloomu, on asjakohane hallata käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2022/1201 kohasest makromajanduslikust finantsabist tulenevate finantskohustuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 466/2014/EL 23 alusel tagatud laenude pärast 15. juulit 2022 tehtud väljamaksete katteks hoitavaid eraldisi eraldi välistegevuse tagatise ja välistegevuse tagatisfondi muudest finantskohustustest. Seepärast tehakse ettepanek kasutada ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid ainult käesolevast otsusest ja otsusest (EL) 2022/1201 tulenevate ja makromajanduslikust finantsabist tingitud finantskohustuste täitmiseks, mitte kohaldada naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse 24 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit. Samuti tehakse ettepanek kasutada ühises eraldisfondis otsuse nr 466/2014/EL alusel tagatud ja pärast 15. juulit 2022 välja makstud laenude jaoks ette nähtud vahendeid ainult nendest laenudest tulenevate finantskohustuste täitmiseks ning kohaldada eraldiste suhtes finantsmääruse sätteid, mitte aga naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse artikli 31 lõikes 8 sätestatud üldreeglit. Erandina finantsmääruse artiklist 213 ei tohiks käesoleva makromajandusliku finantsabi jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes kohaldada ka tegelikku eraldiste määra.

(20)Iga liikmesriigi (panustamispõhimõtete kohase) osaluse osakaal tagatud üldsummas peaks vastama liikmesriikide osakaalule liidu kogurahvatulus. Tagatise realiseerimise nõuded tuleks esitada proportsionaalselt ja need peaksid põhinema sellel panustamispõhimõttel.

(21)Liikmesriigid peaksid tagatiste jõustamise riiklikud menetlused võimalikult kiiresti lõpule viima. Võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ei tohiks nende menetluste lõpuleviimiseks vajalik aeg aeglustada käesoleva otsuse alusel Ukrainale hädavajaliku erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamakseid. Käesoleva otsuse kohased täiendavad makromajandusliku finantsabi laenud korraldatakse kiiresti pärast käesoleva otsuse jõustumist, vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist ja laenulepingu allkirjastamist.

(22)Pidades silmas Venemaa agressioonisõjast põhjustatud Ukraina rasket olukorda ja selleks, et toetada riiki pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, on asjakohane teha erand finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e ning võimaldada liidul katta intressikulud ja vabastada Ukraina halduskuludest. Intressitoetuse andmist tuleks pidada finantsmääruse artikli 220 lõike 1 tähenduses toetuse tulemuslikkuse tagamiseks asjakohaseks ning intressitoetus tuleks katta liidu eelarvest vähemalt käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku kestel. Aastatel 2021–2027 tuleks see katta määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

(23)Ukraina võib taotleda intressitoetust ja halduskuludest loobumist igal aastal märtsi lõpuks. Selleks et võimaldada põhiosa paindlikku tagasimaksmist, peaks erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 samuti olema võimalik pikendada laenusid, mida seoses makromajandusliku finantsabiga liidu nimel võetakse.

(24)Seoses Ukraina pakiliste rahastamisvajadustega leppis Euroopa Komisjon 2022. aasta juulis kokku selles, et Ukrainale antakse täiendav 1,59 miljardi euro suurune EIP laen, mis on tagatud välislaenude andmise volituse (2014–2020) alusel. Kuna aga tegemist on Ukraina riiklikele ja riigi omandis olevatele üksustele antavate laenudega, on nende riskitase ELi eelarve jaoks sama mis makromajandusliku finantsabi laenudel. Sellest tulenevalt tuleks ELi eelarves kohaldada nende riskipositsioonide suhtes sama ettevaatusprintsiipi nagu uute makromajandusliku finantsabi laenude puhul. Seepärast kohaldatakse vastavalt käesolevale otsusele 70 % suurust eraldiste määra ka välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu suhtes ning välislaenude andmise volituse alusel Ukrainale antud laenude mis tahes edasiste väljamaksete suhtes. Seda eraldiste määra tuleks kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 8 kolmandast lausest tuleneva eraldiste määra asemel. 70 % suurune eraldiste määr Ukrainale välislaenude andmise volituse alusel antud 1,59 miljardi euro suuruse laenu jaoks rahastatakse ELi eelarvest.

(25)Makromajandusliku finantsabi ja välislaenude andmise volituse alusel antavate laenude eraldised tuleks korrapäraselt läbi vaadata iga kuue kuu järel, alustades 2023. aasta keskpaigast või vajaduse korral varem. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige hinnata, kas Ukraina olukord on arenenud viisil, mis õigustaks eraldiste määra suurendamist või vähendamist. Komisjon võib eraldiste määra vastavalt vajadusele ümber hinnata, eelkõige juhul, kui see on põhjendatud olulise sündmusega. Selleks et tagada eraldiste määra jätkuv vastavus finantsriskidele, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte eraldiste määra kohta, kui on õigustatud eraldiste määra suurendamine või vähendamine. On eriti tähtis, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)Kuna käesoleva otsuse eesmärki anda Ukrainale eelkõige tema majandusliku vastupanuvõime ja stabiilsuse toetamiseks erakorralist makromajanduslikku finantsabi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selle artikli lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)Võttes arvesse kiireloomulisust, mis tuleneb Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjalisest agressioonist põhjustatud erandlikest asjaoludest, peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(28)Arvestades Ukraina rasket olukorda, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I peatükkErakorraline makromajanduslik finantsabi

Artikkel 1

Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks tegemine

1.Liit annab Ukrainale kuni 5 000 000 000 eurot erakorralist makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi“), et toetada Ukraina makromajanduslikku finantsstabiilsust. Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi antakse Ukrainale laenudena. Abi aitab katta Ukraina rahastamispuudujääki, mis on tehtud kindlaks koostöös rahvusvaheliste finantseerimisasutustega.

2.Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rahastamiseks volitatakse komisjoni laenama liidu nimel vajalikud rahalised vahendid kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Ukrainale. Lõike 1 ja otsuse (EL) 2022/1201 kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg on kokku 25 aastat.

3.Liidu erakorralist makromajanduslikku finantsabi antakse alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ja selles kindlaks määratud abiperioodi jooksul, isegi kui käesoleva otsuse II peatüki 1. jaos sätestatud tagatisi ei ole veel antud.

4.Kui Ukraina rahastamisvajadus liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes oluliselt väheneb, vähendab komisjon antava abi summat või peatab või lõpetab abi andmise.

Artikkel 2

Makromajandusliku finantsabi eeltingimus

1.Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Ukraina järgib tulemuslikke demokraatlikke suundumusi (sealhulgas parlamentaarne mitmeparteisüsteem) ja õigusriigi põhimõtet ning tagab inimõiguste austamise.

2.Komisjon jälgib lõikes 1 sätestatud eeltingimuse täitmist kogu liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul, eelkõige enne väljamaksete tegemist, võttes samuti arvesse olukorda kohapeal ja sõjaseisukorra kohaldamise tagajärgi.

3.Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL 25 .

Artikkel 3

Vastastikuse mõistmise memorandum

1.Komisjon lepib Ukrainaga kokku liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad poliitilised tingimused. Need poliitilised tingimused võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Poliitilised tingimused määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2.Kõnealuse erakorralise makromajandusliku finantsabi esimese osa raames vastu võetud aruandlusnõuded lisatakse vastastikuse mõistmise memorandumisse ning nendega tagatakse ennekõike liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusus, läbipaistvus ja aruandekohustus.

3.Liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Ukraina.

4.Komisjon kontrollib korrapäraselt, et vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud aruandlusnõuetest peetaks kinni ja tehtaks edusamme poliitiliste tingimuste täitmisel. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõnealuse kontrolli tulemustest.

Artikkel 4

Erakorralise makromajandusliku finantsabi andmine

1.Kui lõikes 3 osutatud nõuded on täidetud, teeb komisjon laenuna antava liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi osamaksetena kättesaadavaks. Iga osamakse tegemise ajakava määrab kindlaks komisjon. Osamakse võidakse välja maksta ühes või mitmes osas.

2.Komisjon haldab liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksmist kooskõlas artikli 3 lõikes 1 osutatud komisjoni ja Ukraina vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud kokkulepete või ühiste arusaamadega.

3.Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse, kui tema hinnangul on täidetud järgmised nõuded:

(a)artikli 2 lõikes 1 sätestatud eeltingimus on täidetud;

(b)vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud aruandlusnõudeid rakendatakse rahuldavalt;

(c)teise ja järgnevate osamaksete puhul on tehtud rahuldavaid edusamme vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud poliitiliste tingimuste rakendamisel.

Enne makromajandusliku finantsabi maksimumsumma väljamaksmist kontrollib komisjon, kas kõik vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud poliitilised tingimused on täidetud.

4.Kui lõikes 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud, peatab komisjon liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi väljamaksed ajutiselt või lõpetab need. Sel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või lõpetamise põhjustest.

5.Liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi makstakse põhimõtteliselt välja Ukraina keskpangale. Kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud tingimustega ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Ukraina rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

Laenutehingud 

1.Laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 220.

2.Erandina finantsmääruse artikli 220 lõikest 2 võib komisjon vajaduse korral pikendada laenusid, mida seoses makromajandusliku finantsabiga liidu nimel võetakse.

Artikkel 6

Intressitoetus

1.Erandina finantsmääruse artikli 220 lõike 5 punktist e võib liit kanda käesoleva otsuse alusel antud laenu intressid, andes selleks intressitoetust, ning võtta enda kanda laenuvõtmise ja -andmisega seotud halduskulud, välja arvatud laenude ennetähtaegse tagasimaksmisega seotud kulud.

2.Ukraina võib taotleda liidult intressitoetust ja halduskulude katmist iga aasta märtsi lõpuks.

3.Makromajandusliku finantsabiga seotud intressimaksete kulud kaetakse intressitoetusena aastatel 2021–2027 määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga, sealhulgas abi väljamaksetega ja artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud suundumustest ning esitab nendele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

Artikkel 8

Erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise hindamine

Komisjon teeb liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal tegevusanalüüsi, et hinnata uuesti, kas Ukraina finantskord, haldusmenetlused ning sise- ja väliskontrollimehhanismid, mis on abi andmise seisukohast olulised, on usaldusväärsed. Selle tegevusanalüüsi võib teha koos otsusega (EL) 2022/1201 ette nähtud tegevusanalüüsiga.

II peatükkÜhise eraldisfondi tugevdamine

1. jagu

Liikmesriikide tagatised liidu erakorralisele makromajanduslikule finantsabile käesoleva otsuse ja otsuse (EL) 2021/1201 alusel

Artikkel 9

Osalus liikmesriikide tagatise vormis

1.Seoses liidu erakorralise makromajandusliku finantsabiga Ukrainale käesoleva otsuse artikli 1 ja otsuse (EL) 2022/1201 alusel võivad liikmesriigid anda ühises eraldisfondis hoitavate liidu makromajandusliku finantsabi eraldiste täiendamiseks kuni 3 660 000 000 euro ulatuses tagatisi (edaspidi „kaetud makromajanduslik finantsabi“).

2.Kui liikmesriik osaleb eraldistes, toimub see tagasivõetamatu, tingimusteta ja nõudmise korral realiseeritava tagatise kujul, mille kohta sõlmitakse komisjoniga artikli 10 kohane tagatisleping. 

3.Liikmesriigi osaluse osakaal lõikes 1 osutatud summas vastab tema osakaalule liidu kogurahvatulus, mis on esitatud 24. novembril 2021 vastu võetud liidu 2022. eelarveaasta üldeelarve kogutulu osa A („Liidu aastaeelarve rahastamine. Sissejuhatus“) tabeli 4 veerus 1.

4.Tagatised jõustuvad iga liikmesriigi suhtes komisjoni ja vastava liikmesriigi vahelise tagatislepingu jõustumise kuupäeval vastavalt artiklile 10.

Artikkel 10

Tagatislepingud

Komisjon sõlmib iga liikmesriigiga, kes annab artikli 9 kohase tagatise, tagatislepingu. Lepingus sätestatakse tagatise andmist reguleerivad tingimused, mis on kõigile liikmesriikidele ühesugused, sealhulgas eelkõige:

(b)sätted, millega kehtestatakse liikmesriikidele kohustus täita seoses kaetud makromajandusliku finantsabiga komisjoni esitatud tagatise realiseerimise nõuded, kui kaetud makromajanduslikust finantsabist tulenevate finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendid on välja makstud või kuuluvad väljamaksmisele;

(c)sätted, millega tagatakse, et tagatise realiseerimine toimub proportsionaalselt ja artikli 9 lõikes 3 osutatud osaluse osakaaluga;

(d)sätted selle kohta, et tagatise realiseerimisega tagatakse liidu võime maksta tagasi kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt vastavalt artikli 1 lõikele 2 laenatud vahendid pärast seda, kui Ukrainal on esinenud (ka prognoositud) maksmatajätmisi, sealhulgas maksegraafiku mis tahes põhjusel muutmise juhtumeid;

(e)sätted, millega tagatakse, et tagatise realiseerimist saab kasutada selleks, et täiendada ühise eraldisfondi vahendeid, mis on seoses kaetud makromajandusliku finantsabiga kasutusele võetud;

(f)sätted, millega tagatakse, et liikmesriik, kes ei ole realiseerimise nõuet täitnud, on jätkuvalt kohustatud selle täitma;

(g)sätted maksetingimuste kohta.

2. jagu

Kaetud makromajandusliku finantsabi eraldised ja mõningate välislaenude andmise volitusega seotud finantskohustuste rahastamine Ukrainas

Artikkel 11

Kaetud makromajandusliku finantsabi eraldised

1.Kaetud makromajandusliku finantsabi puhul kohaldatakse eraldiste määra 70 %, mitte aga määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 5 kolmandas lõigus sätestatud üldreeglit.
Ühisesse eraldisfondi tehtavate eraldiste määr hoitakse siiski 9 % tasemel kaetud makromajandusliku finantsabi tasumata kohustustest, ja kui eraldisi kasutatakse, siis täiendatakse fondi uuesti kuni 9 % tasemeni, kuni artiklis 9 osutatud tagatised on täielikult ära kasutatud.

2.Artiklis 10 osutatud tagatiste realiseerimisest tulenevad summad kuuluvad sihtotstarbelise välistulu hulka, mille eesmärk on täita kaetud makromajanduslikust finantsabist tulenevad finantskohustused ja teha makseid ühisesse eraldisfondi vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 2 punkti a alapunktile ii.

3.Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimese lõigu teisest lausest lisatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud tagatiste summa heakskiidetud finantskohustuse hulka. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 teisest lõigust võetakse käesoleva artikli teises lõigus osutatud summasid arvesse kaetud makromajanduslikule finantsabile vastavate eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa arvutamisel.

4.Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 4 punktist c ei toetata Ukrainalt kaetud makromajandusliku finantsabi eest sissenõutud summadega eraldiste tegemist kuni tagatise realiseerimise summani, mille nõuet liikmesriigid artikli 10 punkti a kohaselt on kohustatud täitma. Need summad makstakse neile liikmesriikidele tagasi.

Artikkel 12

Eraldiste suurendamine seoses teatavate finantskohustustega Ukrainas, mis on tagatud otsusega nr 466/2014/EL

Erandina määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõike 8 kolmandast lausest kohaldatakse 70 % suurust eraldiste määra laenusummade suhtes, mis on välja makstud pärast 15. juulit 2022 Euroopa Investeerimispanga finantstehingute raames Ukrainas ja millele Euroopa Investeerimispank on alla kirjutanud enne 31. detsembrit 2021 ning mille EL on taganud kooskõlas otsusega nr 466/2014/EL („välislaenude andmise volitusega kaetud finantskohustused Ukrainas“), ning kohaldatakse finantsmääruse artikleid 211, 212 ja 213, kui käesoleva otsuse artiklitest 13 ja 14 ei tulene teisiti. Finantsmääruse artikli 211 lõike 1 teise lõigu kohaldamisel peavad eraldised jõudma 31. detsembriks 2027 tasemele, mis vastab eraldiste määrale, mida kohaldatakse välislaenude andmise volitusega kaetud täitmata finantskohustuste kogusumma suhtes Ukrainas.

Artikkel 13

Eraldiste määra piisavuse hindamine ja läbivaatamismenetlus

1.Iga kuue kuu tagant alates 30. juunist 2023 ning alati, kui komisjon jõuab järeldusele, et muud põhjused või sündmused viitavad vajadusele seda teha, hindab komisjon, kas on uusi suundumusi, mis võivad püsivalt ja sisuliselt mõjutada artiklites 11 ja 12 osutatud eraldiste määra, sealhulgas sissemakstud eraldiste määra asjakohasust. Eelkõige teeb komisjon kindlaks, kas kõnealuste riskipositsioonide krediidiriski profiil on vähemalt kahe aasta andmete põhjal pidevalt ja märkimisväärselt muutunud.

2.Komisjonile antakse volitus muuta artikleid 11 ja 12, et kohandada eraldiste määra delegeeritud õigusakti abil vastavalt artiklile 16, eelkõige selleks, et võtta arvesse lõikes 1 osutatud suundumusi.

Artikkel 14

Ühises eraldisfondis hoitavad eraldised

1.Selle asemel et kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 6 sätestatud üldreeglit, tagatakse kaetud makromajanduslikust finantsabist tulenev finantskohustus muudest välistegevuse tagatise raames tagatavatest finantskohustustest eraldi ning kaetud makromajandusliku finantsabiga seotud finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid kasutatakse ainult käesolevast otsusest ja otsusest (EL) 2022/1201 tulenevate finantskohustuste täitmiseks.

Selle asemel et kohaldada määruse (EL) 2021/947 artikli 31 lõikes 8 sätestatud üldreeglit, tagatakse kaetud välislaenude andmise volitusega seotud finantskohustustest tulenev finantskohustus muudest välistegevuse tagatisfondi raames tagatavatest finantskohustustest eraldi ning kaetud välislaenude andmise volitusega seotud Ukraina finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendeid kasutatakse ainult käesolevast otsusest ja otsusest (EL) 2022/1201 tulenevate finantskohustuste täitmiseks.

2.Erandina finantsmääruse artiklist 213 ei kohaldata kaetud makromajandusliku finantsabi ja kaetud välislaenude andmise volitusega seotud Ukraina finantskohustuste jaoks ühises eraldisfondis ette nähtud vahendite suhtes tegelikku eraldiste määra.

3.Erandina finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a käsitatakse artiklis 12 osutatud eraldiste ülejääki finantsmääruse artikli 21 lõike 5 kohase sihtotstarbelise välistuluna, mis on mõeldud välisabiprogrammile, mille kohaselt Ukraina on abikõlblik.

III peatükkÜldsätted

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruses (EL) nr 182/2011 osutatud komitee.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 13 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artikli 13 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Aastaaruanne

1.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks oma aastaaruande raames hinnangu käesoleva otsuse I peatüki rakendamise kohta eelnenud aastal. Nimetatud aruandes:

(a)analüüsitakse liidu erakorralise makromajandusliku finantsabi rakendamise edenemist;

(b)hinnatakse Ukraina majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud nõuete ja tingimuste rakendamist;

(c)tuuakse esile seos vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud nõuete ja tingimuste, Ukraina jooksva makromajandusliku olukorra ning liidu makromajandusliku finantsabi osamaksete tegemist käsitlevate komisjoni otsuste vahel.

2.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kaks aastat pärast abiperioodi lõppu järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu erakorraline makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

IV peatükkOtsuse (EL) 2022/1201 muutmine ja lõppsäte

Artikkel 18

Otsust (EL) 2022/1201 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 1 lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Nii lõike 1 kui ka otsuse [COM(2022)XXX-käesolev ettepanek] kohaste laenude maksimaalne keskmine tähtaeg on 25 aastat.“

2.Artikkel 7 jäetakse välja.

Artikkel 19

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 26

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb 

 uut meedet 

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 27  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

„Anda uut hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele: suurendada heaolu ka väljaspool ELi“

1.4.2.Erieesmärgid

„Suurendada heaolu ka väljaspool ELi“

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi asjakohane tegevus on seotud järgmisega:

a)    makromajandusliku finantsstabiilsuse toetamine ja majanduskasvu edendavate reformide soodustamine väljaspool ELi, sh põhipartneritega korrapäraselt peetavate majandusdialoogide ja makromajandusliku finantsabi kaudu, ning

b)    laienemisprotsessi ning ELi laienemis- ja naabruspoliitika ja muude prioriteetide rakendamise toetamine partnerriikides, tehes majandusanalüüse, hinnates poliitikameetmeid ja andes nõu.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

·Ukrainale antakse makromajanduslikku finantsabi, et toetada Ukraina majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust ning stabiilsust sõjaolukorras.

·Aidatakse katta Ukraina 2022. aasta välisrahastamisvajadust seoses maksebilansi märkimisväärse halvenemisega, mis on põhjustatud Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sissetungist Ukrainasse.

·Leevendatakse partneri rahastamisvajadust juba antud hädaabi jätkuna.

·Toetatakse struktuurireforme, mille eesmärk on parandada üldist makromajanduslikku juhtimist, tugevdada majanduse juhtimist ja läbipaistvust ning parandada kestliku majanduskasvu tingimusi.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Abi väljamaksed sõltuvad komisjoni ja Ukraina ametiasutuste vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis loetletud poliitiliste eeltingimuste täitmisest. Kavakohaselt makstakse abi välja mitmes osas. Osamaksete tegemise otsus tehakse kiiresti pärast käesoleva ettepaneku heakskiitmist ja vastava vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist ning osamaksed tehakse seejärel kättesaadavaks.

Abi andmist korraldab komisjon. Kooskõlas finantsmäärusega kohaldatakse erisätteid pettuste ja õigusnormide muude rikkumiste ärahoidmiseks.

Komisjon ja Ukraina ametiasutused lepivad kokku vastastikuse mõistmise memorandumis, millega nähakse ette aruandlusnõuded. Komisjon teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja riiklike ametiasutustega, et jälgida sündmuste arengut ning vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud nõuete ja tingimuste kohaldamist.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Projektide rahastamine või tehnilise abi andmine ei oleks kõnealuse erakorralise makromajandusliku finantsabi laiemate makromajanduslike eesmärkide saavutamiseks sobiv ega piisav. Muude ELi vahenditega võrreldes on makromajandusliku finantsabi peamine eelis see, et selle abil on võimalik kiiresti leevendada vajadust välisrahastuse järele ning aidata luua püsiva stabiilse makromajandusliku finantsraamistiku, muu hulgas edendades kestlikku ja tasakaalustatud maksebilanssi ja eelarveseisundit aruandlusnõuetele sobivas raamistikus. Kuna makromajanduslik finantsabi aitab tagada üldist poliitikaraamistikku, võib see suurendada ka ELi muude, kitsamini piiritletud eesmärgiga finantsinstrumentidest rahastatavate meetmete tulemuslikkust Ukrainas.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Partneritele antud makromajandusliku finantsabi kohta tehakse järelhindamine. Varasemate Ukrainale antud makromajandusliku finantsabi programmide järelhindamine on näidanud, et need on eesmärkide, rahastamispaketi ja poliitiliste eesmärkide seisukohast olnud üldiselt väga asjakohased.

Kokkuvõttes on neil olnud suur osa selles, et aidata Ukrainal lahendada probleeme oma maksebilansiga ja viia ellu peamisi struktuurireforme, millega stabiliseerida majandust ja parandada välisvõla teenindamise võime jätkusuutlikkust. Need on võimaldanud eelarvekokkuhoidu ja rahalist kasu ning aidanud kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid ja suurendada investorite usaldust. Makromajandusliku finantsabi tingimuste pakett viidi täielikult kooskõlla IMFi asjaomase programmiga ja sellel oli suur poliitiline mõju, mis aitas kaasa Ukraina ametiasutuste pingutustele oluliste reformide elluviimisel, eriti valdkondades, mida muud rahvusvaheliste rahastajate programmid ei hõlma.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Põhimõtteliselt eraldatakse mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) makromajanduslikku finantsabi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 212 alusel loodud ühisele eraldisfondile rahastamismääraga 9 %.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ja võttes arvesse praegust hinnangulist riskipositsiooni, on vaja katta need Ukraina olukorrast tulenevad täiendavad riskipositsioonid 70 % ulatuses. ELi eelarvest antakse esimese järjekoha kahju kaitse 9 %-le täielikust paketist, mis koosneb 6 miljardist eurost laenudena. Seda toetaksid veelgi liikmesriikide tagatised, mis antakse täiendavale 61 %-le laenude väärtusest.   

Lisaks, arvestades Ukraina keerulist olukorda ja toetamaks riiki pikaajalise stabiilsuse saavutamisel, peaks liidul olema võimalus erakorraliselt katta intressikulud ja vabastada Ukraina halduskuludest. Intressitoetus mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajavahemikul tuleks katta määruse (EL) 2021/947 artikli 6 lõike 2 punkti a esimeses taandes osutatud rahastamispaketist.

Lisaks otsetoetuse eraldamisele nõustus Euroopa Komisjon 2022. aasta juulis suunama Ukrainale ümber 1,59 miljardi euro väärtuses Euroopa Investeerimispanga (EIP) välislaenude andmise volituse laene ELi eelarvest toetatud tagatistega. EIP eraldab 1,05 miljardi euro suuruse summa 2022. aasta kolmandas kvartalis. Kavas on, et EIP annab aastatel 2022–2023 veel 536 miljoni euro väärtuses laene, et aidata rahastada valitud investeerimisprojektide jätkamist. Kuid kuna need laenud antakse Ukraina riigile (või need tagab Ukraina riik), siis on neil sama riskitase kui erakorralise makromajandusliku finantsabi laenudel. EIP-l on välislaenude andmise volituse tagatislepingute alusel õigus saada ELi eelarvevahendeid kuni nendest laenudest talle tekkiva kahju täissummas. Seetõttu tuleks selgitada, et nende riskipositsioonide puhul tuleks kasutada sama ettevaatlikku lähenemisviisi ning tuleks teha asjakohased täiendavad eraldised Ukraina jaoks mõeldud ühise eraldisfondi konkreetsesse ühisosasse. Käesoleva ettepaneku alusel on seega kavas laiendada 70 % eraldiste määra kõnealuse 1,59 miljardi euro suurustele täiendavatele riskipositsioonidele, mis tulenevad EIP ümbersuunatud laenudest.

Võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Laenu abil suurendab kõnealune makromajandusliku finantsabi meede ELi eelarve tulemuslikkust finantsvõimenduse kaudu ja pakub parimat kulutõhusat lahendust.

Komisjon on volitatud laenama kapitaliturgudelt nii Euroopa Liidu kui ka Euratomi nimel rahalisi vahendeid, kasutades selleks ELi eelarvetagatist. Eesmärk on saada turult rahalisi vahendeid parima võimaliku intressimääraga tänu ELi/Euratomi kõrgeimale krediidivõimele (reitinguagentuuride Fitch, Moody’s ja DBRS hinnangul reiting AAA ning reitinguagentuuri S&P hinnangul reiting AA, kõik stabiilse väljavaatega) ning laenates need seejärel edasi kvalifitseeruvatele laenuvõtjatele seoses laenude andmisega Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi, maksebilansi rahastamisvahendi, makromajandusliku finantsabi ja Euratomi projektide raames. Laenu võtmine ja andmine toimub kompensatsioonitehingu vormis, nii et puudub intressimäära- või valuutarisk ELi eelarvele. Eesmärk saada laenuvõtmis- ja laenuandmistehinguteks rahalisi vahendeid parima võimaliku intressimääraga on saavutatud, sest need intressimäärad on kooskõlas sarnaste asutustega (Euroopa Investeerimispank, Euroopa finantsstabiilsusmehhanism ja Euroopa stabiilsusmehhanism).

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2021–2027 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2022–2027.

Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–    oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

Käesoleva otsuse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse eelarve otsese täitmise korras komisjoni poolt peakorterist.

Abi on makromajanduslikku laadi. Komisjoni talitused lähtuvad meetmete jälgimisel Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitavatest konkreetsetest meetmetest.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Käesoleva otsuse alusel rahastatavaid meetmeid rakendatakse eelarve otsese täitmise korras komisjoni poolt peakorterist.

Makromajandusliku finantsabi väljamaksed sõltuvad läbivaatamiste tulemustest ning on seotud iga meetme juurde kuuluvate poliitiliste eeltingimuste täitmisega. Komisjon jälgib tähelepanelikult nende tingimuste täitmist.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Abi omastamise riskide maandamiseks on võetud ja võetakse veel mitu meedet.

Esiteks sisaldab laenuleping mitut sätet, mis käsitlevad kontrollimist, pettuse tõkestamist, auditeid ja rahaliste vahendite tagasinõudmist pettuse või korruptsiooni korral. Peale selle nähakse ette, et abiga seotakse mitu aruandlusnõuet, et suurendada vahendite kasutamisega seotud läbipaistvust ja aruandekohustust. Lisaks makstakse abi spetsiaalsele kontole Ukraina keskpangas.

Kooskõlas finantsmääruse nõuetega teevad komisjoni talitused Ukraina finantsvoogude liikumise süsteemi ja haldusmenetluste tegevusanalüüsi, et teha kindlaks, kas programmi raames antava abi, sealhulgas makromajandusliku finantsabi haldamise kord pakub piisavaid tagatisi. Eelmine analüüs tehti 2020. aasta juunis ja see hõlmab selliseid valdkondi nagu eelarve koostamine ja täitmine, avaliku sektori sisefinantskontroll, sise- ja välisaudit, riigihanked, sularaha ja valitsemissektori võla haldamine ning keskpanga sõltumatus. Komisjon teeb kavandatava erakorralise makromajandusliku finantsabi programmi rakendamise ajal teise tegevusanalüüsi.

Peale selle kohaldatakse abi suhtes kinnitamis-, kontrolli- ja auditeerimismenetlusi, mille eest vastutavad komisjon, sealhulgas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), ja Euroopa Kontrollikoda, nagu on ette nähtud finantsmääruse artiklis 129.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik	Eelarverida	Kulu liik	Rahaline osalus
	Nr	Liigen-datud/ liigen-damata 29	EFTA riigid 30	Kandidaat-riigid 31	Kolman-dad riigid	finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
6	14 02 01 11 „Idanaabrus“	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
6	14 02 01 70 „Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ — Ühise eraldisfondi eraldised“	Liigendatud	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – ei kohaldata

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade 

–    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku   rubriik

6

Rubriik 6 – Naabrus ja maailm

DG: Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat				Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
□ Tegevusassigneeringud (I MFA) 32
Eelarverida 33   14 02 01 11 „Idanaabrus“  34	Kulukohustused		a)			20,0	20,0	20,0	20,0	20,0	100,0
	Maksed		b)			20,0	20,0	20,0	20,0	20,0	100,0
□ Tegevusassigneeringud (II MFA)
Eelarverida 14 02 01 11 „Idanaabrus“  35	Kulukohustused		a)			150,0	150,0	150,0	150,0	150,0	750,0
	Maksed		b)			150,0	150,0	150,0	150,0	150,0	750,0
□ Eraldised 1,586 miljardi euro väärtuses EIP laenude väljamaksete jaoks välislaenude andmise volituse alusel
Eelarverida 14 02 01 70 05 „Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – Ühise eraldisfondi eraldised“ (eraldiste määr 9 %)	Kulukohustused		a)					47,58	47,58	47,58	142,74
	Maksed		b)					47,58	47,58	47,58	142,74
Eelarverida 14 02 01 70 05 „Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – Ühise eraldisfondi eraldised“  36 (eraldiste määr 61 %)	Kulukohustused		a)					322,48	322,48	322,48	967,46
	Maksed		b)					322,48	322,48	322,48	967,46
Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		Kokku (a)			170,0	170,0	540,06	540,06	540,06	1 960,2
	Maksed		Kokku (b)			170,0	170,0	540,06	540,06	540,06	1 960,2
DG: Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat				Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
□ I MFA8
Eelarverida 14 02 01 70 06 „Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – Ühise eraldisfondi eraldised“  37	Kulukohustused		c)	27,3	62,7						90,0
	Maksed		d)				81,2	8,8			90,0
□ II MFA
Eelarverida 14 02 01 70 06 „Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ – Ühise eraldisfondi eraldised“  38	Kulukohustused		c)		62,4	162,6	32,5	143,4	49,1		450,0
	Maksed		d)					91,2	300,0	58,8	450,0
□ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 39
Eelarverida 14 20 03 01 Makromajandusliku finantsabi toetused	Kulukohustused		c)		0,15			0,15			0,3
	Maksed		d)		0,15			0,15			0,3
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		Kokku (c)	27,3	125,2	162,6	32,5	143,55	49,1		540,3
	Maksed		Kokku (d)		0,15		81,2	100,15	300,0	58,8	540,3

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 6 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= a+c	27,3	125,2	332,6	202,5	683,6	589,19	540,06	2 500,5
	Maksed	= b+d		0,15	170,0	251,2	640,22	840,06	598,87	2 500,5

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

7

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

				Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027		KOKKU
DG: Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat
□ Personalikulud				0,848	0,424	0,424	0,072	0,072	0,072	1,912
□ Muud halduskulud				-	0,06	-	-	-	-	0,06
Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud			0,848	0,484	0,424	0,072	0,072	0,072	1,972

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,848

0,484

0,424

0,072

0,072

0,072

1,972

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2021	Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027		KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		27,3	126,098	333,084	202,924	683,672	589,262	540,132	2 502,472
	Maksed			0,998	170,484	251,624	640,292	840,132	598,942	2 502,472

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang) 

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid 		Aasta 2021		Aasta 2022			Aasta 2023			Aasta 2024		Aasta 2025		Aasta 2026		Aasta 2027			KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik 40	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv		Kulu	Arv		Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu		Arv	Kulu		Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 41 ...
- Väljund	Toetus-maksed							170,0			170,0		170,0		170,0			170,0			850
- Väljund	Välis-tegevuse tagatise eraldised		27,3		125,2			162,6			32,5		513,46		419,16			370,06			1 650,2
- Väljund	Tegevuse hindamine			1	0,15															1	0,15
- Väljund	Järel-hindamine								1		0,15									1	0,15
KOKKU			27,3	1	125,2			332,6	1		202,65		683,46		589,16			540,06			2 500,5

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade 

–X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2022

Aasta 2023

Aasta 2024

Aasta 2025

Aasta 2026

Aasta 2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud	0,848	0,424	0,424	0,072	0,072	0,072	1,912
Muud halduskulud	-	0,06	-	-	-	-	0,06
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud kokku	0,848	0,484	0,424	0,072	0,072	0,072	1,972

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 42   välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

0,848

0,484

0,424

0,072

0,072

0,072

1,972

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

					Aasta 2022	Aasta 2023	Aasta 2024	Aasta 2025	Aasta 2026	Aasta 2027	KOKKU
		□ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)					5,4	2,7	2,7	0,45	0,45	0,45	12,15
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
					□ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 43
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz   44			- peakorteris
			- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU					5,4	2,7	2,7	0,45	0,45	0,45	12,15

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

Direktoraadi D direktor: tegevuse järelevalve ja juhtimine, suhtlus nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine, lähetuste juhtimine ning tingimuste täitmisel tehtavate edusammude hindamine. Direktoraadi D üksuse juhataja / üksuse juhataja asetäitja: direktori abistamine tegevuse juhtimisel, suhtlus nõukogu ja parlamendiga otsuse vastuvõtmiseks ja vastastikuse mõistmise memorandumi heakskiitmiseks, läbirääkimiste pidamine Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi ja (koos eelarve peadirektoraadiga) krediidikorralduse lepingu sõlmimiseks, aruannete läbivaatamine ja tingimuste täitmisel tehtavate edusammude hindamine. Osakondade ökonomistid, makromajandusliku abiprogrammi sektor (direktoraat D): otsuse ja vastastikuse mõistmise memorandumi ettevalmistamine, suhtlus ametiasutuste ja rahvusvaheliste finantsasutustega, kontrollkäikude tegemine, komisjoni talituste aruannete koostamine, komisjoni menetluste ettevalmistamine seoses abi haldamisega, suhtlus välisekspertidega seoses tegevusanalüüside ja järelhindamisega. Eelarve peadirektoraat (üksused E1 ja E3 direktori juhtimisel): krediidikorralduse lepingu ettevalmistamine, selle üle läbirääkimiste pidamine Ukraina ametiasutustega ja vastutavatelt komisjoni talitustelt sellele heakskiidu saamine ning mõlemalt poolelt allkirjade saamine. Krediidikorralduse lepingu jõustumise järgne kontroll. Laenuvõtmistehinguid käsitleva(te) komisjoni otsus(t)e ettevalmistamine, rahastamistaotlus(t)e esitamise järelevalve, pankade valimine, rahastamistehingute ettevalmistamine ja teostamine ning Ukrainale väljamaksete tegemine. Järelevalve tegemine laenu(de) tagastamise üle. Loetletud tegevusi käsitlevate aruannete koostamine.

Koosseisuvälised töötajad

-

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek sisaldab liikmesriikide osalusi tagatiste vormis. Neid käsitatakse asjakohase vahendina, mis tagaks täiendava kaitse lisaks ELi eelarve 9 % eraldiste määrale. Erandina finantsmääruse artikli 211 lõike 1 esimesest lõigust tuleks nende tagatiste alusel tehtavad osamaksed arvata heakskiidetud finantskohustuste hulka. Realiseeritavaid tagatissummasid tuleks kasutada selleks, et täita võetud laenudest liidu jaoks tulenevaid finantskohustusi ja täiendada ühist eraldisfondi.

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju

(1)    Ukraina esitas ametliku taotluse ELi liikmeks saamiseks 28. veebruaril 2022, neli päeva pärast Venemaa sissetungi, ning 23. juunil 2022. aasta anti talle kandidaatriigi staatus.

(2)    Nagu IMF kinnitas Euroopa Komisjonile 3. juunil 2022 saabunud hindamiskirjas.

(3)    Esiteks lubas Ukraina Keskpank pankadel müüa välisvaluutat (mitte sularaha), mille eesmärk oli hoiustada summa vähemalt kolmeks kuuks ilma hoiuse ennetähtaegse lõpetamise õiguseta. Teiseks on kehtestatud rangemad piirangud välisvaluuta sularahas kaardiga väljavõtmisele ning välismaale tehtavatele ülekannetele ja maksetele. Kolmandaks kohandati pankade välisvaluuta avatud positsioonide arvutamise algoritmi, mis jõustub 1. augustil 2022.

(4)    Ukraina võlausaldajate rühma kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Rühma vaatlejate hulka kuuluvad Austraalia, Austria, Belgia, Brasiilia, Taani, Soome, Iirimaa, Iisrael, Itaalia, Lõuna-Korea, Madalmaad, Norra, Hispaania, Rootsi ja Šveits.

(5)    Erakorralise makromajandusliku finantsabi ühekordne osamakse summas kuni 1 miljard eurot viidi lõpule kahe järjestikuse päeva jooksul kahes osas, et optimeerida laenatud vahendite keskmist intressimäära.

(6)    Ukraina rahandusministeerium loodab koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga, et eelarvetoetus on neljandas kvartalis piisavalt tagatud rahastajate võetud kindlate kohustustega, mis on mõnevõrra suuremad kui 2 miljardit dollarit.

(7)    Veebisaidil https://eu-solidarity-ukraine.ec.europa.eu/eu-assistance-ukraine_et antakse ülevaade ELi tõhustatud jõupingutustest.

(8)    Kuigi sõjaolukord on takistanud erakorralise makromajandusliku finantsabiga seotud poliitiliste tingimuste täitmist, on Ukraina ametiasutused teinud vahepeal makromajandusliku finantsabiga seotud poliitiliste tingimuste rakendamisel edusamme, näiteks hiljuti 28. juulil nimetati ametisse korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) uus juht.

(9)     Otsus (EL) 2022/1201

(10)

   Nõukogu 19. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/672, millega luuakse COVID-19 puhanguga kaasnenud eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA).

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1).

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1).

(13)    Nagu IMF kinnitas Euroopa Komisjonile juunis 2022 saabunud hindamiskirjas.

(14)    Välistegevuse tagatis hõlmab EFSD+ toiminguid, mis on kaetud vastavate eelarveliste tagatistega, makromajanduslikku finantsabi ja laene kolmandatele riikidele, nagu on osutatud määruse (Euratom) 2021/948 artikli 10 lõikes 2. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse artikli 31 lõike 4 kohaselt on välistegevuse tagatisega hõlmatud toimingute maksimumsumma 53 448 800 000 eurot ja eraldiste maksimumsumma 10 000 000 eurot.

(15)    Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2022. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. veebruari 2022. aasta otsus.

(16)    Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vaheline assotsieerimisleping ( ELT L 161, 29.5.2014, lk 3 ).

(17)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2022. aasta otsus (EL) 2022/313 makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale ( ELT L 55, 28.2.2022, lk 4 ).

(18)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 186, 13.7.2022, lk 1).

(19)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(21)    Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11).

(22)    Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprill 2014. aasta otsus nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantstehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 135, 8.5.2014, lk 1).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1).

(25)    Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(26)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(27)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(28)    Nagu on öeldud komisjoni 18. mai teatises https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/ukraine-relief-reconstruction_en.pdf .

(29)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(30)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(31)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(32)    Otsus (EL) 2022/1201

(33)    Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(34)    Tugevdatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi uute probleemide ja prioriteetide reservist (eelarverida 14 02 04).

(35)    Tugevdatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi uute probleemide ja prioriteetide reservist (eelarverida 14 02 04).

(36)    Tugevdatakse naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi uute probleemide ja prioriteetide reservist (eelarverida 14 02 04).

(37)    Makromajandusliku finantsabi laenude summa (9 %), mis tuleb kulukohustustega siduda ja maksta ühisesse eraldisfondi aastatel 2021–2027, kui aastaeelarved on vastu võetud.

(38)    Makromajandusliku finantsabi laenude summa (9 %), mis tuleb kulukohustustega siduda ja maksta ühisesse eraldisfondi aastatel 2021–2027, kui aastaeelarved on vastu võetud.

(39)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(40)    Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(41)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(42)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(43)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(44)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).