SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Väärtpaberite keskdepositooriumid (edaspidi „keskdepositooriumid“) hoiavad töös taristut, mis võimaldab väärtpaberiarveldust, st väärtpaberitehingu lõpuleviimist, kandes selleks üle raha või väärtpaberid või mõlemad 1 . Keskdepositooriumidel on esmasturul keskne roll, sest nad tegelevad tsentraliseeritult äsja emiteeritud väärtpaberite esmase registreerimisega („notariteenus“). Samuti hoiavad nad väärtpaberikontosid, millel on registreeritud väärtpaberite arv ja omanik, ning registreerivad kõik nende väärtpaberite omanikuvahetused („keskne hoidmisteenus“). Lisaks osutab mõni keskdepositoorium kõrvalteenuseid, 2 sealhulgas pangateenuseid.

Keskdepositooriumide roll väärtpaberite emiteerimises ja see, et nad võimaldavad väärtpaberitehinguid lõpule viia, annab neile olulise rolli majanduse rahastamises. Samuti on keskdepositooriumidel tähtis roll rahapoliitika elluviimises keskpankade poolt. Näiteks liigub keskpankade rahapoliitiliste toimingute jaoks sobiv tagatis eriti euroalal läbi keskdepositooriumide korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide. Praeguseks on ELis tegevusloa saanud 26 keskdepositooriumi. 2019. aastal läbis ELi väärtpaberiarveldussüsteeme üle 420 miljoni ülekandekorralduse, mis hõlmasid enam kui 53 triljoni euro väärtuses väärtpabereid ja mille käive oli kokku üle 1 120 triljoni euro 3 .

2014. aasta määrusega, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume (edaspidi „keskdepositooriumide määrus“), sooviti parandada arvelduse turvalisust ja tõhusust ning näha ELi keskdepositooriumidele ette ühtsed nõuded. Keskdepositooriumid olid küll vastupidavad, kaasa arvatud 2008. aasta finantskriisi ajal, ning nende suhtes kohaldati siseriiklikku õigust ja rahvusvahelisi standardeid, kuid need ei olnud kogu Euroopa Liidus (edaspidi „EL“) ühetaoliselt reguleeritud. See tingis erinevusi nende turvalisuses ning tekitas küsimusi tingimuste võrdsuse suhtes. Keskdepositooriumide reguleerimine oli oluline ka kauplemis- ja kauplemisjärgse turu taristu õigusraamistiku lõpuleviimiseks; enne seda oli vastu võetud finantsinstrumentide turgude direktiiv (direktiiv 2004/39/EÜ 4 ), milles käsitleti kauplemiskohti, ja Euroopa turu infrastruktuuri määrus (määrus (EL) nr 648/2012 5 ), milles käsitleti keskseid vastaspooli ja kauplemisteabehoidlaid. Arveldussüsteemide ja -protsesside ühetaoline reguleerimine oli oluline ka selleks, et täiendada ja edendada platvormi TARGET2-Securities (T2S) 6 . Keskdepositooriumide määrus oli ka ELi vastus finantsstabiilsuse nõukogu (edaspidi „FSB“) 20. oktoobri 2010. aasta üleskutsele 7 finantsturu taristu tugevdamiseks standardid läbi vaadata ja neid tõhustada 8 .

Keskdepositooriumid on finantsturgude jaoks süsteemse tähtsusega finantsasutused ning seetõttu on oluline, et nende õigusraamistik oleks püsivalt otstarbekohane. Keskdepositooriumide määrus tuleb korrapäraselt läbi vaadata, et tagada, et see täidab jätkuvalt oma eesmärke, ning õigusraamistikku samal ajal võimaluse korral proportsionaalsemaks ja tõhusamaks muuta. Keskdepositooriumide määruse läbivaatamine on 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskava 9 keskne meede ELis tõhusama kauplemisjärgse turu tekkeks. ELi vastupidavad ja tõhusad arveldusturud peaksid tagama integreerituma kauplemisjärgse taristu ja suurendama ELi keskdepositooriumide ja laiemalt ELi finantsturgude konkurentsivõimet.

Keskdepositooriumide määruse artikliga 75 on ette nähtud, et komisjon vaatab 19. septembriks 2019 määruse rakendamise läbi ja koostab aruande, milles hinnatakse selle rakendamist ja edasist läbivaatamist. Ka Euroopa Parlament kutsus oma resolutsioonis kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta 10 komisjoni üles vaatama COVID-19 kriisi ja Brexitit silmas pidades läbi keskdepositooriumide määruse kohase arveldusdistsipliini 11 korra. Selleks toimus 8. detsembrist 2020 2. veebruarini 2021 sihipärane konsultatsioon 12 . 1. juulil 2021 võttis komisjon vastu aruande 13 . Selles järeldati, et üldiselt täidab keskdepositooriumide määrus oma esialgset eesmärki suurendada ELis arvelduse tõhusust ja keskdepositooriumide usaldusväärsust. Enamikus valdkondadest leiti, et keskdepositooriumide määruse oluline muutmine oleks ennatlik, arvestades nõuete suhteliselt hiljutist kohaldamist. Aruandes tehti siiski kindlaks valdkondi, kus võib olla vaja edasisi meetmeid, et tagada keskdepositooriumide määruse eesmärkide proportsionaalsem, tõhusam ja tulemuslikum täitmine.

Arvestades vajadust kaotada ebaproportsionaalsed kulud ja ebaproportsionaalne koormus ning lihtsustada eeskirju, seadmata ohtu finantsstabiilsust, lisati keskdepositooriumide määruse läbivaatamine komisjoni 2021. aasta õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi 14 .

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Keskdepositooriumide määrus on seotud mitme ELi õigusaktiga, sealhulgas arvelduse lõplikkuse direktiiv, 15 finantsinstrumentide turgude direktiiv ja finantsinstrumentide turgude määrus ning nende keskdepositooriumide puhul, millele on keskdepositooriumide määruse kohaselt antud luba panganduskõrvalteenuseid osutada, ka kapitalinõuete määrus, 16 kapitalinõuete direktiiv 17 ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv 18 .

Keskdepositooriumide määruse muudatusettepanekud on kooskõlas komisjoni kavaga kapitaliturgude liidu loomiseks 19 . Kapitaliturgude liidu eesmärk on võimaldada kapitalil kogu ELis tarbijate, investorite ja ettevõtjate hüvanguks liikuda. COVID-19 kriis on kapitaliturgude liidu loomise vajaduse pakilisemaks muutnud, sest turupõhine rahastamine on Euroopa majanduse pikaajalise kasvu taastumise ning ELi keskkonna- ja digipöörde rahastamise oluline osa. Turvaline ja tõhus kauplemisjärgne süsteem on usaldusväärsete kapitaliturgude oluline osa. Keskdepositooriumide määruse muudatusettepanekud aitaksid ELis tekkida tõhusamal kauplemisjärgsel turul.

Keskdepositooriumide määrus on tihedalt seotud ka digirahanduse paketiga 20 . Eelkõige on see seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekuga hajusraamatu tehnoloogial (edaspidi „DLT“) põhinevate turutaristute katsekorra kohta 21 . Kõnealuse määruse kohaselt võib DLT arveldussüsteemid ning DLT kauplemis- ja arveldussüsteemid teatavatel tingimustel keskdepositooriumide määruse mõningate sätete järgimisest vabastada, et selles valdkonnas innovatsiooni ergutada, tagades samal ajal investorite kaitse, turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsuse. Kõnealuse ettepaneku suhtes saavutatud poliitilise kokkuleppega nähti ette ka võimalus keskdepositooriumide määruse kohaste kohustuslikke asendusoste käsitlevate eeskirjade kohaldamine edasi lükata, et keskdepositooriumide määruse läbivaatamise käigus saaks põhjalikumaid analüüse koostada 22 . Peale selle on keskdepositooriumide määrus seotud määruse ettepanekuga, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust 23 ja mille eesmärk on tagada, et kõik finantssüsteemi osalised, sealhulgas keskdepositooriumid, on seadnud sisse vajalikud kaitsemeetmed selleks, et maandada küberrünnete riski ja seonduvaid IKT riske.

Turutaristud, sealhulgas keskdepositooriumid, olid ka osa komisjoni teatisest „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ 24 ; Teatises on kirjeldatud, kuidas EL saab makromajanduse ja rahanduse valdkonnas oma avatud strateegilist autonoomiat tugevdada, arendades muuhulgas ELi finantsturutaristuid ja suurendades nende vastupidavust. Keskdepositooriumide määrusega reguleeritud tugev ELi arveldussüsteem on seega oluline komponent, mis aitab kaasa ELi avatud strateegilisele autonoomiale finantsturutaristute valdkonnas.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka FSB raames toimuva rahvusvahelise tööga, mille eesmärk on muu hulgas saavutada makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja töötatud finantsturutaristu põhimõtete järjepidev kohaldamine.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolevat algatust tuleks käsitleda osana komisjoni laiemast ELi turgude konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks muutmise tegevuskavast, mida esindavad kapitaliturgude liidu, digirahanduse ja avatud strateegilise autonoomia algatus. Turvaline ja tõhus kauplemisjärgne süsteem on usaldusväärsete kapitaliturgude oluline osa. Täielikult toimiv ja integreeritud kapitaliturg võimaldab ELi majandusel kestlikult kasvada ja konkurentsivõimelisem olla; see on kooskõlas komisjoni strateegilise prioriteediga, milleks on inimeste hüvanguks toimiv majandus ja mille keskmes on töökohtade loomiseks, majanduskasvuks ja investeeringuteks õigete tingimuste loomine.

Käesoleval algatusel ei ole otseseid ja/või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest 25 tulenevate kohustustega.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on keskdepositooriumide määruse õiguslik alus. Mõjuhinnangu aruande raames tehtud analüüsi tulemusena leiti, et keskdepositooriumide määruse mõnda osa tuleb muuta, et kõrvaldada ebaproportsionaalsed kulud ja ebaproportsionaalne nõuete järgimise koormus ning lihtsustada eeskirju ilma finantsstabiilsust ohustamata, et muuta määrus tõhusamaks ja hõlbustada Euroopa Liidus väärtpaberiarveldusturu integreerimist.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Nagu kaasseadusandjad 2014. aastal keskdepositooriumide määrust vastu võttes tõdesid, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada keskdepositooriumide määruse eesmärke, nimelt kehtestada ELis finantsinstrumentidega arveldamise ühtsed nõuded ja keskdepositooriumide ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad ning edendada turvalist, tõhusat ja sujuvat arveldust.

Praegu ei saa liikmesriigid ja riiklikud järelevalveasutused ise lahendada probleeme, mida põhjustavad keskdepositooriumide määruse koormavad ja ebaselged nõuded või riiklike järelevalveasutuste lahknevatest toimimisviisidest tingitud riskid. Samuti ei saa nad üksi maandada riski, mis võib ELi finantsstabiilsusele kaasneda puuduliku teabega kolmandate riikide keskdepositooriumide tegevuse kohta. Seega ei suuda liikmesriigid ise piisavalt käesoleva algatuse eesmärke saavutada, mistõttu neid saab meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

•Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on tagada keskdepositooriumide määruse eesmärkide proportsionaalsem, tulemuslikum ja tõhusam saavutamine. See peaks tähendama nõuete lihtsustamist või vähendamist, et kahandada määrusest sidusrühmadele, eelkõige keskdepositooriumidele, tulenevat halduskoormust, seadmata ohtu investorite kaitset, turu usaldusväärsust ja finantsstabiilsust. Ettepanekus vaadatakse läbi keskdepositooriumide (eelkõige piiriüleselt tegutsevate või keskdepositooriumide gruppi kuuluvate keskdepositooriumide) järelevalve korraldus, et lahendada ühetaolise järelevalve tagamisel täheldatud probleemid. Samuti on muudetud teatavate piiriülese tegevuse heakskiitmise, panganduskõrvalteenuste osutamise ja arveldusdistsipliiniga seotud nõuete ulatust, et lahendada sidusrühmade, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi „ESMA“) tõstatatud probleemid, tagades samal ajal keskdepositooriumide määruse eesmärkide täitmise. Ettepanek ei lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, võttes arvesse vajadust jälgida ja maandada riske, mida nii ELis kui ka väljaspool tegutsevate keskdepositooriumide tegevus võib kaasa tuua finantsstabiilsusele. Eelistatud poliitikavariantide proportsionaalsust hinnatakse täiendavalt ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 6. peatükis.

•Vahendi valik

Keskdepositooriumide määrus on määrus, seega tuleb seda muuta samalaadse õigusaktiga.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Keskdepositooriumide määrust hinnati, et teha kindlaks, mil määral on määruses sätestatud konkreetsed poliitilised nõuded oma eesmärgid täitnud ning eelkõige kas nad on täitnud oma eesmärgid tõhusalt ja tulemuslikult, olles samal ajal kooskõlalised ja asjakohased ning andes ELi lisaväärtust. Hindamistulemused on esitatud mõjuhinnangu 5. lisas.

Kuna mõnda keskdepositooriumide määruse keskset nõuet on hakatud kohaldama alles hiljuti või veel ei kohaldata, ei olnud hindamine täielik.

Hindamise tulemusena tehti siiski järgmised järeldused.

·Tulemuslikkus ja tõhusus. Arveldatud tehingute maht on keskdepositooriumide määruse jõustumisest alates küll suurenenud, kuid piiriüleste tehingute arv on samaks jäänud. Mitmes valdkonnas, nagu piiriülese tegevuse heakskiitmine, esineb märkimisväärseid tõkkeid ning esialgsed tulemused viitasid sellele, et on võimalik võtta meetmeid ebaproportsionaalse nõuete järgimise koormuse vähendamiseks ja piiriülese tegevuse parandamiseks. Parandada võiks püüda ka pangateenuste valdkonda, sest juurdepääs panganduskõrvalteenustele on piiratud, mis omakorda takistab välisvaluutas arveldamist, ja järelevalve korraldust; mõlemad valdkonnad mõjutavad keskdepositooriumide võimalust piiriüleseid teenuseid osutada.

·Asjakohasus. Keskdepositooriumide määruse eesmärk suurendada ELi arveldusturu turvalisust ja tõhusust ning tagada keskdepositooriumide teenustele võrdsed tingimused on endiselt asjakohased.

·Kooskõla. Keskdepositooriumide määrus on vastavuses rahvusvaheliste püüdlustega tagada kauplemisjärgse taristu stabiilsus ja turvalisus. Keskdepositooriumide määrus on kooskõlas muude ELi õigusaktide ja poliitikaalgatustega.

·ELi lisaväärtus. Keskdepositooriumide määrusega täideti õiguses olnud lünk; selleks kehtestati uus raamistik, mille eesmärk oli kõrvaldada ELi tasandil ühetaolise protsessi teel olukord, kus puudus ühtlustatud lähenemisviis ELi arveldusturgudele, ja maandati sellega seotud süsteemsed riskid.

Keskdepositooriumide määruse teemalise sihipärase konsultatsiooni vastused ja määruse komisjonipoolne läbivaatamine näitasid, et määruse teatavad osad tuleb lihtsamaks ja proportsionaalsemaks muuta; seetõttu on määruse läbivaatamine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon on kogu käesoleva ettepaneku ettevalmistamise protsessi jooksul sidusrühmadega konsulteerinud. Täpsemalt on toimunud järgmised konsultatsioonid:

·sihipärane konsultatsioon 26 8. detsembrist 2020 2. veebruarini 2021;

·esialgse mõjuhinnangu teemaline konsultatsioon 27 8. märtsist 2021 5. aprillini 2021;

·kaks liikmesriikide eksperdirühma kohtumist (22. septembril 2020 ja 15. juulil 2021), millele olid kutsutud ka Euroopa Keskpank, ESMA ja Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni sekretariaat.

Keskdepositooriumide määruse eesmärk suurendada ELis arvelduse tõhusust ja tagada keskdepositooriumide usaldusväärsus leidsid üldiselt toetust. Sellega seotud keskseteks vajadusteks peeti seda, et need eesmärgid saavutataks ja et täidetaks ELi võetud rahvusvahelised kohustused õigusraamistikku reformida. Sidusrühmad, sealhulgas liikmesriikide esindajad, tõid aga esile mitu valdkonda, milles keskdepositooriumide määruse nõudeid võiks selle üldeesmärke kahjustamata kohandada, selleks et i) nõudeid lihtsustada ja tõhustada ning ii) ebaproportsionaalseid kulusid ja ebaproportsionaalset koormust vähendada.

Ettepanekus on seda sidusrühmade tagasisidet arvesse võetud, nagu ka tagasisidet, mis saadi tänu kohtumistele paljude eri sidusrühmade ning ELi asutuste ja institutsioonidega. Ettepaneku kohaselt tehakse keskdepositooriumide määruses sihtotstarbelised muudatused, mille eesmärk on:

(a)viia miinimumini piiriülese arveldamise tõkked, lihtsustades koormavaid piiriülese tegevuse heakskiitmise nõudeid ja muutes need selgemaks, parandades järelevalveasutuste koostööd ja hõlbustades juurdepääsu panganduskõrvalteenustele, et lihtsustada välisvaluutas arveldamist;

(b)määratleda paremini mõne nõude (nt seoses arveldusdistsipliini või panganduskõrvalteenustega) kohaldamise ulatus, et vähendada halduskoormust ja nõuete järgimise kulusid, seadmata ohtu finantsstabiilsust;

(c)tagada, et ELi ametiasutustel on nii ELi kui ka kolmandate riikide keskdepositooriumidega seotud riskide seireks piisavad volitused ja piisav teave, suurendades selleks muuhulgas nende järelevalvealast koostööd.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel on komisjon toetunud järgmistele välistele eksperdiarvamustele:

–ESMA aruanded. ESMA esitas 2020. ja 2021. aastal komisjonile neli aruannet, milles käsitleti isearveldust, 28 keskdepositooriumide poolt piiriüleste teenuste osutamist ning notariteenuste ja kesksete hoidmisteenuste piiriülese osutamise taotluste menetlemist, 29 panganduskõrvalteenuste osutamist 30 ja keskdepositooriumides finantstehnoloogia kasutamist 31 . Aruannetes oli arvesse võetud ka liikmesriikide ametiasutuste, keskdepositooriumide ja osaliste vastuseid ESMA uuringutele. Samuti võttis komisjon arvesse iga kahe aasta tagant esitatavaid ESMA aruandeid finantstaristu ja -teenuste sektorite suundumuste, riskide ja haavatavuse kohta; 32

–Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS“) sihtotstarbeline sisend keskdepositooriumide määruse konsultatsiooni jaoks, sealhulgas keskdepositooriumide hulgas korraldatud uuringu anonümiseeritud koondtulemused.

Seda sisendit on täiendatud finantsturgude osaliste kvantitatiivse ja kvalitatiivse tagasisidega, mis on osaliselt konfidentsiaalne.

•Mõjuhinnang

Komisjon hindas asjakohaste poliitikavalikute mõju. Poliitikavariandid olid ajendatud järgmisest viiest tegurist: i) koormavad ja ebaselged piiriülese tegevuse heakskiitmise nõuded, ii) ebapiisav kooskõlastamine ja koostöö ametiasutuste vahel, iii) piiravad nõuded välisvaluutas arveldamisega seotud pangateenuste osutamisele, iv) ebaselged ja keerulised arveldusdistsipliini nõuded ning v) ebapiisav teave kolmandate riikide keskdepositooriumide tegevuse kohta ELis. Poliitikavariante hinnati, lähtudes konkreetsetest eesmärkidest, milleks olid piiriülese arvelduse tõkete minimeerimine, halduskoormuse ja nõuete järgimise kulude vähendamine finantsstabiilsust ohustamata ning riskide seireks piisavate volituste ja piisava teabe tagamine.

Mõjuhinnang sai 29. oktoobril 2021 õiguskontrollikomitee heakskiitva arvamuse koos märkustega, milles anti järgmised peamised parandussoovitused:

·selgitada läbivaatamisel oleva keskdepositooriumide määruse seoseid teatisega „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“;

·selgitada paremini, miks piiriülese tegevuse heakskiitmine, mida kasutatakse edukalt mitmes muus finantsõiguse valdkonnas, ei näi selles segmendis toimivat;

·selgitada analüüsi, mille põhjal võeti 2014. aastal arveldusdistsipliini korra osana kasutusele kohustuslikud asendusostud, ja seda, kuidas komisjoni hinnang hiljem muutunud on;

·selgitada, millised poliitikavariandid üksteist täiendavad ja millised välistavad.

Nõutud selgitused lisati mõjuhinnangu vastavatesse punktidesse, st avatud strateegilise autonoomia teatist käsitlevad selgitused punkti 1.4.2, näited teenuste piiriülest osutamist takistavatest koormavatest piiriülese tegevuse heakskiitmise nõuetest, mida keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse, 6. lisasse, selgitus kohustuslike asendusostude päritolu kohta punkti 2.2.2 ning selgitus selle kohta, kas poliitikavariandid on üksteist vastastikku täiendavad või välistavad, punkti 6.

Kõikide poliitikavariantide hindamise ja võrdluse põhjal jõuti mõjuhinnangus järeldusele, et eelistatavad on järgmised poliitikavariandid.

·Lihtsustada keskdepositooriumide määruse kohast piiriülese tegevuse heakskiitmise korda, kaotades võimaluse, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutus heakskiitu ei anna, ning asendades selle päritoluliikmesriigi järelevalveasutuse teatega vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutusele. Eelistatav poliitikavariant viib piiriülese arvelduse tõkked miinimumini ning vähendab halduskoormust ja nõuete järgimise kulusid. Teiste poliitikavariantidena hinnati piiriülese tegevuse heakskiitmise nõuete kohaldamisala piiramist kapitaliväärtpaberitega või pädevate asutuste rolli ja volituste ning siseriiklike õigusaktidega seotud nõuete selgemaks muutmist. Mõlemad valikud täidaksid eesmärgid siiski üksnes osaliselt.

·Suurendada järelevalveasutuste kolleegiumide loomise teel liikmesriikide järelevalveasutuste koostööd, et lihtsustada keskdepositooriumide pääsu muudele kui nende tegevusloal märgitud turgudele, ja anda järelevalveasutustele rohkem volitusi riskide seireks, et tagada finantsstabiilsus. Teiste variantidena kaaluti keskdepositooriumide määruse praeguste koostöö korraldamise eeskirjade tõhustamist ja keskdepositooriumide järelevalve suurendamist ELi tasandil. Kolleegiumide abil tagatakse siiski sobiv tasakaal eesmärkide saavutamise ja selle vahel, et järelevalve eest jääb vastutama keskdepositooriumi päritoluliikmesriik.

·Hõlbustada keskdepositooriumide juurdepääsu panganduskõrvalteenustele, võimaldades pangateenuste osutamise luba omavatel keskdepositooriumidel pakkuda neid teenuseid teistele keskdepositooriumidele ja vaadates läbi künnised, milleni keskdepositooriumid võivad kasutada äripanka. Teise variandina kaaluti keskdepositooriumide poolt panganduskõrvalteenuste osutamise piirangute kaotamist, kuid see valik jäeti kõrvale põhjusel, et see võib oluliselt suurendada ohtu finantsstabiilsusele.

·Kõige tulemuslikum ja tõhusam variant on kombinatsioon mitmesuguste arveldusdistsipliini aspektide (nt kohaldamisala) selgemaks muutmisest ja kohustuslike asendusostude 33 rakendamise ajakava muutmisest (edaspidi „kaheastmeline lähenemisviis“). Kohustuslike asendusostude rakendamine sõltub edaspidi sellest, kuidas arveldustõhusus ELis muutub. Esiteks viitavad kogutud tõendid sellele, et rahatrahvid stimuleerivad arveldustõhususe paranemist, ohustamata turgude ja finantsinstrumentide lõikes stabiilsust ja likviidsust. Teiseks saab pärast rahatrahvide kohaldamist hinnata, kuidas on arveldustõhususe muutumist arvestades kõige parem kohustuslikku asendusostu kohaldada. Raamistiku täieliku kaotamise variant jäeti kõrvale, sest arvelduse ebaõnnestumine on ELis endiselt järjepidevalt sagedasem kui muudel peamisel finantsturgudel.

·Kehtestada ELi ja kolmandate riikide keskdepositooriumide suhtes kohaldatava varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli 34 lõppkuupäev ja teavitusnõue kolmandate riikide keskdepositooriumidele. Saadud teave võimaldaks komisjonil seada prioriteediks hindamise, kas kolmandate riikide õigusraamistikud keskdepositooriumide jaoks on samaväärsed, sest komisjoni kinnitus samaväärsuse kohta on selle eeltingimus, et ESMA tunnustab kolmandate riikide keskdepositooriume, mis soovivad mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentide suhtes notariteenuseid ja keskseid hoidmisteenuseid osutada. Nende meetmete kombinatsioon tagab seega, et ametiasutustel on piisavalt volitusi ja õigeaegne teave selleks, et seirata riske vastavalt turu vajaduste muutumisele. Kõnealused muudatusettepanekud ei mõjuta siiski keskdepositooriumide määruse kohaselt juba kohaldatavaid samaväärsuse hindamise ja tunnustamiskordi; kolmandad riigid ja potentsiaalsed tunnustust taotlevad kolmandate riikide keskdepositooriumid on seega endiselt oodatud keskdepositooriumide määruse praeguste nõuete kohaselt vastavalt samaväärsus- ja tunnustamistaotlusi esitama. Teise variandina kaaluti tugevama korra kehtestamist kolmandate riikide keskdepositooriumidele, mis osutavad teenuseid mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentide suhtes, nähes näiteks ette nõude, et arveldusteenuste osutamiseks on vajalik ESMA tunnustus, või suurendades ESMA järelevalvevolitusi, kuid seda peeti praegu ennatlikuks ja ebaproportsionaalseks.

·Variantide kogupaketil on ELi kauplemisjärgsele turule soodne mõju, sest see võimaldab keskdepositooriumide proportsionaalsemat reguleerimist, suurendab väärtpaberiarvelduse tõhusust ja parandab seega ELi finantsturgude konkurentsivõimet.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku üldine lähenemisviis on pakkuda välja meetmed, mis on turu integreerimise ja finantsstabiilsuse huvides vajalikud ning samal ajal vähendavad turuosaliste regulatiivset ja nõuete järgimise koormust. See on kooskõlas komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga. Eelistatud variantidel on soodne mõju, sest need tagavad keskdepositooriumide proportsionaalsema reguleerimise ja suurendavad kogu ELi arveldusturu konkurentsivõimet.

Keskdepositooriumidel oleks ELis tegutsedes vähem kulusid, eelkõige tänu piiriülese arveldamise tõkete vähendamisele i) kolleegiumide loomise ja ii) piiriülese tegevuse praeguse heakskiitmiskorra lihtsustamise teel. Eelkõige kiirendaks ja lihtsustaks protsessi piiriülese tegevuse heakskiitmise nõuetega seotud koormuse kergendamine. Piiriülese tegevuse heakskiitmise lihtsustatud kord, mis hõlmab vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste heakskiidu saamise asemel nende teavitamist, vähendab kulusid eeldatavalt 75 %, mis tähendab ühe keskdepositooriumi kohta keskmiselt 585 000 euro suurust ühekordset säästu. Kolleegiumide kasutuselevõtt oleks ELi keskdepositooriumidele kasulik ka tänu ühetaolisemast järelevalvest tulenevale õiguskindlusele. Samuti suurendaks kolleegiumide kasutuselevõtt ja varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäeva kehtestamine ELi ja kolmandate riikide keskdepositooriumidega seotud finantsstabiilsust.

Kui keskdepositooriumidele kehtestatakse lihtsamad nõuded panganduskõrvalteenustele juurdepääsuks, mis on vajalik välisvaluutas arveldamiseks, suureneks selles valdkonnas ka konkurents. Kui vaadatakse läbi künnis, milleni keskdepositooriumid saavad nende teenuste jaoks krediidiasutusi kasutada, võiks see anda keskdepositooriumidele võimaluse arendada edasi teenuseid, mida nad osutavad siseriiklikele investoritele ja piiriüleselt. Eeldatavasti suureneb välisvaluutas arveldamine muudatusettepanekute tulemusena hinnanguliselt 16 miljardi euro võrra aastas.

Piiriülese tegevuse heakskiitmise korra lihtsustamine, kohustuslike kolleegiumide moodustamine ja välisvaluutas arveldamisega seotud pangateenuste ulatuslikum osutamine suurendab ELis keskdepositooriumide konkurentsi ja on seega kasulik investoritele ja emitentidele, sealhulgas VKEdele. Üldiselt suureneksid emitentide – eelkõige uuenduslike idufirmade ja VKEde – ning investorite võimalused finantseerimislahendusi valida ning nad võidaksid piiriülesel investeerimisel suuremast konkurentsist ning laialdasemast emiteerimis-, riskide hajutamise ja vääringute mitmekesistamise võimaluste valikust, mis aitaks kaasa kapitaliturgude liidu tihendamisele.

Arveldusdistsipliini korra muutmise ettepanekud tagaksid proportsionaalsema lähenemisviisi arvelduste ebaõnnestumise käsitlemisele ning ühtlasi kindlustaksid, et ELis paraneb jätkuvalt arveldustõhususe tase, mis toob kasu investoritele ja ELi majandusele tervikuna. Eelkõige peaks kaheastmeline lähenemisviis leevendama kõige negatiivsemat likviidsusega seotud mõju, mille puhul ei ole asjaomaste nõuete kohaldamine põhjendatud. Sellel peaks olema kaudselt soodne mõju VKEdele, mille väärtpaberid on vähem likviidsed.

Käesolevas algatuses ei ole käsitletud digitaliseerimist ega uute tehnoloogiate mõju kauplemisjärgsetele teenustele, sest leiti, et need jäävad algatuse käsitlusalast väljapoole. Algatust toetav suunatud konsultatsioon näitas, et enne keskdepositooriumide määruse muudatuste kaalumist eelistavad sidusrühmad DLT katsekorra määruse kohaldamisest kogemusi saada. Ka ESMA aruanne keskdepositooriumides finantstehnoloogia kasutamise kohta ei toetanud seda, et keskdepositooriumide määruses tehtaks praegu keskdepositooriumides tehnoloogilise innovatsiooni kasutamist soodustavaid muudatusi, vaid soovitas ära oodata ELi katsekorra kogemused. Seega otsustati, et keskdepositooriumide määruse põhjalik muutmine tehnoloogilise potentsiaali täieliku ärakasutamise eesmärgil lükatakse edasi, kuni on võimalik DLT katsekorra määruse rakendamisest järeldusi teha.

•Põhiõigused

EL on võtnud kohustuse järgida kõrgeid põhiõiguste kaitse standardeid ning on kirjutanud alla mitmele inimõigusi käsitlevale kokkuleppele. Seetõttu on ebatõenäoline, et käesoleval ettepanekul oleks otsene mõju kõnealustele õigustele, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamistes inimõigustealastes konventsioonides, ELi aluslepingute lahutamatuks osaks olevas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanekul puudub mõju liidu eelarvele.

ESMAt mõjutab peamiselt osalemine kolleegiumides, viie tehnilise standardi väljatöötamine või ajakohastamine ja selle korra haldamine, mille kohaselt kolmandate riikide keskdepositooriumid teavitavad oma tegevustest ELis. Viimane oleks aga väike ühekordne kulu. Piiriülese tegevuse heakskiitmise korra lihtsustamine vähendaks siiski ESMA kulusid, sest piiriülese tegevuse heakskiitmise nõuded oleksid lihtsamad ja selgemad. Ka arveldusdistsipliini korra kohaldamisalasse kuuluvate tehingute selge määratlemine vähendaks ESMA halduskoormust seoses küsimustele vastamisega. Samuti vähendab ESMA halduskoormust nende aruannete sageduse kohandamine, mida asutus on kohustatud komisjonile esitama. ESMA võidaks ka mõnest eelistatud poliitikavariandist, mis tugevdaksid järelevalvekeskkonda, eelkõige kolmandate riikide keskdepositooriumide poolsest teavitamisest.

Ettepaneku kohaselt ESMA-le pandavad ülesanded ei nõua seetõttu lisaametikohtade loomist ning neid saab täita olemasolevate ressurssidega. Sama kehtib Euroopa Pangandusjärelevalve kohta, mis peab välja töötama ühe tehnilise standardi, et määrata künnis, milleni keskdepositooriumid võivad panganduskõrvalteenuste osutamiseks krediidiasutusi kasutada.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanek sisaldab nõuet, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru keskdepositooriumide määruse kohaldamisest tervikuna, põhirõhuga sellel, kas määrus täidab oma eesmärke (st parandab ELi arveldusturgude tõhusust ja turvalisust) tulemuslikult ja tõhusalt. Seda tehes peaks komisjon arvesse võtma kõiki keskdepositooriumide määruse aspekte, sealhulgas seda, kas määrusega hõlmatud teenuste puhul esineb muid olulisi konkurentsitõkkeid, mida tuleks käsitleda, täiendavate arvelduse tõhusust parandavate meetmete vajadust ning võimalikku täiendavate meetmete vajadust selleks, et vähendada keskdepositooriumide maksejõuetusest tulenevat mõju maksumaksjatele.

Põhimõtteliselt peaks selline hindamine toimuma viie aasta jooksul pärast käesolevate muudatuste jõustumist. Vajalik on ka ESMA ning liikmesriikide asutuste ja keskpankade tagasiside. Analüüsiks vajalikud statistilised andmed peaksid tulema peamiselt ESMA-lt.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

5.2.1. Mõisted

Artikli 1 lõikes 1 määratletakse kooskõlas määruses (EL) 2019/2033 esitatud definitsiooniga mõiste „ettevõtjate konsolideerimisgrupp“.

5.2.2.. Arveldusdistsipliini kord

Artikli 1 lõikes 2 esitatakse arveldusdistsipliini korra muudatused.

Punktis a nähakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõike 2 muudatustega ette, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumise suhtes karistussüsteemi. Samuti on selles sätestatud, et rahatrahve tuleks arvutada kas asendusostu lõpuleviimiseni, kui komisjon on vastava rakendusakti vastu võtnud, või tegeliku arvelduskuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Punktis b esitatakse uus lõige 2a, mille kohaselt komisjon võib kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlusega võtta vastu rakendusakti, millega otsustatakse kohaldada teatavate finantsinstrumentide või tehingute kategooriate suhtes kohustuslikke asendusoste. Komisjon võib selle otsuse langetada juhul, kui ta leiab, et kõnealused meetmed on proportsionaalne vahend liidus esineva arvelduste ebaõnnestumise määraga tegelemiseks ning et ebaõnnestunud arvelduste arvust ja mahust tulenevalt on täidetud teatavad tingimused, mis on kõnealuse sättega ette nähtud.

Punktis c sätestatakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõike 3 muudatusega, millal asendusost algatatakse, kui komisjon on artikli 7 lõike 2a kohaselt rakendusmääruse vastu võtnud, ning et VKEde kasvuturul kaubeldavate finantsinstrumentide puhul arvutatakse pikendusperiood kalendripäevades.

Punktis d lisatakse keskdepositooriumide määruse artiklile 7 uus lõige 3a, et selgitada edasiandmismehhanismi toimimist. Edasiandmismehhanismiga hoitakse ära ebaõnnestunud arvelduste kaskaad, millest igaüks nõuab eraldi asendusostu; selleks lubatakse tehingute ahela igal osalisel asendusostu teatis kohustusi mittetäitvale liikmele edasi anda, nii et kogu tehingute ahela lahendamiseks on vajalik ainult üks asendusost. Edasiandmismehhanismi saab liikmete ja nende klientide vahel lepingu alusel korrata kuni lõppostjate ja -müüjateni.

Punktiga e muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõiget 4, sätestades, et kui arveldus ebaõnnestub tehingu osalistest sõltumatute tegurite tõttu või kui tehingus ei osale kahte kauplejat, ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumise suhtes kohustusliku asendusostu mehhanismi.

Punktiga f muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõiget 6, nähes ostjale ja müüjale ette sümmeetrilised maksed, juhul kui tehingu majanduslikud tingimused asendusostu tegemise ajal erinevad algse tehingu tingimustest. Eesmärk on tagada, et asendusost taastaks tehingu osaliste majandusliku positsiooni sellisena, nagu see oleks olnud algse tehingu toimumise korral.

Punktiga g muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõiget 11, selgitades, et kesksetele vastaspooltele ette nähtud vabastust arveldusdistsipliini nõuetest kohaldatakse ainult siis, kui keskne vastaspool asub vastaspoolte vahel. Samuti selgitatakse selles, et kui keskne vastaspool kannab kohustuslike asendusostude kohaldamise tõttu kahju, võib ta oma eeskirjadega ette näha sellise kahju katmise mehhanismi.

Punktiga h lisatakse keskdepositooriumide määruse artiklile 7 uus lõige 13a, millega antakse komisjonile õigus peatada asendusostude mehhanismi kohaldamine kindlat liiki finantsinstrumentide suhtes, kui see on vajalik selleks, et hoida ära tõsine oht finantsstabiilsusele või liidu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele või sellele ohule lahendus leida. Uues lõikes 13a sätestatakse kord, mida komisjon peaks selliseks peatamiseks järgima, st lähtumine ESMA soovitusest pärast EKPSi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist. Samuti täpsustatakse selles, et selline peatamine kehtib maksimaalselt kuus kuud ning seda saab pikendada kolme kuu kaupa kokku kuni 12 kuuni alates peatamise algusest.

Punktis i esitatakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõike 14 muudatused, millega selgitatakse, et komisjoni delegeeritud õigusaktis, millega täpsustatakse rahatrahvide hoiatava ja proportsionaalse taseme arvutamise parameetrid, võetakse arvesse negatiivsete intressimäärade mõju.

Punktiga j lisatakse keskdepositooriumide määruse artiklile 7 uus lõige 14a, millega volitatakse komisjoni kindlaks määrama artikli 7 lõigete 2 ja 4 muudatustes nimetatud olukorrad, kus arvelduse ebaõnnestumise põhjuseks tuleks pidada osalistest sõltumatuid tegureid ning kus tehingus ei osale kahte kauplejat.

Punktiga k muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 7 lõiget 15, nähes ette uue kuupäeva, milleks ESMA esitab regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada samas lõikes loetletud arveldusdistsipliini korra aspekte. Kuupäeva muutmine peaks võimaldama ESMA-l regulatiivsed tehnilised standardid läbi vaadata, et võtta arvesse käesoleva läbivaatamise tulemusena keskdepositooriumide määruses tehtud muudatused ning teha vajalikud muudatused selleks, et selgitada kõnealustes regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud nõudeid, näiteks tingimusi, mille kohaselt liikmed võivad ise asendusoste teha.

5.2.3. Koostöö pädevate asutuste ja kaasatud asutuste vahel, läbivaatamine ja hindamine ning finantsseisundi taastamise ja nõuetekohase likvideerimise strateegiad

Artikli 1 lõikega 3 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 12 lõike 1 punkte b ja c eesmärgiga selgitada, et kui keskdepositoorium ei tegele enne tegevusloa andmise protsessi algust arveldamisega, võetakse sellesse protsessi kaasatavate asjakohaste asutuste kindlaksmääramise kriteeriumide hulgas arvesse kavandatavat arveldustegevust.

Artikli 1 lõike 4 punktiga b muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 17 lõiget 4, milles on käsitletud pädeva asutuse konsulteerimist kaasatud asutustega seoses keskdepositooriumile tegevusloa andmise protsessiga. Artikli 1 lõike 6 punktiga e muudetakse samamoodi keskdepositooriumide määruse artikli 22 lõiget 6, milles on käsitletud pädeva asutuse konsulteerimist kaasatud asutustega seoses läbivaatamis- ja hindamisprotsessiga. Keskdepositooriumide määruse artikli 17 lõike 4 ja artikli 22 lõike 6 muudatustega nähakse ette kord, mille kohaselt asutused, millega konsulteeritakse, võivad kolme kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt teabe saamist esitada põhjendatud arvamuse. Kui mõni kaasatud asutustest, millega on konsulteeritud, esitab negatiivse arvamuse, käsitleb pädev asutus seda negatiivset arvamust põhjendatud otsuses, mille kohta konsulteeritud asutused võivad uuesti negatiivse arvamuse esitada. Kui pädev asutus negatiivse arvamusega ei nõustu, annab ta vastuväite esitanud asutustele sellest teada ning viimased võivad küsimuse ESMA-le suunata. Kui küsimust 30 päeva jooksul pärast ESMA-le suunamist ei lahendata, teeb pädev asutus läbivaatamise ja hindamise suhtes lõppotsuse ja esitab kaasatud asutustele kirjalikult oma otsuse üksikasjaliku selgituse.

Artikli 1 lõike 4 punktiga c lisatakse keskdepositooriumide määruse artiklisse 17 uus lõige 7a, et kehtestada pädevatele asutustele uus nõue muude asutustega, eelkõige kaasatud asutustega, teavet jagada.

Artikli 1 lõikega 5 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 20 lõiget 5, selgitades, et protseduurid, mille keskdepositoorium peab sisse seadma juhuks, kui tegevusluba kehtetuks tunnistatakse, hõlmavad lisa A jao punktides 1 ja 2 nimetatud põhiteenuste osutamiseks peetavate emiteerimiskontode ja registrite üleandmist.

Artikli 1 lõikega 6 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 22 lõikeid 1, 4 ja 7, et muuta läbivaatamis- ja hindamisprotsess iga-aastasest kord kahe aasta jooksul toimuvaks. Lisaks muudetakse sellega keskdepositooriumide määruse artikli 22 lõikeid 2 ja 3, et selgitada, kuidas keskdepositooriumid peaksid valmistuma stsenaariumideks, mille puhul nad ei pruugi saada oma kriitiliste funktsioonide ja teenuste järjepidevust tagada. Välja jäetakse kriisilahenduse kava koostamise nõue, kuna leitakse, et see on ebaselge, ning kuna praegu puudub liidu kriisilahenduskord, mille põhjal kriisilahenduse kava saaks koostada. Selle asemel nähakse muudetud lõikega 2 ette nõue, et keskdepositooriumid koostaksid ja esitaksid pädevale asutusele asjakohased finantsseisundi taastamise või nõuetekohase likvideerimise kavad. Muudetud lõikes 3 täpsustatakse, mida lõikes 2 osutatud kavad peavad minimaalselt sisaldama ning kui sageli neid läbi vaadatakse ja ajakohastatakse (vähemalt kord kahe aasta jooksul). Samuti selgitatakse selles, et kõnealustes kavades tuleb arvestada asjaomase keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning võimalikku asjakohast taastamis- või kriisilahenduskava, mis on koostatud vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Lõike 3 muudatused ei mõjuta nõuet, et kui keskdepositooriumi kriisilahenduse kava siiski koostatakse ja seda ajakohasena hoitakse, peavad pädevad asutused sellest ESMA-le teatama. Kava koostamine võib tuleneda siseriiklikest õigusaktidest või nõudest järgida muid ELi õigusakte, nagu pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv.

Artikli 1 lõike 6 punktiga c muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 22 lõiget 11, sätestades uue kuupäeva, milleks ESMA peab esitama komisjonile regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada läbivaatamise ja hindamise standardvormid ja -ankeedid ning menetlused. Kuupäeva muutmine peaks võimaldama ESMA-l vajaduse korral kohandada regulatiivseid tehnilisi standardeid vastavalt käesoleva algatuse kohaselt keskdepositooriumide määruses tehtavatele muudatustele.

Artikli 1 lõikega 18 muudetakse keskdepositooriumide määruse artiklit 55, et pikendada tähtaega, mille jooksul kaasatud asutused ja pädevad asutused saavad esitada põhjendatud arvamuse panganduskõrvalteenuste osutamise loa andmise kohta, ühelt kuult kahele. Ühekuuline tähtaeg on sellise arvamuse esitamiseks liiga lühike.

5.2.4. Piiriülese tegevuse heakskiitmise kord ja liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel väärtpaberid on loodud

Artikli 1 lõikega 15 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 49 lõike 1 teist lõiku eesmärgiga selgitada, et liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel väärtpaberid on loodud ja mida kohaldatakse jätkuvalt väärtpaberite piiriülese emiteerimise korral, hõlmab nii i) selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, kus emitent on registreeritud, kui ka ii) äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud, juhul kui need on erinevad. See hõlmab eelkõige võlakirju, mille emitent asub ühes liikmesriigis, kuid on lepingute kaudu mõne muu liikmesriigi õiguse kohaldamisalas. Artikli 1 lõikega 15 muudetakse ka keskdepositooriumide määruse artikli 49 lõike 1 kolmandat lõiku, et lisada nõue, et liikmesriigid asjakohaste normide loetelu korrapäraselt ajakohastaksid.

Artikli 1 lõikega 7 muudetakse keskdepositooriumide määruse artiklit 23, et selgitada piiriülese tegevuse heakskiitmise protsessi järgmisi aspekte.

Esiteks kohandatakse selles artikli 23 lõigete 2 ja 3 viidet artikli 49 lõikele 1 selliselt, et keskdepositoorium, mis soovib osutada notariteenuseid või keskseid hoidmisteenuseid seoses mõne teise liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, võtab arvesse nii selle liikmesriigi õigust, kus emitent on registreeritud, kui ka äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel väärtpaberid on emiteeritud, juhul kui need on erinevad.

Teiseks muudetakse sellega keskdepositooriumide määruse artikli 23 lõiget 2, et võimaldada uutel keskdepositooriumidel taotleda piiriülese tegevuse heakskiitu samaaegselt tegevusloa taotlemisega, nii et nad saavad alustada piiriülest tegevust oma päritoluriigi pädevalt asutuselt tegevusloa saamise kuupäeval, tingimusel, et kuupäevast, millal päritoluliikmesriigi pädev asutus edastas piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, on möödunud vähemalt üks kuu.

Kolmandaks muudetakse selles keskdepositooriumide määruse artikli 23 lõike 3 punkti e, et selgitada, et piiriülese tegevuse heakskiitu taotlev keskdepositoorium peaks esitama alati hinnangu meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta selleks, et võimaldada oma kasutajatel artikli 49 lõikes 1 osutatud siseriiklikku õigust järgida.

Neljandaks muudetakse selles keskdepositooriumide määruse artikli 23 lõiget 4, et lühendada ajavahemikku, mille jooksul päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

Viiendaks muudetakse selles artikli 23 lõiget 6, kõrvaldades võimaluse, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lükkab piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse tagasi. Läbivaadatud sätte kohaselt võib keskdepositoorium hakata teenuseid osutama üks kuu pärast kuupäeva, millal päritoluliikmesriigi pädev asutus edastas piiriülese tegevuse heakskiitmise taotluse vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, või varem, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus sellega nõustub.

5.2.5. Järelevalveasutuste kolleegiumid

Artikli 1 lõikega 9 lisatakse keskdepositooriumide määrusele III jaotise uue jao 4a osana artikkel 24a, milles käsitletakse asutuste koostööd kolleegiumide kaudu, nõudes järelevalveasutuste kolleegiumi moodustamist kahel juhul:

(a)kui keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse artikli 23 lõigete 3–7 kohast piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust (edaspidi „loakolleegium“) või

(b)kui keskdepositoorium kuulub gruppi, mille moodustab kaks või enam keskdepositooriumi, mis on saanud tegevusloa vähemalt kahes liikmesriigis (edaspidi „grupi tasandi kolleegium“).

Kui keskdepositoorium, mille suhtes kohaldatakse artikli 23 lõigete 3–7 kohast piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, on ka osa grupist, kuhu kuulub veel vähemalt üks keskdepositoorium, peaks selle keskdepositooriumi jaoks saama moodustada ainult ühe kolleegiumi, mitte kaks eraldi kolleegiumi (st eraldi loakolleegiumi ja grupi tasandi kolleegiumi), et tagada sünergia ja vältida asjaomastele asutustele tarbetu halduskoormuse panemist.

Ainult ühe kolleegiumi peaks saama moodustada ka juhul, kui teiste gruppi kuuluvate keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, et ei tekiks olukorda, kus on mitu loakolleegiumi ja eraldi grupi tasandi kolleegium keskdepositooriumide jaoks, mis kuuluvad samasse gruppi ja millel on sageli ühised menetluskorrad, ressursid, hinnangud meetmetele, mille nad on võtnud selleks, et tagada selle vastuvõtva liikmesriigi õiguse järgimine, kus nad piiriüleselt teenuseid osutavad, jne. Kui nende teiste gruppi kuuluvate keskdepositooriumide suhtes kohaldatakse ka piiriülese tegevuse heakskiitmise menetlust, saab kogu grupi jaoks ainult ühe kolleegiumi moodustada siiski ainult nende keskdepositooriumide pädevate asutuste nõusolekul.

Lisaks kehtestatakse artikliga 24a eeskirjad selle kohta, kuidas määratakse eelkõige grupi tasandi kolleegiumi eesistuja, milline on kolleegiumide koosseis ja millised on nende ülesanded, et tagada kogu ELis järelevalvele ühetaoline lähenemisviis. ESMA-le antakse volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles sätestatakse kolleegiumide tegevuse praktiline korraldus.

Määruses tehakse läbivad muudatused ka selleks, et tagada, et kolleegiume teavitatakse keskdepositooriumide suhtes tehtud olulistest otsustest (st muudatused keskdepositooriumide määruse artikli 22 lõikes 7, artikli 23 lõigetes 4, 5 ja 7, artikli 24 lõigetes 1 ja 5, artikli 60 lõigetes 1 ja 2).

5.2.6. Kolmandate riikide keskdepositooriumid ja varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli kaotamine

Artikli 1 lõikega 10 muudetakse keskdepositooriumide määruse artiklit 25, milles on sätestatud õigusraamistik kolmandate riikide keskdepositooriumide jaoks. Punktiga a kehtestatakse nõue, et keskdepositooriumid, mis kavatsevad osutada arveldusteenuseid liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, esitaksid ESMA-le teatise; sellega lahendatakse probleem, et nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil puudub vastav teave. Punktiga c antakse ESMA-le volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks, millise teabe peab kolmanda riigi keskdepositoorium selles teates ESMA-le esitama, täpsustatakse, et see teave peab piirduma rangelt vajalikuga, ja loetletakse näiteid.

Artikli 1 lõike 10 punktiga b muudetakse artikli 25 lõike 6 viiendat lõiku, täpsustades, et ESMA teatab notariteenuste või kesksete hoidmisteenuste osutamiseks tunnustamist taotlevale kolmanda riigi keskdepositooriumile igakülgselt põhjendatud kirjaliku otsusega tunnustuse andmisest või sellest keeldumisest kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest või komisjoni poolt samaväärsuse otsuse langetamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Artikli 1 lõikega 23 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 69 lõiget 4, kehtestades nii ELi kui ka kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäeva. Täpsemalt muudetakse punktis a artikli 69 lõiget 4 sättega, et ELi keskdepositooriumide puhul on varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäev üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist. Punktiga b lisatakse uus lõige 4a, milles sätestatakse varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli lõppkuupäev kolmandate riikide keskdepositooriumide puhul; samaväärsuse hindamise ja tunnustamise menetluste tõttu on see kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Lisaks peavad kolmandate riikide keskdepositooriumid, mille suhtes varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klauslit kohaldatakse, esitama ESMA-le teatise, kui nad osutavad notariteenuseid ja keskseid hoidmisteenuseid seoses mõne liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega; sellega lahendatakse probleem, et nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil vastav teave puudub. Punktis b antakse ESMA-le volitus koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks, millise teabe peab kolmanda riigi keskdepositoorium selles teatises ESMA-le esitama, täpsustatakse, et see teave peab piirduma rangelt vajalikuga, ja loetletakse näiteid. Sarnaselt kehtestatakse teatise esitamise nõue ka nendele kolmandate riikide keskdepositooriumidele, mis osutasid arveldusteenuseid enne käesoleva määruse jõustumist.

5.2.7. Panganduskõrvalteenused

Esiteks muudetakse artikli 1 lõikega 13 keskdepositooriumide määruse artikli 40 lõiget 2 ja artikli 1 lõike 17 punktiga a artikli 54 lõike 2 punkti b, et näha panganduskõrvalteenuste osutamise luba omavatele keskdepositooriumidele ette võimalus osutada neid teenuseid keskdepositooriumidele, mis ei ole sellist luba saanud ega saa seetõttu arveldada teatavates vääringutes üle kindla ülemmäära, kui neil pole juurdepääsu asjaomasele keskpangale.

Artikli 1 lõike 17 punktiga b muudetakse artikli 54 lõike 4 sissejuhatavat sõnastust, andes keskdepositooriumidele võimaluse taotleda panganduskõrvalteenuste osutamist mitte ainult määratud krediidiasutustelt, vaid ka teistelt keskdepositooriumidelt, kellele on antud artikli 54 lõike 3 alusel luba selliseid teenuseid osutada, sõltumata sellest, kas need keskdepositooriumid kuuluvad samasse gruppi või mitte. Sellega seoses kustutatakse artikli 1 lõike 17 punktiga b keskdepositooriumide määruse artikli 54 lõike 4 punkt c, kaotades keelu, mille kohaselt määratud krediidiasutused ei tohi osutada keskdepositooriumi põhiteenuseid.

Teiseks muudetakse artikli 1 lõike 17 punktiga c keskdepositooriumide määruse artikli 54 lõiget 5, millega oli määruses ette nähtud kindel künnis, milleni keskdepositooriumid said pangateenusteks krediidiasutust kasutada. Sellele künnisele sobiva väärtuse andmiseks ja finantsriskide juhtimiseks volitatakse artikli 1 lõike 17 punktiga d Euroopa Pangandusjärelevalvet töötama koos EKPSi ja ESMAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille komisjon vastu võtab ja millega kehtestatakse sobiv künnis, milleni krediidiasutused saavad panganduskõrvalteenuseid osutada, sealhulgas asjakohased riskijuhtimis- ja usaldatavusstandardid, mis maandavad künnise muutmisest tulenevaid võimalikke riske.

Artikli 1 lõikega 19 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 59 lõiget 4, et tagada piisavad usaldatavusnõuded, tagades kooskõla muude kohaldatavate õigusaktidega või sõnastades selgemalt teatavad nõuded, et tagada järelevalve ühetaolisus või täpsustada mõnda vähemtähtsat riskijuhtimise valdkonna küsimust. Selleks tehakse punktiga a järgmised muudatused:

(a)muudetakse artikli 59 lõike 4 punkti c, sätestades sõnaselgelt ja kooskõlas olemasolevate õigusnormidega, et likviidsusriski stressistsenaariumi puhuks peavad olemas olema kvalifitseeruvad likviidsed vahendid, mitte likviidsed vahendid, ning et stressistsenaarium peaks hõlmama kahte suurimat liiget, mitte ainult ühte;

(b)muudetakse artikli 59 lõike 4 punkti d, selgitades, et kvalifitseeruvad likviidsed vahendid peavad olema asjaomastes valuutades, mitte igas valuutas;

(c)muudetakse artikli 59 lõike 4 punkti e, selgitades, et eelnevalt kokku lepitud rahastamiskorra kasutamisel peaks see olema väga usaldusväärne. Samuti sätestatakse sõnaselgelt, et kokkulepitud korraga sarnase korra kasutamisel peaks see vastama samale standardile, st olema väga usaldusväärne, ning hõlmama ainult krediidivõimelisi krediidiasutusi;

(d)muudetakse artikli 59 lõike 4 punkti i, selgitades, et keskdepositoorium saab maksejõuetu kliendi antud tagatise rahaks konverteerida, mitte „realiseerida“, ning et kokkuleppimata korra kasutamisel peaks keskdepositoorium saama veenduda, et kõik võimalikud kaasnevad riskid on kindlaks tehtud ja maandatud. Eesmärk on võimaldada kokkuleppimata korra kasutamist, tingimusel, et loodud on igakülgne raamistik;

(e)artikli 59 lõikesse 4 lisatakse uus punkt k, et sõnastada selgemalt, et keskdepositooriumid peaksid käsitlema oma riskijuhtimis- ja usaldatavusraamistikes asjakohaseid riske, sealhulgas asjakohaseid tasaarvestuskokkuleppeid. See peaks tagama, et keskdepositooriumid juhivad nõuetekohaselt tasaarvestuskokkulepetega seotud krediidi- ja likviidsusriske. Seda nõuet tuleks täiendavalt selgitada olemasolevates regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on artikli 59 lõike 5 alusel välja töötanud.

5.2.8. Organisatsioonilised nõuded ja ühendused

Artikli 1 lõike 4 punktiga a lisatakse keskdepositooriumide määruse artikli 17 lõikesse 2 uus lõik, et lubada pädeval asutusel anda tegevusluba taotluse esitanud keskdepositooriumile, mis ei täida taotluse esitamise ajal kõiki keskdepositooriumide määruse nõudeid, kuid mille puhul võib põhjendatult eeldada, et tegevuse tegeliku alustamise ajal on nõuded täidetud; tegevusloa võib anda tingimusel, et keskdepositoorium on teinud kõik vajalikud ettevalmistused selleks, et tegevuse tegeliku alustamise ajal keskdepositooriumide määruse nõuetele vastata.

Artikli 1 lõikega 11 lisatakse keskdepositooriumide määruse artiklisse 27 uus lõige 3a, et selgitada mõiste „juhtorgani sõltumatu liige“ tähendust selle artikli kontekstis.

Artikli 1 lõikega 12 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 28 lõiget 3, et selgitada mõistet „teenuste tase“ ja tagada selle ühetaoline tõlgendamine; selleks lisatakse rida näiteid teemadest, mida see peaks hõlmama.

Artikli 1 lõikega 32 muudetakse keskdepositooriumide määruse artiklit 36 eesmärgiga selgitada, et keskdepositooriumid ei peaks väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberitehingute arveldamisega seotud riske mitte üksnes vähendama, vaid peaksid püüdma need minimeerida. Sõna „vähendada“ asendatakse seega sõnaga „minimeerida“.

Artikli 1 lõikega 16 muudetakse keskdepositooriumide määruse artikli 52 lõiget 1, et tagada, et taotluse saanud keskdepositoorium ei viivita loa saanud ühenduse loomisega põhjendamatult. Seetõttu tuleks nõuda, et taotluse saanud keskdepositoorium looks ühenduse 12 kuu jooksul.

5.2.9. ESMA aruanded

Artikli 1 lõikega 24 muudetakse keskdepositooriumide määruse artiklit 74, et kohandada paremini ESMA poolt komisjonile esitatavate aruannete sagedust.

2022/0074 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 35 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 36 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 909/2014 37 avaldati Euroopa Liidu Teatajas 28. augustil 2014 ja jõustus 17. septembril 2014. Määrusega standarditakse turvalise, tõhusa ja sujuva arvelduse edendamiseks ühtsed nõuded finantsinstrumentidega arveldamisele ning väärtpaberite keskdepositooriumide (edaspidi „keskdepositoorium”) ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse määrusega kehtestati lühemad arveldusperioodid, arveldusdistsipliini meetmed, ranged organisatsioonilised, äritegevuse ja usaldatavusnõuded keskdepositooriumidele, rangemad usaldatavus- ja järelevalvenõuded keskdepositooriumidele ja muudele asutustele, kes osutavad väärtpaberiarveldust toetavaid pangandusteenuseid, ja kord, mis võimaldab tegevusloa saanud keskdepositooriumidel osutada oma teenuseid kogu liidus.

(1)Määrusega (EL) nr 909/2014 hõlmatud teatavate valdkondade nõuete lihtsustamine ja nende valdkondade puhul proportsionaalsema lähenemisviisi kasutamine on kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga, milles rõhutatakse vajadust kulukärbete ja lihtsustamise järele, et liidu poliitikameetmed saavutaksid oma eesmärgid kõige tõhusamal viisil, ning sellega tahetakse eelkõige vähendada regulatiivset ja halduskoormust.

(2)Tõhusad ja vastupidavad kauplemisjärgsed taristud on hästi toimiva kapitaliturgude liidu oluline osa ning need suurendavad investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamiseks tehtavaid jõupingutusi kooskõlas komisjoni poliitiliste prioriteetidega. Sel põhjusel nähti 2020. aastal vastu võetud komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskavas 38 ühe põhimeetmena ette määruse (EL) nr 909/2014 läbivaatamine.

(3)2019. aastal korraldas komisjon sihipärase konsultatsiooni määruse (EL) nr 909/2014 kohaldamise kohta. Komisjon sai teavet ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) ja Euroopa Keskpankade Süsteemilt (EKPS). Konsultatsioonide raames selgus, et sidusrühmad toetavad ja peavad asjakohaseks kõnealuse määruse eesmärke – edendada finantsinstrumentidega turvalist, tõhusat ja sujuvat arveldamist – ning et suuri ümberkorraldusi ei ole vaja. 1. juulil 2021 võttis komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikliga 75 vastu läbivaatamise aruande 39 . Kuigi kõik kõnealuse määruse sätted ei ole veel täielikult kohaldatavad, esitati aruandes valdkonnad, mille puhul on vaja sihipäraseid meetmeid, et tagada määruse eesmärkide proportsionaalsem, tõhusam ja tulemuslikum saavutamine.

(4)Määrusega (EL) nr 909/2014 on kehtestatud arveldusdistsipliini eeskirjad, et vältida väärtpaberitehingute arvelduse ebaõnnestumisi ja tegeleda nendega ning tagada seega tehingute arveldamise turvalisus. Sellised eeskirjad hõlmavad eelkõige aruandlusnõudeid, rahatrahvide määramise korda ja kohustuslikku asendusostu. Hoolimata kogemuste puudumisest kõnealuste eeskirjade kohaldamisel on raamistiku arendamine ja täpsustamine komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/1229 40 võimaldanud kõigil huvitatud isikutel paremini mõista korda ja selle kohaldamisega kaasneda võivaid probleeme. Sellega seoses tuleks täpsustada määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 7 sätestatud rahatrahvide ja kohustuslike asendusostude kohaldamisala, määrates eelkõige kindlaks, millised tehingute kategooriad on välja jäetud. Eelkõige tuleks välja jätta sellised tehingud, mis ebaõnnestusid liikmetest sõltumatutel põhjustel, ja tehingud, mis ei hõlma kaht tehinguosalist, kuna selliste tehingute puhul ei oleks rahatrahvide või kohustuslike asendusostude kohaldamine võimalik või võiks kaasa tuua turule kahjulikke tagajärgi, nt teatavad tehingud esmasturul, korporatiivsed sündmused, ümberkorraldused, fondiosakute loomine ja tagasivõtmine ning korrigeerimised. Komisjonile tuleks anda volitused määrust (EL) nr 909/2014 täiendada, täpsustades delegeeritud õigusaktiga sellise väljajätmise üksikasju.

(5)Arveldusdistsipliini korra üldeesmärk on parandada liidus arvelduse tõhusust. Siiski suurendas turu volatiilsus 2020. aastal muret seoses kohustusliku asendusostu eeskirjade võimaliku negatiivse mõjuga nii tavapärastes kui ka halvenenud turutingimustes. Seepärast peaks komisjon hindama kõnealuste eeskirjade asjakohasust, pidades silmas arvelduse tõhususe arengut liidus. Rahatrahve ja aruandlusnõudeid tuleks siiski jätkuvalt kohaldada, et hinnata nende mõju arvelduse tõhususe parandamisele liidus. Võttes arvesse kohustusliku asendusostu eeskirjade võimalikku mõju, tuleks selliseid eeskirju kohaldada üksnes juhul, kui on täidetud teatavad tingimused, nimelt kui rahatrahvide kohaldamine ei ole toonud kaasa arvelduse ebaõnnestumiste pikaajalist pidevat vähenemist liidus, kui arvelduse tõhusus liidus ei ole saavutanud asjakohast taset, võttes arvesse olukorda kolmandate riikide kapitaliturgudel, mis on mis on suuruse, likviidsuse, kaubeldavate instrumentide ja tehtud tehingute liikide seisukohast võrreldavad, või kui liidus arvelduse ebaõnnestumise tasemel on või tõenäoliselt saab olema negatiivne mõju liidu finantsstabiilsusele. Kui komisjon leiab, et mõni neist tingimustest on täidetud ja kohustusliku asendusostu kohaldamine on proportsionaalne arvelduse ebaõnnestumiste taseme vähendamiseks liidus, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu rakendusakt, millega määratakse kindlaks, milliste finantsinstrumentide või tehingukategooriate suhtes tuleks hakata kohustusliku asendusostu eeskirju kohaldama. Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud rahatrahvid tuleks arvutada päevapõhiselt iga tööpäeva kohta, mil tehingut arveldada ei õnnestu, kuni asendusostuprotsessi lõpuni või tegeliku arvelduspäevani, olenevalt sellest, kumb on varasem.

(6)Selleks et vältida vastaspoolte ahelas sama finantsinstrumendiga tehtavate tehingute puhul asendusostude paljusust, mis võib kaasa tuua tarbetuid dubleerivaid kulusid ja mõjutada finantsinstrumendi likviidsust, peaks sellistes tehingutes osalevatele liikmetele olema kättesaadav edasikandmise mehhanism. Igal tehinguahelas osaleval liikmel peaks olema lubatud edastada asendusostu teade liikmele, kes jätab tema suhtes kohustused täitmata, kuni see jõuab algse kohustusi mittetäitva liikmeni.

(7)Kohustusliku asendusostu ja rahalise kompensatsiooni protsessid võimaldavad maksta asendusostuhinna ja algse tehinguhinna vahe müüjalt ostjale ainult juhul, kui asendusostu või rahalise kompensatsiooni võrdlushind on kõrgem kui algne tehinguhind. Vahe maksmise asümmeetria võib kaasa tuua ebavõrdse mehhanismi, mis tooks ostjale põhjendamatult kasu juhul, kui asendusostu- või võrdlushind on algsest tehinguhinnast madalam. Seepärast tuleks asendusostuhinna ja algse tehinguhinna vahe maksmist kohaldada mõlematpidi, tagamaks, et tehinguosaliste jaoks taastatakse majanduslik olukord, mis oleks olnud algse tehingu toimumise korral.

(8)Määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 7 sätestatud arveldusdistsipliini korda ei tuleks kohaldada kohustusi mittetäitva liikme suhtes, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 648/2012 41 määratletud keskne vastaspool. Keskse vastaspoole selliste tehingute puhul, kus ta ei tegutse vastaspoolte vahel, näiteks tagatise lubatud kasutamine investeerimise eesmärgil, tuleks keskse vastaspoole suhtes siiski kohaldada arveldusdistsipliini korda nagu mis tahes muu liikme suhtes.

(9)Kohustusliku asendusostu kohaldamise korral peaks komisjonil olema võimalik selle kohaldamine teatavates erandlikes olukordades ajutiselt peatada. Selline peatamine peaks olema võimalik teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul, kui see on vajalik, et hoida ära või kõrvaldada tõsine oht finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus. Selline peatamine peaks olema nende eesmärkidega proportsionaalne.

(10)Delegeeritud õigusaktis tuleks rahatrahvide arvutamisel arvesse võtta negatiivsete intressimäärade konteksti, et vältida soovimatut mõju kohustusi täitvatele liikmetele, kõrvaldades ebaõnnestumist soodustavad negatiivsed stiimulid, mis võivad tekkida madala või negatiivse intressimääraga keskkonnas.

(11)ESMA peaks koostama regulatiivsete standardite eelnõu kehtivate regulatiivsete tehniliste standardite läbivaatamiseks, et võtta arvesse määruse (EL) nr 909/2014 muudatusi, mis võimaldaks komisjonil teha vajalikke parandusi või muudatusi, et selgitada sellises regulatiivses tehnilises standardis sätestatud nõudeid, näiteks tingimusi, mille alusel liikmed võivad sooritada iseenda asendusostu.

(12)Kui keskdepositoorium ei tegele arveldustegevusega enne tegevusloa andmise protsessi algust, tuleks kriteeriumides, millega määratakse kindlaks, millised asjaomased asutused peaksid olema sellisesse tegevusloa andmise protsessi kaasatud, võtta arvesse eeldatavat arveldustegevust, tagamaks, et arvesse võetakse kõigi selliste asjaomaste asutuste seisukohti, kellel võib olla huvi kõnealuse keskdepositooriumi tegevuse vastu.

(13)Kuigi määrusega (EL) nr 909/2014 on ette nähtud, et riiklikud järelevalveasutused peavad tegema koostööd asjaomaste asutustega ja kaasama neid, ei pea riiklikud järelevalveasutused neid asjaomaseid asutusi teavitama sellest, kas ja kuidas on nende seisukohti tegevusloa andmise menetluse tulemustes arvesse võetud ning kas iga-aastaste läbivaatamiste ja hindamiste käigus on tuvastatud täiendavaid probleeme. Seepärast peaks asjaomastel asutustel olema võimalik esitada põhjendatud arvamusi keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ning läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohta. Pädevad asutused peaksid selliseid arvamusi arvesse võtma või selgitama oma põhjendatud otsuses, miks selliseid arvamusi ei järgitud.

(14)Keskdepositooriumide korrapärased läbivaatamised ja hindamised pädevate asutuste poolt on vajalikud selle tagamiseks, et keskdepositooriumidel on jätkuvalt olemas asjakohane kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et hinnata riske, millele keskdepositoorium on avatud või võib olla avatud või mis võivad ohustada väärtpaberiturgude sujuvat toimimist. Kogemused on siiski näidanud, et iga-aastane läbivaatamine ja hindamine on ebaproportsionaalselt koormav nii keskdepositooriumidele kui ka pädevatele asutustele ning selle lisaväärtus on piiratud. Seepärast tuleks kehtestada asjakohasemalt kalibreeritud sagedus, et seda koormust vähendada ja vältida teabe dubleerimist läbivaatamistel. See ei tohiks siiski kahjustada pädevate asutuste järelevalvesuutlikkust ja finantsstabiilsuse tagamise eesmärki.

(15)Keskdepositoorium peaks olema valmis stsenaariumideks, mis võivad takistada tal täitmast kriitilisi funktsioone ja osutamast kriitilisi teenuseid tegevuse jätkuvuse põhimõttel, ning hindama kõigi finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise võimaluste tõhusust. Määrusega (EL) nr 909/2014 on kehtestud sellekohased nõuded, nähes eelkõige ette, et pädev asutus peab nõudma, et keskdepositoorium esitaks asjakohase finantsseisundi taastamise kava, ning tagama, et iga keskdepositooriumi jaoks koostatakse asjakohane kriisilahenduse kava ja hallatakse seda. Praegu ei ole siiski olemas ühtlustatud kriisilahenduskorda, millel kriisilahenduse kava võiks põhineda. Kuigi keskdepositooriumid, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL 42 kohaldamisalasse, puuduvad erisätted keskdepositooriumide kohta, kellel ei ole luba selliste teenuste osutamiseks ja keda seetõttu ei peeta direktiivi 2014/59/EL alusel krediidiasutusteks, kellel on kohustus koostada finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavad. Seepärast tuleks lisada täpsustused, et paremini ühtlustada keskdepositooriumide suhtes kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse, et puudub liidu raamistik kõigi keskdepositooriumide finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse jaoks.

(16)Kui uus keskdepositoorium taotleb tegevusluba ning teatavatele nõuetele vastavust ei ole võimalik hinnata, sest keskdepositoorium veel ei tegutse, peaks pädeval asutusel olema võimalik anda tegevusluba tingimusel, et need nõuded on täidetud siis, kui keskdepositoorium oma tegevust tegelikult alustab.

(17)Määruse (EL) nr 909/2014 artiklis 23 sätestatud menetlus, mis käsitleb keskdepositooriumide poolt notari- ja kesksete hoidmisteenuste osutamist seoses finantsinstrumentidega, mis on loodud mõne muu liikmesriigi kui tegevusloa andud liikmesriigi õiguse alusel, on osutunud koormavaks ja mõned selle nõuded on ebaselged. Selle tulemusena on protsess muutunud keskdepositooriumide jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks ja aeganõudvaks. Seepärast tuleks seda menetlust lihtsustada, et paremini kõrvaldada piiriülese arvelduse tõkked, et tegevusloa saanud keskdepositooriumid saaksid täielikult kasutada liidus teenuste osutamise vabadust.

(18)Määrusega (EL) nr 909/2014 nõutakse selliste asutuste koostööd, kellel on huvi selliste keskdepositooriumide tegevuse vastu, kes pakuvad teenuseid seoses finantsinstrumentidega, mis on emiteeritud rohkem kui ühe liikmesriigi õiguse alusel. Sellest hoolimata on järelevalvekord killustunud ning võib sõltuvalt asjaomasest keskdepositooriumist tuua kaasa erinevusi järelevalvevolituste jaotuses ja laadis. See omakorda takistab keskdepositooriumide teenuste piiriülest osutamist liidus, kinnistab liidu arveldusturu järelejäänud ebatõhusust ja avaldab negatiivset mõju liidu finantsturgude stabiilsusele. Hoolimata võimalusest asutada kõnealuse määruse artikli 24 lõike 4 kohaselt kolleegiume, ei ole seda võimalust eriti kasutatud. Selleks et tagada pädevate asutuste järelevalve tulemuslik ja tõhus koordineerimine, tuleks kahel juhul kohaldada nõuet asutada kohustuslikud kolleegiumid. Esiteks tuleks seda teha keskdepositooriumide puhul, kes pakuvad notari- ja keskseid hoidmisteenuseid seoses rohkem kui ühe liikmesriigi õiguse alusel emiteeritud finantsinstrumentidega (loakolleegiumid), ja teiseks samasse gruppi kuuluvate keskdepositooriumide puhul (grupitasandi kolleegiumid). Selleks et vähendada kolleegiumides osalevate asutuste halduskoormust, peaks juhul, kui piiriüleseid teenuseid osutav keskdepositoorium kuulub ka keskdepositooriumide gruppi, olema kolleegiumi eesistujal võimalik otsustada, et kõnealuse keskdepositooriumi jaoks asutatakse ainult üks kolleegium. Kui ka teised gruppi kuuluvad keskdepositooriumid osutavad teenuseid piiriüleselt, peaks kolleegiumi eesistujal olema võimalik teha kõnealune otsus üksnes juhul, kui nende teiste keskdepositooriumide pädevad asutused on sellega nõus. Sellisel juhul oleks kõigi gruppi kuuluvate keskdepositooriumide jaoks ainult üks kolleegium, kes täidaks loa- ja grupitasandi kolleegiumidele seatud ülesandeid. Sellised kolleegiumid peaksid tagama asjaomaste keskdepositooriumidega seotud teabe jagamise.

(19)ESMA-l ja pädevatel asutustel on mitmel põhjusel praegu vähe teavet teenuste kohta, mida kolmandas riigis asutatud keskdepositooriumid osutavad seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. Esiteks on see tingitud sellest, et määruse (EL) nr 909/2014 artikli 69 lõike 4 kohaselt on ilma lõppkuupäevata edasi lükatud selliste kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamise nõuete kohaldamine, kes osutasid liidus notari- ja keskseid hoidmisteenuseid juba enne kõnealuse määruse kohaldamise kuupäeva. Teiseks on see tingitud sellest, et juhul, kui kolmanda riigi keskdepositoorium osutab üksnes arveldusteenust, ei kohaldata tema suhtes tunnustamisnõudeid. Kuna määrus (EL) nr 909/2014 ei kohusta kolmandas riigis asutatud keskdepositooriume teavitama liidu ametiasutusi oma tegevusest, mis on seotud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega. Teabe puudumise tõttu ei oleks ei emitentidel ega liikmesriigi ega liidu tasandi ametiasutustel võimalik vajaduse korral hinnata nende keskdepositooriumide tegevust liidus. Seepärast tuleks ette näha, et kolmandas riigis asutatud keskdepositooriumid peavad teavitama liidu asutusi oma tegevusest seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega.

(20)Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 27 lõike 2 kohaselt peab keskdepositooriumil olema juhtorgan, mille liikmetest vähemalt üks kolmandik, kuid mitte vähem kui kaks liiget, on sõltumatud liikmed. Seda sõltumatuse mõistet võib siiski erinevalt tõlgendada ja seetõttu tuleks seda täpsustada kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 28 esitatud mõiste „sõltumatu liige“ määratlusega.

(21)Selleks et tagada selliste põhiküsimuste ühetaoline tõlgendamine, milles kasutajate komiteed peaksid juhtorganit nõustama, tuleks täiendavalt selgitada, milliseid elemente hõlmab teenuse tase.

(22)Võttes arvesse keskdepositooriumide keskset rolli tehingute turvalisuse tagamisel, peaksid nad mitte ainult vähendama väärtpaberitehingute hoidmise ja arveldamisega seotud riske, vaid püüdma neid riske minimeerida.

(23)Teatavatel tingimustel võib väärtpaberi luua kahe eri liikmesriigi äriühinguõiguse või sarnase õiguse alusel. See on eelkõige nii võlaväärtpaberite puhul, mille emitent on asutatud ühes liikmesriigis ja mida võib emiteerida teise liikmesriigi kehtiva õiguse alusel. Sellisel juhul tuleks jätkuvalt kohaldada mõlemat siseriiklikku äriühinguõigust või sarnast õigust.

(24)Tagamaks, et emitendid, kes korraldavad oma väärtpaberite registreerimise teises liikmesriigis asutatud keskdepositooriumis, saaksid täita selliste liikmesriikide äriühinguõiguse või sarnase õiguse asjakohaseid sätteid, peaksid liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama asjaomaste peamiste siseriiklike sätete loetelu, mille on avaldanud ESMA.

(25)Et vältida arveldusagendi maksejõuetusest tulenevaid arveldusriske, peaks keskdepositoorium arveldama, kui see on praktiline ja võimalik, väärtpaberitehingute raha poole kontode kaudu, mis on avatud keskpanga juures. Kui see ei ole praktiline ega võimalik, sealhulgas juhul, kui keskdepositoorium ei vasta muule keskpangale kui tema päritoluliikmesriigi keskpangale juurdepääsu saamise tingimustele, peaks kõnealusel keskdepositooriumil olema võimalik arveldada valuutatehingute raha poolt kontode kaudu, mis on avatud asutustes, kellel on luba osutada pangandusteenuseid määruses (EL) nr 909/2014 sätestatud tingimustel. Arveldusturu tõhusust aitaks edendada see, kui suurendataks keskdepositooriumide võimalusi pakkuda arveldust välisvaluutas kontode kaudu, mis on avatud pangandusteenuste osutamiseks loa saanud asutustes, kohaldades asjakohaseid riskipiiranguid, et süvendada kapitaliturge ja tõhustada piiriülest arveldust. Selleks peaks keskdepositooriumidel, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt määrusele (EL) nr 909/2014 ja kelle puhul asjaomaseid riske juba jälgitakse, olema võimalik osutada selliseid teenuseid teistele keskdepositooriumidele, kellel sellist luba ei ole, olenemata sellest, kas viimased kuuluvad samasse gruppi.

(26)Asjakohaselt kehtestatud riskilimiidi piires peaks keskdepositooriumidel, kellel ei ole luba osutada panganduskõrvalteenuseid, olema võimalik pakkuda piisaval hulgal valuutaarveldusi krediidiasutustes avatud kontode või oma konto kaudu. Künnis, millest allpool võib keskdepositoorium määrata krediidiasutuse osutama panganduskõrvalteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu, ilma et temalt nõutaks määruse (EL) nr 909/2014 IV jaotises sätestatud tingimuste täitmist, tuleks kalibreerida viisil, mis edendab arvelduse tõhusust ja panganduskõrvalteenuste kasutamist, tagades samal ajal finantsstabiilsuse. EBA-le kui panganduse ja krediidiriski vallas eksperditeadmistega asutusele tuleks teha ülesandeks töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada asjakohased künnised ja vajaduse korral riskimaandamisnõuded. EBA peaks tegema tihedat koostööd EKPSi liikmete ja ESMAga. Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu regulatiivsed tehnilised standardid seoses panganduskõrvalteenuste osutamise kindlaksmääramiseks vajalike üksikasjadega, keskdepositooriumide riskijuhtimise ja kapitalinõuete kaasnevate üksikasjadega ning selliste keskdepositooriumide ja määratud krediidiasutuste krediidi- ja likviidsusriskide usaldatavusnõuetega, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid.

(27)Keskdepositooriumid, sealhulgas need, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid, ja määratud krediidiasutused peaksid oma riskijuhtimis- ja usaldatavusraamistikes, sealhulgas asjakohastes tasaarvestuskokkulepetes, katma asjakohaseid riske. Nende riskide katmise vahendid peaksid hõlmama kõigis asjaomastes valuutades piisavate kvalifitseeruvate likviidsete vahendite hoidmist ja selle tagamist, et stressistsenaariumid oleksid piisavalt tugevad. Samuti peaksid keskdepositooriumid tagama, et vastavaid likviidsusriske juhitakse ja kaetakse krediidivõimeliste asutustega kokku lepitud väga usaldusväärse rahastamiskorraga, olenemata sellest, kas see kord on siduv või sarnase usaldusväärsusega. EBA peaks esitama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega vaadatakse läbi kehtivad regulatiivsed tehnilised standardid, et võtta neid usaldatavusnõuete muudatusi arvesse ja võimaldada komisjonil teha vajalikke muudatusi, et täpsustada sellistes regulatiivsetes tehnilistes standardites sätestatud nõudeid, näiteks neid, mis on seotud võimalike likviidsuspuudujääkide juhtimisega.

(28)Ainult ühe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul asjaomased asutused ja pädevad asutused saavad esitada põhjendatud arvamuse panganduskõrvalteenuste osutamise loa kohta, on osutunud nende asutuste puhul põhjendatud analüüsi tegemiseks liiga lühikeseks. Seepärast tuleks ette näha pikem kahekuuline ajavahemik.

(29)Selleks et anda liidus või kolmandates riikides asutatud keskdepositooriumidele piisavalt aega loa taotlemiseks ja oma tegevuse tunnustamiseks, lükati määruse (EL) nr 909/2014 kohaste tegevusloa andmise ja tunnustamise nõuete kohaldamise kuupäev esialgu edasi kuni kõnealuse määruse kohase tegevusloa andmise või tunnustamise otsuse tegemiseni. Kõnealuse määruse jõustumisest on möödunud piisavalt aega. Seepärast tuleks neid nõudeid nüüd hakata kohaldama, et ühelt poolt kõigil keskdepositooriumidel, kes pakuvad teenuseid seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, oleksid võrdsed tingimused, ning teiselt poolt liikmesriigi ja liidu tasandi asutustel oleks vajalik teave, et tagada investorite kaitse ja jälgida finantsstabiilsust.

(30)Määruse (EL) nr 909/2014 kohaselt peab ESMA koostöös riiklike pädevate asutuste ja EBAga koostama 12 teemal igal aastal aruanded ja esitama need komisjonile. See nõue on ebaproportsionaalne, arvestades, et teatavat laadi teemad ei vaja iga-aastast ajakohastamist. Seepärast tuleks kõnealuste aruannete sagedust ja arvu muuta, et vähendada ESMA ja pädevate asutuste koormust, tagades samal ajal, et komisjonile esitatakse määruse (EL) nr 909/2014 rakendamise läbivaatamiseks vajalik teave.

(31)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 909/2014 vastavalt muuta.

(32)Komisjonile tuleks anda volitused võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada, milline võiks negatiivsete intressimäärade korral olla ebaõnnestumiste mõju mõjutatud vastaspooltele seoses rahatrahvide arvutamisega või ebaõnnestumist soodustavate negatiivsete stiimulitega, samuti arvelduse ebaõnnestumise põhjused, mida saab pidada tehinguosalistest sõltumatuteks, ja tehingud, mida ei loeta kahte tehinguosalist hõlmavaks, järelevalvekolleegiumide toimimine, kolmandate riikide keskdepositooriumide esitatav teave ning maksimumsumma, millest väiksema summa puhul võivad keskdepositooriumid kasutada rahamaksete arveldamiseks mis tahes krediidiasutust.

(33)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused, eelkõige seoses kohustusliku asendusostu nõuete kohaldamise ja peatamisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 43 .

(34)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt suurendada keskdepositooriumide poolt piiriülese arvelduse pakkumist, vähendada halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning tagada, et ametiasutustel on piisavalt teavet riskide jälgimiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda nende ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(35)Selleks et anda piisavalt aega nõudeid täpsustavate vajalike delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, tuleks edasi lükata järgmiste elementide kohaldamine: rahatrahve käsitlevate eeskirjade läbivaadatud kohaldamisala, järelevalvekolleegiumide asutamist käsitlevad uued nõuded, kolmandate riikide keskdepositooriumide poolt teate esitamine põhiteenuste kohta, mida nad osutavad seoses liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, läbivaadatud künnis, millest allpool võivad krediidiasutused pakkuda rahamaksete arveldamist keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi osa puhul, ning läbivaadatud usaldatavusnõudeid, mida kohaldatakse krediidiasutuste või keskdepositooriumide suhtes, kellel on luba osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 909/2014 artiklile 59,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 909/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 909/2014 muudetakse järgmiselt.

(1) Artiklisse 2 lisatakse punkt 25a:

„(25a) „grupp” – grupp direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 11 tähenduses.“

(2) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud karistussüsteem hõlmab rahatrahve arvelduse ebaõnnestumist põhjustavatele liikmetele („kohustusi mittetäitvad liikmed”), välja arvatud juhul, kui arvelduse ebaõnnestumise põhjustasid tegurid, mis ei sõltu tehingu osalistest, või operatsioonide puhul, mi ei hõlma kaht tehinguosalist. Rahatrahv arvutatakse iga pangapäeva kohta, mil tehingut pärast selle kavandatud arvelduspäeva teha ei õnnestu, kuni lõigetes 3–8 osutatud sellise asendusostuprotsessi lõpuleviimiseni, mida kohaldatakse vastavalt lõikele 2a, või tegeliku arvelduspäevani, olenevalt sellest, kumb on varasem. Rahatrahvid ei tohi kujuneda keskdepositooriumi tuluallikaks.“;

(b)lisatakse lõige 2a:

„2a. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud karistusmehhanismi kohaldamist ja õigust tehing kahepoolselt tühistada, võib komisjon rakendusaktiga otsustada, milliste artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide või kõnealuste finantsinstrumentidega tehtavate tehingute kategooriate suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 3–8 osutatud arveldusdistsipliini meetmeid, kui komisjon leiab, et need meetmed on proportsionaalsed arvelduse ebaõnnestumiste taseme vähendamiseks liidus ning et arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja mahu alusel on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

a) lõikes 2 osutatud rahatrahvimehhanismi kohaldamine ei ole liidus kaasa toonud arvelduse ebaõnnestumiste pikaajalist ja pidevat vähenemist;

b) arvelduse tõhusus liidus ei ole saavutanud asjakohast taset, võttes arvesse olukorda kolmandate riikide kapitaliturgudel, mis on suuruse, likviidsuse, kaubeldavate instrumentide ja tehtud tehingute liikide seisukohast võrreldavad;

c) liidus arvelduse ebaõnnestumise tasemel on või tõenäoliselt saab olema negatiivne mõju liidu finantsstabiilsusele.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 68 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui komisjon on vastu võtnud lõike 2a kohase rakendusakti ja kui kohustusi mittetäitev liige ei ole edastanud kõnealuse rakendusaktiga hõlmatud finantsinstrumente neid saavale liikmele nelja tööpäeva pikkuse ajavahemiku jooksul pärast kavandatud arvelduspäeva („pikendusperiood“), algatatakse asendusostuprotsess, mille raames kõnealused instrumendid on arveldamiseks kättesaadavad ja kantakse asjakohase aja jooksul üle neid saavale liikmele.

Kui tehing on seotud finantsinstrumendiga, millega kaubeldakse VKEde kasvuturul, on pikendusperiood 15 kalendripäeva, välja arvatud juhul, kui VKEde kasvuturg otsustab kohaldada lühemat perioodi.“;

(d)lisatakse lõige 3a:

„3a. Kui saajaliige („vahepealne saajaliige“) ei saa finantsinstrumente lõikes 3 osutatud kuupäevaks, mis toob kaasa nende finantsinstrumentide teisele saajaliikmele („lõplik saajaliige“) edasikandmise ebaõnnestumise, loetakse, et vahepealne saajaliige täidab kohustust teha asendusost kohustusi mittetäitva liikme vastu, kui lõplik saajaliige teeb nende finantsinstrumentide puhul asendusostu. Samamoodi võib vahepealne saajaliige vastavalt lõigetele 6, 7 ja 8 kanda kohustusi mittetäitvale liikmele edasi oma kohustused lõpliku saajaliikme ees.“;

(e)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks lõike 3a kohaldamist, tehakse lõikes 3 osutatud nõudest järgmised erandid:

a) vara liigi ja asjaomaste finantsinstrumentide likviidsuse põhjal võib pikendusperioodi pikendada neljalt pangapäevalt kuni kõige rohkem seitsme pangapäevani, kui lühem pikendusperiood mõjutaks asjaomaste finantsturgude sujuvat ja nõuetekohast toimimist;

b) mitmest tehingust koosneva operatsiooni, sealhulgas väärtpaberite repolepingute või väärtpaberite laenuks andmise lepingute puhul, ei kohaldata lõikes 3 osutatud asendusostu, kui sellise operatsiooni ajatelg on piisavalt lühike ja muudab asendusostuprotsessi ebatõhusaks;

c) lõikes 3 osutatud asendusostuprotsessi ei kohaldata arvelduse ebaõnnestumiste suhtes, mis toimusid liikmetest sõltumatutel põhjustel;

d) lõikes 3 osutatud asendusostuprotsessi ei kohaldata tehingute puhul, mis ei hõlma kahte tehinguosalist.“;

(f)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Ilma et see piiraks lõikes 2 osutatud karistusmehhanismi, kui kauplemise ajal kokku lepitud finantsinstrumentide hind erineb asendusostu tegemisel makstavast hinnast, maksab sellisest hinnaerinevusest kasu saav liige teisele liikmele vastava erinevuse summa hiljemalt teisel tööpäeval pärast seda, kui finantsinstrumendid on asendusostu järel üle kantud.“;

(g)lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Lõikeid 2–9 ei kohaldata kohustusi mittetäitvate liikmete suhtes, kes on kesksed vastaspooled, välja arvatud keskse vastaspoole selliste tehingute puhul, kus ta ei tegutse vastaspoolte vahel.

Kui keskne vastaspool kannab artikli 7 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamise tulemusel kahju, võib keskne vastaspool kehtestada oma eeskirjades mehhanismi sellise kahju katmiseks.“;

(h)lisatakse lõige 13a:

„13a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada, et komisjon peataks proportsionaalsel viisil lõigetes 3–8 osutatud asendusostumehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul, kui see on vajalik selleks, et hoida ära või kõrvaldada tõsine oht finantsstabiilsusele või finantsturgude nõuetekohasele toimimisele liidus. Sellisele soovitusele lisatakse täielikult põhjendatud hinnang selle vajalikkuse kohta ning seda ei avalikustata.

Enne soovituse esitamist konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga.

Komisjon peatab pärast soovituse saamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitatud põhjenduste ja tõendite alusel rakendusaktiga lõikes 3 osutatud asendusostumehhanismi kohaldamise teatavate finantsinstrumentide kategooriate puhul või lükkab soovitatud peatamise tagasi. Kui komisjon lükkab soovitatud peatamise tagasi, põhjendab ta seda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult. Kõnealust teavet ei avalikustata.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 68 lõikes 3 osutatud korras.

Asendusostumehhanismi peatamisest teatatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning see teave avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil.

Asendusostumehhanismi peatamine kehtib esialgu kuni kuus kuud alates peatamise kohaldamise kuupäevast.

Kui peatamise põhjused jätkuvalt püsivad, võib komisjon rakendusaktiga pikendada kolmandas lõigus osutatud peatamist täiendavate ajavahemike võrra, mis ei ületa kolme kuud, nii et peatamise kogukestus ei ületa 12 kuud. Teave peatamise pikendamise kohta avaldatakse kooskõlas viienda lõiguga.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 68 lõikes 3 osutatud korras. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab piisavalt aegsasti enne kuuendas lõigus osutatud peatamisperioodi või seitsmendas lõigus osutatud pikendamisperioodi lõppu komisjonile arvamuse selle kohta, kas peatamise põhjused jätkuvalt püsivad.“;

(i)lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes kooskõlas artikliga 67 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus osutatud rahatrahvide hoiatava ja proportsionaalse taseme arvutamise parameetrid, tuginedes vara liigile, finantsinstrumendi likviidsusele, tehingu liigile ja mõjule, mis madalatel või negatiivsetel intressimääradel võib olla vastaspooli motiveerivatele stiimulitele ja arvelduse ebaõnnestumisele. Rahatrahvide arvutamiseks kasutatavad parameetrid peavad tagama kõrgetasemelise arveldusdistsipliini ning asjaomaste finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise.“;

(j)lisatakse lõige 14a:

„14a. Komisjon võib kooskõlas artikliga 67 võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks arvelduse ebaõnnestumise põhjused, mida saab pidada tehingu osalistest sõltumatuteks, ning tehingud, mida ei loeta kahte tehinguosalist hõlmavaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ja lõike 4 punktidele c ja d.“;

(k)lõike 15 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].“.

(3) Artikli 12 lõike 1 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b) liidus asuvad keskpangad, mis emiteerivad kõige olulisemaid arveldusvaluutasid;

c) kui see on asjakohane, siis liidus asuv keskpank, mille juures arveldatakse keskdepositooriumi korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi raha pool.“

(4) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust võib pädev asutus juhul, kui tegevusluba taotlev keskdepositoorium ei täida kõiki käesoleva määruse nõudeid, kuid kui võib põhjendatult eeldada, et ta teeb seda siis, kui ta oma tegevust tegelikult alustab, anda tegevusloa tingimusel, et kõnealusel keskdepositooriumil on olemas kogu vajalik kord käesoleva määruse nõuete täitmiseks, kui ta oma tegevust tegelikult alustab.“;

(b)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui taotlus loetakse olevat täielik, edastab pädev asutus kogu taotluses sisalduva teabe kaasatud asutustele ja konsulteerib nendega seoses tegevusluba taotleva keskdepositooriumi poolt korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi näitajatega.

Iga kaasatud asutus võib esitada pädevale asutusele kolme kuu jooksul pärast kõnealuse teabe saamist põhjendatud arvamuse. Kui kaasatud asutus ei esita arvamust kõnealuse ajavahemiku jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.

Kui vähemalt üks kaasatud asutustest esitab negatiivse põhjendatud arvamuse, esitab tegevusluba anda sooviv pädev asutus 30 kalendripäeva jooksul kaasatud asutustele negatiivset arvamust käsitleva põhjendatud otsuse.

Kui 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui pädev asutus on esitanud kolmandas lõigus osutatud põhjendatud otsuse, esitab mõni kaasatud asutus uue negatiivse arvamuse ja pädev asutus ei ole sellega nõus, teavitab ta sellest kõnealuseid kaasatud asutusi. Negatiivse arvamuse esitanud asutus võib edastada küsimuse määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punkti c kohase abi saamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui 30 kalendripäeva pärast küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist ei ole küsimust lahendatud, teeb tegevusluba anda sooviv pädev asutus lõpliku otsuse ja esitab kaasatud asutustele selle kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse.

Kui pädev asutus soovib tegevusloa andmisest keelduda, siis küsimust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ei edastata.

Negatiivses arvamuses esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks käesoleva määruse või liidu muude õigusaktide nõuded ei ole täidetud.“;

(c)lisatakse lõige 7a:

„7a. Pädev asutus teavitab asutusi, kellega konsulteeriti lõigete 4–7 kohaselt, põhjendamatu viivituseta tegevusloa andmise menetluse tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest.“

(5) Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Keskdepositoorium seab sisse asjakohased protseduurid, mis tagavad õigeaegse ja nõuetekohase klientide ja liikmete varaga arveldamise või selle ülekandmise teisele keskdepositooriumile lõikes 1 osutatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja haldab neid. Sellised protseduurid hõlmavad lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuste osutamisega seotud emissioonikontode ja kirjete ülekandmist.“

(6) Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1. Pädev asutus kontrollib vähemalt iga kahe aasta järel, kuivõrd keskdepositooriumi rakendatavad eeskirjad, strateegiad, protseduurid ja kord on kooskõlas käesoleva määrusega, ning hindab riske, millele keskdepositoorium on või võib olla avatud, või riske, mida ta võib tekitada väärtpaberiturgude sujuvale toimimisele või finantsturgude stabiilsusele.

2. Keskdepositoorium teeb kindlaks stsenaariumid, mis võivad takistada tal täitmast kriitilisi funktsioone ja osutamast kriitilisi teenuseid tegevuse jätkuvuse põhimõttel, ning hindab kõigi finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise võimaluste tõhusust. Nendes stsenaariumides võetakse arvesse erinevaid sõltumatuid ja seotud riske, millele keskdepositoorium on avatud. Seda analüüsi kasutades koostab ja esitab keskdepositoorium pädevale asutusele asjakohased kavad finantsseisundi taastamiseks või nõuetekohaseks lõpetamiseks.

3. Lõikes 2 osutatud kavad hõlmavad vähemalt järgmist:

a) peamiste finantsseisundi taastamise või nõuetekohase lõpetamise strateegiate sisuline kokkuvõte;

b) teave keskdepositooriumi kriitiliste funktsioonide ja teenuste kohta;

c) asjakohased protseduurid, millega tagatakse klientide ja liikmete varade õigeaegne ja nõuetekohane arveldamine ja ülekandmine teisele keskdepositooriumile juhul, kui keskdepositooriumil ei ole püsivalt võimalik taastada oma kriitilisi funktsioone ja teenuseid;

d) peamiste strateegiate rakendamiseks vajalike meetmete kirjeldus.

Keskdepositoorium suudab teha kindlaks ja esitada seotud üksustele teabe, mida on vaja kavade õigeaegseks rakendamiseks stressistsenaariumide ajal.

Keskdepositoorium vaatab kavad korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel läbi ja ajakohastab neid. Kavades võetakse arvesse asjaomase keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust ning direktiivi 2014/59/EL kohaselt koostatud mis tahes asjakohast finantsseisundi taastamise või kriisilahenduse kava.

Kui keskdepositooriumi jaoks on tema põhifunktsioonide tagamiseks koostatud kriisilahenduse kava ja seda hallatakse, teavitab pädev asutus sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

4. Pädev asutus määrab kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse asjaomase keskdepositooriumi tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt iga kahe aasta järel.“;

(b)lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmistega:

„6. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus edastab pädev asutus varakult vajaliku teabe kaasatud asutustele ja vajaduse korral direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutusele ning konsulteerib nendega eelkõige seoses keskdepositooriumi korraldatavate väärtpaberiarveldussüsteemide toimimisega.

Asutused, kellega konsulteeriti, võivad esitada kolme kuu jooksul pärast pädevalt asutuselt teabe saamist põhjendatud arvamuse.

Kui asutus ei esita arvamust kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.

Kui vähemalt üks kaasatud asutustest esitab negatiivse põhjendatud arvamuse, esitab pädev asutus 30 kalendripäeva jooksul kaasatud asutustele negatiivset arvamust käsitleva põhjendatud otsuse.

Kui 30 kalendripäeva jooksul pärast neljandas lõigus osutatud põhjendatud otsuse esitamist esitab mõni kaasatud asutus uue negatiivse arvamuse ja pädev asutus ei ole sellega nõus, teavitab pädev asutus sellest kõnealust kaasatud asutust. Negatiivse arvamuse esitanud asutus võib edastada küsimuse määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punkti c kohase abi saamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

Kui 30 kalendripäeva pärast küsimuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamist ei ole küsimust lahendatud, teeb pädev asutus läbivaatamise ja hindamise kohta lõpliku otsuse ja esitab kaasatud asutustele selle kohta üksikasjaliku kirjaliku põhjenduse.

Negatiivses arvamuses esitatakse kirjalikult ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks käesoleva määruse või liidu muude õigusaktide nõuded ei ole täidetud.

7. Pädev asutus teavitab korrapäraselt ja vähemalt kord kahe aasta jooksul kaasatud asutusi ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artiklis 24a osutatud kolleegiumeid ja direktiivi 2014/65/EL artiklis 67 osutatud asutust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemustest, sealhulgas parandusmeetmetest või karistustest.“;

(c)lõike 11 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].“

(7) Artikli 23 lõiked 2–7 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevusloa saanud keskdepositooriumi või artikli 17 kohaselt tegevusluba taotleva keskdepositooriumi suhtes, kes kavatseb osutada lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud finantsinstrumentidega, mis on loodud teise liikmesriigi õiguse alusel, või asutada filiaali teises liikmesriigis, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 3–7 osutatud menetlust. Keskdepositoorium võib selliseid teenuseid osutada üksnes pärast seda, kui ta on saanud tegevusloa vastavalt artiklile 17, kuid mitte enne lõike 6 kohaselt kohaldatavat asjakohast kuupäeva.

3. Iga keskdepositoorium, kes esmakordselt soovib osutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud finantsinstrumentidega, mis on loodud teise liikmesriigi õiguse alusel, või neid teenuseid muuta, edastab päritoluliikmesriigi pädevale asutusele dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:

a) vastuvõttev liikmesriik;

b) tegevuskava, milles on eelkõige märgitud teenused, mida keskdepositoorium kavatseb osutada;

c) valuuta või valuutad, mida keskdepositoorium kavatseb käidelda;

d) kui tegemist on filiaaliga, siis selle organisatsiooniline struktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed;

e) hinnang meetmete kohta, mida keskdepositoorium kavatseb võtta selleks, et tema kasutajad saaksid järgida artikli 49 lõikes 1 osutatud siseriiklikku õigust.

4. Ühe kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe saamisest edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus kõnealuse teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui tal on kavandatud teenuste osutamist arvesse võttes põhjust kahelda vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutada sooviva keskdepositooriumi haldusstruktuuri või finantsseisundi sobivuses. Kui keskdepositoorium juba osutab teenuseid teistele vastuvõtvatele liikmesriikidele, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus ka artiklis 24a osutatud loakolleegiumi.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab viivitamata oma liikmesriigi kaasatud asutusi igast esimese lõigu kohaselt saadud teatest.

5. Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus otsustab kooskõlas lõikega 4 mitte edastada kogu lõikes 3 osutatud teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, põhjendab ta asjaomasele keskdepositooriumile oma keeldumist kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest ning teavitab oma otsusest vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust ja artiklis 24a osutatud loakolleegiumit.

6. Keskdepositoorium võib hakata vastuvõtvas liikmesriigis osutama lõikes 2 osutatud teenuseid järgmistest kuupäevadest varaseimal:

a) üks kuu pärast lõikes 4 osutatud teate edastamise kuupäeva;

b) pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt sellise teate saamist, millega kiidetakse heaks teenuste osutamine vastuvõtvas liikmesriigis.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab viivitamata keskdepositooriumile lõikes 4 osutatud teate edastamise kuupäeva.

7. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud dokumentides sisalduva teabe muutuse korral saadab keskdepositoorium kõnealuse muutuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne selle muutuse rakendamist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muutusest viivitamata ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja artiklis 24a osutatud loakolleegiumile.“

(8) Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

(a)lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Artiklis 24a osutatud loakolleegiumi liikme taotlusel võib päritoluliikmesriigi pädev asutus kutsuda kohapealsetes kontrollides osalema vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajaid.

Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib edastada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele mis tahes teabe, mis on saadud keskdepositooriumidelt kohapealse kontrolli käigus või seoses sellega.“;

(b)lõige 4 jäetakse välja;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selged ja tõendatavad põhjused uskuda, et vastavalt artiklile 23 tema territooriumil teenuseid osutav keskdepositoorium ei täida käesoleva määruse sätetest tulenevaid kohustusi, teavitab ta nendest järeldustest päritoluliikmesriigi pädevat asutust, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja artiklis 24a osutatud loakolleegiumi.

Kui vaatamata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetele jätkab keskdepositoorium käesoleva määruse sätetest tulenevate kohustuste rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud, et tagada käesoleva määruse sätete järgimine vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja artiklis 24a osutatud loakolleegiumi teavitatakse sellistest meetmetest viivitamata.

Vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad asutused võivad esitada kõnealuse küsimuse lahendamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, kes võib võtta meetmeid kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volitustega.“;

(d)lõiked 7 ja 8 jäetakse välja.

(9) III jaotisele lisatakse 4a. jagu:

„4a. jagu

Asutuste koostöö kolleegiumide kaudu

Artikkel 24a

Järelevalvekolleegiumid keskdepositooriumide jaoks, kes osutavad teenuseid teises liikmesriigis, ja keskdepositooriumide jaoks, kes kuuluvad kahe või enama keskdepositooriumiga gruppi

1. Lõikes 6 osutatud ülesannete täitmiseks asutatakse järelevalvekolleegiumid järgmistel juhtudel:

a) kui keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse artikli 23 lõigetes 3–7 osutatud menetlust („loakolleegium“);

b) kui keskdepositoorium kuulub gruppi, mis koosneb kahest või enamast vähemalt kahes liikmesriigis tegevusloa saanud keskdepositooriumist („grupitasandi kolleegium“).

Esimese lõigu punktis a osutatud juhul asutab keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus loakolleegiumi ning juhib ja juhatab seda. Kõnealune kolleegium asutatakse ühe kuu jooksul alates artikli 23 lõikes 6 osutatud kuupäevast. Kui keskdepositoorium esitab artikli 23 lõike 3 kohaselt järgnevad teated, kutsub päritoluliikmesriigi pädev asutus ühe kuu jooksul pärast artikli 23 lõikes 6 osutatud kuupäeva asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused loakolleegiumisse.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul, kui emaettevõtja on liidus tegevusloa saanud keskdepositoorium, asutab kõnealuse keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus grupitasandi kolleegiumi ning juhib ja juhatab seda. Kui emaettevõtja ei ole liidus tegevusloa saanud keskdepositoorium, asutab suurima bilansimahuga keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus grupitasandi kolleegiumi ning juhib ja juhatab seda.

Kui kõnealuses lõigus osutatud kriteeriumide kohaldamine ei ole asjakohane, võivad pädevad asutused erandina kolmandast lõigust ühisel kokkuleppel nendest kriteeriumidest loobuda ja määrata kolleegiumi juhtima ja juhatama teise keskdepositooriumi pädeva asutuse, võttes arvesse asjaomaseid keskdepositooriumeid ja nende tegevuse suhtelist olulisust asjaomastes liikmesriikides. Sellistel juhtudel on emaettevõtjana tegutseval keskdepositooriumil või suurima bilansimahuga keskdepositooriumil õigus olla ära kuulatud enne, kui pädevad asutused teevad otsuse.

Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist neljanda lõigu kohaselt sõlmitud kokkulepetest.

2. Lõikes 1 osutatud kolleegiumisse kuuluvad:

a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;

b) keskdepositooriumi päritoluliikmesriigi pädev asutus;

c) artiklis 12 osutatud kaasatud asutused;

d) loakolleegiumi puhul vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus;

e) grupitasandi kolleegiumi puhul iga gruppi kuuluva keskdepositooriumi pädev asutus ja kaasatud asutused;

f) Euroopa Pangandusjärelevalve, kui keskdepositooriumile on antud tegevusluba vastavalt artikli 54 lõikele 3.

3. Kui keskdepositoorium, kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 lõigetes 3–7 osutatud menetlust, kuulub gruppi, mis koosneb kahest või enamast keskdepositooriumist, ja tema pädev asutus on grupitasandi kolleegiumi eesistuja, võib kõnealune pädev asutus otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 punktide a ja b kohaldamiseks asutatakse kõnealuse keskdepositooriumi jaoks ainult üks kolleegium. Kui gruppi kuuluva mõne teise keskdepositooriumi suhtes kohaldatakse samuti artikli 23 lõigetes 3–7 osutatud menetlust, võib kolleegiumi eesistuja teha selle otsuse üksnes kõnealuste keskdepositooriumide pädevate asutuste nõusolekul.

Kui esimese lõigu kohaselt asutatud kolleegium:

(a)tuleb kokku käesoleva artikli lõike 6 punktides a–d osutatud ülesannete täitmiseks, osalevad kõnealusel kolleegiumi koosolekul käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f osutatud asutused, mis on seotud iga gruppi kuuluva keskdepositooriumiga;

(b)tuleb kokku käesoleva artikli lõike 6 punktis e osutatud ülesannete täitmiseks, osalevad kõnealusel kolleegiumi koosolekul üksnes käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b, c ja e ning asjakohasel juhul punktis f osutatud asutused.

4. Eesistuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kolleegiumi koosseisust 30 kalendripäeva jooksul pärast kolleegiumi asutamist ja igast kolleegiumi koosseisu muudatusest 30 kalendripäeva jooksul pärast asjaomast muudatust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil põhjendamatu viivituseta kolleegiumi liikmete nimekirja ja ajakohastab seda.

5. Liikmesriigi pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, võib taotleda kolleegiumilt mis tahes teavet, mis on asutuse järelevalveülesannete täitmiseks vajalik.

6. Ilma et see piiraks pädevate asutuste käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, tagab kolleegium:

(a)teabevahetuse, sealhulgas artiklite 13, 14 ja 15 kohased teabenõuded ning teave artiklile 22 kohase läbivaatamis- ja hindamisprotsessi kohta;

(b)tõhusama järelevalve, vältides tarbetuid dubleerivaid järelevalvemeetmeid, näiteks teabenõudeid;

(c)kokkuleppe liikmete vahel ülesannete vabatahtliku delegeerimise kohta;

(d)loakolleegiumi puhul päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi koostöö vastavalt artiklile 24 ning seoses artikli 23 lõike 4 punktis e osutatud meetmetega ja mis tahes probleemidega, mis on tekkinud teenuste osutamisel teistes liikmesriikides;

(e)grupitasandi kolleegiumi puhul teabevahetuse vahendite jagamise ning tegevuse ja teenuste edasiandmise korra kohta, mis on kehtestatud keskdepositooriumide grupis vastavalt artiklile 19, grupi struktuuri ja omandiõiguse oluliste muutuste kohta ning organisatsiooni, kõrgema juhtkonna, protsesside või korra muutuste kohta, kui need muutused mõjutavad oluliselt gruppi kuuluvate keskdepositooriumide üld- või riskijuhtimist.

Eesistuja kutsub kolleegiumi kokku vähemalt kord aastas.

Selleks et hõlbustada kolleegiumidele käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt määratud ülesannete täitmist, võivad lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmed lisada koosoleku päevakorda punkte.

7. Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.

Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas kolleegiumi liikmete vahelise suhtluse kord, ja võidakse kindlaks määrata ülesanded, mis tuleb delegeerida keskdepositooriumi pädevale asutusele või mõnele teisele kolleegiumi liikmele.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks lõikes 7 osutatud töökorra üksikasjad.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

(10) Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 2a:

„2a. Kolmanda riigi keskdepositoorium, kes kavatseb osutada lisa A jao punktis 3 osutatud põhiteenust seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teate.“;

(b)lõike 6 viies lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab taotluse esitanud keskdepositooriumile kirjalikult kuue kuu jooksul alates täieliku taotluse esitamisest või komisjoni poolt lõike 9 kohaselt samaväärsust kinnitava otsuse vastu võtmisest igakülgselt põhjendatud otsusega, kas tunnustus on antud või on sellest keeldutud.“;

(c)lisatakse lõige 13:

„13. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille kolmanda riigi keskdepositoorium peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lõikes 2a osutatud teates esitama. Selline teave piirdub rangelt vajalikuga, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kättesaadav:

(a)selliste liidu liikmete arv, kellele kolmanda riigi keskdepositoorium osutab lõikes 2a osutatud teenuseid;

(b)liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega eelmisel aastal arveldatud tehingute arv ja maht;

(c)liidu liikmete poolt eelmisel aastal arveldatud tehingute arv ja maht.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

(11) Artiklisse 27 lisatakse lõige 3a:

„3a. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel tähendab juhtorgani sõltumatu liige juhtorgani liiget, kellel puudub äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti seoses asjaomase keskdepositooriumi, kontrolli omavate aktsionäride või juhtkonna või liikmetega, ning kellel ei ole olnud sellist suhet viie aasta jooksul enne juhtorgani liikmeks saamist.“

(12) Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kasutajate komitee nõustab juhtorganit peamistes selle liikmeid puudutavates küsimustes, sealhulgas seoses kriteeriumidega, mille alusel lubatakse emitente või liikmeid vastavatesse väärtpaberiarveldussüsteemidesse, ja teenuse tasemega, mis hõlmab kliiringu- ja arvelduskorra valikut, keskdepositooriumi tegevusstruktuuri, arveldatud või registreeritud toodete ulatust ning keskdepositooriumi tegevuse jaoks tehnoloogia ja protseduuride kasutamist.“

(13) Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 36

Üldsätted

Keskdepositooriumil on iga oma korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta nõuetekohased eeskirjad ja menetlused, sealhulgas kindlad arvestustavad ja -kontrollid, et aidata tagada väärtpaberiemissioonide usaldusväärsus ning minimeerida ja juhtida riske, mis on seotud väärtpaberite hoidmise ja väärtpaberitehingute arveldamisega.“

(14) Artikli 40 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui lõike 1 kohane arveldamine keskpanga kontodel ei ole praktiline ega võimalik, võib keskdepositoorium pakkuda rahamaksete arveldamist kõigi või osa oma väärtpaberiarveldussüsteemide puhul sellises krediidiasutuses avatud kontode kaudu, kellel on luba osutada lisa C jaos loetletud teenuseid, olenemata sellest, kas see krediidiasutus kuulub samasse ettevõtjate gruppi, mis on sama emaettevõtja lõpliku kontrolli all või mitte, või oma kontode kaudu. Kui keskdepositoorium pakub krediidiasutuses avatud kontode või enda kontode või teise keskdepositooriumi kontode kaudu arveldamist, teeb ta seda vastavalt IV jaotise sätetele.“

(15) Artikli 49 lõike 1 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks emitendi esimeses lõigus osutatud õigust, kohaldatakse jätkuvalt selle liikmesriigi äriühinguõigust või sarnast õigust, mille alusel on väärtpaberid loodud. Liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, mille alusel on väärtpaberid loodud, hõlmab järgmist:

(a)sellise liikmesriigi äriühinguõigus või sarnane õigus, kus emitent on asutatud, ning

(b)kohaldatav äriühinguõigus või muu sarnane õigus, mille alusel on väärtpaberid emiteeritud.

Liikmesriigid koostavad loetelu teises lõigus osutatud oma õiguse peamiste sätete kohta. Pädevad asutused edastavad selle loetelu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele hiljemalt 18. detsembriks 2014. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab kõnealuse loetelu hiljemalt 18. jaanuariks 2015. Liikmesriigid ajakohastavad kõnealust loetelu korrapäraselt ja vähemalt iga kahe aasta järel. Nad edastavad ajakohastatud loetelu nimetatud korrapäraste ajavahemike järel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab ajakohastatud loetelu.“

(16) Artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui keskdepositoorium esitab artiklite 50 ja 51 kohase taotluse juurdepääsu saamiseks teisele keskdepositooriumile, käsitleb taotluse saanud keskdepositoorium sellist taotlust kiiresti ja annab taotluse esitanud keskdepositooriumile vastuse kolme kuu jooksul. Kui taotluse saanud keskdepositoorium nõustub taotlusega, luuakse ühendus mõistliku aja jooksul, kuid see aeg ei tohi olla pikem kui 12 kuud.“

(17) Artiklit 54 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

määrata selleks üks või mitu krediidiasutust, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või keskdepositoorium, kellele on antud luba osutada panganduskõrvalteenuseid vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.“;

(b)lõike 4 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui keskdepositoorium soovib panganduskõrvalteenuste osutamiseks eraldiseisva juriidilise isiku kaudu kasutada lõike 3 kohaselt tegevusloa saanud keskdepositooriumit või määrata krediidiasutuse, mis võib kuuluda temaga samasse gruppi, olenemata sellest, kas ta on sama emaettevõtja lõpliku kontrolli all või mitte, antakse lõikes 2 osutatud tegevusluba ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:“;

ii) punkt c jäetakse välja;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõiget 4 ei kohaldata lõike 2 punktis b osutatud krediidiasutuste suhtes, kes pakuvad rahamaksete arveldamist keskdepositooriumi väärtpaberiarveldussüsteemi osa puhul, kui kõnealustes krediidiasutustes avatud kontode kaudu toimuva rahaarvelduse koguväärtus ei ületa üheaastase perioodi alusel arvutatud maksimumsummat. Kõnealune künnis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 9.

Pädev asutus teeb vähemalt korra aastas järelevalvet selle üle, et esimeses lõigus osutatud künnist ei ületataks, ning annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, EKPSile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele selle kohta aru. Kui pädev asutus teeb kindlaks kõnealuse künnise ületamise, nõuab ta, et asjaomane keskdepositoorium taotleks tegevusluba kooskõlas lõikega 4. Asjaomane keskdepositoorium esitab tegevusloa saamise taotluse kuue kuu jooksul.“;

(d)lisatakse lõige 9:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja EKPSi liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 5 osutatud maksimumsumma, võttes arvesse vajadust tasakaalustada keskdepositooriumide krediidi- ja likviidsusriske, mis tulenevad rahamaksete arveldamisest krediidiasutustes avatud kontode kaudu, ning vajadust võimaldada keskdepositooriumidel arveldada välisvaluutas sellistes krediidiasutustes avatud kontode kaudu. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel määrab Euroopa Pangandusjärelevalve vajaduse korral kindlaks asjakohased riskijuhtimise nõuded ja riski maandavad usaldatavusnõuded.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.”

(18) Artikli 55 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõike 4 punktides a–e osutatud asutused esitavad tegevusloa andmise kohta põhjendatud arvamuse kahe kuu jooksul alates kõnealuses lõikes osutatud teabe kättesaamisest. Kui asutus ei esita arvamust kõnealuse tähtaja jooksul, käsitatakse seda positiivse arvamuse esitamisena.“

(19) Artiklit 59 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i) alapunktid c, d ja e asendatakse järgmisega:

„c) tal on piisavalt kvalifitseeruvaid likviidseid vahendeid kõigis asjaomastes valuutades arveldusteenuste õigeaegseks osutamiseks väga mitmesuguste stressistsenaariumide korral, sealhulgas vähemalt nende kahe liikme, sealhulgas nende emaettevõtjate ja tütarettevõtjate maksejõuetusest tuleneva likviidsusriski korral, kelle suhtes tal on suurimad riskipositsioonid;

d) ta maandab vastavaid likviidsusriske igas asjakohases valuutas kvalifitseeruvate likviidsete vahenditega, näiteks emiteerivas keskpangas ja muudes krediidivõimelistes finantseerimisasutustes hoitava rahaga, kokkulepitud krediidiliinide või muu sarnase korraga ning väga likviidse tagatise või investeeringutega, mis on eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärse rahastamiskorra kohaselt koheselt kättesaadavad ja rahaks konverteeritavad isegi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes; ta tuvastab, mõõdab ja jälgib oma likviidsusriski, mis tuleneb mitmesugustest finantseerimisasutustest, mida ta oma likviidsusriskide juhtimiseks kasutab;

e) kui kasutatakse eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärset rahastamiskorda, kokkulepitud krediidiliine või sarnast korda, valib ta likviidsuse pakkujateks ainult krediidivõimelised finantseerimisasutused; ta kehtestab asjakohased kontsentratsiooniriski piirmäärad iga vastava likviidsuse pakkuja suhtes, sealhulgas oma emaettevõtja ja tütarettevõtjate suhtes, ning kohaldab neid;“;

ii) punkt i asendatakse järgmisega:

„i) tal on eelnevalt kokku lepitud ja väga usaldusväärne kord, millega tagatakse, et ta saab maksejõuetu kliendi antud tagatise õigeaegselt rahaks konverteerida, ning kui kasutatakse mittesiduvat korda, teeb ta kindlaks, et võimalikud seonduvad riskid on tuvastatud ja need on maandatud;“;

iii) lisatakse punkt k:

„k) ta jälgib ja juhib nõuetekohaselt kõiki riske, sealhulgas asjakohaseid tasaarvestuskokkuleppeid seoses nende kohaldatava arveldusmudeli raha poolega.“;

b) lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].“

(20) Artiklit 60 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses lõigus osutatud pädevad asutused hindavad regulaarselt ja vähemalt kord aastas, kas määratud krediidiasutus või keskdepositoorium, kellel on lubatud osutada panganduskõrvalteenuseid, järgib artiklis 59 sätestatud nõudeid, ning teavitab käesoleva lõike kohase järelevalve tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest, keskdepositooriumi pädevat asutust, kes seejärel teavitab artikli 55 lõikes 4 osutatud asutusi ja asjakohasel juhul artiklis 24a osutatud kolleegiumeid.“;

(b)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Keskdepositooriumi pädev asutus teavitab artikli 55 lõikes 4 osutatud asutusi ja asjakohasel juhul artiklis 24a osutatud kolleegiumeid korrapäraselt ning vähemalt kord aastas käesoleva lõike kohase kontrolli ja hindamise tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest.“

(21) Artiklit 67 muudetakse järgmiselt:

(a)lisatakse lõige 2a:

„2a. Artikli 7 lõikes 14a, artikli 24a lõikes 8, artikli 25 lõikes 13 ja artikli 54 lõikes 9 osutatud volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 7 lõikes 14, artikli 24 lõikes 7, artikli 24a lõikes 8, artikli 25 lõikes 13 ja artikli 54 lõikes 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 2 lõike 2, artikli 7 lõike 14, artikli 24 lõike 7, artikli 24a lõike 8, artikli 25 lõike 13 ja artikli 54 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

(22) Artiklisse 68 lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.“

(23) Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

(a)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Keskdepositooriumidele tegevusloa andmist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju kohaldatakse kuni järgmise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem:

a) kuupäev, mil käesoleva määruse alusel tehakse otsus keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ja nende tegevuse, sealhulgas keskdepositooriumide vaheliste ühenduste kohta, või

b) ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].“;

(b)lisatakse lõiked 4a, 4b ja 4c:

„4a. Kolmandate riikide keskdepositooriumide tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju kohaldatakse kuni järgmise kuupäevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem:

a) kuupäev, mil käesoleva määruse alusel tehakse otsus vastava kolmanda riigi keskdepositooriumide tunnustamise ja nende tegevuse kohta, või

b) ... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Kolmanda riigi keskdepositoorium, kes osutab lisa A jao punktides 1 ja 2 osutatud põhiteenuseid seoses artikli 49 lõike 1 teises lõigus osutatud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega vastavalt kohaldatavatele kolmandate riikide keskdepositooriumide tunnustamist käsitlevatele siseriiklikele eeskirjadele, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teate kahe aasta jooksul alates [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mille kolmanda riigi keskdepositoorium peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele teises lõigus osutatud teates esitama. Selline teave piirdub rangelt vajalikuga, sealhulgas, kui see on asjakohane ja kättesaadav:

(a)selliste liikmete arv, kellele kolmanda riigi keskdepositoorium osutab teises lõigus osutatud teenuseid;

(b)selliste finantsinstrumentide liigid, mille puhul kolmanda riigi keskdepositoorium selliseid teenuseid osutab, ning

(c)selliste finantsinstrumentide kogumaht ja väärtus.

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

4b. Kolmanda riigi keskdepositoorium, kes osutas lisa A jao punktis 3 osutatud põhiteenust seoses artikli 49 lõikes 1 osutatud liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega enne... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], esitab artikli 25 lõikes 2a osutatud teate kahe aasta jooksul alates... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

4c. Kui keskdepositoorium on esitanud täieliku taotluse tunnustamiseks kooskõlas artikli 25 lõigetega 4, 5 ja 6 enne... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kuid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei ole selleks kuupäevaks teinud artikli 25 lõike 6 kohast otsust, kohaldatakse kuni sellise otsuse tegemiseni keskdepositooriumi tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.“;

(c)lisatakse lõige 6:

„6. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused asutavad artikli 24a kohaselt kolleegiumid ja haldavad neid kõigi keskdepositooriumide puhul, kes osutavad teenuseid seoses teise liikmesriigi õiguse alusel loodud finantsinstrumentidega vastavalt artikli 23 lõikele 2 enne... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev], või keskdepositooriumide puhul, mis kuuluvad teistest keskdepositooriumidest koosnevasse gruppi, hiljemalt... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 4 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].“

(24) Artiklit 74 muudetakse järgmiselt:

(a)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve ning pädevate asutuste ja kaasatud asutustega komisjonile aruanded, milles hinnatakse suundumusi, võimalikke riske ja haavatavust ning esitatakse vajaduse korral soovitused ennetus- või parandusmeetmete kohta käesoleva määrusega hõlmatud teenuste turgude jaoks. Need aruanded sisaldavad hinnangut järgmise kohta:“;

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

arvelduse tõhusus riigisiseste ja piiriüleste toimingute puhul iga liikmesriigi lõikes, võttes aluseks arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja mahu ning nende muutuse, sealhulgas analüüsi rahatrahvide mõju kohta arvelduse ebaõnnestumistele instrumentide lõikes, arvelduse ebaõnnestumiste kestuse ja peamised põhjused, finantsinstrumentide kategooriad ja turud, kus arvelduse ebaõnnestumise määrad on kõrgeimad, ning arvelduse ebaõnnestumise määrade rahvusvahelise võrdluse, sealhulgas hinnangu artikli 7 lõikes 2 osutatud karistuste suuruse kohta, ning asjakohasel juhul artikli 7 lõigetes 3 ja 4 osutatud asendusostutehingute arvu ja mahu ning muud asjakohased kriteeriumid;“;

iii) lisatakse punkt l:

„l) artikli 25 lõike 2a kohaselt esitatud teadete käsitlemine;“;

(b)lisatakse lõige 1a:

„1a. Lõikes 1 osutatud aruanded esitatakse komisjonile järgmiselt:

(a)lõike 1 punktis a osutatud aruande puhul vähemalt iga kahe aasta järel alates... [väljaannete talitus: palun lisada käesoleva määruse jõustumise kuupäev] l;

(b)lõike 1 punktides b ja c osutatud aruannete puhul iga kahe aasta järel;

(c)lõike 1 punktides d ja f osutatud aruannete puhul igal aastal kuni... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] ja iga kolme aasta järel alates... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist];

(d)lõike 1 punktides e, h, j ja k osutatud aruannete puhul komisjoni taotluse korral;

(e)lõike 1 punktides i ja l osutatud aruannete puhul igal aastal kuni... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist] ja iga kahe aasta järel alates... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist].“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõikes 1 osutatud aruanded edastatakse komisjonile asjaomase aasta 30. aprilliks, nagu on kindlaks määratud vastavalt lõikes 1a sätestatud sagedusele.“

(25) Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 75

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi ja koostab selle kohta üldaruande hiljemalt... [väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Aruandes hinnatakse eelkõige artikli 74 lõike 1 punktides a–l osutatud asjaolusid, tehakse kindlaks, kas käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenustega seoses esineb olulisi konkurentsitõkkeid, mida ei ole piisavalt käsitletud, ning tuuakse esile võimalik vajadus võtta täiendavaid meetmeid, et:

a) parandada arvelduse tõhusust;

b) piirata keskdepositooriumide maksejõuetuse mõju maksumaksjatele;

c) minimeerida piiriülese arvelduse takistusi;

d) tagada ametiasutustele piisavad volitused ja teave riskide jälgimiseks.

Komisjon esitab kõnealuse aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 2 alapunkti a, punkti 9, punkti 10 alapunkti a, punkti 17 alapunkti c, punkti 19 alapunkti a ja punkti 23 alapunkti b teist lõiku kohaldatakse siiski alates.... [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva otsuse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012.

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Siseturg – finantsteenused

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

☒ uut meedet

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 44

◻ olemasoleva meetme pikendamist

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

Aidata kaasa integreeritumale ja õiglasemale siseturule – luua ELis tõhusam ja stabiilsem arveldusturg.

1.4.2.Erieesmärgid

Erieesmärk nr.

Keskdepositooriumi teenuste ELi siseturuga seotud üldeesmärkide saavutamiseks on käesoleval ettepanekul järgmised erieesmärgid:

– vähendada halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid ilma finantsstabiilsust ohustamata;

– viia piiriülese arvelduse tõkked miinimumini;

– tagada piisavad volitused ja piisav teave riskide seireks.

Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku eesmärk on proportsionaalsemad eeskirjad piiriülese tegevuse heakskiitmise ja arveldusdistsipliini valdkonnas ning ka pangateenuste valdkonnas, et turuosalised võidaksid paremast piiriülesest teenuste osutamisest (nt välisvaluutas arveldamise valdkonnas) ja proportsionaalsemast järelevalvest (nt kolleegiumid, kolmandate riikide järelevalve ja järelevalveasutuste koostöö).

1.4.3.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Iga erieesmärgi jaoks on määratud järgmised tulemusnäitajad.

Vähendada halduskoormust ja nõuete järgimise kulusid (ESMA):

– ELi arveldustõhususe määrad;

– arvelduse ebaõnnestumise keskmine kestus (päevade arv);

– nende keskdepositooriumide arv, mis osutavad piiriüleseid teenuseid, omavad juurdepääsu pangateenustele, pakuvad välisvaluutas arveldamist, saavad kasutada künnise erandit;

– nende riikide arv, kus keskdepositooriumid piiriüleseid teenuseid osutavad.

Piiriülese arvelduse tõkete minimeerimine (ESMA, EKPS, keskdepositooriumid):

– nende keskdepositooriumide arv, mis osutavad piiriüleseid teenuseid, omavad juurdepääsu pangateenustele, pakuvad välisvaluutas arveldamist, saavad kasutada künnise erandit;

– nende riikide arv, kus keskdepositooriumid piiriüleseid teenuseid osutavad;

– välisvaluutas arveldamise suurenemine.

Tagada piisavad volitused ja piisav teave riskide seireks (ESMA):

– tunnustamist taotlenud kolmanda riigi keskdepositooriumide arv;

– ELi keskdepositooriumide loodud kolleegiumide arv.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

Keskdepositooriumide määruse hindamine ligikaudu viis aastat pärast seda, kui see 2014. aastal vastu võeti, näitas, et arveldamine on ELis oluliselt suurenenud, kuid piiriülene arveldamine on suurenenud suhteliselt aeglasemalt, eelkõige ebaoptimaalse välisvaluutas arveldamise ja muude piiravate nõuete tõttu. Lisaks peaksid järelevalvevahendid ja -võimalused olema püsivalt vastavuses ELi turul esinevate riskidega, nagu kolmandate riikide keskdepositooriumid, mis on varem kehtinud nõuete ajutise kohaldamise klausli alusel siiani tunnustamisnõudest vabastatud.

Käesoleva ettepaneku rakendamise korral, sealhulgas selle võimaliku teisele tasemele edasiarendamise korral, võtavad nii järelevalveasutused kui ka turg üldiselt proportsionaalsemad nõuded eeldatavalt omaks umbes aasta jooksul pärast kaasseadusandjate heakskiitu ja ettepaneku jõustumist.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

ELi arveldusturg on ELi finantsturu lahutamatu osa. Seega peaks ELi tasandi meede tagama, et keskdepositooriumide määruse regulatiivseid nõuded on tulemuslikumad, tõhusamad ja proportsionaalsemad, et neid kohaldatakse ühetaoliselt ja et need loovad ELis väärtpaberiarveldusele ja keskdepositooriumide tegevusele usaldusväärse ja kooskõlalise õigusraamistiku. ELi arveldusturg on koos ELi finantsturuga kapitaliturgude liidu loomise ning turvalise ja tõhusa finantsteenuste ühtse turu tagamise oluline alustala.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Keskdepositooriumide määruse eesmärgid, nimelt kehtestada ELis finantsinstrumentidega arveldamise ühtsed nõuded ja väärtpaberite keskdepositooriumide ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad ning edendada turvalist, tõhusat ja sujuvat arveldust, on ELi eduka finantsteenuste siseturu olulised koostisosad, arvestades juba nende piiriülest komponenti. Liikmesriigid ja nende järelevalveasutused ei saa üksi tagada piiriülese arvelduse edendamist või soodustamist, rääkimata kolmandate riikide keskdepositooriumide õigusraamistikust. 2020. aasta kapitaliturgude liidu tegevuskavas tõdeti otse, et keskdepositooriumide määruse muutmine võiks aidata kaasa integreerituma kauplemisjärgse turu tekkele ELis ja aidata seega kapitaliturgude liitu arendada.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolevas ettepanekus on arvesse võetud finantsteenuste valdkonna muude sarnaste õiguspakettide kogemust. Näiteks on piiriülese tegevuse heakskiitmine hästi tuntud ja läbiproovitud teema finantsteenuste muudes valdkondades. Sarnaselt on ka muudes finantsteenuste valdkondades kolmandate riikide korrad ja järelevalveasutuste kolleegiumid; neid varasemaid kogemusi on uute nõuete ettepanekute kavandamisel arvesse võetud.

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek ja selle konkreetsed nõuded on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku praeguse korraga finantsteenuste jaoks, ELi eelarve rakendamise tavadega ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi praeguste põhimõtetega uute ettepanekute kavandamiseks ja eelarvestamiseks.

Lisaks on algatuse eesmärgid kooskõlas ka mitme muu ELi tegevuspõhimõtte ja käimasoleva algatusega, mille eesmärk on i) arendada kapitaliturgude liitu ja ii) muuta järelevalve koordineerimine ELi tasandil (nii ELis kui ka väljaspool) tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

Esiteks on see kooskõlas komisjoni käimasoleva tegevusega kapitaliturgude liidu arendamise nimel. Arveldusturgude järelevalve suurem ühtlustamine saab toetada tugevamate ja integreeritumate kapitaliturgude teket, sest tõhusamad ja vastupidavamad keskdepositooriumid on kapitaliturgude liidu hea toimimise olulised komponendid. ELi kapitaliturgude edasise arengu ja integreerimise pakilisust rõhutati kapitaliturgude liitu käsitlevas 2020. aasta septembri tegevuskavas. Kapitaliturgude liiduga kaasnev suuremate ja likviidsemate finantsturgude teke toob omakorda kaasa veel rohkem tehinguid, mida arveldatakse keskdepositooriumide kaudu, ja suurendab veelgi keskdepositooriumide süsteemset olulisust. Mahtude potentsiaalset suurenemist arvestades tuleb tugeva ja stabiilse kapitaliturgude liidu tagamiseks veelgi tugevdada järelevalveraamistikku.

Algatus on kooskõlas ka 2020. aasta kapitaliturgude tegevuskava meetmega 16, milles rõhutati, et komisjon teeb tööd kapitaliturgude ühtse reeglistiku täiustamiseks, hinnates vajadust ELi õigusnormide täiendava ühtlustamise järele ja jälgides järelevalve lähendamisel tehtavaid edusamme, ning märgiti, et komisjon võib kaaluda ettepaneku tegemist muuhulgas Euroopa järelevalveasutuste tegevuse ulatuslikuma koordineerimise meetmete kehtestamiseks.

Kolmandaks on algatus kooskõlas ELi poliitikaga edendada kolmandate riikide õiguse samaväärsust finantsteenuste valdkonnas, nagu seda on kirjeldatud komisjoni 2019. aasta teatises, milles käsitletakse samaväärsust finantsteenuste valdkonnas. .

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Ei kohaldata

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega

–◻ hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

☒Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 45

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☒ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☒ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd neile antakse piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

Ei kohaldata

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Märkige sagedus ja tingimused.

Kehtiva korra kohaselt koostab ESMA oma tegevuse kohta korrapäraseid aruandeid (sealhulgas sisearuandlus kõrgemale juhtkonnale, juhatuse aruandlus, kuue kuu tegevusaruanded järelevalvenõukogule ja aastaaruande koostamine) ning ESMA ressursikasutust auditeerivad kontrollikoda ja siseauditi talitus. Kavandatud meetmete järelevalve ja nende kohta aru andmine on kooskõlas juba kehtivate nõuetega.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Käesolevast ettepanekust tulenevate assigneeringute õiguspärase, säästliku, tõhusa ja tulemusliku kasutamise suhtes eeldatakse, et ettepanekuga ei kaasne uusi riske, mis praegu ei ole kaetud olemasoleva sisekontrolli raamistikuga.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

ESMA määrusega ette nähtud juhtimis- ja kontrollisüsteemid on juba rakendatud. ESMA teeb tihedat koostööd komisjoni siseauditi talitusega, et tagada asjakohaste standardite täitmine kõigis sisekontrolli valdkondades. Seda korda kohaldatakse ka ESMA rolli suhtes, mis tuleneb käesolevast ettepanekust. Iga-aastased siseauditiaruanded edastatakse komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

Ei kohaldata

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ESMA suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) sätteid.

ESMA ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab kohe vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse kõikide ESMA töötajate suhtes.

Rahastamisotsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral kohapeal kontrollida ESMA poolt väljamakstud raha saajaid ja selle raha eraldamise eest vastutavaid töötajaid.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/
liigendamata 46

EFTA riigid 47

kandidaat-riigid 48

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

Liigendatud/liigendamata

JAH/EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik

Eelarverida

Kulu
liik

Rahaline osalus

Liigendatud/
liigendamata

EFTA riigid

kandidaat-riigid

kolmandad riigid

finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[XX.AA.AA.AA]

JAH/EI

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–☒ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

DG: <…….>			Aasta N 49	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 50	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eelarverida	Kulukohustused	(1b)
	Maksed	(2b)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 51
Eelarverida		(3)
DG<…….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 1b + 3
	Maksed	= 2a + 2b +3

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6
	Maksed	= 5 + 6

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata

•Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒6 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	= 4 + 6
	Maksed	= 5 + 6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
DG: <…….>
•Personalikulud
•Muud halduskulud
DG <…….> KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 7
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta N 52	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1‒7 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused
	Maksed

3.2.2.Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
N

Aasta
N + 1

Aasta
N + 2

Aasta
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 53

Keskmine kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 54 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–☒ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N 55

Aasta
N + 1

Aasta
N + 2

Aasta
N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 7
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 56 välja jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–☒ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 57
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 xx yy zz 58	- peakorteris
	- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadisisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–☒ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele. Põhjaliku ümberplaneerimise korral tuleb esitada Exceli tabel.

–◻ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.

–◻ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–☒ ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻ hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N 59	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☒ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 60
		Aasta N	Aasta N + 1	Aasta N + 2	Aasta N + 3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012, ELT L 257 28.8.2014, edaspidi „keskdepositooriumide määrus“) artikli 2 lõike 1 punkt 7.

(2) Nende hulka kuuluvad sularahakontode pakkumine, väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt hoiuste vastuvõtmine, rahakrediidi pakkumine, makseteenuste tagatised. Kõrvalteenused hõlmavad ka tagatiste haldamist, aktsionäride registrite pidamist, korporatiivsete sündmuste toetamist.

(3) Need andmed on genereeritud väärtpaberitega kauplemise ning nende kliiringu ja arvelduse statistika andmebaasi (Euroopa Keskpank) kaudu, https://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=9691131 .

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, ELT L 145, 30.4.2004. Finantsinstrumentide turgude direktiiv oli jõus 2. jaanuarini 2018. Praeguseks on see osaliselt ümber sõnastatud kui MiFID 2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL, ELT L 173, 12.6.2014) ning osaliselt asendatud finantsinstrumentide turgude määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, ELT L 173, 12.6.2014).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, ELT L 201, 27.7.2012.

(6) https://www.ecb.europa.eu/paym/target/t2s/html/index.et.html .

(7) https://www.fsb.org/wp-content/uploads/pr_101020.pdf .

(8) https://www.bis.org/cpmi/publ/d101.htm .

(9) Vt komisjoni teatis „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590, meede 13.

(10) Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta (2020/2036(INI)), vt punkt 21.

(11) Arveldusdistsipliini korra eesmärk on julgustada turuosalisi arvelduse ebaõnnestumist vältima; selle kaks põhikomponenti on arvelduse ebaõnnestumise ennetamise meetmed (keskdepositooriumide määruse artikkel 6) ja arvelduse ebaõnnestumisega tegelemise meetmed (keskdepositooriumide määruse artikkel 7). Viimased koosnevad kolmest põhisambast: aruandlusnõuded, rahatrahvid ja kohustuslikud asendusostud.

(12) Komisjoni sihipärane konsultatsioon Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume käsitleva määruse läbivaatamise kohta, https://ec.europa.eu/info/consultations/finance-2020-csdr-review_et .

(13) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012) artikli 75 alusel, COM(2021) 348 final.

(14) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komisjoni 2021. aasta tööprogramm „Elujõuline liit ebakindlas maailmas“, I lisa, COM(2020) 690 final.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, EÜT L 166, 11.6.1998.

(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, ELT L 176, 27.6.2013.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, ELT L 176, 27.6.2013.

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012, ELT L 173, 12.6.2014.

(19) Komisjoni teatis „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590.

(20) https://ec.europa.eu/info/publications/200924-digital-finance-proposals_et .

(21) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus hajusraamatu tehnoloogial põhinevate turutaristute katsekorra kohta, COM(2020) 594 final.

(22) https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/MEX_21_6293 .

(23) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 909/2014, COM(2020) 595 final.

(24) Komisjoni teatis „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, COM(2021) 32.

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus), ELT L 243, 9.7.2021.

(26) Ülevaate komisjoni konsultatsioonidokumendist ja üksikvastustest ning saadud sisendi kokkuvõtte leiate dokumendist „Targeted consultation on the review of the Regulation on improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories“, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/consultations/finance-2020-csdr-review_et .

(27) Esialgne mõjuhinnang ja saadud märkused on aadressil https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12649-Finantsturud-vaartpaberite-keskdepositooriumid-ELi-oigusnormide-labivaatamine-_et .

(28) ESMA, „Report to the European Commission. CSDR Internalised Settlement“, 5. november 2020, ESMA70-156-3729.

(29) ESMA, „Report to the European Commission. Cross-border services and handling of applications under Article 23 of CSDR“, 5. november 2020, ESMA70-156-3569.

(30) ESMA, „Report to the European Commission. Provision of banking-type ancillary services under CSDR“, 8. juuli 2021, ESMA70-156-4582.

(31) ESMA, „Report to the European Commission. Use of FinTech by CSDs“, 2. august 2021, ESMA70-156-4576.

(32) ESMA, „ESMA Report on trends, risks and vulnerabilities“, ESMA-50-165-1287, nr 2, 2020.

(33) Kui tehingut ei ole ettenähtud ajavahemiku jooksul arveldatud, algatab väärtpaberite ostja kohustusliku asendusostu protsessi ning on sunnitud need mujalt uuesti ostma. Algse ja uue tehingu võimaliku hinnavahe ja kõik asendusostu kulud peab tasuma kohustusi mittetäitev osaline.

(34) Keskdepositooriumide määruse artikli 69 lõikes 4 on sätestatud, et kuni liikmesriikide pädevad asutused ja ESMA on kõnealuse määruse alusel vastavalt ELi keskdepositooriumile tegevusloa andnud või kolmanda riigi keskdepositooriumi tunnustanud, kohaldatakse jätkuvalt enne keskdepositooriumide määruse jõustumist kehtinud riigisiseseid õigusnorme keskdepositooriumidele tegevusloa andmise ja nende tunnustamise kohta.

(35) ELT C […], […], lk […].

(36) ELT C , , lk .

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ja määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).

(38) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590.

(39) Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 909/2014 (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012) artikli 75 alusel (COM(2021) 348 final).

(40) Komisjoni 25. mai 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/1229, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 909/2014 arveldusdistsipliini käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 230, 13.9.2018, lk 1).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(44) Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(45) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(46) Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(47) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(48) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(49) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(50) Eelarve ametliku liigenduse kohaselt.

(51) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(52) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(53) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(54) Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid ...“

(55) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(56) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(57) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(58) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(59) N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(60) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.