EUROOPA KOMISJON

Brüssel,14.10.2022

COM(2022) 527 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

COSME



Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm 2014–2020

2019. aasta järelevalvearuanne

Sisukord

1.    Sissejuhatus    

2.    Tegevus ja tulemused 2019. aastal    

2.1. Erieesmärk A: juurdepääs rahastamisele    

COSME kasvuetapi omakapitalirahastu    

COSME laenutagamisrahastu    

Kaasnevad meetmed (uuringud, teabevahendid, kommunikatsioonimaterjalid ja üritused)    

2.2. Erieesmärk B: turulepääs    

Euroopa ettevõtlusvõrgustik    

Ühtse turu vahendite täiustamine ühtse digivärava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks    

ELi VKEde keskus Hiinas – III etapp    

Koolitus VKEde tegevust soodustavate põhimõtete rakendamiseks riigihangetes    

2.3. Erieesmärk C: raamtingimuste ja konkurentsivõime parandamine    

Klastrite rahvusvahelistumine    

Kestlik mood ja turism    

VKEde tulemuslikkuse ülevaade, Eurobaromeetri uuring VKEde, idufirmade, kasvufirmade ja ettevõtluse kohta ning muud uuringud    

VKEde saadikute võrgustik ja VKEde assamblee    

Kampaania „EU Open For Business“    

2.4. Erieesmärk D: ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri edendamine    

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“    

Sotsiaalne ettevõtlus ja ettevõtja sotsiaalne vastutus    

3.    Toetusmeetmed ja halduskulud    

4.    COVID-19 kriisi mõju projektide elluviimisele    

5.    Osalus kliimamuutuse küsimuse integreerimise eesmärgi saavutamises    

6.    Kestliku arengu toetamine    

7.    Sooline võrdõiguslikkus    

8.    Järeldused    

9.    Lisa    

1.Sissejuhatus

COSME on ELi programm ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõime parandamiseks. See loodi COSME määrusega 1  ning tugineb konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames ajavahemikuks 2007–2013 loodud ettevõtluse ja uuendustegevuse programmile. Samuti püütakse sellega optimeerida seoseid teiste ELi rahastamisprogrammidega, mis on VKEde suhtes asjakohased.

COSME programm annab lisaväärtust tänu sellele, et sellega käsitletakse rahvusvahelisi küsimusi ja turutõrkeid järgmise nelja erieesmärgi saavutamise kaudu:

1.parandada VKEde juurdepääsu omakapitali ja laenude vormis rahastamisele (vähemalt 60 % kogueelarvest);

2.parandada turulepääsu nii ELis kui ka väljaspool seda (21,5 %);

3.parandada ettevõtete, sh VKEde raamtingimusi ja konkurentsivõimet (11 %);

4.edendada ettevõtlust (2,5 %).

Samuti pöörati COSME programmis tähelepanu strateegias „Euroopa 2020“ 2  kindlaks määratud asjakohastele prioriteetidele, näiteks aidata VKEdel saada kasu innovatsioonist, parandada nende juurdepääsu oskustele ja koolitusele ning edendada VKEde rolli sotsiaalses ühtekuuluvuses sotsiaalmajanduse ja konkreetsete ärivaldkonna sihtrühmade, nagu potentsiaalsete uute, noorte ja naisettevõtjate toetamise abil.

2017. aastal korraldas komisjon COSME vahehindamise 3 . Kõnealuse hindamise üks põhisoovitusi oli see, et programmis tuleb keskenduda ulatuslikumatele strateegilistele meetmetele, säilitades teatava paindlikkuse uute ideede katsetamiseks. Selle soovituse elluviimiseks tehti edusamme 2019. aasta tööprogrammiga.

2019. aastal osalesid COSME programmis lisaks 28 4 ELi liikmesriigile ka järgmised riigid: Albaania, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo, 5 Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina 6 .

Komisjon vastutab COSME programmi üldise rakendamise eest. Programmi 1. erieesmärki viiakse ellu rahastamisvahendite abil, mille haldamise on komisjon delegeerinud Euroopa Investeerimisfondile (EIF).

Enamik programmi 2., 3. ja 4. erieesmärgi meetmeid delegeeriti Euroopa Innovatsiooninõukogule ja VKEde Rakendusametile (Eismea), mida varem tunti Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) 7 nimetuse all.

Teatavate analüüside ja võrdlusuuringute puhul täitsid eelarvet kaudselt ka rahvusvahelised organisatsioonid.

Käesolevas aruandes esitatakse ülevaade COSME programmi eelarve täitmisest 2019. aastal, nagu on nõutud COSME määruses. Võttes arvesse, et paljud projektid kestavad mitu aastat ja et paljude projektide kestust tuleb COVID-19 kriisist tingitud probleemide tõttu pikendada, lükati käesoleva aruande avaldamine edasi, et selles oleks võimalik esitada üksikasjalikumad tulemused ja andmed 8 . Aruandes antakse ülevaade ka toetusmeetmetest ja halduskuludest.

2.Tegevus ja tulemused 2019. aastal

COSME programmi kogueelarve aastateks 2014–2020 (seitse aastat) oli koos halduskuludega 2,3 miljardit eurot. Finantskohustusi oli kavas kuni 2020. aastani (programmi viimane aasta) järk-järgult suurendada. Komisjon võttis igaks aastaks vastu aasta tööprogrammi ja sellega kaasnevad toetusmeetmed.

COSME programmi eelarvet täideti nelja eelarverea kaudu, kus assigneeringud on sätestatud 2019. aasta vastava muudetud rahastamisotsusega 9 ning toetusmeetmete rahastamisotsusega 10 . Pärast ELi mittekuuluvate riikide rahalise osaluse, eelmise programmitöö perioodi kasutamata assigneeringute ja mitmesuguste ümberpaigutuste lisamist oli 2019. aasta eelarve järgmine:

a) eelarverida 02 01 04 01 halduskuludeks: 4 910 505 eurot;

b) eelarverida 02 01 06 01 EASME tegevuseks: 10 322 946 eurot;

c) eelarverida 02 02 01 muudeks tegevuskuludeks: 141 873 965 eurot;

d) eelarverida 02 02 02 rahastamisele juurdepääsu tegevuskuludeks: 257 991 946 eurot.

Toetusmeetmete rahastamisotsuses sätestati 7 717 000 euro suurune rahaline osalus, mis kirjendati ELi 2019. aasta üldeelarve real 02 02 01.

Ligikaudu 25 % COSME programmi tegevusest tegevuskuludeks ettenähtud eelarve alusel delegeeriti EASME-le 11 . Rahastamisvahendite rakendamine delegeeriti EIFile (vt allpool).

COSME programmi 2019. aasta eelarve oli 448 099 362 eurot. Kokku 96 % sellest eelarvest seoti kulukohustustega ning maksete täitmise määr oli keskmiselt 90 %.

2.1. Erieesmärk A: juurdepääs rahastamisele

COSME määruses on sätestatud, et ajavahemikul 2014–2020 tuleks programmi kogueelarvest vähemalt 60 % eraldada rahastamisvahenditele. Programmitöö perioodi 2014–2020 rahastamisvahendite jaoks võeti kulukohustusi kokku 1,6 miljardi euro ulatuses, st veidi rohkem kui 60 % COSME kogueelarvest.

Rahastamisvahendite ja täiendavate meetmete jaoks võeti 2019. aastal kulukohustusi summas 257 miljonit eurot, mis sisaldab EFTA ja muude ELi mittekuuluvate riikide osalust.

Laenutagamisrahastu jaoks võeti kulukohustusi 216 miljoni euro väärtuses ja kasvuetapi omakapitalirahastu jaoks 39,7 miljoni euro väärtuses.

2019. aastal võeti täiendavate meetmete jaoks kulukohustusi 1,4 miljoni euro ulatuses, sh uuringuks, mis käsitleb VKEde juurdepääsu rahastamisele (672 000 eurot), VKEde teavitamiseks ELi rahastamisele juurdepääsu kohta (175 000 eurot) ning ELi VKEde maksukuulekusega seotud kulusid käsitleva uuringu ajakohastamiseks ja täiendamiseks (250 000 eurot).

COSME kasvuetapi omakapitalirahastu

COSME kasvuetapi omakapitalirahastu eesmärk on teha investeeringuid riskikapitalifondidesse, mille kaudu pakutakse riskikapitali ja vahefinantseerimist laienemis- ja kasvuetapis VKEdele. 2019. aastal sõlmiti kasvuetapi omakapitalirahastu raames kaks uut fondilepingut ning seega oli neid lepinguid 2019. aasta lõpuks kokku 17 (sh neli tingimuslikult sõlmitud lepingut). 2014. aastast kuni 2019. aasta lõpuni andis EL finantsvahendajatele toetust kogusummas 242 miljonit eurot. Kõnealusest 17 lepingust 11 olid seotud arengu- ja kasvuetapi fondidega ning ülejäänud kuus mitmeetapiliste fondidega kombineerituna programmi „Horisont 2020“ raames loodud InnovFini varajase kasvuetapi omakapitalirahastuga.

Samuti panustati COSME kasvuetapi omakapitalirahastuga üleeuroopalisse riskikapitali fondifondide programmi (VentureEU), mis loodi 2017. aastal selleks, et kõrvaldada ELis riskikapitali finantseerimisega seotud kitsaskohad. VentureEU fondivalitsejaga sõlmiti 2019. aastal üks leping summas 33 miljonit eurot. 31. detsembri 2019. aasta seisuga moodustas COSME kasvuetapi omakapitalirahastu toetus sellele rahastamisvahendile kokku 53 miljonit eurot.

31. detsembri 2019. aasta seisuga oli COSME kasvuetapi omakapitalirahastust toetatud fondide raames tehtud 660 miljoni euro ulatuses investeeringuid enam kui 100 VKEsse 13 ELi liikmesriigis. Sellest summast investeeriti 400 miljonit eurot enam kui 50 VKEsse, kes olid kasvu- ja laienemisetapis. Kaks viimati nimetatud näitajat (400 miljonit eurot ja 50 VKEd) on piisavalt suured, et saavutada pikaajalised eesmärgid 12 .

Võttes arvesse, et finantsvõimenduse sihtmäär oli 1:5 ja ajavahemiku 2014–2020 eelarvelised vahendid moodustasid kokku 394 miljonit eurot, eeldati, et COSME kasvuetapi omakapitalirahastu kogu tegevusperioodil saavad vähemalt 2 miljardi euro ulatuses riskikapitali enam kui 200 VKEd. Sellega oleks koguinvesteering peaaegu 3,8 miljardit eurot.

Tekstikast 1. COSME kasvuetapi omakapitalirahastu projekti näide – SilverCloud Health

COSME laenutagamisrahastu

2019. aasta lõpuks oli COSME laenutagamisrahastust antud peaaegu 32 miljardi euro ulatuses rahalist toetust enam kui 553 000 VKE-le 32 riigis. Kättesaadavate andmete kohaselt toetatakse COSME laenutagamisrahastust konkreetsemalt väiksemaid ja nooremaid VKEsid, kellel on raskem saada vajaminevat rahastust. Ligikaudu 90 % rahastust saanud VKEdest oli vähem kui kümne töötajaga ja peaaegu pooled olid iduettevõtjad.

Tegelikkuses oli COSME laenutagamisrahastu mõju märksa suurem – lisaks VKEdele antud rahalisele toetusele pakuti neile ühtlasi stiimuleid, et teha lisainvesteeringuid, mis moodustaks 21–29 % laenutagamisrahastust saadud summast. Nende garantiide toel olid ettevõtjad 2019. aasta lõpu seisuga teinud investeeringuid hinnanguliselt 39,7 miljardi euro ulatuses.

Samuti sai COSME laenutagamisrahastu täiendavat rahastust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondilt. Tänu sellele suurenes laenutagamisrahastu riskivõtmisvõime 1,3 miljardi euro võrra (2019. aasta lõpu seisuga). Täiendavat rahastust kasutati mitmel eesmärgil, sealhulgas käivitati 2019. aastal digiülemineku katseprojekt, et võimaldada finantsvahendajatel toetada VKEsid ulatuslikumalt ja terviklikumal viisil digiülemineku laenude rahastamisega.

Tekstikast 2. COSME laenutagamisrahastu projekt – Gustav (toiduainetööstus)

Kaasnevad meetmed (uuringud, teabevahendid, kommunikatsioonimaterjalid ja üritused)

Uuringuga SAFE (ettevõtjate juurdepääs rahastamisele) antakse ülevaade VKEde finantsseisundist, rahastamisvajadustest ja -võimalustest ning ootustest. See on suureks abiks tõenduspõhisel poliitikakujundamisel ELi tasandil ning selle andmeid kasutavad ka liikmesriigid, analüütikud, teadusringkonnad jne. 2019. aastal osales uuringus kokku 18 159 ettevõtet 36 riigist 13 .

Komisjon jätkas veebisaidi  http://www.access2finance.eu  ajakohastamist ja propageerimist, kust VKEd saavad kasutajasõbralikku teavet juurdepääsu kohta ELi rahastamisvahenditele, sealhulgas finantsvahendajate kontaktandmeid. Saidil tutvustatakse 12 ELi programmi, mida viiakse ellu 42 riigis, sealhulgas puhta tehnoloogia, kliimakaitse ja naisettevõtlusega seotud programmid. Samuti avaldati mitmesuguseid reklaammaterjale, nende hulgas põhjalik brošüür, milles kirjeldatakse COSME rahastamisvahendite kasutegureid VKEdele, 14 ja brošüür, milles keskendutakse VKEde võimalustele finantstehnoloogia valdkonnas 15 .

2019. aasta novembris leidis aset äriinglite tippkohtumine (Angel Investment Summit), kus osales 300 sidusrühma, et luua sidemeid ja arutada poliitikaalgatusi sellistes valdkondades nagu kliimakaitse, keskkond ja sooline tasakaal. Osalenutelt saadud tagasiside oli väga positiivne. 2019. aasta oktoobris viidi edukalt ellu finantstehnoloogia ja alternatiivse rahastamise teemaline seminar.

2.2. Erieesmärk B: turulepääs

COSME määruses on sätestatud, et 21,5 % ajavahemiku 2014–2020 kogueelarvest tuleks eraldada turulepääsu hõlbustamiseks. 2019. aastal eraldati sellele erieesmärgile kokku 64 miljonit eurot.

Euroopa ettevõtlusvõrgustik

Euroopa ettevõtlusvõrgustik pakub kvaliteetset innovatsiooni, partnerluse ja rahvusvahelistumisega seotud toetust VKEdele, et soodustada VKEde arengut ning suurendada nende säilenõtkust ja konkurentsivõimet. Võrgustik tegutses kõigis EL 28 riikides 16 ja teistes COSME programmis osalevates riikides 17 . Euroopa ettevõtlusvõrgustiku üheks põhiteenuseks on kujunenud tegevuse laiendamise teenus, millega pakutakse spetsialiseeritud tuge noortele Euroopa VKEdele, millel on suur kasvupotentsiaal. Samuti tegi võrgustik ettevalmistavaid samme, et hakata osutama VKEdele kestlikkuse ja digiüleminekuga seotud tugiteenuseid. COVID-19 kriisi ajal kohandas Euroopa ettevõtlusvõrgustik oma teenuseid, et aidata VKEdel toime tulla uute probleemidega ja kasutada ära uusi võimalusi. Üha rohkem toetatakse VKEsid toimetulekul väärtusahela häiretega ja säilenõtkuse suurendamisel.

Euroopa ettevõtlusvõrgustiku 2020. aasta (2019. aasta eelarvest kaasrahastatud) tegevuse tulemused 18  

·Euroopa ettevõtlusvõrgustikult sai teabe-, nõustamis- ja tugiteenuseid 231 774 VKEd.

·Euroopa ettevõtlusvõrgustiku partneriotsingu teenuste abil sõlmisid kõigist võrgustiku riikidest pärit VKEd 2020. aastal rohkem kui 2 700 rahvusvahelist partnerluslepingut välismaiste äriühingutega.

·Euroopa ettevõtlusvõrgustik aitas nõustamistoetuse teenustega aastas ligikaudu 2 137 kliendil suurendada oma konkurentsivõimet ja innovatsiooni Euroopa tasandil.

·Euroopa ettevõtlusvõrgustiku digiteenuseid kasutas 14,1 miljonit VKEd.

2021. aasta kevadel korraldatud uuringus selgus, et kliendid olid Euroopa ettevõtlusvõrgustikult ajavahemikus 2019–2020 saadud teenuste kvaliteediga väga rahul. 94 % vastanutest märkis, et soovitaks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenuseid ka teistele. 90 % vastanutest, kes olid saanud Euroopa ettevõtlusvõrgustikult põhjalikke nõustamisteenuseid, prognoosib, et tänu võrgustiku abile õnnestub neil parandada oma turupositsiooni.

Euroopa ettevõtlusvõrgustiku töö juhtimiseks ja edendamiseks tegid siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat ning EASME koostööd paljude ELi programmidega, sealhulgas koolituste ja ürituste korraldamiseks ning hea tava vahetamiseks võrgustiku sektoripõhiste ja valdkondlike rühmadega. Samuti hõlbustasid nad Euroopa ettevõtlusvõrgustiku liikmete ja struktuurifonde haldavate asutuste koostööd. Euroopa ettevõtlusvõrgustik pakkus ka innovatsiooniga seotud teenuseid, 19 mis aga COSME toetuslepingute kohaldamisalasse ei kuulu. Seda kaasrahastati programmi „Horisont 2020“ / Euroopa Innovatsiooninõukogu eelarvest.

Tekstikast 3. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku edulugu – OiOi

Ühtse turu vahendite täiustamine ühtse digivärava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks

Ühtne digivärav on ambitsioonikas programm, mille eesmärk on saavutada avalike teenuste digiüleminek. Sellega tagatakse täielik piiriülene juurdepääs teabele, mis käsitleb õigusi ühtsel turul ning ELi ja riigi tasandi norme, ühtse turuga seotud menetlustele ja abiteenustele ning tagasiside vahendile. Seda kasutavad nii üldsus kui ka ettevõtjad.

COSME programmist toetati ühtse digivärava kasutuselevõtuks vajalike vahendite täiustamiseks tehtud tööd:

·portaali „Your Europe“ (platvorm, kus ühtset digiväravat majutatakse) sisu ja funktsioonide arendamine;

·liikmesriikide koordinaatoritele ette nähtud haldusvahendi (töölaud) väljatöötamine;

·kõigi nõutavate IT-funktsioonide integreerimine.

Tänu selle töö headele tulemustele õnnestus ühtne digivärav kasutusele võtta plaanipäraselt 12. detsembril 2020.

ELi VKEde keskus Hiinas – III etapp

ELi VKEde keskus Hiinas (III etapp 20 ) pakub mitmesuguseid teenuseid, et aidata ELi ettevõtjatel hinnata valmidust siseneda Hiina turule. Samuti aitab see tugevdada ELi äriringkonna huvide kaitset ning parandada ELi, riigi ja piirkondliku tasandi ettevõtjate ühenduste koostööd ja parima tava jagamist, et toetada ELi ettevõtjaid, kellel on kavas alustada äritegevust Hiinas.

Nagu on kirjeldatud eespool punktis 4, pidurdas selle projekti elluviimist COVID-19 kriis, mistõttu tuli teenuseid ja eesmärke kohandada. Töö selleks, et tegevus jätkuks kavakohaselt, on kulgenud ladusalt. Selle projekti üks peamine tulemus on enesehindamisvahend, mille abil Euroopa VKEd saavad eelnevalt hinnata, kas nad on valmis arendama oma kohalolekut Hiina turul 21 .

Koolitus VKEde tegevust soodustavate põhimõtete rakendamiseks riigihangetes

Selle meetmega suurendatakse avaliku sektori hankijate töötajate suutlikkust ning aidatakse neil hõlbustada VKEde juurdepääsu hankemenetlustele. See on ette nähtud avaliku sektori hankijatele ELis ja teistes COSME programmis osalevates riikides. Prioriteetsena käsitatakse avaliku sektori hankijaid sellistes riikides, kus riigihankesüsteemid on äsja loodud või neis esineb struktuurilisi puudusi. Veebipõhises ja kohapealses koolituses osaleb 34 asutust. Projekt kestis 2022. aasta maini.

2.3. Erieesmärk C: raamtingimuste ja konkurentsivõime parandamine

COSME määruses on sätestatud, et ajavahemiku 2014–2020 kogueelarvest 11 % (esialgse summana) tuleks eraldada raamtingimuste ja konkurentsivõime parandamiseks. 2019. aastal eraldati selle eesmärgi saavutamiseks 32 miljonit eurot.

Klastrite rahvusvahelistumine

Klastrite rahvusvahelistumise meetmega („Clusters Go International“) toetati ELi strateegiliste klasterpartnerluste loomist, et töötada välja ja viia ellu strateegiad rahvusvaheliseks klasterkoostööks ELi mittekuuluvate riikidega. Konkursikutse avaldati 2019. aasta septembris, kuid projektide käivitamist takistasid pandeemia ajal kehtestatud reisipiirangud ja sotsiaalse distantseerumise nõuded. Koordinaatorid kohandasid tegevust ja taotlesid pikendusi ning nüüdseks on projektidega juba saavutatud positiivseid tulemusi.

Näiteks korraldas projekti „PIMAP+“ konsortsium kavandatud kohapealse ürituse asemel virtuaalse innovatsiooniarutelu, mis osutus väga edukaks ja meelitas ligi umbes 640 000 inimest. Projekti „FASCINATE“ konsortsium leppis kokku ühises rahvusvahelistumise strateegias, allkirjastas 11 koostöölepingut strateegiliste partneritega Kanadas, Jaapanis ja USAs ning pakkus rahvusvahelistumisvalmiduse koolitust 82-le moetööstuses tegutsevale VKE-le.

Kestlik mood ja turism

2019. aasta tööprogrammi raames on käimas projektid, milles keskendutakse kestlikule ja ringmajandusel põhinevale moetööstusele ning püütakse kiirendada ja laiendada innovatsiooni, et soodustada tööstuse üleminekut ringmajandusele ja kestlikkust kõigis väärtusahela etappides. Neljas käimasolevas projektis antakse otsetoetust, et kiirendada ligikaudu 120 suure innovatsioonipotentsiaaliga paljulubava äriidee elluviimist kestlikkuse edendamiseks 22 . Vt täpsemalt: https://nextextilegeneration.eu .

Samuti on käimas projektid eesmärgiga edendada turismivaldkonna VKEde kestlikkust, aidates neil suurendada suutlikkust ja oskusi kestlike lahenduste otsimiseks ja kasutuselevõtuks. Kaasatud VKEdel on võimalus osaleda koolitusel ja õppereisidel ning nad saavad toetust piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks koostööks. Selle tulemusena hoiavad nad kokku ressursse ja saavad kestlikkussertifikaadi ning suudavad paremini kohaneda uute arengusuundumuste, probleemide ja võimalustega. COSME 2019. aasta tööprogramm hõlmas kuut käimasolevat projekti, milles osales 50 toetusesaajat 20 riigist 23 .

VKEde tulemuslikkuse ülevaade, Eurobaromeetri uuring VKEde, idufirmade, kasvufirmade ja ettevõtluse kohta ning muud uuringud

VKEde tulemuslikkuse ülevaade 24 on üks komisjoni peamistest vahenditest, et jälgida ja hinnata riikide iga-aastaseid edusamme Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ (SBA) ja SBA tegevuskava rakendamisel. Iga-aastases aruandes VKEde kohta ja riigipõhistes teabelehtedes esitatakse terviklik teave VKEde tulemuslikkuse ja ettevõtluskeskkonna kohta ELis ja muudes partnerriikides (sh ressursitõhusus ja keskkonnasäästlikud tooted). VKEde tulemuslikkuse 2020. aasta ülevaates (mida rahastati 2019. aasta eelarvest) oli üks põhiteema ka COVID-19 pandeemia mõju ELi VKEdele.

Ülevaatega on seotud 2020. aasta augustis avaldatud Eurobaromeetri uuring VKEde, idufirmade, kasvufirmade ja ettevõtluse kohta, 25 kus esitati kasulikku teavet seoses nende ettevõtjate tegevusega ELis ja nende ees seisvate probleemidega. VKEde tulemuslikkuse ülevaates ja Eurobaromeetri uuringus esitatud kasulikke andmeid võeti arvesse Euroopa poolaasta menetluses, riiklike taastekavade väljatöötamisel ja muus tõenduspõhises poliitikakujundamises.

OECD tegi prooviuuringu teemal, kuidas VKEd saaksid ära kasutada oma kasvupotentsiaali. Uuringuga koguti olulist uut teavet, sealhulgas peamiste tegurite kohta, mis kasvu soodustavad või takistavad. Selles kaardistati peaaegu 1 200 asjakohast poliitikadokumenti ja 400 institutsiooni 38 OECD riigis. Üks väiksema mahuga uuring oli Euroopa idufirmade 2019. aasta seireuuring (mis avaldati 2020. aasta aprillis ja mida rahastati 2019. aasta eelarvest), 26 milles koguti kasulikke andmeid idufirmade asutajatelt ja esitati poliitikasoovitused.

VKEde saadikute võrgustik ja VKEde assamblee

2019. aasta eelarvest saadud rahaliste vahendite abil korraldati 2019. aastal neli VKEde saadikute võrgustiku (liikmesriikide haldusasutuste esindajad) kohtumist ning 2019. aasta novembris VKEde assamblee (Helsingis), kus osales 457 delegaati. Nendel kohtumistel toimunud arutelude järeldusi võeti arvesse poliitikameetmete, näiteks VKEde strateegia väljatöötamisel.

Kampaania „EU Open For Business“

Kampaania „EU Open for Business“ (2015–2020) eesmärk oli suurendada VKEde omanike ja juhtide teadlikkust võimalustest ja õigustest ühtsel turul, ELi tugivõrgustikest (nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik) ja veebipõhistest vahenditest. 2020. aasta kampaania (COSME 2019. aasta tööprogrammi raames) korraldati Belgias, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades ja Slovakkias ning selle ulatust laiendati, et suurendada teadlikkust VKEdele COVID-19 pandeemia tingimustes pakutavatest ELi nõustamisteenustest, vahenditest ja rahalistest toetustest.

2.4. Erieesmärk D: ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri edendamine

COSME määruses on täpsustatud, et ajavahemiku 2014–2020 kogueelarvest 2,5 % tuleks suunata ettevõtluse ja ettevõtluskultuuri edendamiseks.

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“

Programmis „Erasmus noortele ettevõtjatele“ antakse potentsiaalsetele või äsja tegevust alustanud ettevõtjatele võimalus teha koostööd mõnest muust COSME programmis osalevast riigist pärit kogenud ettevõtjaga. Mõlemad ettevõtjad saavad sellest vahetusest väärtuslikke teadmisi ja kogemusi. COSME programmist toetatakse neid ettevõtjaid värbavate ja kokku viivate vahendusorganisatsioonide konsortsiume. 2019. aastal toimus programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ raames 1 336 vahetust 27 . 2020. aastal langes see arv COVID-19 kriisi tõttu 837-le. Selleks et projektid kulgeks pärast COVID-19 kriisist tingitud takistusi taas plaanipäraselt, võeti asjakohaseid meetmeid (vt punkt 4). 90 % osalenutest hindas oma vahetuskogemuse edukaks.

Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ edulugu 28

Sotsiaalne ettevõtlus ja ettevõtja sotsiaalne vastutus

OECD ja COSME rahalise toetuse abil koostati juhend, mille eesmärk on aidata poliitikakujundajatel välja töötada ja täiustada õigusraamistikke sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks 29 . Juhendit tutvustati 70 poliitikakujundajale 28. aprillil 2022 toimunud üritusel.

Samuti viiakse ellu meedet, et hinnata ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtete rakendamise taset, koguda teavet riigi tasandi toetusmeetmete ja heade tavade kohta ning esitada soovitusi ettevõtete sotsiaalset vastutust / vastutustundlikku ettevõtlust soodustavate tõhusate mehhanismide kohta.

3.Toetusmeetmed ja halduskulud

COSME programmi toetusmeetmeid rahastati eelarverealt 02 02 01. 2019. aastal eraldati toetusmeetmetele 7,7 miljonit eurot.

Sidusrühmadega korraldati konverentse ja kohtumisi, et arutada eri tööstussektorite probleeme. Toetati mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas analüütilist tööd, näiteks uuringud, mille eesmärk on toetada poliitikakujundamist, ja teabevahendid praktilise abi andmiseks VKEdele.

2021. aasta alguses viidi lõpule uuring, milles käsitleti ringmajanduse põhimõtete rakendamist hoonete projekteerimisel; selles uuringus esitati riigi tasandi ja piirkondlike poliitikaalgatuste põhjaliku analüüsi ja nende tõenäolise mõju kvalitatiivse hindamise põhjal kasulikke soovitusi ELi poliitika kujundamiseks. Neid soovitusi võeti arvesse hoonete energiatõhusust ja ehitustooteid käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise ettepanekutes ja ka muude õigusaktide läbivaatamisega seotud töös.

18.–20. juunil 2021 toimus veebis häkaton „Data 4 Healthy Recovery“, kus ettevõtjatel ja tööstuse sidusrühmadel oli võimalus kindlaks teha rohe- ja digiüleminekuga seotud probleemid ning leida neile üheskoos lahendusi. 12 parimate tulemustega meeskonda läbisid ka kiirendusprogrammi, et oma ideid edasi arendada ja parandada nende turuvalmidust.

Koostati uuring kaitseotstarbelise ja kahesuguse kasutusega seotud tegevuse toetamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) 30 . Selle uuringu raames tehti üksikasjalikult kindlaks varasemad projektid, koondati teave ESIFi raamistiku kohta aastateks 2021–2027, koostati VKEdele ette nähtud brošüür ning esitati järeldused ja kirjeldati kogemusi seoses sellega, kuidas edendada VKEde osalust. Uuringut tutvustati sektori esindajatele 19. jaanuaril 2021 toimunud seminaril.

Euroopa Komisjoni põhisaidile (europa.eu) lisati ühtse digivärava teenusena ELi intellektuaalomandiõiguste kasutajatoe ja nelja rahvusvahelise intellektuaalomandiõiguste kasutajatoe sisu.

Halduskulud moodustasid 2019. aastal eelarvest 3 %. See hõlmas eksperdikohtumisi, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid ning komisjoni (siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi) 2,2 miljoni euro suuruseid kulusid, mis olid seotud IT-võrkude ning muu tehnilise ja haldusabiga. EASME tegevuseelarve oli 9,9 miljonit eurot.

4.COVID-19 kriisi mõju projektide elluviimisele

COVID-19 kriisi puhkedes olid paljud COSME 2019. aasta tööprogrammi projektid alles algamas või juba käimas. Paratamatult takistas see nende projektide elluviimist. Kriis tõi aga kaasa ka võimalusi, näiteks suunati meetmed ümber sellele, et aidata ettevõtjatel toime tulla erakorraliste probleemidega, millega nad tol ajal silmitsi seisid, ja suurendada säilenõtkust edaspidiseks.

COSME meetmete ja projektide ümbersuunamine, et aidata ettevõtjatel toime tulla COVID-19 kriisiga

Pärast COVID-19 kriisi puhkemist kohandas Euroopa ettevõtlusvõrgustik oma tegevust, et kiiresti ja paindlikult reageerida ettevõtjate muutuvatele vajadustele. Euroopa ettevõtlusvõrgustik aitas VKEdel toime tulla tarneahela häiretega ning leida kaubandus- ja tehnoloogiapartnereid, et muuta oma äritegevuse fookust (nt hakata tootma isikukaitsevahendeid või muid tervishoiutooteid). Samuti andis Euroopa ettevõtlusvõrgustik ettevõtjatele abi lõhkuva innovatsiooni edendamisel ja muutuste juhtimisel, et reageerida kriisi tõttu tekkinud vajadustele, ning säilenõtkuse suurendamisel. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenuste hulgas väärivad märkimist ka ühtse turuga seotud nõustamine toimetulekuks uute takistuste ja piirangutega ning nõustamine rahastamisele juurdepääsu vallas. 85 % Euroopa ettevõtlusvõrgustiku klientidest olid võrgustikult kriisi ajal saadud abiga kas rahul või väga rahul.

VKEde tulemuslikkuse 2020. aasta ülevaates (mida rahastati 2019. aasta eelarvest) oli tähelepanu keskmes pandeemia mõju ELi VKEdele 2020. aastal ja VKEde tõenäoline tulemuslikkus 2021. aastal. Ülevaatega esitati kasulikke andmeid Euroopa taastekava elluviimiseks.

2021. aasta juunis toimunud häkatoni „Data 4 Healthy Recovery“ (vt toetusmeetmed eespool punktis 3) saatis edu vaatamata sellele, et juba algusest peale takistas selle korraldamist COVID-19 kriis. Kohapealse ürituse asemel korraldati häkaton veebis ning kriisile reageerimiseks osutati lisaks sihtrühma vajadustel põhinevat mentorlusteenust, mis osutus tõhusaks ning aitas osalenud meeskondadel arendada oma ideid edasi, et saavutada turuvalmidus.

COVID-19 kriisi mõju COSME projektide elluviimisele

Kriisi algne mõju oli paljude COSME 2019. aasta tööprogrammi projektide puhul märkimisväärne – eeskätt selliste projektide puhul, kus toetuslepingus kirjeldatud tulemuste saavutamiseks või teenuste osutamiseks oli nõutav ulatuslik vahetu suhtlus. Kohapealsete ürituste asemel korraldati võimaluse korral veebiüritused. Paljude projektide puhul tuli muuta graafikut, et eesmärkide saavutamiseks jääks rohkem aega. Kriisi tingimustes kohandati ka muid tulemeid. Alljärgnevates näidetes kirjeldatakse kriisi mõju projektidele ning võetud parandusmeetmeid.

·Hiinas asuva ELi VKEde keskuse töös (COSME 2019. aasta meede) tekitasid märkimisväärseid häireid reisipiirangud, ranged sanitaarmeetmed Hiinas ja muud COVID-19st tingitud probleemid. Konsortsium otsis ennetavalt võimalusi, et olukorda parandada. Kokkuleppel EASME ja komisjoniga kohandati teenused kriisiolukorrale. Sellegipoolest ei õnnestunud teatavate muudatustega, näiteks üleminek virtuaalüritustele, saavutada täit potentsiaali. Näiteks oli nõudlus veebiseminaride järele arvestatav, kuid sidemete loomiseks ei pidanud ettevõtjad veebiüritusi asjakohaseks. Projekti kestust pikendati, et toetusesaajatel oleks piisavalt aega eesmärkide saavutamiseks.

·COVID-19 kriis mõjutas olulisel määral ka programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ vahendusorganisatsioonide projekte, millega alustati 2020. aasta veebruaris (2019. aasta eelarvest). Lepinguid pikendati ja tegevuses tehti muudatusi (nt hakati rohkem pakkuma kaugvahetust). Tehtud on edusamme, et tegevus toimuks taas vastavalt kavandatule. 2019. aasta projektikonkursi projektide puhul oli uute ja kogenud ettevõtjate vahetuste arv 2022. aasta märtsis 871, ent 2022. aasta mais oli see tõusnud 967-le. Arvestades lõppeesmärki, et projekti lõpuks peaks olema korraldatud 1 969 vahetust, 31 kulgeb töö plaanipäraselt.

COVID-19 kriisist tingitud takistusi esines ka paljudes COSME 2019. aasta tööprogrammi kuuluvates klastrite rahvusvahelistumise projektides. Reisipiirangute ja sanitaarmeetmete tõttu oli keeruline korraldada teabe kogumist, üritusi ja ärikohtumisi ELi mittekuuluvates riikides või tuli need sootuks ära jätta. See omakorda takistas eesmärkide saavutamist. Võimaluse korral tehti tegevustes kohandusi ja kavandati need ümber. Samuti kasutas konsortsium reisimise asemel alternatiivseid lahendusi, eelkõige otsiti asjaomastes ELi mittekuuluvates riikides partnereid, kes valmistaks ette kohtumised peamiste sidusrühmadega. Projektides osalejad tegid samuti koostööd, et lahendada ühiseid probleeme ja korraldada ühisüritusi. Nüüdseks on tegevus hakanud taastuma.

5.Osalus kliimamuutuse küsimuse integreerimise eesmärgi saavutamises

COSME programmi rakendamise ajal on edendatud ettevõtete vajadust kohaneda vähese CO2-heitega, kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega. Programmi rahaline osalus kliimamuutuse küsimuse integreerimise eesmärgi saavutamises (mis on sätestatud komisjoni kõikide programmide puhul ja moodustab kokku 20 % ELi eelarvest aastateks 2014–2020) on hinnanguliselt 21,7 miljonit eurot (5 % programmi finantseraldistest 2019. aastal). COSME meetmete panust kliimamuutuse küsimuse integreerimisse ei jälgita täpselt, 32 kuid kliimaeesmärke võetakse teataval määral arvesse paljudes projektides ja meetmetes.

31. detsembri 2019. aasta seisuga oli COSME kasvuetapi omakapitalirahastust investeeritud 6,7 miljonit eurot riskikapitalifondi, mille tegevus on suunatud puhtale tehnoloogiale 33 . Tänu sellele on tehtud enam kui 51 miljoni ulatuses investeeringuid energeetika- ja keskkonnasektoris tegutsevatesse VKEdesse 34 .

Euroopa ettevõtlusvõrgustik on VKEdele mitmel moel abiks kliimaprobleemidega tegelemisel. Muu hulgas aidatakse VKEdel suurendada innovatsiooni abil energia- ja ressursitõhusust, vähendades jäätmeteket ja energiatarbimist ning seega CO2 jalajälge. Samuti tegutsevad võrgustikus sektoripõhised ja valdkondlikud rühmad, kus keskendutakse säästvale ehitusele, arukale energeetikale, keskkonnaküsimustele ja ringmajandusele. Kliimaküsimustega (nagu ringmajandus, arukas energeetika, säästev ehitus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia) tegeleb Euroopa ettevõtlusvõrgustikus enam kui 200 asjatundlikku ettevõtlusnõustajat 35 .

Arukate linnade algatuse (Intelligent Cities Challenge) keskmes on vajadus täita Euroopa rohelises kokkuleppes antud lubadused; selle raames aidatakse linnadel ellu viia kohalikke rohelisi kokkuleppeid ning toetada kohalike ettevõtjate rohe- ja digiüleminekut, et soodustada lõppkokkuvõttes üleminekut teenustekesksele vähese CO2 heitega digitaal- ja ringmajandusele. Samuti aidatakse linnadel edendada töökohtade loomist, ümberõpet, kodanikuosalust ja heaolu. Osalevad linnad ja piirkonnad saavad toetust mitmes vormis, sealhulgas koolituste, suuniste ja metoodika kujul. Rohelise majanduse ja kohalike roheliste kokkulepete tegevussuuna puhul on 37 linna välja töötanud tegevuskavad, et võtta kasutusele kokku 71 lahendust. Arukate linnade algatuse raames julgustatakse linnu samuti näitama eeskuju transpordi, logistika ja hoonete CO2 heite vähendamisel keskkonnahoidliku ja sotsiaalselt vastutustundliku riigihanke ning linnaplaneerimise abil.

Meetme puhul, mille eesmärk on kiirendada ja laiendada innovatsiooni ringmajanduse edendamiseks moetööstuses, on käimas neli projekti, mille raames toetatakse ligikaudu 120 paljulubava äriidee edasiarendamist kestliku ja ringmajandusel põhineva moetööstuse soodustamiseks (need ideed on seotud uuenduslike rakenduste, toodete, protsesside või kontseptsioonidega). Samuti antakse toetust suutlikkuse suurendamiseks ning tehnilist ja finantsabi tegevuse laiendamiseks. Üks nendest projektidest on „CircularInnoBooster“, mille raames käivitati CirCoAX (ringmajandusel, koordineerimisel ja koostööl põhinev ühiskavandamise kiirendi) ning esitati turuanalüüs ja aruanne peamiste juriidiliste probleemide kohta, mis takistavad kestlikkuse edendamist tekstiilitööstuses.

Nagu on osutatud eespool, võeti hoonete projekteerimisel rakendatavaid ringmajanduse põhimõtteid käsitlevas uuringus esitatud soovitusi arvesse ELi õigusaktide läbivaatamise ettepanekutes, millega aidatakse kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, eeskätt hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise ettepanekus 36 . VKEde seas plasti ringlussevõttu edendava meetme raames tehti kättesaadavaks juhend selle kohta, kuidas vähendada plastitootmise olelusringi keskkonnamõju 37 . Ringmajanduse, energiatõhususe ja kestlikkusega seotud küsimustele keskenduti ka mitmes Euroopa ehitussektori vaatluskeskuse väljaandes, sealhulgas eluasemete kättesaadavust ja kestlikkust käsitlevas analüüsiaruandes 38 .

Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus on peamine abivahend, kust VKEd ja VKEde sektoris tegutsejad saavad teavet ressursitõhususe ja ringmajanduse tavade kohta. 2019. aastal seda teenust täiendati ning töötati välja uus metoodika andmebaasi kirjete kinnitamiseks.

Kliimaeesmärkidele keskenduti mitmel Saksamaa eesistumise ajal korraldatud sotsiaalmajandusalase konverentsi ettevalmistusüritusel. 25. veebruaril 2021 toimunud veebiüritusel „Road to Mannheim“ osales enam kui 200 inimest, et arutada roheülemineku edendamist sotsiaalmajanduse abil.

6.Kestliku arengu toetamine

Paljud COSME meetmed on asjakohased kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kindlaks määratud kestliku arengu eesmärkide seisukohast. Allpool on esitatud mõni näide. 

Kestliku arengu 8. eesmärk (inimväärne töö ja majanduskasv)

Asjakohaste meetmete hulgas on programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ vahetused, Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenused VKEde toetamiseks kestliku majanduskasvu valdkonnas ja sotsiaalmajanduslikud meetmed, näiteks suunised ja parim tava, mille eesmärk on aidata riikide poliitikakujundajatel töötada välja sotsiaalset ettevõtlust soodustavaid õigusraamistikke.

Kestliku arengu 9. eesmärk (kaasav ja kestlik tööstus, innovatsioon ja säilenõtke taristu)

Arukate linnade algatusega 39 antakse oluline panus säilenõtkuse suurendamisse, innovatsiooni edendamisse kohalikus majandustegevuses ja kohalike roheliste kokkulepete elluviimisse, millega toetatakse tööstuse roheüleminekut. Selle algatusega aidatakse linnadel koordineerida meetmeid terviklike ärimudelite, juhtimisstruktuuride ja võrgustike loomiseks ning luuakse tugevaid partnerlussuhteid kohalike ettevõtjate, VKEde ja organisatsioonidega. Sel viisil näidatakse, et linnade koostöö sidusrühmadega aitab märkimisväärselt kaasa üleminekul ringmajanduse ärimudelitele ja kestlikule majandusele.

Euroopa ettevõtlusvõrgustik võtab oma tegevuses teataval määral arvesse paljusid kestliku arengu eesmärke, kuid 2019.–2020. aastal oli põhirõhk endiselt sellel, et aidata VKEdel üle minna ringmajanduse ärimudelitele ning kasutada keskkonnahoidlikumat energiatõhusat tehnoloogiat. 2019. aastal hakkas võrgustik tegema esialgseid ettevalmistusi, et laiendada teenuste ulatust kestlikkusega seotud küsimustele 40 .

Samuti toetatakse COSME programmist projekte, mille eesmärk on kiirendada ja laiendada innovatsiooni ringmajanduse ja kestlikkuse edendamiseks moetööstuses ning soodustada turismivaldkonna VKEde kestlikku arengut ja suurendada nende suutlikkust (eelkõige suutlikkust minna üle kestlikumatele ärimudelitele).

Kestliku arengu 11. eesmärk (kestlikud linnad ja kogukonnad)

Selle eesmärgi saavutamisele aidatakse kaasa arukate linnade algatusega (mida on üksikasjalikult kirjeldatud eespool), toetades linnu kestliku majanduskasvu tagamisel uusima tehnoloogia abil. Samuti kätkeb see ümberõppele ja oskuste täiendamisele keskenduvat valdkondlikku eriprioriteeti, et valmistada kohalikku tööjõudu ette rohe- ja digiüleminekuks ning tuleviku töökohtadeks.

Kestliku arengu 12. eesmärk – säästev tarbimine ja tootmine

Selle kestliku arengu eesmärgi saavutamisele aidatakse kaasa ka muude kliimaalaste COSME meetmetega (millele on osutatud käesoleva aruande punktis 5), eelkõige moetööstuse ja turismivaldkonna kestlikkuse ja ringlusega seotud projektid, plasti ringlussevõtu meede, mille puhul töötati VKEde jaoks välja meetodid mitmesuguste plastitootmisel kasutatavate sisendite (lähteainete) keskkonnamõju hindamiseks (ja seotud juhtumiuuringud), hoonete projekteerimisel rakendatavate ringmajanduse põhimõtete uuring ning Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskus, sealhulgas tööstusklastritele suunatud töövahend tööstussümbioosi soodustavate ärimudelite rakendamiseks 41 . 

Meetmed laiemate kestlikkuseesmärkide (sh sotsiaalne mõõde) saavutamiseks

Teatavad COSME meetmed ja projektid hõlmavad sotsiaalset mõõdet, eeskätt sotsiaalmajanduslikud meetmed (vt kestliku arengu 8. eesmärk) ja konkreetsetele ettevõtjate rühmadele suunatud meetmed (programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“, naisettevõtjatele suunatud meetmed). Muude COSME projektide ja meetmete puhul on sotsiaalne mõõde lõimitud laiematesse kestlikkuse edendamise ja konkurentsivõime suurendamisega seotud eesmärkidesse, näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku nõustamisteenused kestlikkuse küsimuses, teatavad turismivaldkonna 42 ja tekstiilitööstuse 43 projektid ning arukate linnade algatuse projekt „Tech4Good Marketplace“ 44 .

7.Sooline võrdõiguslikkus

Ehkki COSME määruses ei ole sätestatud konkreetset soolise võrdõiguslikkuse eesmärki ega sihttaset, on programmist toetatavate meetmete puhul soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimine ja soolise mõõtme arvessevõtmine siiski tagatud.

Euroopa ettevõtlusvõrgustiku konsortsiumide koordinaatorite seas on naiste osakaal 46 %. Samuti tegutseb Euroopa ettevõtlusvõrgustikus spetsiaalne töörühm, mille raames toetatakse naisettevõtjaid ning pakutakse nende vajadustele kohandatud partnerlusvõimalusi ja nõustamisteenuseid. 2020. aastal olid ligikaudu 50 % programmist „Erasmus noortele ettevõtjatele“ osalenud uutest ettevõtjatest naised ja 94 koordinaatori seas oli 71 naist (75,5 %).

COSME laenutagamisrahastu soolist mõõdet hinnati EIFi 2018. aastal tehtud analüüsis. Selle analüüsi kohaselt oli peaaegu 40 %-l VKE-dest, kes said laenutagamisrahastust abi võlapõhise rahastamise kujul, naissoost tegevjuht, peadirektor ja/või direktor.

Samuti loodi COSME programmiga võimalusi ettevõtjatele, kes tegutsevad sellistes valdkondades nagu moetööstus ja sotsiaalmajandus, kus naisettevõtjate osakaal on teatavasti suur. Näiteks meetme puhul, mille eesmärk on kiirendada ja laiendada innovatsiooni ringmajanduse edendamiseks moetööstuses, koordineerib kolmandate isikute rahastatavatest partnerlusprojektidest 72 % (60 projekti 83-st) naisettevõtja 45 .

8.Järeldused

Kulukohustustega seoti kokku 96 % programmi tegevuskuludeks ettenähtud eelarvest, millega toetatakse juurdepääsu rahastamisele, turulepääsu, soodsat ettevõtluskeskkonda, konkurentsivõimet ja ettevõtlust.

Järelevalve tulemuste alusel jaotati eelarvevahendid ümber kõige edukamatele ja kõige rohkem taotlusi saanud tegevustele (nt reservnimekirja projektid) ja eelkõige COSME laenutagamisrahastule.

2019. aasta tööprogrammi alusel võeti meetmeid, et viia ellu programmi vahehindamise üks põhisoovitus, st keskenduda ulatuslikumatele strateegilistele meetmetele, säilitades samal ajal teatava paindlikkuse uute ideede katsetamiseks. COSME programmi 2019. aasta eelarve kulukohustustest 75 % moodustasid kulukohustused sellisteks juhtalgatusteks nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik, programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ ja rahastamisvahendid.

Nii juhtalgatuste kui ka väiksemate meetmete puhul võib väita, et need on piisavalt paindlikud uute probleemidega tegelemiseks, eelkõige COVID-19 kriisi kontekstis. Paljude väiksemate meetmetega anti samuti oluline panus ning aidati leida lahendusi uutele poliitikaalastele ja äritegevusega seotud küsimustele 46 .

Üks keskne eesmärk oli juurdepääs rahastamisele, mille puhul oli eelarve täitmise määr 66 %. COSME laenutagamisrahastu abiga said finantsvahendajad ka 2019. aastal anda rahalist toetust VKEdele, kellega seostati suuremat riski ja kellel oli raske saada võlapõhist rahastamist. Üldjoontes oodatakse, et COSME laenutagamisrahastu aitab programmi kogu kestuse jooksul vähemalt 1 000 000 VKE-l saada rahastust enam kui 65 miljardi euro ulatuses ja seeläbi investeeringuid summas üle 81 miljardi euro. See omakorda annab tunnistust sellest, et COSME laenutagamisrahastul on oluline mõju ELi liikmesriikide ja COSME programmis osalevate ELi mittekuuluvate riikide reaalmajandusele.

2019. aastal oli peaaegu kõigi fondide puhul, millesse tehti investeeringuid COSME kasvuetapi omakapitalirahastu raames, käimas investeerimisperiood, st otsiti võimalikke VKEsid, kellesse investeerida. Kasvu- ja laienemisetapis VKEdesse investeerimise näitajad olid piisavad, et saavutada algselt seatud pikaajalised eesmärgid. Eesmärkide elluviimisel võeti arvesse kõnealuse rahastamisvahendi rakendamisega kaasnevaid eriomaseid probleeme (asjaolu, et prioriteetsena käsitatakse tegevusi COSME programmis osalevates ELi mittekuuluvates riikides 47 ja et nendes riikides on investeerimisnõudlus väiksem; fondilepingute allkirjastamiseks kuluv aeg, arvestades, et kõigepealt tuleb täita keerukad hoolsuskohustused ja leida rahalised vahendid).

Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenustega anti 2020. aastal (kaasrahastamisega 2019. aasta eelarvest) 231 774 VKE-le nõustamis-, teabe- ja partnerlusega seotud teenuseid, kusjuures võrgustiku digiteenuseid kasutas 14,1 miljonit VKEd. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku üheks põhiteenuseks kujunes tegevuse laiendamise teenus. Samuti tegid võrgustiku nõustajad esialgseid samme, et osutada kestlikkusega seotud teenuseid. Euroopa ettevõtlusvõrgustik pakkus VKEdele väärtuslikku abi COVID-19 kriisi ajal.

Meetmega, mille eesmärk on kiirendada ja laiendada innovatiivseid äriideid kestlikkuse ja ringmajanduse edendamiseks moetööstuses, kiirendati 120 paljulubava äriidee elluviimist, et toetada moetööstust üleminekul keskkonnahoidlikele ja kestlikele ärimudelitele.

Turismivaldkonna VKEde kestlikkust edendavate projektidega aidatakse selles sektoris tegutsevatel ettevõtjatel suurendada suutlikkust ja arendada oskusi, et otsida ja rakendada kestlikkusega seotud lahendusi piiriülese ja valdkondadevahelise koostöö abil. Praegu on käimas kuus projekti, kus osaleb 55 toetusesaajat 21 riigist.

Paljude projektide ja meetmete puhul esines probleeme COVID-19 kriisi tõttu, eelkõige juhul, kui planeeritud olid reisid, kohapealsed üritused või muud vahetud kontaktid. Nii oli see eeskätt Hiinas asuva ELi VKEde keskuse, programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ ja klastrite rahvusvahelistumise meetme puhul. Asjakohastel juhtudel said koordinaatorid projektidele pikendust ning tegevust kohandati kriisitingimusi arvesse võttes. Praegu tehakse suuri jõupingutusi, et tagada eesmärkide täitmine.

Näiteks tehakse klastrite rahvusvahelistumise projektides edusamme rahvusvahelise strateegilise koostöö edendamisel ning aidatakse integreerida Euroopa ettevõtjaid rahvusvahelistesse väärtusahelatesse.

COVID-19 mõjutas programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ projekte, mida hakati ellu viima 2019. ja 2020. aastal 2019. aasta tööprogrammi alusel ja seega oli 2020. aasta vahetuste arv väiksem kui 2019. aastal. Seda oli ka oodata, arvestades, et reisimine ja inimestevahelised kontaktid on selle meetme lahutamatu osa. Kriisiga toimetulekuks pikendati lepinguid ja kohandati tegevust. Nüüdseks on projektides tehtud edusamme lõppeesmärkide saavutamiseks.

Optimeeriti seoseid muude ELi programmide ja fondidega. Näiteks õnnestus tänu koostööle Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga suurendada märkimisväärselt COSME kasvuetapi omakapitalirahastu eelarvet. VKEde jaoks koostati nende vajadustele kohandatud suunised ja järeldused, et aidata VKEdel saada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetust kaitseotstarbeliseks ja kahesuguse kasutusega seotud tegevuseks. Samuti tehti COSME programmi raames mitmesuguste ELi programmidega koostööd selleks, et toetada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku tegevust.

COSME programmis käimasolevat tegevust jälgitakse ka edaspidi, eeskätt selliseid tegevusi, mida COVID-19 kriis mõjutas suuremal määral. Programmi korrapärase järelevalve tulemusena on kindlaks tehtud muid probleeme ja võetud meetmeid nende lahendamiseks. Praegu poolelioleva järelevalve andmete kohaselt peaks siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat pöörama rohkem tähelepanu sellele, et jaotada ümber summad, mida ei ole kasutatud asutusesiseselt hallatavateks meetmeteks 48 . Seda käsitletakse praegu koostatavas uues järelevalvejuhendis. Euroopa toiduainehindade näitaja väljatöötamist käsitleva uuringu järelevalvemenetluses juhiti tähelepanu kesistele tulemustele ning seetõttu vähendati tasu, mida avaliku sektori hankija selle töö eest maksab.

Üldjoontes peaks COSME programm oma eesmärgid saavutama. Paljude projektide puhul õnnestus 2020. aasta lõpuks seatud alaeesmärgid täita ning COVID-19 kriisist mõjutatud projektides tehakse jõupingutusi, et töö kulgeks taas plaanipäraselt. Sellest järelevalvemenetlusest saadavad kogemused on samuti abiks edasiste meetmete väljakujundamisel, et tagada juhtmeetmete suurem järjepidevus 49 .

Programmist toetatavate meetmetega edendatakse jätkuvalt konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet. COVID-19 kriis on samuti näidanud, et COSME meetmed vastavad VKEde muutuvatele vajadustele ja nendega on võimalik paindlikult reageerida uutele probleemidele. See on oluline ka edasistel aruandeperioodidel, arvestades, et VKEde toetamisel keskendutakse võimalikult suurel määral sellele, et aidata neil toime tulla probleemidega, mille on kaasa toonud Venemaa agressioon Ukraina vastu ja millel on märkimisväärne mõju kogu ELi majanduses.

9.Lisa

COSME 2019. aasta eelarve täitmine

(andmed on esitatud eurodes)

		Kulukohustused				Maksed
		kõik fondi allikad				kõik fondi allikad
Eelarverida		Esialgne eelarve	Täidetud eelarve	Täitmine		Makseteks kättesaadavad assigneeringud	Tehtud maksed	Täitmine
				%				%
02 02 02	Juurdepääs rahastamisele	290 488 049	256 740 242	88 %		187 844 246	171 596 957	91 %
	Delegeeritud teistele peadirektoraatidele	3 897	3 897	100 %		13 897	13 897	100 %
	Delegeeritud EASME-le	500 000	500 000	100 %		0	0	0 %
	millest saadud ELi mittekuuluvatelt riikidelt	40 115 174	6 875 480	*		40 115 174	26 416 116	*
	Kokku	290 991 946	257 244 139	88 %		187 858 143	171 610 854	91 %
02 02 01	Turulepääs, ettevõtluskeskkond ja ettevõtlus
	Rakendab siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (GROW)	20 860 159	9 515 853	46 %		20 478 180	9 306 678	45 %
	Delegeeritud EASME-le	117 896 424	117 606 038	100 %		101 382 506	100 718 334	99 %
	Delegeeritud teistele peadirektoraatidele	3 117 383	2 999 103	96 %		3 739 266	1 605 740	43 %
	millest saadud ELi mittekuuluvatelt riikidelt	15 260 744	4 104 138	*		15 260 744	1 829 357	*
	Kokku	141 873 965	130 120 993	92 %		125 599 951	111 630 752	89 %
02 01 04 01	Halduseelarve	4 910 505	3 258 490	66 %		4 910 505	562 226	11 %
02 01 06 01	EASME halduseelarve (tegevuseelarve)	10 322 946	9 908 597	96 %		10 322 946	9 908 597	96 %
	Eelarve kokku	448 099 362	400 532 219	96 %		328 691 545	293 712 429	89 %
*) Need assigneeringud kantakse raamatupidamissüsteemides üle, mistõttu ei ole protsendimäära esitatud. Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kasutamise iga-aastane määr põhineb tegelikel andmetel.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ, ELT L 347, 20.12.2013, lk 33.

(2)

 Euroopa Ülemkogu kiitis aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ heaks 2010. aasta juunis. Selles määrati 2020. aastaks kindlaks viis ambitsioonikat eesmärki kliima ja energeetika, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas ning rõhutati, et nende eesmärkide saavutamisel peaks olema otsustav osa VKEdel. Vt: https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/6a915e39-0aab-491c-8881-147ec91fe88a .

(3)

  https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/a7255ab4-a9d2-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et .

(4)

Praegune EL 27 ja Ühendkuningriik, mis oli 2019. aastal veel ELi liikmesriik.

(5)

Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(6)

Üldiselt olid COSME toetuste andmise ja hangete valikul aluseks eelkõige kriteeriumid, mis ei olnud seotud geograafilise piirkonnaga, vaid näiteks kooskõla meetmete eesmärkidega ja ettepanekute/pakkumuste kvaliteet. Oluliseks peeti ka Euroopa mõõdet. Enamikul COSME meetmetel ei olnud piisavat eelarvet selleks, et tagada rahastamiskõlblike riikide suur geograafiline katvus. Käesolevas aruandes on esitatud riigipõhine teave väikese arvu meetmete kohta, eelkõige seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ja ringmajandusel põhineva moetööstusega, mille puhul oli toetusesaajate suure geograafilise katvuse kriteerium täidetud.

(7)

Selles aruandes kasutatakse varasemat nimetust EASME.

(8)

  https://ec.europa.eu/growth/smes/cosme/programming-monitoring-and-evaluation_et .

(9)

COM(2019) 6039 final: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/36768?locale=et .

(10)

COM(2019) 2588 final: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34801?locale=et .

(11)

 SEC(2013) 493 final:  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52013SC0493%2801%29 .

(12)

 COSME määruses on sätestatud eesmärk investeerida 2,6–3,9 miljardit eurot 360–540 VKEsse, kusjuures i) 2021. aastaks oli investeeritud 2,6 miljardit eurot 346 VKEsse ning ii) COSME kasvuetapi omakapitalirahastut rakendatakse kuni viimaste tegevuste lõpuleviimiseni, st 31. detsembrini 2034. Eesmärkide elluviimisel võeti arvesse kõnealuse rahastamisvahendi rakendamisega kaasnevaid eriomaseid probleeme (asjaolu, et prioriteetsena käsitatakse tegevusi COSME programmis osalevates ELi mittekuuluvates riikides ja et nendes riikides on investeerimisnõudlus väiksem; fondilepingute allkirjastamiseks kuluv aeg, arvestades, et kõigepealt tuleb täita keerukad hoolsuskohustused ja leida rahalised vahendid).

(13)

  Data and surveys – SAFE (europa.eu) .

(14)

„EU Financing for Small and Medium-Sized Enterprises: Real benefit for businesses“: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/37584?locale=et .

(15)

  https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/41d9c05f-0b50-11ea-8c1f-01aa75ed71a1 .

(16)

K.a Ühendkuningriik.

(17)

Albaania, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Kosovo, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Türgi ja Ukraina.

(18)

Teenuste osutamiseks 2020. aastal kasutati Euroopa ettevõtlusvõrgustikule 2019. aasta eelarvest eraldatud vahendeid.

(19)

Tegemist on selgelt kindlaksmääratud teenustepaketiga, millega edendatakse VKEde innovatsioonijuhtimise suutlikkust ja VKEde rahastamisvahendi kliendihaldusteenuseid.

(20)

Projekti III etappi toetatakse COSME programmist. Sellele eelnenud etappe kaasrahastas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (nüüdne rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat).

(21)

  https://sdt.eusmecentre.org.cn/ .

(22)

Nendes projektides osales 25 partnerit Belgiast, Eestist, Hispaaniast, Kreekast, Leedust, Moldovast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Soomest, ent ka rahvusvahelised organisatsioonid. Tänu sellele oli võimalik osutada teenuseid kõigis ELi piirkondades vähemalt ühe projekti raames.

(23)

18 liikmesriiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani ja Ungari) ja kaks COSME programmis osalevat riiki (Moldova ja Põhja-Makedoonia).

(24)

  VKEde tulemuslikkuse ülevaade (europa.eu) .

(25)

  https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2244 .

(26)

  http://europeanstartupmonitor2019.eu/ .

(27)

Vahetuste arvu mõõdetakse ettevõtjatevaheliste töösuhete tulemusnäitaja abil.

(28)

Veel edulugusid ja arvamusi on avaldatud aadressil  https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/index.php?lan=et .

(29)

  https://www.oecd.org/cfe/leed/social-economy/legal-frameworks.htm .

(30)

  https://ec.europa.eu/defence-industry-space/system/files/2021-05/Study%20on%20Contribution%20of%20the%20defence%20sector%20to%20Regional%20Development%20through%20ESIF_pdf.pdf .

(31)

See eesmärk tuleb saavutada lõppkuupäevaks (kaheksa projekti puhul 31. jaanuariks 2024 ja ühe projekti puhul 31. jaanuariks 2023).

(32)

Paljude COSME meetmetega aidati mingil määral kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Kuna seda tehti aga konkurentsivõime suurendamise laiema eesmärgi raames, ei olnud meetmete kliimakomponendi jaoks üldjuhul ette nähtud eraldi eelarvet.

(33)

  https://www.eif.org/what_we_do/equity/single_eu_equity_instrument/cosme_efg/intermediaries.pdf .

(34)

  https://www.eif.org/what_we_do/equity/single_eu_equity_instrument/cosme_efg/cosme-efg-implementation-update.pdf .

(35)

Käesolevas aruandes keskendutakse COSME programmist kaasrahastatavatele Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenustele. Lisaks osutas Euroopa ettevõtlusvõrgustik teatavaid spetsiaalselt kindlaksmääratud teenuseid programmi „Horisont 2020“ toetusega (kliendihaldusteenused VKEde rahastamisvahendi korral ja teenused, mille eesmärk on aidata VKEdel suurendada innovatsioonijuhtimise suutlikkust).

(36)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0802 , ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud), COM(2021) 802 final.

(37)

Sh metoodika plastitootmise eri lähteainete (fossiilkütus, biomass ja plastijäätmed) keskkonnamõju võrdlemiseks ( https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC125046 ) ja juhtumiuuringud.

(38)

https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/construction/observatory/analytical-reports_et .

(39)

Sh linnad 18 ELi liikmesriigist (Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Läti, Madalmaad, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik); kahest COSME programmiga liitunud riigist (Bosnia ja Hertsegoviina ja Põhja-Makedoonia) ning mitmest kolmandast riigist.

(40)

Sel eesmärgil loodi 2022. aastal kestlikkusnõustaja roll. Nüüd võtab Euroopa ettevõtlusvõrgustik VKEst kliendi hindamisel (st kindlaksmääramisel, milliseid Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenuseid iga VKE vajab) arvesse kõiki keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Kestlikkus on integreeritud kõigisse Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenustesse, sealhulgas innovatsiooni toetamine ja juurdepääs rahastamisele. Kõnealused uued Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenused on seotud mitmesuguste valdkondadega, nagu jäätme- ja veemajandus, puhta energia kasutamine, inimõiguste olukorra jälgimine ja aruandlus, töötaja õigused, ohutus ja tervis jne.

(41)

https://clustercollaboration.eu/content/erek-european-resource-efficiency-knowledge-centre.

(42)

Projektiga „TOURBAN“ (turismialase koostöö meetme raames) aidatakse linnaturismiga tegelevatel VKEdel suurendada konkurentsivõimet ja edendada kestlikkust, mitte üksnes keskkonna mõttes, vaid ka majanduslikust ja sotsiaalsest seisukohast. Vt: https://www.tourban.eu/ .

(43)

Projekti „CircularInnobooster“ eesmärk on soodustada moe- ja tekstiilitööstuse äriühingute üleminekut kestlikule ja taastavale ringmajandusel põhinevale ärimudelile. Selle puhul mõistetakse kestlikkust laias tähenduses, st see hõlmab ka sotsiaalset mõõdet. Vt: https://circoax.eu/.

(44)

Sellel platvormil on hõlpsasti kättesaadavad innovatiivsed tehnoloogiapõhised lahendused, ärimudelid ja teenused, millega aidatakse kaasa majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

(45)

Vastavalt andmetele neljast projektist kolme kohta. Neljanda projekti puhul ei ole partnerluste konkurss veel lõpetatud.

(46)

Näiteks võeti hoonete projekteerimisel rakendatavaid ringmajanduse põhimõtteid käsitlevas uuringus esitatud soovitusi arvesse mitme õigusakti läbivaatamise ettepanekutes, mille eesmärk on toetada sektori üleminekut ringmajandusele. Samuti aidati poliitikakujundajatele suunatud juhendiga, milles käsitletakse sotsiaalset ettevõtlust, täpsustada selle valdkonna poliitikavariante.

(47)

ELi liikmesriikide puhul on kehtestatud prioriteetsusjärjekord, mille kohaselt EIF kasutab kõigepealt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kasvu- ja laienemiskomponendi investeerimissuutlikkust, enne kui kasutusele võetakse COSME kasvuetapi omakapitalirahastu vahendid. COSME kasvuetapi omakapitalirahastust, mille geograafiline katvus on suurem, sai investeerida ka COSME programmis osalevatesse ELi mittekuuluvatesse riikidesse. Sellisteks investeeringuteks peab aga olema nõudlus, sest COSME kasvuetapi omakapitalirahastu on nõudluspõhine – rahalisi vahendeid eraldatakse üksnes juhul, kui finantsvahendajad on seda taotlenud, võttes ühtlasi arvesse vajadust tagada suur geograafiline katvus. Samal ajal on investeeringunõudlus nendes ELi mittekuuluvates riikides endiselt väiksem.

(48)

 EISMEA-le delegeeritud meetmete puhul on ümberjaotamine juba ette nähtud.

(49)

Menetlus jätkus eelarveperioodil 2021–2027 ühtse turu programmi VKEde samba raames. Eeskätt on Euroopa ettevõtlusvõrgustik, programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ ja klastrite ühisalgatused nüüd mitmeaastased meetmed, mida kaasrahastatakse 2024. aastani, et tagada nende teenuste jätkuvus keskpikas perspektiivis. Vt ka käesolevate järelduste kolmas lõik.