EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2022

COM(2022) 360 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

„Säästame gaasi turvalise talve nimel“

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

„Säästame gaasi turvalise talve nimel“

Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõda Ukraina vastu on energiaturud pea peale pööranud ning vallandanud sellega hindade kõikumise ja energiaga kindlustamatuse kogu maailmas, kusjuures EL ja selle lähinaabrid on eriti mõjutatud.

18. mail 2022 esitas komisjon kava „REPowerEU“, et lõpetada võimalikult kiiresti meie sõltuvus Venemaa gaasist. Neid meetmeid rakendades ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele jätkuvalt pühendudes peab Euroopa kiirendama ettevalmistusi vahetuks mõjuks, mida Venemaa gaasitarnete võimalikud edasised häired, sealhulgas tarnete täielik peatumine, võivad avaldada. Euroopa Ülemkogu palus oma 31. mai ja 23. juuni 2022. aasta järeldustes, et ettevalmistusi tehtaks kiiremas korras, et võimaldada tihedamat koordineerimist liikmesriikidega ja nende vahel. 

Euroopa peab edasisteks tarnehäireteks või tarnete täielikuks peatumiseks valmis olema. EL peab Euroopa solidaarsuse ja koostöö vaimus tagama, et gaasivood liiguksid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, kaitstes nii siseturu tarbijaid kui ka töökohti ja majandust tervikuna. 

Seepärast on EL viimastel kuudel sellisteks häireteks valmistunud. Nimelt on komisjon ELi energiaplatvormi raames ja liikmesriigid otsinud tarnete tagamiseks võimalusi alternatiivsete gaasitarnijatega koostöö tegemiseks. Tuginedes rohelise kokkuleppe ettepanekutele, on kava „REPowerEU“ eesmärk kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu kogu ELis ja energiatõhususse investeerimist. Komisjon ja liikmesriigid on valmisolekut põhjalikult analüüsinud. ELi kaasseadusandjad on vastu võtnud ELi gaasi hoiustamise määruse, et kehtestada õiguslik nõue gaasihoidlate täitmiseks enne talve.

Komisjon on teinud hoolsalt tööd täiendavate alternatiivsete tarnete saamiseks ja teeb seda ka edaspidi. Käesolev teatis täiendab seda lähenemisviisi, keskendudes nõudluse poolele. Teatises antakse ülevaade praegusest olukorrast ja juba võetud meetmetest ning kirjeldatakse ELi käsutuses olevaid reageerimisvahendeid. Seejärel esitatakse kavandatud täiendavad meetmed nõudluse koordineeritud vähendamiseks ja tehakse ettepanek suurendada ELi ühiseid jõupingutusi tarnete tagamisel. See on väga oluline selleks, et minimeerida aasta lõpu poole tarnehäirete ohtu ja nendega seotud kulu ning tagada Euroopa tarbijatele ja tööstusharudele vajalik juurdepääs gaasile, kasutades ära liidu ühendatud jõudu.  

Sel eesmärgil tehakse teatises ettepanek uue Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava kohta, mis tugineb kogu liidu parimatele tavadele ja millega koos esitatakse nõukogu määrus, mis hõlmab kohest soovitust vähendada kõigis liikmesriikides vähemalt järgmise kaheksa kuu jooksul vabatahtlikult gaasinõudlust 15 % ning protsessi, mis võimaldab käivitada järgmiste nädalate või kuude jooksul mis tahes hetkel siduva kohustuse nõudluse vähendamiseks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Sel suvel teiste kütustega asendatud gaas ja kõikide kasutajate säästetud energia on energia, mis aitab meil talve üle elada. Praegu ühiselt tegutsedes on meetmete häiriv mõju ja kaasnev kulu väiksem, samuti soodustab see solidaarsust ning hoiab ära vajaduse kavandamata ja koordineerimata meetmete järele hiljem tekkida võivas kriisiolukorras, kus gaasivarud on napid. Samuti liigume kiiresti gaasi ja tulevikus ka taastuvallikatest toodetud vesiniku kooskõlastatud ja lõpuks ühise ostmise suunas, et rahuldada edaspidised energiavajadused alternatiivsete tarnetega. Selle gaasinõudluse vähendamise kava rakendamine loob tingimused Venemaalt pärit gaasiimpordi kiiremaks ja täielikuks lõpetamiseks kooskõlas kava „REpowerEU“ eesmärkidega ning suurendab ELi energiajulgeolekut ja -autonoomiat.

1.    Talveks valmistumine

Missugune on praegune olukord? 

Gaasinõudlus moodustab 24 % kogu energiatarbimisest mandri-Euroopas. Venemaa on juba aastaid olnud ELi peamine gaasitarnija. Eelmise aasta seisuga moodustas Venemaalt pärit gaas rohkem kui 40 % ELi gaasitarnetest ja kattis seega umbes 10 % ELi üldisest energiavajadusest. 

Venemaa gaasitarned ELi on alates eelmisest aastast oluliselt vähenenud, mis on märk sellest, et energiat püütakse tahtlikult kasutada poliitilise relvana. 2022. aasta juunis olid gaasivood Venemaalt ELi kokku alla 30 % aastate 2016–2021 keskmisest. EL on pidanud seisma silmitsi Venemaa mitme äkilise, põhjendamatu ja ühepoolse sammuga, mille eesmärk on olnud vähendada tarneid Euroopa klientidele või need lõpetada. See on häirinud majandustegevust ja kergitanud hindu. Venemaalt läbi Valgevene tuleva torujuhtmegaasi vood on peatunud ja Ukraina kaudu imporditava torujuhtmegaasi vood on pidevalt vähenenud. Samuti on peatunud tarned Balti riikidele, Poolale, Bulgaariale ja Soomele. Mitme riigi, sealhulgas Poola, Saksamaa, Austria, Taani, Slovakkia, Madalmaade ja Itaalia varustamine gaasiga on vähenenud. Alates 2022. aasta juuni keskpaigast on gaasivood Nord Stream 1 kaudu, mis on üks suurimaid ELi suunduvaid imporditeid, kahanenud 60 %.

(Joonis: Venemaalt pärit gaasitarned 2022. aastal võrreldes eelmiste aastatega) 

Sellised järjestikused tarnete vähendamised on toonud kaasa ajalooliselt kõrged ja kõikuvad energiahinnad, mis hoogustavad inflatsiooni ja suurendavad majanduslanguse riski Euroopas, ning märkimisväärse negatiivse mõju tööhõivele ja jaotusliku mõju. Selle tõttu suureneb tõenäoliselt energiaostuvõimetus ning ebavõrdsus liikmesriikide ja piirkondade vahel võib süveneda.

Ei ole põhjust arvata, et selline käitumine, mis tekitab tarnetega seoses ebakindlust ja seeläbi hinnatõuse, peaks muutuma. Pigem osutavad mitmed märgid sellele, et gaasivarustuse väljavaade tõenäoliselt halveneb.

Sellist riski ette nähes on EL juba alustanud ettevalmistusi olukorraks, kus Venemaa gaasitarned võivad igal hetkel pikaks ajaks ja võimalik et täielikult katkeda. Alternatiivsete gaasitarnete tagamine ning maagaasi asendamine võimaluse korral puhta energiaga ja vajaduse korral muude energiaallikatega on liikmesriikide poolt heaks kiidetud kava „REPowerEU“ ja eelkõige ELi energiaplatvormi olulised elemendid.

Solidaarsus kui liidu aluspõhimõte peab olema ELi valmisoleku keskmes. Lisaks on liikmesriigid kõik omavahel seotud ühtse turu kaudu, mis soodustab majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomist ja investeeringuid. Et selline solidaarsus toimiks, peaksid kõik osalised püüdma võtta kõik nende käsutuses olevad meetmed, et vältida Venemaa gaasitarnete võimaliku täieliku katkemise tagajärgi.

Sellise vastastikuse sõltuvuse tõttu avaldaks täielik kriis kas otseselt või kaudselt märkimisväärset negatiivset mõju igas liikmesriigis. Kuigi osa liikmesriike on Venemaa tarnete arvestatava vähenemise või täieliku katkemise otsese mõju suhtes rohkem haavatavad, tekiks teiste riikide majandusele tõsine doominoefekt, kui jätaksime selle mõjuga toimetulemise ainult mõjutatud riikide hooleks. Kiire majanduslangus mis tahes liikmesriigis avaldaks otsest negatiivset majanduslikku mõju tema naabritele ja teistele ekspordipartneritele. Seetõttu on vaja võtta viivitamata meetmeid, et ennetada edasisi häireid ja tugevdada ELi vastupanuvõimet.

Käesolevas teatises, sealhulgas lisas esitatud Euroopa gaasinõudluse vähendamise kavas keskendutakse vajalikele nõudluse poole meetmetele, tuginedes selleks kavale „REPowerEU“ ja ELi energiasäästukavale. Need nõudluse vähendamise meetmed täiendavad tööd, mida tehakse praegu alternatiivsete tarnete tagamiseks, nagu on visandatud ELi energiaalase välistegevuse strateegias, ja kiirendavad üleminekut puhtale energiale. Liikmesriigid peaksid võtma kõnealuseid meetmeid viivitamata ja omavahel tihedalt koordineerides, et oluliselt vähendada pakkumise ja nõudluse ülemäärase tasakaalustamatuse riske järgmisel talvel ja pärast seda. Selliselt tegutsedes saab märkimisväärselt vähendada gaasipuudusega seotud riske, sealhulgas ELi tarneahelate, töökohtade ja majanduskasvu, üldise konkurentsivõime ja Euroopa majanduse jaoks kriitilise tähtsusega tööstusharudes.

Teatisega koos esitatud määruse ettepanekut, millega nähakse ette nõudluse vähendamise raamistik, kirjeldatakse üksikasjalikumalt teatise 3. jaos.

Tugev ja usaldusväärne ELi koordineeritud tegevus tagab suurema kindluse ebastabiilses turuolukorras, suurendab ELi vastupanuvõimet ja piirab pakkumisest tulenevat mõju hindadele. See aitab talve eel täita rohkem gaasihoidlaid, kui võimsused on selleks olemas. Liikmesriikide ühepoolsed meetmed ei oleks optimaalsed nii ELi kui terviku ja seega ka iga üksiku liikmesriigi jaoks. ELi koordineeritud meetmetega saab aidata säilitada toimivaid tööstuse tarneahelaid ja ühtse turu terviklikkust suurte tarnešokkide korral.

 

Millised vahendid on juba ELi käsutuses ja milliseid meetmeid on võetud enne praegust kriisi? 

Esiteks on ELil tugev raamistik, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 %. Üleminek puhtale energiale ja varustuskindlus käivad käsikäes. Kaotades järk-järgult sõltuvuse fossiilkütustest ja vähendades energiatõhususe suurendamise kaudu ELi üldist energiatarbimist, aitavad Euroopa roheline kokkulepe ja pakett „Eesmärk 55“ tugevdada ELi varustuskindlust.

Teiseks on EL töötanud välja õigusraamistiku, et lahendada teatavaid varustuskindlusega seotud olukordi, tuginedes varasematest energiakriisidest saadud õppetundidele ja meetmetele, mis võeti pärast Krimmi ja Sevastopoli annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal. 

Gaasivarustuskindluse määruse 1 kohaselt peavad liikmesriikidel olema riiklikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis põhinevad ühistel riskihindamistel, mille on teinud tarneteede alusel moodustatud piirkondlikud rühmad. Määratletud on kolm riiklikku kriisitaset: varajane hoiatamine, häireolukord ja hädaolukord. Meetmed, mida liikmesriigid võivad igal nimetatud tasemel võtta, on kindlaks määratud gaasivarustuskindlust käsitlevates riiklikes hädaolukorra lahendamise kavades. Üldine põhimõte on, et gaasivoo piiramist, tarbimise normeerimist ja nõudluse piiramist kasutatakse viimase abinõuna, kui kõik muud võimalused, näiteks üleminek muudele kütuseliikidele, on ammendatud.   

Komisjon võib ühe või mitme liikmesriigi taotluse korral kuulutada välja liidu hädaolukorra või konkreetselt mõjutatud geograafilises piirkonnas piirkondliku hädaolukorra. Sel juhul koordineerib komisjon asjaomaste liikmesriikide meetmeid ja võib sekkuda, kui võetakse selliseid meetmeid, mis võivad põhjendamatult piirata gaasivoogu teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, näiteks nendesse, mis on energiaühenduse liikmed. See aitab tagada gaasivoogude jõudmise hädaolukorras kõige enam mõjutatud riikidesse ja tarbijatele.

Gaasivarustuskindluse määrus sisaldab ka solidaarsusmehhanismi, mis tagab tarned kaitstud tarbijatele, kes on määratletud kui kodumajapidamised, kaugkütte pakkujad, kes ei saa üle minna muudele kütuseliikidele, ja teatavate esmaste sotsiaalteenuste, nagu tervishoiuteenuste osutajad. Tõsises hädaolukorras, kus kaitstud tarbijate varustamist ei ole liikmesriigis enam võimalik tagada, on otse ühendatud liikmesriigid kohustatud tegutsema solidaarselt ja tarnima gaasi sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, isegi kui see tähendab nende kaitsmata tarbijate nõudluse piiramist. Selleks on tehnilist, õiguslikku ja finantskorda käsitlevates kahepoolsetes kokkulepetes, mille liikmesriigid peavad eelnevalt sõlmima, ette nähtud kiire ja õiglane hüvitis.

Komisjoni juhitav Euroopa gaasikoordineerimisrühm, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, asjaomased Euroopa ühendused ja energiaühenduse sekretariaat, jälgib tähelepanelikult ELi varustuskindlust ja koordineerib vajaduse korral meetmeid. Rühmal on alates Ukraina-vastase sõja algusest olnud oluline roll varustuskindlusega seotud olukorra juhtimisel. Eelkõige on ta vahetanud teavet ja aidanud koordineerida liikmesriikide tegevust varajaste hoiatuste andmisel ja häireolukordade väljakuulutamisel 2 . 

Eespool kirjeldatud raamistik ei ole praeguse kriisi jaoks siiski täielikult sobiv, kuna selle fookus on pigem lühiajalistel häiretel, mis on seotud taristu teatavate osade või lühiajaliste äärmuslike ilmastikuoludega, mitte pikemaajalistel tarnehäiretel, mille on põhjustanud oluline tarnija ja mis mõjutavad samal ajal mitut tarneteed. Seepärast tuleb seda juhtimisraamistikku kohandada ning see kajastab selgelt ka Euroopa ja liikmesriikide tööstusvaldkonna ministeeriumide vaatenurka.

Kolmandaks on EL järjest enam arendanud välja võrkudevahelisi ühendusi ja energia siseturgu, mis võimaldaks suunata gaasi ja elektrit sinna, kus seda vajatakse. See aktiivne poliitika on aidanud mitmekesistada gaasitarneid ja – mitte vähem oluliselt – gaasitarneteid tänu investeeringutele piiriülesesse gaasitaristusse, vastassuunavoo projektidesse, nagu vastassuunavoo võimalikkus Jamali torujuhtmes Saksamaa ja Poola vahel, ning veeldatud maagaasi terminalidesse Läänemere, Kesk-Ida-Euroopa ja Kagu-Euroopa piirkonnas. Paljud üleeuroopalise energiavõrguga seotud ühishuviprojektid on saanud ELi rahalist toetust Euroopa ühendamise rahastu ja ühtekuuluvuspoliitika kaudu.

Eespool kirjeldatud arengusuunad on märkimisväärselt parandanud või parandavad ELi varustuskindlust, kuna need võimaldavad mitmekesistada tarnijaid ja tarneteid. Kõik liikmesriigid, sealhulgas ajalooliselt kõige enam haavatavamad riigid, nagu Bulgaaria ja Soome, on lõpetanud sõltuvuse ainsaks tarneallikaks olevast Venemaa gaasiimpordist.

Mida on EL teinud varustuskindluse tagamiseks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse?

 

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on EL kehtestanud kava „REPowerEU“, mille eesmärk on lõpetada võimalikult kiiresti ELi sõltuvus Venemaa fossiilkütustest. Selle saavutamiseks on kavas „REPowerEU“ esitatud energiatarnijate mitmekesistamise, energiasäästu ja energiatõhususega seotud meetmed ning tehtud ettepanek kiirendada puhta energia kasutuselevõttu, et asendada fossiilkütused kodudes, tööstuses ja elektritootmises, eelkõige minnes üle taastuvallikatest toodetud elektrile ja vesinikule. Peale selle on liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel 4 head võimalused edendada kohalikele oludele vastavaid energiasäästumeetmeid. 

EL on kava „REPowerEU“ alusel võtnud meetmeid varustuskindluse ja vastupanuvõime suurendamiseks, keskendudes nii pakkumise kui ka nõudluse poolele. Need meetmed on järgmised. 

·2022. aasta märtsis esitati ettepanek uue ELi õigusakti kohta, et tagada ELi maa-aluste gaasihoidlate täitmine eelseisvaks talveks. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid õigusakti mais vastu ja see jõustus 1. juulil 5 . Gaasi hoiustamise tase oli viimasel talvel murettekitavalt madal – 10 protsendipunkti madalam kui 2016.–2018. aastal –, kuid vaatamata Venemaa impordi vähenemisele ja kõrgetele hindadele, mis vähendavad hoiustamise stiimulit, vastavad gaasi hoiustamise tasemed taas ajaloolisele keskmisele, olles praegu üle 64 %, mis võrdub 46 tarbimispäevaga talveperioodil.

·2022. aasta esimesel poolel vaatas komisjon põhjalikult läbi kõik riiklikud gaasivarustuskindlusega seotud hädaolukorra lahendamise kavad, mis võimaldas liikmesriikidel parandada oma valmisolekut võimalikeks ulatuslikeks häireteks. Komisjon on tihedas koostöös liikmesriikide, Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSOE) seiranud ka põhjalikult varustuskindlusega seotud olukorda ja hinnanud riske nii gaasi- kui ka elektriturul. 

·Komisjon on loonud ELi energiaplatvormi, mille eesmärk on koondada energianõudlust piirkondlikul tasandil ja hõlbustada vabatahtlikke ühisoste, et tagada taristu parim kasutus, nii et gaas jõuaks sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse. Platvormi kasutatakse ka selleks, et pöörduda rahvusvaheliste tarnepartnerite poole, nagu USA, 6 Norra, Aserbaidžaan, Katar, Egiptus, Iisrael, Alžeeria ja paljud teised. Partneritega suheldakse kooskõlas ELi energiaalase välistegevuse strateegiaga 7 . Eeskätt tänu nendele meetmetele on ELi alates aasta algusest jõudnud enneolematus koguses veeldatud maagaasi tarneid ning saadud on ka täiendavat torujuhtmegaasi, et korvata Venemaa gaasiimpordi vähenemist – vt tekstikast allpool.

·Komisjon on loonud ELi energiaplatvormi raames viis liikmesriikide piirkondlikku rühma, et asendada Venemaa gaasitarned ja parandada varustuskindlust igas piirkonnas, näiteks töötades välja tegevuskavad kiire rakendamise tagamiseks, nagu on tehtud väga edukalt Kagu-Euroopa piirkondlikus rühmas. Need rühmad täiendavad tööd, mida teevad olemasolevad piirkondlikud kõrgetasemelised töörühmad (näiteks Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm), mis keskenduvad peamiste võrkudevaheliste ühenduste ja taastuvenergiaprojektide ning oluliste energiaturu reformide kiirendamisele.

·Komisjon on teinud koostööd tööstusharu ekspertidega, et teha kindlaks kütuseliikide vahetamise ja nõudluse vabatahtliku vähendamise võimalused ning hinnata mõju, mida võib avaldada tööstustarbijate gaasinõudluse vähendamiseks kooskõlastamata meetmete võtmine.

Meetmed, mida on võetud alates veebruarist, sealhulgas need, mille eesmärk on tugevdada ELi varustuskindluse raamistikku, on suunatud sellele, et järk-järgult Venemaa gaasist võimalikult kiiresti täielikult loobuda.  

Hiljutised häired Venemaalt pärit gaasitarnetes osutavad siiski suurele riskile, et vene gaasi tarned võidakse täielikult ja ühepoolselt järsult peatada juba sel aastal. EL peab selle stsenaariumi jaoks valmis olema ja võtma täiendavaid meetmeid, mis vastavad sellega kaasnevatele probleemidele. Vähendades praegu gaasitarbimist korrapärasel viisil, vähendame ühiskonna jaoks kulusid tulevikus. Energiaplatvormi raames ühisostudeks ettevalmistuste tegemine on vajalik täiendus selleks, et parandada nii nõudluse kui ka pakkumise koordineerimist, ning komisjon kiirendab aasta lõpuni oma tööd seoses platvormi rakendamisega. Gaasi ühine ostmine saaks anda ka näiteks väiksematele gaasiettevõtjatele suurema rolli ja võimaldaks parandada ELi kui maailma suurima maagaasiimportija ostujõudu, sealhulgas piirkondlikul tasandil, tugevdades seeläbi ELi energiaalast vastupanuvõimet ja pikaajalist energiajulgeolekut.

Mida võib oodata?

Vaatamata hoidlate täitmisel seni tehtud jõudsatele edusammudele näitavad komisjoni ja ENTSOGi simulatsioonid, et juhul kui tarned katkevad täielikult alates juulist kuni 2023. aasta talveni, siis uues ELi hoiustamise määruses novembriks seatud 80 % eesmärki ei saavutata. Simulatsioonide kohaselt võib hoiustamise tase olla sellisel juhul küttehooaja alguses vaid 65–71 %.

Kiire ja sihikindel tegutsemine on nüüd ülioluline. Juhul kui sisukaid kütuse asendamise ja nõudluse vähendamise meetmeid lähinädalatel ei võeta, avaldaks ulatuslik gaasitarnehäire 2022.–2023. aasta talvel märkimisväärset mõju Euroopa majandusele ja tööturule ning mõjutaks otseselt või kaudselt kõiki liikmesriike 8 .

Praegu tegutsemine vähendaks ootamatu tarnehäirega kaasnevat kulu.

Oluliselt vähem kulukas oleks maksimeerida kütuse asendamise potentsiaali ning hakata vähendama maagaasi nõudlust praegu ja mõõdukalt, mida saame teha tänu pikemale reageerimisajale, kui olla sunnitud piirama nõudlust järsult ja märkimisväärselt tarbimise tipphooajal (st talvel) ning ilma korraliku ettevalmistuseta. Nõudluse vähenemist eeldades saaksid võrguettevõtjad optimeerida võrgu võimsust, transportida õigeaegselt rohkem gaasi läänest itta ja täita rohkem hoidlaid seal, kus võimsused on olemas, tehes selliselt ettevalmistusi järgmiseks ja 2023.–2024. aasta talveks. Selline nõudluse oodatud ja hajutatud vähendamine kõrvaldaks võimaliku talvise puudujäägi või kahandaks seda rohkem kui poole võrra. Praegu nõudluse vähendamise eeldamine annaks stiimuli nendele tööstusharudele, kus on võimalik gaasi tarbimist vähendada, näiteks minnes üle taastuvkütustele või igal juhul võimaluse korral kütustele, mis tekitavad võimalikult vähe heitkoguseid, pidades seejuures silmas energiatõhususe eesmärki ja vältides pikaajalist seotuse efekti.

Mis puudutab võimaliku suure tarnehäire üldist makromajanduslikku mõju, siis ELi solidaarne koordineeritud reageerimine enne talve piiraks negatiivset mõju SKP-le ja töökohtadele. 

Tuginedes ENTSOGi stsenaariumides kindlaks tehtud vajadustele ja võttes varakult nõudluse vähendamise meetmeid, võib Venemaalt pärit gaasitarnete häire vähendada ELi kui terviku SKPd keskmiselt külma talve korral keskmiselt vähemalt 0,4 % ja külma talve stsenaariumi puhul kuni 0,6 %. 

Kui aga meetmete võtmisega oodatakse kuni täieliku tarnekatkestuseni, suureneb see mõju vähemalt kolmandiku võrra, osaliselt seetõttu, et jäeti kasutamata koordineerimise ja lihtsama kohandamise võimalus, mis suurendab seda mõju veelgi. Keskmiselt külma talve korral oleks meetmete võtmisega ootamise mõju 0,6–1 % SKPst.

Kui tuleb külm talv, siis see mõju suureneb. Külma talve korral mitmekordistuks meetmete edasilükkamise kulu ELi jaoks märkimisväärselt, kusjuures mõju SKP-le oleks keskmiselt 0,9–1,5 % ning eelkõige avalduks see kõige enam mõjutatud liikmesriikides.

Gaasi pakkumise ja nõudluse lõhe vältimiseks lähikuudel soovitatakse ajavahemikul 1. augustist kuni 31. märtsini 2023 vähendada gaasinõudlust 15 % 9 .

2.    Kava vähendada gaasinõudlust, kaitstes seejuures kriitilise tähtsusega tarbijaid

Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava

Eespool osutatud 15 %-list nõudluse vähendamist on võimalik saavutada, kui tegutseda kohe, rakendada energiasäästukava 10 ja võtta täiendavaid gaasi säästmise meetmeid kaitsmata sektorites, kasutades häid tavasid ja aruka prioriseerimise kriteeriume, mis on kindlaks määratud teatisele lisatud Euroopa gaasinõudluse vähendamise kavas. Kavas esitatakse nõudluse koordineeritud vähendamise põhimõtted ja kriteeriumid, mille eesmärk on kaitsta gaasitarneid kodumajapidamistele ja olulistele kasutajatele, nagu haiglad, aga ka oluliste toodete ja teenuste pakkumist majanduse käigushoidmiseks, ELi tarneahelate jaoks otsustava tähtsusega tööstusharudele ja konkurentsivõime säilitamiseks. Selles tuginetakse kehtivatele riiklikele hädaolukorra lahendamise kavadele, kasutusel olevatele parimatele tavadele ja tööstuse esindajatega korraldatud konsultatsioonidele.

Nõudluse juhtimisel tuleks keskenduda kõigepealt nendele sektoritele, kus gaasi asendamise võimalused on paremad, ning jagada paremini koormust kogu majanduses, kaitstes samal ajal SKPd ja tööhõivet. Nii saame vähendada tootmisahela järgmiste etappide sektorites kitsaskohtade tekkimise ja inflatsioonisurve riske ning maandada tulemuslikumalt muid riske (nt karm talv).

Kava peamised põhimõtted on asendamine, solidaarsus ja säästmine

Asendamine: gaasinõudluse koordineeritud vähendamine asendusvõimaluste toetamise kaudu

Kõik liikmesriikide jõupingutused elektritootmis-, tööstus- ja kodumajapidamiste sektoris peaksid kõigepealt keskenduma asendusvõimalustele, mille abil saaks loobuda maagaasi kasutamisest, pidades samas alati meeles kompromisse, mida selliste valikute tõttu võib olla vaja teha, näiteks kui energiaallikana võetakse kasvõi ajutiselt (uuesti) kasutusele kivisüsi. Prioriteet on minna õigel ajal ja kulutõhusal viisil üle puhastele energiaallikatele, kui see on tehniliselt teostatav. Energiaallikate jätkuvaks mitmekesistamiseks tuleks samuti kiirendada rangelt vajalike veeldatud maagaasi terminalide või muude gaasitaristute, eelkõige ühenduste väljaehitamist, millele lisanduvad ELi jõupingutused veeldatud maagaasi tarnete mitmekesistamiseks ELi energiaplatvormi raames.

Kui muud puhtamad lahendused ei ole võimalikud, tuleb maagaasi asemel ajutiselt kasutusele võtta ka rohkem CO2 heidet tekitavad energiaallikad, nagu diislikütus või kivisüsi, kuid sellega peavad kaasnema vajalikud keskkonnakaitseklauslid. Seega võib ELi ja liikmesriikide tasandil toetada ajaliselt piiratud üleminekut muudele kütuseliikidele.  

Solidaarsus: Venemaa gaasitarnete täieliku katkemise riskide ettenägemine ja leevendamine 

Gaasitarnešokid mõjutavad liikmesriike ja piirkondi erinevalt. Selliste tagajärgedega tegelemiseks peab EL tegutsema täielikult solidaarselt nii liikmesriikide kui ka maagaasi erinevate kasutajate tasandil. Kuigi tarnešokid mõjutavad liikmesriike erinevalt, vähendavad ühised jõupingutused kõige enam mõjutatud liikmesriikidele avalduvat mõju ning ühismeetmetest saavad omakorda kasu kõik liikmesriigid. Seetõttu jääb komisjon ühtse turu kaitsmisel valvsaks, eelkõige selleks, et vältida liikmesriikidevahelise kaubanduse võimalikku piiramist, ning teeb tööd selle nimel, et tagada tarned eriti olulistes majandussektorites ja elutähtsate sotsiaalteenuste osutajatele. Kui saabub olukord, kus tuleb kavandada piiravaid meetmeid, tuleks seda teha liikmesriikide vahel sidusalt ja koordineeritult ning võttes asjakohaselt arvesse vajadust leevendada tööhõivele ja sissetulekutele avalduvat mõju.

Et selline solidaarsus toimiks, peavad kõik liikmesriigid ning kõik sotsiaal- ja majandusvaldkonnas osalejad tegema kõik endast oleneva, et teha ettevalmistusi ning asendada gaas või vähendada gaasinõudlust juba praegu, juhul kui see on teostatav. Koordineerimiseks on vaja luua asjakohane juhtimissüsteem, mis võib põhineda liikmesriikide energia- ja tööstusministeeriumide ressurssidel ning hõlmata kõigi tarbijarühmade ulatuslikku teavitamist ja kaasamist.

 
Säästmine: igaüks saab anda oma panuse

Hoonete kütmisel ja jahutamisel ning vee soojendamisel tuleks nõudlust täiendavalt vähendada. ELi ja riiklikud varustuskindluse eeskirjad võimaldavad hädaolukorras, kui elektrivarustuskindlus võib olla ohus, seada prioriteediks gaasitarned teatavatele kriitilise tähtsusega gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele ja teatavatele kaitstud tarbijate kategooriatele. Asjaolu, et gaasiga varustamine on tagatud kodumajapidamistele ja teatavatele kriitilise tähtsusega gaasiküttel töötavatele elektrijaamadele, ei tohiks siiski takistada avaliku sektori asutustel võtta täiendavaid meetmeid gaasitarbimise vähendamiseks kaitstud tarbijate poolt ja elektritootmissektoris ning edendada vabatahtlikku vähendamist. See on väga oluline, et vältida piirangute kehtestamist ühiskonna ja majanduse jaoks kriitilise tähtsusega tööstustarbijatele 11 .

Allpool esitatud joonisel on näidatud kõige uuemad hinnangud eri liiki meetmete potentsiaali kohta vähendada gaasinõudlust ning jõuda pakkumise ja nõudluse lõhe ületamise lähedale.

Hooned: kütte ja jahutuse vähendamine

Kava „REpowerEU“ alusel 18. mail esitatud energiasäästukavas 12 on juba kindlaks määratud mitu säästumeedet, mida saaks hoonete puhul rakendada, ning kava kohaselt on hinnanguliselt võimalik säästa 11 mld m³. Lihtsad muutused käitumisharjumustes, näiteks toatemperatuuri alandamine (kui see ei ole juba madal), duši all käimise aja lühendamine, seadmete väljalülitamine ooteseisundisse panemise asemel ning energiatõhusalt toidu valmistamine, külmutamine ja sügavkülmutamine, tulevad energiaarvetele igal juhul kasuks. Mida suurem on vabatahtlik nõudluse vähendamine, seda vähem on vaja kehtestada kohustuslikke piiranguid järeltööstussektorites. Väiksem gaasitarbimine tähendab loomulikult väiksemaid arveid.

Gaasi on võimalik säästa juba suvel, vähendades tarbimise tipptundidel jahutamiseks kasutatavat elektrit (ja seega otseselt gaasi tarbimist). Talvel (oktoober–märts) saab gaasi oluliselt säästa, kui minna kaugküttes üle alternatiivsetele soojusallikatele, kasutada kodumajapidamistes soojuspumpasid ja arukaid energiajuhtimissüsteeme ning viia ellu gaasi säästmise kampaaniaid, et näiteks vähendada ruumide temperatuuri 1° võrra (välja arvatud kodudes, mida ei suudeta juba praegu piisavalt kütta), või kasutada vähem sooja vett. Hästi kavandatud bonus-malus tariifisüsteemid võivad käitumisharjumuste muutmist ja täiendavat säästmist samuti soodustada. Gaasi säästmiseks võib ka nõuda üldkasutatavate hoonete, kontorite, ärihoonete ja avatud ruumide, nagu väliterrasside kütmise vähendamist, kui see nõue on tehniliselt teostatav ja selle täitmist saab tagada. On väga oluline, et avaliku sektori asutused näitaksid siinkohal eeskuju.

Elektri ja soojuse tootmine: mittekriitilise gaasikasutuse vähendamine

Elektri ja soojuse tootmises on suur potentsiaal säästa gaasi, kui vähendada elektritarbimist, vahetada elektri- ja soojusenergia allikaid ning importida elektrit. Komisjon on palunud ENTSOE-l hinnata võimaliku gaasipuuduse mõju elektritootmisele. Esimese hinnangu kohaselt on ainult pool elektrisektoris tarbitavast gaasist elektrivarustuskindluse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Praegu analüüsitakse täiendavalt elektrisektori valmisolekut talveks, mille puhul tuleks arvesse võtta tuumajaamade ja hüdroenergia (mis võib sel aastal olla rohkem piiratud) kättesaadavust. Esimene hinnang osutab siiski võimalusele säästa märkimisväärses koguses gaasi. Näiteks on ELis alates aasta algusest võetud kasutusele vähemalt 20 GW uut taastuvenergia võimsust. Elektri tootmises üleminek muudele kütuseliikidele võib järgmise kaheksa kuu jooksul säästa märkimisväärses koguses gaasi (vt joonis leheküljel 11) ja seda lisaks nõudluse poole paindlikkusele, mille eesmärk on vähendada nõudlust tarbimise tipptundidel.

Elektri ja soojuse tootmiseks kasutatavad energiaallikad on lõppkokkuvõttes iga liikmesriigi otsustada, kuid seejuures tuleb arvesse võtta ELi 2030. aasta kliimaeesmärki, pikaajalist kliimaneutraalsuse eesmärki, ELi puhta õhu poliitikat ning langetatud otsuste mõju teistele liikmesriikidele ja kollektiivsele varustuskindlusele. Pidades silmas praeguseid uusi olusid, sealhulgas varustuskindlusega seotud riske ja muude kütuste hindu üleilmsetel energiaturgudel, tuleks käimasolevas töös, mille eesmärk on parandada riikide valmisolekut ning vaadata läbi elektrijaamade tegevuse järkjärgulise alustamise ja lõpetamise plaanid, võtta arvesse Euroopa mõju. See on elektrisektoris ohuvalmidust käsitleva määruse 13 alusel esitatavate riiklike ohuvalmiduskavade (mida komisjon on läbi vaatamas) peamine aspekt.

Üleminek muudele kütuseliikidele, olgu need siis vähem või rohkem CO2 heidet tekitavad ja saastavad kui maagaas, toimuks tavaliselt automaatselt kõrgete gaasihindade tõttu. Ent gaasi asemel biomassi või diislikütuse kasutuselevõtmine eeldab siiski neid kütuseid kasutavatele käitistele piisavate koguste kättesaadavaks tegemist ning asjakohaseid meetmeid kõnealuste kütuste hoiustamiseks ja nende varustuskindluse jälgimiseks. Mõned liikmesriigid on tuumaelektrijaamade tegevuse järkjärgulise lõpetamise edasi lükanud. Teised on lubanud kivi- ja pruunsöel töötavatel elektrijaamadel uuesti või rohkem tootma hakata.

Liikmesriigid peaksid muudele kütuseliikidele üleminekul võtma arvesse Venemaalt söe ja nafta importimise keeldu, mis kehtestati ELi sanktsioonide viienda ja kuuenda paketi osana, sest see võib mõjutada seniste tarneallikate kättesaadavust. Nafta puhul on oluline olemasolevate kriisivarude optimaalne majandamine. Olemasolevad nafta kriisivarud on turvavõrguks, mida võib kasutada kooskõlas ELi õigusnormide ja riiklike erandolukorra plaanidega.

Üleminek muudele kütuseliikidele võib mõjutada ka õhusaastet (ning seeläbi inimeste tervist ja ökosüsteemide seisundit) ja vee tarbimist. Tööstusheidete direktiivi alusel on lubatud teha teatavatel tingimustel põletusseadmetele heite piirnormist erand, kui gaasiküttel töötav põletusseade peab kasutama gaasi asemel naftat, juhul kui energiavarustuse säilitamine on hädavajalik. Selle erandi võib teha nii kauaks, kui see on vajalik, tingimusel et erandist teavitatakse komisjoni. Euroopa Kohus on selgitanud, et juhul kui olemasolevat käitist muutvad ehitustööd või sekkumised puuduvad, ei kvalifitseeru see uut luba vajavaks projektiks keskkonnamõju hindamise direktiivi 14 tähenduses. Analoogia põhjal ei kvalifitseeruks projektiks elektrijaama üleminek muudele kütuseliikidele, kui sellega ei kaasne ehitustöid ega sekkumisi. Kooskõlas kavaga „REPowerEU“ on riigiabi ajutise kriisiraamistiku muudatuses osutatud võimalusele anda abi üleminekuks muudele kütuseliikidele ja prioriteedina puhta energia allikatele.  

Muudele kütuseliikidele ülemineku meetmed tuleks kavandada viisil, mis ei sea ohtu CO2 heite vähendamise keskpika perioodi eesmärke ja vajadust kiirendada üleminekut puhtale energiale ning mis minimeerib igasugust saaste suurenemist. Samuti ei tohiks see ohustada üldisi pikaajalisi söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kohustusi, mille liikmesriigid on võtnud. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada, et need meetmed ei tooks tulevikus kaasa sõltuvust CO2-mahukast tootmisest.  

EL teeb samuti koostööd Ukrainaga ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, et suurendada Ukraina ja ELi vahelist elektrikaubandust, eesmärgiga toetada Ukrainat ja pakkuda samas naaberliikmesriikidele vähem CO2 heidet tekitavat alternatiivi.

Tööstus: üleminek muudele kütuseliikidele, muud turupõhised meetmed ja aruka prioriseerimise kriteeriumid

Tööstus peab juba praegu toime tulema kõrgemate energiahindadega ning selle tagajärjel on ettevõtete sulgemise määrad mõnes tööstusharus kõrged. Kõrged gaasihinnad on osaliselt selle põhjus, et 2022. aasta esimesel poolel langes ELi gaasinõudlus varasemate aastatega võrreldes 5 %. See suundumus jätkub tõenäoliselt seni, kuni kõrge hinnatase püsib. Gaasi säästmise ja muudele kütuseliikidele ülemineku meetmeid on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesoleva teatise lisas.

Tööstussektoris tuleks järgmise sammuna võtta turupõhiseid meetmeid, et anda stiimul nõudluse vähendamiseks ning piirata kahju ühiskonnale ja majandusele. Gaasi kasutatakse lähteainena ja energiaallikana eri tööstusharudes, kus muudele kütuseliikidele üleminemise või tarbimise vähendamise tehniline potentsiaal ja kulud on sektorite lõikes väga erinevad. Turupõhised vahendid on hea viis, kuidas leida kõige paremad tarbimise vähendamise võimalused.

Komisjon toetab kindlalt häid tavasid, nagu riiklikud, piirkondlikud või ühised enampakkumised või hankemenetluste süsteemid, et anda tööstustarbijatele stiimul tarbimise vähendamiseks, võimaldades tööstusel teha gaasitarbimise vähendamise pakkumisi. See vähendaks praegust gaasi kogutarbimist, tänu millele vabaneb rohkem gaasi näiteks hoidlate täitmiseks. Neid enampakkumisi või hankeid võiks korraldada piiriüleselt, et maksimeerida nõudluse vähendamise võimalusi, eelkõige mitmes liikmesriigis tegutsevate suurte piiriüleste tarbijate puhul. Sellega seoses ja nagu on sätestatud ka riigiabi ajutises kriisiraamistikus, võimaldavad ELi riigiabieeskirjad liikmesriikidel pakkuda teatavatel tingimustel stiimuleid gaasinõudluse vabatahtlikuks vähendamiseks, näiteks soodustades üleminekut puhtamatele energiaallikatele 15 .

Komisjon uurib kiiresti tihedas koostöös liikmesriikidega ELi enampakkumiste ideed.

Muud sarnased turupõhised meetmed, mis on riiklikes hädaolukorra lahendamise kavades juba ette nähtud, hõlmavad tarnekatkestust lubavaid lepinguid – see on paindlikkusmeede, mille puhul antakse eelnevalt kindlaks määratud gaasikoguse vähendamise korral või tarnekatkestuse perioodiks eelnevalt kindlaks määratud hüvitist. 

Hädaolukorras, kui kõik turupõhised ja muud meetmed on ammendunud, võib liikmesriikidel olla vaja hakata kehtestama osalisi või täielikke piiranguid konkreetsete tarbijarühmade suhtes, kelle nad on oma hädaolukorra lahendamise kavas eelnevalt kindlaks määratud järjekorras kindlaks määranud. Sellise prioriseerimise viisid on liikmesriigiti erinevad ning nendes võidakse, aga ei pruugita arvestada laiema mõjuga ELi või maailma majanduse kriitilistele segmentidele. Koordineerimata otsustega kaasneb oluline ühtse turu killustumise oht, kuna riigi tasandil võetud otsusel võib olla ettekavatsematu mõju teistele ELi riikidele, nagu me nägime COVID-kriisi ajal. Koordineerimine on ühtse turu maksimaalse terviklikkuse säilitamisel määrava tähtsusega. Teatisele lisatud Euroopa gaasinõudluse vähendamise kavas antakse liikmesriikidele suuniseid oma prioriteetide järjestuse läbivaatamiseks ja parandamiseks ühiste põhimõtete ja kriteeriumide alusel, et kooskõlastada ja minimeerida sotsiaal-majanduslikku mõju laiemas ELi kontekstis ning säilitada samal ajal Euroopa solidaarsus.

Sihipäraste piirangute korral on äärmiselt oluline leevendada piirangute sotsiaal-majanduslikku mõju. Liikmesriigid peaksid neid suuniseid oma riiklike hädaolukorra lahendamise kavade ajakohastamisel selgelt arvesse võtma. Need hõlbustavad edaspidist koordineerimist, kui see vajalikuks osutub. Nagu on märgitud kava „REPowerEU“ juurde kuuluvas lühiajalist turusekkumist käsitlevas teatises, 16 võib gaasivarustuskindluse määruse kohases piirkondlikus või liidu hädaolukorras olla vaja ka kehtestada väljakuulutatud liidu hädaolukorra kestuseks reguleeritud gaasihind.

ELi majanduse ja ühiskonna toimimises strateegilist rolli täitvate tööstusharude jaoks võiks välja töötada uusi vahendeid, et julgustada neid asendama ja mitmekesistama energiaallikaid ning energiat rohkem säästma, sedavõrd kuivõrd turuhinna mehhanismid saavutavad oma potentsiaali ja turupõhised võimalused ammenduvad.

Solidaarsuse tugevam juhtimine ja koostöö toetamise mehhanismid

Praeguse olukorra tõttu on vaja mehhanismi, mis võimaldaks komisjonil ja liikmesriikidel oma koostööd veelgi tihendada, et käsitleda kriisi arenedes selle eri aspekte ja kaitsta siseturgu. Seda vajadust saab rahuldada olemasolev gaasikoordineerimisrühm, kohtudes regulaarselt ja vajaduse korral peadirektorite tasandil ning tööstusvaldkonna ministeeriumide esindajaid kaasates. Sellel rühmal on oluline roll, kuna ta jälgib nõudluse vähendamise mõju kriitilise tähtsusega sektoritele ja väärtusahelatele kogu ELis ning võimaldab vajalikku teabevahetust, kaasates vajaduse korral teisi asjaomaseid sidusrühmi, sotsiaalpartnereid ja poliitikafoorumeid.

Hädaolukorras aitaksid tulemuslikule ja kiirele solidaarsusele kaasa gaasivarustuskindluse määrusega ette nähtud kahepoolsed solidaarsuskokkulepped, milles on täpsustatud tehniline, õiguslik ja finantskord, mis võimaldab kriisi korral tarnida gaasi naaberriikide õiguslikult kaitstud tarbijatele. Kõik liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, peaksid kiiremas korras viima lõpule ettevalmistused vajalike solidaarsuskokkulepete sõlmimiseks. Kahepoolsetest solidaarsuskokkulepetest üksi ei pruugi siiski piisata. Koordineerimine ELi tasandil on endiselt hädavajalik.

3.    Ühine ELi vahend gaasinõudluse vähendamise koordineerimiseks

Nõudluse vajalik vähendamine saab järgmise talvega seotud riske leevendada ainult siis, kui see põhineb kõigi liikmesriikide kindlal pühendumusel saavutada ühine eesmärk. Lisaks, võttes arvesse gaasitarnekriisi enneolematut laadi ja piiriülest mõju, ei saa ükski liikmesriik ise piisavalt ega tulemuslikult maandada järskudest hinnatõusudest või suurtest tarnehäiretest tulenevat tõsiste majandusraskuste riski. Selleks et ELi ühised ettevalmistused talveks kannaksid täielikult vilja, peaksid need tuginema tugevale õigusraamistikule, mis tagab koordineeritud ja kiire tegutsemise. Praegune olukord õigustab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 122 sätestatud erakorraliste regulatiivsete volituste kasutamist.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku nõukogu määruse kohta, mis võimaldaks võtta meetmeid, et vähendada pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse riski Euroopa gaasiturul, muu hulgas vajaliku juhtimisraamistiku kaudu. Esimese sammuna on liikmesriikidel võimalus rakendada vajalikku vähendamist vabatahtlikkuse alusel. Juhul kui olukord halveneb ja osutub vajalikuks aktiveerida ELi häireolukord vastavalt hädaolukorra ettepanekus sätestatud raamistikule, rakendatakse siduvat gaasinõudluse vähendamise eesmärki. Iga liikmesriik määraks naaberriikidega konsulteerides kindlaks nõudluse vähendamise meetmed. Seega tehakse määruse eelnõus järgmist:

·palutakse kõigil liikmesriikidel teha kõik endast oleneva, et jätkata investeerimist Venemaa gaasi alternatiividesse ja saavutada mittesiduv eesmärk vähendada vähemalt järgmise kaheksa kuu jooksul oma nõudlust 15 %, võrreldes viimase viie aasta keskmise nõudlusega (2016–2021). See võimaldaks nimetatud ajavahemikul säästa Euroopas kokku 45 mld m3 gaasi. Nõudluse vähendamise meetmete kavandamisel tuleks lähtuda Euroopa gaasinõudluse vähendamise kavas esitatud suunistest;

·nõutakse, et liikmesriigid ajakohastaksid septembri lõpuks oma kehtivaid riiklikke hädaolukorra lahendamise kavasid, et määrata kindlaks konkreetsed nõudluse vähendamise meetmed, mida nad otsustavad võtta;

·esitatakse juhtimisraamistik, mille alusel on hõlpsam hinnata jõupingutusi, mida kõik liikmesriigid teevad Venemaa gaasi alternatiividesse investeerimisel ja gaasinõudluse vähendamisel ning võttes arvesse häireid, mida riigi tasandi meetmed võivad ELi tarneahelates põhjustada;

·võetakse kasutusele protsess, mis võimaldab järgmiste nädalate või kuude jooksul kuulutada mis tahes hetkel välja ELi häireolukorra, juhul kui pakkumise ja nõudluse tasakaal ja väljavaade halvenevad ning esinevad suure gaasipuuduse ja varustuskindluse märkimisväärse vähenemise riskid. Sellisel juhul võib komisjon aktiveerida siduva 15 % vähendamise kohustuse, et tagada ELis üldine vajalik nõudluse vähendamine, selleks et talv oleks kõigi jaoks turvalisem.

4.    Järeldused ja järgmised sammud

ELil on aeg riske ette näha ja parandada ennetavalt valmisolekut gaasi varustuskindluse tagamisel. See on signaal kõikidele avaliku sektori asutustele, tarbijatele, kodumajapidamistele, üldkasutatavate hoonete omanikele ja elektri tarnijatele, et nad peavad nüüdsest võtma gaasi säästmiseks erakorralisi ja kiireid meetmeid, et vähendada järgnevate kuude võimalike tarnehäirete tagajärgi ELi majandusele.

Valmistumine võimalikeks suurteks häireteks enne järgmist talve või järgmise talve jooksul on äärmiselt oluline ELi vastupanuvõime seisukohast ja selleks, et ELi vastus asetleidvatele geopoliitilistele sündmustele oleks tõsiseltvõetav. Need ettevalmistused saavad olla edukad ainult siis, kui oma panuse annavad ka kodanikud ja muud tarbijad, kes tuleb sel eesmärgil otsustusprotsessi kaasata.

Venemaalt tulevate gaasivoogude lühiajalisest täielikust katkemisest olenemata vähendavad praegusel hoidlate täitmise seisukohast olulisel ajal võetavad varajased ELi tasandi ühismeetmed vajadust nõudluse võimaliku ja valulikuma vähendamise järele hiljem talvel.

Kiirendades energiaallikate mitmekesistamist ning vähendades kooskõlastatud viisil ja tõsiseltvõetavalt nõudlust kõigis liikmesriikides, saab EL anda turule jõulise signaali, et Euroopa on edasisteks tarnehäireteks valmis. Ta on vastupidavam, võimeline paremini reageerima ettenägematutele muutustele ning saab aidata leevendada nende mõju hindadele ja majandusele.

EL peaks olema endas kindel, et ta suudab toime tulla suurte tarnehäirete tagajärgedega, ja suurendama oluliselt jõupingutusi, et lõpetada sõltuvus Venemaa gaasist. Teatisega koos esitatud nõukogu määruse ettepanek ja Euroopa talveks valmisoleku kava annavad liikmesriikidele ühise regulatiivse vahendi ja suunised, mille alusel vähendada kiiresti ja kulutõhusalt nõudlust tasemeni, mis võimaldab järgmise talve üle elada, ja valmistuda turvaliselt järgmisteks sammudeks. Eesmärk on tagada koordineeritud nõudlusepõhised meetmed ja kriteeriumid kogu ELis, tegutsedes solidaarsuse ja vastutuse vaimus, nagu nõudsid ELi juhid. Kiiremas korras tuleks kaaluda selliste parimate tavade kasutamist nagu tarbimise vähendamiseks kavandatud ühised enampakkumised ja kütmise vähendamine üldkasutatavates hoonetes.

Komisjon annab nõukogule korrapäraselt aru. Pidev poliitiline tegevus tagab ELi tasandil ennetava ja tulemusliku koordineerimise, mis vastab eesseisvatele raskustele.

Samal ajal on oluline kiirendada gaasivarustuskindluse määruse muudatuse vastuvõtmist, mille kohta tehti ettepanek 2021. aasta detsembris, ning gaasituru määruse muudatuse vastuvõtmist, mille tulemusena kehtestatakse liikmesriikidevahelised automaatsed ja ühtlustatud solidaarsusklauslid, et tagada tarned kaitstud tarbijatele isegi äärmuslikus kriisis. 

Selle plaaniga edasiliikumine ja selle viivitamatu rakendamine vähendab ebakindlust, piirab riskipreemiaid energiaturgudel, aitab kaasa gaasi hoiustamisele ja prioriseerib gaasitarbimist seal, kus seda kõige rohkem vajatakse. Lõppkokkuvõttes võimaldab see ELil ja selle liikmesriikidel tulla järgmise talve eel ja kogu talve jooksul paremini toime võimalike suurte gaasitarnehäiretega.

(1)

   Määrus (EL) 2017/1938.

(2)

   11 liikmesriiki on andud varajase hoiatuse ja üks liikmesriik – Saksamaa – on kuulutanud välja häireolukorra.

(3)

   Bulgaaria, Rumeenia, Ungari ja Austria gaasivõrkude ühendustoru.

(4)

   Määrus (EL) 2022/1032 gaasi hoiustamise kohta.

(5)

   2022. aasta märtsi lõpus leppisid EL ja USA ühisavalduses kokku, et 2022. aastal suurendatakse veeldatud maagaasi importi USAst ELi 15 mld m³ võrra. 2022. aasta esimesel poolel imporditi USAst 30 mld m³ veeldatud maagaasi, samas kui 2021. aasta jooksul imporditi kokku 22 mld m³. USA osakaal ELi veeldatud maagaasi impordis oli juunis ligikaudu 46 %.

(6)

   ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas (SWD(2022) 152).

(7)

   Mõju igas liikmesriigis sõltuks Venemaa gaasi impordi praegusest tasemest, võimalusest mitmekesistada energiaallikaid lühikese etteteatamisega, gaasi osakaalust energiaallikate jaotuses ja tööstuse struktuurist.

(8)

   Võrreldes ELi keskmise gaasinõudlusega aastatel 2017–2021. Selline ajavahemik valiti selleks, et võtta arvesse viimaste aastate erinevaid talvi.

(9)

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0240&from=EN

(10)

   Määruse 2017/1938 artikli 2 punkti 5 kohaselt on kaitstud tarbijad ka kaugkütte pakkujad ja teatavate esmaste sotsiaalteenuste, nagu tervishoiuteenuste osutajad ning teatud piirangutega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(11)

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0240&from=EN  

(12)

    EUR-Lex - 32019R0941 - ET - EUR-Lex (europa.eu)

(13)

C-275/09, C-121/11, C-411/17, C-254/19.

(14)

   Energiasäästu tuleks arvesse võtta ka eelarvepoliitikas, toetades energiatõhusust ja luues nõudluse vähendamise stiimuleid. Nõudluse suuremaks vähendamiseks peaksid liikmesriigid kohandama energia taskukohasuse poliitikat. Liikmesriigid peaksid kasutama käibemaksualast õigusraamistikku ja kehtestama päikesepaneelidele käibemaksu nullmäära, vähendama vähese heitega küttesüsteemide maksumäärasid, võtma muid energia hinnastamise meetmeid ning soodustama üleminekut soojuspumpadele ja tõhusamate seadmete ostmist. Maksusoodustusi võib täiendada väikese sissetulekuga kodumajapidamistele ja vähekaitstud mikroettevõtjatele mõeldud toetustega energiatõhususse investeeringute tegemiseks.

(15)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0236&from=ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2022

COM(2022) 360 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

„Säästame gaasi turvalise talve nimel“

Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava suunised

Sissejuhatus    

1.    Vabatahtlikud säästumeetmed ja head tavad    

a)    Meetmed üleminekuks muudele kütuseliikidele    

b)    Turupõhised meetmed    

Enampakkumiste või hankemenetluste süsteemid    

Vahetuslepingud suurtarbijate vahel    

Tarnekatkestust lubavad lepingud    

c)    Sääst kütte ja jahutuse valdkonnas    

Teadlikkuse suurendamise kampaaniad    

Sihtkohustus vähendada kütmist ja jahutamist    

2.    Kriitilise tähtsusega kaitsmata tarbijate tähtsuse järjekorda seadmise kriteeriumid    

a)    Kriteeriumid nõudluse vähendamiseks hädaolukorra eelses olukorras või hädaolukorras    

Ühiskondlik tähtsus    

Kriitiline tähtsus piiriülesele väärtusahelale    

Võimalik kahju käitistele    

Võimalused tarbimist asendada ja vähendada    

Majanduslikud aspektid    

b)    Piiriülene koostöö kriteeriumide rakendamise alal    

3.    Juhtimine ja kriisile reageerimise etapid    

Euroopa gaasinõudluse vähendamise kava suunised

Sissejuhatus

Selle ELi talveks valmisoleku kava eesmärk on toetada liikmesriike lähinädalatel ja -kuudel ning tugevdada siseturu vastupanuvõimet gaasivarustuskindluse hädaolukorras. See kava täiendab varasemaid jõupingutusi selleks, et suurendada liidu valmisolekut, nt rahvusvahelistele partneritele tehtud ettepanek tarneid suurendada ja muud kavas „REPowerEU“ väljakuulutatud meetmed. Nõudluse vähendamist tuleks nii palju kui võimalik ette näha ning kokkuhoid peaks keskenduma sektoritele ja tegevustele, mille puhul vähendamine on vähem kulukas. Kõik saavad gaasi säästa – isegi kaitstud tarbijad, nagu kodumajapidamised; hooned, mida käitavad avaliku ja erasektori üksused; tööstusharud, kus on võimalik minna üle muudele kütuseliikidele, ning olenevalt riigi olukorrast ka elektrisektor.

Kava põhineb liikmesriikidega ja maagaasi kasutavate tööstusharude esindajatega peetud konsultatsioonide tulemustel.

Esimeses peatükis tuuakse välja head tavad nii turupõhiste kui ka mitteturupõhiste nõudlusepoole meetmete jaoks, mida saab viivitamata võtta gaasikoguste vabastamiseks. Teises peatükis esitatakse suunised kriitilise tähtsusega majandussektorite ja tööstuskäitiste kindlaksmääramise kriteeriumide kohta. Kolmandas peatükis tehakse kokkuvõte kolmest etapist, millega EL reageerib suurte gaasitarnehäirete ohule Euroopa tasandil, järgides gaasivarustuskindlust käsitleva määruse kehtivaid sätteid ja kavandatavas määruses sätestatud uusi meetmeid.

1.    Vabatahtlikud säästumeetmed ja head tavad

Liikmesriikidel on võimalik võtta mitmesuguseid meetmeid, et vähendada gaasinõudlust kõigis sektorites. Enne kui piirata kaitsmata tarbijate, näiteks tööstuse tarbimist, peaksid liikmesriigid koos sidusrühmadega ammendama kõik asendusvõimalused, mittekohustuslikud säästukavad ja muude võimalike energiaallikate kasutusviisid. Kuni need jäävad majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt paremaks kui kohustuslikud nõudluse vähendamise võimalused, tuleks neid kasutada esmajärjekorras. Võimalusel tuleks eelistada kiiret ja otsustavat üleminekut taastuvatele energiaallikatele või puhtamatele, vähem CO2 heidet tekitavatele võimalustele. Et ennetada ja leevendada ühiskonna ja majanduse riske seoses võimaliku gaasipuudusega, võib olla vaja käivitada nii turupõhised kui ka mitteturupõhised meetmed, et gaasinõudlust veelgi vähendada.

a)Meetmed üleminekuks muudele kütuseliikidele

Liikmesriigid võivad nii tööstuses kui ka elektritootmises esmatähtsaks seada ja kiirendada muudele kütuseliikidele ülemineku meetmeid koos energiatõhususe meetmetega, et ennetavalt säästa gaasi ja tugevdada valmisolekut. Liikmesriikides on mitmeid võimalusi üleminekuks muudele kütuseliikidele:

·stimuleerida tööstuses ning elektri- ja soojusenergia tootmises võimet üle minna muudele kütuseliikidele (turuotsus), sealhulgas päikeseenergiale, säästvalt hangitud biomassile, jäätmetest ja jääkidest toodetud biometaanile ning muudele taastuvatele energiaallikatele;

·kasutada teatavates tööstuskäitistes maagaasi asemel hapnikku ja asendada gaasiga töötavad auruajamid elektriajamitega;

·suurendada energiat sisaldavate jääkide ja jäätmete kasutust tööstuses, et vähendada gaasi kasutust;

·kohaldada keerukamaid muudele kütuseliikidele ülemineku meetmeid, näiteks gaasielektrijaamades, minna üle gaasiõlile, sõltuvalt sellest, kuidas gaasiturgudel kättesaadavad mahud muutuvad;

·kohustada ettevõtjaid, kelle soojuselektrijaamadel on diislikütusel töötavad varugeneraatorid, võtma tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud oma tootmisüksuste katkematuks käitamiseks juhul, kui nad peavad minema üle diislikütusele.

Üleminek muudele kütuseliikidele on esmavalik, kuigi loomulikult võivad seda mõneti piirata kulud, tehniline teostatavus ja taskukohaste asenduskütuste kättesaadavus ning võimalikku tervise- ja keskkonnamõju tuleb hoolikalt hinnata. Tuleks vältida pikaajalist sõltuvust CO2-mahukast tootmisest ning üleminek muudele kütustele (välja arvatud taastuvkütused) peab tekitama võimalikult vähe heidet ja olema ajaliselt piiratud nii, et see suurendaks gaasi kättesaadavust järgmisel talveperioodil. Lisaks peavad liikmesriigid jälgima mõju hindadele ja muude kütuste nappust, mis tuleneb ulatuslikust üleminekust muudele kütustele.

Teises peatükis esitatud kriteeriumid, mille abil määratakse kindlaks olulised kaitsmata tarbijad ja tarneahelad, on keskse tähtsusega, et aidata liikmesriikidel otsustada toetusmehhanismide üle, eriti kuna üksnes turuhinna mehhanismid ei pruugi olla piisavad, et suunata sellist üleminekut muudele kütuseliikidele. Seepärast analüüsib komisjon iga juhtumi puhul riigiabikavasid, mis võimaldavad vajalikku, proportsionaalset ja asjakohast toetust, mille eesmärk on suurendada selliste tegevuste majanduslikku elujõulisust kriitilise tähtsusega sektorites. Pealegi võimaldatakse riigiabi ajutise kriisiraamistiku läbivaadatud versiooniga esmajärjekorras stiimuleid üleminekuks taastuvatele energiaallikatele ning toetatakse vältimatu vajaduse korral ka üleminekut muudele energiaallikatele. 

Üleminek muudele kütuseliikidele võib suurendada heitkoguseid, mis oleks mõnel juhul lubatud tööstusheidete direktiivi alusel. Sellise erandi erakorraline ja ajutine olemus nõuab pidevat seiret ja komisjoni teavitamist.

Mõnes liikmesriigis on laiendatud olemasolevate söeküttel töötavate elektrijaamade kasutust ja on ajutiselt peatatud nende käitamise õiguslikud piirangud. Neid meetmeid tuleks siiski alati pidada lühiajalisteks, ajutisteks ja tagasipööratavateks, et kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe õiglase ülemineku eesmärgiga mitte tekitada pikaajalist sõltuvust CO2-mahukast tootmisest, ning meetmed peaks olema kooskõlas ELi õigusraamistikuga. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile igast saasteainete heite eeskirjade leevendamisest, mida käsitatakse muudele kütustele ülemineku kavade osana. Selline leevendamine peaks olema viimane abinõu ja seda tuleks kaaluda alles pärast seda, kui kõik muud nõudluse juhtimise meetmed ja puhtamale kütusele ülemineku võimalused on ammendatud. Seejuures tuleks vähendada saasteainete heitkoguste suurenemise ulatust ja kestust. Komisjon teeb nende kriteeriumide alusel koostööd kõigi liikmesriikidega, kes selliseid teateid esitavad, ning jälgib, et rakendatakse riiklikke meetmeid, et tagada ELi saasteainete heite-eeskirjade täielik järgimine.

Mõned liikmesriigid on tuumaelektrijaamade sulgemise edasi lükanud.

Otsus võimaluse kohta tuumajaamade järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine edasi lükata, kui see on tehniliselt teostatav, on liikmesriikide poliitiline valik. Igal juhul rakendatakse ülimuslikena Euratomi asutamislepingu ohutusstandardeid ja kohaldatavat ELi õigusraamistikku.

Energiasektoris tuleks gaasitarbimise vähendamise meetmeid asjakohaselt hinnata riiklikes ohuvalmiduskavades, mis kehtestatakse elektrisektori ohuvalmiduse määruse alusel.

Üleminek muudele kütuseliikidele: ·edendada tööstuse üleminekut muudele kütuseliikidele; ·edendada võimaluse korral üleminekut muudele kütuseliikidele elektri- ja küttesektoris, seades esikohale ülemineku taastuvkütustele ja puhtamatele kütustele; ·õiglase ülemineku eesmärgid tuleb säilitada; ·lisada gaasipuuduse risk riiklikesse elektrisektori ohuvalmiduskavadesse.

b)Turupõhised meetmed

Enampakkumiste või hankemenetluste süsteemid

Üks soovitatav meede koosneb riiklikest või ühistest enampakkumiste või hankemenetluste süsteemidest, millega liikmesriigid ergutavad suurtarbijaid (enamasti tööstusharud) tarbimist vähendama. Need tööstusharud, kus on kõige paremad võimalused nõudlust vähendada, pakuksid, et nad teevad seda vabatahtlikult. Sõltuvalt süsteemi ülesehitusest võivad nad saada täiendava säästu eest rahalist hüvitist. Tööstustarbijad saavad ise otsustada, millal on nende jaoks mõistlik nõudlusest loobuda või seda ajutiselt vähendada, lähtudes oma individuaalsetest omadustest ja võttes arvesse mõju tööhõivele. Selline süsteem võib soodustada ka gaasisäästu ettevõtetes, mille töö kavatsetakse peatada, et teha hooldust või uuendusi.

Kui selline meede hõlmab riigiabi, ja nagu on täpsustatud riigiabi ajutise kriisiraamistiku muudatuses, võivad liikmesriigid praeguse kriisi kontekstis gaasinõudluse vabatahtlikku vähendamist stimuleerida ja komisjon seejärel hindab seda otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel 1 .

Komisjon ja liikmesriigid võiksid uurida ka ELi enampakkumiste või hankemenetluste ideed. Selline menetlus oleks kasulik suurtele piiriülestele tarbijatele, kellel on tootmisprotsessid mitmes liikmesriigis. Nõudlust vähendatakse seal, kus see on kokkuvõttes kõige vähem kulukas (mitte ainult konkreetses liikmesriigis kõige vähem kulukas), sealhulgas seoses võimaliku kahjuliku majandusliku mõjuga ja töökohtade kadumisega.

Vahetuslepingud suurtarbijate vahel

Teine võimalus tööstustarbijate jaoks on leppida eelnevalt kokku, et suure varustushäire korral viiakse oma tootmine lepingu alusel varustushäire piirkonnast varustushäirest vähem ohustatud piirkonda. Häireolukorra või ELi hädaolukorra kriisitasemel tagaks gaasipuudusest vähem mõjutatud piirkonnas asuv tootja toodangu tarne tootjale, kelle töö mõjutatud piirkonnas tuli gaasipuuduse tõttu peatada. Selline vahetus aitaks omakorda selles tootmiskohas ja gaasipuudusest mõjutatud piirkonnas ära hoida ootamatut kohustuslikku tarbimispiirangut.

Sellist ettevõtjatevahelist koostööd ei peeta põhimõtteliselt ELi konkurentsieeskirjade kohaselt probleemiks, kui see on i) kavandatud ja objektiivselt vajalik selleks, et tegeleda väljakuulutatud häire- või hädaolukorraga seotud gaasipuudusega ühel või mitmel Euroopa gaasiturul, ii) ajutist laadi (st seda koostööd tehakse ainult seni, kuni kestab häire- või hädaolukord) ja iii) piiratud sellega, mis on rangelt vajalik, et saavutada eesmärk kõrvaldada gaasipuudus, mis on seotud väljakuulutatud häire- või hädaolukorraga ühel või mitmel Euroopa gaasiturul 2 .

Tarnekatkestust lubavad lepingud

 
Võimaluse korral soodustatakse vabatahtliku turupõhise meetmena tarnekatkestust lubavate lepingute kasutamist gaasitarbimiseks, kuna see on oluline paindlikkuse allikas. Sellised meetmed on kehtestatud mitmes liikmesriigis varajase hoiatamise või häireolukorra tasemel (st hädaolukorra eelsel kriisitasemel). Tarnekatkestuse käivitamisega kaasneb eelnevalt kindlaks määratud rahaline hüvitis, mis vastab eelnevalt kindlaks määratud tarnemahu vähendamise tasemele või tarnekatkestuse perioodile. Kuigi need hüvitised ja mahud ei ole põhimõtteliselt kohandatud Venemaa gaasitarnete pikaajaliseks ja täielikuks katkemiseks, võivad tarnekatkestust lubavatest lepingutest tulenevad gaasinõudluse lühiajalised vähenemised kogu ELis avaldada märkimisväärset kumulatiivset mõju gaasi kokkuhoiule nt selleks, et gaasihoidlaid täita. Et suurendada kokkuhoidu juba tänavusel talvel, peaksid liikmesriigid julgustama selliste lepingutüüpide rohkemat kasutust niipea kui võimalik.

Elektrienergia nõudluse paindlikkus

Üldiselt võib tarbimiskaja elektriturul aidata vähendada gaasi tarbimist. Seda saab automatiseerida nõudlusega seotud arukate paindlikkustehnoloogiate ja -teenuste abil, mis vähendavad nõudlust ajast sõltuval viisil tipptundidel, kui elektrit toodetakse gaasist. See on fossiilkütustest saadava energia dünaamiline sääst, mis peaks täiendama energiatõhususe meetmetest või näiteks eelkirjeldatud pikaajalisest enampakkumisest tulenevat staatilist säästu. Selline tarbimiskaja võiks olla suunatud tööstuse, elu-, kontori- ja ärihoonete ning transpordisektori elektritarbimisele. Et kasutada tarbimiskaja võimalusi juba järgmisel talvel, peaksid liikmesriigid avama kõik turud paindlikele, nõudlusega seotud ressurssidele, et võimaldada nende osalust. Tööstusharu hinnangute kohaselt 3 võib elektrisüsteemi võimsuse paindlikkus, kui seda kasutatakse kõigil turgudel täielikult ära, vähendada Venemaa gaasi importi ELis 5 %.

Turupõhised meetmed, mille eesmärk on vähendada nõudlust ja valmistuda gaasinappuseks: ·enampakkumiste või hankemenetluste süsteemid; ·tarnekatkestust lubavad lepingud; ·vahetuslepingud tööstustarbijate vahel; ·elektrienergia nõudluse paindlikkus.

c)Sääst kütte ja jahutuse valdkonnas 

Teadlikkuse suurendamise kampaaniad

Kõik saavad säästa gaasi, isegi kaitstud tarbijad. Teabekampaaniad, mille eesmärk on teavitada tarbijaid sellest, et nad peaksid võimaluse korral hakkama säästma gaasi ja (sageli gaasil põhinevat) elektrit, võivad gaasitarbimist märkimisväärselt vähendada. See meede on sätestatud paljude liikmesriikide gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavades varajase hoiatamise etapis. Eesmärk on tõsta kõigi tarbijate, tööstusharude, ettevõtjate, ametiasutuste ja kodumajapidamiste teadlikkust, aga ka tuua konkreetseid ja toimivaid näiteid selle kohta, kuidas gaasitarbimist saab vähendada näiteks käitumise muutustega. Lisaks soovitatakse rakendada kampaaniameetmeid, millega julgustatakse kodanikke vähendama oma gaasitarbimist, näiteks vähendama küttehooajal ruumide või vee temperatuuri, sest see võib anda märkimisväärse gaasisäästu. Komisjon innustab kõiki liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, rakendama selliseid igal juhul kasulikke meetmeid ning toetama samal ajal kõige haavatavamaid ja energiaostuvõimetuid leibkondi, kes on mõnes riigis juba piiranud oma energiatarbimist alla mugava taseme.

Kava „REPowerEU“ raames on komisjon esitanud ELi energiasäästukava, 4 mis sisaldab ka mitmesuguseid lühiajalisi meetmeid, mida liikmesriigid saavad võtta, et stimuleerida kohest gaasisäästu andvaid tegevusi (näiteks vähendada kütmist, hooldada katlaid ja alandada vee temperatuuri). Samuti jätkab komisjon nende sõnumite levitamisel koostööd kohalike osalejatega, näiteks linnapeade paktiga kaasneva kampaaniaga „Energy Savings Sprint“ (energiasäästu kiirendi). Neid meetmeid saavad rakendada ka linnad, sealhulgas saja kliimaneutraalse linna missiooni kaudu.

On hädavajalik, et selliste meetmete rakendamist alustaksid kohe kõik liikmesriigid – isegi need, kes ei ole veel varajast hoiatust välja kuulutanud. Tegelikult on paljud liikmesriigid teatanud, et nad rakendavad teadlikkuse suurendamise meetmeid, aga ka kodumajapidamistele ja ettevõtetele mõeldud toetuskavasid, milles keskendutakse sellele, et renoveerida hooned, võtta kasutusele soojuspumbad ja minna üle muudele kütuseliikidele, samuti asendada olemasolevad seadmed tõhusamatega.

Eelistatakse, et liikmesriigid suunaksid oma hüvituspoliitika üha enam sissetulekumeetmetele, millega antakse energiatarbijatele mingis vormis rahalist hüvitist. Nende sihtrühm peaks olema haavatavad rühmad, kes tehakse kindlaks majandusliku olukorra kontrolli põhjal.

Sihtkohustus vähendada kütmist ja jahutamist

Häireolukorra tasemel võidakse riiklikes kavades esitatud meetmete osana kohustuslikult vähendada riigi kütte- ja jahutussektori tarbimist. Sellised meetmed, kui need on sihitud, ei seaks kahtluse alla põhimõtet, et kodumajapidamised, kaugkütte pakkujad ja teatavate esmatähtsate teenuste osutajad on kaitstud tarbijad ja nende varustatus on tagatud. Tõenäoliselt on kõrgemad hinnad juba osaliselt ajendanud tarbijaid oma gaasikasutust vähendama, kuid kohustusi võib olla vaja juhul, kui ainuüksi hindadest ei piisa, et kütet ja jahutust vähendada. Oluline on tagada õiglaselt jaotatud teenus ja esmatähtsad teenused kõigile tarbijatele, eelkõige energiavõrkudega ühendatud haavatavatele tarbijatele. Tõhus ja jõustatav viis on nõuda, et hoonetes, mis kuuluvad riigiasutustele või mida nad kasutavad või mida kasutatakse nende nimel, kaubanduskeskustes, kontorihoonetes ja avalikes ruumides köetaks ja jahutataks ruume ja vett vähem. Võiks kaaluda ja kohandada konkreetsete liikmesriikide oludele ka varasemaid edukaid kogemusi bonus-malus tarifitseerimissüsteemidega, 5 et ergutada kokkuhoidu.

Kütte ja jahutuse vähendamine: ·üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniad; ·tarbimise kohustuslik vähendamine ametiasutuste poolt kasutatavates hoonetes; ·bonus-malus tarifitseerimisskeemid; ·tarbimise vähendamine kaubanduskeskustes, kontorites ja avalikes ruumides; ·ametiasutuste kehtestatavad uued temperatuuri- ja/või tunnilävendid kütte ja/või kaugkütte puhul kodumajapidamistes, kus kasutatakse gaasikütet.

2.    Kriitilise tähtsusega kaitsmata tarbijate tähtsuse järjekorda seadmise kriteeriumid

Gaasivarustuskindlust käsitleva määruse aluspõhimõte on kaitsta konkreetseid tarbijarühmi, kellel ei ole vahendeid, et tagada oma varustatus tarnekriisi korral, ja kellel puuduvad toimivad alternatiivid sellise olukorraga toimetulekuks (kaitstud tarbijad). Need võivad olla kodumajapidamised, kodumajapidamisi kaugküttega varustavad kaugkütterajatised (ainult need, kellel puudub võimalus minna üle muudele kütuseliikidele), samuti valikuliselt ja kindlatel tingimustel esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja VKEd. Määrus võimaldab liikmesriikidel eelistada ka teatavaid kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamu teatavatele kaitstud tarbijate rühmadele.

Käesolevas kavas antakse liikmesriikidele suuniseid selle kohta, kuidas tõhusalt ja koordineeritult ning ühiste kriteeriumide ja põhimõtete alusel täiendada gaasivarustuskindlust käsitleva määruse sätteid kaitsmata tarbijarühmade jaoks, et säilitada siseturu terviklikkus ja tugevdada selle vastupanuvõimet. See peaks aitama liikmesriikidel kindlaks teha kõige kriitilisema tähtsusega tarbijad või käitised kaitsmata tarbijarühmades (peamiselt tööstuses) ja seada need tähtsuse järjekorda, nii et nende rühmade tarbimist piirataks viimasena enne kaitstud tarbijate oma. Prioriteetide seadmisel tuleks arvesse võtta nende kriitilist tähtsust ELi kui terviku jaoks ning ELi rahvusvaheliste kaubanduspartneritega ühendava tarneahela kriitilise tähtsusega lülisid. Samuti tuleks arvesse võtta nende majanduslikku tähtsust ja lisaväärtust tööhõive jaoks. Kui on ette nähtud rahalised hüvitised, aitab riigiabi kontroll tagada, et need meetmed on siseturuga kokkusobivad.

Komisjon soovitab liikmesriikidel lähtuda järgmistest suunistest, et ajakohastada nende riiklike gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavade prioriseerimiskord ja sellega seotud meetmed 2022. aasta septembri lõpuks. 

a)Kriteeriumid nõudluse vähendamiseks hädaolukorra eelses olukorras või hädaolukorras

Raskete tarnehäirete korral tuleks kaitsmata tarbijate tähtsuse järjekorda seadmisel kombineeritult arvesse võtta järgmisi kriteeriume:

Lisaks nendele neljale kriteeriumile peaksid liikmesriigid tasakaalustatuse kontrollimisel võtma arvesse ka majanduslikke kaalutlusi.

Ühiskondlik tähtsus

Esikohale soovitatakse seada ühiskonna seisukohast kriitilise tähtsusega või strateegilised tööstusharud, kui nende varustushäirel oleks kahjulik mõju tarneahelatele ning see mõjutab tervist, ohutust ja keskkonda, turvalisust, kaitsevõimet ja muid elutähtsaid sektoreid, nagu toidutootmine ja rafineerimistehased. Näiteks võib inimeste tervist ja keskkonda mõjutada jäätmete ja vee töötlemise häire ning nt keemiatehaste ohutuse kaitse. Kriitilise tähtsusega sotsiaalteenuseid mõjutavate konkreetsete toodete, käitiste ja väärtusahela elementide kindlaksmääramist tuleb hoolikalt kaaluda.

Kuigi iga liikmesriik võib soovida määratleda, mida sotsiaalselt kriitiline tähtsus nende riigi kontekstis tähendab, soovitab komisjon neil lisada oma riiklikku prioriseerimiskorda vähemalt mittetäieliku analüüsi tervisele, toidule, ohutusele ja keskkonnale, turvalisusele ja kaitsevõimele avalduva mõju kohta.

Näited sotsiaalselt kriitilise tähtsusega sektoritest ja tegevustest: ·tervishoid ja ravimid; ·toit; ·ohutus ja keskkond; ·turvalisus, kaitsevõime ja rafineerimistehased.

Kriitiline tähtsus piiriülesele väärtusahelale

Komisjon soovitab liikmesriikidel alati arvesse võtta mõju, mida ühe sektori majandustegevuse vähendamine avaldab kogu ELi või ülemaailmsele väärtusahelale. Seda, kuidas selliseid kaalutlusi saab kooskõlastada, käsitletakse käesoleva peatüki viimases osas.

Gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel keskenduvad liikmesriigid peamiselt võimalike gaasikatkestuste mõjule oma riigis. Võttes aga arvesse tööstuse lõimitust ja omavahelise ühendatuse taset kogu ühtsel turul, võivad häired konkreetsetes (tarneahelas eelnevates) sektorites, mida ühes liikmesriigis võidakse mitte pidada kriitilise tähtsusega sektoriteks, avaldada suurt mõju (tarneahelas järgnevatele) kriitilise tähtsusega sektoritele teistes liikmesriikides. Lisaks sisaldavad enamiku tööstusharude väärtusahelad osi, mis on üleeuroopalised või rahvusvahelised ning mis on olulised tööhõive ning elutähtsate ühiskondlike teenuste ja kaupade pakkumise seisukohast.

Oluliste või strateegiliste sektorite jaoks kriitilise tähtsusega väärtusahelad on näiteks meditsiiniseadmete tööstus ja ravimitööstus, (nt toidu- ja tervishoiusüsteeme varustavad) keemiatööstuse osad või (tervishoiu- ja kaitseotstarbelisi tooteid tootvad) tekstiilitööstuse osad.

Üks lähenemisviis, mida võib kasutada piiriülese mõju uurimiseks, on keskenduda pigem toote kui sektori tasandile ja määrata oluliste sektorite asemel kindlaks olulised tooted. Mõned näited on suurem osa klaasitootmisest, mida otseselt kasutavad toiduaine- ja farmaatsiatööstus (toidupakendid, viaalid ja süstlad), samuti taastuvenergia tootmine, keskkonnasäästlik tehnoloogia (fotoelektrilised seadmed, tuuleenergeetika) ja energiasäästurakendused. See nõuaks nende oluliste toodetega seotud väärtusahelate põhjalikku kaardistamist. Näiteks võib esmapilgul tunduda, et põhikemikaalide tootmine ei ole ühiskonna jaoks kõige kriitilisema tähtsusega sektor. Siiski kasutatakse selle tooteid laialdaselt teistes sektorites, mis tähendab, et selle (piiriülese) väärtusahela mõju on tõenäoliselt märkimisväärne. Teine näide on väga tugevalt gaasist sõltuv väetisetööstus, mis varustab ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega põllumajandussektorit kogu ELis, kuid kus tootmine on koondunud geograafiliselt piiratud alale. Seega ei ole ainult kohalike vajaduste rahuldamine ELi seisukohast piisav.

Veel üks tegur, mida tuleb arvesse võtta, on kriitilise tähtsusega väärtusahelas tegutsevate ettevõtete arv kogu ELis või kogu maailmas ning seega ka teiste ettevõtete sekkumisvõimalused või nende puudumine. Kui tootmisüksuse gaasinõudluse vähendamine tähendab, et kogu ELis või laiemalt ei saa toota mõnd olulist toodet, tuleks seda asjaolu arvesse võtta. Järgmises alapeatükis tehakse ettepanek meetodi kohta, millega aidatakse liikmesriikidel kindlaks teha oma sektorite piiriülene mõju.

Lisaks peaksid liikmesriigid uurima väärtusahelat ja seda, mil määral võib gaasikatkestus teatavas sektoris põhjustada mõnes väärtusahelas rohkem häireid kui teistes.

Piiriülese väärtusahela aspektid, mida tuleks arvesse võtta: ·tarneahela algusosa gaasitarbimise vähendamise ja väärtusahela lõimimise mõju tarneahela lõpuosale; ·ettevõtte turujõud; ·toodangupõhine lähenemisviis: teha kindlaks olulised tooted sektorite sees; ·piiriülene konsulteerimine.

 

Võimalik kahju käitistele

Liikmesriigid peaksid kaaluma püsivat mõju, mida gaasikatkestus võib avaldada, näiteks võib tekkida kahju tööstusseadmetele ning masinate remondiks võib kuluda aega ja raha. 

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sektoritele, mis peavad pidevalt töötama ja kus gaasivarustuse järsk katkestamine võib käitisi kahjustada (nt gaasitootmine, biomeditsiin ja muud meditsiinitööstuse osad, mõned masinaehituse osad, tekstiilitööstus (eelkõige viimistlusega tegelev allsektor), ravimitööstus, enamik keemilisi protsesse, väetise-, klaasi-, terase- ja alumiiniumitööstus, rafineerimistehased, lubjatootmine, keraamikasektor, jääkgaasi kasutus elektrimahukates sektorites, nagu alumiiniumi tootmine), mis omakorda võib pikaks ajaks kahjustada tootmist ja tööhõivet. Mitu tööstusharu nii energiamahukates kui ka muudes sektorites vajavad järjepidevaks tootmiseks teatavat minimaalset gaasikogust, sest kui tootmine peatatakse, siis ei saa seda kergesti, ilma oluliste viivituste, regulatiivse heakskiidu ja kuludeta taaskäivitada. Komisjon soovitab liikmesriikidel määrata see gaasitarbimise miinimumtase kriitilise tähtsusega tasemeks ja anda sellele vastav prioriteet – sõltuvalt ka sellest, kuidas neid tööstusharusid teiste kriteeriumide alusel hinnatakse.

Võimalik kahju käitistele ·kaaluda katkenud või vähenenud gaasivarustuse mõju tööstusseadmetele; ·erilist tähelepanu tuleks pöörata sektoritele, kus toimuvad pidevad protsessid.

Võimalused tarbimist asendada ja vähendada

Mitu liikmesriiki läheneb prioriseerimisele nii, et nad määravad kindlaks sotsiaalselt kriitilise tähtsusega tooted, tööstusharud või ettevõtted, hinnates samas nende tööstusharude või ettevõtete tehnilisi ja majanduslikke võimalusi tootmist edasi lükata või ajastada. Sellist hindamist võib teha nii ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega sektorites kui ka nendes sektorites, mis sellesse kategooriasse ei kuulu; see võimaldab omakorda prioriseerida tööstusharusid, mida ei peeta sellest seisukohast kriitiliseks.

Selle kriteeriumi alusel võib eristada tööstusharusid, kus saab tootmise edasi lükata või välja lülitada (nt tipptundidel), ja tööstusharusid, mis vajavad oma tegevuseks pidevat maagaasi voogu. Samuti võib olla võimalik keskenduda teatavatele sektoritele, kus tootmise saab ELi sees üle viia piirkondadesse, kus gaas on saadaval (vt eelmises peatükis nimetatud vahetuslepingud), võttes samal ajal arvesse vajadust tagada õiglased üleminekud piirkondlikul tasandil.

Euroopa tööstuse integreerimine ülemaailmsetesse väärtusahelatesse võib pakkuda ka asendusvõimalusi ja leevendada survet gaasikatkestuste korral. Mõnel juhul ei ole siiski võimalik teatavaid tooteid ja teenuseid ajutiselt importida (et gaasi tarbimise vältimiseks asendada nende tootmine Euroopas), sest suurima gaasivajadusega etapid võivad olla ka need, mis annavad lõpptoodetele kõige rohkem lisaväärtust. Lisaks on mõnes tööstusharus (nt farmaatsiatööstuses) vaja regulatiivset heakskiitu, et sisendid imporditutega asendada, ja seda on lühikese aja jooksul raske saavutada. Venemaale kehtestatud ülemaailmsete sanktsioonide rahvusvaheline ülekanduv mõju üleilmsetele tarneahelatele koos rahvusvaheliste tarnete praeguste kitsaskohtadega võib veelgi piirata alternatiivseid impordivõimalusi, suurendada survet hinnatõusuks või põhjustada pikki tarneviivitusi.

Võimalused minna üle muudele kütustele ja toodangut vähendada: ·tootmine edasi lükata või ümber korraldada; ·viia tootmine üle ELi piirkonda, kus gaas on paremini kättesaadav; ·asendusvõimalused üleilmsetes väärtusahelates.

Majanduslikud aspektid

Liikmesriikide tasandi andmete analüüsis rõhutati riikide tööstussüsteemide erinevusi. Eelkõige näitab riigisisene maagaasi tarbimise osakaal lõpptoodangus teatavate tööstusharude erinevat tähtsust riigis.

Pärast ühiskondliku kriitilise tähtsuse, piiriülestele väärtusahelatele avalduva mõju ja tehniliste piirangute, kahju tekkimise riski või asendusvõimaluste uurimist võiks ülejäänud tööstusharude prioriseerimisel arvesse võtta eri sektorite majanduslikku tähtsust. Võimalikud näitajad, mida arvesse võtta, hõlmavad lisaväärtust (nii absoluutarvu kui ka selle suhet gaasitarbimisse), maagaasi kasutamise tasemega seotud tööhõivet ja konkreetse sektori tähtsust väärtusahelas. Kuid muidugi võivad teatavad sektorid, milles lisaväärtus on nende gaasitarbimisega võrreldes väike, anda olulisi sisendeid teistele sektoritele tootmisahela järgmises etapis.

Seetõttu on oluline kaaluda konkreetse tööstusharu integreerimist asukohaklastrite alusel, sest need on kütte ja vahetoodete kaudu tihedalt seotud mitme tootmisprotsessiga.

Tööstusharud on muudele kütustele üleminekul erineval määral paindlikud. Näiteks kasutab enamik tsemenditehaseid kivisütt või jäätmeid ning ainult vähesed neist kasutavad gaasi. See tähendab, et kui tsemendisektoris loobutaks täielikult gaasi kasutamisest, ei mõjutaks see suuremat osa tsemendisektorist. Kombineerides gaasimahukuse kaalutlused paindlikkuse kaalutlustega, on igas liikmesriigis võimalik kindlaks määrata sektorid, mille gaasitarbimist piirata on kõige vähem kulukas (enne kui on arvesse võetud väärtusahelas eelneva ja järgneva etapi vahelist mõju ja sektorite strateegilist tähtsust).

Komisjoni analüüs – gaasimahukus võrreldes majandusliku rolliga Komisjoni tehtud analüüs näitas järgmist. ·Pool tööstuse gaasi kogutarbimisest annab 10 % tööstuses tekkivast lisaväärtusest. ·Kõige vähem gaasimahukates sektorites töötab pool tootvast tööjõust ja seal tarbitakse umbes 10 % gaasi kogutarbimisest tööstuse poolt.  ·Kuid nende arvude varjus on olulisi aspekte. Tegelikult saab palju parema ülevaate, kui võtta arvesse lõpptarbimiseks müüdavate toodete tootmise maagaasisisendeid kogu tarneahelas. See meetod võimaldab jälgida gaasi esmaseid sisendeid sektoris, kus seda otse kasutatakse (nt gaas, mida kasutatakse klaasitootmiseks ette nähtud sulatusmahuti kütteks) läbi tarneahela (nt akende tootmine) kuni nende energiasisendite seostamiseni lõpptoodangu (nt ehitussektoris ehitatud uus elamu) jaoks vajalike kaupade ostuga. ·Näiteks näitab analüüs, et keemiatööstus (ja vähemal määral raua- ja terasetööstus, mittemetalsetest mineraalidest tooted ning maavarade kaevandamine) annab sisendeid kõigile sektoritele, et raua- ja terasesektor moodustab umbes 25 % masinate tootmise summaarsest gaasitarbimisest ning et üle 40 % ravimite tootmiseks kasutatud gaasi koguhulgast kulub keemilistele lähteainetele. Keemiatööstuse osa moodustab keskmiselt 27 % muude sektorite toodangu jaoks kasutatud gaasist, mittemetalsetest mineraalidest tooted ning raua- ja terasetööstus kumbki 11 %, maavarade kaevandamine 6 %. Mõned sektorid, näiteks transpordiseadmete ja , masinate tootmine, taime- ja loomakasvatus, ehitus, toidu-, joogi- ja tubakatööstus, on tootmisahela järgmiste etappide sektoritega vähem seotud.

b)Piiriülene koostöö kriteeriumide rakendamise alal 

Võttes arvesse väärtusahelate suurt piiriülest integreeritust Euroopa ühtsel turul ning vajadust kaitsta majandust ja konkurentsivõimet eelkõige ulatuslike gaasikatkestuste korral, on piiriülene koostöö liikmesriikide jaoks äärmiselt oluline, et töötada välja parimad prioriseerimiskriteeriumid, et vähendada piiriüleselt ja kogu ELi siseturul avalduvat kaudset mõju. Kui liikmesriigid koostavad või ajakohastavad oma gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavades gaasitarbijate eelistuse järjekorda, võib nende koostöö toimuda korrastatud viisil. Kahepoolseid kontakte ja olemasolevaid piirkondlikke foorumeid täiendava konsulteerimise ja koordineerimise juhtimisvahendid saaks keskendada gaasikoordineerimisrühmale, mida vajadusel laiendatakse tööstusega seotud ministeeriumide esindajatega. Komisjon võib konsulteerida ka olemasolevate foorumitega, nagu nõukogu kõrgetasemeline konkurentsivõime ja majanduskasvu töörühm või komisjoni hallatav ELi tööstusfoorum.

Iga liikmesriik peaks kõigepealt sõltumatult analüüsima oma riigi tööstust ja selle kriitilist tähtsust, otseselt kaasates tööstusvaldkonna sidusrühmi ja sotsiaalpartnereid, ning seejärel kasutama eespool nimetatud struktuure, et teha kindlaks võimalikud kriitilise tähtsusega ühendused teiste liikmesriikidega, kus asuvad tarnevood.

Et võimalikult sujuvalt säilitada jätkuv majandustegevus, võiksid liikmesriigid pärast seda, kui eespool nimetatud kriitilise sotsiaalse tähtsuse kriteeriumi kohaldamisest tulenevalt eelistatud sektorid on kindlaks määratud, jätkata selles kontekstis ühiselt piiriüleste väärtusahelate kaardistamist ja kontrollida konkreetsete tarnehäirete ohtu. Seega täpsustatakse liikmesriikide eelistusjärjekordade loetelusid tuvastatud piiriülese tundlikkuse alusel. See võib olla suur ettevõtmine, eelkõige suuremates liikmesriikides, kus on keerukad gaasi tarbivad ökosüsteemid ja kes osalevad olulisel määral rahvusvahelistes väärtusahelates. Komisjon on valmis seda ettevõtmist toetama.

3.    Juhtimine ja kriisile reageerimise etapid 

Allpool kaardistatud etapid näitavad, kuidas toimib ELi tasandil tarbimiskaja koordineerimine gaasivarustuskindluse määruse kehtivate sätete ja käesoleva kava uute meetmete alusel.

1. etapp: säästame gaasi turvalise talve nimel – enne ELi häireolukorda

Millal: kui võetakse vastu määrus gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete kohta, mis on kavandatud teatises „Säästame gaasi turvalise talve nimel“. Käivitav sündmus: võetakse vastu määrus gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete kohta, mis kaasnevad teatisega „Säästame gaasi turvalise talve nimel“ ja käesoleva Euroopa gaasinõudluse vähendamise kavaga. ELi tasandil ·Kõigis liikmesriikides püütakse vähendada gaasinõudlust 15 % võrra. ·Eelkõige ühtse turu kaitseks tugevdatakse seiret ja vastastikust teabevahetust. ·Tugevdatakse juhtimis- ja koordineerimisvahendeid. ·Uuritakse võimalust korraldada ühiseid/piirkondlikke enampakkumisi. Liikmesriigi tasandil ·Kõigis sektorites kiirendatakse selliste meetmete rakendamist, mis pakuvad maagaasile alternatiive, eelkõige puhta energia allikaid. ·Vabatahtlikud enampakkumised või hankemenetlused, et tarbimist vähendada. ·Edendatakse ja vajaduse korral aktiveeritakse tarnekatkestust lubavaid lepinguid. ·Tööstuses ja elektrisektoris võetakse meetmeid üleminekuks muudele kütuseliikidele. ·Riiklikud gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavad ajakohastatakse ja edastatakse gaasikoordineerimisrühmale. ·Kehtestatakse kohustus piirata üldkasutatavate hoonete kütte- ja jahutustemperatuure, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav. ·Aktiveeritakse muud nõudlusega seotud meetmed, mis on ette nähtud riiklike gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavade häireolukorra tasemel. ·Võetakse meetmeid gaasitarbimise vähendamiseks gaasiküttel elektrijaamades, mis ei ole kriitilise tähtsusega. Mõju majandusele: kasutatakse meetmeid, mis on igal juhul kasulikud; kui tuleb maksta hüvitist nõudluse vähendamise oksjonite kaudu ja vajaduse korral haavatavatele kodumajapidamistele, mõjutab see riigi rahandust. On vaja riigi sekkumist. Gaasikoordineerimisrühma ülesanded: tugevdatakse seiret, sealhulgas nõudluse vähendamise alal, ja laiendatakse seda tööstusega seotud kaalutlustele; julgustatakse vahetama häid tavasid, mille abil määratakse kindlaks meetmete üksikasjad.

2. etapp: ELi häireolukord

Millal: kui kuulutatakse välja ELi häireolukord. Käivitav sündmus: gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid käsitleva kavandatud määruse artikli 4 kohaselt, kui märkimisväärne suure gaasipuuduse risk toob kaasa gaasivarustuse olulise halvenemise liidus. Vahendid: ELi tasandil ·Kehtestatakse kohustus vähendada nõudlust 15 % võrra. ·Eeskätt ühtse turu kaitseks tugevdatakse seiret ja vastastikust teabevahetust. ·Suurendatakse igapäevast seiret ja liikmesriikide poolt komisjonile esitatava teabe hulka. Liikmesriigi tasandil ·Vabatahtlikud enampakkumised või hankemenetlused, et tarbimist vähendada. ·Ajakohastatakse riiklikud gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavad. ·Edendatakse ja vajaduse korral aktiveeritakse tarnekatkestust lubavaid lepinguid. ·Tööstuses ja elektrisektoris minnakse üle muudele kütuseliikidele. ·Kehtestatakse kohustus piirata üldkasutatavate hoonete kütte- ja jahutustemperatuure, välja arvatud juhul, kui see ei ole tehniliselt teostatav. ·Aktiveeritakse muud nõudlusega seotud meetmed, mis on ette nähtud riiklike gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavade häireolukorra tasemel. ·Võetakse meetmeid gaasitarbimise vähendamiseks gaasiküttel elektrijaamades, mis ei ole kriitilise tähtsusega. ·Jälgitakse gaasinõudluse vähendamise mõju elutähtsatele sektoritele kogu ELis, vahetatakse teavet liikmesriikide vahel. Mõju majandusele: toetatakse investeeringuid Venemaa gaasi asendavatesse võimalustesse, leevendatakse tarnehäirete võimalikku kahjulikku mõju (sealhulgas mõju tööhõivele ja jaotuslikku mõju); tõenäoliselt on vaja riigiabi ja ELi sekkumist peamiselt, kuid mitte ainult turupõhiste meetmete kaudu. Komisjoni roll: gaasikoordineerimisrühm, mida täiendatakse vajaduse korral tööstusala ekspertidega, teeb nõudluse vajaliku vähendamise seiret kõigis liikmesriikides sektorite kaupa. Tagatakse solidaarsusel põhinev lähenemisviis ja vajaduse korral koordineeritakse jõupingutusi. Gaasikoordineerimisrühma ülesanded: gaasikoordineerimisrühm toimib foorumina, kus vahetatakse teavet piirangute, võimalike kasutatavate meetmete ja nõudluse vähendamise piiriülese mõju kohta kriitilise tähtsusega sektoritele, sealhulgas tööstusele, et hõlbustada kõrgema tasandi otsuste tegemist nõudluse vähendamise kohta.

3. etapp: erakorraliste meetmete koordineerimine ELi tasemel liidu või piirkondliku hädaolukorra ajal

Millal: ühe või mitme liikmesriigi taotlusel, kes on kuulutanud välja riikliku hädaolukorra (vt gaasivarustuskindluse määruse artikkel 12), kui turupõhiste meetmetega ei suudeta enam varustuskindlust tagada. Käivitav sündmus: ·Tingimuseks on piirkondlik või liidu hädaolukord gaasivarustuskindluse määruse alusel. ·Komisjon võib liikmesriigi taotlusel kuulutada välja liidu hädaolukorra või piirkondliku hädaolukorra konkreetselt mõjutatud geograafilises piirkonnas. ·Kui seda taotlevad vähemalt kaks pädevat asutust, kes on riigi tasandil välja kuulutanud häireolukorra, peab komisjon olenevalt olukorrast välja kuulutama kas liidu või piirkondliku hädaolukorra. Komisjoni vahendid ja roll:  Gaasivarustuskindluse määruse artikli 12 kohaselt komisjon: ·tagab teabevahetuse; ·tagab liikmesriikide ja piirkondade tasandil võetud meetmete kooskõla ja tõhususe liidu tasandi meetmete suhtes; ·koordineerib meetmeid seoses kolmandate riikidega; ·kutsub vajaduse korral kokku kriisiohjerühma, mis koosneb asjaomaste liikmesriikide määratud kriisijuhtidest; ·meetmed, mida liikmesriik kavandab iga kriisitaseme jaoks, näiteks gaasi strateegilise tagavara kasutuselevõtt, täpsustatakse üksikasjalikumalt riiklikus gaasivarustuskindluse hädaolukorra lahendamise kavas.

(1)

Komisjonipoolsel hindamisel on asjakohased järgmised elemendid: 1) menetlus on konkurentsipõhine ja läbipaistev, 2) puuduvad piiriülesed piirangud, 3) piiratakse vähendatud nõudluse kompenseerimist tulevikus ja 4) vähendatakse gaasi kogutarbimist, mille tulemusena suureneb gaasi kättesaadavus hoidlates, ning välditakse nõudluse nihutamist osalejatelt mitteosalejatele.

(2)

Komisjoni talitused on valmis andma sellist koostööd kaaluvatele ettevõtjatele mitteametlikke suuniseid niivõrd kui nad kahtlevad, kas nende kavandatud koostöö teatavad elemendid vastavad ELi konkurentsieeskirjadele.

(3)

   SmartEN

(4)

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022DC0240&from=EN  

(5)

   „Analysis of behaviour change due to electricity crisis: Japanese household electricity consumer behaviour since the earthquake“, Murakoshi et al., 2013. „Can Rationing Affect Long Run Behavior? Evidence from Brazil“, Costa, 2012. Vt ka „Policies for energy conservation and sufficiency: Review of existing policies and recommendations for new and effective policies in OECD countries“. Bertoldi, 2022 (https://doi.org/10.1016/j.enbuild.2022.112075).