EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.3.2022

COM(2022) 139 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Komisjoni tegevuskava Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamiseks
ja 2021. aasta eduaruanne

Käesolev dokument on komisjoni vastus 14. juunil 2021 vastu võetud nõukogu järeldustele Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise kohta, milles nõukogu kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava järeldustes nimetatud eesmärkide ja soovituste rakendamiseks ning andma igal aastal aru tehtud edusammudest. Selle tegevuskava eesmärk on suurendada Euroopa arengualase finantsstruktuuri mõju, tõhusust ja nähtavust,

-kindlustades ELi tasandil tugeva poliitilise juhtimise,

-edendades tõhustatud koordineerimist,

-kujundades välja kaasavama finantsstruktuuri ning

-tagades Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisega ELi ja liikmesriikide suurema nähtavuse ja mõju.

Käesolevas aruandes keskendutakse meetmetele, mille eest vastutab komisjon koos ELi kõrge esindaja / asepresidendiga. Peale selle antakse aruandes ülevaade nende meetmete rakendamisest 2021. aasta lõpu seisuga.

1.VAJADUS PARANDADA EUROOPA ARENGUALAST FINANTSSTRUKTUURI

2.Taust

EL ja liikmesriigid on olnud traditsiooniliselt maailma suurim arenguabi andja – 2020. aastal andsid nad ligikaudu 46 % kogu abist (66,8 miljardit eurot) 1 . ELi abi on olnud oluline vaesuse kaotamisel ning haavatavuse ja ebavõrdsuse vähendamisel, samuti on see aidanud partnerriikidel saavutada kestliku arengu ja Pariisi kokkuleppe eesmärke.

Avaliku sektori vahendid ei ole paraku piisavad, et rahuldada üha suurenevaid vajadusi püüdlemisel kestliku arengu eesmärkide poole. Seetõttu lähevad EL ja liikmesriigid järjest sagedamini kaugemale tavapärasematest abikanalitest ning kasutavad ametlikku arenguabi, et luua täiendavad rahastamisallikad, eelkõige kaasates erakapitali. Nad töötavad üha enam partnerluses finantseerimisasutustega ja tuginevad rohkem uuenduslikele rahastamisvahenditele, kasutades avaliku sektori vahendeid investeeringute võimendamiseks, näiteks segarahastamise või tagatiste kaudu.

Euroopa arengualane finantsstruktuur on seega muutunud aastate jooksul keerulisemaks, kuna tekkinud on need uued rahastamisvahendid ning kaasatud on järjest rohkem osalejaid, sealhulgas komisjon, kõrge esindaja / asepresident, ELi liikmesriigid ja nende riiklikud arengut rahastavad asutused ja organisatsioonid, Euroopa Investeerimispank (EIP) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD). Peale selle suhtleb komisjon tihedalt mitmesuguste rahvusvaheliste finantsjuhtimises osalejatega. Kõik need osalejad teevad tööd kestliku arengu eesmärkide saavutamise nimel, kuid nad rakendavad prioriteete ja sekkumisviise, mille tugevad küljed ja suhtelised eelised on erinevad, eeskätt geograafiliste, valdkondlike või finantsteadmiste vaatenurgast.

COVID-19 pandeemia on muutnud arenguprobleemidega tegelemise ja seega Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise pakilisemaks. Pandeemiast tingitud majanduslangus on suurendanud rahastamisvajadusi ja on mõjunud rängalt ELi partnerriikidele, andes tagasikäigu aastate jooksul kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudele. 2020. aastal oli kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääk arengumaades hinnangute kohaselt 3,7 triljonit eurot 2 . Selle rahastamispuudujäägi kaotamiseks on rohkem kui kunagi varem vaja hulgaliselt investeeringuid. Paremaks taastamiseks tuleb rakendada tõhusalt kõiki rahastamisallikaid (avaliku/erasektori, riigisisesed/rahvusvahelised) ja teha tulemuslikke poliitikareforme, jätmata kedagi kõrvale. Seega on kestlik rahastamine väga oluline, et kaasata kestlike taristuinvesteeringute rahastamiseks rahvusvaheline ja kodumaine erakapital.

Võttes arvesse märkimisväärseid üleilmseid geopoliitilisi muutusi ja uute abiandjate üha suuremat rolli, vajab EL lisaks uut lähenemisviisi oma väärtuspõhise inimkeskse arengumudeli tugevdamiseks ning ELi poliitiliste, majanduslike ja julgeolekuhuvide kaitsmiseks ja edendamiseks kõikjal maailmas.

Nende arenguvaldkonnas esinevate üleilmsete väljakutsete valguses peab Euroopa arengualane finantsstruktuur olema veelgi tulemuslikum, tõhusam, sidusam ja mõjusam. Suurem koordineerimine, rakendades Euroopa tiimi lähenemisviisi, on tähtsam kui kunagi varem, et vältida killustatud meetmeid ning tagada parem koostoime ja tõhusus. See tähendab ka erinevate osalejate pikaajalise kogemuse paremat ärakasutamist ning võimaluse korral rahaliste vahendite koondamist, et saavutada suurem mõju ja suurem erasektori investeeringute kaasamine.

Peale selle on täiustatud Euroopa arengualane finantsstruktuur, kus on tugevdatud poliitilist juhtimist, oluline selleks, et tugevdada ELi kui ülemaailmse osaleja rolli, ning see võib olla tähtis meie geopoliitiliste eesmärkide taotlemisel, nimelt meie strateegiliste huvide ja väärtuste edendamisel kogu maailmas. Euroopa arengualane finantsstruktuur peaks tagama abi, arenguinvesteeringute, reformikavade ja diplomaatia parema vastastikuse täiendavuse. Vaid nii saab Euroopa arengualase finantsstruktuuri rakendamisega maksimeerida olemasolevate arenguabi vahendite kasutamist ja kiirendada rahavooge piirkondadesse, kus vajadused on kõige suuremad, suurendada mõju arengule ning muuta nähtavamaks kogu ELi ja liikmesriikide jõupingutused kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Käesolevas dokumendis on visandatud hulk meetmeid, mida komisjon kavatseb võtta Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamiseks. Aruandes on välja toodud ka olulised sammud, mis on selleks juba astutud. Uut keskkonda kajastavad hästi 2021. aasta detsembris vastu võetud strateegia „Global Gateway“ 3 ning selle Aafrika-Euroopa investeerimispakett, 4 milles on kirjeldatud ELi välistegevuse arengut lähiaastail. Global Gateway, mis tugineb väärtuspõhisele lähenemisviisile, on kava suurte investeeringute tegemiseks taristu arendamisse kogu maailmas, et tugevdada kestlike ja kvaliteetsete projektide abil digi-, transpordi- ja energiavõrke. Sellega tagatakse investoritele ja ettevõtjatele kindlus ja võrdsed võimalused ning suur läbipaistvus ja kõrged standardid, et tuua inimestele kestvat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

Peale selle on praeguse finantsstruktuuri parandamisel märgilise tähtsusega 2021. aastal loodud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ 5 (kogueelarvega 79 miljardit eurot) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) 6 (14 miljardit eurot). Nendega kaasnevad olulised lihtsustused ja paraneb ELi tasandi strateegiline poliitiline juhtimine, samuti antakse stiimuleid strateegilise ja geopoliitilise koordineerimise parandamiseks Euroopa osalejate seas ning suurendatakse võimalusi kaasata erasektori kapitali, et saavutada kohapeal ümberkujundav mõju.

Lõpetuseks, pidades silmas tohutut kestliku arengu eesmärkide rahastamise puudujääki, avaldas komisjon hiljuti kandideerimiskutse, et moodustada kõrgetasemeline eksperdirühm, mis hakkab esitama komisjonile soovitusi, et veelgi kiirendada erakapitalivooge väikese ja keskmise sissetulekuga riikidesse.

3.Elavnenud arutelud Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise teemal

Arutelusid selle üle, kuidas parandada Euroopa arengualast finantsstruktuuri, on peetud eri tasanditel ja eri sidusrühmi kaasates üle kümne aasta 7 . 2018. aastal võttis komisjon vastu teatise „Tõhusam finantsraamistik väljaspool Euroopa Liitu tehtavate investeeringute jaoks“ , 8 milles on juhitud tähelepanu mõnele olemasoleva finantsraamistiku puudusele ja visandatud esialgsed meetmed selle raamistiku parandamiseks.

Pärast Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma 2019. aasta aruannet 9 ning Euroopa tulevase arengualase finantsstruktuuri tugevdamise võimalusi käsitlevat 2021. aasta teostatavusuuringut 10 rõhutas nõukogu oma 2021. aasta juunis vastu võetud järeldustes 11 Euroopa arengualase finantsstruktuuri praeguse institutsioonilise ülesehituse tugevdamise ja parandamise tähtsust ning toonitas „vajadust muuta Euroopa arengualane finantsstruktuur tulemuslikumaks, tõhusamaks, arengukesksemaks, sidusamaks ja nähtavamaks, kooskõlas poliitika esikohale seadmise põhimõttega ning ELi strateegiliste huvide ja väärtustega“. Nõukogu tunnistas ka seda, et Euroopa arengualase finantsstruktuuri aluseks peaks olema „avatud, koostööpõhine ja kaasav struktuur, mille raames tehakse koostööd kõigi Euroopa arengupankade ja finantseerimisasutustega, tuginedes nende vastavale riigi, valdkondlikele või finantsteadmistele, lisaväärtusele ja vahenditele“.

Nõukogu rõhutas oma järeldustes vajadust mobiliseerida erasektori poolne kestlik rahastamine. Ehkki erasektor ei ole tavaliselt olnud arenguvaldkonnas rakendatavate investeerimisstrateegiate keskmes, ollakse üha enam seda meelt, et erasektori panus on arengu rahastamiseks (avaliku sektori piiratud vahendite täiendamiseks) ning kestlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu edendamiseks partnerriikides väga oluline.

Nõukogu palus EIP-l ja EBRD-l „jätkata oma koordineerimise süstemaatilist süvendamist nii strateegilisel kui ka tehnilisel tasandil“, innustas neid „koordineerima oma tegevust teiste ülemaailmsete finantseerimisasutustega riikides, kus nad tegutsevad“ ning leidis, et on vaja „tugevdada nende suhtelisi eeliseid arengu rahastamisel, vältida killustumist ja maksimeerida nende mõju arengule“. Üldisemalt kutsus nõukogu kõiki Euroopa arenguvaldkonnas osalejaid üles suurendama koostööd.

Nõukogu palus komisjonil esitada tegevuskava, et parandada Euroopa arengualast finantsstruktuuri. Nõukogu nimetas muu hulgas järgmisi parandamist vajavaid valdkondi: komisjoni koordineerimistegevus ja poliitiline juhtimine ELi arengupoliitika elluviimisel, pakkudes arvukamaid stiimuleid kaasrahastamise ja riskijagamise edendamiseks; EFSD+ strateegianõukogu rolli tugevdamine; rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine; kaasavuse suurendamine; väiksemate osalejate toetamine sambapõhisel hindamisel; projektide esitamise süsteemide loomise toetamine, andes tehnilist abi; Euroopa tiimi lähenemisviisi tugevdamine, et suurendada ühise tegevuse nähtavust.

4.Algatused, mis viiakse ellu partnerasutuste juhtimisel nende koostöö edendamiseks

Euroopa arengualane finantsstruktuur hõlmab arvukalt osalejaid (vt lisas esitatud esialgne ülevaade).

Kooskõlas eespool nimetatud aruteludega ja tuginedes saadud kogemustele, on Euroopa arenguvaldkonnas osalejad püüdnud tugevdada oma koostööd eri algatuste kaudu. Liikmesriigid, nende riiklikud arengupangad ja -organisatsioonid ning Euroopa ja rahvusvahelised finantseerimisasutused on teinud koostööd erinevates võrgustikes vastavalt oma sekkumise ulatusele, strateegilistele prioriteetidele, huvidele ja vajadustele.

Sidusrühmi koondavad vastavalt nende laadile / tegevuse ulatusele mitmed algatused, mille raames tehakse erineval tasemel koostööd:

·Euroopas tegutsevate arengut rahastavate asutuste ühendus (EDFI) 12  (1992) (millel on ka mõni kolmandast riigist pärit liige), mis on volitatud toetama erasektorit. Loodud on EDFI haldusasutus;

·tõhustatud partnerlus 13  (2016), mis hõlmab komisjoni, kolme riiklikku arengupanka ja üht arenguasutust (kõik on läbinud sambapõhise hindamise);

·praktikute võrgustik 14  (2007), kuhu kuuluvad peamiselt sambapõhise hindamise läbinud Euroopa arengukoostöö organisatsioonid (kuid millel on ka mõni kolmandast riigist pärit liige), kes on keskendunud suutlikkuse suurendamisele ja tehnilise abi andmisele.

Peale selle on olemas 2012. aastal sõlmitud Euroopa Komisjoni, EIP ja EBRD vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, 15 mis on kaasa toonud pankadevahelised korrapärased koordineerimiskoosolekud. See memorandum sillutas ka tee projektikoostöö raamlepingule, mille kaks panka sõlmisid 2021. aasta oktoobris (vt allpool).

Järgmisel joonisel on esitatud esialgne mittetäielik ülevaade liikmesriikide ja arengut rahastavate asutuste olemasolevatest koostööalgatustest 16 .

 

Veel on olemas sellised algatused nagu EIP/KfW/AFD vastastikuse usalduse algatus 17 ning EIP ja EBRD hankemenetluse raamistik. Partnerasutused on käivitanud ka arvukaid kaasrahastamisalgatusi 18 .

Euroopa finantseerimisasutuste areng 2021. aastal 2021. aasta novembris andsid EIP ja EBRD nõukogule ühiselt aru meetmetest, mis on võetud seoses nõukogu järeldustega Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise kohta 19 . Lisaks on nii EIP kui ka EBRD mõtisklenud viimasel ajal strateegiliste suundade üle, mis võiksid mõjutada Euroopa arengualast finantsstruktuuri: ·EBRD kaalub oma toimingute järkjärgulist laiendamist valitud riikidele, mille kohta tehakse ilmselt otsus 2022. aasta mais toimuval EBRD juhatajate nõukogu iga-aastasel koosolekul. ·EIP direktorite nõukogu kiitis heaks EIP üleilmse haru (EIB Global) loomise kõigi toimingute jaoks väljaspool ELi ja see haru hakkas tegutsema 2022. aasta jaanuaris. Finantseerimisasutused on viimasel ajal püüdnud suurendada koordineerimist ja ühistegevust. Näiteks ·EBRD ja EDFI on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi (veebruar 2021), et tõhustada koostööd arengut rahastavate Euroopa asutuste seas, pannes suurt rõhku erasektorile, eelkõige teadmiste jagamise ja kaasrahastamise kaudu; ·tõhustatud partnerluses osalejad on käivitanud kaasrahastamisalgatuse „Euroopa tiimi rahastamisplatvorm“ (mai 2021), et edendada omavahelist tõhusat koostööd, eeskätt ühiste menetluste ja ühisprojektide kaudu. Selle platvormi raames seavad AECID, AFD, CDP ja KfW 2022. aastal sisse kaasrahastamisraamistiku; ·EBRD ja EIP on sõlminud projektikoostöö raamlepingu (oktoober 2021), millega on loodud raamistik tõhustatud koostöö tegemiseks Euroopa Liidu väliste ühiste rahastamisprojektide ja -platvormide raames. Raamistik on mõeldud hõlmama kõiki laenupõhise rahastamise struktuure era- ja avalikus sektoris.

5.Komisjoni varasemad püüdlused parandada Euroopa arengualast finantsstruktuuri

Kooskõlas eespool nimetatud aruteludega ja tuginedes saadud kogemustele, on komisjon Euroopa arengualast finantsstruktuuri aastate jooksul oluliselt parandanud. Olulise sammuna võeti 2016.–2017. aastal kasutusele Euroopa välisinvesteeringute kava 20 ja Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD) 21 , mis tuginevad hästi toimivatele ELi segarahastamisvahenditele 22 ja pakuvad uut ELi eelarvelist tagatist, et katta investeeringud Aafrika riikides ja ELi naabruspiirkonnas, kasutades ära asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate eksperditeadmised, et kaasata erasektori investeeringud, tuginedes kolmele üksteist täiendavale sambale. Hea näide tõhustatud dialoogist ja koostööst on ka Lääne-Balkani investeerimisraamistik, mis hõlmab komisjoni, liikmesriikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste kõrval ka abi saavaid riike.

Eraldi tuleks nimetada ELi väliskoostöö segarahastamise platvormi (EUBEC), 23  mille komisjon seadis sisse 2012. aastal, et optimeerida välistegevuse valdkonna toetuste ja laenude segarahastamiseks kasutatavate mehhanismide toimimist.

Komisjon on sisse seadnud ka korrapärase kõrgetasemelise strateegilise dialoogi Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega (nt EIP, EBRD, Maailmapanga Grupp, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Aasia Arengupank, Ameerika Riikide Arengupank), et arutada ühiseid poliitilisi ja valdkondlikke eesmärke.

2015. aastal käivitas komisjon koos EIP, EBRD, Maailmapanga Grupi ja IMFiga tõhustatud koordineerimise ja koostöö algatuse, et tugevdada poliitilist mõjuvõimu ja poliitika kooskõlastamist. Algatus hõlmab ühismissioone Euroopa naabruses asuvatesse ja laienemisprotsessis osalevatesse riikidesse ning ühist tööd olulistes valdkondades, nagu energiatõhususe ja kliimaga seotud investeeringud.

Tähtis uuendus tehti ka 2020. aastal, kui COVID-19 pandeemia pani ELi välistegevuse proovile. Kriisi ulatuslikkuse tõttu oli vaja kõigi Euroopa osalejate ühiseid jõupingutusi, vahendeid ja eksperditeadmisi. EL hakkas rakendama Euroopa tiimi lähenemisviisi, 24 mis võimaldas pakkuda ELi partnerriikidele ühiselt märkimisväärset tuge, andes humanitaarabi, toetades nende tervishoiu-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning tegeledes kriisi sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. ELi ja liikmesriikide reageerimine COVID-19 kriisile Euroopa tiimi lähenemisviisi 25 raames näitas, milline ulatus ja nähtavus on võimalik koos tegutsedes saavutada. See tugev koostöö tuleks võtta eeskujuks ELi ja liikmesriikide tegevuse tõhustatud koordineerimisel, kui nad teevad koostööd ELi partnerriikidega.

6.EUROOPA ARENGUALASE FINANTSSTRUKTUURI PARANDAMISE TEGEVUSKAVA

7.Eesmärgid

Komisjoni tegevuskava eesmärk on parandada Euroopa arengualast finantsstruktuuri, tuginedes Euroopa tiimi lähenemisviisile. Komisjon püüab tagada mõjusama, tõhusama, paremini koordineeritud, poliitikapõhisema, kaasavama ja nähtavama Euroopa arengualase finantsstruktuuri. Selline parandatud finantsstruktuur on vajalik selleks, et viia ellu ümberkujundavaid algatusi, suurendada avaliku sektori investeeringuid partnerriikides ja tagada, et neil investeeringutel on erainvestorite ligimeelitamiseks vajalik stimuleeriv ja eeskuju andev mõju, ning edendada elujõulist erasektorit, mis on oluline kestlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu jaoks.

Tegevuskava koostamisel on arvesse võetud teostatavusuuringu järeldusi, kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi ja seonduvat komisjoni aruannet 26 ning finantseerimisasutuste esitatud mitmesuguseid mitteametlikke dokumente ja seisukohavõtte. Samuti tugineb see edukaks tunnistatud Euroopa tiimi lähenemisviisile ja ELi finantseerimisasutuste koordineeritud jõupingutustele.

Lisaks käsitletakse tegevuskavas Euroopa arengualast finantsstruktuuri laiemas rahvusvahelises kontekstis, kus koordineerimine ja vastastikune täiendavus rahvusvaheliste sidusrühmadega võib aidata parandada rahvusvahelist finantsstruktuuri.

Kavandatud täiustustega püütakse saavutada järgmised neli eesmärki.

Kindlustada ELi tasandil toimuv tugev poliitiline juhtimine

Tulemuslikum Euroopa arengualane finantsstruktuur eeldab veelgi tugevamat poliitilist juhtimist ELi tasandil. Tuleb suurendada finantseerimisasutuste tegevuse sidusust ELi välispoliitika eesmärkidega, et maksimeerida kolmandates riikides elluviidava ELi tegevuse mõju arengule ja kooskõla ELi strateegiliste huvidega.

Edendada tõhustatud koordineerimist

Euroopa arengualane finantsstruktuur peaks põhinema suuremal koordineerimisel, et panna selle mitmesugused osalejad tegutsema ühtsena ja parandada partnerriikides võetavate ELi meetmete sidusust eesmärgiga suurendada tõhusust ja saavutada suurem ümberkujundav mõju arengule, kaasates erainvestoreid.

Kujundada välja kaasavam finantsstruktuur

Euroopa arengualane finantsstruktuur peaks olema kaasav ja võimaldama osaleda kõigil huvitatud arengut rahastavatel asutustel, sealhulgas väiksematel ja keskmise suurusega partneritel.

Tagada Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisega ELi ja liikmesriikide suurem nähtavus ja mõju

Selleks et suurendada ELi ja liikmesriikide meetmete nähtavust kogu maailmas, on vaja parandada ELi kuvandit, sealhulgas rakendades Euroopa tiimi lähenemisviisi ja tegutsedes uue Global Gateway kaubamärgi loomise nimel. Seda on vaja selle tagamiseks, et ELi tajutav roll maailmas oleks vastavuses ELi antava toetuse ulatuslikkusega. Võttes arvesse ELi märkimisväärset osalust rahvusvahelistes finantseerimisasutustes, on vaja, et ELi hääl kõlaks ühtsemalt ja järjekindlamalt, et kaitsta tõhusamalt ELi strateegilise huve.

8.Meetmed

Tegevuskavas on kirjeldatud üksikasjalikult erimeetmeid, mille komisjon on kavandanud, et toetada nende nelja eesmärgi saavutamist. Meetmed hõlmavad konkreetseid samme, mis tulenevad hiljuti vastu võetud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist „Globaalne Euroopa“ ja muudest strateegilistest dokumentidest, ning lisasamme, millega aidatakse parandada poliitilist juhtimist, koordineerimist, kaasavust ja nähtavust.

2.2.1    Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“ ja muud strateegilised dokumendid

Selgem poliitiline suund

Nagu eespool märgitud, on tugevdatud poliitiline juhtimine oluline, et maksimeerida ELi välistegevuse mõju ning panustada jõuliselt üldiste poliitiliste eesmärkide saavutamisse. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitlevas määruses ning ühinemiseelse abi instrumenti (IPA III) käsitlevas määruses on sõnastatud prioriteedid, mida ELil on kavas toetada, ning määratud kindlaks kulutuste eesmärgid konkreetsetes valdkondades, nagu kliima, ränne ja sundränne ning inimareng. Global Gatewayd käsitlevas teatises 27 on esitatud lisasuuniseid selle kohta, kuidas vastata kiiret reageerimist nõudvatele üleilmsetele väljakutsetele alates kliimamuutustest ja keskkonnakaitsest kuni digiteerimise tugevdamise, terviseohutuse suurendamise, ELi konkurentsivõime edendamise ja üleilmsete tarneahelate kindlustamiseni. Global Gateway Aafrika-Euroopa investeerimispaketis, 28 mis võeti vastu ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisel 2022. aasta veebruaris, on veelgi täpsustatud Aafrikaga seotud tegevuse prioriteete, et toetada tugevat, kaasavat, keskkonnahoidlikku ja digitaalset taastumist ja ümberkujundamist. ELi strateegia koostööks India ja Vaikse ookeani piirkonnas (september 2021) on alus investeeringute tegemiseks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Mis puudutab Euroopa naabruspiirkonda, siis idapartnerlust käsitlevate uute dokumentidega ning ühisteatisega, mis käsitleb uuendatud partnerlust lõunanaabrusega, samuti nende juurde kuuluvate majandus- ja investeerimiskavadega, püütakse kiirendada nende piirkondade pikaajalist taastumist ja majanduslikku lähenemist ELile.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja IPA III puhul rakendatakse poliitika esikohale seadmise põhimõtet. See tähendab, et kogu ELi välistegevus – sealhulgas see, mis on kaetud ELi eelarveliste tagatistega – peab toetama ELi ja tema partnerriikide vahel kokku lepitud poliitilisi prioriteete, mis on sõnastatud asjaomastes programmdokumentides. Nende programmdokumentide ja investeerimiskavadega antakse kogu ELi koostööle selge poliitiline suund. Peale selle aitab koostöö geograafiline diferentseerimine tagada suurema mõju arengule, võimaldades pakkuda toetusmeetmeid ja teha investeeringuid, mida on kohandatud asjaomastele riikidele ja piirkondadele. Sellega parandatakse strateegilise ja järjekindla lähenemisviisi rakendamist investeerimisstruktuuris.

Poliitika esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel EFSD+ raames juhivad komisjon ja kõrge esindaja / asepresident üheskoos EFSD+ strateegianõukogu, andes tulevasele tegevusele poliitilise suuna. Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ rakendamisel on olulisem roll EFSD+ strateegianõukogul ja piirkondlikel tegevjuhatustel, kes juhivad nii segarahastamistoiminguid kui ka eelarvelisi tagatisi (sh neid, mida varem hallati kaudselt välislaenude andmise volituse või AKV riikide investeerimisrahastu raames). Lisaks on Lääne-Balkani investeerimisraamistik jätkuvalt peamine vahend, mille abil suunata toetuse andmist ja investeeringute tegemist Lääne-Balkani piirkonnas, rakendades avatud ja kaasavat Euroopa tiimi (ning laiemat) lähenemisviisi ja töötades täielikus kooskõlas EFSD+ strateegianõukoguga.

Tegevuskava Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -annab programmdokumentides ning majandus- ja investeerimiskavades selge poliitilise suuna ning tagab, et kogu ELi investeerimistegevus, mis toimub naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja IPA III raames, on kooskõlas programmdokumentides kindlaks määratud prioriteetidega; -avaldab kõik programmdokumendid, et poliitilised prioriteedid oleksid selged kõigile Euroopa arengualases finantsstruktuuris osalejatele; -tagab, et EFSD+ strateegianõukogu 29 toetab EFSD+ raames tehtavate toimingute üldist koordineerimist, vastastikust täiendavust ja sidusust; -jätkab stiimulite pakkumist, et toetada konkreetseid poliitilisi prioriteete ja saavutada suurem mõju, näiteks tagada, et investeeringute tegemisel keskendutakse nendele piirkondadele ja riikidele (vähim arenenud riigid ja muud prioriteetsed piirkonnad/riigid), temaatilistele prioriteetidele (nt kliima, ühenduvus) või rühmadele (nt noored, naised, rändajad), mis on ELi jaoks poliitiline prioriteet.

2021. aasta eduaruanne Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -võttis vastu ja avaldas veebis kõik mitmeaastased sihtprogrammid enam kui 130 partnerriigi ja -piirkonna jaoks ning majandus- ja investeerimiskavad 30 ; -esitas 2021. aasta novembris EFSD+ strateegianõukogule strateegilised suunised ja ülevaate prioriteetsetest investeerimisvaldkondadest (investeerimissuunad), mille hulka kuuluvad Euroopa tiimi algatused EFSD+ tagatiste kasutamiseks, millest finantseerimisasutused peaksid juhinduma investeerimisprogrammide koostamisel.

Euroopa tiimi algatused ja juhtalgatused ning partnerlusportaal

Ühise programmitöö ja ühise rakendamise kaudu edendatakse jõulisemat koordineerimist Euroopa tasandil, mis on oluline, et tagada parem koostoime ja suurem tõhusus. Aktiivne koordineerimine liikmesriikide ja sealsete arengut rahastavate asutuste seas peaks toimuma ka muudes küsimustes kui ELi vahendite kasutamine ning see peaks olema süstemaatiline, – ka nende endi vahendite kasutamisel. Riigi ja piirkonna tasandi programmitöö 31  raames toetatakse ka Euroopa tiimi algatusi ja juhtalgatusi (mis on ette nähtud majandus- ja investeerimiskavade, Global Gateway strateegia ja Aafrika-Euroopa investeerimispaketiga), mille elluviimisel ELi institutsioonid, liikmesriigid ja Euroopa finantseerimisasutused teevad koostööd, et saavutada süsteemne muutus kooskõlas poliitika esikohale seadmise põhimõtte ning ELi strateegiliste eesmärkide ja väärtusega. Euroopa tiimi algatustega koondatakse ELi ja liikmesriikide programmitöö ja rahalised panused, rakendades kohapeal koordineeritud ja strateegilist lähenemisviisi. Kooskõlas ühiselt kokku lepitud poliitiliste prioriteetidega konkreetsetes riikides ja piirkondades edendatakse nende algatustega ümberkujundavat mõju avaldavat kooskõlastatud tegevust partnerriikides/-piirkondades, tuginedes kõigi osalejate ühendatud vahenditele. Euroopa tiimi algatused on täielikult integreeritud ELi programmdokumentidesse ja neile eraldatakse märkimisväärne osa mitmeaastase eelarve vahenditest.

Kooskõlas selle lähenemisviisiga sätestati ELi naabruspiirkonda ja Lääne-Balkani piirkonda hõlmavates majandus- ja investeerimiskavades, mis koostati pärast sisutihedaid konsultatsioone partnerriikide ja liikmesriikidega, peamised eesmärgid ja juhtalgatused, et saavutada asjaomases piirkonnas võimalikult suur mõju. Need on täielikult integreeritud naabruspiirkonna kahepoolsetesse ja piirkondlikesse programmdokumentidesse ja IPA III programmitöö raamistikku.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ on ette nähtud avatud ja koostööl põhinev finantsstruktuur arengu jaoks. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide rahastamiskõlblike arengut rahastavate asutuste pikaajalisi kogemusi, et tagada nende asutuste valdkondlike ja geograafiliste eksperditeadmiste optimaalne ärakasutamine.

Lisaks institutsioonide väljaarendamise vahenditele, mis võimaldavad riikide ametiasutustel jagada teavet, näiteks TAIEXi või Twinning meetme raames, püüab komisjon veelgi enam toetada partnerluste teket.

Tegevuskava Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -seab esikohale juhtalgatused ja Euroopa tiimi algatused ning ettepanekud, mis tuginevad Euroopa tiimi lähenemisviisile (sh nt konsortsiumid või investeerimisplatvormid); -uurib võimalust pakkuda EFSD+ raames stiimuleid, et innustada finantseerimisasutusi, kellel on ühine huvi saavutada kindlaksmääratud poliitilised eesmärgid – eelkõige väiksemaid asutusi, uusi osalejaid või asutusi, kes ei ole läbinud sambapõhist hindamist (tingimusel et juhtasutus on selle hindamise läbinud) – esitama ühisettepanekuid; -tugevdab TAIEXi ja Twinning meetme raames institutsioonide väljaarendamise vahendeid, et tõhustada suutlikkuse suurendamist peamistes reformi- ja kooskõlastamisvaldkondades; -suurendab Euroopa tiimi algatuste läbipaistvust; -käivitab 2022. aastal partnerlusportaali, et hõlbustada partnerriikide nõudluse ja Euroopa osalejate pakutava toetuse kokkuviimist.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -hakkas kavandama koos liikmesriikide, riiklike arengut rahastavate asutuste, EBRD ja EIPga mitmeid riigi, piirkonna ja üleilmsel tasandil elluviidavaid Euroopa tiimi algatusi; -valis koos liikmesriikidega välja juhtalgatused, mida tutvustatakse Global Gateway ja Aafrika-Euroopa investeerimispaketi osana; -hakkas töötama koos liikmesriikidega välja  ühist seire- ja aruandlusmehhanismi Euroopa tiimi algatustega seotud rahaliste panuste ja nende algatuste tulemuste jaoks; -lõi partnerlusportaali prototüübi. Partnerlusportaalist, mis käivitatakse 2022. aasta aprillis, saab olulist teavet Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendavate ELi ja liikmesriikide osalejate pakutavate kaupade ja teenuste kohta.

Erainvesteeringute suurem kaasamine

Isegi enne COVID-19 pandeemia puhkemist ei olnud avaliku sektori vahendid kaugeltki piisavad kestliku arengu eesmärkide rahastamisel tekkinud tohutu puudujäägi katmiseks ning vajaminevad triljonid saadi arengu rahastamise vahenditest. Seoses kriisi, suurenevate vajaduste ja vähenevate vahenditega on vajalikum kui kunagi varem võtta kasutusele lisavahendid, et aidata partnerriikidel rahuldada oma finantsvajadusi ning saavutada kestliku arengu ja Pariisi kokkuleppe eesmärgid. On oluline, et EL kaasaks erasektori vahendid, et aidata rahastada keskkonnahoidlikku, kestlikku ja kaasavat taastumist ning kiirendada edusamme kõigi kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Tähtis on kasutada paremini ametlikku arenguabi, et aidata kaasata erasektori vahendeid ja kapitaliturge, toetamaks kestliku arengu eesmärkide saavutamist arengumaades. Selleks et võtta kestlike investeeringute rahastamiseks partnerriikides kasutusele rahvusvaheline ja kodumaine erakapital, on oluline kestlik rahandus. Tugevdatud on naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ finantsharu, suurendades rahastamisvahendite suutlikkust, eeskätt välistegevuse tagatisega, millest kaetakse kuni 53,4 miljardit eurot investeeringuid, sealhulgas 40 miljardit eurot EFSD+ toiminguid ajavahemikul 2021–2027, et aidata kaasata täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid. Global Gateway rakendamisega täidab Euroopa igati oma rolli üleilmse investeerimispuudujäägi vähendamisel ja vahendite paremal võimendamisel, et toetada kestliku arengu eesmärkide rahastamist arengumaades, eelkõige uurides muude kui traditsioonilistest osalejatest sidusrühmade võimalikku rolli kestliku arengu rahastamisel.

Tegevuskava Komisjon -püüab kaasata lisainvesteeringuid, mida võimaldavad segarahastamisvõimalused ja suurenenud EFSD+ tagatise kasutamise võimalused, ning toetab püüdlusi suurendada kestlikkusega seotud rahalisi vahendeid partnerriikides; -töötab kõrgetasemelise eksperdirühma toel välja tervikliku strateegia, 32 mille eesmärk on toetada väikese ja keskmise sissetulekuga riike, et kiirendada kodumaise ja rahvusvahelise erakapitali voogu väikese ja keskmise sissetulekuga riikides tehtavatesse kestlikesse investeeringutesse; -uurib Global Gateway raames võimalust luua Euroopa ekspordikrediidirahastu, et täiendada liikmesriikide tasandil kasutatavat ekspordikrediidi korda ja suurendada selles valdkonnas ELi üldist suutlikkust.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -tegi ettevalmistusi uue EFSD+ tagatise raames peagi korraldatavaks projektikonkursiks, mille eesmärk on leida uuenduslikke, ümberkujundavaid ja mõjusaid ettepanekuid, mis aitavad kaasata partnerriikide jaoks lisavahendeid; -alustas läbirääkimisi seoses tagatislepingutega EIP tegevussuuna jaoks, mis hõlmab laenuandmist riikidele ja mitteärilist laenuandmist riikide haldusüksustele, ning kahe tegevussuuna jaoks, mis hõlmavad ärilist laenuandmist riikide haldusüksustele ja laenuandmist erasektorile; -tegi EFSD+ strateegianõukogule ettepaneku luua spetsiaalne EFSD+ kestliku rahastamise tegevussuund, et toetada kestlikkusega seotud rahastamisvahendeid, eelkõige rohelisi võlakirju, eesmärgiga kaasata ulatuslikult erakapitali, avaldades samal ajal mõju arengule; -hakkas koostama ülevaadet ELi rahastamisvahenditest, et edendada ELi vahendite tõhustatud koordineerimist, sealhulgas võimalikke seoseid ELi ekspordikrediidiga; -hakkas uurima võimalust luua Euroopa ekspordikrediidirahastu, et täiendada liikmesriikide tasandil kasutatavat ekspordikrediidi korda ja suurendada selles valdkonnas ELi üldist suutlikkust, millega aidatakse tagada ELi ettevõtjatele kolmandate riikide turgudel võrdsemad võimalused ja seega hõlbustatakse nende osalemist taristuprojektides.

Täiustatud õigusraamistik ja menetlused tulemuslikumaks tegutsemiseks

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitleva määrusega on ELi välistegevuse õigusraamistikku märkimisväärselt lihtsustatud, mis on oluline Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamiseks. Määrusega on koondatud mitu rahastamisvahendit ja -korda (millel olid eelmisel programmitöö perioodil erinevad juhtimismehhanismid ja õiguslikud alused 33 ) ühe õigusraamistiku ja juhtimismehhanismi alla. Varasema korralduse tulemusel oli välistegevus killustatud, mistõttu oli keeruline tagada rahastamisvahendite koostoimet ja sidusust. Uues raamistikus on lihtsam rakendada investeeringutoetust, kuna sellega on ette nähtud sidusad eeskirjad, menetlused ja juhtimine, millega on loodud kahepoolsetele ja mitmepoolsetele arengut rahastavatele asutustele võrdsed võimalused. Komisjon teeb tööd ka mitme uue algatusega, et partnerasutustel oleks lihtsam taotleda EFSD+ raames toetust, toetades niiviisi kaasavuse eesmärki.

Peale selle tagatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitleva määrusega sõltumatu, erapooletu, kaasav ja läbipaistev riskijuhtimissüsteem, nähes ette, et komisjon loob enda juhtimisel tegutsema hakkava tagatise tehnilise hindamise rühma (GTAG+), kus saavad osaleda eksperdid partnerasutustest ja huvitatud liikmesriikidest. Riskihindamis- ja tasustamismetoodikat kohaldatakse järjepidevalt kõigi investeerimissuundade suhtes. GTAG+ edendab finantseerimisasutuste seas ühist arusaama riskihindamismetoodikast ja aluseks võetavatest eeldustest, tänu millele suureneb üldine läbipaistvus ja lõppkokkuvõttes riskijuhtimisprotsessi tõhusus.

Naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ määrus ja IPA III määrus sisaldavad sätteid seire ja aruandluse tugevdamiseks. Tulemuste seire, mis rajaneb tõenditel, ning hindamine võivad toetada ka teavitustegevust ja suurendada nähtavust kooskõlas prioriteetidega, mis on kindlaks määratud riigi, piirkonna ja üleilmse tasandi strateegilistes kavades.

Tegevuskava Komisjon -kehtestab uue õigusraamistiku, mis hõlmab sidusaid ja lihtsustatud eeskirju ja menetlusi, et hõlbustada investeeringute toetamist; -suurendab riskijuhtimissuutlikkust (loob tagatise tehnilise hindamise rühma (GTAG+)), tuginedes süsteemidele ja meetoditele, mis on avatud ja läbipaistvad partneritest finantseerimisasutustele; -jälgib oma investeerimistoimingute vahe-eesmärkide saavutamist ja tulemusi kooskõlas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ tulemuslikkuse seire süsteemiga (osa selle instrumendi laiemast Euroopa seire- ja hindamisraamistikust) ja IPA III tulemusraamistikuga.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -võttis juunis vastu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitleva määruse, millega lihtsustatakse eeskirju ja seega hõlbustatakse investeerimistoetuse rakendamist EFSD+ tagatise kaudu; -lõi riskijuhtimise jaoks järgmised asjakohased struktuurid: oriskijuhtimisüksus (GTAG+), millel lasub üldine vastutus EFDS+ usaldusväärse ja sõltumatu riskijuhtimise tagamise eest, oGTAG+ raames tegutsev sõltumatu ja kaasav tagatise eksperdirühm (GrEG), kus saavad osaleda finantseerimisasutuste ja huvitatud liikmesriikide riskieksperdid ning mille ülesanne on hinnata ja jälgida üksikute tagatisprogrammide riskiprofiili; -käivitas naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ tulemuslikkuse seire süsteemi 34 .

Ehkki praegune finantsstruktuur paraneb eeskätt tänu naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendile „Globaalne Euroopa“, rakendab komisjon lisameetmeid, et saavutada suurem mõju ning parandada poliitilist juhtimist, koordineerimist, kaasavust ja nähtavust.

2.2.2    Meetmed ELi tasandil toimuva tugeva poliitilise juhtimise kindlustamiseks

Selles punktis tutvustatakse meetmeid, mis võetakse ELi tasandil toimuva poliitilise juhtimise tugevdamiseks, lisaks meetmetele, mida on nimetatud punktis, milles käsitletakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja muid strateegilisi dokumente.

Rääkida mitmepoolsetes finantseerimisasutustes ühel häälel

ELi tasandil toetavad komisjon ja kõrge esindaja / asepresident nõukogu koosseisude osas mitme liikmesriigi väljendatud seisukohta, et arengu rahastamise teemalistes nõukogu aruteludes peaksid osalema kaks asjakohast nõukogu koosseisu: majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) ning välisasjade nõukogu (arenguministrid). Sellega tagatakse, et arengu rahastamisega seotud küsimuste käsitlemisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid aspekte (rahaline jätkusuutlikkus, välispoliitika ja mõju arengule), ning see hõlbustab ELi seisukoha kujundamist. See võib aidata rääkida mitmepoolsetes finantseerimisasutustes ühel häälel. See on eriti oluline seoses kasutusele võetud Global Gateway strateegiaga, mis hõlmab nii arengu- kui ka muud abi ja millega püütakse tagada, et ELi strateegiliste prioriteetide elluviimisel kolmandates riikides investeeringute toetamise kaudu rakendatakse horisontaalset lähenemisviisi.

Rahvusvahelisel tasandil on tähtis tagada tõhus, koordineeritud ja sidus teavitamine ELi poliitilistest prioriteetidest foorumites ja organites, kus on esindatud mitu Euroopa osalejat. EL ja liikmesriigid peaksid rääkima ühel häälel, et maksimeerida oma mõju. EL peaks ka edaspidi edendama ulatusliku reformikava ja peamiste poliitiliste prioriteetide elluviimisel partnerlust mitmesuguste Euroopa ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega. Samamoodi tuleks püüda jõuda ühisele seisukohale kõigi selliste mitmepoolsete arengupankade strateegiliste kavade osas, mille aktsionärid on ELi liikmesriigid.

Tegevuskava Komisjon -uurib edasi ELi ja liikmesriikide vahelise koordineerimise võimalusi, et tagada ELi väärtuste ja strateegiliste eesmärkide edendamine ning ühiste seisukohtade kujundamine rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes finantseerimisasutustes. Selleks kasutab komisjon ära kogemused, mis on saadud tegevuse koordineerimisel Euroopa tegevdirektoritega Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF), Maailmapanga Grupis ja EBRDs.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -tutvustas enne juhtorganite koosolekuid oma seiskohti ning pidas Maailmapanga Grupis, EBRDs ja IMFis ELi tegevdirektoritega koordineerimiskoosolekuid, püüdes jõuda mitmes küsimuses ühisele seisukohale.

2.2.3    Meetmed tõhustatud koordineerimise edendamiseks

Selles punktis tutvustatakse meetmeid, mis võetakse Euroopa arengualase finantsstruktuuri sidusrühmade vahelise koordineerimise tugevdamiseks lisaks meetmetele, mida on juba nimetatud punktis, milles käsitletakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja muid strateegilisi dokumente.

Tugevdada koordineerimist riigi ja piirkonna tasandil

Tehes otsuseid rahastamisvahenditest rahastatavate projektide, vajaminevate investeeringute ja kaasatava(te) finantseerimisasutus(t)e kohta, tuleb kooskõlas suurema keskendumisega geograafilisele lähenemisviisile arvesse võtta riiklikke või piirkondlikke eripärasid (nt võla jätkusuutlikkusega seotud küsimusi). Seega on oluline edendada tihedamat koordineerimist riigi ja piirkonna tasandil.

ELi delegatsioonid peaksid mängima keskset rolli Euroopa tiimi algatuste ja muude ühiste koostöömeetmete kujundamisel ELi partnerriikides ning konkreetsete poliitikareformide toetamisel, kasutades oma teadmisi kohalike olude kohta. Euroopa arenguvaldkonnas osalejad ja finantseerimisasutused peaksid tuginema rohkem ELi delegatsioonidele, kui nad loovad süsteeme selliste investeerimisprojektide esitamiseks, millel võib olla ümberkujundav mõju arengule. ELi delegatsioonide ja peamiste arenguvaldkonnas osalejate vaheline ettevalmistav dialoog tugevdab ka riigi tasandil toimuvat ühist programmitööd ja rakendamist koos Euroopa partneritega.

Lisaks rahastamisvahenditele edendatakse suutlikkuse suurendamise kiirendamiseks partnerriikides ka tehnilist abi, sealhulgas kasutades ära Euroopa avaliku sektori eksperditeadmisi, eelkõige selleks, et toetada partnerriikide haldus- ja regulatiivseid reforme ning innustada partnerriike järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid.

Tegevuskava Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -tugevdab veelgi ELi delegatsioonide kui koordinaatorite/kontaktpunktide rolli, et hõlbustada ettevalmistavate arutelude pidamist liikmesriikide, liikmesriikide finantseerimisasutuste ja kohapealsete sidusrühmadega ning tugevdada koostööd riigi ja piirkonna tasandil; -uurib võimalust luua tehnilise abi vahendid kasutamiseks erinevatele arengut rahastavatele asutustele (kes võimaluse korral teevad koostööd), et toetada pankadele sobivate projektide väljatöötamist arengumaades ja erasektori osalemist soodustava keskkonna loomist; -korraldab piirkonna/allpiirkonna/riigi tasandil korrapäraseid koordineerimiskoosolekuid, kus osalevad ELi delegatsioonid ning asjaomased arengut rahastavad asutused ja peakorterid/pealinnad; -jätkab ühismissioonide ja konkreetsele riigile pühendatud teabepäevade korraldamist teatavates piirkondades.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -suurendas ELi delegatsioonide ja finantseerimisasutuste vahelist suhtlemist, muu hulgas programmitöö etapis peetud konsultatsioonide kaudu ning ühiste jõupingutuste kaudu, mis tehti selleks, et luua süsteemid pankadele sobivate projektide esitamiseks; -pidas piirkondade/riikide kaupa finantseerimisasutustega (ja ELi delegatsioonidega) korrapäraseid koordineerimiskoosolekuid, kus olid tähelepanu keskmes poliitilised prioriteedid, partnerriikidega reformide teemal peetav poliitiline dialoog ning segarahastamis- ja tagatistehingute tegemise võimaluste läbivaatamine (nagu on ette nähtud kõigis tagatislepingutes); -käivitas uue Ladina-Ameerika ja Kariibi investeerimisrahastu tehnilise abi komponendi; -alustas ELi delegatsioonide töötajatele mõeldud koolituskampaaniaga, et lõimida nende laiemasse töösse EFSD+ teemalised arutelud; -korraldas mõnes Aafrika riigis (nt Togos ja Côte d’Ivoire’is) ning naabruspiirkonnas (eelkõige idanaabruses) ja laienemisprotsessis osalevates piirkondades ühismissioone ja konkreetsele riigile pühendatud teabepäevi; -pidas esimesed kohtumised Lääne-Balkani investeerimisraamistiku raames seoses EFSD+ rakendamisega.

Laiendada dialoogi ja koostööd kolmandate riikide finantseerimisasutustele

Edukas ülemaailmne tegutsemine tähendab ka seda, et EL peab laiendama dialoogi ja koostööd kolmandate riikide arengupankadele ning süvendama partnerlust ja liite ELi-väliste sidusrühmadega.

Tegevuskava Komisjon -peab kõrgetasemelisi dialooge ELi-väliste rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, nagu süvadialoog Maailmapanga Grupiga või muud kõrgetasemelised kohtumised IMFi, Aafrika Arengupanga, Aasia Arengupanga ja Ameerika Riikide Arengupangaga; -uurib võimalikke valdkondi koostöö tegemiseks teiste rahvusvaheliste arengut rahastavate asutustega (teiste seas Põhjamaade Arengufond ja Araabia Koordineerimisrühm).

2021. aasta eduaruanne Komisjon -jätkas dialoogi teiste finantseerimisasutustega (asutused, kes ei ole läbinud sambapõhist hindamist), kelle hulka kuulusid Banque Ouest-Africaine de Développement, Aasia Taristuinvesteeringute Pank, Aasia Arengupank, Islami Arengupank, Araabia Koordineerimisrühm, Kesk-Ameerika Majandusliku Integratsiooni Pank, Kariibi Arengupank, Ameerika Riikide Arengupank ja Ladina-Ameerika Arengupank.

2.2.4    Meetmed kaasavama finantsstruktuuri väljakujundamiseks

Selles punktis tutvustatakse meetmeid, mis võetakse Euroopa arengualase finantsstruktuuri kaasavuse suurendamiseks lisaks meetmetele, mida on juba nimetatud punktis, milles käsitletakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja muid strateegilisi dokumente.

Komisjoni eesmärk on saavutada kaasav ja ühtne süsteem, kus kõik osalejad saavad kaasa lüüa oma vahendite ja eksperditeadmistega, et edendada avaliku sektori poolset rahastamist, kaasata erainvestorid ning edendada suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi.

Koordineerimist käsitlevas jaos kavandatud sujuvamad teabevood ja korrapärane teabevahetus aitavad suurendada kaasavust, tagades, et kõik liikmesriigid ja nende arenguvaldkonnas osalejad on teadlikud investeerimisvõimalustest ning et suurema mõju saavutamiseks kohapeal ühendatakse vahendid ja osalejad kõige tõhusamal viisil.

Tagada kaasavad arutelud kõigil tasanditel

Kõik sidusrühmad – eelkõike komisjon, liikmesriikide arenguvaldkonna esindajad, Euroopa mitme- ja kahepoolsed finantseerimisasutused ning arengukoostöö organisatsioonid – teevad korrapäraselt kokkuvõtte Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamisel tehtud edusammudest. Sellega tagatakse suurem kaasavus, tuues kokku kõik liikmesriikide arenguvaldkonna esindajad, Euroopa mitme- ja kahepoolsed finantseerimisasustused, arengukoostöö organisatsioonid ja komisjoni.

Lisaks kõrgetasemelisele kokkuvõtete tegemisele ja juhtimisalastele aruteludele tuleb tugevdada horisontaalsete küsimuste kaasavat koordineerimist tehnilisel tasandil.

Tegevuskava Komisjon -kannab hoolt selle eest, et ELi arenguvaldkonna peadirektorite kohtumistel, mis on kaasav foorum 35 , arutatakse nii sageli kui vaja, kuid vähemalt kord aastas Euroopa arengualase finantsstruktuuriga seotud strateegilisi aspekte ning et kaasavatel tehnilistel koosolekutel arutatakse tehnilisi küsimusi (nt EFSD+ rahastamistaotluste vormide lihtsustamine 36 , koostöökord, kaasrahastamine, ühtlustatud strateegiad, vastastikuse usalduse ja tunnustamise menetlused, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimused jne).

2021. aasta eduaruanne Komisjoni talitused -arutasid ELi arenguvaldkonna peadirektoritega nende 5. oktoobri kohtumisel muudatusi, mida on vaja Euroopa arengualase finantsstruktuuri ümberkujundamiseks ja parandamiseks; -korraldasid 9. detsembril 2021 tehnilise koosoleku partneritest finantseerimisasutustega, kus keskenduti muu hulgas EFSD+ tagatise taotlemise protsessile.

Parandada sambapõhise hindamise toetamist

Komisjon hindab kõrgelt kõigile Euroopa finantseerimisasutustele antud võimalust osaleda arengualases finantsstruktuuris. Tuleb märkida, et sambapõhine hindamine ei ole ühisinvesteeringutes (nt Euroopa tiimi algatustes) osalemise eeltingimus ning, nagu eespool märgitud, uurib komisjon võimalust pakkuda stiimuleid, et innustada esitama ühisettepanekuid koos Euroopa üksustega, kes ei ole läbinud sambapõhist hindamist (tingimusel et juhtüksus on selle hindamise läbinud).

Tegevuskava: Komisjon -annab ka edaspidi abi ja metoodilist nõu Euroopa finantseerimisasutustele, kellel on käsil sambapõhise hindamise protsess.

2021. aasta eduaruanne Komisjon -andis metoodilist nõu seitsmele Euroopas tegutsevale arengut rahastavale asutusele, kes läbisid täiendavat sambapõhist hindamist, ja kahele uuele taotlevale arengut rahastavale asutusele, sealhulgas spetsiaalsetel teabekohtumistel ja kontrollides uute taotlejate nõuetele vastavust.

2.2.5    Meetmed ELi nähtavuse ja mõju suurendamiseks

Selles punktis tutvustatakse meetmeid, mis võetakse teavitustegevuse ja ELi üldise nähtavuse parandamiseks lisaks meetmetele, mida on juba nimetatud punktis, milles käsitletakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ ja muid strateegilisi dokumente.

Tõhustada teavitustegevust Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisel

Selleks et suurendada ELi ja liikmeriikide arengumeetmete nähtavust nii kogu maailmas kui ka kohapeal ning kanda hoolt selle eest, et Euroopat tajutakse mõjuka ülemaailmse osalejana, mis oleks kooskõlas Euroopa rahalise sekkumise tähtsusega, on oluline, et Euroopa arengualases finantsstruktuuris osalejad ühendaksid oma teavitustegevuses jõud.

Võttes arvesse uute abiandjate tekkimist, on tähtis olla võimeline täpselt näitama, mil määral toetab Euroopa oma partnerriike. Selleks et teavitada tõhusalt toetusest, mille EL ja liikmesriigid on kokku andnud, tuleb lahendada probleem, et liikmesriikides ja Euroopa finantseerimisasutustes napib võrreldavaid andmeid.

ELi strateegiliste teavitamis- ja avaliku diplomaatia alaste jõupingutuste keskseks osaks saab olema nii üleilmsel kui ka riigi ja piirkonna tasandil Euroopa tiimi lähenemisviis. Euroopa tiimi algatused võivad anda kasuliku ja selge võimaluse suunata teavitustegevust. Naabruspiirkonnas ja Lääne-Balkani piirkonnas keskendutakse majandus- ja investeerimiskavadele, mis on peamine vahend Euroopa tiimi lähenemisviisi elluviimisel.

Tegevuskava Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -uurib võimalust töötada koos liikmesriikide ja arengut rahastavate asutustega välja ühine raamistik, milles anda igal aastal aru ELi ja liikmesriikide tegevusest arengu rahastamisel kogu maailmas, et esitada selle tegevuse kohta konsolideeritud ja võrreldavad koondnäitajad ning tutvustada saavutusi, toetades sellega strateegilisi teavitamisprioriteete; -koostab iga partnerriigi jaoks strateegilise teavituskava, ühendades strateegilise teavitustegevuse ja avaliku diplomaatia, et luua püsiv võrgustik ning tutvustada kohalikele ELi väärtuseid ja põhimõtteid ning Euroopa tegevuse ulatust; -annab ELi delegatsioonidele, liikmesriikidele ja Euroopa finantseerimisasutustele Euroopa tiimi lähenemisviisi käsitlevaid lisasuuniseid ja -materjale, mida nad saavad kasutada oma teavitustegevuses (nt ELi ja liikmesriikide edulood Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisel, millest on näha, miks tegutsetakse ja mille eest seistakse (kohalik vaatenurk, ühised väärtused, inimkeskne lähenemisviis)); -koordineerib osalevate ELi finantseerimisasutuste ja liikmesriikidega teatamist Euroopa tiimi lähenemisviisi raames tehtavatest uutest toimingutest (kasutades pressiteateid või sotsiaalmeediakanaleid) ning vajaduse korral ühist osalemist EFSD+ tagatisega kaetud portfellide toimingute ametlikel allkirjastamistel; -tagab, et kõiki ELi rahastatud projekte, mille puhul kasutatakse segarahastamist, eelarvelisi tagatisi või tehnilist abi, kajastatakse selgelt veebikeskkonnas.

2021. aasta eduaruanne Komisjon koostöös kõrge esindaja / asepresidendiga -parandas teavitustegevuse koordineerimist, sealhulgas okorraldas 2021. aasta novembris komisjoni kõrgete ametnike ja riiklike arengupankade esindajate külaskäigu Togosse, oteatas Euroopa tiimi algatustest ELi ja kõigi osalevate liikmesriikide esindajate juuresolekul (nt vaktsiinide tootmise algatus, Aafrika alustavatesse ettevõtetesse investeerimise algatus, keskkonnahoidlikkuse algatus partnerluses Kagu-Aasiaga või üleilmne demokraatiaalgatus), okorraldas ametlikud allkirjastamised, kus viibisid kohal ELi, liikmesriikide ja finantseerimisasutuste esindajad (nt veevarude ja loodusvarade majandamise rahastu üleujutuste ennetamiseks Vietnamis Dien Bien Phu linnas); -andis ELi delegatsioonidele strateegilise teavitustegevuse ja avaliku diplomaatiaga seotud suuniseid ja näidisvorme, et aidata neil koostada oma strateegilisi kavu; ovaatas üle kogu oma arengukoostöö veebikeskkonna, kandmaks hoolt selle eest, et Euroopa tiimi lähenemisviis ja asjaomased algatused kajastuksid täielikult komisjoni avalikul veebisaidil.

9.KOKKUVÕTE

Selleks et parandada Euroopa arengualast finantsstruktuuri ja tagada, et sellel on soovitud mõju nii ELile kui ka ELi partneritele, tuleb tegutseda kiiresti, koordineeritult ja otsustavalt.

Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamine reageerimisel COVID-19 kriisile näitas, et EL, liikmesriigid ja liikmesriikide finantseerimisasutused on tugevamad, kui nad tegutsevad koos ja taotlevad ühiseid eesmärke. Finantsstruktuur peab tuginema sellele lähenemisviisile, tagamaks, et finantspartnerid ja asjaomased sidusrühmad jagavad õigeaegselt teavet ning töötavad koos alates tehnilise abi andmisest kuni projektide algatamiseni ning eelhindamisest hindamiseni, kasutades oma vastavaid riigi, valdkondlikke või finantsteadmisi. Nad peavad oma tegevuses juhinduma ühistest eesmärkidest, tehes seda ELi tasandil toimuva tugeva poliitilise juhtimise all. See suurendab ELi nähtavust ja tunnustamist tähtsa rahvusvahelise partnerina.

Selleks et optimeerida Euroopa arengualast finantsstruktuuri, parandada koostööd, maksimeerida mõju ja tagada ELi tunnustamine olulise ülemaailmse osalejana, on tähtis kõigi kaasatud partnerite aktiivne osalemine. Komisjon ja kõrge esindaja / asepresident on valmis mängima neis püüdlustes keskset rolli tihedas partnerluses kõigi Euroopa sidusrühmadega ning nad on juba hakanud ellu viima enda kavandatud täiustamismeetmeid.

Lisa. Euroopa arengualases finantsstruktuuris osalejad

Liikmesriigid	Riiklikud arengupangad	Arengut rahastavad asutused	Arenguasutused
Austria	Austria Wirtschaftsservice Gesellschaft (AWS)	Oesterreichischen Entwicklungsbank (OeEB)	Austrian Development Agency (ADA)
Belgia		Belgian Investment Company for Developing Countries (BIO)	Enabel
Bulgaaria			Välisministeerium, üleilmsete küsimuste peadirektoraat
Horvaatia			Majandusministeerium, majandusküsimuste ja arengukoostöö peadirektoraat
Küpros			Välisministeerium
Tšehhi Vabariik		Riiklik arengupank	CzechAid
Taani		Investeringsfonden for Udviklingslande (IFU)	Välisministeerium, Danida
		Põhjamaade Arengufond (NDF)
		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)
Eesti		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)	Välisministeerium
Soome		Finnfund	Välisministeerium
		Põhjamaade Arengufond (NDF)
		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)
Prantsusmaa	Agence Française de Développement (AFD)	Proparco	Agence Française de Développement (AFD)
			Välisministeerium, Expertise France
Saksamaa	Kreditanstalt für Wiederaufbau (KfW)	Deutsche Investitions- und Entwicklungsgesellschaft (DEG)	Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ)
Kreeka			Välisministeerium, rahvusvahelise arengu- ja humanitaarabi peadirektoraat (Hellenic Aid)
Ungari		Magyar Export-Import Bank (EXIM)	Välis- ja kaubandusministeerium Hungary Helps (mille tegevust koordineerib peaminister)
Iirimaa			Välisministeerium, IrishAid
Itaalia	Cassa Depositi e Prestiti (CDP)	Società italiana per le imprese all’estero (SIMEST)	Agenzia Italiana per la Cooperazione allo Sviluppo (AICS)
			Välisministeerium
Läti		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)	Välisministeerium
Leedu		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)	Centrinė projektų valdymo agentūra (CPVA)
Luksemburg			LuxDev
Malta			Välis- ja Euroopa asjade ministeerium
Madalmaad		Nederlandse Financierings-Maatschappij voor Ontwikkelingslanden (FMO)	SNV
			Välisministeerium
Poola			Välisministeerium, arengukoostöö osakond (PolishAid)
Portugal		Sociedade para o Financiamento do Desenvolvimento (SOFID)	Camões
Rumeenia			RoAid
Slovakkia		EXIMBANKA SR	SlovakAid
Sloveenia			Välisministeerium, arengukoostöö ja humanitaarabi osakond
Hispaania		Compañía Española de Financiación del Desarrollo (COFIDES)	Agencia Española de Cooperación Internacional para el Desarrollo	(AECID)
			Fundación Internacional Y Para Iberoamérica De Admón Y Políticas Públicas (FIIAPP)
Rootsi		Swedfund	Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA)
		Põhjamaade Arengufond (NDF)
		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)

Kolmandad riigid

Norra		Põhjamaade Investeerimispank (NIB)	Norwegian Agency for Development Cooperation (NORAD)
		Norfund
Šveits		Swiss Investment Fund For Emerging Markets (SIFEM)	Direktion für Entwicklung und Zusammenarbeit (DEZA)
Ühendkuningriik		CDC	Department for International Development (DFID) (nüüd Foreign, Commonwealth & Development Office (FCDO))
			British Council

Tõhustatud partnerluse liikmed

EDFI liikmed

Praktikute võrgustiku liikmed

Mitmepoolsed arengupangad: Euroopa Investeerimispank (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)

Üleilmsed/piirkondlikud/rahvusvahelised pangad: Maailmapanga Grupp, Aafrika Arengupank, Aasia Arengupank, Ameerika Riikide Arengupank jt.

(1)

 Euroopa Komisjon (2021), Euroopa tiim – maailma suurim abiandja 2020. aastal – suurendas ametlikku arenguabi 66,8 miljardi euroni , 13. aprill 2021 .

(2)

OECD (2020), „Global Outlook on Financing for Sustainable Development 2021: A New Way to Invest for People and Planet“ , OECD Publishing, Pariis.

(3)

 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“ , 1. detsember 2021, JOIN(2021) 30 final.

(4)

Euroopa Komisjon (2022), „EU-Africa: Global Gateway Investment Package“ , 18. veebruar 2022.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1–78).

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III) (ELT L 330, 20.9.2021, lk 1).

(7)

Vt näiteks Camdessus, M. (2010), „European Investment Bank’s external mandate 2007–2013 Mid‐Term Review – Report and recommendations of the Steering Committee of “wise persons““ , EIB Publishing, Luxembourg.

(8)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule ja Euroopa Investeerimispangale „Tõhusam finantsraamistik väljaspool Euroopa Liitu tehtavate investeeringute jaoks“ , 12. september 2018, COM(2018) 644 final.

(9)

Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemeline eksperdirühm (2019), „Europe in the world – The future of the European financial architecture for development“ , nõukogu peasekretariaat, Brüssel.

(10)

Nõukogu peasekretariaadi teatis ELi delegatsioonidele „Feasibility study on options for strengthening the future European financial architecture for development – Executive Summary“ , 14. aprill 2021, GSC(2021) 6961/1/21 REV 1.

(11)

  Nõukogu järeldused Euroopa arengualase finantsstruktuuri parandamise kohta , 14. juuni 2021, GSC(2021) 9462/1/21 REV 1.

   Vt ka Nõukogu järeldused Euroopa arengualase finantsstruktuuri tugevdamise kohta , 5. detsember 2019, GSC(2019) 14434/19.

(12)

15 liiget: Bio (BE), CDC (UK), COFIDES (ES), DEG (DE), Finnfund (FI), FMO (NL), IFU (DK), Norfund (NO), OeEB (AT), Proparco (FR), SBI/BMI (BE), SIFEM (CH), Sace Simest (IT), SOFID (PT), Swedfund (SE).

(13)

AFD, KfW, CDP, AECID ja Euroopa Komisjon.

(14)

 Liikmed: ADA (AT), AECID (ES), AICS (IT), AFD (FR), British Council (UK), Camoes (PT), CPVA (LT), CzechAid (CZ), Enabel (BE), Expertise France (FR), FIIAPP (ES), GIZ (DE), LuxDev (LU), SlovakAid (SK), Sida (SE), SNV (NL) ja RoAid (RO); assotsieerunud liikmed: Danida (DK), FCDO (UK), välisministeerium (EE) ja välisministeerium (NL); vaatleja: komisjon. Praktikute võrgustikus antakse poliitika kohta tagasisidet praktikute vaatenurgast.

(15)

  „Memorandum of understanding between the European Commission, the European Investment Bank together with the European Investment Fund, and the European Bank for Reconstruction and Development in respect of Cooperation outside the European Union“ (2012) , Brüssel.

(16)

 Täieliku ülevaate leiab lisast.

(17)

EIB, KfW, AFD – kaasrahastamistoimingud ja vahendite koondamine projektide hindamiseks ja seireks, teabe jagamiseks ja konsulteerimiseks.

(18)

Näiteks kliimamuutustele reageerimise rahastu (Interact Climate Change Facility), mille aktsionärid on praegu AFD, EIP, CDC, DEG, PROPARCO, BIO, Finnfund, COFIDES, Norfund, OeEB, SIFEM, Swedfund; Euroopa rahastamispartnerite algatus (European Financing Partners), mille aktsionärid on EIP ja 13 ELis tegutsevat arengut rahastavat asutust: BIO, CDC, COFIDES, DEG, Finnfund, FMO, IFU, PROPARCO, Norfund, SBI-BMI, Swedfund, SIFEM ja OeEB ehk „Friendship Facility“ (PROPARCO (FR), FMO (NL) ja DEG (DE)).

(19)

 Nõukogu peasekretariaadi teatis ELi delegatsioonidele „European Financial Architecture for Development – EIB-EBRD Joint Report“ , 25. november 2021, GSC(2021) 14398/21.

(20)

Euroopa välisinvesteeringute kavva on koondatud terviklikku lähenemisviisi rakendades kolm üksteist täiendavat sammast (rahastamine lisavahendite kaasamiseks segarahastamise ja EFSD tagatise kaudu, tehniline abi ja investeerimiskliima). Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Euroopa investeeringute tugevdamine töökohtade loomiseks ja majanduskasvu saavutamiseks: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teine etapp ning uus Euroopa välisinvesteeringute kava“ , 14. september 2016, COM(2016) 581 final.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. septembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1601, millega luuakse Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond (ELT L 249, 27.9.2017, lk 1).

(22)

Piirkondlikud rahastud: Aafrika investeerimisplatvorm, Kariibi investeerimisrahastu, Vaikse ookeani piirkonna investeerimisrahastu, Aasia investeerimisrahastu, Kesk-Aasia investeerimisrahastu, Ladina-Ameerika investeerimisrahastu, naabruspoliitika investeerimisplatvorm ja Lääne-Balkani investeerimisraamistik. Temaatiline lähenemine: põllumajanduse ja elektrifitseerimise rahastamise algatused AgriFI ja ElectriFI.

(23)

Euroopa Komisjon (2019), ELi väliskoostöö segarahastamise platvorm .

(24)

Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamisel, millesse annab oma panuse kogu Euroopa Liit, ühendatakse ELi liikmesriikide ja finantseerimisasutuste kogutud vahendid, järgides samal ajal aluslepingutega kehtestatud ELi pädevust ja otsustamismenetlusi, sealhulgas hääletamiskorda. Seda lähenemisviisi viivad ellu EL, liikmesriigid, liikmesriikide finantseerimisasutused, sealhulgas riiklikud arengupangad ja rakendusasutused, ning EIP ja EBRD. Seda rakendatakse ka ELi partnerriikides, sealhulgas ELi delegatsioonide kaudu, et hõlbustada ELi tegevuse koordineerimist kohapeal.

(25)

Komisjoni ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teatis ELi üleilmse tegevuse kohta seoses COVID-19ga“ , 8. aprill 2020, JOIN(2020) 11 final.

(26)

  Komisjoni aruanne nõukogule Euroopa arengualase finantsstruktuuri kõrgetasemelise eksperdirühma soovituste kohta , 31. jaanuar 2020, COM(2020) 43 final.

(27)

Ühisteatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Global Gateway“ , 1. detsember 2021, JOIN(2021) 30 final.

(28)

Euroopa Komisjon (2022), „EU-Africa: Global Gateway Investment Package“ , 18. veebruar 2022.

(29)

Asjakohasel juhul võib anda rahastajatele, abikõlblikele vastaspooltele, partnerriikidele, asjaomastele piirkondlikele organisatsioonidele ja muudele sidusrühmadele vaatleja staatuse.

(30)

Vt https://ec.europa.eu/international-partnerships/global-europe-programming_en , https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/funding-and-technical-assistance/neighbourhood-development-and-international-cooperation-instrument-global-europe-ndici-global-europe_en ja https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/enlargement-policy/overview-instrument-pre-accession-assistance_en . 

(31)

Ühine programmitöö või kahepoolne programmitöö. Ühise programmitöö raames lepivad EL ja liikmesriigid kokku ühises reageerimises partnerriigi/-piirkonna arengustrateegiale; see annab vahetu võimaluse suurendada koordineerimist, tõhusust ja mõju.

(32)

 Nagu on teatatud 6. juulil 2021 avaldatud kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegias .

(33)

Mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 rakendati rubriigis „Globaalne Euroopa“ mitut rahastamisvahendit. Nende hulka kuulusid

• määrus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta;

• määrus (EL) nr 230/2014, millega loodi stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend;

• määrus (EL) nr 232/2014, millega loodi Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend;

• määrus (EL) nr 233/2014, millega loodi arengukoostöö rahastamisvahend;

• määrus (EL) nr 234/2014, millega loodi partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega;

• määrus (EL) nr 235/2014, millega loodi Euroopa rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks;

• määrus (EL) 2017/1601, millega loodi Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), EFSD tagatis ja EFSD tagatisfond;

• otsus (EL) 2018/412, millega muudeti otsust nr 466/2014/EL, millega oli antud Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (välislaenude andmise volitus);

• määrus (EL) 2018/409, millega muudeti nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta.

(34)

 Komisjoni talituste töödokument „Launching the Global Europe Performance Monitoring System containing a Revised Global Europe Results Framework“ , 25. jaanuar 2022, SWD(2022) 22 final.

(35)

 Nimetatud foorumisse kuuluvad kõigi liikmesriikide arenguvaldkonna peadirektorid, rahvusvahelise partnerluse, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste ning Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide eest vastutavad komisjoni peadirektorid ning Euroopa välisteenistuse peasekretär. Laiendatud Euroopa tiimi formaadi puhul kuuluvad foorumisse ka liikmesriikide arenguasutuste ja finantseerimisasutuste juhid ning EIP ja EBRD esindajad.

(36)

 Lihtsustatud rahastamisvormid peaksid siiski olema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning eelkõige tuleks tagada otstarbekus, tõhusus ja topeltrahastamise vältimine.