EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.11.2021
COM(2021) 749 final
2021/0396(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475
(EMPs kohaldatav tekst)
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Liidu kodanike õigus Euroopa Liidus vabalt liikuda ja elada on üks liidu hinnatumaid saavutusi ning liidu majanduse oluline mootor. Samal ajal kujutab COVID-19 pandeemia endast jätkuvalt väga suurt ohtu rahvatervisele kogu liidus.
Viirusepuhangule reageerides on liikmesriigid võtnud viiruse leviku tõkestamiseks mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud liidu kodanike õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, nt sisenemispiirangud või nõue teha piiri ületamisel SARS-CoV-2 nakkuse test. Vaba liikumise piirangute vastuvõtmisel ja kohaldamisel on liikmesriikidel kohustus järgida ELi õiguse põhimõtteid, 1 eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet.
Ühepoolsed meetmed selles valdkonnas on toonud kaasa märkimisväärseid häireid ning ettevõtjad ja kodanikud on seisnud silmitsi mitmesuguste lahknevate ja kiiresti muutuvate meetmetega. See on eriti kahjulik olukorras, kus viirus on Euroopa majandust juba märkimisväärselt mõjutanud. Selline lahknevus võib kahjustada ka üldsuse usaldust tervishoiumeetmete ja eelkõige vaktsineerimise vastu, mis võib epidemioloogilist olukorda veelgi halvendada.
Et parandada koordineerimist liikmesriikide vahel, võttis nõukogu 13. oktoobril 2020 vastu nõukogu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel 2 . Nõukogu soovitusega kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 leviku ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis meetmete puhul, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse leviku ohu tasemest nendes piirkondades. Kõnealust nõukogu soovitust on epidemioloogilise olukorra muutudes hiljem ajakohastatud 3 .
Et veelgi hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut vaba liikumist, võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 14. juunil 2021 vastu määruse (EL) 2021/953, 4 millega luuakse ELi digitaalse COVID-tõendi raamistik koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite väljaandmiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks 5 . Selleks et kasutada parimal viisil ära ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku, muutis nõukogu samal päeval ka nõukogu soovitust (EL) 2020/1475 6 . Muudetud korra kohaselt tuleks vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud isikud vabastada nõukogu soovituse alusel kohaldatavatest piirangutest.
Alates 2021. aasta juunist on toimunud kaks olulist arengut, mis mõjutavad epidemioloogilist olukorda ja seega ka vaba liikumist liidus. Esiteks on inimeste vaktsineeritus märkimisväärselt suurenenud: kogu liidu elanikkonna hulgas ulatub täielik kumulatiivne vaktsineeritus 19. novembri 2021. aasta seisuga üle 65 %, 7 kuna soovituse viimase muudatuse ja määruse (EL) 2021/953 8 vastuvõtmise ajal oli see vähem kui 30 %.
Siiski on vaktsineerituse tasemes liikmesriigiti ja piirkonniti ning elanikkonnarühmade kaupa endiselt suured erinevused. 19. novembriks 2021 oli täielik vaktsineeritus liikmesriikide kogu rahvastiku hulgas vahemikus 23,9 % kuni 81,4 % (täiskasvanud elanike hulgas 28,6 % kuni 92,6 %). See valmistab suurt muret, kuna see annab viirusele küllaldase võimaluse edasi levida ja põhjustada edasist, peamiselt vaktsineerimata inimeste haigestumist.
Tänu olemasolevatele COVID-19 vaktsiinidele, mis kaitsevad raske haigestumise, surma ja nakkuse pikaajaliste järelmõjude eest, on märkimisväärne osa elanikkonnast praeguseks eluohtliku haigestumise ja haigusele alla vandumise eest paremini kaitstud kui 2021. aasta juunis. Vaktsineerimine on seega COVID-19 vastases arsenalis äärmiselt oluline, kuigi mitte ainus vahend, ning tuleb jätkata jõupingutusi vaktsineerituse suurendamiseks.
Teiseks on õnnestunud ELi digitaalne COVID-tõend kiiresti kasutusele võtta. 2021. aasta novembriks on ELi liikmesriigid välja andnud rohkem kui 650 miljonit ELi digitaalset COVID-tõendit 9 . ELi digitaalne COVID-tõend on seega laialdaselt kättesaadav ja usaldatav vahend vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal. 2021. aasta septembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt nõustus umbes kaks kolmandikku (65 %) vastanuist väitega, et ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamine on kõige turvalisem viis COVID-19 pandeemia ajal Euroopas vabalt reisimiseks 10 . Peaaegu kõik liikmesriigid kasutavad ELi digitaalset COVID-tõendit ka riigisisestel eesmärkidel.
ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku kasutavad ELi liikmesriikide, kolme ELi mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi 11 ja Šveitsi 12 kõrval edukalt ka 20 muud kolmandat riiki või territooriumi 13 ning edaspidi peaks sellega ühinema veel kolmandaid riike. ELi digitaalne COVID-tõendi raamistik on ainus suuremahuline rahvusvahelisel tasandil kasutatav süsteem 14 .
Siiski on liidu epidemioloogiline olukord endiselt keeruline, sest teatatud haigusjuhtumite arv on suur ja jätkab kasvamist, õigustades rahvatervise kaitseks võetud meetmete säilitamist ja taaskehtestamist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) soovitab suurendada COVID-19 vaktsineeritust kõigis vanuserühmades, kelle puhul vaktsineerimine on võimalik, ning säilitada viiruse ja selle variantide edasise leviku vähendamiseks mittefarmatseutilised meetmed, nagu kaitsemaskide kasutamine, kinniste ruumide parem ventilatsioon ja füüsilise distantsi hoidmine 15 .
Neid asjaolusid silmas pidades tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud ühist lähenemisviisi veelgi kohandada, nagu on nõutud ka Euroopa Ülemkogu 22. oktoobri 2021. aasta järeldustes 16 . Eelkõige tuleks läbivalt aluseks võtta inimeste vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemisstaatus, mida tõendatakse ELi digitaalse COVID-tõendiga. Kuna ELi digitaalse COVID-tõendi väljaandmine, kontrollimine ja aktsepteerimine on piisavalt turvaline, ei tohiks isikute suhtes, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend ja kes kasutavad liidus vaba liikumise õigust, kohaldada täiendavaid vaba liikumise piiranguid, näiteks täiendavaid SARS-CoV-2 nakkuse teste. Samuti ei tohiks neilt üldiselt nõuda karantiini jäämist, kuna see kujutab endast vaba liikumise olulist piirangut.
See on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustega, 17 mille kohaselt ei tohiks täielikult vaktsineeritud reisijate ega ka nende reisijate suhtes, kes on kuue kuu jooksul enne reisi COVID-19 läbi põdenud, kohaldada täiendavaid piiranguid. Isikud, kes ei kuulu nendesse kahte kategooriasse, peaksid saama reisida SARS-CoV-2 nakkuse negatiivse testi alusel.
Et lihtsustada vaba liikumise õiguse kasutamist liidus, on vaja luua ühine arusaam tingimustest, mille alusel ELi digitaalse COVID-tõendi kolme tüüpi (vaktsineerimine, testimine ja läbipõdemine) aktsepteerida. Sealjuures tuleks arvesse võtta viimaseid sündmusi, eelkõige epidemioloogilise olukorra muutusi ja vaktsiini tõhustusdooside kasutuselevõttu.
Koos tõhustusdooside manustamisega on üha rohkem liikmesriike võtnud vastu reeglid selle kohta, kui kaua esmase vaktsineerimistsükli järel väljastatud vaktsineerimistõendit aktsepteeritakse, võttes arvesse seda, et vaktsineerimisest tulenev kaitse COVID-19 nakkuse ja kerge haigestumise vastu näib aja jooksul nõrgenevat. Neid reegleid kohaldatakse kas ainult riigisiseselt või ka reisimise puhul.
24. novembril 2021 avaldas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kiire riskihinnangu, 18 milles märgiti, et immuunsuse nõrgenemise tõttu peaksid ELi/EMP riigid nakkusevastase kaitse suurendamiseks kaaluma kiiremas korras võimalust manustada 40aastastele ja vanematele inimestele tõhustusdoos, keskendudes kõige haavatavamatele ja eakatele inimestele, ning riigid võiksid kaaluda tõhustusdoosi manustamist kõigile vähemalt 18aastastele täiskasvanutele vähemalt 6 kuud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu. See võib piirata nakkuse levikut elanikkonna seas ning vähendada vajadust haiglaravi järele ja surmajuhtumite arvu.
Lahknevate ja vastuoluliste meetmete ärahoidmiseks teeb komisjon ettepaneku kehtestada reisimise otstarbel vaktsineerimistõendi standardne kehtivusaeg üheksa kuud. Selle puhul on lähtutud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suunistest, milles soovitatakse manustada kuus kuud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu tõhustusdoos ning nähakse ette täiendav kolmekuuline ajavahemik, et riigid jõuaksid oma vaktsineerimiskampaaniaid kohandada ja tõhustavad vaktsiinidoosid kodanikele kättesaadavaks teha. Et tagada koordineeritud lähenemisviis, ei tohiks liikmesriigid aktsepteerida vaktsineerimistõendeid, mis on väljastatud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu, kui sellel märgitud doosi manustamisest on möödas üle üheksa kuu.
Standardset üheksakuulist kehtivusaega tuleks kohaldada tõendite suhtes, mis on välja antud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõpetamist. Ehkki iga liikmesriik lähtub prioriteetide seadmisel eri elanikkonnarühmade vaktsineerimiseks oma poliitilistest valikutest ja epidemioloogilisest olukorrast, peaksid liikmesriigid astuma kohe kõik vajalikud sammud selleks, et võimaldada vaktsineerimist nendele elanikkonnarühmadele, kellele väljastatud vaktsineerimistõendi kehtivusaeg hakkab läbi saama.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse teatel on praegustes uuringutes olnud tõhustusdoosi mõju hindamise aeg liiga lühike ning selleks, et määrata kindlaks, kui kaua pärast tõhustusdoosi manustamist kestab immuunsus nakatumise ning kerge ja raske haigestumise vastu, on vaja täiendavaid andmeid. Praegu puuduvad uuringud, mis käsitleksid selgelt tõhustusdoosi tulemuslikkust SARS-CoV-2 nakkuse leviku tõkestamisel, mistõttu ei ole tõhustusdooside puhul kehtivusaega veel võimalik kindlaks määrata. Siiski on uusi andmeid selle kohta, et need taastavad tulemuslikult tugeva kaitse nakatumise vastu, mis osutab sellele, et tõhustusdoosidel on arvatavasti suur mõju nakkuse leviku pidurdamisele, ning on alust oodata, et tõhustusdoosidest saadav kaitse kestab kauem kui esmase vaktsineerimistsükli puhul.
Seda lähenemisviisi tuleb hoolikalt ja tähelepanelikult jälgida, et hinnata, kas uute teaduslike avastuste valguses võib olla vaja teha kohandusi või muudatusi. Nende uuringute põhjal võib komisjon teha vajaduse korral ettepaneku kohaldada asjakohast kehtivusaega ka vaktsineerimistõendite suhtes, mis on väljastatud pärast tõhustusdoosi manustamist. On oluline võtta teadmiseks, et ehkki vaktsiinid on jätkuvalt väga tulemuslikud raske haigestumise, haiglaravi ja surmajuhtumite ärahoidmisel, võib kaitse nakatumise ja nakkuse leviku vastu aja jooksul väheneda. Lisaks on täheldatud kerget kaitse vähenemist eakatel ja nendel, kellel esinevad kliinilised riskitegurid raskemaks haigestumiseks.
Nagu eespool märgitud, tuleks COVID-19 pandeemia tõttu rakendatavaid meetmeid kohaldada isiku, mitte piirkonna tasandil, mis tähendab, et kehtiva tõendiga reisijate suhtes ei tohiks enam täiendavaid piiranguid kehtestada. Samal ajal tuleks uuendada piirkondliku tasandi epidemioloogilist olukorda näitavat valgusfoorikaarti ning jätkata selle kasutamist, sest see on nii üldsuse kui ka liikmesriikide ametiasutuste jaoks kasulik ja kergesti mõistetav tööriist. Lisaks ülevaate andmisele viiruse leviku olukorra kohta peaks valgusfoorikaart olema aluseks nende reisijate suhtes rakendatavatele erisätetele, kes tulevad piirkonnast, kus viiruse leviku tase on eriti madal või eriti kõrge.
Reisijate suhtes, kes saabuvad piirkondadest, kus viiruse leviku tase on väga madal, ei tohiks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega mingeid piiranguid kohaldada. Sellistelt reisijatelt ei tohiks seega liidus vaba liikumise õiguse kasutamisel nõuda ELi digitaalset COVID-tõendit ega SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist. See ei piira sisekasutust liikmesriikides (pääs üritustele, toitlustusasutustesse jne). Loomulikult oleks paljudel sellistel reisijatel eelkõige vaktsineerimise tulemusena tõend siiski olemas.
Teisest küljest tuleks erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, kus viirus leviku tase on väga kõrge, sest haiguse sissetoomise tõenäosus sealt on suurem ning pikaajaliselt suur haigusjuhtude arv on pannud piirkonna tervishoiusüsteemi suure surve alla. Rahvatervise riskide leevendamiseks peaksid liikmesriigid soovitama hoiduda vältimatu vajaduseta reisimisest sellistesse piirkondadesse ja sellistest piirkondadest. Lisaks tuleks sellistest piirkondadest saabuvatelt isikutelt, kellel ei ole vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit, nõuda testi tegemist ja karantiini/eneseisolatsiooni.
Võimalikud uued SARS-CoV-2 variandid tekitavad endiselt muret ja neid tuleks hoolikalt jälgida. ECDC hindab korrapäraselt viirusevariante käsitlevat uut teavet, mida on saadud tänu epidemioloogilisele luurele ja genoomsete variantide reeglipõhisele seirele või muudest teadusallikatest 19 . Et saada õigeaegset ja täpset teavet SARS-CoV-2 probleemsete ja huvipakkuvate variantide tekke ja leviku kohta, on samuti oluline, et liikmesriigid säilitaksid või saavutaksid piisavalt suure järjendamismahu. Kui järjendamismaht ei ole piisav, on raskem tuvastada murettekitavate variantide levikut enne, kui need mõjutavad üldist epidemioloogilist olukorda. Sellega seoses tuleks aluseks võtta murettekitavate variantide puhul rakendatav rahvatervisealase sekkumise kriteeriumide määratlemise ja hindamise raamistik, mida praegu töötab välja SARS-CoV-2 variante uuriv Euroopa eksperdirühm, 20 niipea kui see on tehtud kättesaadavaks.
SARS-CoV-2 variandid Alpha ja Delta on näidanud uute SARS-CoV-2 variantide võimalikku negatiivset mõju epidemioloogilisele olukorrale. Ehkki liidus tuvastatud variandi levikut võib olla väga raske peatada, teeb komisjon variantide võimalikku mõju arvestades ettepaneku võtta kasutusele koordineeritud lähenemisviis uute variantide leviku aeglustamiseks liidus. Seda peaks rakendama ka juhul, kui liikmesriigid kehtestavad kooskõlas liidu õigusega piiranguid, kuna epidemioloogiline olukord piirkonnas halveneb kiiresti, eelkõige juba niigi tugevalt nakatunud piirkondades.
Võttes arvesse seda, kui ulatuslikult tuleb muuta nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 esitatud lähenemisviisi, mida on juba kord muudetud, teeb komisjon ettepaneku asendada see täiendava muutmise asemel uue nõukogu soovitusega. Lisaks teeb komisjon ettepaneku siduda selle kohaldamisaeg määrusega (EL) nr 2021/953, kuna mõlema vahendi kehtivus peaks läbi saama siis, kui COVID-19 pandeemia on möödas ja täiendavaid pandeemiaga seotud piiranguid vabale liikumisele ei ole vaja.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesoleva soovituse eesmärk on rakendada kehtivaid sätteid, mis on seotud rahvatervise huvidest tulenevate liikumisvabaduse piirangutega.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev soovitus on kooskõlas liidu muu poliitikaga, sealhulgas rahvatervise ja sisepiirikontrolliga seotud poliitikaga.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise leping (edaspidi „ELi toimimise leping“), eriti selle artikli 21 lõige 2, artikli 168 lõige 6 ja artikkel 292.
•Subsidiaarsus
Nõukogu võib võtta vastu soovitusi ELi toimimise lepingu artikli 292 alusel. Selle sätte kohaselt teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kõigil neil juhtudel, mille puhul aluslepingutes on sätestatud, et ta võtab õigusakti vastu komisjoni ettepaneku põhjal.
See kehtib praeguses olukorras, kuna on vaja järjekindlat lähenemisviisi, et hoida ära häireid, mida põhjustavad ühepoolsed ja ebapiisavalt koordineeritud meetmed, mis piiravad vaba liikumist liidus. ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Kui selle eesmärgi saavutamiseks osutub vajalikuks liidu meede, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt võtta vastu sätteid kõnealuste õiguste kasutamise hõlbustamiseks.
Artikli 168 lõike 6 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal võtta vastu ka soovitusi, et tagada kogu liidu poliitika ja meetmete kindlaksmääratlemisel ja rakendamisel inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
•Proportsionaalsus
Ühepoolsete või kooskõlastamata meetmete vastuvõtmine toob tõenäoliselt kaasa ebajärjekindlad ja killustatud vaba liikumise piirangud, mis tekitavad ebakindlust liidu kodanikele nende ELi õiguste kasutamisel. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepanekus võetakse arvesse liikmesriikidega korrapäraselt peetud arutelusid, kättesaadavat teavet epidemioloogilise olukorra muutumise kohta ning asjakohaseid kättesaadavaid teaduslikke tõendeid.
•Mõjuhinnang
Ei kohaldata.
•Põhiõigused
Liikumisvabadus on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 45 sätestatud põhiõigus. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Harta artikliga 21 on aluslepingute kohaldamisala piires keelatud piirangute seadmine kodakondsuse alusel.
Liidus rahvatervise huvides seatud vaba liikumise piirangud peavad olema proportsionaalsed ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Need peavad olema sobivad taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks.
4.MÕJU EELARVELE
Puudub.
5.MUU TEAVE
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Liikmesriikide ühise koordineeritud raamistiku keskmes peaks olema ELi digitaalne COVID-tõend. Reisijate suhtes, kellel on teatavatele tingimustele vastav tõend, ei tohiks kohaldada täiendavaid vaba liikumise piiranguid:
–kehtiva vaktsineerimistõendi olemasolu peaks olema piisav tingimus, kui tõendilt nähtub, et täielikust vaktsineerimisest on möödunud soovituses ette nähtud aeg ning vaktsineerimise kuupäevast ei ole möödunud üle üheksa kuu, juhul kui tõend on välja antud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu;
–kehtiva testimistõendi olemasolu peaks olema piisav tingimus, kui testimine jääb soovituses sätestatud standardse aktsepteerimisaja piiresse;
–kehtiva läbipõdemistõendi olemasolu peaks olema piisav tingimus, kui tõendilt nähtub, et esimese positiivse testi kuupäevast on möödunud vähem kui 180 päeva.
Kui viidatakse ELi digitaalsele COVID-tõendile, peaks see hõlmama ka liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljastatud COVID-19 tõendeid, mille on välja andnud kolmandad riigid, kelle tõendite suhtes on tehtud määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 10 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud samaväärsust kinnitav otsus, et hõlbustada liidus vaba liikumise õigust.
Isikutelt, kellel ei ole ELi digitaalset COVID-tõendit, võidakse enne või pärast saabumist nõuda SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist.
Karantiini tuleks nõuda üksnes soovituses sätestatud erakorralistel asjaoludel:
–reisijate puhul, kellel ei ole vaktsineerimis- ega läbipõdemistõendit ja kes saabuvad piirkondadest, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, või
–juhul, kui on ilmnenud uus SARS-CoV-2 murettekitav või huvipakkuv variant.
Teatud piiratud juhtudel ei tohiks vaba liikumise õigust kasutavatelt isikutelt ELi digitaalse COVID-tõendi olemasolu nõuda:
–isikute puhul, kes reisivad olulise funktsiooni või ülesande täitmiseks, 21 ja piiriüleste kogukondade puhul.
–isikute puhul, kes tulevad aladelt, kus viiruse leviku tase on väga madal, sest oht, et nad toovad kaasa nakkuse, on väga väike.
Lisaks tuleks erikorda kohaldada vaba liikumise õigust kasutavate laste suhtes:
–reisimisel muudest piirkondadest kui sellistest, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, ei tohiks alla 12aastastelt lastelt nõuda ELi digitaalse COVID-tõendi olemasolu;
–reisimisel piirkonnast, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, ei tohiks 6–12aastastelt lastelt, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend või kelle SARS-CoV-2 nakkuse test on olnud negatiivne, nõuda karantiini või eneseisolatsiooni jäämist, olenemata sellest, kas tegemist on vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemistõendiga;
–reisimisel piirkondadest, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, tuleks alla 6aastased lapsed vabastada nõudest jääda pärast reisi karantiini/eneseisolatsiooni või teha SARS-CoV-2 nakkuse test.
Et tegeleda SARS-CoV-2 murettekitavate ja huvipakkuvate variantidega ning eelkõige tagada liidus uue variandi leviku aeglustamiseks tehtavate jõupingutuste koordineerimine, tuleks nn hädapidurimehhanismi ühtlustada ja lihtsustada.
–Kui liikmesriik peab vajalikuks kehtestada uue murettekitava või huvipakkuva variandi ilmnemise või kiiresti halveneva epidemioloogilise olukorra tõttu meetmed teisest liikmesriigist tulevate reisijate suhtes, peaks ta sellest võimalikult kiiresti teavitama komisjoni ja nõukogu.
–Tuleks korraldada nõukogu kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud korra (IPCR) kohane ümarlaud, et anda asjaomasele liikmesriigile võimalus esitada oma meetmete põhjendused. Samuti võib komisjon soovitada ümarlaua kokkukutsumist ECDC seiretegevuse põhjal.
–Sellisel puhul võib komisjon muu hulgas variandi leviku aeglustamiseks liidu territooriumil soovitada kooskõlastada meetmed asjaomasesse liikmesriiki/piirkonda sõitvate ja asjaomasest liikmesriigist/piirkonnast saabuvate reisijate suhtes (näiteks vaktsineeritud / haiguse läbi põdenud isikute testimise nõue, karantiininõue kõigi/vaktsineerimata reisijate suhtes jne).
–Kriisidele poliitilise reageerimise integreeritud korra kohasel ümarlaual võib seepeale otsustada soovitada rakendada neid meetmeid kõikides liikmesriikides. Seejärel tuleks olukorda korrapäraselt uuesti hinnata ning komisjon või liikmesriigid võivad teha ettepaneku võetud erimeetmed kaotada.
–Lisaks peaks ECDC jätkuvalt avaldama SARS-CoV-2 variantide kaarte, mis kajastaks eelkõige järjendamismahtusid ja variantide levikut.
Et jätkuvalt anda üldsusele ja liikmesriikide ametiasutustele teavet epidemioloogilise olukorra arengu kohta kogu liidus, tuleks jätkata piirkonnapõhise valgusfoorikaardi kasutamist. Kaardi kriteeriume ja künniseid tuleks siiski vaktsineerituse taseme muutusi arvestades uuendada. Uute haigusjuhtude arvu tuleks vaadata koos sama piirkonna vaktsineerituse tasemega, et võtta arvesse seda, et vaktsineerimine vähendab SARS-CoV-2 leviku riski. Näiteks piirkonnas, kus pool elanikkonnast on vaktsineeritud, peaks haigusjuhtude kohandatud määr olema 75 % teatatud juhtumite üldarvust. Sel viisil saadud tulemusvahemikele tuleks määrata värvikood, 22 rakendades 14 päeva teatatud haigusjuhtumite näitaja suhtes ECDC välja töötatud riskihindamismudeli künniseid, 23 välja arvatud piirkondade puhul, kus testimise tase on ebapiisav. Kaardi üksikasjalik kirjeldus tuleks esitada soovituse lisas.
Lisaks olukorrast ülevaate andmisele tuleks valgusfoorikaarti kasutada selleks, et määrata eespool nimetatud eesmärgil kindlaks piirkonnad, kus viiruse leviku tase on väga madal (roheline ala), samuti piirkonnad, kus viiruse leviku tase on väga kõrge (tumepunane ala) 24 .
2021/0396 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU SOOVITUS,
mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2, artikli 168 lõiget 6 ning artikli 292 esimest ja teist lauset,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Liidu kodakondsus annab igale liidu kodanikule vaba liikumise õiguse.
(2)ELi toimimise lepingu artikli 21 lõike 1 järgi on igal liidu kodanikul õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kui aluslepingutega ja nende rakendamiseks võetud meetmetega kehtestatud piirangutest ja tingimustest ei tulene teisiti. Seda õigust rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/38/EÜ 25 . Liikumis- ja elukohavabadus on ette nähtud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 45. Kuna lepingu artiklis 21 sätestatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik liidu meede ning aluslepingutes ei ole sätestatud selleks vajalikke volitusi, võib nõukogu võtta vastu sätteid vabalt liikumise ja elamise õiguse kasutamise hõlbustamiseks.
(3)Lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt tuleb kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
(4)30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19-t võib käsitada pandeemiana.
(5)Viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned on mõjutanud liidu kodanike õigust liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada, nt sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad, kes kasutavad vaba liikumise õigust, tegema SARS-CoV-2 nakkuse testi.
(6)Kuna COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu tervisealase hädaolukorra, on rahvatervise kaitse muutunud nii liidu kui ka selle liikmesriikide jaoks esmaseks prioriteediks. Rahvatervise kaitset silmas pidades võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis piiravad isikute vaba liikumist liidus. Vastavalt lepingu artikli 168 lõikele 7 vastutavad riikliku tervishoiupoliitika määratlemise, sealhulgas tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja kättesaadavaks tegemise eest liikmesriigid ning seega võivad need liikmesriigiti erineda. Kuigi liikmesriigid on pädevad otsustama selle üle, millised on rahvatervise kaitseks kõige asjakohasemad meetmed, oleks hea, kui need meetmed oleksid koordineeritud, et tagada inimestele võimalus kasutada vaba liikumise õigust ja võidelda suurte piiriüleste terviseohtudega, nagu COVID-19.
(7)Vaba liikumise piirangute vastuvõtmisel ja kohaldamisel peaksid liikmesriigid järgima liidu õiguse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Käesoleva soovituse eesmärk on hõlbustada nende põhimõtete koordineeritud kohaldamist COVID-19 pandeemia põhjustatud erakorralises olukorras.
(8)Ühepoolsed meetmed selles valdkonnas võivad kaasa tuua märkimisväärseid häireid, kuna ettevõtjad ja kodanikud seisaksid silmitsi mitmesuguste lahknevate ja kiiresti muutuvate meetmetega. See on eriti kahjulik olukorras, kus viirus on liidu majandust juba märkimisväärselt mõjutanud.
(9)Koordineeritud lähenemisviisi abil püütakse vältida piirikontrolli taaskehtestamist sisepiiridel. Piiride sulgemine ja üldised reisikeelud, aga ka lendude, maismaa- ja veetranspordi peatamine ei ole põhjendatud, sest sihipärasematel ja koordineeritumatel meetmetel, nagu COVID-19 tõendid ja testimine, on piisav mõju ja need põhjustavad vähem häireid. Roheliste transpordikoridoride süsteem 26 peaks aitama hoida alles transpordivood, tagades kaupade ja teenuste vaba liikumise ja vältides seeläbi tarneahela häireid.
(10)Et tagada meetmete suurem koordineeritus liikmesriikide vahel, võttis nõukogu 13. oktoobril 2020 vastu soovituse (EL) 2020/1475 27 . Soovituses kehtestati koordineeritud lähenemisviis järgmistes põhipunktides: ühtsete kriteeriumide ja künniste kohaldamine otsuste tegemisel selle üle, kas kehtestada vaba liikumise piirangud, COVID-19 leviku ohu kaardistamine kokkulepitud värvikoodi alusel ning koordineeritud lähenemisviis meetmete puhul, mida võib asjakohaselt kohaldada ühest piirkonnast teise liikuvate isikute suhtes, sõltuvalt nakkuse leviku ohu tasemest nendes piirkondades. 1. veebruaril 2021 võttis nõukogu vastu soovituse (EL) 2021/119, 28 millega muudeti soovitust (EL) 2020/1475, võttes arvesse kogukonnas esinevat väga suurt nakkuse levikut kõikjal liidus, mis võib-olla seotud SARS-CoV-2 uute murettekitavate variantide suurema nakkavusega.
(11)14. juunil 2021 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, et hõlbustada vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal 29 . Raamistiku eesmärgiks oli lihtsustada ELi digitaalse COVID-tõendi omanikel vaba liikumise õiguse teostamist COVID-19 pandeemia ajal. Kõnealune määrus aitab ühtlasi hõlbustada liikmesriikide poolt SARS-CoV-2 leviku piiramiseks kooskõlas liidu õigusega kehtestatud vaba liikumise piirangute järkjärgulist kaotamist kooskõlastatud viisil.
(12)Määrust (EL) 2021/953 hakati kohaldama alates 1. juulist 2021. Alates sellest kuupäevast on igal vaktsineeritud, testitud ja haiguse läbi põdenud inimesel olnud õigus saada asjaomases liikmesriigis vaktsineerimist, testimist või haiguse läbipõdemist kinnitav ELi digitaalne COVID-tõend. Et kasutada parimal viisil ära ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku, võttis nõukogu 14. juunil 2021 vastu soovituse (EL) 2021/961, 30 millega muudeti soovitust (EL) 2020/1475.
(13)Alates 2021. aasta juunist on toimunud kaks olulist arengut, mis mõjutavad vaba liikumist liidus. Esiteks on inimeste vaktsineeritus märkimisväärselt suurenenud: kogu liidu elanikkonna hulgas ulatub täielik kumulatiivne vaktsineeritus 19. novembri 2021. aasta seisuga üle 65 %, 31 kuna soovituse (EL) 2020/1475 viimase muudatuse ja määruse (EL) 2021/953 32 vastuvõtmise ajal oli see vähem kui 30 %. Tänu olemasolevatele COVID-19 vaktsiinidele on praeguseks seega märkimisväärne osa elanikkonnast paremini kaitstud raske haigestumise ja surma eest. Teiseks on õnnestunud ELi digitaalne COVID-tõend kiiresti kasutusele võtta. 2021. aasta novembriks on ELi liikmesriigid välja andnud rohkem kui 650 miljonit ELi digitaalset COVID-tõendit. ELi digitaalne COVID-tõend on seega laialdaselt kättesaadav, usaldusväärne ja aktsepteeritud vahend vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal. ELi digitaalse COVID-tõendi raamistikku kasutavad ELi liikmesriikide, kolme ELi mittekuuluva Euroopa Majanduspiirkonna riigi ja Šveitsi 33 kõrval ka 20 muud kolmandat riiki või territooriumi ning edaspidi peaks sellega ühinema veel kolmandaid riike. Siiski on liidu epidemioloogiline olukord endiselt keeruline, õigustades rahvatervise kaitseks võetud meetmete säilitamist.
(14)Neid asjaolusid silmas pidades tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud ühist lähenemisviisi veelgi kohandada, nagu on nõutud ka Euroopa Ülemkogu 22. oktoobri 2021. aasta järeldustes 34 . Eelkõige tuleks läbivalt aluseks võtta inimeste vaktsineerimis-, testimis- või läbipõdemisstaatus, mida tõendatakse ELi digitaalse COVID-tõendiga. Kuna ELi digitaalse COVID-tõendi väljaandmine, kontrollimine ja aktsepteerimine on piisavalt turvaline, ei tohiks reisijate suhtes, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, kohaldada täiendavaid vaba liikumise piiranguid, näiteks täiendavaid SARS-CoV-2 nakkuse teste. Kindlasti ei tohiks liidu piires reisivatelt isikutel nõuda karantiini jäämist, kuna see kujutab endast vaba liikumise olulist piirangut.
(15)See on kooskõlas WHO soovitustega, 35 mille kohaselt ei tohiks täielikult vaktsineeritud reisijate ega ka nende reisijate suhtes, kes on kuue kuu jooksul enne reisi COVID-19 läbi põdenud, kohaldada täiendavaid piiranguid. Isikud, kes ei kuulu nendesse kahte kategooriasse, peaksid põhimõtteliselt saama reisida SARS-CoV-2 nakkuse negatiivse testi alusel.
(16)Et lihtsustada vaba liikumist liidus, on vaja luua ühine arusaam tingimustest, mille alusel ELi digitaalse COVID-tõendi kolme tüüpi aktsepteerida.
(17)Vaktsineerimistõendit, mis on välja antud sellise COVID-19 vaktsiini manustamise järel, millele on antud müügiluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004 36 alusel, tuleks aktsepteerida siis, kui täielikust vaktsineerimisest on möödas vähemalt 14 päeva. Täielikult vaktsineerituna tuleks käsitada inimesi, kes on saanud kahedoosilise COVID-19 vaktsiini teise doosi, sealhulgas juhul, kui vastavalt riiklikele vaktsineerimisstrateegiatele on manustatud kaks erineva COVID-19 vaktsiini doosi, ja neid, kellele on manustatud ühedoosiline vaktsiin. Ilma et see mõjutaks liikmesriikide pädevust kehtestada oma vaktsineerimisstrateegiaid, tuleks reisimise kontekstis käsitada täielikult vaktsineeritud inimestega samaväärsena ka neid, kellele on pärast SARS-CoV-2 põdemist manustatud ainult üks doos kahedoosilisest COVID-19 vaktsiinist, millele on antud müügiluba määruse (EÜ) nr 726/2004 alusel, juhul kui nende vaktsineerimistõendisse on märgitud, et ühe doosi manustamisega on nende vaktsineerimiskuur lõpetatud.
(18)Enamik liikmesriike on juba välja kuulutanud või käivitanud esmasele vaktsineerimistsüklile lisanduvate COVID-19 vaktsiini dooside manustamise, et pakkuda esmases etapis küllaldast kaitset – lisadoosid nähakse eelkõige ette neile isikutele, kellel võis puududa esmavaktsineerimisel piisav ravivastus. Paljud liikmesriigid on juba välja kuulutanud või käivitanud tõhustusdooside manustamise isikutele, kelle ravivastus esmasele vaktsineerimisele on olnud piisav, kuid kelle puhul esineb märke immuunsuse nõrgenemisest.
(19)4. oktoobril 2021 jõudis Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee järeldusele, et COVID-19 vaktsiinide Comirnaty ja Spikevax lisadoosi võib manustada tõsiselt nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutele vähemalt 28 päeva pärast nende teist doosi 37 . Lisaks sellele hindas komitee Comirnaty andmeid, mille kohaselt suureneb antikehade hulk 18 kuni 55 aasta vanustel isikutel, kui tõhustusdoos manustatakse umbes kuus kuud pärast teist doosi. Nende andmete põhjal jõudis komitee järeldusele, et 18aastaste ja vanemate isikute puhul võib kaaluda Comirnaty tõhustusdoosi vähemalt kuus kuud pärast teist doosi. 25. oktoobril 2021 jõudis komitee järeldusele, et vähemalt 18aastaste isikute puhul võib kaaluda Spikevaxi tõhustusdoosi. See põhineb andmetel, mis näitavad, et Spikevaxi kolmas doos, mida manustati kuus kuni kaheksa kuud pärast teist doosi, tõstis antikehade taset täiskasvanutel, kelle antikehade sisaldus oli vähenenud. Tõhustusdoos koosneb poolest esmaseks vaktsineerimiseks kasutatavast doosist. Nagu Euroopa Ravimiamet märkis, võivad riikliku tasandi rahvatervishoiuasutused esitada ametlikke soovitusi tõhustusdooside kasutamise kohta, võttes arvesse uusi andmeid tõhususe kohta ja piiratud ohutusandmeid. Ravimiteabe dokumenti vaktsiinide Comirnaty 38 ja Spikevax 39 kohta on vastavalt uuendatud, et need soovitused lisada.
(20)Vältimaks lahknevaid, segadusttekitavaid ja tehniliselt kokkusobimatuid lähenemisviise liikmesriikides, võttis komisjon 17. novembril 2021 vastu rakendusotsuse (EL) 2021/2014 40 , millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud vaktsineerimistõendite andmetega täitmise kohta pärast COVID-19 vaktsiini lisadooside manustamist.
(21)Sellega seoses avaldas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus 24. novembril 2021 kiire riskihinnangu SARS-CoV-2 praeguse epidemioloogilise olukorra hindamise kohta, prognoosid aastalõpu pühadeajaks ja strateegiad olukorrale reageerimiseks ELis/EMPs 41 . Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel peaksid ELi/EMP riigid kiiremas korras kaaluma tõhustusdoosi manustamist 40aastastele ja vanematele inimestele, keskendudes kõige haavatavamatele ja eakatele, ning et riigid võiksid kaaluda ka tõhustusdoosi kõigile täiskasvanutele (vähemalt 18aastastele) vähemalt kuus kuud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõpetamist, et suurendada kaitset nakatumise eest, kuna immuunsus nõrgeneb aja jooksul; see võib vähendada nakkuse levikut elanikkonnas ning hoida ära haiglaravi vajavate inimeste ja surmajuhtumite arvu kasvu.
(22)Praegu kättesaadavad tõendid vaktsiini tegeliku tõhususe ja kaitse kestuse kohta näitavad, et kõik liidu müügiloaga vaktsiinid kaitsevad väga hästi COVID-19 tõttu haiglaravile sattumise, raske haigestumise ja surma eest, kuigi on tõendeid selle kohta, et vanemaealistel ja nendel, kellel esinevad kliinilised riskitegurid raskemaks haigestumiseks. on kaitse veidi vähenenud.
(23)Koos tõhustusdooside manustamisega on üha rohkem liikmesriike võtnud vastu reeglid selle kohta, kui kaua esmase vaktsineerimistsükli järel väljastatud vaktsineerimistõendit tunnustatakse, võttes arvesse seda, et kaitse COVID-19 nakkuse vastu näib aja jooksul nõrgenevat. Neid reegleid kohaldatakse kas ainult riigisiseselt või ka reisimise puhul. Lahknevate ja vastuoluliste meetmete ärahoidmiseks tuleb reisimiseks kehtestada vaktsineerimistõendite standardne kehtivusaeg.
(24)Esmase vaktsineerimistsükli lõpuleviimise järel väljaantavate tõendite standardne kehtivusaeg peaks olema üheksa kuud. Selle puhul on lähtutud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) suunistest, milles soovitatakse manustada kuus kuud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu tõhustusdoos ning nähakse ette täiendav kolmekuuline ajavahemik, et riigid jõuaksid oma vaktsineerimiskampaaniaid kohandada ja tõhustavad vaktsiinidoosid kodanikele kättesaadavaks teha. Et tagada koordineeritud lähenemisviis, ei tohiks liikmesriigid aktsepteerida vaktsineerimistõendeid, mis on väljastatud pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu, kui sellel märgitud doosi manustamisest on möödas üle üheksa kuu. Selle standardse kehtivusaja jooksul peaks liikmesriik jätkuvalt aktsepteerima pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu väljastatud vaktsineerimistõendeid, isegi kui selles liikmesriigis manustatakse juba lisadoose.
(25)Liikmesriigid peaksid viivitamata võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada juurdepääs vaktsineerimisele nendele elanikkonnarühmadele, kelle varem välja antud vaktsineerimistõendite standardse kehtivusaja lõpp läheneb, võttes täielikult arvesse siseriiklikke otsuseid eri elanikkonnarühmade prioriseerimise kohta vaktsiini kasutuselevõtul, arvestades riiklikku poliitikat ja epidemioloogilist olukorda.
(26)Nagu on teatanud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus, on seni tehtud uuringutes tõhustusdoosi manustamisele järgnevad järelkontrolliajad lühikesed ning vaja on andmete täiendavat jälgimist, et teha kindlaks immuunsuse kestus pärast tõhustusdoosi manustamist nakkuse, kerge haiguse ja raske haiguse vastu. Praegu puuduvad uuringud, mis käsitleksid selgelt tõhustusdoosi tulemuslikkust SARS-CoV-2 nakkuse leviku tõkestamisel, mistõttu ei ole tõhustusdooside puhul kehtivusaega veel võimalik kindlaks määrata. Siiski on uusi andmeid selle kohta, et need taastavad tulemuslikult tugeva kaitse nakatumise vastu, mis osutab sellele, et tõhustusdoosidel on arvatavasti suur mõju nakkuse leviku pidurdamisele, ning on alust oodata, et tõhustusdoosidest saadav kaitse kestab kauem kui esmase vaktsineerimistsükli puhul.
(27)Komisjon peaks tõendite kehtivusaja reeglistiku toimimist jälgima ja korrapäraselt hindama, et näha, kas uute teaduslike tõendusmaterjalide alusel on vaja teha kohandusi või muudatusi, ka nende tõendite kehtivusajas, mis antakse välja pärast tõhustusdoosi manustamist.
(28)Vaba liikumise lihtsustamiseks liidus tuleks säilitada testimistõendite standardkehtivusaeg. Proovi võtmine molekulaarse nukleiinhappe amplifikatsioonil põhineva testi (NAAT-test) jaoks tuleks läbi viia kõige varem 72 tundi enne saabumist. Lühem kehtivusaeg, mis ei ületa 48 tundi, on õigustatud terviseohutuse komitees kokku lepitud COVID-19 antigeeni kiirtestide ELi ühisloetelu I lisas loetletud antigeeni kiirtestide puhul 42 .
(29)Viimase paari kuu jooksul on antigeeni kiirtestide kliiniline toimivus paranenud. 2021. aasta mais võttis antigeeni kiirtestide ELi ühisloetelu ajakohastamise eest vastutava terviseohutuse komitee loodud COVID-19 diagnostiliste testide tehniline töörühm 43 kasutusele paremini korrastatud, sidusama ja kiirema menetluse loetelu ajakohastamiseks. Lisaks leppis tehniline töörühm 21. septembril 2021 kokku täiendavates määratlustes ja kriteeriumides, mida tuleks kaaluda COVID-19 diagnoosimiseks kasutatavate antigeeni kiirtestide kliinilist toimivust hindavate sõltumatute valideerimisuuringute puhul. ELi digitaalse COVID-tõendi formaadis testimistõendite väljastamisel peaksid kehtima ainult selliste antigeeni kiirtestide tulemused, mis põhinevad ninast, suuneelust ja/või ninaneelust võetud proovidel. Tehniline töörühm leppis kokku, et loetelust jäetakse välja antigeeni kiirtestid, mis kasutavad üksnes alternatiivseid prooviliike, näiteks sülge. Peale selle ei ole loetellu lisatud ei koondatud antigeeni kiirteste ega enesetestimiseks mõeldud antigeeni kiirteste, mis suurendab veelgi loetellu kuuluvate testide toimivuse tõenäolist ühetaolisust. Terviseohutuse komitee leppis ühisloetelu seitsmendas ja viimases ajakohastamises kokku 10. novembril 2021. Neid täiustusi arvesse võttes peaksid kõik liikmesriigid tunnustama reisimisega seoses nii NAAT-testi kui ka ELi ühisloetellu kantud antigeeni kiirtesti tulemuse alusel väljastatud testimistõendeid.
(30)Võttes arvesse tõendeid, mis annavad alust soovitada, et laboratoorselt kinnitatud COVID-19 nakkusest tervenenud reisijate suhtes ei ole tarvis kohaldada SARS-CoV-2 testi tegemise, eneseisolatsiooni või karantiini nõuet vähemalt esimesel 180 päeval alates esimese positiivse NAAT-testi kuupäevast, tuleks selliste läbipõdemistõendite omanikud vabastada kõnealuse ajavahemiku jooksul ka täiendavatest reisipiirangutest.
(31)ELi digitaalse COVID-tõendi süsteem pakub võimalust kohaldada tõendite andmekogumite suhtes automaatselt valideerimiseeskirju, millega saab tagada, et reisieeskirju kohaldatakse kiiresti, usaldusväärselt ja prognoositavalt. Selleks et hõlbustada ELi digitaalse COVID-tõendi valideerimiseeskirjade kohaldamist, peaksid liikmesriigid kasutama ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi pakutavat standardset talitlusreeglite töötlemise funktsiooni 44 .
(32)Alates määruse (EL) 2021/953 vastuvõtmisest on komisjon vastu võtnud mitu rakendusakti, milles on sätestatud, et COVID-19 tõendeid, mille teatav kolmas riik on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele, tuleb käsitada samaväärsetena liikmesriikide poolt kõnealuse määruse kohaselt välja antud tõenditega, et hõlbustada tõendi omanike vaba liikumist. Kui käesolevas soovituses osutatakse ELi digitaalsetele COVID-tõenditele, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953, tuleks seda mõista nii, et see hõlmab ka kõnealuste rakendusaktidega hõlmatud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele välja antud tõendeid. Vaba liikumise hõlbustamiseks tuleks liikmesriike julgustada väljastama kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikega 1 ELi digitaalse COVID-tõendi ka isikutele, kes kuuluvad selle sätte kohaldamisalasse ja on vaktsineeritud kolmandas riigis, eelkõige sellises kolmandas riigis, mille tõendite suhtes ei ole veel kõnealust rakendusakti kehtestatud.
(33)Nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/953 artikli 3 lõikes 6, ei tohi ELi digitaalse COVID-tõendi omamine olla vaba liikumise õiguse kasutamise eeltingimus. Seetõttu ei tohiks isikuid, kellel ei ole ELi digitaalset COVID-tõendit, reisimast takistada, kuid neilt võidakse vajaduse korral nõuda SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist enne või pärast saabumist, et vähendada nakkuse sissetoomise riski.
(34)Käesolev soovitus käsitleb ELi digitaalse COVID-tõendi kasutamist, et hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal liidus vaba liikumist. Sellega ei nähta ette ega keelata COVID-19 tõendite kasutamist riigisisestel eesmärkidel, nagu pääs üritustele, ürituste toimumiskohtadesse või töökohtadesse. Nagu on märgitud määruse (EL) 2021/953 põhjenduses 48, tuleb juhul, kui liikmesriik otsustab kasutada ELi digitaalseid COVID-tõendeid muudel eesmärkidel, sätestada sellise riigisisese kasutamise õiguslik alus liikmesriigi õiguses, mis peab muu hulgas vastama andmekaitsenõuetele. Nagu on märgitud määruse (EL) 2021/953 põhjenduses 49, peab riigisisestel eesmärkidel kasutatavate COVID-19 tõendite süsteemi loonud liikmesriik tagama, et kasutada saab ka ELi digitaalset COVID-tõendit ja et seda aktsepteeritakse täielikult. Selle eesmärk on tagada, et ELi digitaalse tõendi omanikud, kes liiguvad vaba liikumise õigust kasutades teise liikmesriiki, ei pea hankima täiendavat riiklikku tõendit.
(35)Arvestades nende konkreetset olukorda või põhiülesannet, ei tohiks teatavatelt reisijate kategooriatelt, kes kasutavad oma vaba liikumise õigust, nõuda ELi digitaalse COVID-tõendi omamist. Ent samas võiks see loetelu olla lühem kui soovituses (EL) 2020/1475, arvestades, et paljud isikud, kes reisivad olulise ülesande täitmiseks või erilise vajaduse tõttu, on juba vaktsineeritud. See peaks hõlmama transporditöötajaid või transporditeenuse osutajaid, mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel reisivaid patsiente, meremehi, isikuid, kes ületavad iga päev või sageli piiri, et minna tööle või kooli, külastada lähisugulasi, otsida arstiabi või hoolitseda lähedaste eest, ning alla 12aastaseid lapsi.
(36)Pidades silmas edusamme, mida on tehtud vaktsineerituse taseme tõstmisel ja ELi digitaalse COVID-tõendi edukal kasutuselevõtmisel, tuleks COVID-19ga seotud reisipiiranguid kohaldada isiklikul, mitte piirkondlikul tasandil, mis tähendab, et kehtiva tõendiga vaba liikumise õigust kasutavate reisijate suhtes ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada täiendavaid piiranguid. Samal ajal tuleks kasutada piirkondliku tasandi epidemioloogilist olukorda näitavat valgusfoorikaarti, sest see on nii üldsuse kui ka liikmesriikide ametiasutuste jaoks kasulik ja kergesti mõistetav vahend. Kaardi kriteeriume ja künniseid, mis on sätestatud nõukogu soovituses (EL) 2020/1475, tuleks siiski kohandada, et panna suuremat rõhku uutele teatatud COVID-19 juhtumitele kui peamisele kriteeriumile, mille alusel hinnata ohtu, et reisija toob sisse SARS-CoV-2 nakkuse. Uute haigusjuhtude arvu tuleks vaadata koos sama piirkonna vaktsineerituse tasemega, et võtta arvesse asjaolu, et vaktsineerimine vähendab SARS-CoV-2 levikut. Sel viisil saadud tulemusvahemikele tuleks määrata värvikood, rakendades ECDC välja töötatud riskihindamismudeli künniseid, välja arvatud ebapiisava testimise suhtarvuga piirkondade puhul. Kaardi üksikasjalik kirjeldus tuleks esitada soovituse lisas. Liikmesriikide esitatud andmeid kasutades peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldama kaardi kord nädalas.
(37)Kuivõrd reisijate puhul, kes saabuvad piirkondadest, kus viiruse levik on väga madal, on väga väike oht, et nad toovad kaasa nakkuse, ei tohiks nende suhtes vastavalt vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele kohaldada mingeid piiranguid ning seega ei tohiks neilt nõuda ka ELi digitaalse COVID-tõendi omamist ega SARS-CoV-2 nakkuse suhtes testimist.
(38)Erilist tähelepanu tuleks pöörata piirkondadele, kus viiruse leviku tase on väga kõrge, sest sealt haiguse kaasatoomise tõenäosus on suurem ning pikaajaliselt suur haigusjuhtude arv on pannud piirkonna tervishoiusüsteemi suure surve alla. Rahvatervise riskide leevendamiseks peaksid liikmesriigid soovitama hoiduda vältimatu vajaduseta reisimisest sellistesse piirkondadesse ja sellistest piirkondadest. Lisaks tuleks sellistest piirkondadest saabuvatelt isikutelt, kellel ei ole vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit, nõuda SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist enne reisi ja karantiini/eneseisolatsiooni pärast saabumist. Vältimatu reisivajadusega inimeste, eelkõige transporditöötajate ja transporditeenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada erandeid, et piirata häireid siseturul ja säilitada roheliste transpordikoridoride toimimine.
(39)Reisivate perekondade ühtsuse tagamiseks ei tohiks alla 12aastastelt lastelt, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, olenemata sellest, kas see on vaktsineerimistõend, testimistõend, läbipõdemistõend või SARS-CoV-2 nakkuse negatiivne testitulemus, nõuda, et nad läbiksid reisimisega seotud karantiini/eneseisolatsiooni. Lisaks tuleks alla 6aastased lapsed vabastada nõudest teha reisimiseks SARS-CoV-2 nakkuse test või jääda karantiini/eneseisolatsiooni.
(40)SARS-CoV-2 uute variantide ilmumine on endiselt murettekitav ning liikmesriigid peaksid seda arvesse võtma, kui kehtestavad COVID-19 pandeemiale reageerimiseks vaba liikumise piiranguid. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab korrapäraselt viirusevariante käsitlevat uut teavet, mida on saadud tänu epidemioloogilisele luurele või genoomsete variantide reeglipõhisele seirele või muudest teadusallikatest 45 . See puudutab eeskätt murettekitavaid variante, mille puhul on olemas selged tõendid, et variandil on märkimisväärne mõju viiruse ülekanduvusele, see põhjustab raskemat haigestumist ja/või suudab immuunvastust vältida, nii et see arvatavasti mõjutaks epidemioloogilist olukorda ELis/EMPs. Lisaks puudutab see ka uurimisaluseid variante, mille puhul on olemas tõendid nende genoomsete omaduste kohta, epidemioloogiline teave või in vitro uuringutest saadud andmed, millest võib järeldada, et variandil võib olla märkimisväärne mõju viiruse ülekanduvusele, see põhjustab raskemat haigestumist või suudab immuunvastust vältida, nii et see arvatavasti mõjutaks epidemioloogilist olukorda ELis/EMPs. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldab iga nädal ka kaarte ja muid andmeid 46 , et anda infot murettekitavate variantide ja uurimisaluste variantide proportsiooni kohta ELis/EMPs koos järjendamismahtudega. Et saada õigeaegset ja täpset teavet SARS-CoV-2 murettekitavate või uurimisaluste variantide tekke ja leviku kohta, on samuti oluline, et liikmesriigid säilitaksid või saavutaksid piisavalt suure järjendamismahu. Kui järjendamismahud ei ole piisavad, on raskem tuvastada levivaid murettekitavaid variante enne, kui need mõjutavad üldist epidemioloogilist olukorda. Samal ajal on oluline, et liikmesriigid võtaksid arvesse järjendamismahtude erinevusi, et mitte pärssida järjendamise kõrget taset.
(41)SARS-CoV-2 variandid Alpha ja Delta (neist viimane on muutunud liidus domineerivaks variandiks) on näidanud uute SARS-CoV-2 variantide võimalikku negatiivset mõju epidemioloogilisele olukorrale. Ehkki kui variant on liidus avastatud, võib olla selle levikut liidus väga raske peatada, arvestades variantide võimalikku mõju, on siiski asjakohane võtta kasutusele hädapidurimehhanism, et saavutada koordineeritud lähenemisviis uute variantide leviku aeglustamiseks liidus. Et tagada koordineerimine liikmesriikide vahel, tuleks seda kohaldada ka olukordades, kus liikmesriigid kehtestavad kooskõlas liidu õigusega piiranguid, kuna epidemioloogiline olukord piirkonnas halveneb kiiresti, eelkõige juba niigi tõsiselt mõjutatud piirkondades.
(42)Nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/953, peab liikmesriik juhul, kui ta nõuab kooskõlas liidu õigusega, et ELi digitaalse COVID-tõendi omanikud jääksid pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist karantiini või eneseisolatsiooni või teeksid SARS-CoV-2 nakkuse testi, või kui liikmesriik kehtestab selliste tõendite omanikele muud piirangud, näiteks juhul, kui mõne liikmesriigi või selle piirkonna epidemioloogiline olukord halveneb kiiresti eelkõige SARS-CoV-2 murettekitava variandi või uurimisaluse variandi tõttu, teatama vastavalt komisjonile ja teistele liikmesriikidele uute piirangute kehtestamisest, võimaluse korral 48 tundi ette. Selleks peab liikmesriik esitama piirangute põhjused ja ulatuse ning märkima, milliste tõendite omanike suhtes piiranguid kohaldatakse või ei kohaldata ning piirangute kuupäeva ja kestuse, samuti kirjeldama nende vastavust proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.
(43)Hädapidurimehhanismi võib käivitada kas liikmesriik määruse (EL) 2021/953 kohaselt esitatava teabe alusel või komisjon, tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse viirusevariante käsitleva uue teabe korrapärasele hindamisele. Selle tulemuseks võib olla komisjoni ettepanekul põhinev kokkulepe kohaldada piiratud aja jooksul asjaomastest piirkondadest reisimisele täiendavaid piiranguid, näiteks reisijate testimise või karantiini/eneseisolatsiooni nõuet või mõlemaid. Sellega seoses tuleks arvesse võtta murettekitavate variantide puhul rakendatavat rahvatervisealase sekkumise kriteeriumide määratlemise ja hindamise raamistikku, mida praegu töötab välja SARS-CoV-2 variante uuriv Euroopa eksperdirühm, 47 niipea kui see on tehtud kättesaadavaks.
(44)Et rohelised transpordikoridorid saaksid ka edaspidi toimida, peaksid transporditöötajatele ja transporditeenuse osutajatele hädapidurimehhanismi käivitamise tõttu kehtestatud testimisnõuded piirduma antigeeni kiirtestidega ning karantiini/eneseisolatsiooni ei tohiks nõuda. Need testimisnõuded ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Transpordi- või tarneahela häirete korral tuleks kõik sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotada või kehtetuks tunnistada.
(45)Üks viiruse leviku vastase võitluse tugisambaid on endiselt kontaktide jälgimine, mis on eriti oluline uute variantide ilmnedes. Kontaktide tõhus ja ajaldine jälgimine on aga keerulisem, kui seda tuleb teha piiriüleselt ja suure hulga üksteise läheduses viibivate reisijate puhul. Selle lihtsustamiseks on välja töötatud ühine digitaalne reisija asukoha vorm 48 ning liikmesriike tuleks julgustada seda ühtset vormi reisimise hõlbustamiseks kasutama. Samuti tuleks liikmesriike julgustada ühinema reisija asukoha andmevahetusplatvormiga, mis loodi komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/858 49 alusel – see aitaks neil suurendada oma piiriülest kontaktide jälgimise suutlikkust kõigi transpordiliikide puhul. Reisija asukoha andmevahetusplatvorm võimaldab turvalist, õigeaegset ja tõhusat andmevahetust liikmesriikide pädevate asutuste vahel, sest selle kaudu saavad nad koostalitlusvõimeliselt ja automaatselt edastada teistele pädevatele asutustele oma riiklikus digitaalses reisija asukoha vormide süsteemis sisalduvat teavet ja asjakohast epidemioloogilist teavet.
(46)Kui reisija asukoha vorme kasutatakse ka muul otstarbel kui kontaktide jälgimiseks, näiteks selleks, et teha kindlaks, kas saabuv reisija peab tegema SARS-CoV-2 nakkuse testi, ei tohiks vormi õigeaegselt enne saabumist esitamata jätmine põhjustada seda, et reisijal keelatakse siseneda asjaomasesse riiki, kuna see kujutaks endast tõsist vaba liikumise piirangut. Vajaduse korral võidakse sellistelt reisijatelt siiski nõuda muude meetmete võtmist, näiteks saabumisjärgset SARS-CoV-2 nakkuse testi.
(47)Üldsuse selge, õigeaegne ja põhjalik teavitamine on äärmiselt oluline vaba liikumise piirangute mõju vähendamisel, kuna teavitamise abil saab tagada prognoositavuse, õiguskindluse ja nõuete täitmise kodanike poolt. Liikmesriigid peaksid esitama sellise teabe õigeaegselt, kasutades muu hulgas veebiplatvormi „Re-open EU“ 50 . Lisaks tuleks liikmesriike julgustada andma platvormil „Re-open EU“ teavet ELi digitaalse COVID-tõendi riigisisese kasutamise kohta, sest see teave on oluline teistest liikmesriikidest pärit reisijatele.
(48)Võttes arvesse muutuvat epidemioloogilist olukorda ja asjakohasemate teaduslike tõendite kättesaadavaks muutumist, peaks komisjon Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel käesoleva soovituse korrapäraselt läbi vaatama ning esitama oma järeldused nõukogule arutamiseks, lisades neile vajaduse korral ettepaneku soovituse muutmiseks.
(49)Kuna käesoleva soovitusega kohandatakse ja arendatakse edasi ühist lähenemisviisi, et hõlbustada ohutut vaba liikumist COVID-19 pandeemia ajal, tuleks nõukogu soovitus (EL) 2020/1475 asendada.
(50)Et anda piisavalt aega käesolevas soovituses esitatud koordineeritud lähenemisviisi rakendamiseks, tuleks soovitust kohaldada alates 10. jaanuarist 2022.
(51)Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega peaks käesoleva soovitusega kehtestatud mehhanismide ulatus ja kestus olema rangelt piiratud pandeemiale reageerimiseks kehtestatud piirangutega. Käesoleva soovituse kohaldamine tuleks lõpetada hiljemalt siis, kui lõpetatakse määruse (EL) 2021/953 kohaldamine,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Üldpõhimõtted
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks rahvatervise kaitse meetmete võtmisel ja kohaldamisel peaksid liikmesriigid koordineerima oma meetmeid, tuginedes võimalikult suurel määral järgmistele põhimõtetele:
1.COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud mis tahes piirangud isikute vabale liikumisele liidus peaksid põhinema konkreetsetel ja piiratud avaliku huviga seotud põhjustel, nimelt rahvatervise kaitsel. Selliseid piiranguid tuleb kohaldada kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Seega ei tohiks võetavad meetmed minna kaugemale sellest, mis on hädavajalik rahvatervise kaitseks.
2.Kõik sellised piirangud tuleks tühistada kohe, kui epidemioloogiline olukord seda võimaldab.
3.Liikmesriigid peaksid tagama, et kodanikele ja ettevõtjatele kehtestatud ametlikud nõuded toovad konkreetset kasu pandeemia tõkestamisel tehtavates rahvatervisealastes jõupingutustes ning ei tekita põhjendamatut ja tarbetut halduskoormust.
4.Liikmesriikide vahel ei tohi olla diskrimineerimist, näiteks ei tohi kohaldada naaberliikmesriiki reisimise ja sealt saabumise suhtes leebemaid norme kui samas epidemioloogilises olukorras olevatesse teistesse liikmesriikidesse reisimise ja sealt saabumise suhtes.
5.Piirangud ei tohi olla diskrimineerivad, st neid tuleks samamoodi kohaldada ka asjaomase liikmesriigi enda tagasipöörduvate kodanike suhtes. Piirangud ei saa põhineda asjaomase isiku kodakondsusel.
6.Liikmesriigid peaksid alati võtma vastu oma kodanikke ning nende territooriumil elavaid liidu kodanikke ja nende pereliikmeid. Liikmesriigid ei tohiks põhimõtteliselt keelata teistest liikmesriikidest reisivate isikute sisenemist riiki ning peaksid võimaldama kiiret transiiti läbi oma territooriumi.
7.Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu piiriüleste piirkondade, äärepoolseimate piirkondade, eksklaavide ja geograafiliselt eraldatud piirkondade eripäradele ning vajadusele teha koostööd kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
8.Liikmesriigid peaksid hoidma ära häireid tarneahelates ja hädavajaliku reisimise katkemist ning tagama transpordivoogude jätkumise kooskõlas roheliste transpordikoridoride süsteemiga.
9.Liikmesriigid peaksid korrapäraselt vahetama teavet kõigis käesoleva soovituse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
10.Piirangud ei tohiks seisneda teatavate transporditeenuste osutamise keelamises.
Koordineeritud raamistik ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal
11.Täiendavaid vaba liikumise piiranguid ei tohiks kohaldada nende reisijate suhtes, kellel on määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend, mis vastab punkti 12 tingimustele. Eelkõige ei tohiks liidu piires reisivatelt isikutelt nõuda karantiini jäämist.
Esimese lõigu suhtes tuleks kohaldada järgmisi erandeid:
(a)punktis 16 sätestatud erandid;
(b)punkti 19 alapunktis a sätestatud erandid isikutele, kes saabuvad piirkondadest, kus viiruse leviku tase on väga madal ja seega märkimisväärse hulga haigusjuhtude sissetoomine ei ole tõenäoline;
(c)punkti 19 alapunktis c sätestatud lisameetmed isikutele, kes saabuvad piirkondadest, kus viiruse leviku tase on väga kõrge ja seega märkimisväärse hulga haigusjuhtude sissetoomise tõenäosus on suur;
(d)punkti 25 kohaselt kokku lepitud lisameetmed, et aeglustada murettekitavate ja uurimisaluste SARS-CoV-2 variantide levimist.
12.ELi digitaalset COVID-tõendit tuleks aktsepteerida, kui selle ehtsust, kehtivust ja terviklikkust on võimalik kontrollida ning kui see vastab järgmistele tingimustele:
(a)vaktsineerimistõend on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953 kõnealuse määruse artikli 5 lõike 5 esimese lõiguga hõlmatud COVID-19 vaktsiini kohta ja selle kohaselt on täielikust vaktsineerimisest möödunud vähemalt 14 päeva. Täieliku vaktsineerimisena tuleks mõista järgmist:
–isik on saanud kahedoosilise vaktsiini korral vaktsiini mõlemad doosid;
–isik on saanud ühedoosilise vaktsiini;
–isik on saanud kooskõlas vaktsineerimisliikmesriigi vaktsineerimisstrateegiaga ühe doosi kahedoosilisest vaktsiinist pärast eelnevat SARS-CoV-2 läbipõdemist;
–isik on saanud lisadoosi pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu.
tingimusel, et tõendis märgitud vaktsineerimiskuupäevast on möödunud vähem kui üheksa kuud, kui tõend anti välja pärast esmase vaktsineerimistsükli lõpuleviimist.
Pärast esmase vaktsineerimistsükli lõppu välja antud vaktsineerimistõendeid tuleks veel üheksa kuu jooksul aktsepteerida reisimisel, kui kasutatakse vaba liikumise õigust, ka siis, kui asjaomastes liikmesriikides manustatakse lisadoose.
Liikmesriigid peaksid tagama tõhustusdoosiga vaktsineerimise kättesaadavuse nendele elanikkonnarühmadele, kelle vaktsineerimistõendi standardse kehtivusaja lõpp läheneb.
Nende COVID-19 vaktsiinide puhul, mis kuuluvad ELi digitaalse COVID-tõendi määruse artikli 5 lõike 5 teise lõigu kohaldamisalasse, võivad liikmesriigid aktsepteerida ka määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud vaktsineerimistõendeid.
Komisjon peaks alapunktis a sätestatud lähenemisviisi uute teaduslike tõendite valguses korrapäraselt taashindama.
(b)Määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud testimistõendid, milles on märgitud, et isik on saanud negatiivse testitulemuse:
–NAAT-testi korral mitte varem kui 72 tundi enne riiki saabumist või
–mitte varem kui 48 tundi enne saabumist, kui tegemist on antigeeni kiirtestiga, mis on loetletud nõukogu 21. jaanuari 2021. aasta soovituse 51 alusel koostatud COVID-19 antigeeni kiirtestide ajakohastatud ühisloetelus 52 .
Vaba liikumise õiguse kasutamisel reisimiseks peaksid liikmesriigid aktsepteerima mõlemat liiki teste.
Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et testimistõendid antakse välja võimalikult kiiresti pärast testi jaoks proovi võtmist.
(c)Määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud läbipõdemistõendid, mis näitavad, et esimese positiivse NAAT-tulemuse kuupäevast on möödunud vähem kui 180 päeva.
13.Liikmesriigid peaksid kasutama ELi digitaalse COVID-tõendi süsteemi pakutavat standardset talitlusreeglite töötlemise funktsiooni.
14.Kui käesolevas soovituses osutatakse ELi digitaalsetele COVID-tõenditele, mis on välja antud kooskõlas määrusega (EL) 2021/953, tuleks seda mõista nii, et see hõlmab ka kõnealuse määruse artikli 3 lõike 10 või artikli 8 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga hõlmatud tõendeid, mille kolmandad riigid on välja andnud liidu kodanikele ja nende pereliikmetele. Samuti julgustatakse liikmesriike väljastama vaktsineerimistõendeid vastavalt määruse (EL) 2021/953 artikli 8 lõikele 1.
15.Isikutelt, kellel ei ole määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud ELi digitaalset COVID-tõendit, võidakse nõuda, et nad teeksid enne või pärast saabumist NAAT-testi või antigeeni kiirtesti, mis on kantud ajakohastatud ühisloetellu.
Erandid
16.Järgmistesse kategooriatesse kuuluvatelt reisijatelt ei tohiks nõuda määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi omamist:
(a)järgmised olulist ülesannet täitvad reisijad või vältimatu reisivajadusega reisijad:
–transporditöötajad või transporditeenuse osutajad, sealhulgas selliste kaubaveokite juhid, millega veetakse kaupu liikmesriigi territooriumil kasutamiseks või millega tehakse üksnes transiitvedusid;
–patsiendid, kes reisivad mõjuvatel meditsiinilistel põhjustel;
–meremehed;
(b)piirialadel elavad isikud, kes töö, ettevõtluse, hariduse, pereelu, arstiabi või hoolduse eesmärgil reisivad iga päev või sagedasti üle piiri;
(c)alla 12aastased lapsed.
ELi valgusfoorikaart ning sellel põhinevad erandid ja lisameetmed
17.Liikmesriikide esitatud andmete põhjal peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus avaldama piirkondade kaupa liigendatud liikmesriikide kaardi, mis näitab vastavalt valgusfoorisüsteemile võimalikku ohtu, et piirkonnast pärit isik on nakatunud SARS-CoV-2ga. See kaart peaks sisaldama ka andmeid Islandi, Liechtensteini, Norra ja, niipea kui tingimused seda võimaldavad 53 , Šveitsi Konföderatsiooni kohta.
Valgusfoorikaart peaks põhinema lisas esitatud kriteeriumidel, künnistel ja värvikoodidel. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks jätkama ka eraldi kaartide avaldamist muude epidemioloogiliste näitajate kohta.
18.Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus peaks iga nädal avaldama kaartide ajakohastatud versiooni ja nende alusandmed.
19.Valgusfoorikaart peaks andma üldsusele ja liikmesriikide ametiasutustele teavet epidemioloogilise olukorra arengu kohta kogu liidus. Lisaks peaksid liikmesriigid valgusfoorikaardile tuginedes kohaldama järgmisi meetmeid:
(a)isikutelt, kes saabuvad nn rohelistest piirkondadest, ei tohiks nõuda määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud kehtiva ELi digitaalse COVID-tõendi omamist;
(b)liikmesriigid peaksid soovitama hoiduda vältimatu vajaduseta reisimisest nn tumepunastesse piirkondadesse ja tumepunastest piirkondadest;
(c)isikutelt, kellel ei ole vaktsineerimis- või läbipõdemistõendit ja kes saabuvad nn tumepunasest piirkonnast, tuleks nõuda, et nad teeksid enne teele asumist NAAT-testi või antigeeni kiirtesti, mis on kantud ajakohastatud ühisloetellu ning et nad jääksid kümneks päevaks pärast saabumist karantiini/eneseisolatsiooni. Karantiin/eneseisolatsioon peaks lõppema varem, kui asjaomasele isikule tehakse kõige varem viiendal päeval pärast saabumist SARS-CoV-2 nakkuse test, mille tulemus on negatiivne.
Kui sellised isikud kuuluvad punkti 16 alapunktide a või b kohaldamisalasse, ei tohiks neilt nõuda karantiini/eneseisolatsiooni jäämist, kuid neilt võidakse nõuda negatiivse testi tõendi olemasolu. Erandina ei tohiks transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt nende oluliste ülesannete täitmise ajal nõuda eneseisolatsiooni/karantiini jäämist ega negatiivse testi tõendi olemasolu.
Nn tumepunastest piirkondadest saabuvatelt alla 12aastastelt lastelt, kellel on kehtiv ELi digitaalne COVID-tõend või tõend SARS-CoV-2 nakkuse negatiivse testitulemuse kohta, ei tohiks nõuda karantiini/eneseisolatsiooni jäämist. Lisaks ei tohiks alla 6aastastelt lastelt nõuda reisimisega seotud karantiini/eneseisolatsiooni jäämist või reisimiseks SARS-CoV-2 nakkuse testi tegemist.
Murettekitavate või uurimisaluste variantide käsitlemine ja hädapidurimehhanism
20.Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu SARS-CoV-2 uute murettekitavate või uurimisaluste variantide levikule, eriti juhul, kui need suurendavad ülekanduvust, haiguse raskusastet või mõjutavad vaktsiini tõhusust. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid kasutama Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse avaldatud andmeid ja riskihindamiste tulemusi murettekitavate ja uurimisaluste variantide kohta ELis/EMPs.
Liikmesriikide toetamiseks peaks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus jätkama SARS-CoV-2 murettekitavate ja uurimisaluste variantide kohta teabe ja kaartide avaldamist, eelkõige järjendamismahtude ja variantide leviku kohta.
21.Selleks et saada õigeaegset ja täpset teavet SARS-CoV-2 murettekitavate või uurimisaluste variantide tekke ja leviku kohta, peaksid liikmesriigid saavutama või säilitama järjendamismahu kõrge taseme, ideaaljuhul tasemel, mis võimaldab avastada variante, mis moodustavad 1 % või vähem ringlevatest viirustest.
Liikmesriigid peaksid esitama igal nädalal andmed järjendatud SARS-CoV-2 positiivsete juhtude ja järjendamismahtude kohta, sealhulgas piirkondlikul tasandil, et tagada mis tahes meetmete suunamine nendele piirkondadele, kus need on rangelt vajalikud.
22.Kui liikmesriik nõuab reisijatelt, sealhulgas ELi digitaalse COVID-tõendi omanikelt, pärast oma territooriumile sisenemist karantiini/eneseisolatsiooni jäämist või testimist SARS-CoV-2 nakkuse suhtes või kui ta kehtestab selliste tõendite omanikele muid piiranguid seoses uue SARS-CoV-2 murettekitava või uurimisaluse variandi tekkimisega, peaks ta sellest teavitama komisjoni ja teisi liikmesriike ning esitama määruse (EL) 2021/953 artikli 11 lõikes 2 osutatud teabe. Võimaluse korral tuleks see teave esitada 48 tundi enne uute piirangute kehtestamist. Võimaluse korral peaksid sellised meetmed piirduma piirkondliku tasandiga.
See peaks kehtima ka olukorras, kui liikmesriik kehtestab täiendavad karantiini/eneseisolatsiooni- või testimisnõuded kooskõlas liidu õigusega, sest epidemioloogiline olukord liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas halveneb kiiresti, eelkõige juba tumepunaseks liigitatud piirkondades. Sel juhul tuleks esitatud teabes selgelt näidata, miks on lisameetmed vajalikud ja proportsionaalsed.
23.Kui liikmesriik võtab kasutusele hädapidurimehhanismi ning nõuab selle tulemusel transporditöötajatelt ja transporditeenuse osutajatelt COVID-19 nakkuse testi tegemist, peaks kasutama antigeeni kiirtesti ja karantiini jäämist ei peaks nõudma, mis ei tohiks põhjustada transpordihäireid. Et tagada roheliste transpordikoridoride toimimine, peaksid liikmesriigid transpordi- või tarneahela häirete korral sellised süstemaatilise testimise nõuded viivitamata kaotama või kehtetuks tunnistama.
24.Punkti 22 kohaselt esitatud teabe põhjal peaks nõukogu tihedas koostöös komisjoniga ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel olukorra koordineeritult läbi vaatama. Koordineerimiskoosolekul peaks asjaomane liikmesriik kirjeldama oma meetmete põhjuseid.
Tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse viirusevariante käsitleva uue teabe korrapärasele hindamisele ja SARS-CoV-2 variante uuriva Euroopa eksperdirühma väljatöötatud raamistikule, niipea kui see on tehtud kättesaadavaks, võib komisjon teha ettepaneku arutada nõukogus ka uut SARS-CoV-2 murettekitavat või uurimisalust varianti või kiiresti halvenevat epidemioloogilist olukorda liikmesriigis või liikmesriigi piirkonnas.
25.Punkti 24 kohase arutelu käigus võiks komisjon vajaduse korral teha nõukogule ettepaneku leppida kokku asjaomastest piirkondadest lähtuvate reiside suhtes kooskõlastatud lähenemisviisis, mille eesmärk on eelkõige lükata edasi variandi levikut liidus, näiteks testimise ja/või karantiini/eneseisolatsiooni nõuded reisijatele.
26.Kõik olukorrad, mille tulemusena võetakse vastu käesoleva punkti kohased meetmed, tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Komisjon või liikmesriigid võivad teha ettepaneku tühistada meetmed, mis on kehtestatud kooskõlas uute SARS- CoV-2 murettekitavate või uurimisaluste variantide suhtes kohaldatava koordineeritud lähenemisviisiga.
Reisija asukoha vorm ja kontaktide jälgimine
27.Liikmesriigid võiksid kaaluda võimalust nõuda, et isikud, kes reisivad nende territooriumile ühistranspordiga, kus istekoht või kajut on eelnevalt määratud, esitaksid reisija asukoha vormi kooskõlas andmekaitsenõuetega. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama ELi ühismeetmega „Healthy Gateways“ 54 välja töötatud ühtset digitaalset reisija asukoha vormi ja ühinema reisija asukoha andmevahetusplatvormiga, et parandada oma piiriülest kontaktide jälgimise suutlikkust kõigi transpordiliikide puhul.
28.Kui isikul tekivad sümptomid pärast sihtkohta saabumist, peaks testimine, diagnoosimine, isoleerimine ja kontaktide jälgimine toimuma vastavalt kohalikule tavale ning riiki sisenemist ei tohiks keelata. Teavet saabumisel avastatud juhtumite kohta tuleks kontaktide jälgimise eesmärgil viivitamata jagada nende riikide tervishoiuasutustega, kus asjaomane isik on viimase 14 päeva jooksul viibinud, ja kasutada võimaluse korral reisija asukoha andmevahetusplatvormi või muul viisil varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi.
Üldsuse teavitamine
29.Kooskõlas määruse (EL) 2021/953 artikliga 11 peaksid liikmesriigid andma asjaomastele sidusrühmadele ja üldsusele võimalikult varakult enne uute meetmete jõustumist selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet kõigi vaba liikumise õigust mõjutavate meetmete ja kaasnevate nõuete kohta, näiteks vajaduse kohta esitada reisija asukoha vorm. Üldjuhul tuleks see teave avaldada vähemalt 24 tundi enne meetmete jõustumist, võttes arvesse, et epidemioloogiliste hädaolukordade puhul on vaja teatavat paindlikkust. Teave tuleks avaldada ka masinloetavas vormingus.
30.Seda teavet peavad liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama ja sellega peaks olema võimalik tutvuda ka veebiplatvormil „Re-open EU“, mis peaks sisaldama kaarti, mida korrapäraselt avaldab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus vastavalt punktile 17. Kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid esitama veebiplatvormil „Re-open EU“ ka teabe ELi digitaalsete COVID-tõendite riigisisese kasutamise kohta.
31.Selgelt tuleks kirjeldada meetmete sisu ja geograafilist ulatust ning isikute kategooriaid, kelle suhtes meetmeid kohaldatakse.
Lõppsätted
32.Komisjon peaks käesoleva soovituse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse toel korrapäraselt läbi vaatama. Komisjon peaks sellest nõukogule korrapäraselt aru andma.
33.Soovitus (EL) 2020/1475 asendatakse käesoleva soovitusega.
34.Käesolevat soovitust tuleks kohaldada alates 10. jaanuarist 2022.
35.Käesoleva soovituse kohaldamine lõpeb hiljemalt samal ajal kui määruse (EL) 2021/953 kohaldamine.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.11.2021
COM(2021) 749 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: Nõukogu soovitus,
mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi ohutu vaba liikumise hõlbustamiseks COVID-19 pandeemia ajal ning millega asendatakse soovitus (EL) 2020/1475
LISA
ELi valgusfoorikaart
1.Valgusfoorikaart peaks põhinema järgmistel kriteeriumidel:
(a)14 päeva teatatud juhtumite määr – viimase 14 päeva jooksul piirkonna tasandil teatatud uute COVID-19 juhtumite koguarv 100 000 elaniku kohta;
(b)vaktsineerituse tase – esmase vaktsineerimistsükliga täielikult vaktsineeritud inimeste osakaal kogu elanikkonnast piirkondlikul tasandil;
(c)testimise suhtarv – viimasel nädalal tehtud COVID-19 nakkuse testide arv 100 000 elaniku kohta.
2.Üldise punktisumma saamiseks tuleks 14 päeva teatatud juhtumite määra (C) võrrelda vaktsineerituse tasemega (V) asjaomases piirkonnas. Kui emma-kumma kriteeriumi väärtus ei ole piirkondlikul tasandil kättesaadav, tuleks kasutada riigi tasandi väärtust.
Selleks tuleks kasutada järgmist valemit:
(C+C*(100-V)/100)/2 = haigusjuhtude kohandatud määr
3.Valgusfoorikaardil tuleks piirkonnad märgistada järgmiste värvidega:
(a)roheline: haigusjuhtude kohandatud määr on väiksem kui 40;
(b)oranž: haigusjuhtude kohandatud määr on väiksem kui 100, kuid suurem kui 40;
(c)punane: haigusjuhtude kohandatud määr on väiksem kui 300, kuid suurem kui 100;
(d)tumepunane: haigusjuhtude kohandatud määr on 300 või rohkem;
(e)tumehall: testimise suhtarv on 600 või väiksem;
(f)hall: punktide a–e hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.