EUROOPA KOMISJON
Brüssel,25.11.2021
COM(2021) 717 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist käsitleva määruse nr 1141/2014 artikli 38 kohane hindamisaruanne
KASUTATUD LÜHENDID
|
AFCO |
Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon |
|
Amet |
Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet |
|
EL |
Euroopa Liit |
|
EPRS |
Euroopa Parlamendi uuringuteenistus |
|
IAS |
Rahvusvahelised raamatupidamisstandardid |
|
ODIHR |
Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo |
|
OSCE |
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon |
|
ELi leping |
Euroopa Liidu leping |
|
ELTL |
Euroopa Liidu toimimise leping |
I.Sissejuhatus
Määruses nr 1141/2014 1 (edaspidi „määrus“) käsitletakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist. Sellega anti nii Euroopa tasandi erakondadele kui ka poliitilistele sihtasutustele Euroopa juriidilise isiku staatus, määrati kindlaks nende registreerimise kriteeriumid ja sätestati nende juhtimise reeglid. Määrusega loodi ka sõltumatu järelevalveorgan – Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet (edaspidi „amet“) – ning tugevdati Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste kontrollimeetmeid.
Määrus võeti vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 224. See jõustus 24. novembril 2014 ja seda hakati kohaldama 1. jaanuaril 2017. Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist käsitlevad sätted jõustusid 2018. eelarveaastal. Samal ajal muudeti finantsmäärust 2 , et lisada erisätted ELi eelarvest Euroopa tasandi erakondadele makstavate toetuste kohta. Need sätted sisalduvad nüüd finantsmääruse artiklites 221–232.
Enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi muudeti määrust kaks korda ning tehti piiratud hulk sihipäraseid muudatusi, et kõrvaldada selle kõige kriitilisemad lüngad.
·Esimese muudatusega 3 soovis Euroopa Parlament muuta Euroopa tasandi ja liikmesriikides asuvate erakondade vahelisi sidemeid läbipaistvamaks, tehes juurdepääsu ELi eelarvest eraldatavatele rahalistele vahenditele sõltuvaks sellest, kas ELi liikmeserakonnad on avaldanud selgelt nähtaval ja kasutajasõbralikul viisil asjaomase Euroopa tasandi erakonna poliitilise programmi ja logo. Lisaks karmistati muutmismäärusega Euroopa tasandi erakonnana registreerimise tingimusi, muutes selle sõltuvaks sellest, kas taotlejat toetab seitse erakonda, mis asuvad seitsmes erinevas liikmesriigis. Erinevalt varasemast ei saanud üksikud parlamendiliikmed seega enam registreerimistaotlust toetada. Selle tulemusena kustutas amet 2018. aastal registrist kaks Euroopa tasandi erakonda 4 5 ja ühe seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse 6 , kuna nad ei esitanud tõendeid selle kohta, et nad vastavad rangematele esindatuse miinimumnõuetele. Muudeti ka ELi väärtuste järgimise kontrollimeedet, nii et Euroopa Parlament võib paluda ametil alustada kontrolli mitte ainult omal algatusel, vaid ka mingi kodanike rühma põhjendatud taotluse alusel. Lõpetuseks muudeti ka karistusi käsitlevat artiklit 27 tagamaks, et juhul, kui Euroopa tasandi erakond või poliitiline sihtasutus ei täida enam ühte või mitut registreerimistingimust, kustutatakse see registrist.
·Teine muudatusettepanek 7 võeti vastu osana komisjoni 2018. aasta Euroopa Parlamendi valimiste paketist 8 , mis sisaldab vabade ja õiglaste valimiste tagamisele suunatud sätteid ning mille tingis nn Facebooki/Cambridge Analytica skandaal 9 . Muudatusega kehtestati kontrollimenetlus, millega nähti ette karistused nendele Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele, kes tahtlikult mõjutavad või püüavad mõjutada Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, kasutades ära andmekaitsega seotud rikkumisi. Selle muudatusettepanekuga anti ametile ka täiendavaid vahendeid ja suurendati selle sõltumatust.
Vastavalt määruse artiklis 38 10 sätestatud hindamisklauslile peab Euroopa Parlament avaldama aruande määruse kohaldamise kohta 2021. aasta lõpuks. Komisjon peab esitama oma järelaruande kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi aruande vastuvõtmist, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku määruse muutmiseks. Euroopa Parlament võttis oma aruande vastu 11. novembril 2021 11 . Käesoleva aruandega täidetakse määruse artiklist 38 tulenev komisjoni juriidiline kohustus.
Käesolev hindamisaruanne hõlmab ajavahemikku alates määruse jõustumisest 1. jaanuaril 2017 kuni käesoleva aruande avaldamiseni.
Üldine hinnang määruse praktilisele kohaldamisele on positiivne, eriti seoses selle asjakohasuse ja ELi lisaväärtusega, ning vajadust praegust süsteemi põhjalikult muuta ei ole. Komisjon on aga tuvastanud süsteemis mitmeid puudusi, mis kahjustavad määruse tulemuslikkust ja tõhusust ning sidusust teiste ELi poliitikavaldkondadega. Need puudused seonduvad alljärgnevaga: i) Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamine, ii) demokraatlikud väärtused, nähtavus ja sooline tasakaal, iii) jõustamis- ja karistusmeetmed ning iv) halduskoormus.
II.Metoodika
Hindamist toetavate tõendite saamiseks konsulteeriti mitteametlikult peamiste sidusrühmadega, kellele esitati intervjuude käigus avatud küsimusi. Sidusrühmade hulka kuulusid Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused, amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja talitused, liikmesriigid, Euroopa Parlamendi liikmed ja valitsusvälised organisatsioonid. Hindamisaruandes võetakse arvesse ka Euroopa Parlamendi aruannet Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi käsitleva määruse kohaldamise kohta, mis võeti vastu 11. novembril 2021 vastavalt määruse artiklile 38.
Ajavahemikul 30. märts–22. juuni 2021 korraldas komisjon 12-nädalase avaliku konsultatsiooni 12 .
Neid tõendeid täiendasid komisjoni töötajate tehtud dokumendipõhised uuringud, kaks välist eksperdiuuringut ning olemasolevad vastavasisulised teadusuuringud õigus- ja poliitikateaduste valdkonnas 13 .
Kasutatud finantsandmed olid avalikult kättesaadavad Euroopa Parlamendi veebisaidil ja ameti veebisaidil, kuid need pärinesid ka Euroopa Parlamendi järelhindamisest määruse kohaldamise kohta 14 .
III.Asjakohasus
Määruse eesmärk on kehtestada õigusraamistik, mis võimaldab Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel täita oma ELi lepingu artikli 10 lõike 4 kohast ülesannet, nimelt aidata kaasa „euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele“, 15 tagades samal ajal nende usaldusväärse finantsjuhtimise ja kaitstes neid välismaise sekkumise eest.
Kõigi komisjoni korraldatud konsultatsioonide käigus ilmnes määruse asjakohasuse suhtes laialdane üksmeel ning kinnitati, et määruse eesmärk on endiselt aktuaalne, et sellega on Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevuseks ette nähtud vajalik õigusraamistik ning et määrus vajab piiratud ulatuses sihipäraseid parandusi.
Neid järeldusi kinnitas ka Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni (AFCO) raport määruse rakendamise kohta, milles tunnistati määrusest tingitud olukorra paranemist ja tehti sihipäraseid muudatusettepanekuid olemasolevate lünkade kõrvaldamiseks.
IV.Tulemuslikkus
Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste ülesanne on aidata kujundada tõeliselt euroopalikku poliitilist ruumi ning edendada demokraatlikke väärtusi nii ELi piires kui ka väljaspool seda. Mõned kehtiva määruse sätted ei võimalda neil aga seda ülesannet täielikult täita, mis vähendab määruse tulemuslikkust.
1.Rahastamissätted
a)Tulude struktuur
Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele eraldatud ELi rahaliste vahendite kogusumma on aja jooksul märkimisväärselt suurenenud: 2021. aastal eraldati Euroopa tasandi erakondadele 46 miljonit eurot ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele 23 miljonit eurot.
Joonis 1. Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele eraldatud ELi rahalised vahendid
Allikas: Euroopa Parlamendi uuringuteenistus
Määruse artikli 17 lõikes 4 sätestatud kaasrahastamise kohustuse tõttu vähendatakse juhul, kui Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel ei õnnestu koguda vastavas ulatuses omavahendeid, ELi vahendeid nii, et need moodustavad erakondade puhul 90 % ja poliitiliste sihtasutuste puhul 95 % kogukuludest.
See tähendab, et kui Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused tahavad saada kasu suurematest eelarvevahenditest, peavad nad kindlustama aastate jooksul absoluutarvudes rohkem omavahendeid. See on aga osutunud problemaatiliseks mitte ainult väiksemate, vaid ka suuremate Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks (vt joonis 2) 16 .
Joonis 2. ELi eelarvest Euroopa tasandi erakondadele ettenähtud maksimaalne võimalik toetus ja tegelik toetus aastas
Allikas: Wolfs, W., Euroopa Parlamendi peasekretäri aruannete ja Euroopa Parlamendi finantsküsimuste peadirektoraadi finantsülevaadete põhjal 17 .
Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel on omavahendeid keeruline leida kahel põhjusel. Ühest küljest nähakse määrusega praegu ette ainult kahte liiki allikaid: toetused ja annetused. Sidusrühmad väidavad, et selline liigitamine on liiga lihtsustatud ja välistab võimaluse koguda omavahendeid muudest allikatest, nagu sponsorlus, avaldamistasud, osalustasud, müük jne. Teisest küljest võib määrust praegu tõlgendada nii, et see ei võimalda saada toetusi väljaspool ELi asuvatelt liikmeserakondadelt. Seda tõlgendust kinnitati Üldkohtu (edaspidi „ELK“) 25. novembri 2020. aasta kohtuotsuses T-107/19 18 , milles leiti, et väljaspool ELi asuv erakond ei kuulu määruses nr 2004/2003 sätestatud mõiste „erakond“ alla, kuna teda ei ole „tunnustatud vähemalt ühe liikmesriigi õiguskorras ega moodustatud sellega kooskõlas“. Sellest tulenevalt otsustas Euroopa Liidu Kohus, et väljaspool ELi asuvate liikmeserakondade makseid ei saa käsitada toetustena, vaid üksnes annetustena. See on eriti oluline pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList 19 . Lisaks sellele, et see mõjutab omavahendeid, leiavad Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused, et selline keeld takistab ka nende olulisi suhteid pikaajaliste partnerite ja endiste liikmetega, mistõttu nad tunnevad, et nende võimalused täita oma ülesannet demokraatlike väärtuste edendamisel väljaspool ELi piire on napid. Ka Euroopa Parlament pidas Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste määruse kitsendavat tõlgendamist seoses toetuste saamisega väljaspool ELi asuvatelt liikmetelt problemaatiliseks 20 .
Need raskused kahandavad Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste sissetulekut, mis omakorda tähendab, et nad saavad korraldada vähem tegevusi, mille abil suurendada teadlikkust Euroopa poliitilisest arutelust. Seetõttu vähendab omavahendite praegune struktuur koos kaasrahastamise kohustusega määruse tulemuslikkust.
b)Annetuste läbipaistvus
Määruse artikliga 20 keelatakse teatavat liiki annetused; nimelt annetused ELi mittekuuluvatest riikidest, anonüümsed annetused ja annetused, mis ületavad 18 000 eurot.
Määruses esinevate lünkade tõttu võib välismaistel osalejatel siiski olla võimalik kehtivatest sätetest ELi liikmesriikides asuvate vahendajate kaudu mööda hiilida, kasutades kolmandatest riikidest pärit vahendeid. Lisaks ei kaasne nende keeldudega vastavaid täitevvolitusi ametile, kes praegu ei saa annetajatelt täiendavat teavet nõuda 21 .
Lisaks väljendasid mõned valitsusvälised organisatsioonid 22 ja OSCE/ODIHR muret viivituste pärast, mis puudutavad annetustega seotud teabe avaldamist 23 . Nad nõuavad sellise teabe reaalajas avaldamist, eriti valimisperioodidel, et vältida välisriikide sekkumist valimistesse, nii et valijad saaksid anda oma hääle teadlikult. Euroopa Parlament märkis oma Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi käsitleva määruse artikli 38 kohases aruandes, et parandamisruumi leidub ka rahastamise ja annetuste läbipaistvuse vallas, eelkõige määruses endas 24 .
Seega ei peeta praegust läbipaistvussüsteemi välismaise sekkumise ennetamisel, avastamisel ja/või selle vastu võitlemisel piisavalt tulemuslikuks.
2.Demokraatlikud väärtused, nähtavus ja sooline tasakaal
a)Asjaolud, mis takistavad Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel täitmast ELi lepingu artikli 10 lõike 4 kohaseid ülesandeid
Konsultatsioonide käigus tõid Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused esile takistused, millega nad puutuvad kokku oma nähtavuse suurendamisel riiklikul tasandil. Need takistused ei võimalda neil täita oma ülesannet aidata kaasa „euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele“ 25 ning kahandavad seetõttu määruse tulemuslikkust. Ka Euroopa Parlament nimetas neid takistusi oma aruandes, mille ta esitas vastavalt Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi käsitleva määruse artiklile 38 26 .
Ühte neist takistustest võib seostada praeguse keeluga rahastada otseselt või kaudselt riigi tasandi valimisi, erakondi, kandidaate või sihtasutusi 27 . Selleks et kaotada väljendi „kaudne rahastamine“ mitmetimõistetavus, töötasid amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja 2019. aasta valimiste eel välja viis Euroopa Parlamendi valimiskampaaniate suhtes kehtivat põhimõtet, mille järgimine tähendaks võimalust saada ELilt rahastamiseks vahendeid 28 . Kuigi see on teataval määral suurendanud õiguskindlust, ei ole see aidanud suurendada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste otsest osalemist liikmesriikides tehtavates kampaaniates. Lisaks keelatakse Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste määrusega praegu ELi vahendite kasutamine riiklikes referendumikampaaniates, isegi kui need puudutavad Euroopa Liiduga seotud küsimusi; see takistab Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel edendamast sellekohaste arutelude Euroopa mõõdet. Ka Euroopa Kohus viitab sellele keelule Üldkohtu 25. novembri 2020. aasta otsuses T-107/19 29 .
Teine takistus Euroopa tasandi erakondade nähtavusele riiklikul tasandil on selgusetus ja ebapiisavad karistused, mis seonduvad liikmesriigis asuvate siduserakondade kohustusega avaldada selle Euroopa tasandi erakonna logo, mille liikmed nad on. Konsultatsiooniettevõte European Democracy Consulting 30 leidis, et hoolimata määruse artikli 18 lõikes 2a sätestatud kohustusest, on kõigil Euroopa tasandi erakondadel peale Euroopa Demokraatide Partei liikmesriikides erakondi, kes Euroopa tasandi erakonna logo oma veebilehel ei avalda. Lisaks ei avalda 85 % liikmesriikide erakondadest oma seotud Euroopa tasandi erakonna logo „selgelt nähtaval ja kasutajasõbralikul viisil“, kui selleks lugeda liikmesriikide erakondade veebilehtede ülaosa. Euroopa tasandi erakondade logod on ülekaalukalt ekraani allosas, sest ligi 58 % logodest leiab sealt. Valdav enamik logosid on selgelt „nähtamatud“ (60 %, isegi üle 69 %, kui arvestada veebisaite, millel pole ühtki logo). Kui keskenduda ainult „selgelt nähtavatele“ või „mõõdukalt nähtavatele“ logodele, ei vasta nõuetele 71 % logodest, ja kui võtta arvesse ka veebisaite, millel ei ole ühtki logo, siis on neid kuni 78 %.
b)Sooline tasakaal
Praegu ei sisalda määrus soolise võrdsusega seotud läbipaistvuse kohustust. Kui määrust 2019. aastal muudeti, nõustusid kaasseadusandjad vabatahtlikku meedet põhjenduses 5 üksnes mainima.
Maailma Majandusfoorumi ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruandes leiti, et sooline ebavõrdsus poliitilises mõjuvõimus on maailmas neljast jälgitavast lõhest 31 endiselt suurim, ja seda on õnnestunud praeguseks vähendada vaid 22 %. Kuigi Euroopa Parlamendis on aastate jooksul täheldatud positiivset suundumust suurema soolise tasakaalu poole 32 , on vabatahtlikud meetmed osutunud soolise võrdsuse tagamisel ebapiisavaks. 2021. aasta jaanuaris oli Euroopa Parlamendi naissoost liikmete osakaal 38,9 %. Esimese otsevalitud parlamendi koosseisus 1979. aastal oli see näitaja 16,6 %. See ületab riikide parlamentide maailma keskmist ja ka Euroopa keskmist, mis on 30,5 %. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus juhib siiski tähelepanu suurtele erinevustele liikmesriikide vahel ning märgib, et riikides, kust Euroopa Parlamenti valitud naisparlamendiliikmete osakaal on väike, on selle peamine põhjus naiste väike osakaal kandidaatide hulgas. See võib omakorda olla tingitud erakonnasisestest protsessidest. Näib, et Euroopa tasandi erakonnad on jätnud kasutamata võimaluse julgustada oma liikmesriikides asuvaid liikmeserakondi edendama parteinimekirjades soolist tasakaalu. Soolist võrdsust ei ole saavutatud ka Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste juhatustes. Seega ei ole määrusega suudetud soolist tasakaalu tulemuslikult edendada.
c)ELi väärtuste järgimine
Määruse artikli 3 lõigetega 1 ja 2 kohustatakse Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi, kuid mitte nende liikmeserakondi, järgima ELi lepingu artiklis 2 määratletud ELi põhiväärtusi. Selleks et suurendada põhiväärtuste kaitset, peaksid ka liidus asuvad liikmeserakonnad neid väärtusi järgima ning Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused peavad tagama, et nende väljaspool liitu asuvad liikmed järgivad samaväärseid väärtusi. Määruse artikli 38 kohases Euroopa Parlamendi hindamisaruandes soovitatakse muuta artiklit 3, täpsustamaks, et ELi põhiväärtusi peaks austama nii Euroopa tasandi erakond ise kui ka selle liikmeserakonnad 33 .
3.Nõuete täitmise tagamine
a)Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ameti volituste suurendamine
Määrusega loodi esmakordselt sõltumatu järelevalveasutus – Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste amet –, et tagada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tegevuse erapooletu järelevalve 34 . Siiski on kehtivates sätetes mõned lüngad, mis piiravad ameti suutlikkust teha tulemuslikke kontrolle.
Määrusega ei anta ametile annetustega seoses piisavaid uurimisvolitusi. Praegu ei ole Euroopa Liidus asuvatel annetajatel (nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel), kes võivad tegutseda variisikutena rahaliste vahendite suunamisel Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele, õiguslikku kohustust teha ametiga koostööd. Lisaks ei ole määruses annetuste vastuvõtmiseks sätestatud minimaalseid dokumenteerimisnõudeid ega sisekontrollimeetmeid. Seega võib kergesti tekkida olukord, kus ametil puuduvad vajalikud tõendid annetuste tulemuslikuks kontrollimiseks ja ka vahendid nende hankimiseks.
Teiseks on amet hoiatanud, et tema piiratud ressursid võivad vähendada tema tegevuse tulemuslikkust „erakorralistes või ühekordsetes töösuundades, nagu ametlikud uurimised, kohtuvaidlused liidu kohtutes ja võimalik, et ka kontrollimenetlused Euroopa Parlamendi valimistega seotud küsimustes või küsimustes, mis mõjutavad liidu põhiväärtuste austamist Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste poolt“ 35 .
b)Karistussüsteem
Seni ei ole karistussüsteemi kunagi rakendatud.
Mõne arvates võib see olla tingitud süsteemi jäikusest, kuna see ei võimalda ametil prioriseerida neid määruse rikkumisi, millega tuleks tegeleda esmajärjekorras, ega kohandada karistuse määra ja laadi, et need oleksid rikkumise olemusega võrreldes proportsionaalsed, sealhulgas hooletuse korral. Lisaks väidavad mõned Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, et praegune diferentseerimata karistuste süsteem võib kahjustada neist väiksemaid, sest normide suhteliselt väikese eiramise korral võib karistus tuua kaasa pankroti. See omakorda avaldab negatiivset mõju poliitilisele pluralismile.
c)Ebaselged normid ELi vahenditest rahastamise kõlblikkuse kohta konkreetsel perioodil
Komisjoni korraldatud mitteametlike konsultatsioonide käigus märkisid nii amet kui ka Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja, et Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamise korral ei ole ELi finantshuvid piisavalt kaitstud.
Praegu ei selgu määrusest, millised Euroopa tasandi erakonna või poliitilise sihtasutuse kulud on rahastamiskõlblikud selle kolmekuulise ajavahemiku vältel, mis määruse kohaselt kulub registrist kustutamise otsuse jõustumiseks 36 .
Lisaks võib määrusele kasuks tulla selle parem kooskõlla viimine ELTLi artikliga 297, milles on sätestatud, et „[---] otsused, milles on märgitud adressaat, tehakse teatavaks neile, kellele need on adresseeritud, ning jõustuvad sellisel teatavakstegemisel“.
V.Tõhusus
Määrusega pannakse Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste õlule oluline halduskoormus.
See on ühelt poolt seotud topeltarvestuse nõudega (st kohustusega pidada raamatupidamisarvestust vastavalt nii selle liikmesriigi õigusaktidele, kus Euroopa tasandi erakond või poliitiline sihtasutus asub, kui ka rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele (IAS)) ning teiselt poolt kolmekordse kontrollimenetlusega, milles osalevad välisaudiitor, amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja.
Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele kehtestati kohustus esitada oma raamatupidamisarvestus kooskõlas IASiga määruse 2018. aastal tehtud muudatusega. Kõik sidusrühmad, sealhulgas Euroopa Parlament, on nõus, et sellisest kohustusest tulenevad halduskulud niisuguste väikeste organisatsioonide jaoks ületavad saadavat kasu. Kuigi Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste vahel on märkimisväärseid erinevusi, kulutavad nad haldusülesannetele igal aastal umbes 1 260 tundi (ligikaudu 0,78 täistööaja ekvivalenti), kusjuures allhanke korras täidetavatele ülesannetele kulutatakse veel 20 000 eurot. Sellest 20 000 eurost kulutavad Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused keskmiselt rohkem kui 8 000 eurot 37 raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, ning tavaliselt tellitakse see töö allhanke korras. See paneb erilise surve alla väiksemate Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste toimimise, sest nende ressursid on napimad. Samas asub kümnest Euroopa tasandi erakonnast kaheksa Belgias, nii et raamatupidamisarvestuse võrreldavus on suures osas tagatud. Lisaks jõudis amet oma 2020. aasta tegevusaruandes järeldusele, et ameti koostatud vormide kasutamine on märkimisväärselt suurendanud erinevate Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste esitatud andmete võrreldavust ning aidanud ka ühtlustada ameti poolt erinevate dokumentide kontrollimist 38 . Seepärast võib IASi kasutamist pidada ebatõhusaks ja ebavajalikuks meetmeks.
Raamatupidamisarvestuse suhtes kohaldatav kolmekordne kontrolliprotsess, mis hõlmab finantsaruannete läbivaatamist nii ameti kui ka Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja poolt ja välisaudiitori hinnangut, toob kaasa ELi maksumaksjate raha topeltkulutamise. Lisaks nimetatud ebatõhususele on amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja mõnikord norme erinevalt tõlgendanud ning seetõttu on suurenenud Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste töökoormus ja õiguskindlusetus 39 . Komisjoni konsultatsioonide käigus tegid mõned sidusrühmad ettepaneku ratsionaliseerida ülesannete ja kohustuste jaotust ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja vahel, et kõrvaldada kattuvused, vähendada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste regulatiivset koormust ning suurendada nende õiguskindlust.
VI.Kooskõla ELi poliitikaga
1.Euroopa demokraatia tegevuskava
Praegu ei taga määrus täielikku kooskõla Euroopa demokraatia tegevuskavaga 40 , milles on välja toodud vajadus täpsustada Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamist käsitlevaid norme ning tulla välja uue algatusega, et tagada tasulise poliitilise reklaami suurem läbipaistvus. Seepärast võib olla vajalik määrust muuta, et kõrvaldada määruse praegused lüngad ja määrata kindlaks Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste kohustused poliitilise reklaami kasutamisel. Sellekohane võimalik muudatus vastaks ka Euroopa Parlamendi taotlusele, sest oma määruse artikli 38 kohases aruandes rõhutas Euroopa Parlament vajadust tegeleda välissekkumise ohuga 41 .
2.Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025
Kuna Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste määrus ei sisalda kohustuslikke sätteid, mis nõuaksid soolise võrdõiguslikkuse edendamist Euroopa poliitikas, ei ole määrus täielikult kooskõlas komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga 2020–2025 42 , milles sätestatakse, et „komisjon kavatseb koostöös Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, liikmesriikide ja kodanikuühiskonnaga edendada naiste osalemist valijate ja kandidaatidena 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Selleks on muu hulgas kavas eraldada rahalisi vahendeid ja soodustada parimaid tavasid. Liidu rahalisi vahendeid taotlevaid Euroopa tasandi erakondi julgustatakse olema erakonna liikmete soolise tasakaalu osas läbipaistvad“.
VII.ELi lisaväärtus
ELTLi artiklis 224 nähakse ette Euroopa tasandil toimivaid erakondi reguleerivate normide kehtestamine ning selles on sätestatud, et „Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt [---] vastu eeskirjad, mis reguleerivad Euroopa tasandil toimivaid erakondi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 4, ning eelkõige nende rahastamise eeskirju“.
Seepärast on ELi sekkumine selles valdkonnas vajalik, kuna määruse tühistamine tekitaks Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks õigusliku vaakumi.
VIII.Mõju väikestele Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele
Kuigi on leitud, et määrus loob Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste tarbeks asjakohase õigusraamistiku, tekitavad mõned selle sätted väiksematele Euroopa tasandi erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele probleeme.
Määruse läbivaatamisega 2018. aastal muudeti ELi rahalistest vahenditest toetuste jaotamise põhimõtet, vähendades võrdsetes osades jaotatavate rahaliste vahendite kogusummat Euroopa tasandi erakondade puhul 15 %-lt 10 %-le. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus jõudis järeldusele, et reform mõjutas oluliselt väiksemaid erakondi (ja nendega seotud sihtasutusi), samas kui finantsmõju suurematele erakondadele oli tühine 43 . Selle tulemusena peaksid väikesed Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused koguma rohkem omavahendeid, et tagada oma tegevuse vajalik rahastamine. Komisjoni korraldatud konsultatsioonide käigus märkisid väikesed Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused, et praegune toetuste ja annetuste määratlus jätab selleks vaid piiratud võimalused, ning taotlesid seetõttu määruse muutmist, et luua täiendavaid omavahendite kategooriaid.
Kohustus esitada oma raamatupidamisarvestus ka IASiga ettenähtud vormis koormab väiksemaid Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi, kuna see on ressursimahukas (vt tõhusust käsitlev osa). Väikesed Euroopa tasandi erakonnad ja poliitilised sihtasutused ning kõik muud sidusrühmad on seetõttu nõudnud selle kohustuse kaotamist.
Praegu võivad Euroopa tasandi erakonnad taotleda rahastamist juhul, kui neid esindab Euroopa Parlamendis vähemalt üks liige. Suuremad erakonnad on pidanud seda esindatuse künnist liiga madalaks ning mõned neist on nõudnud selle suurendamist, et vältida avaliku sektori vahendite võimalikku väärkasutamist nn ühemeheerakondade kaudu. Väiksemad Euroopa tasandi erakonnad on sellise muutuse vastu, juhtides tähelepanu sellele, et nii kahjustataks Euroopa poliitika pluralistlikku olemust. Võttes arvesse asjaolu, et praegu on isegi kõige väiksema esindatusega rahastamiskõlblikul Euroopa tasandi erakonnal (Euroopa Kristlik Poliitiline Liikumine) Euroopa Parlamendis neli liiget, oleks sellise võimaliku muudatuse praktiline mõju minimaalne 44 .
IX.Järeldus
Käesolev hindamine tehti määruse artiklis 38 sisalduva läbivaatamisklausli alusel.
Hindamise tulemusena järeldatakse, et määruse näol on Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste jaoks tegemist kasuliku õigusraamistikuga, mis aitab neil täita ELi lepingu artikli 10 lõike 4 kohaseid ülesandeid. Määruse eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid kindlaks on tehtud mitu lünka, mis mõjutavad määruse tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.
Komisjon käsitleb neid lünki määruse muutmiseks esitatavas seadusandlikus ettepanekus, mis on lisatud käesolevale hindamisaruandele vastavalt määruse artiklile 38, võttes samal ajal arvesse pingelist olukorda ja kasvavat survet rubriigi 7 (Euroopa avalik haldus) assigneeringutele 45 .