EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2021

COM(2021) 205 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine

 
Teatis „Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine“

1.Sissejuhatus

Tehisintellektil on lähikümnenditel tohutu mõju inimeste elule ja tööle. See tõdemus on aluseks 2018. aasta aprillis algatatud ja hiljem kinnitatud Euroopa tehisintellektistrateegiale. Tehisintellekt võib tuua meie ühiskonnale mitmesugust kasu, alates väiksemast saastest kuni liiklussurmade arvu vähenemiseni, paremast arstiabist ning puuetega ja eakate inimeste parematest võimalustest kuni parema hariduseni ja rohkemate võimalusteni kaasata kodanikke demokraatlikesse protsessidesse, kiiremast õigusemõistmisest kuni tõhusama terrorismi- ja kuritegevusvastase võitluseni internetis ja väljaspool seda ning küberturvalisuse suurendamiseni. Tehisintellekt on näidanud oma potentsiaali võitluses COVID-19ga ning aidanud prognoosida haiguse geograafilist levikut, diagnoosida nakkust kompuutertomograafiauuringute abil ning töötada välja esimesed viirusevastased vaktsiinid ja ravimid. Eelkõige on tehisintellekt näidanud mitmekülgsust, millega suudavad võistelda vähesed teised tehnoloogiad. Samal ajal kaasnevad tehisintellekti kasutamisega ka teatavad ohud, näiteks oht, et inimesi, sealhulgas lapsi 1 mõjutavad suured eksimused, millega võidakse rikkuda põhiõigusi ja vähendada ohutust, samuti kahjustada meie demokraatlikke protsesse.

Arvestades tehisintellekti kiiret tehnoloogilist arengut ja poliitilist olukorda maailmas, kus üha rohkem riike investeerib märkimisväärselt tehisintellekti, peab EL ühtselt tegutsema, et kasutada ära tehisintellekti paljud võimalused ja lahendada sellega seotud probleemid tulevikukindlal viisil. Alates Euroopa tehisintellektistrateegia algatamisest 2018. aasta aprillis 2 on komisjoni kahesuunalise poliitika eesmärk olnud teha EList maailmatasemel tehisintellektikeskus, tagades samas, et tehisintellekt on inimkeskne ja usaldusväärne. 2020. aasta veebruaris avaldatud komisjoni valges raamatus tehisintellekti kohta 3 on esitatud Euroopa tehisintellekti selge visioon, mis seisneb tipptasemel ja usaldusväärses tehisintellekti ökosüsteemis.

Praegune tehisintellektipakett on oluline teetähis mõlema poliitilise mõõtme jaoks. Selleks et toetada tehisintellekti arengut ja tegeleda suurte riskidega, mida see võib kaasa tuua ohutusele ja põhiõigustele, esitab komisjon nii tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku ettepaneku kui ka tehisintellekti käsitleva läbivaadatud kooskõlastatud kava.

2.Tehisintellekti kaks külge: võimalused ja ohud

Arvestades tehisintellekti potentsiaali, toetab Euroopa Liit selle arendamist ja kasutuselevõttu. Komisjon kavatseb programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ raames investeerida tehisintellekti 1 miljard eurot aastas ning kaasata täiendavaid investeeringuid erasektorist ja liikmesriikidest, et jõuda selle kümnendi jooksul 20 miljardi euro suuruse investeeringuni aastas.

Euroopa tehisintellektialase suutlikkuse suurendamine on oluline osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on valmistada Euroopa ette digiajastu jaoks ja muuta järgmised 10 aastat digikümnendiks, nagu on sätestatud digikompassis 4 . Eelkõige on tehisintellektil põhineva innovatsiooni edendamine tihedalt seotud Euroopa andmestrateegia rakendamisega, sealhulgas hiljutise andmehaldust käsitleva õigusakti ettepanekuga, 5 sest tehisintellekt saab jõudsalt areneda vaid siis, kui on tagatud sujuv juurdepääs andmetele. Selleks, et tehisintellekti kasutuselevõtt ELi majanduses oleks laialdane, vajavad õiglast juurdepääsu andmetele eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Tehisintellekti kavandatud õigusraamistik toimib ka koos kohaldatavate tooteohutusalaste õigusaktidega ja eelkõige masinadirektiivi 6 läbivaatamisega, mille käigus käsitletakse muu hulgas uute tehnoloogiatega seotud ohutusriske, sealhulgas riske, mis tulenevad inimeste ja robotite koostööst, ohutust mõjutavatest küberriskidest ja autonoomsetest masinatest. Raamistik täiendab ka ELi julgeolekuliidu strateegiat, uut küberturvalisuse strateegiat, 7 digiõppe tegevuskava aastateks 2021–2027, 8 hiljuti esitatud digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti 9 ning Euroopa demokraatia tegevuskava 10 . Lisaks täiendavad kavandatavat raamistikku õigusaktid, millega kohandatakse ELi vastutusraamistikku, näiteks vaadatakse läbi tootevastutuse direktiiv, et leida lahendused uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellektiga seotud vastutuse küsimustele, ning vaadatakse läbi üldise tooteohutuse direktiiv.

Hiljuti vastu võetud taaste- ja vastupidavusrahastu võimaldab Euroopal seada ambitsioonikamaid eesmärke ja olla tehisintellekti kasutuselevõtul esirinnas. ELi taastekava keskmes olevast taaste- ja vastupidavusrahastust antakse liikmesriikidele laenude ja toetustena enneolematu summa – 672,5 miljardit eurot – , et toetada reforme ja investeeringuid majanduse taastamise olulistel esimestel aastatel. Digiüleminekut toetavatele meetmetele eraldatakse taaste- ja vastupidavusrahastu tegevusaja jooksul kasutada olevatest rahalistest vahenditest vähemalt 20 %, st kuni 134 miljardit eurot 11 .

Taaste- ja vastupidavusrahastut saab kasutada selleks, et suurendada liikmesriikide investeeringuid tehisintellekti valdkonda ning toetada juhtivat teadusuuringute, innovatsiooni- ja testimissuutlikkust, et tehisintellekti kiirendatud arendamine ja kasutamine saaks aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele taastumisele ning tugevdada pikemas perspektiivis konkurentsivõimet. Seda võimalust suurendab ka see, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid saab kasutada lisaks programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ vahenditele ning märkimisväärsele summale, millega rahastatakse innovatsiooni ühtekuuluvuspoliitika programmide raames.

Tehisintellekt ja muud digitehnoloogiad võivad kaasa aidata COVID-19 järgsele kestlikule taastumisele tänu oma potentsiaalile suurendada tootlikkust kõigis majandussektorites, luua uusi turge ja pakkuda tohutuid võimalusi Euroopa majanduskasvuks. Tehisintellektitehnoloogiad aitavad optimeerida tööstusprotsesse, muuta need vastupidavamaks, tõhusamaks ja keskkonnahoidlikumaks ning võimaldavad uuenduslikke iseõppimise ja reaalajas kasutatavaid lahendusi, alates ennustavast hooldusest kuni koostöövõimeliste robotiteni, digiteisikutest kuni liitreaalsuseni. Eeldatakse, et uued ärivõimalused ja dünaamilisem majandus loovad uusi töövõimalusi, mis kaaluvad üles võimaliku töökohtade kaotuse. Tehisintellekt võib aidata suurendada puuetega inimeste ja eakate võimalust elada iseseisvalt, pakkudes abistavaid ja toetavaid lahendusi 12 . Lisaks võib tehisintellektil olla oluline osa kodanike teavitamisel ja kodanike kaasamise algatuste edendamisel.

Tehisintellektialase suutlikkuse suurendamine aitab suurendada vastupidavust tulevastele kriisidele, kuna Euroopa ettevõtjatel on siis piisavalt eksperditeadmisi tehisintellekti kiireks rakendamiseks uute probleemide korral. Lisaks võib tehisintellekt aidata märkimisväärselt kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, aidates tööstussektoril, ettevõtjatel, avaliku sektori asutustel ja kodanikel teha säästvamaid valikuid, et integreerida taastuvenergia energiasüsteemi arukama võrguhalduse kaudu või vähendada kasvuhoonegaaside heidet muu hulgas aruka liikuvuse, ressursside optimaalse kasutamise ja täppispõllumajanduse kaudu.

Tehisintellekt võib märkimisväärselt kaasa aidata ELi julgeolekuliidu strateegia eesmärkide saavutamisele. See võib olla strateegiline vahend praeguste ohtudega võitlemiseks ning nii tulevaste ohtude – sealhulgas hübriidohtude – kui ka võimaluste prognoosimiseks. Tehisintellekt võib aidata võidelda kuritegevuse ja terrorismiga ning võimaldada õiguskaitseasutustel pidada sammu kurjategijate kasutatava kiiresti areneva tehnoloogia ja nende piiriülese tegevusega.

Tehisintellekti eeliste ärakasutamiseks saab Euroopa tugineda oma olemasolevatele tugevatele külgedele. Euroopa on maailmas juhtpositsioonil robootika ja konkurentsivõimeliste tööstuslike ökosüsteemide valdkonnas. Need varad koos üha paremini toimiva andmetöötlustaristuga (nt kõrgjõudlusega arvutid) ning rohkete avalike ja tööstuslike andmetega annavad Euroopale võimaluse saavutada maailmas juhtiv tehisintellektialane suutlikkus tänu oma tipptasemel teaduskeskustele ja üha suuremale arvule uuendusmeelsetele idufirmadele. Nende tugevate külgede võimendamiseks olemasolevate rahaliste vahenditega koondavad ELi liikmesriigid ja komisjon eksperditeadmisi, koordineerivad meetmeid ja kaasavad ühiselt lisavahendeid. Selleks esitab komisjon täna tehisintellekti käsitleva läbivaadatud kooskõlastatud kava, tuginedes koostööle, mida ta on teinud liikmesriikidega alates 2018. aastast.

Samas kaasnevad tehisintellekti kasutamisega ka riskid, millega tuleb tegeleda. Tehisintellekti teatavad omadused, näiteks paljude algoritmide läbipaistmatus, mis muudab põhjuslike seoste uurimise keeruliseks, kujutavad endast konkreetseid ja potentsiaalselt suuri riske ohutusele ja põhiõigustele, mida kehtivate õigusaktidega ei ole võimalik maandada või millega seoses on kehtivate õigusaktide täitmise tagamine keeruline. Näiteks ei ole sageli võimalik kindlaks teha, miks tehisintellektisüsteem on jõudnud konkreetse tulemuseni. Selle tagajärjel võib olla keeruline hinnata ja tõendada, kas keegi on tehisintellektisüsteemide kasutamise tõttu ebaõiglaselt ebasoodsas olukorras, näiteks töölevõtmise või edutamise otsuse tegemisel või riiklike hüvitiste taotlemisel. Tehisintellektisüsteemide kasutamise tõttu võib mõjutatud inimestel olla suuri raskusi ekslike otsuste parandamisel. Näotuvastus avalikus ruumis võib eraelu puutumatust väga häirivalt mõjutada, kui seda nõuetekohaselt ei reguleerita. Lisaks võib tehisintellektisüsteemide kehv treenimine ja ülesehitus põhjustada märkimisväärseid vigu, mis võivad kahjustada eraelu puutumatust ja rikkuda diskrimineerimiskeeldu 13 . Tehisintellektil põhinevad robotid ja intelligentsed süsteemid peavad olema ehitatud ja projekteeritud nii, et need vastaksid sama rangetele ohutus- ja põhiõiguste kaitse standarditele nagu Euroopa õiguses on sätestatud traditsiooniliste tehnoloogiate jaoks.

Neile tehisintellektiga seotud probleemidele reageerides on Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu korduvalt kutsunud üles võtma seadusandlikke meetmeid, et tagada tehisintellektisüsteemide hästitoimiv siseturg, kus tehisintellekti eeliseid kasutatakse ära ja sellega kaasnevaid ohte maandatakse asjakohasel ja ajaproovile vastupidaval viisil. Komisjoni ettepanek tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku kohta 14 kujutab endast olulist pöördepunkti teel ohutuse tagamise ja põhiõiguste kaitsmise poole ning seeläbi tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu usaldusväärsuse tagamise suunas.

Kooskõlastatud kava ja õigusraamistiku ettepanek on osa Euroopa Liidu jõupingutustest olla aktiivne osaline rahvusvahelistel ja mitmepoolsetel digitaaltehnoloogia foorumitel ning üleilmne liider usaldusväärse tehisintellekti edendamisel ning tagada kooskõla ELi välistegevuse ja sisepoliitika vahel. Maailma tasandil on tehisintellekt muutunud strateegilise tähtsusega valdkonnaks geopoliitika, ärihuvide ja julgeolekuküsimuste ristumiskohas. Maailma eri riigid on otsustanud kasutada tehisintellekti selle kasulikkuse ja potentsiaali pärast tehnilise arengu vahendina. Tehisintellekti valdkonna reguleerimine on alles lapsekingades ja kaalul on ELi juhtpositsioon uute kaugeleulatuvate ülemaailmsete normide, tehisintellektiga seotud rahvusvaheliste standardimisalgatuste 15 ja koostööraamistike väljatöötamisel kooskõlas reeglitel põhineva mitmepoolse süsteemiga ja väärtustega, mida EL toetab. Kooskõlas ühisteatisega ELi suuremast panusest reeglitepõhisesse mitmepoolsusesse 16 kavatseb EL süvendada partnerlusi, koalitsioone ja liite kolmandate riikidega, eelkõige sarnaseid seisukohti jagavate partneritega, samuti mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonidega 17 .EL kavatseb ka teha probleemipõhist koostööd teiste riikidega ja jääda endale kindlaks, kui need väärtused ohtu satuvad.

3.Tähtis verstapost teel Euroopa tehisintellektikäsituse suunas

Täna avaldatud pakett on Euroopa tasandil tehisintellekti valdkonnas kolm aastat kestnud intensiivse poliitikakujundamise tulemus. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli 2018. aasta aprillis avaldanud Euroopa tehisintellektistrateegia ja pidanud ulatuslikke konsultatsioone sidusrühmadega, töötas kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm 2019. aasta aprillis välja usaldusväärse tehisintellekti suunised 18 ja 2020. aasta juulis usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekirja (ALTAI). Lisaks loodi tehisintellekti liit, 19 mis on ligikaudu 4 000 sidusrühma platvorm tehisintellekti tehnoloogiliste ja ühiskondlike mõjude arutamiseks ning mille kulminatsiooniks on iga-aastane tehisintellekti assamblee. Samal ajal kujutab 2018. aasta detsembris avaldatud esimene tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava 20 endast liikmesriikide ühist kohustust edendada tehisintellekti arendamist ja kasutamist Euroopas ning kooskõlastada Euroopa ja liikmesriikide jõupingutusi tehisintellekti valdkonnas.

Kahte töösuunda kombineerides avaldati komisjoni valge raamat tehisintellekti kohta koos aruandega tehisintellekti, asjade interneti ja robootika ohutuse ja vastutuse aspektide kohta 21 . Valges raamatus pakutakse välja hulk meetmeid tipptaseme ökosüsteemi edendamiseks, mille tulemuseks on kooskõlastatud kava praegune läbivaatamine. Valges raamatus on ka esitatud poliitikavalikud tulevase ELi õigusraamistiku jaoks, et kaitsta Euroopas usaldusväärset ökosüsteemi, pannes aluse tänasele tehisintellekti õigusraamistiku ettepanekule. 2020. aasta veebruarist juunini toimunud tehisintellekti käsitleva valge raamatu teemalisel avalikul konsultatsioonil 22 osaleti laialdaselt, mis võimaldas Euroopa kodanikel, liikmesriikidel ja sidusrühmadel anda oma panus ja aidata kujundada ELi käsitust ja poliitikavalikuid tehisintellekti valdkonnas.

4.Usaldusväärsuse suunas: tehisintellekti õigusraamistiku ettepanek

Tehisintellekti käsitlevas valges raamatus on märgitud, et tehisintellekti kasutamisega kaasneb hulk konkreetseid suuri riske, mille ohjamiseks ei ole kehtivad õigusaktid piisavad, ning seda on suures osas kinnitanud ka järgnenud avalik konsultatsioon. Kuigi ELi ja liikmesriikide tasandil on juba olemas tugev õigusraamistik, et kaitsta põhiõigusi 23 ning tagada ohutus 24 ja tarbijaõigused, 25 sealhulgas eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus 26 ja õiguskaitsedirektiiv, 27 võivad tehisintellektitehnoloogia teatavad iseärasused (nt läbipaistmatus) muuta selliste õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise keerulisemaks ning tekitada suuri ohte, mille puhul on vaja kohandatud regulatiivset reageerimist. Seetõttu kehtestatakse ettepanekuga ühtlustatud õigusnormid, mida kohaldatakse teatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide kavandamise, arendamise ja kasutamise suhtes, ning piirangud biomeetriliste kaugtuvastussüsteemide teatavatele kasutusviisidele.

Inimeste usalduse väljateenimisega peaksid kavandatud riskipõhised õigusaktid soodustama tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Euroopas ja suurendama Euroopa konkurentsivõimet. Seetõttu on komisjoni ettepanekus seatud kaks eesmärki: käsitleda konkreetsete tehisintellektirakendustega seotud riske proportsionaalsel viisil ja soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu. Selleks et kavandatud õigusraamistik oleks tulevikukindel ja innovatsiooni toetav, on see ette nähtud sekkumiseks üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik, ja viisil, mis vähendab ettevõtjate koormust, ning selle juhtimisstruktuur on lihtne.

Kavandatavas tehisintellektimääruses esitatakse normid läbipaistvuse suurendamiseks ning ohutuse ja põhiõigustega seotud riskide vähendamiseks, enne kui tehisintellektisüsteeme saab Euroopa Liidus kasutada. Selle ülesehitus põhineb mitmel põhikomponendil, mis tervikuna moodustavad proportsionaalse ja riskipõhise Euroopat hõlmava reguleerimisviisi. Esiteks nähakse sellega ette tulevikukindlate tehisintellektisüsteemide tehnoloogianeutraalne määratlus, kuivõrd see võib hõlmata meetodeid ja lähenemisviise, mis ei ole veel teada või välja töötatud.

Teiseks, et vältida liigset regulatiivset mõju, keskendutakse ettepanekus nn suure riskiga tehisintellekti kasutusjuhtudele, st juhtudele, kus tehisintellektisüsteemidest tulenev risk on eriti suur. See, kas tehisintellektisüsteem liigitatakse suure riskiga süsteemiks, oleneb süsteemi sihtotstarbest, võimaliku kahju tõsidusest ja selle esinemise tõenäosusest. Suure riskiga süsteemide hulka kuuluvad näiteks tehisintellektisüsteemid, mis on mõeldud inimeste värbamiseks või nende krediidivõimelisuse hindamiseks 28 või kohtuotsuste tegemiseks. Tagamaks, et õigusnormid on tulevikukindlad ja neid saab kohandada suure riskiga tehisintellektisüsteemide uutele kasutusviisidele ja rakendustele, on võimalik liigitada uued tehisintellektisüsteemid suure riskiga süsteemideks teatavates eelnevalt kindlaks määratud kasutusvaldkondades.

Kolmandaks nähakse ettepanekus ette, et suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul tuleb järgida konkreetseid nõudeid, mis hõlmavad kvaliteetsete andmestike kasutamist, asjakohase dokumentatsiooni loomist jälgitavuse parandamiseks, piisava teabe jagamist kasutajaga, asjakohaste inimjärelevalve meetmete kavandamist ja rakendamist ning kõrgeimate töökindluse, ohutuse, küberturvalisuse ja täpsuse standardite saavutamist. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide vastavust nendele nõuetele tuleb hinnata enne süsteemi turulelaskmist või kasutuselevõttu. Sujuvaks integreerimiseks olemasolevate õigusraamistikega võetakse ettepanekus vajaduse korral arvesse valdkondlikke ohutusnorme, tagades õigusaktide sidususe ja lihtsustamise ettevõtjate jaoks.

Kavandatavas määruse eelnõus keelatakse mõned tehisintellekti kasutusviisid, mis on vastuolus Euroopa Liidu väärtustega või rikuvad põhiõigusi. Keeld hõlmab tehisintellektisüsteeme, mis moonutavad inimese käitumist alalävisele tajule suunatud võtete abil või kasutades inimese konkreetseid nõrkusi ära viisil, mis põhjustab või võib põhjustada füüsilist või psühholoogilist kahju. See hõlmab ka tehisintellektisüsteemide abil teostatavat üldotstarbelist sotsiaalset hindamist avaliku sektori asutuste poolt.

Konkreetselt seoses biomeetrilise kaugtuvastuse süsteemidega (nt näotuvastusvahendid läbipääsulubade kontrollimiseks avalikes kohtades) kehtestatakse kavandatava määrusega rangem lähenemisviis. Reaalajas kasutamine õiguskaitse eesmärkidel oleks põhimõtteliselt avalikes kohtades keelatud, välja arvatud juhul, kui see on seadusega erandkorras lubatud 29 . Iga loa andmise tingimuseks on erikaitsemeetmete kohaldamine. Lisaks peavad kõik tehisintellektisüsteemid, mis on ette nähtud füüsiliste isikute biomeetriliseks kaugtuvastuseks, läbima teavitatud asutuse eelneva vastavushindamismenetluse, et kontrollida suure riskiga tehisintellektisüsteemide nõuetele vastavust, ning nende suhtes kohaldatakse rangemaid logimise ja inimjärelevalve nõudeid.

Kavandatud määruse kohaselt kohaldatakse tehisintellektisüsteemide muude kasutusviiside, näiteks juturobotite, emotsioonituvastussüsteemide või süvavõltsingute suhtes üksnes minimaalseid läbipaistvusnõudeid. See võimaldab inimestel teha teadlikke valikuid või eemalduda teatavast olukorrast. Lisaks soodustatakse kavandatava määrusega regulatsiooni testkeskkondade kasutamist, millega luuakse kontrollitud keskkond uuenduslike tehnoloogiate katsetamiseks piiratud aja jooksul, juurdepääs digitaalse innovatsiooni keskustele ning katse- ja eksperimendirajatistele, mis aitab uuendusmeelsetel ettevõtjatel, VKEdel ja idufirmadel jätkata innovatsioonitegevust kooskõlas uue määruse eelnõuga. Määruse läbivaatamise osana võib kaaluda täiendavaid samme testkeskkondade süsteemi laiendamiseks.

Seega on kavandatud tehisintellektimääruses ühendatud parem ohutus ja põhiõiguste kaitse ning samal ajal toetatakse innovatsiooni ja suurendatakse usaldust innovatsiooni takistamata.

5.ELi ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamine: tehisintellekti käsitlev läbivaadatud kooskõlastatud kava

Tehisintellekt on strateegilise tähtsusega tehnoloogiate kogum ja Euroopa Liit peab kasutama ära tehisintellekti eeliseid. Edu saavutamiseks on oluline koordineerida tehisintellektipoliitikat ja investeeringuid Euroopa tasandil. See võimaldab uusimaid tehnoloogiaid arendada ja kasutusele võtta Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime ja juhtpositsiooni kaudu. Selline kooskõlastamine võimaldab Euroopal kasutada tehisintellekti eeliseid majanduse, ühiskonna ja keskkonna heaks ning edendada Euroopa väärtusi kogu maailmas.

Seepärast kohustusid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid 2018. aastal tegema koostööd ning võtsid esimese sammuna vastu tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava. Kooskõlastatud kavaga pandi alus tehisintellektipoliitika koordineerimisele ja innustati liikmesriike töötama välja riiklikud strateegiad. Pärast koordineeritud kava vastuvõtmist 2018. aasta lõpus on tehisintellektiga seotud tehnoloogiline, majanduslik ja poliitiline taust siiski märkimisväärselt muutunud. Seega, et jääda paindlikuks ja saavutada seatud eesmärk, esitab komisjon kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruande 30 .

Kooskõlastatud kava läbivaatamine 2021. aastal annab võimaluse luua täiendavat Euroopa lisaväärtust ja tugevdada ELi ülemaailmset rolli tehisintellekti valdkonnas. Läbivaatamisaruandes esitatakse neli peamist ettepanekute kogumit selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon saaks koos liikmesriikide ja erasektori osalistega kiirendada tehisintellektitehnoloogiate pakutavate võimaluste kasutamist ja neid ühtlustada ning toetada Euroopa käsitust tehisintellektist. Neid nelja peamist ettepanekute kogumit on kirjeldatud allpool.

Esiteks tuleb luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ELis, keskendudes koostööraamistikule ning andmetaristule ja andmetöötlustaristule. Soodsad tingimused tuleb kujundada VKE-sõbralikuks, et väikeettevõtjad saaksid täita oma rolli tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtmisel kogu ELis. Liikmesriike innustatakse koostöös ELiga kiirendama riiklikes tehisintellektistrateegiates kavandatud meetmeid, kasutades vajaduse korral taaste- ja vastupidavusrahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. See hõlmab investeerimist võimaldavasse taristusse, näiteks andmeruumidesse ja andmetöötlusressurssidesse.

Teiseks tuleb EL muuta kohaks, kus tipptase valitseb kõikjal laborist turuni. Seega keskendub komisjon tehisintellekti tippkeskuste võrgustike rahastamisele ja loob programmi „Euroopa horisont“ raames Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse, et edendada tipptasemel teadusuuringuid. Selleks et tagada katsetamise ja eksperimenteerimise kättesaadavus innovatsiooni ja kiire kasutuselevõtu jaoks, kaasrahastavad liikmesriigid koostöös komisjoniga programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu uuenduslikke tehisintellekti katse- ja eksperimendirajatisi ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, mis aitab VKEdel ja haldusasutustel tehisintellekti kasutusele võtta.

Kolmandaks tuleb tagada, et tehisintellekt toimib inimeste hüvanguks ja on ühiskonna heaolu mootor. Komisjon jätkab meetmete võtmist tagamaks, et ELis arendatav ja turule lastav tehisintellekt on inimkeskne, kestlik, turvaline, kaasav, kättesaadav ja usaldusväärne. Nende eesmärkide saavutamiseks on määrava tähtsusega õigusraamistik, millega tagatakse usaldus tehisintellektisüsteemide vastu, edendades samal ajal ELi väärtuspõhist lähenemisviisi tehisintellektile ülemaailmsel tasandil. Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt ka toetada talente ja parandada usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks vajalike oskuste pakkumist.

Neljas eesmärk on saavutada strateegiline juhtpositsioon suure mõjuga sektorites, 31 sealhulgas kliimamuutuste ja keskkonna- ning tervishoiusektoris, avalikus sektoris, robootika-, liikuvus-, julgeoleku- ja siseasjade ning põllumajandussektoris. 

Tuginedes ELi majanduslikule ja regulatiivsele pädevusele, on ühismeetmetel, koordineerimisel ja investeeringutel tohutu potentsiaal anda Euroopa tööstusele konkurentsieelis ja edendada siseturgu. Lisaks võib ELi tegevus hõlbustada usaldusväärse tehisintellekti alaste ELi nõuete vastuvõtmist kogu maailmas ning tagada, et tehisintellekti arendamine, kasutuselevõtt ja levitamine on jätkusuutlik ning põhineb väärtustel, põhimõtetel ja õigustel, mida kaitstakse ELis kõigi inimeste ja meie keskkonna hüvanguks.

6.Võimaluse avanemine

Täiustatud ja usaldusväärse tehisintellekti kiirendatud arendamine ja kasutuselevõtt Euroopas on Euroopa tulevase konkurentsivõime ja jõukuse eeltingimus. Täna esitletud pakett on oluline teetähis selle eesmärgi saavutamisel, sest võimendab tehisintellekti pakutavaid võimalusi ja tegeleb samal ajal kaasnevate riskidega. Eesmärkideni jõudmine eeldab Euroopa Liidu, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide kiiret ja otsustavat tegutsemist.

(1)

Vt ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldine märkus nr 25, veebruar 2021.

(2)

Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa tehisintellekti strateegia“, COM(2018) 237 final.

(3)

Euroopa Komisjoni valge raamat tehisintellekti kohta , veebruar 2020, COM(2020) 65. 

(4)

  Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil , COM(2021) 118 .

(5)

  COM(2020) 767 .

(6)

COM(2021) 202.

(7)

  ELi küberjulgeoleku strateegia , avaldatud 16. detsembril 2020, JOIN(2020) 18.

(8)

Digiõppe tegevuskava 2021–2027, COM(2020) 624.

(9)

  Pressiteade digiplatvorme käsitlevate uute eeskirjade kohta , avaldatud 15. detsembril 2020, IP/20/2347.

(10)

COM(2020) 790.

(11)

 Euroopa Komisjon on oma 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias (COM(2020) 575) kehtestanud strateegilised suunised taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks.

(12)

Puuetega inimeste õiguste strateegia, COM(2021) 101.

(13)

Vt ka ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, COM(2020) 152 (märts 2020), ELi rassismivastane tegevuskava, COM(2020)565 (september 2020), ELi LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, COM(2020) 698 (november 2020) ja puuetega inimeste õiguste strateegia, COM(2021) 101 (märts 2021).

(14)

COM(2021) 206; õigusraamistiku kohaldamisala ei hõlma tehisintellekti arendamist ja kasutamist sõjalistel eesmärkidel.

(15)

 Sellised algatused nagu OECD liikmesriikide poolt 2019. aasta mais OECD nõukogu soovituses tehisintellekti kohta vastu võetud OECD tehisintellekti põhimõtted (OECD/LEGAL/0449); eesistujariigi Saudi Araabia poolt digitaalmajanduse rakkerühma raames peetav tehisintellektiteemaline dialoog (edaspidi „dialoog“), mis on osa Saudi Araabia jõupingutustest edendada G20 tehisintellekti puudutavad põhimõtteid, 2019; UNESCO tehisintellekti käsitleva soovituse kavand või Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu platvorm „AI for Good Global Summit“, mis on juhtiv tegevusele orienteeritud ülemaailmne ja kaasav ÜRO tehisintellekti platvorm. Tehisintellekti standardimisse on kaasatud ka rahvusvahelised standardiorganisatsioonid, nagu ISO ja IEEE (nt ISO/IEC JTC 1/SC 42 ja IEEE ülemaailmne eetikaalgatus,

mis käsitleb autonoomseid ja arukaid süsteeme).

(16)

See paljusid sidusrühmi kaasav lähenemisviis hõlmab ka kodanikuühiskonna organisatsioone.

(17)

  Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi panus reeglitel põhineva mitmepoolsuse tugevdamiseks“, veebruar 2021 , JOIN(2021) 3 .

(18)

„Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“ – dokument, milles esitatakse tehisintellekti inimkeskne käsitus ja loetletakse peamised nõuded, millele tehisintellektisüsteemid peavad vastama, et neid saaks pidada usaldusväärseks.

(19)

Tehisintellekti liit on paljusid sidusrühmi kaasav foorum, mis algatati 2018. aasta juunis ( https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/european-ai-alliance ). 

(20)

Euroopa Komisjon „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ , detsember 2018, COM(2018) 795.

(21)

Euroopa Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele , COM(2020) 64.

(22)

 Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon tehisintellekti käsitleva valge raamatu teemal , veebruar-juuni 2020.

(23)

Näiteks direktiiv 2000/43/EÜ, mis käsitleb rassi või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise keeldu, või direktiiv 2000/78/EÜ, mis käsitleb tööl usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise keeldu.

(24)

Näiteks üldise tooteohutuse direktiiv 2001/95/EÜ, masinadirektiiv 2006/42/EÜ ning valdkondlikud õigusaktid, nagu meditsiiniseadmete määrus (EL) 2017/745 või ELi raamistik mootorsõidukite tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta.

(25)

Näiteks ebaausate kaubandustavade direktiiv 2005/29/EÜ.

(26)

Määrus (EL) 2016/679.

(27)

Direktiiv (EL) 2016/680.

(28)

 Euroopa Parlament on teinud ka ettepaneku teha vahet suure riskiga ja muude tehisintellektirakenduste vahel ning lisada suure riskiga rakenduste hulka näiteks inimeste värbamine või nende krediidivõimelisuse hindamine.

(29)

Muudel eesmärkidel kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 artiklis 9 sätestatud keeldu ja erandeid.

(30)

     Komisjon kohustus 2020. aasta tehisintellekti käsitlevas valges raamatus ja 2018. aasta tehisintellekti käsitlevas kooskõlastatud kavas esitama liikmesriikidele kooskõlastatud kava läbivaatamise tulemused.

(31)

     See lisandub horisontaalsetele tegevusvaldkondadele, mis põhinevad 2018. aasta kooskõlastatud kavas esitatud tegevusvaldkondadel.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,21.4.2021

COM(2021) 205 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

Tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi edendamine

Sisukord

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruanne

Sissejuhatus: koostöös liikmesriikidega ELi ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamine inimkeskse tehisintellekti valdkonnas

I.Luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ELis

1.Koguda, koondada ja jagada poliitilisi arusaamu

2.Kasutada ära andmete potentsiaali

3.Toetada kriitilise tähtsusega andmetöötlusvõimsust14

II.Muuta EL kohaks, kus tipptase valitseb kõikjal laborist turuni16

4.Teha koostööd sidusrühmadega näiteks Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse ja eksperdirühmade kaudu16

5.Arendada ja mobiliseerida teadusuuringutealast suutlikkust19

6.Tagada tehisintellekti nõudeteenuste platvormi kaudu töövahendid ja keskkond arendajatele katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks (katse- ja eksperimendirajatised) ning VKEdele ja haldusasutustele tehisintellekti kasutuselevõtuks (Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus)21

7.Rahastada ja levitada tehisintellekti puudutavaid uuenduslikke ideid ja lahendusi24

III.tagada, et tehisintellekt toimib inimeste hüvanguks ja on ühiskonnas positiivne jõud27

8.Toetada talente ja parandada eduka tehisintellekti ökosüsteemi arendamiseks vajalike oskuste pakkumist28

9.Töötada välja poliitikaraamistik, et tagada usaldus tehisintellektisüsteemide vastu33

10.Toetada liidu visiooni kestlikust ja usaldusväärsest tehisintellektist kogu maailmas36

IV.Saavutada strateegiline juhtpositsioon suure mõjuga sektorites38

11.Kasutada tehisintellekti kliima ja keskkonna valdkonnas39

12.Kasutada järgmise põlvkonna tehisintellekti tervise parandamiseks42

13.Säilitada Euroopa juhtpositsioon: robootikastrateegia tehisintellekti maailmas46

14.Muuta avalik sektor tehisintellekti kasutamisel teerajajaks48

15.Kasutada tehisintellekti õiguskaitse, rände ja varjupaiga valdkonnas51

16.Muuta liikuvus tehisintellekti abil arukamaks, turvalisemaks ja kestlikumaks54

17.Toetada tehisintellekti kasutamist kestlikus põllumajanduses56

Järeldused58

1. liide60

Ajakava – põhimeetmed60

2. liide Riiklike strateegiate analüüs ja investeeringud tehisintellekti62

1.Riiklike strateegiate ülevaade62

2.Tulevikuväljavaated – tulevased riiklikud meetmed63

3.Liikmesriikide investeeringud tehisintellekti67

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruanne 1

Sissejuhatus: koostöös liikmesriikidega ELi ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamine inimkeskse tehisintellekti valdkonnas

2 Euroopa juhtpositsioon maailmas uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtul, inimkeskse, kestliku, turvalise, kaasava ja usaldusväärse tehisintellekti eeliste ärakasutamisel ja selle arendamise soodustamisel sõltub Euroopa Liidu (EL) suutlikkusest kiirendada, viia ellu ja ühtlustada tehisintellektialaseid poliitilisi prioriteete ja investeeringuid. See on kooskõlastatud kava käesoleva, 2021. aasta läbivaatamisaruande peamine sõnum ja visioon.

2018. aastal vastu võetud tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava kujutab endast Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ühist lubadust teha koostööd, et Euroopa suudaks globaalsel tasandil kõige edukamalt konkureerida 3 . Kavaga pandi alus koostööle, määrati kindlaks investeeringuvaldkonnad ja innustati liikmesriike töötama välja tehisintellekti käsitlevad riiklikud strateegilised visioonid. 2018. aasta kooskõlastatud kavaga algatatud protsessid ja avalikud arutelud liikmesriikides, liidus ja kogu maailmas näitavad, et see oli esimene oluline samm Euroopa tehisintellektipoliitika ühise suuna ja ühiste eesmärkide kindlaksmääramisel. 2018. aasta kooskõlastatud kavas kokku lepitud ja kava raames toetatavate meetmete tulemusel on enamik liikmesriike vastu võtnud riikliku tehisintellektistrateegia ja asunud seda rakendama; suurenenud on investeeringud tehisintellekti valdkonda ja liit suutis koondada hädavajalikud vahendid nende protsesside toetuseks 4 .

Kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamine on järgmine samm – selle tulemusel esitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkreetsed ühismeetmed, mille eesmärk on saavutada ELi ülemaailmne juhtpositsioon usaldusväärse tehisintellekti valdkonnas. Olulisimad kavandatud meetmed lähtuvad põhimõttest, et edu saavutamiseks peab Euroopa Komisjon koos liikmesriikide ja erasektoriga tegema järgmist:

-kiirendama investeeringuid tehisintellektitehnoloogiasse, et toetada paindlikku majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, mida hõlbustab uute digilahenduste kasutuselevõtt;

-tegutsema, et rakendada tehisintellekti käsitlevad strateegiad ja kavad täielikult ja õigel ajal, tagamaks, et liit kasutab täielikult ära esimese kasutuselevõtja eelised, ning

-ühtlustama tehisintellektipoliitikat, et kõrvaldada killustatus ja lahendada üleilmsed probleemid.

Kiirendada era- ja avaliku sektori investeeringuid, võimendades neid olemasolevate liidu toetustega, näiteks programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu 5 . Komisjon on teinud ettepaneku, et liit investeeriks programmitöö perioodil 2021–2027 tehisintellekti valdkonda programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames vähemalt üks miljard eurot aastas. Selline liidu tasandi rahastus peaks ligi meelitama ja koondama investeeringuid, et jõudusid ühendades soodustada liikmesriikidevahelist koostööd ja suurendada mõju, saavutades koos palju rohkem kui kooskõlastamata ja eraldi tegutsedes.

Eesmärk on käesoleva kümnendi jooksul suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti valdkonnas järk-järgult kuni 20 miljardi euroni aastas. Lisaks pakub taaste- ja vastupidavusrahastu enneolematut võimalust kaasajastamiseks ja tehisintellekti investeerimiseks, et olla inimkesksete, usaldusväärsete, turvaliste ja kestlike tehisintellektitehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtul maailmas juhtpositsioonil 6 . Liit ei tohiks seda võimalust käest lasta. Kooskõlastatud kavas on sätestatud, kuidas liidu vahenditega, sealhulgas programmidega „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning taaste- ja vastupidavusrahastuga saab toetada liikmesriikide ühismeetmeid.

Tegutseda tehisintellektistrateegiate ja -programmide rakendamise nimel, võttes rahastuse toel õigeaegseid ja konkreetseid meetmeid: kavatsusest tegudeni. 2018. aasta kooskõlastatud kava näitas, et liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tegevuse kooskõlastamine ja ühised jõupingutused ning tööstussektori ja üldsuse kaasamine tehisintellektitehnoloogiate arendamisse ja kasutuselevõtmisse võivad anda märkimisväärset lisaväärtust liidu majandusele, keskkonnale ja ühiskondadele. See tähendab, et strateegiad, algatused ja programmid toovad suurimat kasu, kui koostööideed on hästi kavandatud, suunatud ja rahastatud. Üheks näiteks sellest on liidu kogemus digitaalse innovatsiooni keskustega. Nii tehisintellektitehnoloogia kui ka riiklik tehisintellektipoliitika on saavutanud küpsuse ja valmis ulatuslikuks kasutuselevõtuks 7 . Viimase aasta jooksul on tehisintellektitehnoloogiaid kasutavate ettevõtete arv maailmas kolmekordistunud 8 . Seotud valdkondade, näiteks robootika ja asjade interneti (IoT) areng pakub uusi tehnoloogilisi võimalusi tehisintellektisüsteemide kasutamiseks. Tegevusetusel oleks märkimisväärne hind 9 . Selleks et jõuda kavatsusest tegudeni, on 2021. aasta läbivaatamisaruandes seepärast esitatud hulk konkreetseid meetmeid koos selge ajakava ning võimalike koostöö- ja rahastusmehhanismidega.

Ühtlustada tehisintellektipoliitikat, et lahendada üleilmsed probleemid ja kõrvaldada killustatus. Mitmesuguste liidu meetmete killustatus ning ka riiklike ja liidu meetmete omavaheline killustatus võib aeglustada tehisintellekti kasutuselevõttu ja takistada sellest kasu saamist. Seetõttu ning et ühtlustada tehisintellekti valdkonna ühismeetmed paremini 2020. aasta valge raamatuga tehisintellekti kohta, 10  Euroopa rohelise kokkuleppega ja COVID-19 pandeemia tõkestamiseks võetud liidu meetmetega, tugevdatakse läbivaatamisaruandes kavandatud keskkonna- ja tervisemeetmeid. Riiklikes strateegiates rõhutati muu hulgas, kui tähtis on tugineda inimkesksele, usaldusväärsele, turvalisele, kestlikule ja kaasavale tehisintellektikäsitusele ning seda edendada. Samuti rõhutati riiklikes strateegiates vajadust töötada välja valdkonnapõhised ühismeetmed 11 . Seetõttu võetakse 2021. aasta läbivaatamise käigus arvesse muutuvat tehnilist ja poliitilist keskkonda ning kasutatakse kogemusi, mis on saadud kahe aasta jooksul kooskõlastatud kava ja liikmesriikide vastu võetud strateegiate rakendamisel. Selline ühtlustamine kajastub kooskõlastatud kava kavandatud uues ülesehituses 12 .

Eelkirjeldatud kiirendamiseks, tegutsemiseks ja ühtlustamiseks, et kasutada ära tehisintellektitehnoloogiate pakutavaid võimalusi ja toetada Euroopa käsitust tehisintellektist kui inimkesksest, usaldusväärsest, turvalisest, kestlikust ja kaasavast tehisintellektist, austades seejuures täielikult Euroopa põhiväärtusi, tehakse käesolevas kooskõlastatud kava läbivaatamisaruandes Euroopa Liidule ja liikmesriikidele neli ettepanekut:

Luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ELis

-Koguda, koondada ja jagada poliitilisi arusaamu (1. peatükk)

-Kasutada ära andmete potentsiaali (2. peatükk)

-Toetada kriitilise tähtsusega andmetöötlusvõimsust (3. peatükk)

Muuta EL kohaks, mis on tipptasemel laborist turuni

-Teha koostööd sidusrühmadega näiteks Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika partnerluse ja eksperdirühmade kaudu (4. peatükk)

-Arendada ja rakendada teadusuuringutealast suutlikkust (5. peatükk)

-Luua keskkonnad arendajatele katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks (katse- ja eksperimendirajatised) ning VKEdele ja haldusasutustele tehisintellekti kasutuselevõtmiseks (Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus) (6. peatükk)

-Toetada uuenduslike tehisintellektiideede ja -lahenduste rahastamist ja ulatuslikku kasutuselevõttu (7. peatükk)

Tagada, et tehisintellekt toimib inimeste hüvanguks ja on ühiskonna heaolu mootor

-Toetada talente ja parandada eduka tehisintellekti ökosüsteemi arendamiseks vajalike oskuste pakkumist (8. peatükk)

-Töötada välja poliitikaraamistik, et tagada usaldus tehisintellektisüsteemide vastu (9. peatükk)

-Toetada liidu visiooni kestlikust ja usaldusväärsest tehisintellektist kogu maailmas (7. peatükk)

Saavutada strateegiline juhtpositsioon suure mõjuga sektorites

-Kasutada tehisintellekti kliima ja keskkonna valdkonnas (11. peatükk)

-Kasutada järgmise põlvkonna tehisintellekti tervise parandamiseks (12. peatükk)

-Säilitada Euroopa juhtpositsioon: robootikastrateegia tehisintellekti maailmas (13. peatükk)

-Muuta avalik sektor tehisintellekti kasutamisel teerajajaks (14. peatükk)

-Kasutada tehisintellekti õiguskaitse, rände ja varjupaiga valdkonnas (15. peatükk)

-Muuta liikuvus tehisintellekti abil ohutumaks ja vähem saastavaks (16. peatükk)

-Toetada tehisintellekti kasutamist kestlikus põllumajanduses (17. peatükk)

13 Eeltooduga kooskõlas antakse kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruandes ülevaade meetmetest, mida on rakendatud alates 2018. aasta kooskõlastatud kava vastuvõtmisest, ning esitatakse tulevikuväljavaated koos konkreetsete ettepanekute ja soovitustega edasiseks tegevuseks, määratakse kindlaks valdkonnad, kus ELi ja liikmesriikide partnerlus on eriti tõhus, et muuta Euroopa tipptasemel inimkeskse tehisintellekti arendamise ja kasutamise keskuseks. 2021. aasta läbivaatamisaruande eesmärk on saavutada eelnimetatud eesmärgid ja selles pakutakse välja 14 omavahel seotud valdkonda, kus tuleks võtta ühismeetmeid Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vahelises koostöös (seitse horisontaalset ja seitse valdkondlikku). Samamoodi nagu 2020. aasta valge raamat ja 2018. aasta kooskõlastatud kava ei käsitle kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruanne tehisintellekti arendamist ja kasutamist sõjalistel eemärkidel.

I.Luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ELis

Selleks et toetada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu ning saavutada kooskõlastatud kava eesmärgid, on vaja mitut soodsat tingimust. Esimene tingimus on asjakohane juhtimis- ja kooskõlastusraamistik. Tõhus ja toimiv juhtimis- ja kooskõlastusraamistik võib aidata saavutada mastaabisäästu, vähendada teabe- ja tehingukulusid ja soodustada liikmesriikidevahelist sünergiat. Teiseks soodsaks tingimuseks on andmed. Tehisintellektitehnoloogia arendamiseks on sageli tarvis suuri, kvaliteetseid, turvalisi ja kindlaid andmestikke. Seetõttu on oluline tagada andmete liikumine Euroopa Liidus, nii andmevahetus meie kaubanduspartneritega kui ka kõikides sektorites, kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse ja liidu rahvusvaheliste kohustustega. Kolmas tingimus on andmetöötlustaristu. See taristu on vajalik üha suurema hulga andmete säilitamiseks, analüüsimiseks ja töötlemiseks. Selleks on omakorda vaja muutusi ja uusi lähenemisviise, et suurendada andmetöötlussuutlikkust, näiteks pooljuhte, mis võimaldavad tehisintellekti algoritmidel andmeid säilitada, kasutada ja katsetada. Need kolm tegurit tagavad üheskoos soodsad tingimused tehisintellektitehnoloogia eduks ELis.

Selleks et luua soodsad tingimused tehisintellekti arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning tõhustada koostööd liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel, tehakse läbivaatamisaruandes ettepanek keskenduda kolmele peamisele meetmele: luua juhtimisraamistik, et tõhusalt omandada, koguda ja jagada poliitilisi arusaamu tehisintellektist; kasutada täielikult ära andmete potentsiaal; soodustada esmatähtsa andmetöötlustaristu loomist, et toetada suutlikkuse suurendamist ja kiirendada tehisintellekti arendamist.

1.Koguda, koondada ja jagada poliitilisi arusaamu

Teadmised on kõige tähtsamad. Teadmiste ja poliitiliste arusaamade jagamine ning poliitikameetmete ja investeeringute kooskõlastamine nii kiiresti arenevas valdkonnas nagu seda on tehisintellekt, võib anda olulise konkurentsieelise. Seetõttu leppisid liikmesriigid ja komisjon 2018. aasta kooskõlastatud kavas kokku ühistöö juhtimise mehhanismis ning kavandasid kaks meetmepaketti poliitiliste arusaamade kujundamiseks ja sünergia arendamiseks. Liikmesriike kutsuti üles kehtestama riiklikud tehisintellektistrateegiad või -kavad (või lisama tehisintellekti mõõde teistesse asjakohastesse riiklikesse strateegiatesse ja kavadesse) ning jagama neid omavahel ja komisjoniga 14 ; komisjon kohustus jälgima arengut ja pakkuma teadmisi.

1.1. Riiklike strateegiate eeliste maksimaalne ärakasutamine ja kavandatud meetmete kiirendamine

Ülevaade võetud meetmetest

Kõik liikmesriigid tegid märkimisväärseid jõupingutusi riiklike tehisintellektistrateegiate väljatöötamiseks või tehisintellekti mõõtme lisamiseks olemasolevatesse strateegiatesse ja kavadesse 15 . Riiklike strateegiate vastuvõtmine aitas struktureeritult mõelda tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu prioriteetide ja eesmärkide üle ning vallandas paljudes liikmesriikides laiema arutelu. Riiklikke strateegiaid käsitleva teabe vahetamine pani ka aluse struktureeritud dialoogile liikmesriikide ja komisjoni vahel.

Nagu riiklike strateegiate analüüs näitas, oli riiklike strateegiate vastuvõtmine tähtis samm, et hõlbustada ja ühtlustada Euroopa jõupingutusi tehisintellekti valdkonnas. See protsess aitas kindlaks määrata ühismeetmete jaoks prioriteetsed valdkonnad, andis põhjaliku ülevaate liikmesriikide kavandatud peamistest investeerimisprioriteetidest ning näitas, millised on võimalikud sammud mitut riiki hõlmavate ühisprojektide ja -tegevuse edendamiseks.

Tulevikuväljavaated

Järgmisena tuleb tagada, et liikmesriikide jõupingutustel riiklike strateegiate väljatöötamisel oleks konkreetsed tulemused ja need viiksid sünergia tekkimiseni liidu tasandil. Toetamaks liikmesriike riiklike tehisintellektistrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel jätkab komisjon järgmisi tegevusi:

-soodustab riiklikes tehisintellektistrateegiates kindlaksmääratud riiklike meetmete ja kooskõlastatud kava raames võetavate ühismeetmete rakendamist ja nendevahelist sünergiat. See võib hõlmata meetmeid, mis on võetud kooskõlastusmehhanismide tugevdamiseks ning analüüside ja uuringute tegemiseks näiteks talituse AI Watch 16 kaudu;

-tõhustab liikmesriikide teavitamist praktilistest vahenditest, sealhulgas rahastamisest, et toetada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu. Näiteks 2021. aastal jätkab komisjon liikmesriikide teavitamist tehisintellekti arendamiseks mõeldud liidu rahalistest vahenditest.

Liikmesriikidel soovitatakse tungivalt:

-kasutada parimal viisil ära asjaomaseid liidu rahastamisvõimalusi, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastut, et toetada ja tugevdada tehisintellektitehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, tuginedes riiklikele strateegiatele, sealhulgas kaasates erainvesteeringuid;

-vaadata läbi riiklikud tehisintellektistrateegiad ja neid vajaduse korral ajakohastada, et tagada kindlaksmääratud meetmete ja investeeringute täielik rakendamine praktikas, ning teavitada komisjoni edusammudest 17 .

-töötada välja vahendid, mis võimaldavad regulaarset järelevalvet, kooskõlastamist, hindamist ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist paljude sidusrühmade vahel, ning edendada neid;

-tugevdada toetust kooskõlastatud kavas kindlaksmääratud ühismeetmetele ja suurendada neisse investeerimist ning

-jagada, töötada välja ja rakendada riikliku/kohaliku tasandi meetmeid, mis on osutunud edukaks teistes liikmesriikides, näiteks edukad riiklikud algatused virtuaalse andmeaida arendamiseks ja edendamiseks.

1.2.Euroopa Komisjoni toetatud tehisintellekti eksperdirühmade tehniliste teadmiste täielik ärakasutamine

Tehisintellektiga seotud tehnoloogilised ja sotsiaalmajanduslikud arengusuundumused on väga dünaamilised ja nõuavad sageli eriteadmisi. Sellest tulenevalt on komisjon tehisintellektitehnoloogia arengu ja kasutuselevõtu jälgimiseks ning tõenduspõhise tehisintellektipoliitika toetamiseks teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et koondada eksperditeadmisi, koguda andmeid, jälgida arengut ning koguda ja analüüsida sidusrühmade arvamusi seoses tehisintellektiga.

Ülevaade võetud meetmetest

Tehisintellektitehnoloogiaalaste eksperditeadmiste 18 koondamiseks lõi komisjon kolm horisontaalset eksperdirühma 19 :

-kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm 20 – see rühm analüüsis põhjalikult tehisintellekti eetilist mõju poliitikakujundamisele ning koostas oma ametiaja jooksul kolm dokumenti:

-eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks 21 ;

-poliitilised ja investeerimissoovitused seoses usaldusväärse tehisintellektiga 22 ning

-usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekiri (ALTAI) 23 ;

-kõrgetasemeline eksperdirühm, kes uurib digitehnoloogiale ülemineku mõju ELi tööturgudele – 2019. aastal andis see rühm välja aruande, mis sisaldas soovitusi, sealhulgas lühiajalisi, keskmise pikkusega perioodi ja pikaajalisi poliitikameetmeid, liidule, liikmesriikidele, ettevõtjatele ja muudele sidusrühmadele digiüleminekuks töömaailmas ja selle tagamiseks, et see toimub sujuvalt, kaasavalt ja inimkeskselt 24 ;

-vastutuse ja uute tehnoloogiate eksperdirühm – 2019. aastal avaldas rühm aruande, mis käsitleb vastutust tehisintellekti ja muude kujunemisjärgus digitehnoloogiate eest 25 .

Lisaks horisontaalsetele rühmadele keskendusid valdkondlikud eksperdirühmad konkreetsetele valdkondadele, mida mõjutab tehisintellektitehnoloogia rakendamine, sealhulgas isejuhtivad sõidukid, 26  lennundus, 27  liikuvus ja transport, 28 siseasjad 29 ja uued turvariskid 30 . See töö andis väärtuslikke eksperditeadmisi ja aitas kaasa käimasolevatele ELi tasandi poliitilistele aruteludele tehisintellekti teemadel, sealhulgas tehisintellektitehnoloogiatega kaasnevate probleemide ja võimaluste ning vajalike riiklike poliitikameetmete üle.

2018. aastal asutas komisjon (koostöös liikmesriikidega) talituse AI Watch, 31 et jälgida tehisintellektitehnoloogiate arengut. AI Watch jälgib tööstuslikku, tehnoloogilist ja teadusuuringualast suutlikkust, liikmesriikide tehisintellektipoliitika algatusi, investeeringuid, tehisintellektiga seotud oskusi, tehisintellekti arengut ja kasutuselevõttu ning nende mõju majandusele, ühiskonnale ja avalikele teenustele. Esimese kahe aasta jooksul avaldas talitus AI Watch uuringuid, et toetada tõenduspõhist poliitikakujundamist 32 ja aidata kaasa tehisintellektiteemalisele avalikule arutelule 33 .

2018. aastal lõi komisjon ka uuenduslike avalike teenuste platvormi The Innovative Public Sevices Observatory (IPSO), 34 et jälgida kujunemisjärgus ja murranguliste tehnoloogiate, sh tehisintellektitehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamisel kogu Euroopas. Samuti algatas ta 2020. aastal tööstuse arengus esilekerkivate digitaalsete ja peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate (sealhulgas tehisintellekti) kasutuselevõtu jälgimiseks kõrgetasemeliste tööstustehnoloogiate (ATI) projekti 35 . Komisjon tellis ka uuringu liidu ettevõtete tehisintellektipõhiste tehnoloogiate kasutamise kohta 36 .

2020. aastal alustas Eurostat andmete kogumist tehisintellekti kasutuselevõtu kohta Euroopa Liidus. Esimesed andmed koguti tehisintellekti nelja asendusnäitaja abil, keskendudes juturobotitele, suurandmete analüüsile masinõppe abil, suurandmete analüüsile loomuliku keele töötluse abil ja teenindusrobotitele 37 .

Tähtis algatus sidusrühmade arvamuste kogumiseks ELi tehisintellektistrateegia kohta oli avatud avalik arutelu, mis järgnes 2020. aasta tehisintellekti valge raamatu avaldamisele ja mille käigus koguti arvamusi kolmes laias valdkonnas: meetmed tipptaseme ökosüsteemi arendamiseks; võimalused tehisintellekti reguleeriva raamistiku loomiseks ning tehisintellekti ohutus- ja vastutusaspektidega seotud meetmed 38 . Lisaks avaliku konsultatsiooni käigus avaldatud arvamustele andsid liikmesriigid tagasisidet kooskõlastatud kava ja ühismeetmete võimalike muudatuste kohta tehisintellekti ja Euroopa tööstuse digiteerimise töörühmas 39 peetud arutelude ning komisjoniga toimunud kahepoolsete konsultatsioonide käigus.

Selleks et sidusrühmadega tehisintellekti käsitlevatel teemadel rohkem suhelda, lõi komisjon internetifoorumi AI Alliance, 40 mis on umbes 4 000 sidusrühmale üle kogu maailma teabe vahetamise ning tehisintellekti tehniliste ja sotsiaalsete mõjude arutamise platvormiks 41 . Komisjon korraldas 2019. aasta juunis ja 2020. aasta oktoobris internetifoorumi AI Alliance assambleed 42 .

Tulevikuväljavaated

Teadmiste koondamiseks, toimuva arengu jälgimiseks ja tehisintellekti kohta andmete kogumiseks jätkab komisjon järgmist tegevust:

-tõhustab andmete kogumist tehisintellekti kasutuselevõtu kohta – 2021. aastal rakendab Eurostat tervikliku tehisintellektimooduli, mis hõlmab seitsme tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõttu, tehisintellektitehnoloogiate kasutamist, hankimist ja kasutamise takistusi 43 . Talitus AI Watch jätkab tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtu jälgimist ja selle kohta andmete kogumist, sealhulgas avalikus sektoris;

-toetab AI Alliance’i tööd, käitades Alliance’i platvormi ja korraldades iga-aastaseid tehisintellektiteemalisi assambleesid paljude eri sidusrühmadega, et tagada raamistik teadmiste kasutamiseks liidu tehisintellektipoliitika kujundamisel, ning

-hindab edusamme ja kogub vajalikke teadmisi tehisintellektitehnoloogiate kohta. See võib vajaduse korral hõlmata näiteks uusi eksperdirühmi või tehisintellektialaseid valdkondlikke algatusi, mis annavad teavet liidu tehisintellektipoliitika kujundamiseks või aitavad komisjonil hinnata meetmeid, mis on vajalikud, et toetada liikmesriike tehisintellektitehnoloogiaid käsitlevate liidu tegevuspõhimõtete ja kavandatud õigusaktide rakendamisel.

Konsulteerides liikmesriikidega teeb komisjon järgmist:

-analüüsib, kuidas paremini jälgida tehisintellektitehnoloogiate arendamist, kasutuselevõttu ja mõju ELis era- ja avalikus sektoris, ning teeb 2022. aastaks vastava ettepaneku. Seejuures tuginetakse talituse AI Watch tegevusest ja riiklike tehisintellekti jälgimiskeskuste algatustest saadud kogemustele. Analüüsi käigus uuritakse ka seda, kuidas veelgi tugevdada ja luua sünergiat ja seoseid olemasolevate järelevalvemehhanismidega 44 või ELi tulevaste juhtimisstruktuuridega tehisintellekti valdkonnas 45  või rahvusvaheliste järelevalvetegevustega, ning

-jälgib regulaarselt kooskõlastatud kava rakendamist, et tagada kava ajakohasus. Liikmesriikidelt 2021. aasta läbivaatamise kohta saadud tagasiside alusel ning konsulteerides teiste liidu institutsioonide ja organitega, teeb komisjon 2022. aastal ettepaneku kooskõlastatud kava järgmise läbivaatamise ajakava, ülesehituse ja metoodika kohta.

1.3.Teabevahetuse ja koostöö tihendamine liikmesriikide tehisintellekti ja Euroopa tööstuse digiteerimise töörühma kaudu

Liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise koostöö hõlbustamiseks võetavaid meetmeid toetavad ka juhtimismehhanismid, mis hõlbustavad teabevahetust ja aitavad määrata tehisintellektipoliitika alase koostöö strateegilise suuna.

Ülevaade võetud meetmetest

Liikmesriikide tehisintellekti ja Euroopa tööstuse digiteerimise töörühm, keda tehnilistes küsimustes abistab tugigrupp, juhtis liikmesriikide ja komisjoni vahelisi arutelusid. Tal oli keskne roll kooskõlastatud kava väljatöötamisel ja läbivaatamisel. Töörühm kohtus regulaarselt 46 ja tagas riikide ministrite ja muude sidusrühmade, nt tööstus- ja akadeemiliste ringkondade ning kodanikuühiskonna tegevuse kooskõlastatuse. Pärast 2018. aasta kooskõlastatud kava vastuvõtmist on töörühm käsitlenud kõiki oma pädevusse kuuluvaid peamisi valdkondi, sealhulgas tehisintellekti tippkeskused, katse- ja eksperimenteerimistaristu (TEF), õigusraamistik, reguleeritud testimiskeskkonnad, andmed, oskused, tehisintellekt rohelise kokkuleppe jaoks, tehisintellekt tervishoiu jaoks, digitaalse innovatsiooni keskused ja tehisintellekt julgeolekus.

Tulevikuväljavaated

Selleks et toetada koostöö juhtimise mehhanisme: jätkab liikmesriikide tehisintellekti ja Euroopa tööstuse digiteerimise töörühm komisjoni toel:

-liikmesriikide ja komisjoni vaheliste arutelude juhtimist 47 – töörühm tegeleb temaatiliste või valdkondlike süvauuringutega teemadel, mis hõlmavad näiteks standardimistegevust, tehisintellekti sotsiaalmajanduslikku mõju, rahastamisvõimalusi, meetmeid idufirmade toetamiseks, toetust tehisintellekti kasutuselevõtuks ja asjaomaste hangete korraldamiseks avalikus sektoris, tehisintellekti ja küberturvalisust ning tehisintellekti ja mobiilsidevõimalusi.

Komisjon kavatseb liikmesriikide toel teha järgmist:

-hinnata koostöö ja võrgustike vajadust ELi tasandil, et arendada liidu suutlikkust, ning

-koostöös tulevase ühiselt kavandatud tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega vahetada liikmesriikide parimaid tavasid tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutuselevõtmise kohta.

Liikmesriike innustatakse:

-soodustama koostööd ja looma piirkondlike tehisintellektivõrgustike süsteemi 48 ning

-soodustama arutelusid riiklike koalitsioonide loomise üle ning hõlbustama liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist parimate tavade vahetamist olemasolevate riiklike tehisintellekti koalitsioonide kohta, 49 tuues kokku avaliku ja erasektori sidusrühmad, nt ühist huvi pakkuvaid teemavaldkondi käsitlevate ühiste õpikodade raames. Koostöös ühiselt kavandatud tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega aitab see meede kaasa piirülesele koostööle ja kaasab rohkem sidusrühmi.

2.Kasutada ära andmete potentsiaali 

Teatavate tehisintellektisüsteemide arendamise ja kasutuselevõtu oluline eeldus ja eeltingimus on kvaliteetsete andmete, sealhulgas mitmekesisust ja diskrimineerimise vältimist käsitlevate andmete kättesaadavus, ning võimalus kasutada, kombineerida ja taaskasutada eri allikatest pärinevaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega 50 . Andmete jagamine, eriti ettevõtete vahel, ei ole siiski käivitunud piisavas mahus, sest puuduvad majanduslikud stiimulid, usaldus ja õigusselgus 51 . Seetõttu soovitati 2018. aasta kooskõlastatud kavas luua ühised Euroopa andmeruumid andmete takistusteta piiriüleseks jagamiseks. Samuti rõhutati üleeuroopalise andmetöötluse taristu ja pilveteenuste arendamise tähtsust, pidades eelkõige silmas rahvusvahelist konkurentsi andmetele juurdepääsu pärast 52 .

Ülevaade võetud meetmetest

19. veebruaril 2020 võttis komisjon vastu Euroopa andmestrateegia, 53 mille eesmärk on luua andmete ühtne turg, et tagada Euroopa konkurentsivõime maailmas. Selleks luuakse õiged andmete jagamise stiimulid, kehtestades praktilised, õiglased, mittediskrimineerivad ja selged andmete kasutamise normid, mis on kooskõlas Euroopa väärtuste ja õigustega (näiteks isikuandmete kaitse, tarbijakaitse- ja konkurentsinormid). See tähendab ka avaliku sektori andmete laialdasemalt kättesaadavaks tegemist, avades väärtuslikud andmestikud ja lubades taaskasutada neid innovatsiooni eesmärgil.

2020. aasta juunis avaldas komisjon kõrgetasemelise eksperdirühma 54 aruande andmete jagamise kohta ettevõtetelt riigile, 55 mis sisaldas mitut poliitilist, õiguslikku ja rahastamist käsitlevat soovitust, et muuta andmete avalikes huvides ettevõtetelt riigile jagamine liidus laiendatavaks, vastutustundlikuks ja kestlikuks tavaks. Euroopa andmestrateegia toetab samuti andmete jagamist, näiteks ettevõtetevahelist andmete jagamist.

Pärast andmestrateegia vastuvõtmist tegi komisjon 25. novembril 2020. aastal uue andmehaldust käsitleva õigusakti 56 ettepaneku. Määruse ettepanek sisaldab mitut meedet, et suurendada usaldust andmete jagamise, sealhulgas ettevõtetevahelise andmete jagamise vastu, 57 ning seega on määruse eesmärk teha rohkem kvaliteetseid andmeid kättesaadavaks tehisintellektirakenduste jaoks. Sellega luuakse uued neutraalsust käsitlevad ELi normid, et võimaldada uutel andmevahendajatel toimida andmete jagamise usaldusväärsete korraldajatena. See hõlmab meetmeid teatavate avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamise hõlbustamiseks. Määruses nähakse ette vahendid, et muuta ettevõtete ja üksikisikute jaoks lihtsamaks ja turvalisemaks oma andmete vabatahtlik kättesaadavaks tegemine laiema üldsuse hüvanguks selgetel tingimustel. Selles kutsutakse üles looma Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu, et toetada ja nõustada komisjoni seoses valdkondadevahelise standardimise ja koostalitlusvõimega, mis on esmatähtsad, et tagada kvaliteetsete andmete kättesaadavus. Andmehaldust käsitlevat õigusakti võidakse vajaduse korral täiendada valdkondlike õigusaktidega 58 .

Tulevikuväljavaated

Andmetega seotud meetmete toetamiseks teeb komisjon järgmist:

-võtab vastu andmeid käsitleva õigusakti ettepaneku, et stimuleerida eravalduses olevate andmete kasutamist riigi poolt (andmete jagamine ettevõtetelt riigile), lahendada ettevõtetevahelise andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega seotud probleemid, eelkõige seoses isikustamata andmetega, mida kogutakse asjade internetiga seotud objektidelt (2021. aasta kolmas kvartal) 59 , ning

-teeb ettepaneku võtta vastu rakendusakt, mis käsitleb avaliku sektori väärtuslike andmestike masinloetavas vormingus vabalt kättesaadavaks tegemist taaskasutamiseks (2021. aasta teine kvartal) 60 .

Koostöös liikmesriikidega teeb komisjon järgmist:

-asutab Euroopa tööstusandmete, servtöötluse ja pilvandmetöötluse liidu, et innustada era- ja avalikku sektorit ühendama jõud ning tugevdada Euroopa tööstuse positsiooni ülemaailmsel pilvandme- ja servtöötluse turul. Selle esmane ülesanne on stimuleerida järgmise põlvkonna pilvandmesuutlikkuse uurimiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtmiseks tehtavate avaliku ja erasektori investeeringute kooskõlastamist kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil. Liit on seotud Euroopa andmeruumidega ja seega soodustab uuenduslikke andmete jagamise keskkondi, mis põhinevad avatud, koostalitlevatel, turvalistel ja ressursitõhusatel pilvandmetöötluse ja servtöötluse lahendustel. Liit soodustab ka Euroopa pilveteenuste liidu töö ja liikmesriikide algatuste vahelist sünergiat 61 ;

-investeerib programmi „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu rahastamisinstrumentide ja muude instrumentide, nagu tervishoiu Euroopa andmeruumi programmi „EL tervise heaks“ kaudu Euroopa andmeruumidesse ja Euroopa pilveteenuste liitu. Programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu raames 2021. aasta teises kvartalis korraldatavate esimeste projektikonkurssidega teeb komisjon konkreetselt järgmist:

-algatab valdkonnapõhised meetmed, mis on välja kuulutatud Euroopa andmestrateegias, 62 et luua tööstusliku tootmise, rohelise kokkuleppe, liikuvuse, tervise, rahanduse, energia, põllumajanduse, avaliku halduse ja oskuste Euroopa andmeruumid 63 ;

-kaasinvesteerib meetmetesse, mis keskenduvad uuenduslike ja energiatõhusate servtöötlusteenuste ja -taristute ning vahevaraplatvormide arendamisele ja liikmesriikide olemasoleva andmetöötlussuutlikkuse vastastikusele sidumisele;

-jätkab programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames järgmise põlvkonna andmetöötlus- ja andmetehnoloogiate ning -taristute uurimise, arendamise ja kasutuselevõtmise toetamist, et võimaldada luua ühtne Euroopa andmeturg koos vastavate andmeruumide ning usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti ökosüsteemiga. Esimesed projektikonkursid toimuvad 2021. aasta aprillis; ning

-abistab kõiki huvitatud liikmesriike võimalike üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ettevalmistamisel, mis keskenduvad järgmise põlvkonna pilvandmetöötlustaristule ja sellega seotud teenustele.

Liikmesriike innustatakse:

-investeerima Euroopa positsiooni tugevdamisse seoses järgmise põlvkonna pilvandmetöötlus- ja servtöötlustehnoloogiatega ning toetama pilvandmetöötlustehnoloogia kasutuselevõttu oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu juhtalgatuse „Laiendamine“ 64 näidiskomponendiga, sealhulgas mitut riiki hõlmavate projektide raames.

3.Toetada kriitilise tähtsusega andmetöötlusvõimsust

Ilma andmetöötlustaristuta andmete kättesaadavus lisaväärtust ei loo 65 . Seetõttu võtab komisjon meetmeid, et toetada tehnoloogiliste süsteemide ja järgmise põlvkonna andmetöötlustaristute arendamist, mis on hädavajalikud, et võimaldada andmete kasutamist tehisintellekti jaoks 66 .

Ülevaade võetud meetmetest

Selleks et toetada kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) suutlikkuse arendamist Euroopas, koordineerib ühisettevõte EuroHPC 32 osaleva riigi jõupingutusi ja koondab ressursse, et töötada välja ja võtta kasutusele maailmatasemel superandmetöötlustaristu, millele on lihtne ja turvaline juurdepääs kõikjal Euroopas.

Tehisintellekti riistvara peamised suundumused võib kokku võtta järgmiselt: 1) järgmise põlvkonna tehisintellektilahendused peavad olema võimsamad ja energiatõhusamad, et rahuldada üha keerukamate treeningmudelite vajadusi, ja 2) andmetöötlus liigub üha enam n-ö servale, seadmetesse, mis on kasutajatele lähemal ja suudavad kasutada reaalajas tehisintellektirakendusi. Need suundumused nõuavad taristu kohandamist ja komisjon võtab järgmise põlvkonna andmetöötlustaristute võimaldamiseks allpool kirjeldatud meetmeid.

Sellest tulenevalt keskendub EL meetmetele, millega toetatakse tehisintellekti riistvara arendamist. Tehisintellekti mudelid on andmetöötlusvõimsuse suhtes üha nõudlikumad, seega on tehisintellekti taristu jaoks ülimalt oluline kiire juurdepääs mälus olevatele andmetele, see tähendab suure jõudlusega ja tõhusaid protsessoreid 67 . Lisaks on tehisintellekti mudelid väga energiamahukad ja kuna tehisintellektitehnoloogiad tungivad üha enam meie igapäevaellu, ei ole selline energianõudlus jätkusuutlik 68 . Seetõttu nõuab tehisintellekti kasutuselevõtt spetsiaalsete vähese energiatarbimisega tehisintellektile mõeldud protsessorite olemasolu, mis pakuvad vajalikku töötlemisvõimsust ja on mitme suurusjärgu võrra tõhusamad kui üldotstarbelised protsessorid. Selles teadusuuringute valdkonnas on näiteks uutel ajust inspireeritud tehnoloogiatel, nagu neuromorfsel andmetöötlusel potentsiaali saavutada murranguline energiatõhusus. Sellega seoses on komisjon programmi „Horisont 2020“ raames toetanud teedrajavat tööd vähese energiatarbimisega tehisintellektitehnoloogiate vallas ning toetab algatusi sellise pädevuse edasiarendamiseks ja kasutamiseks programmi „Euroopa horisont“ raames teadusuuringutega, mis käsitlevad üliväikese energiatarbimisega protsessorite uudseid arhitektuure, ning Euroopa peamiste digitehnoloogiate institutsionaliseeritud partnerluse kaudu, 69 keskendudes eelkõige servtehisintellekti (i.k. edge AI) rakendustele.

2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia 70 laiendamise juhtalgatus 71  on suunatud muu hulgas investeeringutele tipptasemel mikroelektroonikasse, keskendudes eelkõige protsessoritele, näiteks tehisintellektipõhistele kiipidele. Selleks et tugevdada ELi positsiooni kõrgtehnoloogiliste kiipide projekteerimis- ja tootmissuutlikkuses, allkirjastasid 18 liikmesriiki 2020. aasta detsembris deklaratsiooni protsessorite ja pooljuhttehnoloogiate kohta 72 . Ka ühisettevõtte „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel“ (ühisettevõte ECSEL) 73 aastatel 2019–2020 ellu viidud projektid AI4DI, 74 TEMPO 75 ja ANDANTE 76 käsitlesid tehisintellekti taristut. Veel üks komisjoni toetatav arengu- ja rahastamisvaldkond on fotoonika. Elektroonika ja optiliste elementide kombineerimisega saab lõimida tehisintellekti pildituvastusse ning vähendada energiatarbimist ja neurovõrkude latentsust.

Tulevikuväljavaated

Selleks et tugevdada Euroopa protsessorite ja pooljuhtide projekteerimis- ja tootmissüsteemi ning laiendada tööstuslikku kohalolekut kogu tarneahelas, teeb komisjon liikmesriikide toel järgmist:

-asutab mikroelektroonika tööstusliidu, 77 et kehtestada strateegilised tegevuskavad, teadusuuringute ja investeerimiskavad tehisintellekti, andmetöötluse ja sidesüsteemide protsessorite projekteerimiseks, kasutuselevõtuks ja tootmiseks, võttes arvesse kogu pooljuhtide ökosüsteemi ja sellega seotud komponente. See aitab tugevdada elektroonika projekteerimise ökosüsteemi ja luua tootmisvõimsus väga kõrgetasemelistes sõlmedes;

-abistab 2021. aastal kõiki huvitatud liikmesriike võimalike üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide ettevalmistamisel, mis keskenduvad järgmise põlvkonna kõrgtehnoloogilistele tehisintellekti protsessoritele, andmetöötlusele ja sidetehnoloogiale;

-loob programmi „Digitaalne Euroopa“ toel servtehisintellekti komponentide ja süsteemide katse- ja eksperimenteerimistaristu, et luua tipptasemel keskkond tehisintellekti keerukate andmetöötlustehnoloogiate katsetamiseks ja valideerimiseks mitmesugustes rakendustes (konkursikutse avaldatakse 2021. aasta teises kvartalis);

-investeerib programmi „Euroopa horisont“ raames Euroopa peamiste digitehnoloogiate institutsionaliseeritud partnerluse kaudu vähese energiatarbimisega servtehisintellekti andmetöötlusvajaduste alastesse teadusuuringutesse ja uuendustegevustesse (2021. aasta kolmas kvartal). See partnerlus, mis tugineb praegusele ühisettevõttele ECSEL, suurendab Euroopa uuenduspotentsiaali elektroonikakomponentide ja -süsteemide ning nendega seotud tarkvaratehnoloogiate valdkonnas. Üks peamisi strateegilisi eesmärke on arendada tehisintellektipõhiseid andmetöötluslahendusi, eelkõige servtöötluse ja manussüsteemi rakenduste jaoks. Euroopa peamiste digitehnoloogiate partnerlus pakub ühismeetmete kaudu usaldusväärseid, turvalisi ja vähese energiatarbimisega lahendusi, et võimaldada luua tipptasemel ja usaldusväärne andmetöötluse ökosüsteem 78 .

Liikmesriike innustatakse:

-jätkama riiklike integreeritud suuremahuliste andmehaldus- ja kõrgjõudlusega andmetöötlustaristute arendamist, et toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja oskuste arendamist tehisintellekti valdkonnas piirkondlike, riiklike ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste kaudu;

-tagama, et akadeemilised ning tööstus- ja avaliku sektori organisatsioonid saaksid kasutada riiklikku kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmehalduse taristut ning teadmisi, et optimeerida ja laiendada oma tehisintellektialast innovatsiooni ja tehisintellektirakendusi, ning

-investeerima Euroopa positsiooni tugevdamisse seoses tehisintellekti protsessorite ja pooljuhttehnoloogiatega riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu juhtalgatuse „Laiendamine“ näidiskomponendiga, sealhulgas mitut riiki hõlmavate projektide abil.

II.Muuta EL kohaks, kus tipptase valitseb kõikjal laborist turuni

Lisaks andmetaristule ja andmetöötlustaristule on tehisintellektitehnoloogia arendamiseks ja kasutuselevõtuks vaja ka sihipäraseid meetmeid ja piisavaid ressursse, mis keskenduvad tipptasemel teadusuuringutele ja innovatsioonile, vajalike talentide ja oskuste olemasolule, toetavale poliitilisele raamistikule ja rahvusvahelisele kooskõlastamisele. Need meetmed on horisontaalsed, st kõiki poliitikavaldkondi läbivad, ning need aitavad muuta Euroopa Liidu kohaks, mis on laborist turuni tipptasemel. Kavandatud horisontaalsed ühismeetmed hõlmavad tehisintellekti kogu olelusringi. See hõlmab meetmeid tipptaseme ökosüsteemi loomise hõlbustamiseks, sealhulgas maailmatasemel alusuuringuid ja rakendustele suunatud teadusuuringuid, arendustegevust, tehisintellekti kasutuselevõttu/turuleviimist, samuti meetmeid, mille eesmärk on suurendada usaldust tehisintellektitehnoloogiate vastu, arendada andeid ja oskusi ning laiendada ELi ülemaailmset haaret.

4.Teha koostööd sidusrühmadega näiteks Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse ja eksperdirühmade kaudu

See peatükk keskendub meetmetele, mis on olulised tipptaseme saavutamise ja tehisintellekti laiema levitamise tegevuskava koostamiseks ja selle ühiseks toetamiseks.

Ülevaade võetud meetmetest

Euroopa partnerlused ühendavad komisjoni, liikmesriike ning era- ja/või avaliku sektori partnereid, et käsitleda mõnda Euroopa kõige pakilisemat probleemi ja pakkuda sellele lahendusi ning moderniseerida tööstust kooskõlastatud teadusuuringute ja innovatsioonialgatuste kaudu 79 . Partnerlused tagavad muu hulgas õigusliku struktuuri ressursside koondamiseks ja kriitilise massi kogumiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tõhustamiseks kogu ELis, jagades rahalisi, inim- ja taristuressursse. Partnerlused hõlbustavad ka uuenduslike toodete ja teenuste siseturu loomist, soodustavad uuenduslike tehnoloogiate kiiret turulejõudmist ning hõlbustavad teadusuuringuid ja uuendustegevust mahus, mis on vajalik kriitiliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja ELi peamiste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

Mitu programmi „Horisont 2020“ partnerlust olid eriti olulised tehisintellekti tehnoloogiate jaoks. Euroopa Komisjoni ja suurandmete väärtuse ühenduse (Big Data Value Association (BDVA)) vaheline suurandmete väärtuse alane avaliku ja erasektori partnerlus (Big Data Value Public Private Partnership), mille eesmärk on teha koostööd andmetega seotud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, edendada andmetele tugineva kogukonna arengut ning luua alus edukale andmepõhisele majandusele Euroopas 80 . Robootikaalane avaliku ja erasektori partnerlus (SPARC) ühendab Euroopa robootikatööstust, akadeemilisi ringkondi ja Euroopa Komisjoni, et tugevdada Euroopa robootikatööstuse konkurentsivõimet ja toetada selle teadusbaasi tipptaseme saavutamist 81 .

Kõrgjõudlusega andmetöötluse alane lepinguline avaliku ja erasektori partnerlus loodi 2014. aastal, et arendada järgmise põlvkonna kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaid, rakendusi ja süsteeme eksatasandi 82 suunas ning saavutada tipptase kõrgjõudlusega andmetöötluse rakenduste pakkumisel ja kasutamisel 83 . Alates 2018. aasta detsembrist, kui loodi Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (ühisettevõte EuroHPC), lõpetas see partnerlus tegevuse ning selle eraõiguslik pool liitus ühisettevõttega EuroHPC. Ühisettevõte EuroHPC võimaldab ELil ja ühisettevõttes EuroHPCs osalevatel riikidel kooskõlastada oma jõupingutused ja ühendada oma ressursid, et võtta kasutusele maailmatasemel eksatasandi superarvutid ja viia Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse valdkonnas maailmas juhtpositsioonile, pakkudes andmetöötluslahendusi ja parandades koostööd tipptasemel teadusuuringute valdkonnas.

Ühisettevõte „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel“ (ühisettevõte ECSEL) 84 on esimene ühisettevõte, mille juhtimine põhineb kolmepoolsel mudelil (komisjon, osalevad riigid ja tööstussektor). Selle eesmärk on tagada maailmatasemel eksperditeadmised peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas ning Euroopa konkurentsivõimeline juhtpositsioon riistvara ja sisseehitatud tarkvara valdkonnas, mis on esmatähtsad tehisintellektipõhiste digisüsteemide arendamiseks ja kasutuselevõtuks.

Fotoonika avaliku ja erasektori partnerluse (Fotoonika 21) 85 eesmärk on saavutada Euroopa juhtpositsioon fotoonikatehnoloogiate arendamisel ja kasutuselevõtmisel eri kasutusaladel, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, valgustus, tööstuslik tootmine, bioteadused ja ohutus. Kõrgtehnoloogilist tootmist toetava avaliku ja erasektori partnerluse „Tuleviku tehased“, 86 eesmärk on viia ellu järgmine tööstusrevolutsioon (Tehased 4.0).

Tulevikuväljavaated

Komisjon jätkab Euroopa partnerluste toetamist programmi „Euroopa horisont“ raames ning tõhustab strateegilist lähenemist teadusuuringutele ja innovatsioonile tehisintellektitehnoloogiate valdkonnas.

Komisjon teeb 2021. aastal järgmist:

-loob muu hulgas järgmised tehisintellekti seisukohast olulised Euroopa partnerlused, 87 sealhulgas:

-ühiselt kavandatud Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlus 88 – peamine eesmärk on toetada innovatsiooni, tehisintellekti kasutuselevõttu ja aktsepteerimist, andme- ja robootikatehnoloogiaid 89 . Partnerlus ühendab sidusrühmad, võimaldades levida Euroopa visioonil inimkesksest ja usaldusväärsest tehisintellektist 90 . Partnerlus aitab luua sidemeid liikmesriikidega ning anda ülevaate tähtsamatest riiklikest poliitikavaldkondadest ja algatustest, selleks nimetatakse asjaomased riiklikud ja/või piirkondlikud esindajad; 

-võtab järelmeetmeid seoses oma 2020. aasta septembri ettepanekuga uue määruse kohta, millega asendatakse 2018. aasta nõukogu määrus, millega luuakse ühisettevõte EuroHPC – selles sätestatakse ambitsioonikas ülesanne ja oluliselt suurem eelarve aastateks 2021–2033, et luua Euroopas maailma juhtiv hüperühendusega superarvutite ja kvantarvutite taristu;

-teeb ühtse põhiõigusakti kaudu ettepaneku Euroopa peamiste digitehnoloogiate institutsionaliseeritud partnerluse loomiseks. Ühisettevõtte ECSEL saavutustele tuginedes on selle peamine eesmärk toetada Euroopa protsessorite ja pooljuhttehnoloogiate ökosüsteemi tugevdamist, lahendades peamised tehnoloogilised, julgeoleku-, ühiskondlikud ja keskkonnaprobleemid;

-ühiselt kavandatud Euroopa fotoonikaalane partnerlus 91  tagab fotoonikaalase innovatsiooni ja selle rakendamise kaudu Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse, parandades Euroopa konkurentsivõimet ning tagades pikaks ajaks töökohad ja heaolu; ning

-ühiselt kavandatud Euroopa partnerlusest „Made in Europe“ 92  saab jätkusuutliku tootmise liikumapanev jõud Euroopas, sealhulgas tehisintellekti abil, aidates kaasa konkurentsivõimelise ja vastupidava töötleva tööstuse loomisele Euroopas ning tugevdades lisaväärtust kõikide sektorite tarneahelates; ning

-toetab ja soodustab sünergiat Euroopa (ühiselt kavandatud ja institutsionaliseeritud) partnerluste vahel (sealhulgas ühiste projektikonkursside korraldamist), nagu tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlus, fotoonikapartnerlus, partnerlus „Made in Europe“, EuroHPC 93 ja peamiste digitehnoloogiate partnerlus, seoses tehisintellektitehnoloogiatega.

5.Arendada ja mobiliseerida teadusuuringutealast suutlikkust

Selles peatükis käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on edendada tehisintellektialaseid tipptasemel teadusuuringuid ja innovatsiooni ning parandada Euroopa konkurentsivõimet 94 .

Ülevaade võetud meetmetest

Lisaks avaliku ja erasektori partnerluste strateegilistele teadusuuringute tegevuskavadele võtab EL meetmeid ka tipptasemel alusuuringute ja rakendusuuringute tegemise soodustamiseks ning talentide toetamiseks Euroopas. Komisjon investeeris programmi „Horisont 2020“ kaudu nelja aasta jooksul 50 miljonit eurot, 95 et luua tihedalt võrgustunud tehisintellekti tippkeskuste 96 teadusuuringute kogukond. Eesmärk on suurendada koostööd Euroopa parimate uurimisrühmade vahel, et nad saaksid ühendada jõud, et lahendada peamised teaduslikud ja tehnoloogilised probleemid tehisintellekti valdkonnas, ning hõlbustada tihedamat koostööd, integratsiooni ja sünergiat teadusmeeskondade ja tööstuse vahel. Võrgustikku on valitud viis projekti, et tuua kokku maailmatasemel teadlased ning luua Euroopa tehisintellektisüsteemi ühine käsitus, visioon ja identiteet; nende hulka kuuluvad neli tehisintellekti tippkeskuste võrgustikku ja üks koordineerimis- ja toetusmeede 97 .

Selleks et tagada, et ELi toetus teadusuuringutele peab sammu tehisintellektitehnoloogia arenguga, on komisjon hinnanud programmi „Horisont 2020“ raames tehtavate valdkondadevaheliste investeeringute vastavust praegustele teadusuuringute suundumustele ja vajadustele ning määranud kindlaks tulevased investeerimisvõimalused tehisintellekti valdkonnas, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames. Ta on ka kasutanud tehisintellekti käsitleva valge raamatu teemalisel avalikul arutelul avaldatud seisukohti ja tehisintellekti kogukonnaga, eelkõige tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega peetud sihipärase konsulteerimise tulemusi, et kavandada tehisintellektialaste teadusuuringute uusi teemasid ja täiendavate tippkeskuste võrgustike loomist.

Tulevikuväljavaated

Tipptasemel teadusuuringute tegemise edendamiseks teeb komisjon järgmist:

-alustab 2021. aastal tihedas dialoogis liikmesriikide ja laiema tehisintellekti kogukonnaga Euroopa tehisintellektikeskuse loomist, nagu on välja kuulutatud valges raamatus. Tehisintellektikeskus tugineb olemasolevatele ja tulevastele tehisintellekti tippkeskuste võrgustikele, eesmärgiga luua tugevate Euroopa teadusorganisatsioonide liit, millel on ühine tegevuskava, et toetada tipptaset alusuuringute ja rakendusuuringute valdkonnas, ühtlustada riiklikke tehisintellektialaseid jõupingutusi, soodustada innovatsiooni ja investeeringuid, meelitada Euroopasse tehisintellekti valdkonna talente ja hoida neid seal ning luua sünergiat ja mastaabisäästu. See algatus toob kokku Euroopa juhtivad teadlased, ülikoolide ja tööstussektori esindajad, et lahendada ühiselt kokkulepitud ambitsioonikaid ülesandeid, mille üldine eesmärk on saada maailma tippkeskuseks tehisintellekti valdkonnas. Selle tulemusena soodustab Euroopa mitmekesisus pigem tervislikku konkurentsi kui tehisintellektikogukonna killustumist;

-rahastab programmi „Euroopa horisont“ raames 2021. ja 2022. aastal täiendavaid tehisintellekti tippkeskuste võrgustikke, mis tegelevad täiendavate uurimisvaldkondadega, millega olemasolevad tehisintellekti tippkeskuste võrgustikud veel ei tegele, ning tõhustab teadustööd tehisintellektialaste teadusuuringute olulistel teemadel. Sellega kiirendatakse ohutuma, turvalisema ja usaldusväärsema tehisintellekti arendamist, toetatakse järgmise põlvkonna tehisintellekti käsitlevaid alus- ja rakendusuuringuid, et hoida Euroopa tehisintellekti valdkonnas esirinnas;

-edendab alates 2021. aastast programmi „Euroopa horisont“ raames tipptasemel tehisintellektialaseid teadusuuringuid eri valdkondades, sealhulgas teadusuuringud, mis käsitlevad tehisintellektil põhinevate süsteemide järgmise taseme intellekti ja autonoomiat, tehisintellekti läbipaistvust, keskkonnahoidlikumat tehisintellekti, keerukates süsteemides kasutatavat tehisintellekti, servtehisintellekti võrkude arengut, erapooletuid tehisintellektisüsteeme, inimeste võimestamist arenenud tehisintellekti toel;

-lisaks progressi võimaldavate tehnoloogiate arendamisele näitab programm „Euroopa horisont“ ka seda, kuidas tehisintellekt aitab muuta tootmist ja teenuseid peamistes majandussektorites, sealhulgas mõjutab tööjõudu, 98 ning lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme sellistes valdkondades nagu tervishoid, tsiviiljulgeolek, kliimamuutused, energia, liikuvus, meedia (nt võitlus desinformatsiooniga) ja põllumajandus- ja toiduainetetööstus;

-kaasab Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika partnerluse raames sidusrühmi strateegilise teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu tegevuskava 99 kaudu, et töötada välja ja rakendada Euroopa teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu strateegia, keskendudes tehisintellekti vastutustundlikule arendamisele ja kasutamisele; ning

-seab eesmärgiks, et tehisintellektiga seotud projektid, mis saavad teadusuuringutele ja innovatsioonile mõeldud toetust programmi „Euroopa horisont“ raames, järgivad vajaduse korral sisseprojekteeritud eetilisuse põhimõtet, seda ka usaldusväärse tehisintellekti puhul. Lisaks sellele pooldab komisjon projektikonsortsiumides mitmekesisust ja kaasatust, et saavutada tehisintellektialaste teadusuuringutega tegelevate teadusringkondade mitmekesisus.

Liikmesriike innustatakse: 

-looma piirkondlikke ja riiklikke tehisintellektialase teadustöö tippkeskusi, kasutades selleks näiteks riiklikke rahastamisvahendeid ja taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid, ning looma teadusuuringute ja tehnosiirde struktuuri, mis suudaks meelitada ligi ja hoida talente, püüdes samal ajal saada tehisintellektialase teadus- ja arendustegevuse riiklikuks tugipunktiks. Keskused tagaksid piirkondliku teavitustegevuse ja teabevahetuse, teeksid koostööd Euroopa tasandil ja looksid koos ELi rahastatud võrgustikega hajutatud Euroopa tehisintellektikeskuse; ning

-suurendama investeeringuid tehisintellektialastesse teadusuuringutesse riiklikul tasandil, nt taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu.

6.Tagada tehisintellekti nõudeteenuste platvormi kaudu töövahendid ja keskkond arendajatele katsetamiseks ja eksperimenteerimiseks (katse- ja eksperimendirajatised) ning VKEdele ja haldusasutustele tehisintellekti kasutuselevõtuks (Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus)

Selles peatükis käsitletakse meetmeid, mis aitavad viia innovatsiooni laborist turule, et tagada tehisintellektitehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt.

Ülevaade võetud meetmetest

Uuenduslike tehisintellektisüsteemide katsetamise ja nendega eksperimenteerimise rajatised on olulised tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtuks. See on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks, kellel on raskusi digitehnoloogia kiire arengu eeliste täieliku ärakasutamisega, et saada konkurentsivõimeliseks ja uuendusmeelseks 100 . EL on koostöös liikmesriikidega teinud ettepaneku võtta vastu kaks meetmekogumit:

-katse- ja eksperimenteerimistaristu – tehnoloogiataristu, kuhu on koondunud konkreetse sektori väljakujunenud tehnoloogia katsetamise alased spetsiifilised eksperditeadmised ja kogemused. Eesmärk on tagada arendajatele taristu tehisintellektitehnoloogia katsetamiseks enne selle turuletoomist; ning

-digitaalse innovatsiooni keskused – ühtsed kontaktpunktid, mis aitavad tehisintellekti kasutamisest huvitatud ettevõtjatel muuta oma äritegevus/tootmisprotsessid, tooted ja teenused tehisintellektitehnoloogia abil konkurentsivõimelisemaks. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused annavad ettevõtjatele võimaluse katsetada tehisintellektitehnoloogiaid enne neisse investeerimist ning ka seotud teenuseid, näiteks rahastamisalast ning edukaks digipöördeks vajaliku koolituse ja oskuste arendamise alast nõustamist.

Katse- ja eksperimenteerimistaristu

2018. aasta kooskõlastatud kavas on märgitud, et selleks et optimaalselt investeerida ning vältida dubleerimist ja konkureerimist, tuleks töötada välja piiratud arv tehisintellektile spetsialiseerunud suuri võrdlusrajatisi ja avada need kõigile Euroopa osalejatele. Pärast kooskõlastatud kava vastuvõtmist ja valmistudes programmi „Digitaalne Euroopa“ rakendamiseks tegi komisjon ettevalmistusi selle kontseptsiooni väljatöötamiseks ja tehisintellekti katse- ja eksperimenteerimistaristu loomiseks. Täpsemalt on komisjon alates 2019. aastast teinud liikmesriikidega intensiivset koostööd, et täpsustada katse- ja eksperimendirajatiste kontseptsiooni ja seada asjaomased sektorid prioriteediks. 2020. aasta jaanuaris korraldas komisjon viis õpikoda, kus osalesid tööstussektori, akadeemiliste ringkondade ja liikmesriikide sidusrühmad, et arutada katse- ja eksperimendirajatiste loomist konkreetsete sektorite (põllumajandus- ja toiduainetööstus, töötlev tööstus, tervishoid ja arukad linnad) ja tehnoloogiate (servtehisintellekt) jaoks.

Ettevalmistava töö tulemused ja sidusrühmadega peetud mõttevahetus viitavad sellele, et tipptehnoloogiaga eksperimenteerimine ja selle katsetamine reaalsetes keskkondades on oluline element tehnoloogia turuleviimisel ning see on osa innovatsiooniahelast, kus Euroopa tehisintellektisüsteem vajab märkimisväärset toetust, et säilitada ülemaailmne konkurentsivõime.

Tehisintellekti tipptaseme ökosüsteemis on servtehisintellekti katse- ja eksperimendirajatisel tähtis roll. Servtehisintellektil on riistvaratehnoloogiana selged eelised: see võimaldab reaalajas toiminguid, samuti pakub see eeliseid andmete turvalisuse ja privaatsuse ning energiatarbimise seisukohast. Euroopa platvormina on servtehisintellekti katse- ja eksperimendirajatise eesmärk võimaldada mis tahes suuruses ettevõtjatel katsetada uuenduslikke servtehisintellekti komponente, mis tuginevad täiustatud vähese energiatarbimisega andmetöötlustehnoloogiatele (näiteks neuromorfne andmetöötlus), ja nendega eksperimenteerida. Arvestades ELi praegust sõltuvust andmetöötlustehnoloogiast, vajalike pooljuhtseadmete kõrget hinda ja vajadust pikaajaliste investeeringute järele, on servtehisintellekti katse- ja eksperimendirajatis vajalik rahastamislünga täitmiseks, et Euroopa ettevõtjad saaksid juurdepääsu vähese energiatarbimisega tehisintellektil põhineva andmetöötluse riistvarale. Teisisõnu, servtehisintellekti katse- ja eksperimendirajatis annab Euroopa käsutusse tipptasemel ökosüsteemi, mis on oluline vahend tehnoloogilise juhtpositsiooni saavutamiseks tehisintellekti valdkonnas.

Selleks et katse- ja eksperimendirajatistel oleks tehisintellektisüsteemis keskne roll, peaksid need olema hõlpsasti kasutatavad, töötama reaalsetes tingimustes, kaasama ulatuslikult lõppkasutajad ning neid peaksid kasutama nii era- kui ka avaliku sektori arendajad, eelkõige VKEd 101 . Lisaks sellele on katse- ja eksperimendirajatiste ja andmeruumide tõhus koostoime võrdsete võimaluste loomisel ja mittediskrimineeriva turulepääsu tagamisel ülioluline. Seda saaks saavutada näiteks andmeruumide ning katse- ja eksperimendirajatiste ühendamisega vastastikust huvi pakkuvates valdkondades. Katse- ja eksperimendirajatistel on oluline roll tehisintellekti tehnoloogiate töökindluse, usaldusväärsuse ja turvalisuse katsetamisel, katsetades nende suutlikkust täita tehisintellektimääruses kindlaksmääratud kohustusi. Lõpuks peaksid katse- ja eksperimendirajatiste projektid käima käsikäes paralleelsete algatustega Euroopa tehisintellekti nõudeteenuste platvormil.

Digitaalse innovatsiooni keskused

Selleks et aidata Euroopa ettevõtetel (eelkõige VKEdel) uusi tehnoloogiaid maksimaalselt ära kasutada, hakkas komisjon 2016. aastal ellu viima algatust „Euroopa tööstuse digiteerimine“. Selle algatuse üks eesmärk on luua ja toetada digitaalse innovatsiooni keskusi, mis pakuvad juurdepääsu tehnilistele eksperditeadmistele ja eksperimenteerimisvõimalustele, et ettevõtjad saaksid enne investeeringuid katsetada 102 . Digitaalse innovatsiooni keskused pakuvad ka innovatsiooniteenuseid, näiteks rahastamisalast nõustamist ning edukaks digipöördeks vajalikku koolitust ja oskuste arendamist. Liikmesriigid ja piirkonnad on investeerinud digitaalse innovatsiooni keskustesse ning komisjon on (programmi „Horisont 2020“ 2019. ja 2020. aasta projektide kaudu) eraldanud üle 200 miljoni euro digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku loomiseks. Umbes pool sellest toetusest oli seotud innovatsiooniga tehisintellekti seisukohast olulistes valdkondades, sealhulgas robootika ja suurandmete valdkonnas, ning piirkondade puhul, kus on vähe digitaalse innovatsiooni keskusi, rakendati erimeetmeid. Programmi „Horisont 2020“ projektide raames toimub rahastamine tavaliselt VKEdele suunatud avalike projektikonkursside kaudu, et võimaldada neil osaleda koos digitaalse innovatsiooni keskustega uuenduslikes piiriülestes eksperimentides. Euroopa Kontrollikoda hindas Euroopa tööstuse digiteerimise algatuse seda aspekti ja soovitas komisjonil koostöös liikmesriikidega võtta täiendavaid meetmeid seoses digitaalse innovatsiooni keskuste rahastamise ja järelevalvega 103 .

Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames antav toetus on suunatud kontrollikoja tähelepanekutele. Võetakse kasutusele nimetus „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ (EDIH), et tähistada erinevust varasemast lähenemisviisist, mida rahastati programmi „Horisont 2020“ raames. Euroopa Liit ja liikmesriigid investeerivad 1,5 miljardit eurot, et luua umbes 200 keskusest koosnev üleeuroopaline võrgustik. Toetusi tuleks kasutada valitud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste suutlikkuse suurendamiseks, et pakkuda teenuseid VKEdele ja avalikule sektorile. Need Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused valivad välja ja neid rahastavad liikmesriigid ja komisjon koos 104 .

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused toetavad tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, küberturvalisuse ja muude digitehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu Euroopas tööstusettevõtete (eelkõige VKEde poolt) ning avaliku sektori organisatsioonide poolt 105 . Nad toetavad neid ka digitehnoloogia kasutamisel, et suurendada protsesside ja toodete säästvust, eelkõige seoses energiatarbimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Nad tagavad laia geograafilise hõlmatuse ning täidavad nii kohalikke kui ka üleeuroopalisi ülesandeid. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused kasutavad tehisintellekti nõudeteenuste platvormi vahendeid ja ressursse ning edendavad katse- ja eksperimendirajatisi: Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus aitab ettevõtjatel, kes seda vajavad, kasutada vastavat katse- ja eksperimendirajatist, et uuendada nende uusi tooteid ja teenuseid ning saavutada nende turuküpsus.

Tehisintellekti nõudeteenuste platvorm

Euroopa tehisintellekti nõudeteenuste platvormi ja süsteemi algatust hakati ellu viima 2019. aastal ning seda rahastatakse programmist „Horisont 2020“. Platvorm toob kokku tehisintellekti valdkonna sidusrühmad ja ressursid, vähendades seeläbi killustatust ja kiirendades tehisintellektipõhist innovatsiooni (teadusuuringud, tooted, lahendused). Loodav platvorm hakkab toimima Euroopa tehisintellektituru edendajana, pakkudes kriitilist hulka ressursse, kogukonna võrgustiku mõju ning kiiret arengut ja kasvu. 2021. aasta jaanuaris alustati süsteemi konsolideerimisega, et kaasata rohkem kasutajaskondi, eelkõige muudest sektoritest kui tehnoloogiasektorist, ning hõlbustada platvormi ressursside kasutamist ja kasutuselevõttu.

Tulevikuväljavaated

Selleks et aidata viia innovatsioon n-ö laborist turule, st tagada tehisintellektitehnoloogia laialdane kasutuselevõtt ja juurutamine, teeb komisjon koos liikmesriikidega järgmist:

-kaasrahastab programmi „Digitaalne Euroopa“ raames katse- ja eksperimenteerimistaristuid, et luua ühine, väga spetsialiseeritud ressurss, mida saab jagada Euroopa tasandil, et soodustada usaldusväärse tehisintellekti kiiret juurutamist ja laialdasemat kasutuselevõttu kogu Euroopas. Sellega seoses:

-esimesed projektikonkursid (aastatel 2021–2022) keskenduvad järgmistele kindlaksmääratud sektoritele: tootmine, tervishoid, põllumajanduslik toidutööstus, arukad kogukonnad ja servtehisintellekt. Hinnanguline eelarve on umbes 20–75 miljonit eurot sektori kohta;

-valib aastatel 2021–2022 kuni 210 Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust võrgustikku, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi. Seoses tehisintellektiga on ette nähtud järgmised konkreetsed tegevused:

-vähemalt üks tehisintellektialaste eksperditeadmistega Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus igas liikmesriigis. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik jagab parimaid tavasid ja selle liikmed teevad omavahel tõhusat koostööd (kasutades tehisintellekti digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku soovitusi), et pakkuda parimat tuge VKEdele ja avaliku sektori organisatsioonidele kõikjal Euroopas; ning

-Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik teeb tihedat koostööd tehisintellekti nõudeteenuste platvormiga, 106 katse- ja eksperimendirajatistega ja andmeruumidega ning soovitab nende taristute kasutamist VKEdele kogu Euroopas. See hoogustab ressursside levitamist ja võimaldab ettevõtetel eksperimenteerida tehisintellektiga;

-konsolideerib 2021. aastal ja edaspidi tehisintellekti nõudeteenuste platvormi kui Euroopa tööstus- ja avaliku sektori jaoks vajalike tehisintellekti töövahendite keskse kogumi, et:

-sellest saaks tehisintellekti ressursside peamine turg Euroopas; see võimaldaks hõlpsat ja lihtsat juurdepääsu tehisintellektipõhistele töövahenditele, 107 mida seejärel levitavad kohapeal Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused või kasutavad otse kasutajad (eelkõige VKEd) või avalik sektor; ning

-teeb koostööd asjaomaste riiklike ja Euroopa algatustega, et saada Euroopa keskseks tehisintellekti töövahendite pakkujaks kõigile, kes otsivad tehisintellektialaseid teadmisi, tehnoloogiat, teenuseid ja tarkvara.

Komisjon kutsub liikmesriike üles:

-eraldama võrdse osa rahalistest vahenditest katse- ja eksperimendirajatiste projektidele, 108 mille komisjon valib välja sõltumatute ekspertide abiga;

-määrama kindlaks uued asjakohased prioriteedid täiendavate katse- ja eksperimendirajatiste jaoks lisaks olemasolevatele sektoritele, nagu põllumajanduslik toidutööstus, tootmine, tervishoid ja arukad kogukonnad. Võimalikud uued sektorid võiksid olla näiteks liikuvus, avalik haldus või rohepööre;

-kasutama täiel määral ära nii taaste- ja vastupidavusrahastu kui ka ühtekuuluvuspoliitika programmide pakutavaid võimalusi, et rahastada rohkem (Euroopa) digitaalse innovatsiooni keskusi ning katse- ja eksperimendirajatisi, et tuua innovatsioon turule lähemale; ning

-toetama kohalike, piirkondlike ja/või riiklike tehisintellekti turgude 109 loomist omavaheliseks suhtlemiseks ja parimate tavade vahetamiseks; ning hõlbustama piiriülest laienemist Euroopa tehisintellekti nõudeteenuste platvormi (keskne tehisintellekti töövahendite kogum ja turg), Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja Startup Europe’i platvormi kaudu.

7.Rahastada ja levitada tehisintellekti puudutavaid uuenduslikke ideid ja lahendusi

Selles peatükis käsitletakse toetusmeetmeid, keskendudes eelkõige idufirmadele, kasvufirmadele ning muudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes tegelevad tehisintellektitehnoloogiate arendamisega. Programm „InvestEU“ ning taaste- ja vastupidavusrahastu pakuvad esmatähtsaid ressursse finantsinstrumentide kasutamise tugevdamiseks.

Ülevaade võetud meetmetest

Selleks et toetada idufirmasid ja VKEsid nii nende alg- kui ka laienemisetapis, on komisjon esitanud tehisintellekti/plokiahela investeeringute kava ja selle toetusprogrammi 110 . Katsekava eesmärk on parandada uuenduslike ja suurema riskiga tehisintellekti ja plokiahela idufirmade ning VKEde juurdepääsu omakapitali rahastamisele, kusjuures kava on ELis suure geograafilise ulatusega, hõlmates sealhulgas vähem arenenud turge. See tagab ressursid investeeringuteks riskikapitalifondidele ja kaasinvesteeringuteks liikmesriikide riiklikele tugipankadele. Koos programmi „Horisont 2020“ esialgse 100 miljoni euro suuruse eraldisega ulatub fondi investeeringute kogumaht hinnangute kohaselt 700 miljoni euroni 111 . Spetsiaalne toetusprogramm hõlmab ajavahemikku 2020–2022.

2020. aasta detsembris võttis Euroopa Investeerimispanga grupp (EIP grupp) kasutusele ka uue, kuni 150 miljoni euro suuruse kaasinvesteerimisvahendi, et investeerida koos Euroopa Investeerimisfondi (EIF) toetatavate fondidega ja toetada tehisintellekti valdkonna ettevõtete kasvu kogu Euroopas 112 .

Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) toetab tehisintellekti valdkonna idufirmasid murranguliste tehisintellektitehnoloogiate ja läbimurdeliste uuenduste arendamisel ja laiendamisel 113 . Alates katseetapi algatamisest 114 on EIC toetanud arvukaid uuendusi tehisintellekti valdkonnas paljudes eri teadusvaldkondades, alates bioteadustest, toiduainetööstusest ja põllumajandusest kuni energia- ja keskkonnasõbralike tehnoloogiateni. Teadusuuringute projektidest lähtuva innovatsiooni arendamiseks pakutakse Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder“ katseprojekti raames toetusi, et edendada teadusest inspireeritud ja radikaalselt uute tulevikutehnoloogiate alast koostööd ja valdkondadevahelist innovatsiooni. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendist „Accelerator“ toetatakse rahastamisvõimaluste ja kiirendusteenuste abil idufirmade laienemist ja turule sisenemist. EICi toetus on kättesaadav kõigile VKEdele, kellel on radikaalselt uued ideed, mida toetab äriplaan turustatavate innovatsioonilahenduste kasutuselevõtuks, ja kelle eesmärk on laiendada oma tegevust. Katseetapi jooksul (2018–2020) andis EIC 160 miljonit eurot toetustena ja 91 miljonit eurot otseste omakapitaliinvesteeringutena tehisintellektiga tegelevatele uuenduslikele idufirmadele ja projektidele, mis hõlmasid tehisintellektitehnoloogiaid käsitlevaid otseseid või kaasnevaid teadusuuringuid. 2021. aastal annab EIC üle 1 miljardi euro toetusi ja omakapitalivahendeid idufirmadele ja VKEdele, mis on keskendunud süvatehnoloogiale.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) toetab mitmeid algatusi, mille eesmärk on edendada tehisintellektialast innovatsiooni, valmistada meie ühiskonda ette tehisintellektist tulenevateks muutusteks ja koolitada uut põlvkonda tehisintellekti valdkonna novaatoreid. Aastatel 2019 ja 2020 eraldas ta tehisintellektiga seotud tegevustele üle 22 miljoni euro. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad EIT Digital ja EIT Health viivad ellu valdava osa tehisintellektiga seotud projektidest. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut toetab praegu 120 tehisintellekti valdkonnas tegutsevat Euroopa idufirmat ning on juba investeerinud neisse üle 3 miljoni euro.

2021. aasta jaanuaris ühendasid EIT ja EIC oma jõud, et anda kiiremini toetust eriti uuendusmeelsetele idufirmadele ning kooskõlastada jõupingutusi, et toetada naisnovaatoreid ja vähem esindatud piirkondade novaatoreid 115 . Lisaks on EICi ja EITi eesmärk jagada andmeid ja teavet nende poolt toetatavate uuendusmeelsete idufirmade ja VKEde kohta, sealhulgas hinnata saavutatud mõju.

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb liikmesriikide toel järgmist:

-suurendab tehisintellekti/plokiahela investeeringute katsekava ja toetusprogrammi toetamist ning rahastamist. Pärast katseprojekti edukaks ja huvipakkuvaks osutumist jätkatakse programmi „InvestEU“ raames aastatel 2021–2027 investeeringute toetamist 116 tehisintellekti/plokiahela valdkonnas EIP grupi ja riiklike tugipankade kaudu, et kaasata erainvesteeringuid;

-rakendab EICi täielikult programmi „Euroopa horisont“ raames ja toetab murrangulist innovatsiooni, keskendudes inimkeskse tehisintellekti arendamisele. Seda tehakse avatud ja probleemipõhiseid projektikonkursse kombineerides. Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Pathfinder Challenge“ kaudu keskendutakse 2021. aastal teadusuuringutele, mis käsitlevad teadlikkust tehisintellektist, samal ajal kui rahastamisvahendist „Accelerator Challenge“ toetatakse strateegilisi digi- ja tervisetehnoloogiaid, sealhulgas meditsiinilist tehisintellekti. Lisaks hakatakse ellu viima algatust „Women TechEU“, et toetada naiste loodud ja juhitavaid süvatehnoloogia idufirmasid;

-kaasab algatuste „Startup Europe“ ja „Innovatsiooniradar“ kaudu riiklike keskuste ja programmi „Euroopa horisont“ tehisintellektiga tegelevad idufirmad, kes soovivad laieneda, ning et rahuldada digipöördele asuvate VKEde nõudlust tehisintellektialaste teadmiste järele. Turu loomiseks ja tehnoloogia tarnijate ja partnerluste vahel kontaktide loomise ürituste korraldamiseks kasutatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ raames rahastatavat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskust 117 ;

-soodustab teabe, teadmiste ja parimate tavade vahetamist kohalike, piirkondlike ja riiklike tehisintellekti valdkonna idufirmade vahel Euroopa tasandil (kaasates VKEsid ja idufirmasid ning teisi asjaomaseid sidusrühmi) tehisintellekti, andmete ja robootika avaliku ja erasektori partnerluse, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste, tehisintellekti nõudeteenuste platvormi (kesksed tehisintellektiga seotud töövahendid ja turg) ja Startup Europe’i kaudu; 118 ning

-võtab meetmeid, et teha avaandmed kättesaadavamaks ja hõlbustada VKEde juurdepääsu andmetele.

Liikmesriike innustatakse:

-toetama tehisintellekti valdkonnas tegutsevaid idu- ja kasvufirmasid nende kasvuks vajaliku rahastuse saamisel ning toetama VKEde digipööret ja tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõtmist. Eeldusel, et taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärgid ja tingimused on täidetud, võivad liikmesriigid kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid investeeringute tegemiseks finantsinstrumentide kujul (nt tagatised, laenud, omakapitali- ja riskikapitaliinstrumendid ning spetsiaalsete investeerimisvahendite loomine). Liikmesriikidel on ka võimalus panustada kuni 4 % oma taaste- ja vastupidavuskavade kogumahust programmi „InvestEU“.

III.tagada, et tehisintellekt toimib inimeste hüvanguks ja on ühiskonnas positiivne jõud

Tehisintellektisüsteemid, mida võetakse üha enam kasutusele tervishoiu, põllumajanduse, hariduse, tööhõive, taristuhalduse, energeetika, transpordi ja logistika, kosmose, avalike teenuste, julgeoleku, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas, võivad aidata lahendada keerulisi probleeme üldsuse hüvanguks. Tehisintellekti edukas arendamine ja kasutuselevõtt aitab kaasa ELi majanduskasvule ja ülemaailmsele konkurentsivõimele 119 ning toob tohutut kasu meie ühiskonnale ja keskkonnale. Mõni tehisintellekti kasutusviis võib siiski ka ohustada ELi õigusega kaitstud õigusi, tekitada uusi ohutus- ja julgeolekuprobleeme 120 ning mõjutada tööturgu. 2020. aasta valges raamatus tehisintellekti kohta 121 tutvustas komisjon Euroopa käsitust tehisintellektist, mis tugineb tipptaseme ökosüsteemile ja tehisintellekti seisukohast usaldusväärsele ökosüsteemile 122 .

8.Toetada talente ja parandada eduka tehisintellekti ökosüsteemi arendamiseks vajalike oskuste pakkumist

Ülevaade võetud meetmetest

2018. aasta kooskõlastatud kavas toodi välja märkimisväärne ja püsiv IKT-oskuste nappus kui peamine probleem, mis takistab tehisintellekti arendamist Euroopas. Seoses tehisintellektituru arengu ja tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtuga on vaja tagada tehisintellekti toodete ja teenuste kättesaadavus ja kasutuselevõtt. Selleks peaks EL toetama laialdaste arvutialaste oskuste omandamist ja parandama kõigi kodanike teadmisi tehisintellektist. Selleks et säilitada ülemaailmne konkurentsivõime, vajab EL ka erineva taustaga spetsialiste, kellel on tehisintellektialased erioskused, nagu andmete modelleerimine, arhitektuur ja semantika, et säilitada tugev positsioon tehisintellektialastes teadusuuringutes ning aidata kaasa tehisintellektisüsteemide arendamisele ja kasutuselevõtule. Mitte-tehnilised tehisintellektialased oskused on sama olulised. Arvutioskuste ja tehisintellektialaste oskuste parandamine on vajalik ka selleks, et vältida tööturu polariseerumist ja võimalikku ebavõrdsuse suurenemist nii riikide sees kui ka riikide vahel.

2020. aasta Euroopa ettevõtete uuringu tulemused näitavad, et üks peamisi takistusi, millega Euroopa ettevõtted tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtmisel silmitsi seisavad, on piisavate tehisintellektialaste oskustega töötajate puudumine 123 . Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüs näitab samuti, et digioskuste arendamine, teadlikkuse tõstmine tehisintellektitehnoloogiatest kõigil haridustasemetel, elukestva õppe programmid ja tehisintellektialased erioskused on vajalikud selleks, et tagada kõigile vajalikud vahendid tehisintellektist tingitud muutusteks, säilitada ELi tugev positsioon tehisintellektialaste teadusuuringute valdkonnas ning aidata kaasa tehisintellektisüsteemide arendamisele ja kasutuselevõtule 124 .

Kõik liikmesriigid, kes on vastu võtnud riiklikud tehisintellektistrateegiad, on lisanud oma strateegiatesse oskuste mõõtme, nagu on soovitatud 2018. aasta kooskõlastatud kavas 125 . Riiklikes strateegiates kavandatud meetmed hõlmavad näiteks formaalharidussüsteemi reforme, et kehtestada või tugevdada arvutialase mõtlemise, informaatika ja tehisintellekti aluste õpetamist põhi või keskharidusasutuses, samuti algatusi elukestva õppe ja ümberõppepoliitika kohandamiseks 126 . Sellega seoses pakub taaste- ja vastupidavusrahastu ka enneolematu võimaluse toetada digioskuste arendamist, sealhulgas tehisintellekti valdkonnas, kõigil haridustasemetel (formaalhariduses ja informaalses õppes) ja koolituses, kuna see on tähtis aspekt jõudmaks eesmärgile eraldada 20 % vahenditest digieesmärgi saavutamiseks. Ühe taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärgina on digioskuste arendamine kõikidel tasanditel vajalik, tagamaks, et kõik eurooplased saavad osaleda ühiskonnas ja kasutada ära digipöörde eeliseid. Seepärast teeb komisjon iga-aastases kestliku majanduskasvu strateegias (2021) 127 ettepaneku hakata ellu viima ümberõppe ja oskuste täiendamise juhtalgatust, et soodustada investeeringuid ja reforme, mida liikmesriigid saavad teha digioskuste, sealhulgas tehisintellektialaste oskuste ning hariduse ja kutseõppe parandamiseks kõikides vanuserühmades.

2020. aasta septembris võttis komisjon vastu uue digiõppe tegevuskava ajavahemikuks 2021–2027. Selles tegevuskavas integreeritakse tehisintellektialaste oskuste parandamiseks võetavad konkreetsed meetmed digioskuste arendamise laiemasse konteksti 128 . Komisjon on toetanud ka ELi programmeerimisnädalat „Code Week“, 129 mis on vabatahtlike juhitud liikumine, mille eesmärk on viia arvutusliku mõtlemise, kodeerimise, robootika, riistvaraga tegelemise, informaatika, tehisintellektialased ja digioskused võimalikult paljude inimesteni 130 . Selleks et toetada liikmesriike nende püüdlustes suurendada tehisintellektialase erihariduse pakkumist, andis komisjon 2020. aasta lõpus kokku 6,5 miljoni euro suuruses summas toetusi neljale ülikoolivõrgustikule, VKEdele ja tehisintellekti tippkeskustele, et nad saaksid pakkuda tipptasemel magistriõppekavasid. Valitud võrgustikud peaksid ELi rahastamise toel ühiselt kavandama ja pakkuma eri liikmesriikides kvaliteetseid ja praktilisi magistriõppekavasid, keskendudes eelkõige inimkesksele tehisintellektile ning tehisintellekti rakendamisele avaliku halduse ja tervishoiu valdkonnas 131 . Kõik õppekavad peaksid hõlmama ka tehisintellekti eetilist aspekti käsitlevaid kursusi ning osa nende sisust tuleks teha kättesaadavaks veebis digioskuste ja töökohtade platvormi kaudu, tõlgituna kõikidesse ELi keeltesse 132 .

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb järgmist.

-Digiõppe tegevuskavas 2021–2027 kavandatud meetmete osana:

-toetab praktikavõimalusi digivaldkondades, pakkudes võimalust osaleda mitte ainult üliõpilastele, vaid ka kutseharidusasutuste õpilastele ja õppejõududele, pöörates suuremat tähelepanu tehisintellektialastele oskustele ning erilist tähelepanu mittediskrimineerimise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõttele; ning

-töötab haridustöötajate jaoks välja eetilised suunised tehisintellekti ja andmete kasutamise kohta õpetamisel ja õppimisel ning toetab sellega seotud teadusuuringuid ja uuendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu. See meede tugineb kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma tööle eetiliste suuniste vallas 133 . Suunistega kaasneb teadlastele ja üliõpilastele mõeldud koolitusprogramm tehisintellekti eetiliste aspektide kohta ning eesmärgiks on seatud, et koolitusel osalejate seas oleks 45 % naisi.

-toetab uusi oskusi käsitleva teabe väljatöötamist 2020. aasta juuli oskuste tegevuskava raames, sealhulgas piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil. Täpsemalt, tuginedes Cedefopi tööle (Skills-OVATE projekt 134 ) ja kasutades tehisintellektitehnoloogiat, et teha suurandmete analüüs, mis põhineb töökuulutuste uurimisel, et saada reaalajas teavet praeguste ja tulevaste oskuste nõudluse kohta. Sellega seoses tuleb luua püsiv veebivahend, kus avaldatakse reaalajas teavet, mida kõik huvitatud sidusrühmad saavad kasutada;

-toetab algatusi, mis hõlbustavad tehisintellektialase kõrghariduse õppekavade vastastikust tunnustamist ELis 135 ;

-toetab programmi „Digitaalne Euroopa“ raames meetmeid, sealhulgas erialaste haridusprogrammide, moodulite ja lühiajaliste koolituskursuste väljatöötamist ja rakendamist võtmevaldkondades, ka eri sektorite spetsialistide jaoks, et nad saaksid omandada digitehnoloogia kasutamise oskuse. Erialaprogrammide projektikonkurss algatatakse 2021. aasta esimeses ja teises kvartalis ning lühiajalised koolitused 2022. aasta esimeses kvartalis. Kõiki olemasolevaid võimalusi ja vahendeid digioskuste arendamiseks tutvustatakse digioskuste ja töökohtade platvormil;

-toetab programmi „Euroopa horisont“ raames tehisintellekti tippkeskuste võrgustikke (tehisintellektikeskuse osana) 136 . Muude ülesannete hulgas teevad keskused järgmist:

-uurivad võimalusi talentide hoidmiseks tihedama koostöö kaudu tööstussektori ja riigiasutustega; ning

-töötavad välja doktoriõppekavad ja tehisintellektimoodulid, mida saaks integreerida muudesse kui IKT magistriõppekavadesse;

-rahastab doktoriõppe võrgustikke, järeldoktorantuuri stipendiume ja ühiseid töötajate vahetuse projekte tehisintellekti valdkonnas Marie Skłodowska-Curie meetmete raames. Individuaalsete stipendiumide ja uuenduslike koolitusvõrgustike (ümbernimetatud järeldoktorantuuri stipendiumid ja doktoriõppe võrgustikud) projektikonkursid on kavandatud 2021. aasta teise kvartalisse. Teadlaste ja innovatsiooniga tegelevate töötajate vahetuse (ümbernimetatud töötajate vahetuse) ja COFUNDi projektikonkursid on kavandatud 2022. aasta neljandasse kvartalisse 137 ning

-toetab soolist võrdõiguslikkust programmi „Euroopa horisont“ kaudu, sealhulgas tehisintellekti valdkonna projektide puhul. Soolise mõõtme integreerimine teadusuuringutesse ja innovatsiooni on kogu programmi puhul vaikimisi nõutav. Alates 2022. aastast võetakse kasutusele uus toetuskõlblikkuskriteerium juurdepääsuks programmi „Euroopa horisont“ rahalistele vahenditele. Avalik-õiguslikud asutused, teadusasutused ja kõrgharidusasutused peavad koostama soolise võrdõiguslikkuse kava kõigi programmi „Euroopa horisont“ raames rahastatavate projektide puhul 138 .

Liikmesriike innustatakse:

-täpsustama ja rakendama oskuste mõõdet oma riiklikes tehisintellektistrateegiates koostöös sotsiaalpartneritega, näiteks, et:

-soodustada õpilaste, üliõpilaste ja pedagoogide arvutusliku mõtlemise arendamist formaal-, informaalse ja mitteformaalse hariduse kõigil tasanditel ning toetada sihipäraseid algatusi, mis julgustavad noori valima karjääri tehisintellekti ja sellega seotud valdkonnas, näiteks robootikat;

-luua õpetajatele suunatud teavitusprogrammid, mis käsitlevad tehisintellekti kasutamist koolis nii IKT-oskustes kui ka laiemalt;

-parandada tehisintellektialase koolituse kättesaadavust, rahastades muu hulgas tehisintellektimooduleid humanitaarteaduste ja sotsiaalteaduste magistriprogrammides, elukestva õppe tegevusi, kohtunike, juristide ja riigiametnike koolitusi ning pakkudes mitte-tehnilise taustaga inimestele ümberõpet tehisintellekti aluste ja selle mõju kohta nende töövaldkonnale; ning

-katsetada, hinnata ja edu korral toetada haridusliku tehisintellektitehnoloogia rakendamist põhi- ja keskhariduses, et toetada individuaalseid õppimisvajadusi (nt kognitiivne, tehisintellektil põhinev juhendamine);

-vahetama parimaid tavasid selle kohta, kuidas integreerida tehisintellekti üldharidusse ja muudesse eriprogrammidesse (näiteks tervishoiu, õiguse, sotsiaalteaduste, ärijuhtimise valdkonnas) 139 ning tutvustada elukestvas õppes nii laialdasi kui ka eriteadmisi tehisintellektist;

-võtma meetmeid ja vahetama parimaid tavasid, et suurendada kaasatust ja mitmekesisust, st toetada tasakaalustatud tehisintellektimeeskondi ja meelitada andeid tehisintellektiõppesse, eelkõige kraadiõppesse, ja koolitusse, ning tehisintellektitehnoloogiate arendamisse; ning

-kasutama maksimaalselt ära eespool mainitud taaste- ja vastupidavusrahastu pakutavat ainulaadset võimalust rahastada ambitsioonikaid täiendus- ja ümberõppega seotud algatusi.

9.Töötada välja poliitikaraamistik, et tagada usaldus tehisintellektisüsteemide vastu

Usaldus on tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamisel esmatähtis. Euroopa käsitus tehisintellektist, nagu pakuti välja 2020. aasta valges raamatus tehisintellekti kohta, „on suunatud Euroopa innovatsioonisuutlikkuse edendamisele tehisintellekti vallas ning toetab eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti väljatöötamist ja kasutuselevõttu kõikjal ELi majanduses. Tehisintellekt peaks töötama inimeste hüvanguks ja olema ühiskonna heaolu mootor“ 140 . Arvestades tehisintellektitehnoloogiate suurt sotsiaalset ja keskkonnamõju, on peamisteks põhimõteteks, millest Euroopa käsitus juhindub, inimkeskne lähenemisviis nende arendamisele ja kasutamisele, ELi väärtuste ja põhiõiguste, nagu diskrimineerimiskeeld, eraelu puutumatus ja andmekaitse, kaitse ning säästev ja tõhus ressursikasutus.

Ülevaade võetud meetmetest

Komisjon on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et koondada eksperditeadmisi, 141 konsulteerida paljude sidusrühmadega (sealhulgas sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide, tööstussektori, akadeemiliste ringkondade, piirkondlike ametiasutuste ja liikmesriikidega) 142 ning töötada välja poliitikameetmed, et suurendada usaldust tehisintellekti vastu.

Täpsemalt on usaldust suurendavad meetmed keskendunud eetika, ohutuse, põhiõiguste (sealhulgas õigus mittediskrimineerimisele), vastutuse, õigusraamistiku, innovatsiooni, konkurentsi 143 ja intellektuaalomandiga seotud küsimustele.

Keskendudes eetika ja tehisintellektitehnoloogia põhiküsimustele, on komisjon loonud kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma (AI HLEG) 144 ja toetanud selle tööd. Töörühm on koostanud kaks peamist dokumenti: „Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“ 145 ja „Usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekiri (ALTAI)“ 146 . Eetikasuunistes määrati kindlaks usaldusväärse tehisintellekti 147 peamised põhimõtted ja sellele esitatavad nõuded ning kontrollnimekiri tagas tegevusraamistiku, et toetada eetikasuuniste kohaldamist tehisintellekti arendajate ja kasutajate poolt. Tehisintellekti kõrgetasemelise eksperdirühma töö on vallandanud olulisi arutelusid Euroopa tehisintellektipoliitika visiooni ja käsituse üle ning andnud panuse tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku väljatöötamisse 148 .

2020. aasta veebruaris avaldas komisjon valge raamatu tehisintellekti kohta ja aruande tehisintellekti, asjade interneti ja robootika ohutuse ja vastutuse aspektide kohta. Valges raamatus ja aruandes on esitatud strateegiline visioon ja võimaliku ELi tehisintellekti käsitleva õigusraamistiku ettepanek. ELi määrusega seoses tegi komisjon ettepaneku keskenduda kolmele omavahel seotud küsimusele: tehisintellekti käsitleva horisontaalse õigusraamistiku väljatöötamine, keskendudes ohutuse ja põhiõiguste küsimustele, tehisintellektiga seotud vastutuse küsimustele ning vajaduse korral olemasolevate valdkondlike ohutusalaste õigusaktide läbivaatamisele 149 . Komisjoni tööprogrammis on märgitud, et komisjon kavatseb 2021. aastal teha ettepaneku kõnealuste seadusandlike meetmete võtmiseks.

Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtsid 16. detsembril 2020 vastu ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks, 150 milles määratakse kindlaks, kuidas EL hakkab kaitsma oma inimesi, ettevõtjaid ja institutsioone küberohtude eest ning kuidas ta edendab rahvusvahelist koostööd ning juhib avatud ja ülemaailmse interneti turvaliseks muutmist. Konkreetselt tehisintellektiga seotud küberturvalisuse riskidega tegelemiseks algatas Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) valdkondadevaheline ajutine küberturvalisuse eksperdirühm tehisintellektiga seotud teemade käsitlemise.

Komisjon tõi oma intellektuaalomandi tegevuskavas esile mõned tehisintellektisüsteemidest tulenevad probleemid seoses intellektuaalomandi õigustega 151 . Olemasolevad tõendid viitavad sellele, et ELi intellektuaalomandi õigusraamistik on üldjoontes sobilik, et lahendada tehisintellekti toetatud väljundiga seotud probleeme. Siiski on veel arenguruumi ja võimalusi edasiseks ühtlustamiseks. Intellektuaalomandi tegevuskava näeb ette meetmed teatud küsimuste lahendamiseks, eelkõige sidusrühmade kaasamise ja tõendite kogumise kaudu, et anda teavet poliitikakujundamise jaoks.

Arutelud usaldusküsimuste ja reguleerimise üle keskendusid muu hulgas innovatsioonile, st sellele, kuidas kujundada riiklikke õigusakte, mis soodustavad innovatsiooni, mitte ei lämmata seda, ja tugevdavad seega Euroopa konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt on komisjon dünaamilise reguleerimisviisi väljatöötamiseks pidanud ulatuslikke konsultatsioone nii õigusraamistiku vormi kui ka sisu üle 152 . Peamine järeldus on, et ELi lähenemisviis peaks olema inimkeskne, riskipõhine, proportsionaalne ja dünaamiline. Üheks uuendustegevust soodustava regulatiivse keskkonna kujundamise elemendiks, mida erinevad sidusrühmad on soovitanud, on regulatsiooni testkeskkonnad. Regulatsiooni testkeskonnad pakuvad sisuliselt avaliku regulatsiooni katsetamise võimalust ja võimaldavad kiiremini hinnata riigi sekkumise mõju. Komisjoni saadud tagasiside näitab ulatuslikku toetust regulatsiooni testkeskkondadele, millest mitmed on juba liikmesriikides loodud ja paljud teised on eri sektorites kaalumisel.

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb järgmist:

-esitab 2021. aastal ettepaneku seadusandlike meetmete kohta, mis käsitlevad tehisintellekti horisontaalset raamistikku, keskendudes ohutuse ja tehisintellektitehnoloogiate seisukohast asjakohaste põhiõiguste järgimise küsimustele.

-Kavandatavas raamistikus esitatakse tehisintellekti määratlus, mis on riskipõhine (st määratleb, mis on „suure riskiga“ tehisintellektisüsteem) ja sätestab kohustuslikud nõuded suure riskiga tehisintellektisüsteemidele. Samuti pakutakse välja juhtimismehhanism, mis hõlmab nii eelnevaid vastavushindamisi kui ka järgnevat vastavus- ja nõuete täitmise tagamise süsteemi. Väljaspool suure riski kategooriat kohaldatakse kõigi tehisintellektisüsteemide pakkujate suhtes kehtivaid õigusakte ja läbipaistvusnõudeid ning lisaks võivad nad otsustada kasutada vabatahtlikke, mittesiduvaid isereguleerimissüsteeme, näiteks tegevusjuhendeid;

-teeb 2022. aastal ettepaneku ELi meetmete kohta, millega kohandatakse vastutusraamistikku uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellektiga seotud probleemidele, et tagada isikutele, kelle elu, tervis või vara on kahjustatud uute tehnoloogiate tõttu, samasugune hüvitis nagu muude tehnoloogiate ohvritele. See võib hõlmata tootevastutuse direktiivi 153 läbivaatamist ja seadusandlikku ettepanekut teatavate tehisintellektisüsteemidega seotud vastutuse kohta. Kõigi olemasolevate õigusaktide uute või muudetud sätete puhul võetakse arvesse teisi kehtivaid ELi õigusakte ning kavandatud tehisintellekti käsitlevat horisontaalset raamistikku;

-teeb 2021. aastal ja edaspidi vastavalt vajadusele ettepaneku kehtivate valdkondlike ohutusalaste õigusaktide läbivaatamiseks, sealhulgas: masinadirektiivi, 154 üldise tooteohutuse direktiivi, raadioseadmete direktiivi ja uue õigusraamistiku horisontaalseid norme järgivate ühtlustatud tooteid käsitlevate õigusaktide 155 sihipärased kohandused. Kõigi kehtivate õigusaktide uute või muudetud sätete puhul võetakse arvesse kehtivaid ELi õigusakte, mis käsitlevad töötervishoidu ja -ohutust;

-jätkab tihedat koostööd ja kaasab aktiivselt laia sidusrühmade ringi, et edendada usaldusväärse tehisintellekti kontrollnimekirja (ALTAI) valdkondlikus kontekstis ja konkreetsetes kasutus- ja rakendusvaldkondades. Edasised meetmed võivad keskenduda näiteks mõõdikute ja meetodite kehtestamisele, et hinnata ja jälgida tehisintellektisüsteemide mõju keskkonnale ja ühiskonna heaolule, kaasatusele ja mitmekesisusele, samuti meetmete võtmisele, et tagada usaldusväärne tehisintellekt riigihangetes. Selliseid algatusi toetavaid mehhanisme võiks rahastada programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames ning liikmesriigid võiksid neid täiendavalt toetada taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu;

-korraldab 2021. aastal sidusrühmade dialooge tööstussektori ja teiste sidusrühmadega intellektuaalomandi ja uute tehnoloogiate teemal;

-tugevdab veelgi koostööd ELi ametite ja muude asjaomaste ELi organitega, kes tegelevad tehisintellektiga 156 ;

-teeb koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, tuginedes olemasoleva standardimistegevuse ja kavandatavast õigusraamistikust tulenevate nõuete kaardistamisele; ning

-uurib riiklike, piirkondlike või valdkondlike turbekeskuste loomist vastavalt ELi uues küberturvalisuse strateegias kirjeldatule, potentsiaalselt mitut riiki hõlmava projektina 157 . Need keskused, mis kasutavad tehisintellekti, et tõhustada pahatahtliku tegevuse avastamist ja saada dünaamiliselt teavet muutuva ohumaastiku kohta, moodustavad ELis nn küberturvalisuse kaitsekilbi, mis suudab piisavalt varakult avastada küberrünnaku märke ja võimaldab võtta ennetavaid meetmeid, et tugevdada ühist valmisolekut ja reageerimist riskidele riiklikul ja ELi tasandil.

Komisjon ja liikmesriigid:

-teevad koostööd ja kooskõlastavad jõupingutusi, et tagada tehisintellekti käsitleva ELi õigusraamistiku õigeaegne ja ladus rakendamine. Konkreetsed meetmed, mis määratakse kindlaks ja mida hakatakse rakendama kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega, võivad hõlmata näiteks suutlikkuse suurendamise algatusi riiklike pädevate asutuste ja teavitatud asutuste jaoks, kes vastutavad teatavate suure riskiga tehisintellektisüsteemide eelneva vastavushindamise menetluste eest, koostades juhenddokumente ja töövahendeid; need tegevused on esialgu kavandatud ette võtta alates 2022. aastast;

-jätkavad ka 2021. aastal ja edaspidi koostööd Euroopa standardimisorganisatsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et tagada õigusraamistikus kavandatud nõuete ja kohustuste rakendamiseks vajalike ühtlustatud standardite õigeaegne vastuvõtmine. Nende täiendavate standardite väljatöötamine võib põhineda näiteks komisjoni poolt määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohaselt esitatud standardimise taotlustel; ning

-analüüsivad aastatel 2021–2022 katse- ja eksperimendirajatiste, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste ja tehisintellekti nõudeteenuste platvormi kasutatavust, et aidata juba loodud riiklikke asutusi tehisintellektitehnoloogia hindamisel ja sertifitseerimisel.

10.Toetada liidu visiooni kestlikust ja usaldusväärsest tehisintellektist kogu maailmas

Euroopa ülemaailmse juhtpositsiooni kindlustamine ja inimkeskse, kestliku, turvalise, kaasava ja usaldusväärse tehisintellekti arendamine tugineb edaspidi meetmetele, mida on võetud alates 2018. aasta kooskõlastatud kava vastuvõtmisest. Kooskõlas ühisteatisega „ELi suurem panus reeglitepõhisesse mitmepoolsesse maailmakorda“ ning vastavalt komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ sätestatuga on rahvusvaheline mõõde tähtsam kui kunagi varem. Uute digitehnoloogiate, näiteks tehisintellekti mõju on piiriülene ja sellega tuleb tegeleda ülemaailmselt 158 .

EL toetab kaugeleulatuvaid ülemaailmseid norme ja standardeid, tugevdades muu hulgas koostööd sarnaseid seisukohti jagavate riikide ja erinevate sidusrühmade laiema kogukonnaga ning Euroopa tiimi vaimus, et toetada inimkeskset ja õigusnormidel põhinevat käsitust tehisintellektist. Tõhususe saavutamiseks peab ELi tegevus mitmesugustes rahvusvahelistes organites jätkuvalt põhinema ennetaval lähenemisviisil, et luua võimalikult tugev koalitsioon riikidest, kes jagavad soovi saavutada meie ühiskonnale kasulikud regulatiivsed kaitsemehhanismid ja demokraatlik valitsemine. Samal ajal võtab EL ühendust teiste partneritega ja püüab iga teema puhul leida ühise keele, et tegeleda tehisintellektiga seotud paljude eri võimaluste ja probleemidega.

Ülevaade võetud meetmetest

Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO, ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Euroopa Nõukogu, G7 ja G20 tegelevad tehisintellekti küsimustega 159 . Rahvusvahelised standardimisorganisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) ning Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE), tegelevad selles valdkonnas mitmekülgse standardimistegevusega. 2018. aasta kooskõlastatud kavas rõhutati, et tehisintellekti väljatöötamisele aitab kaasa rahvusvaheline koostöö, eelkõige arenenud riikide vahel, kellel on suur teadusuuringute ja innovatsioonisuutlikkus ja kes investeerivad tehisintellekti, ning rõhutati, et rahvusvaheliste standardite väljatöötamine aitab tehisintellekti kasutusele võtta ja seda aktsepteerida. ELi koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega on osutunud tõhusaks ka tehisintellektiga seotud riskide ja pahatahtliku kasutamise tuvastamisel 160 .

EL osaleb aktiivselt ülemaailmses dialoogis ja tutvustab kogu maailmas Euroopa nägemust usaldusväärsest tehisintellektist. Tehakse näiteks järgmist:

-EL on 2020. aasta juulis algatatud uue ülemaailmse tehisintellektialase partnerluse (GPAI) asutajaliige, kes on jõuliselt esindatud neljas töörühmas, kes tegelevad järgmiste küsimustega: andmete haldamine, vastutustundlik tehisintellekt (sealhulgas pandeemiale reageerimise alarühm), töö tulevik; ning turustamine ja innovatsioon 161 .

-EL aitab oluliselt kaasa ka OECD tehisintellektialasele tööle, osaledes ONE-AI eksperdirühmas 162 ja tehes koostööd talitusega AI Watch riiklike tehisintellektistrateegiate kokkukogumisel ja avaldamisel 163 .

-2020. aasta septembris algatas komisjon mahuka projekti välispoliitika vahendi loomiseks, et suhelda rahvusvaheliste partneritega õiguslikes ja eetilistes küsimustes ning toetada usaldusväärse tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ülemaailmsel tasandil.

-Kahesuguse kasutusega kaupade määruse 164 läbivaatamine võimaldab ELil kehtestada uued normid, mis näevad ette suurema vastutuse ja läbipaistvuse kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemisel ning aitavad tagada, et Euroopas ei toimu tehisintellekti väärkasutamist.

-EL peab kahepoolseid struktureeritud dialooge muu hulgas Kanada ja Jaapaniga. 2020. aasta novembris toimus ELi-Jaapani tehisintellektialase ühiskomitee esimene kohtumine ning arutatud on võimalusi tõhustatud koostööks Kanadaga tehisintellekti valdkonnas. Samuti on alustatud tööd tehisintellektialase ühistöörühma loomisega koos Indiaga ning kavas on alustada arutelusid Austraalia ja Singapuriga.

-Jätkub dialoog Ameerika Ühendriikidega usaldusväärse tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu üle. Komisjon ja kõrge esindaja on ühiselt kindlaks määranud oma eesmärgid uue, tulevikku suunatud transatlantilise tegevuskava jaoks, mis hõlmab ka digi- ja muude tehnoloogiatega seotud küsimusi. Komisjon teeb ettepaneku luua ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Konkreetselt töötab komisjon selle nimel, et sõlmida Ameerika Ühendriikidega tehisintellekti käsitlev leping 165 . USA esindajatega arutelude pidamiseks on mitu kanalit (nt ELi-USA infoühiskonna dialoog) 166 ja mitmesuguseid institutsioone/mõttekodasid 167 .

-EL toetab jätkuvalt rahvusvahelisi standardiorganisatsioone nende töös, et määrata kindlaks ühised standardid tehisintellekti ülemaailmses juhtimises. Selleks osaleb komisjon aktiivselt käimasolevates aruteludes juhtivate standardimisorganisatsioonidega, nagu ISO ja IEEE, et vahetada parimaid tavasid ja tutvustada oma nägemust tehisintellekti vastutustundlikust arendamisest ja kasutuselevõtust kogu maailmas.

-Komisjon on osalenud ka Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) tehisintellekti ja intellektuaalomandi teemalisel avalikul konsultatsioonil, 168 ning osaleb aktiivselt WIPO aruteludes.

Tulevikuväljavaated

EL suurendab kahe- ja mitmepoolseid jõupingutusi, et toetada kogu maailmas võrdsete võimaluste loomist tehisintellekti usaldusväärseks ja eetiliseks kasutamiseks, tuginedes eelkõige tugevale transatlantilisele koostööle, kuid ka laiema koalitsiooni kaudu, kuhu kuuluvad sarnaseid seisukohti jagavad partnerid.

Komisjon teeb järgmist:

-jätkab osalemist ning hõlbustab ja toetab rahvusvahelisi, mitmepoolseid ja kahepoolseid arutelusid usaldusväärse tehisintellekti üle, mis põhineb avatud väärtuspõhisel käsitlusel, ning ELi tehisintellektikäsituse tutvustamist kogu maailmas, st regulatiivse koostöö, strateegilise teabevahetuse ja avaliku diplomaatia kaudu;

-toetab ülemaailmsete tehisintellekti puudutavate standardite kehtestamist tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega ning jätkab osalemist WIPO tehisintellekti ja intellektuaalomandi õiguste alases töös; ning

-suurendab jõupingutusi kahepoolses teabevahetuses kolmandate riikidega struktureeritud dialoogide ja tehisintellektialaste ühisalgatuste kaudu. See hõlmab selliseid ühisprojekte nagu programmi „Horisont 2020“ vahenditest rahastatav ELi-Jaapani projekt, mis käsitleb tehisintellekti kasutamist arukas tootmises 169 .

Liikmesriigid ja EL teevad järgmist:

-jätkavad oma tehisintellektialast rahvusvahelist teavitustööd ja tagavad, et Euroopa edastab maailmale usaldusväärse tehisintellekti kohta järjekindlaid sõnumeid. Lisaks sellele jätkab liit oma teadmiste jagamist ja sihtotstarbeliste rahaliste vahendite eraldamist, et kinnistada tehisintellekt tugevamalt diplomaatias ja arengupoliitikas, keskendudes eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikidele ja Aafrikale; ning

-soodustab teabevahetust ülemaailmsete osalistega tehisintellektirakenduste hindamise, katsetamise ja reguleerimise parimate tavade üle.

IV.Saavutada strateegiline juhtpositsioon suure mõjuga sektorites 

Lisaks horisontaalsetele meetmetele esitatakse kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruandes seitse tegevusvaldkonda valdkondlike meetmete võtmiseks. Selleks et ühtlustada tehisintellektialased ühismeetmed paremini Euroopa rohelise kokkuleppega ja COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud liidu meetmetega, pakutakse läbivaatamisaruandes välja keskkonna- ja tervisemeetmed. Selline ühtlustamine ja ühismeetmete tugevdamine on vajalik, et toetada süsteemseid muutusi ja aidata täita ELi kohustust muuta majandus keskkonnasäästlikumaks. Tehisintellektipõhised töövahendid ja rakendused, näiteks Maa digitaalsed kaksikud, on hädavajalikud, kui EL soovib saavutada oma eesmärgid – kliimaneutraalsus, üldine väiksem ressursitarbimine, suurem tõhusus ja jätkusuutlikum EL – kooskõlas ÜRO 2030. aasta tegevuskavaga ja kestliku arengu eesmärkidega.

Võitluses COVID-19 vastu on tehisintellekt tõendanud oma mitmekülgsust, näiteks aidates analüüsida kompuutertomograafia uuringute tulemusi (nakkuse varajaste tunnuste avastamiseks) ja vaktsiine välja töötada 170 . Pandeemia on ka näidanud, kui tähtsad on digitehnoloogiale tuginevad uued tööviisid ja kui oluline on liikmesriikidevaheline koostöö majanduse ja üldsuse hüvanguks 171 . Selleks, et võtta arvesse turusuundumusi ja liikmesriikides kohaldatavaid meetmeid, tehakse läbivaatamisaruandes ka ettepanek võtta ühismeetmeid robootika, avaliku sektori, liikuvuse, siseasjade ja põllumajanduse valdkonnas. 

11.Kasutada tehisintellekti kliima ja keskkonna valdkonnas

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

EL on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 % ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus 172 . Kliima- ja keskkonnasõbralike tehisintellektilahenduste väljatöötamisel ja laialdasel kasutuselevõtul on suur potentsiaal aidata kaasa nende kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamisele. Seda on rõhutatud keskkonna nõukogu hiljutistes järeldustes, milles tõstetakse esile tehisintellekti osa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel 173 . Järeldustes rõhutati, et on oluline keskenduda tehisintellekti võimalikele otsestele ja kaudsetele negatiivsetele keskkonnamõjudele, julgustati liikmesriike jagama kogemusi ja saadud õppetunde ning kutsuti komisjoni üles töötama välja näitajad ja standardid digiteerimise negatiivse mõju kohta. 2021. aasta märtsis allkirjastasid 24 liikmesriiki, Norra ja Island deklaratsiooni, et kiirendada keskkonnahoidlike digitehnoloogiate kasutuselevõttu keskkonna hüvanguks, st soodustades energiatõhusate algoritmide väljatöötamist ja kasutamist 174 .

Lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele võiks tehisintellektitehnoloogia aidata ka muuta puhtale energiale üleminekut taskukohasemaks, vastuvõetavamaks ja rohkem ringmajanduse põhimõtetele vastavaks. Energia-, transpordi- ja sidevõrkude ühenduvuse optimeerimine ning kliima- ja keskkonnaprobleemide käsitlemine, sealhulgas jäätmekäitlus ja korduvkasutamine, ühekordselt kasutatavad plastid, loodusvarade ammendumine, vee- ja õhusaaste, kliimamuutustega kohanemine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 175 . Sellega seoses võiksid tehisintellektitehnoloogiad toetada rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist eelkõige nelja peamise kanali kaudu:

-üleminek ringmajandusele, näiteks tõhustades tootmisprotsesse ning muutes need vähem ressursi- ja energiamahukaks;

-energiasüsteemi parem ülesehitus, integreerimine ja haldamine ning ettevõtetele, riigiasutustele ja kodanikele võimaluste loomine, et nad saaksid valida kõige säästvamad ja tõhusamad energiasüsteemid;

-hoonete, põllumajanduse ja tootmise süsinikuheite vähendamine; ning transpordivoogude tõhusam juhtimine kõigi transpordiliikide puhul: maantee-, raudtee- ja õhutransport, vähendades seeläbi ummikuid, hõlbustades ühendvedu ja aidates kaasa isejuhtivate elektrisõidukite kasutuselevõtule avalikus ja eratranspordis; ning

-võimaldades täiesti uusi lahendusi, mis muude tehnoloogiate abil ei olnud võimalikud.

Tehisintellektil on keskne roll poliitiliselt oluliste andmete, teabe ja teadmiste loomisel, et saavutada tõhusalt ja tulemuslikult rohelise kokkuleppe eesmärgid ning võimaldada võtta vajadustega kohandatud meetmeid. Avalik sektor peaks näitama eeskuju kestliku tehisintellekti arendamisel ja nõudluse tagamisel 176 . Üheks näiteks selle kohta, kuidas linnad ja kogukonnad saavad kasutada tehisintellekti keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks, on tehisintellektipõhised linnalahendused. Kuigi tehisintellektil on suur potentsiaal aidata kaasa ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele, on tehnoloogial endal märkimisväärne keskkonnamõju, eelkõige energiatarbimise näol. Seetõttu on vaja täiendavat hindamist ja lisameetmeid, tagamaks, et tehisintellekti netomõju keskkonnale oleks positiivne.

Tulevikuväljavaated

Selleks et kasutada tehisintellekti kliima ja keskkonna valdkonnas, teeb komisjon järgmist:

-kiirendab teadus- ja arendustegevust, keskendudes tehisintellekti panusele säästvasse tootmisse ja peamistesse kasutusvaldkondadesse programmi „Euroopa horisont“ kaudu:

-toetab 2021. aastal teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis käsitlevad tehisintellekti kasutamist defektideta tootmiseks, et saavutada jäätmete ja heiteta tootmine ning arukas tootmine;

-toetab 2021. aastal teadusuuringuid ja innovatsiooni tehisintellektil põhinevate arukate põllumajanduslahenduste valdkonnas, keskendudes tõhususe suurendamisele, vajadustega kohandatud rakendustele ning sisendite ja heitkoguste vähendamisele;

-toetab teadus- ja arendustegevust, mis käsitleb tehisintellektipõhiseid lahendusi vee kvaliteedi ja kättesaadavuse jälgimiseks; ning

-aitab VKEdel kasutada tootmises kestlikke tehisintellektilahendusi algatusega „Innovatsioon tootmise säästlikkuse tagamiseks VKEdes“ (I4MS2), mille raames rahastatakse alates 2022. aastast VKEsid, kes soovivad teha eksperimente uue tehnoloogia kasutuselevõtuks oma ettevõttes;

-toetab teadusuuringuid keskkonnahoidlikuma tehisintellekti saavutamiseks, käsitledes tehisintellektitehnoloogiate energiatarbimist programmi „Euroopa horisont“ raames:

-jätkab säästliku tehisintellekti alaste teadusuuringute toetamist, et arendada kergemaid, vähem andmemahukaid ja vähem energiat tarbivaid mudeleid, kusjuures projekte hakatakse ellu viima 2022. aastal; ning

-Euroopa institutsionaliseeritud peamiste digitehnoloogiate partnerluse raames, mis algatatakse 2021. aastal, arendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad paljude tehisintellektirakenduste üleminekut energiamahukatelt platvormidelt säästvamatele lahendustele võrgu servas, sealhulgas järgmise põlvkonna vähese energiatarbimisega protsessorid tehisintellektirakenduste jaoks;

-tagab, et keskkonnamõõde on kaasatud programmi „Digitaalne Euroopa“ meetmetesse, mille eesmärk on muuta tehisintellektirakendused potentsiaalsetele kasutajatele kogu Euroopas laialdaselt kättesaadavaks:

-2022. aastal algavate projektidega toetavad katse- ja eksperimendirajatised tehisintellektirakendusi arukate ja roheliste kogukondade, tootmise, energeetika ja põllumajanduslike toidutööstuse valdkonnas, mis aitavad otseselt kaasa keskkonnasäästlikkusele nendes sektorites, ning tehisintellektirakendusi võrgu servas; ning

-toetab tehisintellektialase pädevuse laialdast rakendamist Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kaudu, mis jõuab ka VKEdeni ja riigiasutusteni, võimaldades neil katsetada tehisintellekti kasutamist jätkusuutlikkuse tagamiseks;

-loob kliimaneutraalsete ja arukate kogukondade andmeruumi ja valideerib selle katseprojektide kaudu, mis keskenduvad Euroopa rohelise kokkuleppe tegevusvaldkondadele (projektikonkurss 2021. aasta teises kvartalis, tulemused 2022. aasta kolmandas kvartalis); 

-töötab välja tegevuskava Euroopa rohelise kokkuleppe ühise andmeruumi loomiseks, et kasutada andmete suurt potentsiaali kestlikkuse saavutamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks (projektikonkurss 2021. aasta teises kvartalis) 177 ;

-töötab algatuse „Destination Earth“ 178 kaudu välja kvaliteetse, tehisintellekti toetusega digitaalse planeedimatkimise, et jälgida ja matkida loodus- ja inimtegevust ning töötada välja ja katsetada stsenaariume, mis võimaldavad säästvamat arengut ja suuremat vastupanuvõimet kliimamuutustele 179 . Arendus algab 2021. aasta 3. kvartalis ja esimene etapp valmib 2023. aasta lõpuks;

-tugevdab keskkonnasäästlikku tehisintellekti käsitlevat valdkondlikku dialoogi Euroopa ettevõtete juhtide ja muude eri majandussektorites tegutsevate asjaomaste sidusrühmadega, et määrata kindlaks konkreetsed meetmed, mida igas sektoris on vaja tehisintellekti kestlikuks kasutuselevõtuks, mis toob kasu majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. Tööstussektoreid esindavad ühendused annavad oma panuse 180 ;

-uurib tõhusaid viise tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramiseks, et teha kindlaks ja mõõta tehisintellekti negatiivset ja positiivset keskkonnamõju, tuginedes ka komisjoni käimasolevale tööle, mis käsitleb ressursi- ja energiatõhusust ning kestlikku andmete säilitamise ja töötlemise taristut, 181 elektroonilist sidet, ning varasematele ulatuslikumatele jõupingutustele kõnealuses valdkonnas 182 . See võiks toimuda näiteks sellise rakkerühma loomisega, mis hindaks ka võimalust lisada tehisintellektisüsteemide hindamiskriteeriumidesse (nt riigihangete kontekstis) keskkonnapunktid; ning

-kaasab keskkonnaküsimused oma tehisintellektialasesse rahvusvahelisse kooskõlastus- ja koostööprotsessi. Kuigi tehisintellekt võib mängida olulist rolli selliste kogu planeeti hõlmavate probleemide lahendamisel nagu kliimamuutused ja mikroplastide reostus, nõuab see kooskõlastamist rahvusvahelistes organisatsioonides ja võimalik, et ka otsest koostööd sarnaseid seisukohti jagavate riikidega.

Liikmesriike innustatakse:

-levitama keskkonnasäästliku tehisintellekti ja kliimameetmetega seotud riiklike meetmete tulemusi, jagama parimaid tavasid teiste liikmesriikidega ning tegema oma kogemuste põhjal ettepanekuid piiriüleste projektide, teavitustegevuse ja meetmete kohta, mida võiks võtta Euroopa tasandil;

-jagama kohapeal olemasolevaid teadmisi ja kogemusi Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustiku kaudu, mis võib toetada koolitust ja teadmiste vahetamist;

-toetama keskkonnasäästliku tehisintellekti komponendi lisamist ülikoolide ja kõrghariduse tehisintellekti õppekavadesse ning muudesse tehisintellekti valdkonna koolituskursustesse ja -programmidesse; ning

-tegema koostööd riiklike IKT valdkonna ja muude valdkondlike sidusrühmadega, sealhulgas standardimisasutustega, et määrata kindlaks kasutuselevõtu suunised ja standardiseeritud hindamismeetodid, et toetada keskkonnasäästlikku tehisintellekti sellistes valdkondades nagu arukad võrgud, täppispõllumajandus ning arukad ja kestlikud linnad ja kogukonnad.

12.Kasutada järgmise põlvkonna tehisintellekti tervise parandamiseks

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

EL on maailmas üks juhtivaid riike tehisintellekti rakendamisel tervise ja tervishoiu valdkonnas 183 . Terviseandmete suureneva kättesaadavuse ja tehisintellekti enneolematu arengu tulemusel on selles valdkonnas toimunud kiired muutused. Tehisintellektitehnoloogiad võivad näiteks vähendada tervishoiusüsteemide koormust, parandada haiglate töövooge, optimeerida inim- ja muude ressursside kasutamist, suurendada kliiniliste uuringute tõhusust ja tulemuslikkust ning toetada uute ravimite väljatöötamist. Tehisintellektisüsteemid võivad ka olla inimestele abiks kliiniliste otsuste ja ravivalikute tegemisel, 184 parandada meditsiinilisi ülesvõtteid, laboratoorsete või histoloogiliste andmete analüüsi, diagnostilist täpsust ja juurdepääsu tervishoiuteenustele, 185 tuues seega ühiskonnale märkimisväärset kasu. Tehisintellektirakenduste sotsiaalset ja majanduslikku tähtsust tervishoiupoliitikas tunnustatakse ja toonitatakse ELi poliitika tasandil 186 .

COVID-19 pandeemia on veelgi suurendanud tehisintellekti tähtsust tervise ja tervishoiu jaoks ning andnud ELile ja liikmesriikidele õpetlikke kogemusi edasise koostöö kasulikkuse kohta selles valdkonnas. 187  Tehisintellekt on olnud pandeemiaga võitlemisel suureks abiks. Komisjon on muu hulgas investeerinud rindkere kompuutertomograafia (KT) tehisintellektil põhineva analüüsivahendi kiiresse arendamisse, superarvutikatsetesse uute ravimeetodite leidmiseks COVID-19 vastu ja UV-desinfitseerimisrobotitesse, et võidelda koroonaviiruse levikuga 188 .

Kvaliteetsete terviseandmete kättesaadavus ning võimalus kasutada, kombineerida ja taaskasutada eri allikatest pärinevaid andmeid kooskõlas ELi acquis’ga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja liidu rahvusvaheliste kohustustega, on oluline eeltingimus tehisintellektisüsteemide arendamiseks ja kasutuselevõtuks 189 . Sellest tulenevalt tegi komisjon ettepaneku 190 ja võttis 2020. aastal ettevalmistavaid meetmeid tervishoiu Euroopa andmeruumi loomiseks 191 . Komisjon töötab praegu tervishoiu Euroopa andmeruumi käsitleva õigusakti ettepaneku kallal 192 . Võetakse meetmeid, et: käsitleda küsimusi, mis on seotud juhtimise, turvalisuse, andmekaitse ja eraelu puutumatuse, kvaliteedi, taristu ja andmete, digitaalse tervishoiu ja tehisintellekti koostalitlusvõimega, tagada terviseandmete turvaline vaba liikumine ning edendada digitaalse tervishoiu ja tehisintellekti kasutuselevõttu tervishoius. Töösuundade hulka kuuluvad asjakohase õigus- ja haldusraamistiku loomine tervishoiu Euroopa andmeruumi jaoks, kogu ELi hõlmava taristu kasutuselevõtt terviseandmete vahetamiseks ja nendele juurdepääsuks teadusuuringute, poliitikakujundamise ja regulatiivse tegevuse jaoks, olemasoleva terviseandmete vahetamise taristu laiendamine tervishoiuteenuste osutamiseks (MyHealth@EU), andmete kvaliteedi parandamine tervishoiusektoris ja suutlikkuse suurendamine. Andmeruum soodustab digitaalsete tervishoiulahenduste, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõttu tervishoius, tuues seega patsientidele vahetut kasu. Tervishoiu Euroopa andmeruum toetab tehisintellekti algoritmide treenimist ja katsetamist.

25. novembril 2020 avaldas komisjon teatise „Euroopa ravimistrateegia“ 193 . Strateegia on üks komisjoni visiooni põhisammas, mille eesmärk on luua tugevam Euroopa terviseliit 194 ning parandada patsientide juurdepääsu uuenduslikele ja taskukohastele ravimitele 195 .

Komisjon toetab liikmesriikidevahelist koostööd tervishoiu Euroopa andmeruumi käsitleva ühismeetme kaudu, mida hakati ametlikult rakendama 2021. aasta alguses. See toetab riiklikke investeeringuid selliste rahastamisvahendite kaudu nagu Euroopa Sotsiaalfond+, InvestEU ning taaste- ja vastupidavusrahastu. Euroopa tasandi meetmeid toetatakse või hakatakse toetama programmide „EL tervise heaks“, „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ kaudu.

Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et rakendada Euroopa vähktõvevastase võitluse kava 196 . See hõlmab mitmeid meetmeid, mille puhul tehisintellekt on abiks vähiravi tõhustamisel, sealhulgas ühise meditsiiniliste ülesvõtete andmebaasi väljatöötamine kõige levinumate vähivormide kohta, et parandada tehisintellekti abil diagnoosimist ja ravi. Selle algatuse toetamiseks algatas komisjon 2019. aastal programmi „Horisont 2020“ projektikonkursi, mille raames eraldatakse 35 miljonit eurot, et toetada meditsiiniliste ülesvõtete analüüsi väljatöötamist tehisintellektipõhise vähidiagnostika ja -ravi jaoks 197 .

Komisjon uurib ka tehisintellektialaseid saavutusi seoses meditsiiniseadmete, in vitro diagnostika meditsiiniseadmete ja ravimitega ning parandab otsuste tõendusbaasi, et selgitada välja võimalused ja lahendada esilekerkivaid probleeme. Lisaks uurib komisjon tehisintellekti kasutuselevõttu igapäevases kliinilises praktikas ja erinevates tervishoiuasutustes, et teha kindlaks võimalused ja lahendada tekkivaid probleeme. Andmete kogumiseks ning selliste tehisintellektisüsteemide väljatöötamiseks ja katsetamiseks, mis tagavad isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja riiklike õigusaktidega, on vaja võrdlusaluseid ja häid näiteid.

Tulevikuväljavaated

Komisjon ja liikmesriigid:

-teevad ettepaneku seadusandlike meetmete võtmiseks tervishoiu Euroopa andmeruumi kohta. See seadusandlik meede täiendab tehisintellekti käsitlevaid kavandatud horisontaalseid õigusakte ja selle eesmärk on toetada tehisintellekti algoritmide treenimist ja katsetamist ning reguleerivate asutuste tööd tervishoius kasutatava tehisintellekti hindamiseks (2021. aasta 4. kvartal) 198 ;

-toetavad koostööprojekte, mis toovad kokku sidusrühmad, et tõhustada kõrgtehnoloogilise andmetöötluse ja tehisintellekti kasutamist koos ELi terviseandmetega ravimialases innovatsioonitegevuses, nagu on ette nähtud Euroopa ravimistrateegias (projekte hakatakse ellu viima aastatel 2021–2022);

-hindavad ja vaatavad läbi üldised ravimeid käsitlevad õigusaktid, et kohandada neid tipptasemel toodetega, teaduse arenguga (nt genoomika või isikupärastatud meditsiin) ja tehnoloogiliste muutustega, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõtuga (nt andmeanalüüs ja digivahendid), ning pakuvad spetsiaalselt innovatsioonile suunatud stiimuleid, nagu on ette nähtud Euroopa ravimistrateegias (2022); 199

-loovad 2022. aastaks programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiate katse- ja eksperimendirajatised tervishoiu valdkonnas, kusjuures võimalikud sihtvaldkonnad on COVID-19, vähktõbi, pediaatria, aktiivse ja toetatud elu tehnoloogiad, patsiendiohutuse toetamine ja protsesside tõhusus;

-võtavad meetmeid, et laiendada terviseandmete geograafilist katvust ja piiriülest vahetust rakenduse „Minu tervis @ EL“ kaudu, sealhulgas patsientide terviseandmete kokkuvõtted, e-retseptid, ülesvõtted, laboritulemused ja haiglast väljakirjutamise dokumendid, ning toetavad terviseandmete taaskasutamist teadusuuringute, poliitikakujundamise ja reguleerivate tegevuste jaoks. Neid meetmeid rahastatakse programmide „EL tervise heaks“, 200 „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ kaudu eesmärgiga tagada 2025. aastaks, et:

-kõikide liikmesriikide kodanikud saavad jagada oma terviseandmeid enda valitud tervishoiuteenuste osutajate ja asutustega;

-luuakse kogu ELi hõlmav tervishoiu Euroopa andmeruumi taristu, mis võimaldab juurdepääsu terviseandmetele teadusuuringute ja poliitikakujundamise eesmärgil. Tehisintellekt moodustab olulise osa tervishoiu Euroopa andmeruumist ja võimaldab andmeanalüüsi, toetades ja kiirendades teadusuuringuid;

-jätkavad Euroopa andmebaaside, näiteks eri vähivormide meditsiinilisi ülesvõtteid sisaldavate andmebaaside ühendamiseks ja uurimiseks vajaliku taristu kasutuselevõtu toetamist ning kasutavad tehisintellektitehnoloogiaid, et rakendada kvaliteetseid vähktõve ülesvõtete hoidlaid; 

-soodustavad tehisintellektitehnoloogiate kasutamist täielikus kooskõlas andmekaitsealaste õigusaktide, eetiliste põhimõtete ja konkurentsinormidega, et teha kindlaks uued teadmised ning toetada kliinilisi uuringuid ja otsuste tegemist algatuse „1+ miljon genoomi“ raames. See algatus tugineb liikmesriikide deklaratsioonile „1+ miljon genoomi“ ja selle eesmärk on muuta vähemalt 1 miljon genoomi ELis teadusuuringute jaoks kättesaadavaks;

-toetavad funktsionaalse ja kaasava ELi süsteemi edendamise kaudu digitaalse kaksiku rakenduste arendamist ja kasutuselevõttu tervishoiu ja hoolduse valdkonnas, kus tehisintellektitehnoloogial on keskne roll; ning

-investeerivad programmi „Euroopa horisont“ raames kindlate, õiglaste ja usaldusväärsete nõudlusest lähtuvate tehisintellektipõhiste ravi- ja hooldussüsteemide arendamisse ja kliinilisse valideerimisse, sealhulgas haiguste isikustatud ennetamine ja riski prognoosimine, pöörates erilist tähelepanu tulemuslikkusele, ohutusele, turvalisusele, selgitatavusele, tagasiside andmisele ja toetusele pettuste ennetamiseks tervishoius, tehisintellektilahenduste kasutatavusele ja (kulu-)tõhususele ning struktureerimata terviseandmete kasutamisele/taaskasutamisele.

Liikmesriike innustatakse:

-võtma meetmeid terviseandmete kvaliteedi ja semantilise koostalitlusvõime suurendamiseks, mis on tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks hädavajalik;

-töötama välja meetmeid ja toetama algatusi, et suurendada meditsiinitöötajate arusaamist digitehnoloogiast ja selle aktsepteerimist, et kiirendada tehisintellektipõhiste süsteemide kasutuselevõttu meditsiini valdkonnas;

-rakendama soovitusi, mis toetavad tervishoiutöötajate e-tervisealaste oskuste parandamist, ja leppima kokku meditsiinilise täienduskoolituse ühistes Euroopa kvaliteedinäitajates;

-toetama algatust „1+ miljon genoomi“ näiteks oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, sealhulgas mitut riiki hõlmava projektina;

-toetama investeeringuid terviseandmete teisesesse kasutusse, sealhulgas tehisintellekti jaoks, kasutades näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid;

-võtma meetmeid, et hõlbustada innovaatiliste tehisintellektipõhiste süsteemide (nt masinõpe, autonoomsed süsteemid, suhtlusagendid, suurandmed, robootika) integreerimist tervishoiu- ja hooldusasutustes, näiteks haiglates ja hooldekodudes, ning eelkõige siis, kui tervishoiusüsteemide digiteerimine on kavandatud riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades;

-toetama meditsiinitehnoloogiale ja e-tervisele spetsialiseerunud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi, et aidata piirkondlikke/riiklikke tervishoiusüsteeme ja tööstussektorit nende teadustegevuses, mille eesmärk on pakkuda paremaid ravimeetodeid ja saavutada edu koroonaviirusega võitlemisel; ning

-tegema koostööd riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste standardimisasutustega, et määrata kindlaks ja kehtestada ühised standardid, sealhulgas sellistes valdkondades nagu turvalisus, ohutus, eraelu puutumatus ja koostalitlusvõime, et ajakohastada olemasolevaid tehisintellekti puudutavaid standardeid tervishoiu valdkonnas.

13.Säilitada Euroopa juhtpositsioon: robootikastrateegia tehisintellekti maailmas

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

Tehisintellektipõhine robootika on peamine tegur, mis tagab ELi tootlikkuse, konkurentsivõime, vastupanuvõime ja avatud strateegilise autonoomia, hoides samal ajal majanduse digitaliseeruvas maailmas avatuna 201 . Robootika areneb kiiresti ja tehisintellektipõhiseid roboteid kasutatakse üha enam ja suure mõjuga paljudes olulistes sektorites, nagu tervishoid, põllumajanduslik toidutööstus, inspekteerimine ja hooldus, logistika, kosmosetööstus, ehitus, tootmine jne. Tehisintellektipõhise robootika kasutuselevõtt hoogustab ELi robootikatööstuse arengut ja laiendab tegevusvaldkondi, milles robotid tegutsevad, suurendades inimese ja roboti koostööd 202 .

COVID-19 mõju maailmamajandusele on näidanud, et tarneahelad peavad olema paindlikumad. Robootika automatiseerimisega on võimalik osa tootmist Euroopasse ümber paigutada ja suurendada selle autonoomiat kriitilise tähtsusega väärtusahelates. Arvatakse, et robootika hakkab üha enam töötajaid mitmel viisil toetama ja töötingimusi parandama. Euroopa demograafilised probleemid suurendavad vajadust robotite ja automatiseerimise järele, 203 seda eriti teenindussektoris (eelkõige seoses eakate tervishoiu ja iseseisva toimetulekuga).

Kokkuvõttes toob robootika ühiskonnale, majandusele, keskkonnale ja üldsusele suurt kasu.

Selle arenguga kaasnevad mitmed probleemid. Muutuv töömaailm tekitab vajaduse töötada välja uued töömeetodid ja pakkuda asjakohast koolitust oskuste ja pädevuste omandamiseks, et töötada koos robotitega ning mõista nende võimalusi ja piire. Kui nendega ei tegeleta, õõnestavad need tegurid usaldust robootikatehnoloogia vastu ja selle omaksvõttu. Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult ühiskonnale, tööhõivele ja töötingimustele avalduvat mõju, pidades silmas tehisintellektitehnoloogia arengut ja kasutuselevõttu.

Teisest küljest on robootika eripära seotud füüsilise suhtlemisega inimeste ja keskkonnaga. Robotid muutuvad üha autonoomsemaks ja suhtlevad inimestega üha enam, olgu tegemist siis inimestega õlg õla kõrval töötavate robotitega või teenuseid osutavate robotitega. See tõstatab ohutuse küsimusi: lähedus inimestele ja suhtlemine nendega nõuab väga rangeid ohutusstandardeid, et vältida õnnetusi ja vigastusi. See tõstatab ka puuetega inimestele juurdepääsu tagamise ja nende kaasamise küsimuse. Samuti on robotid üha enam omavahel ja teist tüüpi seadmetega ühendatud ning töötlevad üha rohkem andmeid, mis võib kujutada endast ohtu eraelu puutumatusele ja küberturvalisusele. Kõik need kaalutlused toovad esile vajaduse tegeleda katsetamisega, nagu on kavandatud tulevastes katse- ja eksperimenteerimistaristutes, ning lahendada sellised küsimused nagu sertifitseerimine ja vastavus õigusraamistikule, nt regulatsiooni testkeskkondade abil.

Seetõttu on robootika poliitikavaldkond, millel võib olla suur majanduslik ja sotsiaalne mõju, sealhulgas võtmetähtsusega valdkondades, mis toetavad Euroopa rohe- ja digipööret.

Euroopal on head võimalused selle potentsiaali realiseerimiseks ja probleemide lahendamiseks. Euroopas on tipptasemel robootikatööstus ja teadlaste kogukond: siin asuvad paljud robotitootjad, kes toodavad umbes veerandi kõigist tööstus- ja teenindusrobotitest. Mõnes professionaalse teenindusrobootika valdkonnas, nagu näiteks lüpsirobotite puhul, domineerivad turul Euroopa tootjad. Euroopa on juhtival kohal ka robootikauuringutes, kusjuures selle mõju on tõendatud paljudes olulise tähtsusega sektorites (nt tervishoid, põllumajandus, inspekteerimine, merendus, tootmine). Tööstus- ja teenindusrobootika valdkonnas toimuvad muutused ühtlustuvad ja tugevdavad üksteist. See pakub Euroopa arendajatele ainukordse võimaluse tugevdada oma suutlikkust ja turuväljavaateid.

Sellest hoolimata on Euroopa tugeva positsiooni säilitamiseks ja kindlustamiseks ning tema eeliste täielikuks ärakasutamiseks vaja intellektuaalseid ja rahalisi investeeringuid ning koostööd paljude avaliku ja erasektori esindajate vahel. Samuti peab Euroopa tegevus robootika valdkonnas kasutama ära tehisintellekti valdkonna uusimaid suundumusi, et tegeleda innovatsiooni ja standardiseerimise, usalduse ja oskuste puudumise küsimustega ning selle mõjuga töökohtadele ja keskkonnale, et teha võimalikuks ohutute, turvaliste ja usaldusväärsete robootikalahenduste kasutuselevõtt.

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb järgmist:

-rakendab käesoleva kooskõlastatud kava raames meetmeid, tagamaks, et Euroopa jääb robootika valdkonnas ülemaailmseks liikumapanevaks jõuks. Tegevus hõlmab nii teadusuuringuid, innovatsiooni ja kasutuselevõttu, 204 kui ka ohutuse ja turvalisuse, katsetamise ja valideerimise, sotsiaalmajanduslike küsimuste, oskuste ja pädevuste ning usalduse ja eetika olulisi aspekte. See tugineb varasemate ja olemasolevate algatuste, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames loodud robootika valdkonna avaliku ja erasektori partnerluse ning programmi „Euroopa horisont“ raames loodud uue ühiselt kavandatud Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse rakendatavale strateegilisele käsitlusele ning arendab seda edasi;

-tuginedes olemasolevatest struktuuridest saadud teabele ning muudele asjakohastele ELi ja liikmesriikide tasandi poliitilistele algatustele 205 ning neid vajaduse korral täiendades, hindab ja töötab vajaduse korral välja spetsiaalse robootikapoliitika vaatluskeskuse, et jälgida ja toetada robootikastrateegia rakendamist, mõõta edusamme ning toetada kooskõlastamist ja koostööd;

-vaatab alates 2021. aastast läbi võimalikud regulatiivsed takistused ja toetab sertifitseerimist, mis võimaldab arendada ja kasutusele võtta robootikalahendusi;

-katsetab tehisintellektipõhiste robotite eeldatavat jõudlust ja ohutust programmi „Digitaalne Euroopa“ raames loodud spetsiaalsete maailmatasemel katse- ja eksperimendirajatiste abil, mida hakatakse ehitama alates 2022. aastast. Katse- ja eksperimendirajatised peaksid aitama kaasa ka vastavushindamismenetlustele ja standardimistegevuse arendamisele selles valdkonnas;

-toetab katse- ja eksperimendirajatiste abil ka edaspidi selliste robootikalahenduste arendamist ja alates 2022. aastast nende kasutuselevõttu, mis aitavad kaasa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele, keskendudes ka muudele ühiskondlikele probleemidele, nagu tervishoid ja inimeste heaolu;

-toetab robootikaalaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni Euroopas koos Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega, tuginedes eelmiste partnerluste edusammudele 206 . See avaliku ja erasektori partnerlus, mis peaks algama 2021. aasta teises kvartalis, keskendub ka standardimisele, et soodustada sidusrühmade koostööd robootika ökosüsteemis;

-kasutab oma spetsiaalset Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, et toetada Euroopa robootikasektorit ja sidusrühmi ning soodustada tehnoloogia kasutuselevõttu; 

-lisab robootika programmiga „Digitaalne Euroopa“ ette nähtud ambitsioonika digitaaloskuste arendamise strateegia sihtvaldkondade hulka, toetades alates 2022. aastast spetsiaalseid robootikaõppekavasid või -mooduleid, praktikakohti ja lühiajalisi robootikakursusi;

-toetab alates 2022. aastast programmi „Euroopa horisont“ projektide kaudu teadusuuringuid ja innovatsiooni järgmise põlvkonna tehisintellektipõhise robootika arendamiseks. Algatused peaksid muu hulgas keskenduma sellele, et muuta robotid koostöövõimelisemaks ja maailma paremini mõistvaks, tagades seeläbi ohutuse, energiatõhususe ja töökindluse, nt äärmuslikes füüsilistes tingimustes töötamiseks; ning

-toetab teadmiste, tavade ja kogemuste vahetamist robootika valdkonnas, nt konkreetsetes sektorites või konkreetset tüüpi robotite (mehitamata õhusõidukid jne) kasutamise kohta.

Komisjon ja liikmesriigid:

-teevad koostööd, et analüüsida asjakohaseid ELi ja liikmesriikide algatusi tehisintellekti ja robootika valdkonnas, selgitades välja võimalikud puudujäägid, prioriteedid ja poliitilised näitajad;

-teevad koostööd riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste standardimisasutustega ühiste standardite kindlaksmääramiseks, sealhulgas sellistes küsimustes nagu ohutus, turvalisus, koostalitlusvõime, mitme osalisega süsteemid või jagatud ja paindlik autonoomia, et ajakohastada kehtivaid standardeid, mis käsitlevad arukaid roboteid; ning

-propageerivad robootika kasutamist hariduses kõikide vanuse-, soo- ja sotsiaalsete rühmade puhul, et suurendada teadlikkust ja usaldust, sealhulgas robotite kasutamist õppimist ja koolitust toetavate vahenditena, kooskõlas oskusi ja talente käsitlevate algatustega.

Liikmesriike innustatakse:

-töötama Euroopa strateegiale tuginedes ja sidusrühmade aktiivsel osalusel oma vastavate tehisintellektistrateegiate raames välja riiklikud robootikasse investeerimise kavad, keskendudes teadusuuringutele ja innovatsioonile ning kasutades taaste- ja vastupidavusrahastut, et toetada digipööret.

14.Muuta avalik sektor tehisintellekti kasutamisel teerajajaks

Selles peatükis käsitletakse meetmeid, mis toetavad tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõttu avalikus sektoris.

Ülevaade võetud meetmetest

Tehisintellektirakendused võivad parandada avalike teenuste osutamist, näiteks parandades kodanike ja valitsuse vahelist suhtlemist, võimaldades arukamaid analüütilisi võimalusi või suurendades tõhusust kõigis avaliku sektori valdkondades ja toetades demokraatlikke protsesse 207 . Tehisintellektisüsteemide kasutamine tuleb kasuks kõigis avaliku sektori põhitegevustes. Tehisintellekti varajase kasutuselevõtu kaudu saab avalik sektor olla esirinnas turvalise, usaldusväärse ja kestliku tehisintellekti kasutuselevõtmisel 208 .

Selleks et tehisintellekti põhjalikum ja ulatuslikum kasutuselevõtt saaks reaalsuseks, peaks Euroopa avalikul sektoril olema juurdepääs piisavale rahastamisele ning töövahendid, oskused ja õigused tehisintellektil põhinevate süsteemide strateegiliseks ja kestlikuks hankimiseks ning kasutuselevõtuks. Taaste- ja vastupidavusrahastu pakub enneolematut võimalust kiirendada kogu Euroopas tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus halduses juhtalgatuse „Moderniseerimine“ kaudu, mille eesmärk on hoogustada investeeringuid ja reforme avaliku halduse digiteerimiseks.

Riigihanked on tehisintellekti avalikus sektoris kasutusele võtmisel määrava tähtsusega. Ühtlasi võivad need suurendada usaldusväärsete ja turvaliste tehisintellektitehnoloogiatega seotud nõudlust ja pakkumist Euroopas. Sellega seoses töötab komisjon välja programmi „Võtame tehisintellekti kasutusele“, 209 et toetada tehisintellektisüsteemide riigihankeid ja aidata muuta riigihankeprotsesse. Programmi eesmärk on aidata Euroopa avalikul sektoril kasutada oma suurt kollektiivset ostujõudu, et toimida katalüsaatorina ja stimuleerida nõudlust usaldusväärse tehisintellekti järele. Avalik sektor saab olla teerajajaks usaldusväärsete ja inimkesksete tehisintellektirakenduste väljatöötamisel, hankimisel ja kasutuselevõtmisel, kasutades näiteks uuenduslike lahenduste riigihankeid või suunates uute lahenduste väljatöötamist vastavalt enda vajadustele, kasutades selleks kommertskasutusele eelnevaid hankemenetlusi.

Peaaegu kõik liikmesriikide riiklikud tehisintellektistrateegiad hõlmavad meetmeid, mille eesmärk on stimuleerida tehisintellekti kasutamist avalikes teenustes 210 . Praegu on üle poole kasutatavatest tehisintellektilahendustest toonud kaasa täiendavate või tehniliste muudatuste tegemise avaliku sektori protsessides 211 . Liikmesriigid ja komisjon on alustanud vastastikust teadmiste vahetamist ja kogu ELi hõlmavat teabevahetust avalikus sektoris tehisintellekti kasutamise parimate tavade kohta 212 .

Uuenduslike tehisintellektilahenduste koostööl põhinevate piiriüleste riigihangete või kommertskasutusele eelnevate hangete kaudu on võimalik kasutada ära sünergiat ja saavutada suurem kriitiline mass tehisintellektilahenduste viimisel avaliku sektori turule kogu Euroopas. Liikmesriikidel on võimalus võtta Euroopa tasandil ühismeetmeid tehisintellektilahenduste hankimiseks, kasutuselevõtmiseks ja kasutuse suurendamiseks.

Näiteks võeti 2018. aasta novembris liikmesriikide haldusasutustes kasutusele komisjoni tehisintellektipõhine tõlkeportaal eTranslation 213 . Nüüd, kaks aastat hiljem, kasutab veebiteenust eTranslation 6 600 avalikku teenistujat kõikidest liikmesriikidest. Riigiasutused võivad taotleda otsest juurdepääsu veebiteenusele, mida praegu kasutab umbes 50 haldusasutust, sealhulgas Rootsi riiklik andmeportaal, Itaalia parlamendi esindajatekoda ja sotsiaalkindlustusasutused 214 . Komisjon on osalenud ka tehisintellektiga seotud meetmetes, näiteks ISA² programmis, 215 sealhulgas katseprojektis, mis käsitleb masinõppe kasutamist haldusasutustes dokumentide läbivaatamiseks/liigitamiseks 216 . Muud algatused olid näiteks tehisintellekti õigusemõistmise valdkonnas kasutamise analüüs 217 ja selles valdkonnas tehisintellektirakenduste kasutamist käsitlevate praktiliste veebiseminaride korraldamine 218 .

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb järgmist:

-algatab 2021. aastal valges raamatus väljakuulutatud programmi „Võtame tehisintellekti kasutusele“, et toetada tehisintellektisüsteemide riigihankeid ja aidata muuta riigihankeprotsesse; 219 konkreetselt:

-avatud ja läbipaistvad valdkondlikud arutelud aitavad kokku viia avaliku sektori hankijad (kes soovivad teada, millised nende vajadustele vastavad lahendused on olemas) ja Euroopa tööstussektor (kes soovib pakkuda tooteid/teenuseid avaliku halduse asutustele ja vajab rohkem teavet nende plaanide kohta) 220 ;

-see korraldatakse Euroopa tasandil, et liikmesriigid saaksid üksteiselt õppida. Selleks et soodustada dialoogi tööstussektori osaliste vahel kogu Euroopas, kasutatakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi 221 . Seega stimuleerib programm tööstussektori investeeringuid tehisintellekti ning uute tehisintellektitehnoloogiate ja -rakenduste arendamist;

-loob 2021. aastal riigihangete andmeruumi, 222 mis annab tervikliku ülevaate ELi riigihanketurgudest 223 . Tulevane IT-vahend hõlbustab tehisintellektipõhiste meetodite kasutamist riigihangete andmete analüüsimisel. Olemasolevad andmed koos ajakohastatud ja võimsate analüüsivahenditega on esmatähtsad riigihangete juhtimise täiustamiseks; ning

-toetab endiselt liikmesriike vastastikusel teadmiste vahetamisel ning teabe kogumisel suuniste ja tehisintellekti avalikes teenustes rakendamise kohta, tuginedes parimatele tavadele ning tehisintellektipõhiste süsteemide ja lahenduste taaskasutamispotentsiaali analüüsile, et selgitada välja koostöövõimalused eri sektorite asjaomaste sidusrühmade vahel 224 .

Koostöös liikmesriikidega teeb komisjon järgmist:

-rahastab programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu algatusi tehisintellekti kasutuselevõtuks kohalike omavalitsuste poolt, tugevdades Euroopa suutlikkust tehisintellektipõhiste kohalike digitaalsete kaksikute kasutuselevõtuks ja laiendamiseks 225 (konkursikutse avaldatakse 2021. aasta 4. kvartalis, projekti hakatakse ellu viima 2022. aasta 3. kvartalis);

-toetab avaliku halduse asutusi, sealhulgas linnu ja kogukondi, tehisintellekti algoritmiregistrite loomisel, et suurendada kodanike usaldust, ning innustab kasutama haldusasutustele mõeldud tehisintellektipõhiste rakenduste katalooge, et suurendada tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris, näiteks tehisintellekti nõudeteenuste platvormi kaudu (konkursikutse avaldatakse 2021. aasta 4. kvartalis, projekti hakatakse ellu viima 2022. aasta 3. kvartalis); ning

-jätkab avaliku halduse asutuste, sealhulgas linnade ja kogukondade toetamist usaldusväärse tehisintellekti hankimisel, töötades välja lepingutingimustes kasutatavate algoritmidega seotud miinimumnõuded (nt Fair AI MIM) 226 liikumise „Living-in.EU“ 227 kaudu ja muul teel. Miinimumnõuded võiksid hõlmata rakendusliideseid automatiseeritud otsustusprotsessi tasemete avalikustamiseks.

Liikmesriike innustatakse:

-kasutama täielikult ära taaste- ja vastupidavusrahastu pakutavaid võimalusi, lisades oma riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse meetmed, mis keskenduvad (näiteks) suutlikkuse suurendamisele, et kasutada prognoosiva analüütika ja tehisintellekti eeliseid poliitikakujunduses ja avalike teenuste osutamisel. Selle komponendi raames kavandatavad reformid ja investeeringud toetavad taaste- ja vastupidavusrahastu juhtalgatust „Moderniseerimine“, keskendudes avaliku halduse ja avalike teenuste, sealhulgas kohtu- ja tervishoiusüsteemide digiteerimisele. Need võivad ka kajastada taaste- ja vastupidavusrahastu juhtalgatuse „Ümberõpe ja oskuste täiendamine“ eesmärke, pakkudes avalikele teenistujatele ja juhtidele oskusi ja uusi pädevusi, eelkõige seoses rohe- ja digipöördega ning innovatsiooni hoogustamisega avalikus halduses.

15.Kasutada tehisintellekti õiguskaitse, rände ja varjupaiga valdkonnas

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

Kui tehisintellektisüsteemid on kavandatud ja neid kasutatakse kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja põhiõigustega, võib neist saada keskne tehnoloogia, mis toetab (kuid ei asenda) 228 siseasjade valdkonna asutusi ja tugevdab julgeolekut. Eelkõige peaksid õiguskaitseasutused olema võimelised tegutsema kiiresti muutuval ja areneval kuritegevusmaastikul, et tagada kõigi isikute kaitse ja turvalisus 229 . Tehisintellekt võib ka parandada küberturvalisust, näiteks aidates prognoosida ohte, tuvastades mustreid varasemate kogemuste põhjal, vähendades intsidentidele reageerimise aega ja aidates järgida parimaid turbetavasid.

Liikmesriigid kasutavad siseasjade valdkonnas 230 üha enam tehisintellektisüsteeme, kuna need on osutunud väga kasulikuks avaliku korra tugevdamisel, täpsete otsuste tegemisel ning kuritegevuse ja terrorismiga võitlemisel 231 . Tihedam koostöö siseasjade valdkonnas tehisintellektitehnoloogia arendamisel ja kasutuselevõtmisel on hädavajalik. Jõude ühendades ja järgides täielikult põhiõigusi saavad liikmesriikide õiguskaitse- ja muud asutused tõhusamalt lahendada uusi probleeme, mis tulenevad tohutust andmehulgast, üha mitmetahulisemast ja keerukamast kuritegevusest ning tehisintellekti kasutamisest kuritegelike organisatsioonide poolt, eelkõige küberkuritegevuses, 232 ning samuti suurenevast vajadusest sujuvate, kiirete ja kasutusmugavate menetluste järele. Seetõttu rõhutasid liikmesriigid, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala toimimise toetamiseks on oluline, et õiguskaitseasutused saaksid oma igapäevatöös kasutada tehisintellektitehnoloogiaid, tingimusel et järgitakse selgeid kaitsemeetmeid, märkides veel kord ära, et see on üks nende poliitiline prioriteet 233 . Liikmesriigid on kutsunud komisjoni üles edendama tehisintellekti talendipagasi loomist ning soodustama õiguskaitseasutuste digikirjaoskuse ja muude digioskuste alaste koolitusvõimaluste arendamist 234 .

Komisjon võttis 9. detsembril 2020 vastu ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava, 235 milles rõhutati tehisintellekti suurt mõju õiguskaitseasutuste suutlikkusele reageerida terrorismiohtudele kooskõlas põhiõiguste ja -vabadustega. 2020. aastal asutasid liikmesriigid ja EL ka ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse, mis keskendub samuti tehisintellektipõhistele töövahenditele, 236 et toimida koostöövõrgustikuna. Lisaks võttis komisjon vastu ettepaneku Europoli tugevdatud volituste kohta, et amet saaks tegeleda esilekerkivate ohtudega, võimaldades tal teha tõhusat koostööd eraõiguslike isikutega ja tugevdada oma rolli innovatsiooni valdkonnas 237 . Europolil peaks olema keskne roll: 1) liikmesriikide abistamisel tehisintellektil põhinevate uute tehnoloogialahenduste väljatöötamisel, millest saaksid kasu liikmesriikide õiguskaitseasutused kogu liidus, ning 2) eetilise, usaldusväärse ja inimkeskse tehisintellekti edendamisel, mille suhtes kohaldatakse seoses julgeoleku, turvalisuse ja põhiõigustega tugevaid kaitsemeetmeid 238 . 14. aprillil 2021 esitas komisjon ka uue ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia, mille eesmärk on tagada nüüdisaegne reageerimine tehnoloogia arengule, sealhulgas tehisintellekti kasutamine kriminaaluurimises, näiteks suurte andmehulkade analüüsimisel või pimevõrku käsitlevates uurimistes 239 .

Lisaks sellele on komisjon välja töötanud õiguskaitse-, rände- ja varjupaigaküsimusi käsitlevad valdkondlikud töösuunad, et tegeleda konkreetsete probleemidega siseasjade valdkonnas, sealhulgas suutlikkusega reageerida kuritegudele, mis on toime pandud tehisintellektitehnoloogiat kasutades või millele on kaasa aidanud tehisintellektitehnoloogia 240 . ELi koordineerimisalased jõupingutused selles poliitikavaldkonnas keskenduvad pädevate asutuste tegevuse tõhustamisele, koondades ressursse ja teadmisi, vahetades parimaid tavasid ja kohandades vajaduse korral õigusraamistikku. Selle eesmärk on ka saavutada, et tehisintellektipõhised tehnoloogiad oleksid täielikult kooskõlas demokraatlike väärtuste, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja aluspõhimõtetega, sealhulgas diskrimineerimiskeelu ja andmekaitse põhimõtetega. Need jõupingutused aitavad kaasa ka usaldusväärse ökosüsteemi loomisele.

Tulevikuväljavaated

Läbipaistvuse, mõistetavuse ja avalikkuse usalduse suurendamiseks kavatseb komisjon teha järgmist:

-algatada programmi „Digitaalne Euroopa“ raames projektikonkursi spetsiaalse ühise Euroopa julgeoleku andmeruumi loomiseks õiguskaitse jaoks 241 (2022. aasta 1. kvartal). See saab olema eraldi andmeruum, mis kuulub laiemate avalike haldusasutuste ühtsete Euroopa andmeruumide alla, nagu on välja kuulutatud Euroopa andmestrateegias;

-hindab 2021. aastal õiguskaitsealase andmehalduse ja -teaduse raamistiku teostatavust ELi tasandil; eesmärgiga suurendada tehisintellektipõhise andmeanalüüsi läbipaistvust ja mõistetavust 242 ;

-rahastab 2021. aasta esimeses kvartalis ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi projekti, et töötada õiguskaitseasutuste jaoks välja ülemaailmsed töövahendid, mille eesmärk on edendada tehisintellekti usaldusväärset, seaduslikku ja vastutustundlikku kasutamist õiguskaitses (nagu on kirjeldatud Sisejulgeolekufondi 2020. aasta muudetud tööprogrammis);

-jätkab 2021. aastal tavapärase piirikontrolli, rände ja politseikontrolli 243 valdkonnas tehisintellekti konkreetsete kasutusjuhtumite kontseptsiooni tõendamise rakendamist;

-algatab 2021. aastal Euroopa ühtse rände prognoosimise süsteemi katseprojekti, mis tugineb tehisintellektitehnoloogial põhineva rände prognoosimise ja varajase hoiatamise vahendi teostatavust käsitleva uuringu tulemustele; 244 ning

-jätkab õiguskaitse, rände ja varjupaiga valdkonnas taotluste esitamiseks ja teadmusbaasi loomiseks tehisintellekti kasutamise alaste teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist, mis on Euroopa-põhised ning järgivad täielikult põhiõigusi ja ELi väärtusi.

Komisjon, liikmesriigid ja asjaomased ELi asutused:

-teevad koostööd ELi sisejulgeoleku innovatsioonikeskuse raames;

-teevad koostööd tehisintellektirakenduste kui varjupaigamenetlusi toetava ja tõhustava kasuliku abivahendi väljatöötamisel; ning

-võtavad meetmeid, et toetada keskkonnaõiguse järgimise tagamist ja võidelda tehisintellektitehnoloogia abil keskkonnakuritegude vastu 245 .

16. Muuta liikuvus tehisintellekti abil arukamaks, turvalisemaks ja kestlikumaks

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

Tehisintellekt ja automatiseerimine on tuleviku liikuvuse jaoks määrava tähtsusega. Need võivad muuta transpordi tõhusamaks ja ohutumaks, optimeerida läbilaskevõime kasutust ja liiklusvooge ning parandada tehnoloogilist ja keelelist koostalitlusvõimet. Tehisintellekti abil saab optimeerida mitmeliigilisi transpordiahelaid ja see võimaldab kasutada automatiseeritud sõidukeid. Tänu andmete kättesaadavuse suurenemisele ja tehisintellekti toetatud analüüsivahenditele aitab tehisintellekt osutada uusi, ohutumaid, kaasavamaid, säästvamaid ja tõhusamaid sõitjate- ja kaubaveo ning liikuvusteenuseid. Selleks et tagada tõeliselt kaasavad transpordi- ja liikuvusteenused, peavad tehisintellekti algoritmide treenimiseks kasutatavad andmestikud olema representatiivsed ja tasakaalustatud, et vältida soovimatuid tulemusi ja teatavate transpordikasutajate võimalikku diskrimineerimist.

Ülemkogu 29. oktoobri 2020. aasta mitteametlikul kohtumisel rõhutasid ELi transpordiministrid, kui oluline on ennetav koostöö ELi institutsioonidega ja jõudude ühendamine, „tagamaks, et Euroopa kasutab ära digitaalrevolutsiooniga kaasnevaid võimalusi tulevikukindla liikuvuse, võimsa majanduse, turvaliste ja atraktiivsete töökohtade ning elamisväärse kliimaneutraalse tuleviku jaoks“ 246 .

2020. aasta detsembris võttis komisjon vastu säästva ja aruka liikuvuse strateegia, 247 mis näeb (muu hulgas) ette liikuvusvaldkonna jaoks tehisintellektialase tegevuskava 248 koostamise ja Euroopa ühise liikuvusalase andmeruumi loomise, nagu on välja kuulutatud 2020. aasta veebruaris avaldatud Euroopa andmestrateegias.

Tehisintellektitehnoloogia mõjutab kõiki transpordiliike ja EL on juba välja töötanud algatusi 249 selle potentsiaali ärakasutamiseks:

-lennundussektoris avaldas Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (EASA) 2020. aasta veebruaris tehisintellektialase tegevuskava. Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) asutas koos Euroopa Komisjoni ja paljude partnerorganisatsioonidega Euroopa lennunduse tehisintellektialase kõrgetasemelise töörühma (EAAI HLG), mis avaldas 2020. aasta märtsis lennunduses tehisintellekti kasutamise tegevuskava „FLY AI“ 250 . Lisaks sellele viib EASA ellu projekti „Data4Safety“, millega luuakse suur andmekogu, mis võib toetada riskide juhtimist Euroopa tasandil 251 ;

-raudteesektoris tegeleb ühisettevõte Shift2Rail (ühisettevõte S2R) praegu rongide automaatse käitamise spetsifikatsioonide, sealhulgas tehisintellekti kasutamise ning 3. ja 4. astme automatiseerimise kindlaksmääramisega. Lisaks sellele kaalutakse ühisettevõtte S2R raames koostatud innovatsioonikavades tehisintellekti kasutamist nii sõitjate kui ka kauba raudteevedude puhul 252 . Tehisintellekti kasutamine lõimitakse üha enam ühisettevõtte S2R õigusjärglaste tegevusse, kuna digiteerimine ja automatiseerimine on peamised tegurid raudtee ümberkujundamisel süsteemse lähenemisviisi abil;

-siseveeteede sektoris on jõeteabeteenustel põhinev veokoridoride haldamine (RIS COMEX) Euroopa ühendamise rahastust toetatav mitme abisaajaga projekt 253 . Paljude nende jõeteabeteenustel põhinevate veokoridoride (teabe)teenuste puhul kasutatakse optimaalsete marsruutide, liiklustiheduse ja eeldatavate saabumisaegade arvutamiseks suurandmeid ja tehisintellektipõhiseid algoritme; ning

-maanteetranspordi sektoris käsitletakse koostööl põhineva ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse (CCAM) platvormi ja tulevase Euroopa partnerluse CCAMi töö käigus tehisintellekti ja konkreetseid eetikaküsimusi, mida tekitab juhita liikuvus. Euroopa Komisjoni eksperdirühma aruanne „Ethics of Connected and Automated Vehicles“ sisaldab soovitusi liiklusohutuse, eraelu puutumatuse, õigluse, selgitatavuse ja vastutuse kohta 254 , 255 .

Tulevikuväljavaated

Komisjon teeb liikmesriikide toel järgmist:

-koostab 2021. aastal liikuvusvaldkonna jaoks tehisintellektialase tegevuskava, nagu on välja kuulutatud säästva ja aruka liikuvuse strateegias;

-töötab alates 2021. aastast välja meetmed ja eraldab programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa pilveteenuste liidu kaudu rahalised vahendid, et toetada andmete kättesaadavust, andmetöötlustehnoloogiaid ja -suutlikkust ning andmete jagamist andmeruumides. Andmete kättesaadavus ja terviklikkus on olulised usaldusväärse tehisintellekti algoritmide väljatöötamiseks, mille abil saab parandada transpordi ohutust ja optimeerida liiklusvooge;

-teeb koostööd ja toetab meetmeid, mis käsitlevad standardimist, asjakohaseid heakskiitmismenetlusi ja koostalitlusvõimet ühtsel turul, et kiirendada automatiseeritud funktsioonide rakendamist; see tugevdab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet;

-kaalub meetmeid, et kiirendada uuenduslike tehisintellektitehnoloogiate rakendamist Euroopa transpordi- ja liikuvussektoris. Konkreetselt CCAM-tehnoloogiate ja -süsteemide puhul ühiselt kavandatud Euroopa partnerlus CCAM, mis püüab saavutada sünergiat ühiselt kavandatud Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega ning valmistab ette ulatuslikku kasutuselevõttu. Muude meetmetega võiks uurida mootorsõidukite funktsionaalset ohutust ja turvalisust käsitlevaid erinõudeid; ning võtab meetmeid, et suurendada usaldust CCAMi vastu ja selle omaksvõttu ühiskonnas, suurendades tehnoloogia läbipaistvust, turvalisust ja mõistetavust;

-kehtestab 2021. aastal rakendusaktid automatiseeritud sõidukite ja täisautomatiseeritud sõidukite tehniliste kirjelduste kohta, sealhulgas tehisintellekti ja küberturvalisuse kasutamisega seotud ohutusküsimuste kohta; 256 ning

-teeb 2021. aastal ettepaneku uute õigusnormide kohta, mis käsitlevad juurdepääsu sõidukisisestele andmetele, tagades liikuvusteenuste pakkujatele õiglase ja tõhusa juurdepääsu sõidukite andmetele.

Liikmesriike innustatakse:

-aktiivselt toetama tehisintellektitehnoloogiate arendamist ja katsetamist kõigi transpordiliikide automatiseeritud funktsioonide jaoks, kasutades selleks asjaomaste Euroopa partnerluste abi;

-analüüsima ja soodustama usaldusväärsete tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu kõigi transpordiliikide puhul; liikuvusteenuste ja kaubaveo automatiseerimine võib suurendada tõhusust, et vähendada keskkonnakoormust;

-jagama teadus- ja innovatsiooniprojektidest ja katseprojektidest saadud kogemusi, et luua Euroopa ühine teadmusbaas;

-hindama sõidukite automatiseerimise võimalust linnatranspordis ja toetama linnu neile üleminekul, korraldades samal ajal ümber liikuvussüsteemid, sealhulgas ühistransporditeenused, taristu korrashoiu, logistika, piletihinnad ja reguleerimise; ning

-kasutama täiel määral ära taaste- ja vastupidavusrahastu pakutavaid võimalusi, näiteks kooskõlas meetmetega, mida on kirjeldatud komponendi „Puhas, arukas ja õiglane linnaline liikumiskeskkond“ 257 näitel. See näidiskomponent toetab Euroopa juhtalgatust „Laadimine ja tankimine“ ning edendab tulevikukindlaid puhtaid tehnoloogiaid, et kiirendada säästva, kättesaadava ja aruka transpordi, heiteta ja vähese heitega sõidukite, laadimisjaamade ja tanklate ning tugevama ja ulatuslikuma ühistranspordi kasutamist. See näidiskomponent on ka seotud piisava taastuvallikatest toodetud elektrienergia ja vesinikuga varustatusega seoses Euroopa juhtalgatusega „Võimsuse suurendamine“. Seda tüüpi komponendi raames võetavad meetmed võiksid näiteks toetada transpordi digiteerimist, mis võimaldab uuendusliku liikuvusega seotud ettevõtete ja teenuste, näiteks läbilaskevõime planeerimise ja liikluskorralduse süsteemide tekkimist. Arukale liikuvusele tuleb kasuks 5G kasutuselevõtt, tehisintellekti, plokiaheltehnoloogia ja muude digitehnoloogiate arendamine, ning see omakorda soodustab ka nende tehnoloogiate arengut.

17.Toetada tehisintellekti kasutamist kestlikus põllumajanduses

Põhjused ühismeetmete võtmiseks

ELi põllumajandussektor on üks maailma juhtivaid toiduainetootjaid, toiduga kindlustatuse ja toidu kvaliteedi tagajaid ning tööandja miljonitele eurooplastele. Tehisintellekt ja muud digitaaltehnoloogiad võivad tõhustada põllumajandustootmist, parandades samal ajal majanduslikku kestlikkust ja keskkonnasäästlikkust.

Tehisintellektipõhised lahendused ja robotid saavad toetada põllumajandustootjaid näiteks loomakasvatuses ja loomade heaolu tagamisel, 258 tõuaretuses, 259 saagi koristamisel 260 või umbrohutõrjel 261 ning vähendada oluliselt selliste sisendite nagu väetiste, pestitsiidide või kastmisvee kasutamist, 262 mis toob märkimisväärset majanduslikku ja ühiskondlikku kasu 263 . Andmete, nii põllumajanduse suureneva digiteerimise tulemusena tekkivate andmete kui ka Maa seire andmete või kliimaandmete kättesaadavus on oluline tehisintellektil põhinevate lahenduste väljatöötamist kiirendav tegur. Tehisintellektipõhise täppispõllumajanduse turu majanduslik väärtus suureneb ja jõuab 2025. aastaks maailmas hinnangute järgi 11,8 miljardi euroni 264 .

2019. aastal koostas komisjon koos liikmesriikidega deklaratsiooni, et toetada terviklikku lähenemisviisi digiteerimisele ning arukale ja säästvale põllumajandusele, sealhulgas tehisintellekti kasutamise soodustamise kaudu. See koostöödeklaratsioon, millele on alla kirjutanud 25 Euroopa riiki, sisaldab kohustust soodustada digitehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kasutuselevõttu põllumajanduses ja maapiirkondades 265 .

Rohelise kokkuleppe tegevuskava raames esitas komisjon 2020. aasta mais strateegia „Talust taldrikule“ 266 . Selle strateegia eesmärk on edendada kestlikku toidutootmist ja Euroopas sellistele toidutarneahelatele üleminekut, mis toovad kasu tarbijatele, tootjatele, kliimale ja keskkonnale. Tehisintellekti kasutamine ja arukas põllumajandus võivad seda üleminekut hõlbustada, võimaldades näiteks selliste ressursside nagu vesi, muld, bioloogiline mitmekesisus ja energia säästvat ja tõhusat majandamist.

Aastatel 2014–2020 kaasrahastas komisjon põllumajanduse digiteerimiseks raamprogrammi „Horisont 2020“ teadusprojekte ligi 175 miljoni euro eest. Projektid keskendusid näiteks ressursside säästvale kasutamisele digitehnoloogia, nagu tehisintellekti, robootika ja asjade interneti kasutamise abil.

Tulevikuväljavaated

Komisjon ja liikmesriigid:

-loovad programmi „Digitaalne Euroopa“ raames tehisintellekti katse- ja eksperimendirajatised põllumajandusliku toidutööstuse jaoks, keskendudes eelkõige nutipõllumajandusele, nt et suurendada kulutõhusust ja keskkonnasäästlikkust;

-edendavad põllumajandust kui ühte Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuse algatuse tegevusvaldkonda, et toetada suhtlust asjaomaste osapoolte, sealhulgas liikmesriikide, põllumajandussektori sidusrühmade ja Euroopa tehisintellektisüsteemi osaliste vahel;

-võtavad aastatel 2023–2024 kasutusele põllumajanduse ühtse Euroopa andmeruumi, et toetada andmete usaldusväärset kogumist ja jagamist 267 . Andmeruum võimaldab osalejatel jagada põllumajandusandmeid. Eeldatavalt parandab see põllumajandussektori kestlikkust ja konkurentsivõimet tänu tootmis- ja muude andmete töötlemisele ja analüüsile, mis võimaldab kasutada põllumajandusettevõtte tasandil täpseid ja konkreetsetele vajadustele kohandatud tootmisviise. Lisaks võetakse arvesse sidusrühmade juhitud põllumajandusandmete jagamise tegevusjuhendi kasutamisest saadud kogemusi 268 ;

-loovad ja osalevad aktiivselt programmi „Euroopa horisont“ raames aastatel 2023–2024 ühiselt kavandatud Euroopa partnerluses „Andmed ja põllumajandus“ 269 . Partnerluse eesmärk on edendada tehisintellekti, muude digitehnoloogiate ning georuumiliste ja muude keskkonnavaatlusandmete kasutamist. Liikmesriigid ja asjaomased põllumajanduse, teadusuuringute ja tööstuse sidusrühmad, sealhulgas Copernicuse programm ja Maa seire kogukond, on tihedalt kaasatud; ning

-toetavad programmi „Euroopa horisont“ raames teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis ühendavad tehisintellekti ja robootikatehnoloogiaid nende kasutamisega põllumajanduses, metsanduses, maaelu arengus ja biomajanduses, võimaldades kõige paremini ära kasutada ELi kosmosetaristute (nt Copernicus) andmeid.

Liikmesriike innustatakse:

-kasutama täielikult ära põllumajandusliku toidutööstuse digiteerimiseks ette nähtud taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid, nagu on ette nähtud riiklikes kavades, näiteks täiendavate tehisintellekti ja robootika katse- ja eksperimendirajatiste ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste loomiseks põllumajanduslikus toidutööstuses, lisaks neile, mis on juba kavandatud programmi „Digitaalne Euroopa“ raames;

-osalema aktiivselt partnerluses „Andmed ja põllumajandus“ ja

-kaaluma selliste riiklike teadus- ja innovatsiooniprojektide rahastamist, mis seovad tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiad nende kasutamisega põllumajanduses, metsanduses, maaelu arengus ja biomajanduses.

Järeldused

2018. aasta kooskõlastatud kava eesmärgid on endiselt asjakohased ja kooskõlastatud kavas seatud üldine suund on osutunud õigeks, et aidata kaasa Euroopa püüdlustele „saada maailmas juhtivaks regiooniks, kus arendatakse ja kasutatakse tipptasemel, eetilist ja turvalist tehisintellekti, soodustades üleilmses kontekstis inimkeskset lähenemisviisi“ 270 . Kava esimesed kaks rakendusaastat on kinnitanud, et ühismeetmed ja struktureeritud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel on määrava tähtsusega ELi ülemaailmse konkurentsivõime ja juhtpositsiooni saavutamiseks tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtmisel.

Järgmised sammud peaksid keskenduma ühismeetmete rakendamisele ning rahastamisprogrammide, algatuste ning ELi ja liikmesriikide tasandil võetud meetmete killustatuse kaotamisele. Rakendamise hõlbustamiseks aitab komisjon kaasa käesolevas läbivaatamisaruandes kirjeldatud meetmete võtmisele ja võtab neid ka ise. Ta koostab praktilisi ja rakendatavaid suuniseid, tagab koostöö ning pakub raamistikke ja rahalisi vahendeid ELi rahastamisprogrammide, nagu programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu. Liikmesriikidel on ka ainulaadne võimalus kasutada taaste- ja vastupidavusrahastu abil tehisintellekti maksimaalselt ära oma majanduse ja avaliku halduse digiteerimisel.

Eelkõige jälgib komisjon koostöös liikmesriikidega tähelepanelikult kooskõlastatud kavas kokkulepitud ühismeetmete rakendamisel tehtud edusamme ja võtab järelmeetmeid. Jälgimine ja järelmeetmed peaksid olema struktureeritud ja hästi kavandatud ning tagama dünaamilise mehhanismi saavutatud edusammude kohta teabe kogumiseks ja nende analüüsimiseks. Liikmesriike kutsutakse üles toetama komisjoni kõnealustes jõupingutustes ja tegema tihedat koostööd, esitades korrapäraselt ajakohastatud teavet, analüüse ja aruandeid võetud meetmete ja saavutatud edusammude kohta. Nad peaksid jagama parimaid tavasid ja tegema ettepanekuid meetmete kohta, mis võiksid sünergiat veelgi suurendada. Selline struktuurne ja paindlik dialoog on vajalik tagamaks, et kooskõlastatud kavas kavandatud ühismeetmed toovad kavandatud sünergia ja lisaväärtuse.

Kooskõlastatud kava läbivaatamine ja sidusrühmadelt saadud tagasiside viitavad sellele, et on olemas potentsiaal edasiseks tegevuseks, et edendada tihedamat koostööd ning kooskõlastada ühiseid prioriteete ja algatusi tehisintellekti valdkonnas. Sellest tulenevalt pakuti kooskõlastatud kavas välja meetmed, et vähendada killustatust erinevate rahastamisvahendite, riiklikul ja ELi tasandil võetud meetmete, teadusringkondade endi ning teadusringkondade ja tööstussektori vahel. Muu hulgas tähendab selline killustatus tarbetuid teabe- ja tehingukulusid, väiksemat investeeringutasuvust, ressursside raiskamist ja lõpuks ELi ettevõtete jaoks käest lastud võimalusi. Konsulteerides üldsuse, sotsiaalpartnerite, valitsusväliste organisatsioonide, tööstussektori, akadeemiliste ringkondade ja riiklike/piirkondlike asutustega, hindab komisjon pidevalt, kuidas killustatust saaks veelgi vähendada.

Kokkuvõttes tugineb käesolev 2021. aasta läbivaatamisaruanne ELi ja liikmesriikide vahelisele tihedale koostööle ning kooskõlastatud kava esimese kahe rakendusaasta jooksul saadud kogemustele. Selles pakutakse välja peamised meetmed, mille abil saab liikmesriikide ja ELi vahelist koostööd veelgi tugevdada. Seega pakub läbivaadatud kava väärtusliku võimaluse suurendada konkurentsivõimet, innovatsioonivõimet ja tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist ELis. Uuendusliku tehisintellekti kiire areng ja kasutuselevõtt ELis võib aidata kaasa peamiste ühiskondlike probleemide lahendamisele ning kiirendada digi- ja rohepööret ajal, mil ülemaailmne tehisintellektimaastik muutub kiiresti.

1. liide

Ajakava – põhimeetmed

271 2. liideRiiklike strateegiate analüüs ja investeeringud tehisintellekti

1.Riiklike strateegiate ülevaade 

Tabel 1 
Riiklikud tehisintellektistrateegiad, ELi liikmesriigid ja Norra (esialgse vastuvõtmise kuupäeva järgi)

Allikas: talitus AI Watch – Euroopa Komisjon 272 .

Strateegia on vastu võtnud kokku 19 liikmesriiki (viimati Hispaania ja Poola 2020. aasta detsembris) ning Norra. Mõned liikmesriigid (nt Soome, Küpros ja Saksamaa) on oma esialgseid strateegiaid juba ajakohastanud ja need läbi vaadanud 273 .

Riiklikud tehisintellektistrateegiad ja neid toetav poliitika erinevad oma strateegilise käsitlusviisi, kavandatud meetmete üksikasjalikkuse ja valdkondliku rõhuasetuse poolest.

Liikmesriigid on kasutanud oma riiklike tehisintellektistrateegiate väljatöötamisel erinevaid lähenemisviise, alates kõrgetasemelisest poliitilisest raamstrateegiast, mis hõlmab paljusid poliitilisi algatusi, kuni konkreetsete meetmetega ja eraldatud eelarvevahenditega tegevusstrateegiateni.

Näiteks Saksamaa 2020. aasta ajakohastatud tehisintellektistrateegia võtab arvesse uusi suundumusi tehisintellekti valdkonnas, selle algatused keskenduvad viiele tegevusvaldkonnale ja lisatud on 87 meedet, mida föderaalvalitsus kavatseb rakendada 2022. aastaks. Saksamaa föderaalvalitsus on Saksamaa COVID-19 taastepaketi raames suurendanud oma rahalisi kohustusi tehisintellekti arendamiseks 2 miljardi euro võrra 5 miljardi euroni 2025. aastaks 274 . Eesti strateegia annab põhjaliku ülevaate olemasolevatest ja kavandatud poliitikameetmetest koos eesmärkide, tähtaegade ja eelarveprognoosidega. Hispaania strateegias pakutakse välja 30 meedet kuues tegevusvaldkonnas, sealhulgas märkimisväärsed rahalised vahendid ettevõtetele toetuste ning avaliku ja erasektori riskikapitali kujul. Strateegia näeb ette ka keskkonnahoidliku tehisintellekti programmi, mille eesmärk on edendada tõhusate algoritmide väljatöötamist ja kasutamist keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Mõned liikmesriigid on lisanud meetmed tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu toetamiseks muudesse digiteerimisstrateegiatesse. Näiteks Bulgaaria tehisintellekti arendamise kontseptsioon põhineb 2020. aasta juulis heaks kiidetud riiklikul strateegilisel dokumendil „Bulgaaria digipööre (2020–2030)“ ning selles võetakse arvesse teatavates valdkondlikes strateegiates ette nähtud tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtmise meetmeid. Valmiv Belgia riiklik strateegia on kombinatsioon kolmest piirkondlikust strateegiast (vastavalt Belgia-sisesele pädevuste jaotusele), millest igaühel on oma tegevuspõhimõtted ja prioriteedid ning föderaalsed tegevuspõhimõtted ja prioriteedid.

Riiklikud poliitikad erinevad ka prioriteetsete tegevusvaldkondade poolest. Mõned liikmesriigid (nt Malta ja Slovakkia) kasutasid horisontaalset lähenemisviisi ega määranud kindlaks konkreetseid prioriteetseid valdkondi. Teised keskendusid majandussektoritele, millel on suur kasvupotentsiaal või mis annavad konkurentsieelise, nt Prantsusmaa ja Itaalia loetlevad meetmeid paljudes oma majanduse jaoks olulistes ja põhjalikult kirjeldatud huvivaldkondades. Valdkonnad, mida riiklikud tehisintellektistrateegiad kõige sagedamini hõlmavad, on tootmine, tervishoid, põllumajandus, avalik haldus, transport, logistika, haridus ja energeetika. Lisaks peamistele valdkondadele, kus tehisintellekti rakendatakse, on mitmed liikmesriigid kavandanud meetmeid näiteks merenduse (Küpros), ilmaprognooside (Saksamaa), kunsti ja kultuuri (Itaalia), bioloogilise mitmekesisuse (Portugal), õigusemõistmise (Läti) ja moe valdkonnas (Hispaania). Mõned on keskendunud väga konkreetselt tehisintellekti rakendamisele, seades prioriteediks konkreetse sektori, nt energia- (Leedu) või veesektori (Madalmaad).

2.Tulevikuväljavaated – tulevased riiklikud meetmed

Austria loodab oma strateegia avaldada 2021. aasta teise kvartali lõpuks, pärast viimast poliitilist kooskõlastamist. Strateegias määratakse kindlaks raamtingimused tehisintellekti edukaks, vastutustundlikuks ja ohutuks kasutamiseks kõigis eluvaldkondades kooskõlas Euroopa nõuetega usaldusväärse tehisintellekti kohta. Austria strateegia eesmärgid on sõnastatud täielikus kooskõlas ja vastavuses Euroopa Liidu tehisintellekti aluspõhimõtete, eesmärkide ja ühismeetmetega. Peamisteks sihtvaldkondadeks on õigusraamistik (eetika, õigus), tehisintellekti ohutus ja turvalisus, standardite kindlaksmääramine, tehisintellekti taristu, andmete kasutamine ja jagamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tingimused, tehisintellekti siire ja kasutuselevõtt, koostöö haridus-, teadus- ja äriringkondade vahel, ühiskondlik dialoog ja teadlikkuse suurendamine ning tehisintellekt avalikus sektoris.

Belgia: ajavahemikul 2017–2019 on vastu võetud ja rakendatud kolm piirkondlikku strateegiat ja tehisintellektikava. 2020. aasta juunis kiitsid kõik Belgia üksused heaks aruande, milles määratakse kindlaks ühtne, riiklik tehisintellektialane tegevuskava. Kuna selle kava vastuvõtmine on föderaalvalitsuse jaoks prioriteet, toimuvad sellekohased arutelud kõigi pädevate asutuste vahel. Eesmärk on luua ühtne poliitikaraamistik, mis võib suurendada sünergiat eri poliitikavaldkondade ja eri pädevate üksuste vahel. 

Bulgaaria: ministrite nõukogu võttis 2020. aasta detsembris vastu riikliku strateegilise dokumendi („Kontseptsioon tehisintellekti arendamiseks Bulgaarias kuni aastani 2030“).

Horvaatia on koostanud tehisintellekti arendamise riikliku kava kavandi aastateks 2021–2025. Töörühm koostas riikliku kava ja viimistleb dokumenti, töötades välja konkreetsed meetmed, mis peaksid valmima 2021. aasta lõpuks. Riikliku kava koostamisel võeti arvesse ELi tasandi peamiste strateegiliste dokumentide suuniseid: tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava ja valge raamat tehisintellekti kohta.

Tšehhi Vabariik ajakohastab riiklikku tehisintellektistrateegiat vastavalt uuele kooskõlastatud kavale.

Taanis kaalutakse praegu, kuidas kõige paremini täita olemasolevat riiklikku tehisintellektistrateegiat ja see vajaduse korral alates 2019. aastast läbi vaadata.

Eesti strateegia rakendamine lõpeb 2021. aasta juulis. Eesti vaatab strateegia läbi ja ajakohastab seda 2021. aastal. Strateegia on ületanud ootusi ning Eestis on tehisintellekt laialdaselt kasutusele võetud ja kasutuses: avalikus sektoris on üle 50 tehisintellekti kasutusjuhtumi. Tehisintellektiga seotud pädevused/oskused on tänu tehisintellekti kasutusjuhtumite arvu suurenemisele märkimisväärselt paranenud. Siiski on veel õiguslikke küsimusi, mida tuleb lahendada ja mille kallal tööd teha, näiteks tuleb tunnistada kehtetuks aegunud normid, et oleks võimalik haldusmenetlusi automatiseerida.

Soome algatas 2020. aasta novembris ajakohastatud riikliku tehisintellektiprogrammi. Programm „AI 4.0“ toetab tehisintellekti ja muude digitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ettevõtetes, eelkõige VKEdes, keskendudes eeskätt tööstussektorile.

Prantsusmaa hakkas 2018. aastal ellu viima Prantsuse riikliku tehisintellektistrateegia esimest etappi, mille kolme aasta eelarve on 800 miljonit eurot, pöörab suurt tähelepanu (1/3 kulutustest) teadusuuringute hoogustamisele, luues selleks valdkondadevahelised 3IA instituudid, rahastades täiendavalt 180 doktorandi doktoriõpinguid ja avades petatasandi superandmetöötlusrajatise. Strateegia teises etapis (2021–2022) on peamisteks eesmärkideks sardtehisintellekti ja usaldusväärse tehisintellekti arendamine elutähtsates süsteemides, et tugevdada riigi tööstusbaasi, kiirendades samal ajal ettevõtete digitaalset ja ökoloogilist üleminekut tänu tehisintellektile. Oluliseks suunaks on ka tehisintellektialane välja- ja ümberõpe.

Saksamaa ajakohastas oma strateegiat 2020. aasta detsembris. Läbivaatamisaruandes esitatakse vahekokkuvõte, kirjeldatakse asjakohaseid suundumusi riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil ning tuuakse välja konkreetsed meetmed, mida tuleb rakendada 2022. aastaks. Ajakohastatud aruanne käsitleb järgmisi tegevusvaldkondi: teadusuuringud, teadmised, siire ja rakendamine, õigusraamistik ja ühiskond. Lisaks on uute algatuste keskmes kestlikkus, keskkonna-/kliimakaitse, pandeemiate tõrje ja rahvusvaheline/Euroopa koostöö.

Kreeka on teinud edusamme tehisintellekti käsitleva riikliku strateegia lõplikul väljatöötamisel ja hinnangu kohaselt valmib see 2021. aasta aprilli lõpuks. Strateegia autor ja rakendamise koordinaator on Kreeka digihalduse ministeerium. Ajastust on muudetud, et võtta arvesse COVID-19ga seotud liikumispiiranguid ja Kreeka valitsusreformi alates jaanuarist 2021.

Ungari tehisintellektistrateegia avaldati 2020. aasta septembris ja see põhineb Ungari tehisintellektikoalitsiooni liikmesorganisatsioonide ettepanekutel. Strateegia eesmärk on luua terviklik lähenemisviis kogu tehisintellekti väärtusahelas, näiteks Ungari andmemajanduse arendamine, vajaliku taristu loomine, ulatuslik haridus- ja koolitustegevus, tehisintellektilahenduste (nii era- kui ka avalikus sektoris) kasutuselevõtu stimuleerimine ning õiguskeskkond, mis tagab tasakaalu ohutuse ja innovatsiooni vahel. Valdkondlike eesmärkide täitmine põhineb mitmepoolsel koostööl asjaomaste osapoolte vahel, st põllumajanduse, transpordi, tervishoiu ja avaliku halduse valdkonnas.

Iirimaa loodab oma strateegia avaldada 2021. aasta teises kvartalis, kui on täidetud vajalikud tingimused. Peamised huvivaldkonnad on järgmised: tehisintellektiga seotud võimalused ja probleemid ühiskonnas; tehisintellekti kasutuselevõtu stimuleerimine Iiri ettevõtetes; tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris; tugev tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteem; tehisintellektialane haridus, oskused ja selle valdkonna talendid; toetav andme-, digi- ja telekommunikatsioonitaristu ning juhtimis- ja õigusraamistik (sealhulgas inimõigused, eetika ja standardid).

Läti rakendab strateegiat, mis avaldati 2020. aasta veebruaris. Praegu kavandatud peamised algatused on digiteerimine, keskendudes tehisintellektile, uute keelepaaride lisamine masintõlkesüsteemidesse, oskuste parandamine loomuliku keele töötlemise valdkonnas, analüütilised masinõppe vahendid kuritegude uurimiseks ja kodanikele suunatud tehisintellektipõhiste ennetavate teenuste mudeli väljatöötamine.

Leedu kavandab praegu olemasoleva riikliku tehisintellektistrateegia läbivaatamist ja vajaduse korral ajakohastamist alates 2019. aastast. Kavandatakse investeerimismeetmeid, et toetada tehisintellektis kasutatavate keeleressursside arendamist, samuti toetuskavasid tehisintellektiga tegelevatele idufirmadele ja tehisintellekti ümberkujundamisega tegelevatele ettevõtetele.

Luksemburg algatas 2019. aasta novembris projektikonkursi ministeeriumidele, et saada ideid tehisintellektipõhiste algatuste kohta, mis aitaksid neil oma teenuseid optimeerida või laiendada. Konkursile laekus kokku 14 projekti seitsmelt haldusasutuselt: kuus võidukat meeskonda said rahalised vahendid oma projekti alustamiseks ning juhised hangete, projekteerimise ja teenusepakkuja valimise kohta. Pärast 6–9 kuud kestnud arendustegevust aitavad valminud kontseptsiooni tõendus ja makett otsustada, kas projekti tuleks jätkata. Finaliste abistas ja hindas ka andmete ja tehnoloogia valdkonna õigusekspertide meeskond. See kogemus toob Luksemburgi avalikule haldusele pikaajalist väärtust. Teine projektikonkurss kuulutati välja 2021. aasta alguses. Lisaks on Luksemburgi ametlikult jõudnud tasuta kursus „Elements of AI“. Teine oluline osa strateegiast oli 2020. aasta lõpus tehisintellektiteemalise avaliku arutelu algatamine, mille tulemused esitatakse 2021. aasta aprilli lõpus.

Madalmaad rakendavad riikliku strateegilise tehisintellektialase tegevuskava meetmeid. Riikliku digiteerimisstrateegia (ja tehisintellektistrateegia) üldine ajakohastamine algab 2021. aasta teises kvartalis. Keskendutakse inimkeskse tehisintellekti nõuetele, toimivale teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemile (avaliku ja erasektori partnerlus), inimkapitalile, rahvusvahelisele koostööle, juurutamisele (VKEd) ja rakendustele: kasutamine avalikus sektoris, arukas tööstus ja tehisintellekt sotsiaalsete probleemide lahendamiseks: tervishoid, energiasüsteemi ümberkujundamine, põllumajandus, liikuvus.

Poola võttis 2020. aasta detsembris vastu dokumendi „Poolas alates 2020. aastast rakendatavad tehisintellekti arendamise põhimõtted“. See dokument keskendub ühiskonna, hariduse, teaduse, ettevõtluse, avalike suhete ja rahvusvaheliste suhete valdkonna meetmetele, mille strateegiline eesmärk on kaitsta inimväärikust ja toetada ülemaailmses konkurentsis ausa konkurentsi tingimusi. Poola rakendab usaldusväärse tehisintellekti eetikaraamistikku ja võtab kasutusele mehhanismi, mis aitab edendada Poola tehisintellekti ökosüsteemi eetilist, õiguslikku, tehnilist/tegevuslikku ja rahvusvahelist mõõdet. Poola asutas kooskõlastatud juhtimise keskuse, mida juhib peaminister, kes tegutseb digiasjade küsimuste ministrina. Keskus koosneb tehisintellektipoliitika täitmise tagamise rakkerühmast, ajutisest tehisintellekti teaduskomiteest, tehisintellekti tööturu vaatluskeskusest, rahvusvahelise tehisintellektipoliitika vaatluskeskusest, juriidilisest rakkerühmast ja ministeeriumide digiteerimiskomiteest.

Rumeenia on ette võtnud mitmeid algatusi tehisintellekti käsitleva riikliku poliitikaraamistiku koostamiseks ja rakendamiseks. 2020. aastal algatas Rumeenia ELi rahastatud projekti, mille eesmärk on luua tehisintellekti valdkonda käsitlev riiklik raamistik ajavahemikuks 2021–2027. Tehisintellekti käsitlev raamistik hõlmab selliseid aspekte nagu hariduse ja oskuste arendamine tehisintellekti valdkonnas, tehisintellektialase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni laiendamine nii akadeemilises kui ka tööstusvaldkonnas, koostöö tugevdamine tehisintellektitaristute arendamisel, eetilise tehisintellekti ja andmekaitse parameetrite vastuvõtmine parimate tavade tasemel ning nende sammaste küberturvalisuse prioriteetide kattumine. Sellesse tegevusse kaasatakse valitsuse, akadeemiliste ringkondade ja erasektori eksperditeadmised, seda toetavad tehnoloogilised ja õiguslikud konsultatsiooniteenused ning selle tulemuseks on tehisintellekti käsitlev riiklik strateegiline raamistik. See eesmärk saavutatakse 2021. ja 2022. aasta jooksul.

Slovakkia ajakohastab tegevuskavas esitatud tehisintellekti käsitlevaid meetmeid kooskõlas läbivaadatud kooskõlastatud kavaga. 

Sloveenia on jõudnud riikliku tehisintellektiprogrammi 2020–2025 vastuvõtmise viimasesse etappi; selle programmi eesmärk on kasutada enam kui 40 aastat kestnud riiklike tehisintellektialaste uuringute käigus kogutud teadmisi, et töötada kuues prioriteetses valdkonnas välja uued uuenduslikud tooted ja teenused, mis hõlmavad kogu innovatsioonitsüklit, et luua elujõuline riiklik ökosüsteem, mis tagab üldsuse teadlikkuse, oskused ja usalduse tehisintellekti vastu. Riiklikus tehisintellektiprogrammis on kehtestatud kümme strateegilist eesmärki, sealhulgas konkreetsed meetmed nende saavutamiseks. Need hõlmavad otsest toetust teadusuuringutele, innovatsioonile ja rakendamisele; toetust innovatsiooni ja tehisintellekti kasutuselevõtu tarvis elujõulise ökosüsteemi loomiseks; nõuetekohaste digioskuste tagamist; tõhusat reguleerimist; üldsuse usaldust ning nõuetekohast rahvusvahelist koostööd.

Hispaania poolt 2020. aasta detsembris vastu võetud riikliku tehisintellektistrateegia 2021–2023 eesmärk on kasutada tehisintellekti, et aidata kaasa heaoluriigi tugevdamisele, pakkudes ka vajalikke andmeid ja vahendeid innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu hoogustamiseks. Strateegias sätestatakse terviklik lähenemisviis, mis valmistab ühiskonda ette tehisintellektiga seotud murrangulisteks muutusteks, pakkudes piisavaid oskusi ja usaldusväärset raamistikku, samal ajal kui teadusringkondadele antakse võimalus pakkuda välja uuenduslikke lahendusi, mille lõpuks võtavad kasutusele väärtusahelad, sealhulgas VKEd. Strateegia põhielemendiks on keskkonnahoidliku tehisintellekti programm, mille eesmärk on tõhusate algoritmide arendamine ja kasutamine keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Rootsi töötab välja strateegiat, mis käsitleb turvalist juurdepääsu avatud andmetele ja andmete kasutamist strateegilise ressursina, järgides andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevaid õigusnorme ning lähtudes eeldusest, et andmed on tehisintellekti ja muu digitaalse innovatsiooni potentsiaali kasutamise peamine eeltingimus. Strateegia avaldatakse 2021. aastal ja see on oluline täiendus varem avaldatud riiklikule tehisintellektistrateegiale.

Norra avaldas oma strateegia 2020. aasta jaanuaris. Strateegias käsitletakse tehisintellekti seisukohast olulisi teemasid, nagu andmed ja andmehaldus, keeleressursid, side- ja andmetöötlustaristu, teadusuuringud ja kõrgharidus, oskused ning tehisintellektipõhine innovatsioon nii avalikus kui ka erasektoris. Strateegiaga kehtestatakse eetikapõhimõtted usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks Norras. Strateegia on hästi vastu võetud ja valitsus teeb tööd strateegias sisalduvate paljude poliitiliste algatuste jätkamise nimel. Üheks oluliseks teetähiseks oli tehisintellekti käsitleva regulatsiooni testkeskkonna kasutuselevõtmine koos andmekaitseasutusega 2020. aasta detsembris. Prioriteediks on olnud ka andmed ja juurdepääs andmetele ning 2021. aasta märtsis esitati parlamendile valitsuse valge raamat andmepõhise majanduse kohta.

Šveitsil ei ole spetsiaalset tehisintellektistrateegiat. Mõningaid tehisintellekti rakendamise aspekte käsitletakse siiski 2020. aasta septembris avaldatud uues strateegias „Digitaalne Šveits“. Lisaks võttis Šveitsi valitsus 2020. aasta novembris vastu tehisintellekti käsitlevad konkreetsed suunised, mille eesmärk on anda föderaalvalitsusele ja haldusülesandeid täitvatele asutustele üldine raamistik, millest juhinduda, ning tagada ühtne tehisintellektipoliitika. Neid suuniseid on kavas korrapäraselt hinnata ja edasi arendada.

3.Liikmesriikide investeeringud tehisintellekti

Paljudes riiklikes tehisintellektistrateegiates esitatakse vajalike investeeringute hinnanguline suurus või näidatakse ära konkreetsete meetmete jaoks eraldatav üksikasjalik eelarve. Investeeringute suurus on väga erinev ja neid on raske võrrelda, kuna need esitatakse eri ajavahemike kohta ja on erineva ulatusega. Järgnevalt on esitatud teave eraldatud rahaliste vahendite suurusjärkude kohta.

-Saksamaa valitsus eraldas esialgu 3 miljardit eurot Saksamaa strateegia rakendamiseks aastatel 2019–2025; nüüd on ta seda summat suurendanud 5 miljardi euroni.

-Prantsusmaa valitsus eraldab 1,5 miljardit eurot tehisintellekti arendamiseks kuni 2022. aasta lõpuni.

-Taani on eraldanud 200 miljonit Taani krooni (umbes 27 miljonit eurot) investeerimisfondile, et katsetada, laiendada ja soodustada tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris, keskendudes eelkõige tervishoiule, avalikule haldusele ja rohepöördele.

-Hispaania on ajavahemikuks 2021–2023 eraldanud 600 miljonit eurot ja loodab kaasata 3,3 miljardit euro väärtuses erainvesteeringuid. 2021. aastaks on eelarves selleks ette nähtud 330 miljonit eurot.

-Rootsi innovatsiooniamet Vinnova rahastas 2020. aastal tehisintellekti valdkonna projekte 675 miljoni Rootsi krooni (umbes 67,5 miljoni euro) ulatuses. Kogusumma, millega Vinnova aitas rahastada tehisintellekti valdkonna projekte, oli 1 350 miljardit Rootsi krooni (umbes 135 miljonit eurot), millest 50 % võisid moodustada erasektori vahendid või muudest riiklikest programmidest saadud toetus. Riiklikus innovatsioonile ja teadusuuringutele eraldatavas eelarves kuni 2024. aastani on vähemalt 550 miljonit Rootsi krooni (umbes 55 miljonit eurot) ette nähtud digitaaltehnoloogia ja tehisintellekti ning nende kasutamise ja nende poolt ühiskonnale avaldatava mõju alastele teadusuuringutele ja sellealasele innovatsioonile.

-Madalmaade strateegia lisas mainitakse, et valitsemissektori aastane eelarve, mis on ette nähtud tehisintellekti valdkonna innovatsioonile ja teadusuuringutele, on ligikaudu 45 miljonit eurot aastas. 2019. aastal oli see eelarve 64 miljonit eurot. 2020. aastal rahastasid Madalmaad täiendava 23,5 miljoni euroga avaliku ja erasektori partnerlust „Madalmaade tehisintellektikoalitsioon“. 2021. aasta aprillis algatati investeerimisprogramm, et kasutada võimalikult palju tehisintellekti pakutavaid võimalusi Madalmaade majanduse ja ühiskonna heaks, investeerides lähiaastatel täiendavalt kuni 276 miljonit eurot.

-Soome valitsus esitab teabe investeeringute suuruse kohta kõige tähtsamate valdkondade poliitika elluviimiseks, näiteks eraldas ta nelja aasta jooksul 100 miljonit eurot programmi „Tehisintellekt ettevõtluses“ jaoks. Soome tehisintellektikeskusele (FCAI) on eraldatud 8,3 miljonit eurot aastateks 2019–2022.

-Tehisintellekti valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamiseks näeb Sloveenia oma riikliku programmi kavandis kuni 2025. aastani ette 110 miljoni euro suurused riiklikud investeeringud.

-Alates riikliku tehisintellektistrateegia vastuvõtmisest 2019. aastal on mitmeid projekte toetanud Tšehhi Vabariigi Tehnoloogiaagentuur, Tšehhi Teadusfond (riigieelarve vahendid) jne, kokku 120 miljoni euro ulatuses.

(1)      Euroopa Komisjoni teatis „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018) 795).

(2)      Euroopa lähenemisviis tehisintellektile, sealhulgas väärtused, millele tuginedes kavatseb liit tehisintellekti arendada ja kasutusele võtta, on sätestatud Euroopa Komisjoni teatises „Tehisintellekt Euroopa huvides“ (COM(2018) 237 final) ja valges raamatus tehisintellekti kohta „Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020) 65 final).

(3)       Deklaratsioon tehisintellekti valdkonnas tehtava koostöö kohta , mille 2018. aasta aprillis allkirjastasid kõik liikmesriigid ja Norra.

(4)      Iga käesoleva dokumendi peatükk algab lühiülevaatega meetmetest ja programmidokumentidest, mis on liidu tasandil vastu võetud pärast 2018. aasta kooskõlastatud kava vastuvõtmist.

(5)      Tehisintellektitehnoloogiate väljatöötamisest ja kasutuselevõtust saaksid kasu ka muud liidu rahastamisvahendid, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmid. Komisjon on valmis andma tehnilise toe instrumendi kaudu liikmesriikidele tehnilist tuge, et aidata neil riiklikud strateegiad läbi vaadata ja neid ajakohastada. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(6)      Taaste- ja vastupidavusrahastu on suurim liidu eelarvest rahastatav stiimulite pakett. Selle raames antakse liikmesriikidele enneolematus summas – 672,5 miljardit eurot laenude ja toetustena – kiiret rahalist toetust taastumise otsustavateks algaastateks ning 20 % sellest rahast on kavandatud eraldada nn digieesmärgi saavutamiseks. Digieesmärgi saavutamiseks kavandatud kulutused, mis vastavad taaste- ja vastupidavusrahastu kehtivusajal kuni 134 miljardile eurole, võivad täielikult muuta olukorda investeeringute suurendamisel näiteks andme-, pilve- ja andmetöötlustaristute rajamiseks, tipptasemel teadusuuringute edendamiseks, innovatsiooni, katsetuste ja eksperimentide toetamiseks, ning suurendada rahastu kasutamist haldusasutuste ja ettevõtjate poolt.

(7)      Näiteks loomuliku keele töötluse (üks kõige kiiremini arenevaid tehisintellekti valdkondi) puhul on suurimad mudelid suurenenud rohkem kui 1 500 korda (parameetrite arv on kasvanud 100 miljonilt 2018. aastal 175 miljardini 2020. aastal; stateof.ai 2020 ) . Tehisintellektitehnoloogiate areng mõjutab kogu digitaalset tarneahelat. Väljatöötamisel ja turule tulemas on uued komponendid (nt täiustatud graafikaprotsessorid ja neuromorfsed kiibid), uued andmetöötluskontseptsioonid (servtöötlus ja andmejuhitav töötlus), uus andmetaristu ja uued rakendused.

(8)      Viimase nelja aasta jooksul on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutavate ettevõtete arv maailmas suurenenud 270 %, kolmekordistudes eelmisel aastal. Rahvusvahelise uuringufirma Gartner uuringu kohaselt rakendas 2019. aastal 37 % organisatsioonidest mingil kujul tehisintellekti .

(9)      Vt nt Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, Euroopa mõõtmest tulenev kahe triljoni eurone lisatulu: Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude kaardistamine (2019–2024) . Hiljuti vastu võetud Euroopa lisaväärtuse hinnangu kohaselt, mis käsitleb tehisintellekti, robootika ja seonduva tehnoloogia eetiliste aspektide raamistikku, võib ainuüksi tehisintellekti käsitlev ühine liidu eetikaraamistik (võrreldes üksikute liikmesriikide võetavate meetmetega) suurendada 2030. aastaks SKPd 294,9 miljardi euro võrra ja luua 4,6 miljonit täiendavat töökohta (Evas, T, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, 2020).

(10)       Valge raamat tehisintellekti kohta „Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“ (COM(2020) 65 final).

(11)      Tehisintellektitehnoloogiad mõjutavad kõiki majandussektoreid üha enam. Käesolevas kooskõlastatud kava 2021. aasta läbivaatamisaruandes pakutakse välja kuus poliitikavaldkonda, kus tuleks võtta sihipäraseid ühismeetmeid. Poliitikavaldkondade valimisel tugineti riiklike tehisintellektistrateegiate analüüsile, kahepoolsetele konsultatsioonidele, liikmesriikide ettepanekutele ning kättesaadavatele tõenditele tehisintellekti kasutuselevõtu ja turu arengu kohta. Vajaduse korral kaalutakse kooskõlastatud kava edasiste läbivaatamiste käigus, kas on tarvis lisada valdkondi ühismeetmete võtmiseks.

(12)      Komisjon võttis 2020. aasta valges raamatus tehisintellekti kohta (COM(2020) 65 final) ja 2018. aasta tehisintellekti käsitlevas kooskõlastatud kavas (COM(2018) 795 final) endale kohustuse teha liikmesriikidele ettepanek kooskõlastatud kava läbivaatamiseks.

(13)      Kõik meetmed peavad täielikult vastama ELi konkurentsinormidele ja riigiabi eeskirjadele.

(14)      See üleskutse sisaldus ka nõukogu 2019. aasta veebruari järeldustes; (Euroopa Liidu Nõukogu järeldused, mis käsitlevad kooskõlastatud kava Euroopas loodud tehisintellekti arendamise ja kasutamise kohta , 6177/19, 11. veebruar 2019).

(15)      Vt käesoleva dokumendi 1. liide ja Teadusuuringute Ühiskeskuse talituse AI Watch aruanne riiklike tehisintellektistrateegiate kohta (2021).

(16)      Vt talituse AI Watch kirjeldust järgmises osas „Ülevaade võetud meetmetest“.

(17)      Selleks et aidata liikmesriikidel riiklikud strateegiad läbi vaadata ja neid ajakohastada, antakse neile tehnilist tuge tehnilise toe instrumendi kaudu vastavalt määrusele (EL) 2021/240.

(18)      Vt ka tegevusvaldkonda nr 2, mis käsitleb avaliku ja erasektori partnerlust ning tipptasemel teadusuuringuid.

(19)

     Selles osas käsitletakse peamisi meetmeid. Komisjon on ka korraldanud arvukalt tehisintellektiteemalisi tehnilisi õpikodasid, milles osalesid eri sidusrühmade eksperdid. Õpikodade tulemusi arutati täiendavalt näiteks 2020. aasta oktoobris toimunud internetikonverentsil, mis käsitles tipptasemel ja usaldusväärseid ökosüsteeme.

(20)       Kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm, teavitav veebileht (november 2020).

(21)       Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks (2019) . Suunistes sätestatakse seitse põhinõuet, millele tehisintellektisüsteemid peavad vastama, et neid peetaks usaldusväärseks. Iga põhinõude täitmist saab kontrollida spetsiaalse kontrollnimekirja põhjal: 1) inimese toimevõime ja järelevalve; 2) tehniline töökindlus ja ohutus; 3) privaatsus ja andmehaldus; 4) läbipaistvus; 5) mitmekesisus, mittediskrimineerimine ja õiglus; 6) ühiskondlik ja keskkonnaalane heaolu ning 7) vastutuse võtmine.

(22)       The policy and investment recommendations for trustworthy AI (2020).

(23)      Pärast ulatuslikku konsulteerimist ja katsetamist ettevõtjate ja muude sidusrühmadega avaldas rühm 2020. aasta juulis dokumendi „Assessment list for trustworthy artificial intelligence (ALTAI) for self-assessment“ (2020). Selles enesehindamisvahendis on tehisintellektiga seotud liidu põhimõtted esitatud kontrollnimekirjana, millest saavad juhinduda tehisintellekti arendajad ja kasutajad.

(24)       Digitehnoloogiale ülemineku mõju ELi tööturgudele uuriva kõrgetasemelise eksperdirühma aruanne (aprill 2019).

(25)       „Liability for artificial intelligence and other emerging digital technologies“ , lõpparuanne (2019).

(26)       „Ethics of Connected and Automated Vehicle“ , sõltumatu eksperdi aruanne (juuni 2020).

(27)       Euroopa lennunduse kõrgetasemeline tehisintellekti töörühm .

(28)      Teatis  „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final).

(29)

     Siseasjade valdkonna tehisintellekti eksperdirühm (mis loodi 2020. aastal) tagab regulaarse dialoogi ja arvamuste vahetamise liikmesriikide ja Schengeni riikide ametiasutuste vahel.

(30)       Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) valdkondadevaheline ajutine küberturvalisuse eksperdirühm käsitles tehisintellektiga seotud teemasid . 2020. aasta detsembris avaldatud aruandes „AI Cybersecurity Challenges: Threat Landscape for Artificial Intelligence“ rõhutati vajadust kaitsta tehisintellektisüsteeme väliste küberriskide ja väärkasutuse eest ning üha parimaid võimalusi kasutada tehisintellekti küberturvalisuse tagamiseks. Hiljutises ühisteatises  „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020) 18 final) rõhutati, et praeguse ohumaastiku teevad keerukamaks geopoliitilised pinged, mis tekivad seoses kontrolli saamisega võimsate ja strateegiliste tehnoloogiate üle, nagu tehisintellekt.

(31)       AI Watch (mille tegevust korraldab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus) teeb koostööd liikmesriikidega; 2019. aastal moodustati liikmesriikide esindajatest koosnev juhtrühm, mis kohtub kaks korda aastas.

(32)

     Aruteludel käsitleti näiteks riiklikke tehisintellektistrateegiaid, tehisintellekti ja tervist, tehisintellekti kasutamist ja mõju avalike teenuste puhul, tehisintellektitehnoloogia arengu jälgimist, tehisintellekti täpset määratlust, tehisintellekti ajaloo kronoloogiat ja tehisintellektivaldkonna analüüsi kogu maailmas, sealhulgas interaktiivne näitajate tulemustabel.

(33)      Kõik talituse AI Watch aruanded ja analüüsid on avalikult kättesaadavad ja nende kohta saab anda tagasisidet AI Watchi veebiportaalis . AI Watchi tegevusest ülevaate saamiseks vt tema 2019. aasta tegevusaruanne . 

(34)      Lisateavet IPSO platvormi kohta saab veebisaidi meetmete rubriigist. Platvormil on nüüd loetletud 43 konkreetset juhtu, kus tehisintellekti kasutatakse Euroopas avalike teenuste osutamiseks.

(35)       ATI projekti eesmärk on analüüsida ja süstemaatiliselt jälgida arenenud tehnoloogiate kasutuselevõttu tööstussektoris kogu ELis. Poliitikakujundajatele, tööstussektori esindajatele ja akadeemilistele ringkondadele esitatakse: statistilisi andmeid kõrgetasemeliste tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutamise kohta; analüütilisi aruandeid tehnoloogiliste suundumuste, valdkondlike teadmiste ja toodete kohta; kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud poliitikameetmete ja -vahendite analüüse; konkureerivate riikide tehnoloogiliste suundumuste analüüse ning tagatakse juurdepääs tehnoloogiakeskustele ja innovatsioonikeskustele kõigis ELi riikides.

(36)

     Euroopa Komisjon, „European enterprise survey on the use of technologies based on artificial intelligence“ , teavitav veebileht (juuli 2020). Uuring annab esimese kogu liitu hõlmava kvantitatiivse ülevaate tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõtust Euroopa ettevõtetes. See on tähtis vahend tehisintellekti kasutuselevõtu jälgimiseks liikmesriikides ja ettevõtete ees seisvate sisekorralduslike ja väliste probleemide täiendavaks hindamiseks.

(37)      Eurostat, tulemused avaldati 21. jaanuaril 2020, andmekogu ISOC_EB_AI.

(38)      Euroopa Komisjon, kokkuvõtlik aruanne tulemuste kohta (2020), kõikide avaliku konsultatsiooni käigus avaldatud seisukohtadega saab tutvuda spetsiaalsel veebilehel .

(39)      Vt allpool peatükk „Teabevahetuse ja koostöö tihendamine liikmesriikide tehisintellekti ja Euroopa tööstuse digiteerimise töörühma kaudu“.

(40)      Sellel internetifoorumil on üle 4 000 liikme, kes esindavad akadeemilisi, äri- ja tööstusringkondi, kodanikuühiskonda, ELi kodanikke ja poliitikakujundajaid. Näiteks andsid AI Alliance’i liikmed üksikasjalikku tagasisidet kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma eetikasuuniste kohta usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks .

(41)      Ülevaate saamiseks AI Alliance’ist vt Euroopa Komisjon, „The European AI Alliance“ (teavitav veebileht, 2020).

(42)      AI Alliance’i esimesel assambleel osales 500 liiget, et anda tagasisidet komisjoni poliitikakujunduse kohta seoses tehisintellektiga. Rohkem kui 1 900 osalejaga teisel assambleel arutati tehisintellekti valge raamatu teemalise avaliku konsultatsiooni järeldusi ning tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast Euroopa käsituse kujundamise tulevikuväljavaateid. Ürituse ajal korraldatud õpikojad hõlmasid selliseid teemasid nagu biomeetriline tuvastamine, tehisintellekt ja vastutus, nõuded usaldusväärsele tehisintellektile, tehisintellekti vastavushindamine, standardid ja suure riskiga tehisintellektirakendused.

(43)      2021. aasta küsimustikku lisati tehisintellektimoodul ning andmed on kättesaadavad 2022. aasta jaanuaris.

(44)      Näiteks digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI) ja 2030. aasta digikompass ning sellega seotud järelevalvetegevus, mis on sätestatud teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (märts 2021).

(45)      Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ning muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021) 206).

(46)       Töörühm on kohtunud kaks korda aastas. Tugigrupp on kohtunud iga kahe-kolme kuu tagant.

(47)      Kavas ette nähtud tegevusvaldkondade arenedes täiendab töörühm horisontaalset lähenemisviisi temaatiliste rühmade ja temaatiliste/valdkondlike õpikodadega.

(48)      Vt näiteks Saksamaa digikeskuse algatus.

(49)      Nt Madalmaade tehisintellekti koalitsioon ja Ungari tehisintellekti koalitsioon .

(50)      Programmi „Euroopa horisont“ raames toimub andmetega seotud tegevus koostöös ühiselt kavandatud Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerlusega, vt 4. peatükk. Mitmed teemad hõlmavad eelkõige Euroopa ühistes andmeruumides andmete jagamise uute tehnoloogiate alast teadus- ja arendustegevust.

(51)      Vt näiteks mõju hindamise aruanne ja toetav uuring, mis on lisatud andmehaldust käsitleva määruse ettepanekule (november 2020).

(52)      Koostöö tugevdamiseks ja jõudude ühendamiseks järgmise põlvkonna pilvepõhise tehnoloogia arendamiseks allkirjastasid 27 ELi liikmesriiki 2020. aasta oktoobris deklaratsiooni „Järgmise põlvkonna pilve loomine ELi ettevõtjatele ja avalikule sektorile“ .

(53)      Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020) 66 final).

(54)       Vt täpsemalt Euroopa Komisjon, „Meetings of the Expert Group on Business-to-Government Data Sharing“ (teavitav veebileht, september 2020).

(55)      Vt täpsemalt Euroopa Komisjoni artikkel „Experts say privately held data available in the European Union should be used better and more“ (teavitav veebileht, juuni 2020).

(56)      Euroopa Komisjon, ettepanek Euroopa andmehalduse kohta (COM(2020) 767 final).

(57)      Ettevõtetevahelise andmete jagamise toetamiseks aitab komisjon programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu kaasa ka valdkondlike andmeruumide loomisele, millel on tehnilised ja juhtimismehhanismid andmete jagamiseks ettevõtete, teadlaste ja avalike organisatsioonide vahel.

(58)      Näiteks võtab komisjon 2021. aastal vastu tervishoiu Euroopa andmeruumi, mis täiendab andmehaldust käsitlevat õigusakti konkreetsete normidega andmete kasutamiseks tervishoiusektoris.

(59)      Vt komisjoni 2021. aasta tööprogramm (lk 4) ja selle lisa (punkt 6).

(60)      Põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivil (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56). Vt ka 14. peatükk, milles käsitletakse tehisintellekti kasutamist avalikus sektoris.

(61)      Vt näiteks: GAIA-X: Euroopa liitandmetaristu projekt ning 2020. aasta oktoobri deklaratsioon „Building the next generation cloud for businesses and the public sector in the EU“ .

(62)      Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020) 66 final).

(63)      Komisjon võib kaaluda täiendavate ühtsete Euroopa andmeruumide kasutuselevõtmist teistes sektorites.

(64)      Näited reformidest ja investeeringutest – laiendamine.

(65)      Riigiasutuste, ettevõtete ja kodanike loodud andmete hulk peaks aastatel 2018–2025 viiekordistuma.

(66)      Andmetöötlusvõimsus on samuti hüppeliselt suurenenud. Üha keerukam tehisintellekt nõuab riistvaralt üha suuremat andmetöötlusvõimsust. Ühe masinõppeülesande lahendamiseks võib olla vaja tuhandete arvutite võimsust. Spetsiaalsed masinõppe kiirendid, näiteks graafikaprotsessorid (GPU), on teinud selle võimalikuks.

(67)       Alates sellest, kui masinõppe jaoks hakati kasutama spetsiaalseid kiirendeid, on tehisintel lekti jõudlus iga 3–4 kuu järel kahekordistunud, seda suuresti tänu riistvara optimeerimisele.

(68)      Maksimaalne energiatõhusus on eelkõige oluline servtehisintellekti rakenduste puhul (võttes arvesse ühendatud seadmete arvu suurenemist kasutuskohas), mistõttu tuleb paljud tehisintellektifunktsioonid rakendada pigem riistvaras kui tarkvaras.

(69)      Selles teadusuuringute valdkonnas on näiteks uutel ajust inspireeritud tehnoloogiatel, nagu neuromorfsel andmetöötlusel potentsiaali saavutada murranguline energiatõhusus.

(70)      Euroopa Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (COM(2020) 575 final).

(71)      Lisateavet saab komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu veebisaidilt .

(72)       Pressiteade „Member States join forces for a European initiative on processors and semiconductor technologies“ .  

(73)      Lisateavet saab ühisettevõtte ECSEL veebisaidilt .

(74)      Tehisintellekt tööstuse digiteerimiseks ( AI4DI ).

(75)      Neuromorfse andmetöötluse protsessitehnoloogia ja riistvaraplatvormide arendamine ( TEMPO ).

(76)      Tehisintellekt servtöötluse uute seadmete ja tehnoloogiate jaoks ( ANDANTE ).

(77)      Vt ühisdeklaratsioon protsessorite ja pooljuhttehnoloogia kohta .

(78)      Euroopa peamiste digitehnoloogiate partnerluse kohta vt 4. peatüki tulevikuväljavaadete osa.

(79)      Partnerlused võeti esimest korda kasutusele 2002. aastal Euroopa teadusruumi raames, et vähendada teadusuuringute killustatust. Neid rahastatakse programmi „Horisont 2020“ ja alates 2021. aastast programmi „Euroopa horisont“ raames.

(80)      Suurandmete väärtuse ühendus BDVA on Euroopa suurandmete kogukond, kuhu kuuluvad Euroopa juhtivad teadusuuringute ja innovatsiooni organisatsioonid ja ettevõtted, sealhulgas andmete esitajad, kasutajad ja analüütikud. Avaliku ja erasektori partnerlus loodi aastatel 2016–2020 programmi „Horisont 2020“ osa „Juhtpositsioon tööstuses” raames 2020. aastal korraldatud projektikonkursside tulemusel.

(81)      Robootikaalase avaliku ja erasektori partnerluse SPARC eesmärk oli tagada pikaajalised investeeringud asjaomasesse valdkonda, et koostada Euroopa robootika ühine tegevuskava ja määrata kindlaks vahendid tegevuskava elluviimiseks üldsuse toel. Algatus sisaldas meetmeid, mis hõlmasid kogu innovatsioonitsüklit, alates teadusuuringutest kuni tööstuse juhitud teadus- ja arendustegevuseni ning lõpetades uuenduslike robootikatehnoloogiate katsetamisega reaalsetes tingimustes.

(82)      Eksatasandi andmetöötlus tähendab jõudlust sooritada miljard miljardit (kvintiljonit) operatsiooni sekundis.

(83)      Kõrgjõudlusega andmetöötluse alane lepinguline avaliku ja erasektori partnerlus ühendas tehnoloogia pakkujaid ja kasutajaid Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse tehnoloogiaplatvormi liidu ja andmetöötlusrakenduste tippkeskuste kaudu . Lepinguline avaliku ja erasektori partnerlus keskendus Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegias nimetatud tehnoloogiatele, nende kasutamisele ja kasutusaladele ning koolitusele, haridusele ja oskuste arendamisele. Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (COM(2020) 569 final).

(84)       Ühisettevõte ECSEL .

(85)       Photonics 21 .

(86)       Factories of the Future Roadmap , Euroopa partnerluse „Tuleviku tehased“ teadusuuringute ühing (teavitav veebileht, 2021. aasta jaanuar).

(87)      Programmi „Euroopa horisont“ raames algatatud ühiselt kavandatud ja institutsionaliseeritud partnerlused, vt „European Partnerships in Horizon Europe“ teavitav veebileht.

(88)      Ühiselt kavandatud partnerlus; vt Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse veebisait.

(89)      Partnerluse ettepanekus rõhutatakse muu hulgas sotsiaalpartnerite sellesse avaliku ja erasektori partnerlusse kaasamise tähtsust.

(90)      Avaliku ja erasektori partnerluse visioon, üldised eesmärgid, peamised tehnilised ja muud prioriteedid, investeeringuvaldkonnad ning teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu tegevuskava on sätestatud strateegilises teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu tegevuskavas , millest juhindutakse partnerluse tegevuses alates 2021. aastast. Eeldatavalt allkirjastatakse vastastikuse mõistmise memorandum avaliku ja erasektori partnerluse tegevuse alustamiseks 2021. aasta aprillis.

(91)      Fotoonilised pilditehnikaprotsessid on need, mis võimaldavad tehisintellektil n-ö näha. Tehisintellekti valdkonnas kasutatavad fotoonikatehnoloogiad hõlmavad fotoonilisi andurisüsteeme ja pilditöötlust, nt robotite/autonoomsete süsteemide lühema latentsusajaga ja suure usaldusväärsusega tuvastusfunktsioonid ning nutikad kaameraplatvormid koos sisseehitatud pilditöötlusega; vt täpsemalt „European Partnership on Photonics“ (ettepaneku eelnõu, 26. mai 2020).

(92)      Programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud avaliku ja erasektori partnerluste ülevaate kohta vt Euroopa Komisjoni dokument „Coherence and synergies of candidate European partnerships under Horizon Europe“ (oktoober 2020). 4. teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames on kavas luua 10 avaliku ja erasektori partnerlust.

(93)       Ühisettevõtte EuroHPC ühe eraõigusliku partnerina ja Euroopa tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna partnerluse ühe põhipartnerina aitab BDVA aktiivselt kaasa Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse, suurandmete ja tehisintellektistrateegiate ja tegevuskavade ühtlustamisele. Partnerluse raames tehakse jätkuvalt koostööd ja püütakse arendada tihedamaid sidemeid teiste strateegiliselt tähtsate Euroopa partnerlustega, nt peamiste digitehnoloogiate partnerlus, partnerlus „Made in Europe“, koostoimeline, ühendatud ja automatiseeritud liikuvus (CCAM) ning asjade interneti innovatsiooni liit.

(94)      Rahvusvahelist mõõdet kirjeldatakse 7. peatükis. Talituse AI Watch aruandes „TES analysis of AI Worldwide system in 2009–2018“ tuuakse esile, et Euroopa tehisintellektialaste teadusuuringute keskkond on tugev ning Euroopa Liit on tehisintellektialaste teadusuuringutega tegelejate arvu poolest maailmas esikohal. Peatselt valmivas aruandes, mis hõlmab ajavahemikku 2009–2020, nimetatakse ELi piirkonnana, kus on kõige rohkem strateegilisi teadusuuringutega tegelejaid patentide ja publikatsioonide koostöövõrgustikus.

(95)      Hinnang põhineb andmetel seisuga 2020. aasta september.

(96)      Nende võrgustike eesmärk on edendada teadusuuringuid, tuues Euroopa mitmekesise akadeemilise tehisintellektikogukonna üksteisele lähemale ja toetades uusi talente. Need tegutsevad kolm aastat (v.a üks, mis tegutseb neli aastat). See töö põhineb ELi tugeval teadusuuringute toetamisel, mida rahastatakse programmi „Horisont 2020“ ja Euroopa Teadusnõukogu vahenditest.

(97)      Lisateavet saab järgmistelt projektide veebisaitidelt: AI4Media , ELISE , Humaine-AI-net , TAILOR ja VISION (CSA).

(98)      Vt täpsemalt programmi „Euroopa horisont“ 4. teemavaldkond: (tehisintellekt, andmed ja robootika tööl).

(99)      Vt täpsemalt BDVA, „Release of the SRIDA for the AI, Data and Robotics PPP“ , (teavitav veebileht, 2020).

(100)      Digitehnoloogia on edukalt kasutusele võtnud ainult 17 % VKEdest, võrreldes 54 % suurettevõtetega). ( Digitaalse innovatsiooni keskuse töörühm nr 1, „Report from the working group meeting on access to finance“ , märts 2018).

(101)      Katse- ja eksperimenteerimistaristu toetab VKEsid, et tagada neile võrdne juurdepääs.

(102)      Digitaalse innovatsiooni keskused on ühtsed kontaktpunktid, mis aitavad ettevõtjatel muuta oma äritegevus/tootmisprotsessid, tooted ja teenused digitehnoloogia abil konkurentsivõimelisemaks.

(103)      Euroopa Kontrollikoda, „Euroopa tööstuse digiteerimine: ambitsioonikas algatus, mille edu sõltub ELi, liikmesriikide valitsuste ja ettevõtete jätkuvast pühendumusest“ , eriaruanne 19 (2020).

(104)      Euroopa Komisjon, „Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused programmis „Digitaalne Euroopa““ (22. oktoober 2020).

(105)      Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused teevad tihedat koostööd Euroopa ettevõtlusvõrgustiku, Euroopa klastrite koostööplatvormi, Startup Europe’i platvormi ja teiste asjaomaste osalistega. Vt teatis „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (COM(2020) 103 final).

(106)      Programmi „Horisont 2020“ raames rahastatav projekt AI4EU , mis algatati 2019. aastal, tegeleb Euroopa esimese tehisintellekti nõudeteenuste platvormi arendamisega. Programmis „Digitaalne Euroopa“ on ette nähtud edasised platvormi arendamise tegevused ja seosed katse- ja eksperimendirajatiste ning Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega.

(107)      Nt algoritmid, tarkvararaamistikud, arendusvahendid, komponendid, moodulid, andmed, andmetöötlusressursid, prototüüpimisfunktsioonid.

(108)      See on kooskõlas kaasrahastamispõhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm (COM(2018) 434 final – 2018/0227 (COD); ei ole pärast 15. detsembri 2020. aasta kokkulepet Euroopa Liidu Teatajas veel avaldatud).

(109)      Taaste- ja vastupidavusrahastu/Euroopa Regionaalarengu Fondi ja/või riiklikke rahalisi vahendeid võiks kasutada piirkondliku ja/või riikliku digitaalse platvormi loomiseks, mis koondab tehisintellekti eksperte, lahenduste pakkujaid ja ettevõtjaid (sealhulgas VKEsid ja idufirmasid). Järgmises osas kirjeldatakse, kuidas tehisintellekti arendajad saavad kasutada ka programmi „InvestEU“ või muid olemasolevaid rahastamisstruktuure.

(110)       Koos Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Euroopa Investeerimisfondiga (EIF).

(111)       „First six Artificial Intelligence and Blockchain Technology funds backed by InnovFin raise a total of EUR 700 million“ (oktoober 2020).

(112)      Selle rahastamisinstrumendi kaudu toetatakse tehisintellektisektoris tegutsevaid ettevõtteid ja tehisintellekti otseselt täiendavaid tehnoloogiaid, näiteks plokiahelat, asjade internetti ja robootikat. Lisateabe saamiseks vt Euroopa Investeerimispank, „EIB Group provides EUR 150 million to support artificial intelligence companies“ (2020).

(113)      Suurem osa EIC rahastamisest põhineb alt-üles lähenemisviisil, mille eesmärk on võimaldada toetada mis tahes tehnoloogiaid ja uuendusi, mis hõlmavad eri teadus-, tehnoloogia-, sektoripõhiseid ja rakendusvaldkondi või esindavad uusi teaduslikke ja tehnoloogilisi paradigmasid.

(114)      Euroopa Innovatsiooninõukogu rahastamisvahendi „Accelerator“ katseetapi kogueelarve aastateks 2019–2020 oli üle 1,3 miljardi euro. Vt Euroopa Komisjon, Euroopa Innovatsiooninõukogu , teavitav veebileht.

(115)       EIC - EIT: „Working closer together for Europe's innovators“ (jaanuar 2021).

(116)      Programmi „InvestEU“ investeerimissuuniste jaotises „Strateegilised investeeringud elutähtsasse taristusse“ on tehisintellekti nimetatud digivaldkonna investeerimisprioriteedina.

(117)      Esimene selline üritus toimub Portugali eesistumise ajal korraldatava digitaalse assamblee raames (2021. aasta esimeses pooles).

(118)       ELi algatus „The Startup Nation Standard“ on suunatud liikmesriikide poliitikameetmetele, mille eesmärk on võimaldada idufirmadel Euroopas kasvada.

(119)       McKinsey sõnul (vt „S haping the digital transformation in Europe“ , 2020) võib uute digitehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kumulatiivne täiendav panus SKPsse ulatuda ELis 2030. aastaks 2,2 triljoni euroni (14,1 % suurune kasv võrreldes 2017. aastaga). PwC ( „Sizing the prize: What’s the real value of AI for your business and how can you capitalise?“ , 2017) prognoosib peaaegu samasugust kasvu ülemaailmsel tasandil (15,7 triljonit USA dollarit).

(120)      Ülevaate saamiseks vt nt mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule Euroopa käsitusele tehisintellektist (ilmumas).

(121)       Valge raamat tehisintellekti kohta „Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast “ (COM(2020) 65 final).

(122)      Usaldusväärne ökosüsteem keskendub meetmetele, millega tagatakse, et tehisintellekti arendatakse eetilisel viisil; tipptaseme ökosüsteem keskendub meetmetele, millega edendatakse vastutustundlikke investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist. Usaldusväärse ökosüsteemi tugevdamiseks esitab komisjon koos käesoleva tehisintellekti kooskõlastatud kava läbivaatamisaruandega ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti käsitlev õigusakt) ning muudetakse teatavaid liidu õigusakte (COM(2021) 206).

(123)      Euroopa Komisjon, „European enterprise survey on the use of technologies based on artificial intelligence“ (juuli 2020). Olemasolevate töötajate oskuste puudumist nimetas peamise takistusena 45 % ettevõtetest, raskusi õigete oskustega uute töötajate palkamisel 57 % ettevõtetest. Tööstussektori hinnangute kohaselt võiks Euroopa tehisintellekti ekspertide arv rohkem kui kahekordistuda, kui loodaks uued ja spetsiaalsed õppimisvõimalused, LinkedIn 2020.

(124)      Craglia (Ed.) „Artificial intelligence a European perspective“ , Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „Science for Policy“, 2018.

(125)      Lisaks sellele on liikmesriikide õppeasutused suurendanud oma kõrghariduse tasemel tehisintellektialase erihariduse pakkumist. Näiteks on tehisintellekti valdkonna magistriõppekavade arv 2018. aastast 2019. aastani suurenenud 10 %. Praegu pakutakse umbes 260 sellist kursust. Vt analüüsi kohta nt Righi, R. jt „Academic Offer of Advanced Digital Skills in 2019-20. International Comparison. Focus on Artificial Intelligence, High Performance Computing, Cybersecurity and Data Science“ , Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne , 2020.

(126)      Vt analüüsi kohta nt Righi, R. jt  „Academic Offer of Advanced Digital Skills in 2019-20. International Comparison. Focus on Artificial Intelligence, High Performance Computing, Cybersecurity and Data Science“ , Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne , 2020.

(127)      Euroopa Komisjoni teatis „2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (COM(2020) 575 final). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määruse (EL) 2021/241 (millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu) artiklis 19 kutsutakse üles integreerima sooline võrdõiguslikkus ja kõigile võrdsed võimalused kõikidesse riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse. See on eriti tähtis näiteks naiste ja tüdrukute digi- ja tehisintellektialaste oskuste arendamiseks ja täiendamiseks.

(128)      Eelkõige hõlmab kava mitut toetusmeedet, mis muu hulgas peaksid kaudselt hõlbustama tehisintellektioskuste arendamist, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on: parandada kiiret internetiühendust hariduses, suurendada koolide digisuutlikkust ja toetada innovatsiooni uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutamise kaudu parema õppimise ja õpetamise eesmärgil, parandada informaatika ja arvutusliku mõtlemise õpetamist koolis, laiendades edukaid projekte, nagu digivõimaluste praktika, mis toetab õpilaste piiriülest kogemust, et parandada nende digioskusi töökeskkonnas. Katseversioonis kavas osales kahe aasta jooksul 16 000 õpilast.

(129)       ELi programmeerimisnädal „Code week“ on rohujuure tasandi algatus, mille eesmärk on viia programmeerimine ja digikirjaoskus lõbusal ja kaasaval viisil kõigini (2021). Alustavatele õpetajatele on saadaval ka juhendmaterjalid ja tunnikavad meisterdamise ja robootika kohta.

(130)

      ELi programmeerimisnädal „Code week“ ; 2020. aasta lõpuks oli programmeerimisnädalal osalenud üle 14 miljoni noore, kellest peaaegu pooled olid tüdrukud. 2021. aastal pakub ELi programmeerimisnädal õpetajatele tasuta massilist avatud veebikursust (MOOC), mis käsitleb tehisintellekti põhitõdesid koolidele. Saadaval on ka juhendmaterjalid ja tunnikavad tehisintellekti tutvustamise kohta tunnis.

(131)      Euroopa Komisjon, „Universities, SMEs and researchers join forces to deliver new Master courses in AI“ , 2021.

(132)      Algatust toetab Euroopa ühendamise rahastu, mis võetakse kasutusele 2021. aastal.

(133)      Vt punkt 1.2, milles käsitletakse kõrgetasemelist tehisintellekti eksperdirühma.

(134)      Vt Skills-OVATE: Skills Online Vacancy Analysis Tool for Europe .  

(135)      Üks ettepanek, mis on esitatud Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta töödokumendis (koostamisel) vastastikuse tunnustamise hõlbustamiseks, on näiteks töötada välja ELi märgis nende magistriõppekavade jaoks, mis hõlmavad vajalikku tehisintellektialast sisu, et neid saaks pidada „ELi tehisintellekti valdkonna magistriõppekavadeks“.

(136)       „Towards a vibrant European network of AI excellence“ (oktoober 2020).

(137)      Varem (2014–2020) on MSCA individuaalsed stipendiumid ning teadlaste ja innovatsiooniga tegelevate töötajate vahetusprogrammid kaasanud kõige rohkem tehisintellektiga seotud projekte (vastavalt 384 ja 76), millele järgnesid uuenduslikud koolitusvõrgustikud (102) ja COFUND (12). Programmi „Horisont 2020“ Marie Skłodowska-Curie meetmete raames rahastatud tehisintellekti valdkonna projektide ülevaate ja arutelu kohta vt nt Teadusuuringute Rakendusamet, „Meeting Report and Key Messages for Policy Consideration“ , tehisintellekti teemavaldkonna kohtumine, 2020.

(138)      Euroopa Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (COM(2020) 628 final). Vt ka Euroopa Komisjon, „Gender Equality a Strengthened Commitment in Horizon Europe“ , veebruar 2021.

(139)      Ainult 3 % kõigist ärijuhtimise magistriõppekursustest sisaldab tehisintellekti mooduleid ( „Academic offer of advanced digital skills in 2019-2020“ , Teadusuuringute Ühiskeskus).

(140)      Vt eespool lk 24.

(141)      Vt punkt 1.2.

(142)

     Komisjoni poolt tehisintellekti käsitlevas 2020. aasta valges raamatus esitaud ettepanekud vallandasid ulatusliku avaliku arutelu selle üle, kuidas arendada Euroopas tehisintellekti valdkonnas tipptasemel ökosüsteeme ja suurendada usaldust.

(143)      Liikmesriikidega konsulteeriti ka konkurentsinormidest ja riigiabi eeskirjadest tulenevate võimalike takistuste üle, mis takistavad tehisintellekti arendamist. Tulemused ei tõendanud, et normid kujutavad endast takistust.

(144)      Vt punkt 1.2.

(145)      Komisjon kiitis suunised heaks teatises „Usalduse loomine inimkeskse tehisintellekti vastu“ (COM(2019) 168 final) .

(146)      Euroopa Komisjoni kõrgetasemeline tehisintellekti eksperdirühm, „Assessment list for trustworthy artificial intelligence (ALTAI) for self-assessment“, 2020.

(147)      See järgnes 2018. aasta detsembris avaldatud suuniste esimesele kavandile, mille kohta saadi avaliku arutelu käigus üle 500 märkuse. Vt kõrgetasemelise tehisintellekti eksperdirühma dokument „Eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks“ , (2019).

(148)      Lisaks keskendub Teadusuuringute Ühiskeskuse töö usaldusväärsele tehisintellektile ja tehisintellekti mõjule inimkäitumisele ning uurib muu hulgas selliseid aspekte nagu tehisintellekti mõju töökohtadele, suhtlusrobotid ja inimareng ning tehisintellekti mitmekesisus. HUMAINT. „Understanding the impact of Artificial intelligence on human behaviour“ .

(149)      Näiteks tehisintellekti käsitlevas valges raamatus märgiti, et komisjon vaeb tervishoiusektorile ainuomaseid tehisintellektiga seotud probleeme.

(150)      JOIN(2020) 18 final.

(151)

     Euroopa Komisjoni teatis „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – Intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks“. Vt näiteks M. Iglesias jt „Intellectual property and artificial intelligence – a literature review“ (Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne, 2019), milles käsitletakse intellektuaalomandi õigusraamistikus tehisintellekti kasutamise võimalikku mõju. Vt ka „Copyright and new technologies: copyright data management and artificial intelligence“ (SMART 2019/0038) ning „Trends and development in AI: challenges to the IPR framework“ (SMART 2018/0052). Viimases tutvustatakse tehisintellekti abil loodud loomingu autoriõiguse ja patendiõiguse kaitse hetkeseisu ning see on lähtepunktiks poliitikavariantide ja lahenduste üksikasjalikumale väljatöötamisele ja arutelule. Vt ka uuring ärisaladust käsitleva direktiivi kohaldamise kohta andmepõhise majanduse kontekstis (GRO/SME/20/F/206).

(152)      Üks tehisintellekti käsitleva valge raamatu üle peetud avalike konsultatsioonide teema ning konsultatsioonid, mille tulemusel koostati õigusraamistiku ettepanekut toetav mõjuhinnang, keskendusid just sellele küsimusele.

(153)      Nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ (liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) hindamine (SWD(2018) 157 final), lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele direktiivi kohaldamise kohta (COM(2018) 246 final); Vt ka aruanne selle kohta, milline on tehisintellekti, asjade interneti ja robootika mõju ohutusele ja vastutusele (COM(2020) 64 final).

(154)      Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb masinaehituse toodete ohutust (COM(2021) 202).

(155)      Komisjon kavatseb võtta üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamise ettepaneku vastu 2021. aasta teises kvartalis. Lisaks on oodata, et komisjon võtab peagi vastu delegeeritud õigusaktid raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL alusel, et kehtestada teatavad uued nõuded andmekaitse ja eraelu puutumatuse, küberturvalisuse ja võrgu kahjustamise ning pettusevastase võitluse kohta.

(156)      Näiteks Euroopa Liidu Küberturbeamet (ENISA) võib ajakohastada tehisintellektiga seotud ohumaastikku, võttes arvesse tehnoloogia arengut ja uusi väljakutseid.

(157)      Ühisteatis „ELi küberturvalisuse strateegia digikümnendi jaoks“ (JOIN(2020) 18 final).

(158)      Ühisteatis: ELi suurem panus reeglitepõhisesse mitmepoolsesse maailmakorda (veebruar 2021).

(159)      Nt tehisintellekti käsitlevad OECD põhimõtted, mille OECD liikmesriigid võtsid vastu OECD nõukogu soovituses tehisintellekti kohta (OECD/LEGAL/0449) 2019. aasta mais, G20 eesistuja Saudi Araabia poolt digimajanduse rakkerühmas algatatud tehisintellekti käsitlev dialoog, et toetada G20 põhimõtteid seoses tehisintellektiga (2019), Unesco soovituste eelnõu, mis käsitleb tehisintellekti eetikat , ning Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu platvorm „AI for Good Global Summit“ , mis on tehisintellektialane juhtiv tegevusele suunatud ülemaailmne ja kaasav ÜRO platvorm.

(160)       „Malicious uses and abuses of artificial intelligence“ , Europoli, UNICRI ja Trend Micro ühisaruanne (2021).

(161)      Plonck, A., „The Global Partnership on AI takes off – at the OECD“ , 9. juuli 2020.

(162)      OECD, „OECD Network of Experts on AI (ONE AI)“ , teavitav veebileht (2020).

(163)      Vt Euroopa Komisjon, „European Commission and OECD collaborate on global monitoring and analysis of Artificial Intelligence developments“ teavitav veebileht (veebruar 2020).

(164)      Vt Euroopa Parlamendi seisukoht P9_TC1-COD(2016) 295 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2020. aasta novembri esialgse kokkuleppe kohta, mis käsitleb nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (uuesti sõnastatud) lõplikku teksti, artiklid 5 ja 10 ning artikli 26 lõige 2. Eeldatakse, et nõukogu kiidab ajakohastatud määruse heaks 2021. aasta aprillikuu jooksul, enne kui see saab jõustuda (90 päeva pärast selle avaldamist).

(165)      JOIN(2020) 22 final.

(166)      Euroopa Komisjon, „Joint Statement on the 17th European Union – United States Information Society Dialogue“ , teavitav veebileht , (juuli 2020).

(167)      See hõlmab tööalaseid ja kõrgetasemelisi arutelusid USA tehisintellektialase riikliku julgeolekukomisjoniga , osalemist Euroopa Poliitikauuringute Keskuse / Brookingsi transatlatilise dialoogi protsessis ja Saksamaa Marshalli fondi rahastatud üritustel, mis käsitlesid biomeetriliste andmete töötlust ja näotuvastust.

(168)      WIPO, „WIPO begins public consultation process on artificial intelligence and intellectual property policy“ , teavitav veebileht (13. detsember 2019).

(169)      Vt täpsemalt projekti kohta: Euroopa Komisjon, „Advancing Collaboration and Exchange of Knowledge Between the EU and Japan for AI-Driven Innovation in Manufacturing“ . Teavitav veebileht , 2020.

(170)      Vt täpsemalt näiteks tehisintellektialane algatus „ Imaging COVID-19 “. Tegemist on mitut keskust hõlmava Euroopa projektiga, mille eesmärk on täiustada kompuutertomograafia kasutamist COVID-19 diagnoosimisel, kasutades süvaõppe tehisintellektitehnoloogiat COVID-19 automaatseks tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks kompuutertomograafiliste kujutiste alusel ning haiguse raskusastme kindlaksmääramiseks patsientidel kopsukahjustuse ulatuse hindamise teel. Projekti toetab ühing European Society of Medical Imaging Informatics (EuSoMII).

(171)      Vt näiteks De Nigris S. jt „AI and digital transformation: early lessons from the COVID-19 crisis“ , Teadusuuringute Ühiskeskuse poliitiline aruanne, 2020.

(172)      Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final), detsember 2019.

(173)      17. detsembri 2020. aasta keskkonnanõukogu käsitles nõukogu 17. detsembri 2020. aasta järeldustes „Keskkonnakasulik digitaliseerimine“ ühiskondlikku kaksikväljakutset – digi- ja rohepööret –, st tehisintellekti võimalikku otsest ja kaudset negatiivset keskkonnamõju, seda, kui oluline on, et liikmesriigid jagaksid kogemusi ja õppetunde tehisintellekti arendamisel ja rakendamisel keskkonna jaoks.

(174)      Ministrite deklaratsioon „Rohe- ja digipööre Euroopa Liidus“ , märts 2021.

(175)      Vt näiteks Euroopa Komisjon, „Digilahendused nullsaaste saavutamiseks“, milles käsitletakse laiemalt tehisintellektipõhiseid lahendusi eri keskkondades, sealhulgas tootmises ja põllumajanduses, et saavutada nullsaaste eesmärk (valmib 2021. aasta kevadel).

(176)      Tehisintellekti kasutamise kohta avalikus sektoris vt 14. peatükk.

(177)      Programmi „Digitaalne Euroopa“ raames. Euroopa andmeruumide kohta vt 2. peatükk ja Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“ , (veebruar 2020).

(178)      Algatus „Destination Earth“ kasutab laialdaselt Copernicuse andmevara, mida pakuvad Sentineli satelliidid ja Copernicuse teenuste tooted. Algatuse „Destination Earth“ raames välja töötatud tehisintellektilahendused aitavad omakorda täiustada Copernicuse programmi.

(179)      Digitaalsed kaksikud annavad ekspertidele ja tavakasutajatele kohandatud juurdepääsu kvaliteetsele teabele, teenustele, mudelitele, stsenaariumidele, prognoosidele ja visualisatsioonidele (nt kliimamuutustega kohanemise strateegiate modelleerimine ja äärmuslike ilmastiku- ja geofüüsikaliste sündmustega seotud katastroofiohu ohjamise stsenaariumid). Pilveteenuste liidu pilvepõhine modelleerimis- ja matkeplatvorm võimaldab juurdepääsu andmetele, täiustatud andmetöötlustaristule, tarkvarale, tehisintellektirakendustele ja -analüüsile. Vt Euroopa Komisjon, „Destination Earth“, teavitav veebileht .

(180)      Tehisintellekti, andmete ja robootika valdkonna avaliku ja erasektori partnerlus (vt 4. peatükk) aitab ka tugevdada tehisintellektiteemalist valdkondlikku dialoogi osana oma panusest rohelisse kokkuleppesse.

(181)      Vt Euroopa Komisjon, „Green public procurement“ ja „Green public Procurement criteria for Data centres, server rooms and cloud services“, teavitav veebileht, 2020 .

(182)      Nt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu tegevus ( „International standards for an AI-enabled future“ , 2020).

(183)      Üksikasjalikum analüüs: De Nigris S. jt „AI uptake in health and Healthcare“ , 2020, Teadusuuringute ühiskeskuse talituse AI Watch tehniline aruanne, 2020.

(184)      Tehisintellekt võib leida andmeid, mis toetavad diagnostikat ja ravi, kuid lõpliku valiku peaks alati tegema arst (inimkontroll).

(185)      Tehisintellektisüsteemid võimaldavad patsientidel jälgida oma tervist ja parandavad juurdepääsu tervishoiuteenustele, sh kaugetes või väheste ressurssidega piirkondades. Inimese digitteisikud (st ajakohased, isikustatud mudelid, mis peegeldavad inimese füsioloogilisi, funktsionaalseid, käitumuslikke jne sihtaspekte) võivad parandada haiguste ennetamist, varajast diagnoosimist ja tõhusat ravi.

(186)      Nt komisjoni teatis, mis on lisatud tehisintellekti käsitleva koostöö deklaratsioonile (10. aprill 2018), valge raamat tehisintellekti kohta, eetikasuunised usaldusväärse tehisintellekti arendamiseks (8. aprill 2019) ja 2018. aasta kooskõlastatud kava.

(187)

     Tehisintellektipõhiseid töövahendeid kasutatakse ka jälgimise ja hoolduse parandamiseks; ülevaate saamiseks komisjoni toetatavatest projektidest vt „Digital health technologies addressing the pandemic“ , teavitav veebileht (2020).

(188)      Tehisintellektisüsteeme on kasutatud pandeemia eri aspektide käsitlemiseks, nt juhtalgatuse „Exscalate4CoV“ eesmärk on kiirendada uute COVID-19 ravimeetodite väljatöötamist. Vt komisjoni veebileht, mis tutvustab koroonaviiruse pandeemiaga võitlemiseks võetud meetmeid: andmed, tehisintellekt ja superarvutid .

(189)      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(190)       Von der Leyeni komisjoni prioriteedid aastateks 2019–2024 .

(191)      Eesmärkide ja võetud meetmete kohta vt komisjoni teavitav veebileht „Tervishoiu Euroopa andmeruum“ .

(192)      Komisjoni tegevuskava „Digitaalsed terviseandmed ja -teenused – tervishoiu Euroopa andmeruum“ , 2020.

(193) Euroopa Komisjon, „Euroopa ravimistrateegia“ , 2020.

(194) Euroopa terviseliidu pakett: COM(2020) 724, COM(2020) 725, COM(2020) 726, COM(2020) 727.

(195)      Digipööre mõjutab ravimite väljatöötamist, arendamist, tootmist, nende kohta tõendite kogumist, nende hindamist, tarnimist ja kasutamist. See hõlmab tehisintellektil põhinevaid süsteeme haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, paremaks raviks ja ravi jälgimiseks ning andmeid personaliseeritud ravimite ja muude tervishoiurakenduste jaoks.

(196)      https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_21_342

(197)      Projektikonkursi tulemusel valiti 2020. aastal välja ja algatati neli projekti ( ProCAncer-I , CHAIMELEON , EuCanImage ja INCISIVE ) .

(198)      Vt täpsemalt kavandatud algatuse kohta „Digitaalsed terviseandmed ja -teenused – tervishoiu Euroopa andmeruum“ , 2020.

(199)      Euroopa Komisjon, ELi üldiste ravimialaste õigusaktide läbivaatamine , 2021.

(200)      „EL tervise heaks“ 2021–2027 – nägemus tervemast Euroopa Liidust.

(201)      Vt avatud strateegilise autonoomia mõiste kohta komisjoni teatise „Avatud, kestlik ja jõuline kaubanduspoliitika“ punkt 2.1.

(202)      Robootika aitab parandada tõhusust, optimeerimist, kvaliteeti ja kestlikkust nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Vrdl Duch-Brown, N ja Rossetti, F (2021) „Evolution of the EU market share of robotics: data and methodology“, Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne.

(203)      Üle 65-aastaste elanike osakaal Euroopas kasvab 2018. aasta 20 %-lt 2100. aastaks 31 %-ni. Vt täpsemalt Eurostati teavitav veebileht .

(204)      Zillner, S. jt „Strategic Research, Innovation and Deployment Agenda, AI, Data and Robotics Partnership“ . Kolmas trükk, september 2020. BDVA, euRobotics, ELLIS, EurAI ja CLAIRE.

(205)      Euroopa Komisjoni teatis „Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel“ (COM(2021) 70 final). Tegevuskava sätestab, et „[k]omisjon loob oma talituste raames elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse“.

(206)      Vt 4. peatükk.

(207)      Tehisintellekt võib toetada demokraatlikke protsesse, näiteks parandades otsuste tegemise protsesse, andmeanalüüsi või suurendades kodanike osalemist ja kaasamist. Kodanike osalemise kohta vt näiteks Savaget, P., Chiarini, T. ja Evans, S, „Empowering political participation through artificial intelligence“. Science and Public Policy, 46(3), 2019.

(208)      Vt avaliku sektori meetmete kohta kestliku tehisintellekti valdkonnas 9. peatükk.

(209)      Vastavalt ettepanekule, mis esitati valges raamatus tehisintellekti kohta .

(210)      Teadusuuringute Ühiskeskuse talituse AI Watch aruanne riiklike tehisintellektistrateegiate kohta (valmib 2021. aastal).

(211)      Misuraca, G. ja Van Noordt, C., „AI Watch – Artificial intelligence in public services“ , Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „Science for Policy“ (2020).

(212)      Ühisprojekt Teadusuuringute Ühiskeskusega, mis viiakse ellu talituse AI Watch uuringu raames. Uuringu tulemusel koostatakse ka ülevaade liikmesriikides juba kasutusel olevatest asjakohastest rakendustest ning see aitab mõista nende mõju ja lisaväärtust avaliku sektori teenuste osutamisel.

(213)      Vt täpsemalt Euroopa ühendamise rahastu platvorm „eTranslation“ .

(214)      2020. aasta märtsis tehti veebiportaal kättesaadavaks ka VKEdele; VKEde hulgas on juba peaaegu sama palju kasutajaid kui riigiasutuste seas.

(215)      Vt Euroopa Komisjoni ISA² programmi veebileht – Bringing new technologies in the public sector – AI related actions in ISA² programme (Interoperability solutions for public administrations, businesses and citizens) (2018).

(216)      Vt Euroopa Komisjon, „Innovative public services action“ (teavitav veebileht, 2018).

(217)      Euroopa Komisjon, „Study on the use of innovative technologies in the justice field“ , september 2020.

(218)      Korraldatakse veebiseminare kooskõlas 2. detsembri 2020. aasta teatisega „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus“ (COM(2020) 710 final).

(219)      Vt valge raamat tehisintellekti kohta .

(220)      Programm „Võtame tehisintellekti kasutusele“ aitab seda teha, selle raames korraldatakse üritusi ja pakutakse võimalusi pakkumise ja nõudluse ühitamiseks. Sellised vahendid nagu dialoogid, häkatonid ja kommertskasutusele eelnevad hanked aitavad tarnijatel paremini vastata hankepäringutele ning riigiasutustel paremini turgu mõista ja sihipäraseid hankeid sõnastada.

(221)      Kooskõlas riigihangete direktiivi (2014/24/EL) artikliga 40 avaldavad avaliku sektori hankijad portaalis Tenders Electronic Daily (TED) eelteate, et algatada kogu ELi hõlmavad läbipaistvad mittediskrimineerivad esialgsed turu-uuringud.

(222)

     Vt Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020) 66 final).

(223)      ELi tasandi andmed (hanketeated portaalis TED) ja liikmesriikide avatud andmestikud.

(224)       Talituse AI Watch käimasolev töö tehisintellekti kasutuselevõtu valdkonnas avalikus sektoris .  

(225)      Kohalik digiteisik on linna füüsiliste varade virtuaalne kujutis, mis on seotud andmetega. Sellised digitteisikud võivad keskenduda äärmuslikele ilmastikunähtustele, linnaplaneerimisele või kriisiohjamisele. Masinõppe abil saab aidata linnal toimida tõhusamalt, luues simulatsioone, mudeleid või tehes reaalajas järelevalvet. Euroopa Komisjon, seminari aruanne „Digital Twins of cities“ , 2020.

(226)      „Open and agile smart cities (OASC)“, MIM 5: Fair AI and Algorithms (2020).

(227)      „Join, boost, sustain – the European way of digital transformation in cities and communities“; vt täpsemalt liikumise Living-in.EU teavitav veebileht.

(228)      Võttes arvesse selle poliitikavaldkonna olulisust ja vajadust tagada põhiõiguste kaitse, ei kasutata õiguskaitse, rände ja varjupaiga valdkonnas tehisintellektirakendusi kunagi iseseisva otsustajana. Tehisintellektisüsteeme kasutatakse abivahendina, näiteks selleks, et saada konkreetses olukorras vihjeid uurimiseks või hindamiseks, kuid lõpliku otsuse teeb alati inimene.

(229)      Tehisintellektirakenduste siseasjade valdkonnas kasutamise kohta liikmesriikides vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne „Artificial Intelligence in public services“ , Teadusuuringute Ühiskeskus (2020).

(230)

     Aruande „Artificial Intelligence in public services“ , Teadusuuringute Ühiskeskus (2020), kohaselt kasutavad 11 liikmesriiki siseasjade valdkonnas 25 tehisintellektirakendust. 

(231)      Näiteks kasutatakse tehisintellektitehnoloogiaid andmete analüüsiks, liit- ja virtuaalreaalsust, et modelleerida üldsuse turvalisust massiüritustel, küberohtude automaatset avastamist, otsingu- ja päästeoperatsioonideks droonide ja robootika abil, reisijate kontrollimiseks ja varjupaigataotluste esitamise lihtsustamiseks (virtuaalsed abilised ja tõlkeprogrammid).

(232)      Europoli, ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi ja Trend Micro ühisaruanne „Malicious uses and abuses of artificial intelligence“ , avaldatud 19. novembril (https://www.europol.europa.eu/publications-documents/malicious-uses-and-abuses-of-artificial-intelligence).

(233)      Nõukogu järeldused sisejulgeoleku ja Euroopa politseipartnerluse kohta (2020).

(234)      Nõukogu järeldused sisejulgeoleku ja Euroopa politseipartnerluse kohta (2020).

(235)      Euroopa Komisjoni teatis „ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava: prognoosi, hoia ära, kaitse ja reageeri“ (COM(2020) 795 final). Vt ka Europoli, ÜRO Regioonidevahelise Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituudi ja Trend Micro ühisaruanne „Malicious uses and abuses of artificial intelligence“ , 2021.

(236)      Vastavalt nõukogu taotlusele on keskus eelkõige ELi politsei- (Europol), piirivalve- (Frontex) ja siseasjade IT-süsteemide (eu-LISA) asutuste ning komisjoni vaheline kooskõlastusmehhanism. Juhtrühma juhivad liikmesriigi esindaja, kelle nimetab COSI kolmeks aastaks, ja Euroopa Komisjoni (siseasjade peadirektoraat) esindaja. Keskuse eesmärk on toetada osalevaid üksusi teabe ja teadmiste jagamisel, ühisprojektide algatamisel ning sisejulgeoleku seisukohast oluliste tulemuste ja väljatöötatud tehnoloogiliste lahenduste levitamisel, nagu on välja kuulutatud ELi julgeolekuliidu strateegias. Vt ka https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-5757-2020-INIT/en/pdf .

(237)      Komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli ja eraõiguslike isikute koostööd, Europolis isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas (COM(2020) 796 final).

(238)      Komisjoni ettepanek COM(2020) 796 final, põhjendus 38.

(239)      Euroopa Komisjoni teatis ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta (COM(2021)170 final).

(240)      Saksamaa eesistumise ajal käivitatud algatuse „Ränne 4.0: digipööre rände haldamises“ järelmeede.

(241)      See algatus võimaldab uurida, arendada, katsetada, treenida ja valideerida tehisintellektipõhiste süsteemide algoritme õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste jaoks, tuginedes erinevatele andmestiktele, sealhulgas pseudooperatiivsetele ja anonüümitud andmestikele.

(242)      See meede kuulutati välja 17. detsembril 2020 siseasjade valdkonna tehisintellekti eksperdirühmas.

(243)      See algatus põhineb aruandel „Opportunities and challenges for the use of artificial intelligence in border control, migration and security“ (2020). Sellest meetmest teatas komisjon 28. oktoobril 2020 toimunud koostalitlusvõime foorumil. Esimene kontseptsiooni tõendamine algas 19. juulil 2020 ja lõpetati 2020. aasta detsembris. Uuringus osutati võimalikele tehisintellektirakendustele, millest mõnda katsetatakse 2021. aastal kontseptsiooni tõendusena.

(244)      Euroopa Komisjon „Feasibility study on a forecasting and early warning tool for migration based on artificial intelligence technology“ , 2021.

(245)      Vt nõukogu järeldused „Keskkonnakasulik digitaliseerimine“, 17. detsembri 2020 istung, kus käsitleti tehisintellekti kasutamist keskkonnakaitse parandamiseks; dokument, mis käsitleb keskkonnakuritegudega võitlemise häid tavasid , aprill 2020, käsitleb liikmesriikide olemasolevaid projekte; ja CMS Legali avaldatud dokument „Artificial Intelligence in environmental monitoring“ , august 2019.

(246)       29. oktoobri 2020. aasta Passau deklaratsioon „Smart deal for mobility: shaping the mobility of the future with digitalisation – sustainable, safe, secure and efficient“ . Deklaratsiooni koostasid liikmesriigid ja komisjon ning sellele kirjutasid alla 30 ELi ja EFTA liikmesriiki.

(247)      Komisjoni teatis „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020) 789 final).

(248)      Praegu puudub sektoril terviklik tegevuskava, mis võimaldaks tal kasutada täielikult ära tehisintellekti potentsiaali (ka väljaspool andmetega seotud küsimusi) ning tulla toime sellega seotud probleemidega transpordis ja logistikas.

(249)      Vt teatis COM(2020)789 final.

(250)      Eurocontrol: „Fly AI Report - Demystifying and Accelerating AI in Aviation/ATM“ , märts 2020.

(251)      Kogutakse järgmisi andmeid: lennuohutusandmed, lennundusjärelevalve (lennujuhtimise) andmed, ilmastikuandmed ja kosmosepõhised andmed ühiseks töötlemiseks ja arukaks andmeanalüüsiks eesmärgiga analüüsida ja parandada lennuohutust, turvalisust ja keskkonnatoimet ning ohutut käitamist.

(252)      Vt täpsemalt innovatsioonikavade kohta ühisettevõtte S2R teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammist . Konkreetselt on tehisintellektiga seotud IP4 – atraktiivsete raudteeteenuste IT-lahendused (nt projekt My-Trac), IP3 – taristu (nt taristu seisundipõhine hooldus ja robootika), IP2 – liikluskorraldus (nt läbilaskevõime, automaatne rongiliiklus).

(253)      Projektiga on seotud 13 riiki ja see hõlmab jõeteabeteenustel põhinevate veokoridoride teenuste kindlaksmääramist, kirjeldamist, rakendamist ja kestlikku toimimist.

(254)       Lõpparuanne (2020).

(255)      Ka ENISA ja Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringus rõhutati küberturvalisuse tähtsust tehisintellektitehnoloogia ajakohastamisel autonoomsetes sõidukites ning selle võimalikku mõju liiklusohutusele ja turvalisusele: ENISA, Teadusuuringute Ühiskeskus „Cybersecurity Challenges in the Uptake of Artificial Intelligence in Autonomous Driving“, 2021.

(256)      Automatiseeritud sõidukeid, küberturvalisust ja sõidukite tarkvarauuendusi käsitlevad uued õigusnormid hakkavad kehtima sõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet käsitlevate õigusaktide osana alates 6. juulist 2022.

(257)      Näited reformidest ja investeeringutest: „Puhas, arukas ja õiglane linnaline liikumiskeskkond“.

(258)      Nt programmi „Horisont 2020“ projekt CYBELE, mis pakub laiendatavat suurandmete analüüsi täppispõllumajandusele ja loomakasvatusele, ning projekt „IoF 2020“, mille eesmärk on hoogustada asjade interneti kasutuselevõttu põllumajanduslikus toidutööstuses.

(259)      Vt nt programmi „Horisont 2020“ projekt „GenTORE“ , mille eesmärk on pakkuda välja genoomihalduse vahendid vastupidavuse ja tõhususe optimeerimiseks.

(260)      Vt nt programmi „Horisont 2020“ projekt „BACCHUS“ , mille eesmärk on aruka robotsüsteemi kavandamine automaatseks saagikoristuseks põllumajanduses.

(261)      Vt nt programmi „Horisont 2020“ projekt „ROMI“ , mis käsitleb täppispõllumajanduse lahendusi, mis vähendaksid 25 % aega, mida põllumajandustootjad kulutavad umbrohutõrjele.

(262)      Vt nt programmi „Horisont 2020“ projekt „PANTHEON“ , mis käsitleb täppispõllumajandust pähklikasvatuses.

(263)       „Federating platforms: helping European agriculture to become more green, productive and competitive“ , september 2020.

(264)      Euroopa Komisjon sektoripõhise seire aruanne (2020), „Technological trends of the agri-food industry“ , september 2020.

(265)      Deklaratsioon „Euroopa põllumajanduse ja maapiirkondade arukas ja jätkusuutlik digitulevik“, 2019; vt ka näiteks „EU Member States join forces on digitalisation for European agriculture and rural areas“ , aprill 2019.

(266)      Euroopa Komisjoni teatis „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“  (COM(2020) 81 final).

(267)      Komisjon kavatseb programmi „Digitaalne Euroopa“ raames toetada sellise põllumajanduse andmeruumi, sealhulgas era- ja avalike andmete kasutamiseks vajalike tehnoloogiate, protsesside ja standardite kasutuselevõttu (Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa andmestrateegia“ COM(2020) 66 final).

(268)       „Code of conduct on agricultural data sharing by contractual agreement“, COPA-COGECA ja CEMA ( 2018).

(269)      Vt võimalike toidu, biomajanduse, loodusvarade, põllumajanduse ja keskkonna valdkonna Euroopa partnerluste loetelu, mille on välja pakkunud Euroopa Komisjon.

(270)      Euroopa Komisjoni teatis „Tehisintellekti käsitlev kooskõlastatud kava“ (COM(2018) 795 final), lk 1.

(271)      Selle liite 2. ja 3. jaos esitatud teave põhineb liikmesriikidelt saadud teabel. 2. ja 3. jaos käsitletakse kõiki liikmesriike, kes on esitanud teabe komisjoni talituste taotlusel.

(272)      Tabelis esitatud teave põhineb andmetel, mille talitus AI Watch on saanud riiklikelt kontaktpunktidelt või avalikest allikatest. Lisaks ELi liikmesriikidele hõlmab tabel ka Norrat kui assotsieerunud riiki. Tabelit on viimati ajakohastatud 14. aprillil 2021.

(273)      Oma tehisintellektistrateegiat rakendades ajakohastas Soome 2020. aastal oma strateegiat, algatades 2020. aasta novembris riikliku tehisintellektialase programmi („AI 4.0“). Programmiga toetatakse tehisintellekti ja muude digitehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu ettevõtetes, eelkõige VKEdes, keskendudes eeskätt tööstussektorile. Ajakohastatud versioonis esitati loetelu konkreetsetest poliitilistest meetmetest ja rakenduskava järgnevateks aastateks ning tehisintellekti valdkonna visioon aastani 2025. Pärast oma riikliku tehisintellektistrateegia korrapärast läbivaatamist algatas Küpros 2020. aasta juunis hanke, et töötada välja tegevuskava, milles kirjeldatakse üksikasjalikult riikliku tehisintellektistrateegia edusamme ja rakendamist. Saksamaa võttis ajakohastatud tehisintellektistrateegia vastu 2020. aasta detsembris.

(274)      Esialgses 2018. aasta tehisintellektistrateegias eraldati tehisintellekti valdkonna investeeringuteks 3 miljardit eurot; ajakohastatud versioonis lubati seda summat suurendada 5 miljardi euroni 2025. aastaks.