EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.10.2020

COM(2020) 620 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Võrdõiguslikkuse liit:









romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik

{SWD(2020) 530 final}

I.    Sissejuhatus

Võrdõiguslikkuse liidu loomine on üks komisjoni kõige tähtsamatest ülesannetest. ELil on tõelise võrdõiguslikkuse liidu loomiseks olemas vajalikud õigusaktid ja terviklik poliitika. Nagu aga rõhutatud ELi rassismivastases tegevuskavas 2020–2025, 1 tuleb diskrimineerimist rassilise või etnilise päritolu alusel endiselt ette. Eelkõige kehtib see romade puhul, 2 kes on sageli ikka veel tõrjutud. Paljud meie maailmajao hinnanguliselt 10–12 miljonist romast 3 kogevad oma igapäevaelus jätkuvalt diskrimineerimist, romavastasust 4 ja sotsiaal-majanduslikku tõrjutust.

2011. aastal võttis komisjon vastu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku aastani 2020 5 . Selle peamine eesmärk oli võidelda romade sotsiaal-majandusliku tõrjutuse vastu ELis ja laienemisprotsessis osalevates riikides, edendades võrdset juurdepääsu haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele. Selles kutsuti liikmesriike üles töötama välja romasid käsitlevad riiklikud integratsioonistrateegiad, määrama riiklikud romade kontaktpunktid 6 ja seadma riiklikud eesmärgid. Kaks aastat hiljem võttis nõukogu vastu soovituse, milles käsitleti romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavaid meetmeid ja anti liikmesriikidele suuniseid oma riiklike strateegiate rakendamise tõhustamise kohta 7 . Lääne-Balkani piirkonnas tagati vabatahtlikult kooskõla romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikuga aastani 2020.

Need kaks dokumenti olid olulised, 8 et seada romade kaasamine ELi ja liikmesriikide tegevuskavades tähtsale kohale ning võtta kasutusele ELi poliitika-, õiguslikud ja rahastamisvahendid. Sellest hoolimata on viimase 10 aasta jooksul olnud üldised edusammud romade integreerimisel piiratud, kuigi poliitikavaldkondade ja riikide vahel esineb märkimisväärseid erinevusi 9 . Suurimaid edusamme on tehtud hariduse valdkonnas, eelkõige vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist ning parandades alushariduses ja kohustuslikus koolihariduses osalemist. Roma õpilaste segregatsioon on hariduses aga suurenenud 10 . Romade vaesusrisk on vähenenud ja nende enda hinnang oma tervislikule seisundile paranenud, kuid ravikindlustuse kättesaadavus on endiselt piiratud. Juurdepääs tööhõivele pole paranenud ning mittetöötavate ja mitteõppivate roma noorte osakaal on isegi suurenenud. Eelkõige puudulike ja eraldatud eluasemete tõttu on eluasemetega seotud olukord endiselt keeruline. On tõendeid, et romade kokkupuude diskrimineerimisega on mõnevõrra vähenenud ja romade aktsepteerimine üldise elanikkonna hulgas suurenenud. Jätkuvalt tekitavad aga suurt muret romavastasus, vihakuriteod ning romadega, eelkõige naiste ja lastega, kaubitsemine 11 .

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku lõppemine pakub võimalust tõhustada meetmeid jätkuvate puuduste kõrvaldamiseks. See on eriti oluline, kuna COVID-19 pandeemia on toonud ilmsiks tõrjutud ja marginaliseeritud roma kogukondade äärmise haavatavuse negatiivse tervise- ja sotsiaal-majandusliku mõju suhtes.

Et saavutada suuremad ja kiiremad edusammud, sätestatakse käesolevas teatises uus romasid käsitlev ELi strateegiline raamistik, millega edendatakse romade tegelikku võrdõiguslikkust, sotsiaal-majanduslikku kaasamist ja sisulist osalemist. Kuigi liikmesriigid on romade jaoks tõeliste muutuste saavutamisel eesliinil, mis eeldab tugevdatud poliitilist pühendumist, saab EL aidata neil töötada välja tõhusa lähenemisviisi ja anda neile õiged vahendid. See strateegiline raamistik tugineb eelmise raamistiku hindamise tulemustele, ulatuslikele konsultatsioonidele, 12 riiklike strateegiate rakendamise iga-aastastele hindamistele 13 ja varasemate meetmete piiratud tõhususe põhjuste analüüsile 14 . Sellega reageeritakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kodanikuühiskonna üleskutsetele tugevdada 2020. aasta järgset ELi algatust 15 . Selles tunnistatakse, et mitte kõik romad ei ole sotsiaalselt tõrjutud, kuid nad kõik võivad kogeda diskrimineerimist ja mõjuvõimu vähenemist. Raamistikus kasutatakse intersektsionaalset lähenemisviisi, milles võetakse arvesse seda, kuidas etniline päritolu on põimunud identiteedi muude aspektidega, ning kuidas selline põimumine mõjutab ainulaadseid diskrimineerimiskogemusi 16 .

Romasid käsitleva ELi strateegilise raamistikuga antakse panus ka mitmesse muusse algatusse. Raamistik aitab otseselt kaasa ELi rassismivastase tegevuskava, Euroopa sotsiaalõiguste samba 17 ning ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele 18 .

Võrdõiguslikkuse ja kaasatuse saavutamine eeldab vahendite ulatuslikumat kasutamist ja paremat suunamist ning roma kogukondade, kõigi valitsustasandite, sektorite ja sidusrühmade (riikide valitsused, ELi institutsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond, samuti tööstus ja akadeemilised ringkonnad) kaasamist ja partnerlust. Eriti oluline on tihe koostöö Euroopa ja riigi tasandi vahel. ELi tasandil seatakse selles strateegilises raamistikus kaugeleulatuvad ühised eesmärgid ja sihid. Riigi tasandil peaksid valitsused välja töötama tugevad romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud, et võtta pikaajalisi kohustusi ning teha romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise valdkonnas koostööd ELi institutsioonidega. Nagu välja pakutud nõukogu 2016. aasta järeldustes, 19 võtab komisjon vastu ettepaneku nõukogu 2013. aasta soovituse läbivaatamiseks ja asendamiseks.

II.    Ühised eesmärgid romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise valdkonnas

Praeguse raamistiku hindamine ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja mitme üleeuroopalise ja riikliku kodanikuühiskonna organisatsiooni järeldused 20  näitavad, et romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise edendamise kohustust on vaja nii Euroopa kui ka riigi tasandil uuendada ja tugevdada. Tugevdatud kohustust on vaja, et võidelda püsiva diskrimineerimisega, sealhulgas romavastasusega, ning parandada romade kaasamist hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluasemete valdkonnas 21 . Romad peaksid olema kaasatud kõigis etappides alates meetmete väljatöötamisest kuni nende rakendamiseni. Samal ajal tuleks meetmete puhul arvestada roma elanikkonna konkreetsete rühmade mitmekesisuse ja vajadustega.

Seega seab komisjon ELi tasandil ajavahemikuks kuni 2030. aastani seitse eesmärki. Kolm neist eesmärkidest on võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise valdkonna horisontaalsed eesmärgid. Teised neli on haridust, tööhõivet, eluaset ja tervishoidu käsitlevad valdkondlikud eesmärgid. Et neid eesmärke tõhusalt rakendada, peab olema võimalik edusamme mõõta. Sel põhjusel teeb komisjon esimest korda ettepaneku kvantitatiivsete ELi tasandi peamiste eesmärkide kohta, et jälgida eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Kuigi need eesmärgid eeldavad minimaalsete edusammude saavutamist 2030. aastaks, jääb pikaajaliseks eesmärgiks tagada tegelik võrdõiguslikkus ning kaotada lõhe romade ja üldise elanikkonna vahel. Nende eesmärkide sõnastamisel on tuginetud roma kogukondades ellu viidud uuringutest saadud kogemustele ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, liikmesriikide ning romade ja nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonidega toimunud põhjalikele aruteludele 22 . Alltoodud skeemil on esitatud seitse eesmärki, ELi tasandi eesmärgid, soovitud tulemused ja praegune olukord 23 .

Uuritakse ka muid näitajaid 24 .

III.    Uuendatud ja tugevdatud riiklikud meetmed võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise tagamiseks

Strateegilise raamistiku eesmärkide saavutamiseks tuleb võtta meetmeid nii ELi kui ka riigi tasandil. Selline täiendav lähenemisviis on ainus viis muutuste esilekutsumiseks kohapeal. Liikmesriikidel on raamistikuga hõlmatud valdkondades põhipädevus ja vaja on struktureeritud lähenemisviisi. Kuigi romade olukord on riigiti erinev, tuleb suurendada riigi tasandil kohustusi ja vastutust, et tuua kaasa tõelised muutused romade igapäevaelus. Selleks tuleb romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamisse kaasata kodanikuühiskonda ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi.

Riiklike meetmete võtmine romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike kaudu Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja, võtma vastu ja rakendama romasid käsitlevaid riiklikke strateegilisi raamistikke, mis sisaldavad: oühiseid omadusi; ominimaalseid kohustusi, mis peaksid kehtima kõigile; ovõimalikke riigi olukorral põhinevaid lisakohustusi; osuure roma elanikkonnaga liikmesriikide kaugeleulatuvamaid kohustusi. Ettepanekud nende elementide kohta on esitatud allpool. Võimaluse korral tuleks seada konkreetsed riiklikud eesmärgid. Komisjon aitab sellele protsessile kaasa kõigi vajalike suuniste andmisega. Komisjon toetab ka riiklikke meetmeid, sealhulgas võrdõiguslikkust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamisega, romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemisega arvestamisega ELi poliitikaalgatustes, ELi rahaliste vahendite kasutuselevõtmisega romade heaks ning romavastasusega võitlemisega. Liikmesriike kutsutakse üles viima nende riiklike raamistike väljatöötamine lõpule 2021. aasta septembriks ja jagama neid komisjoniga.

Koos käesoleva teatisega võtab komisjon vastu ettepaneku romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva nõukogu soovituse kohta, milles esitatakse selliste konkreetsete meetmete loetelu, mida liikmesriigid peaksid ELi eesmärkide saavutamiseks võtma. Need kaks dokumenti täiendavad seega teineteist. Kavandatud soovituses antakse ühtlasi suuniseid sidusrühmade, sealhulgas riiklike romade kontaktpunktide, võrdõiguslikkust edendavate asutuste, kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike osalejate suutlikkuse suurendamise ja nendevahelise partnerluse kohta. Samuti antakse suuniseid selle kohta, kuidas tagada ELi ja riiklike vahendite parem kasutamine ning tõhus riiklik järelevalve, aruandlus ja hindamine seoses romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistikega.

III.1 Suunised riiklike meetmete kohta, mille võtmisel järgitakse ühist, kuid diferentseeritud lähenemisviisi

Et aidata liikmesriikidel töötada välja asjakohased ja tõhusad romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud, teeb komisjon ettepaneku romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike ühiste omaduste ja neis sisalduvate minimaalsete kohustuste kohta. Kuna aga romade osakaal ja nende olukord riigis on liikmesriigiti väga erinev, teeb komisjon ühtlasi ettepaneku sihipärasemate lisakohustuste võtmiseks. Seeläbi võetakse arvesse liikmesriikide olukordade erinevust ja tehakse võimalikuks ühine, kuid diferentseeritud lähenemisviis.

Esiteks teeb komisjon ettepaneku, et kõiki romasid käsitlevaid riiklikke strateegilisi raamistikke iseloomustaksid alltoodud ühised eesmärgid.

üPöörata suuremat tähelepanu võrdõiguslikkusele, et täiendada kaasamisel põhinevat lähenemisviisi: nelja poliitikavaldkonna (haridus, tööhõive, tervishoid ja eluase) käsitlemine integreeritud lähenemisviisi abil on romade kaasamisel endiselt keskse tähtsusega, kuid samuti on vaja selgelt keskenduda võrdõiguslikkusele. Eelkõige peaks võitlus diskrimineerimise ja romavastasuse vastu olema igas poliitikavaldkonnas peamine eesmärk ja valdkondadeülene prioriteet, mis täiendab kaasamisel põhinevat lähenemisviisi. See mitmele teemale keskendumine peaks tagama romadele tõhusa juurdepääsu majanduslikule ja sotsiaalsele õiglusele ning võrdsed võimalused.

üEdendada osalemist võimestamise, koostöö ja usalduse kaudu: romade sisuline osalemine tuleb tagada poliitikakujundamise kõigis etappides. Romade poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist kaasamist tuleks edendada nii, et nad tunnevad end täieväärtuslike ühiskonnaliikmetena. Tagada tuleb romade, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutuste võimestamine ja suutlikkuse suurendamine, arendades sidusrühmade ning roma ja mitteroma kogukondade vahelist koostööd ja usaldust.

üKajastada romade mitmekesisust: liikmesriigid peaksid tagama, et nende strateegilised raamistikud hõlmavad kõiki romasid nende territooriumil ja kajastavad intersektsionaalse lähenemisviisi abil eri rühmade vajadusi. Nad peaksid meeles pidama, kuidas identiteedi eri aspektid võivad koos diskrimineerimist süvendada. Nad peaksid seadma kvantitatiivsed ja/või kvalitatiivsed eesmärgid tagamaks, et arvesse on võetud mitmekesisust vanuse, soo, seksuaalse sättumuse, liikuvuse ja muude isikuomaduste seisukohast.

üÜhendada integreerimine ja sõnaselge, kuid mitte välistav suunatus romadele 25 : romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks ühendada integreerimine ja selge, kuid mitte välistav suunatus, tagades, et üldteenused on kaasavad, ning pakkudes sihipärast lisatoetust, et tõhustada romade võrdset juurdepääsu õigustele ja teenustele. Raamistikud peaksid olema kavandamisvahendid riiklike ja ELi vahendite kasutamiseks romadele suunatud meetmete ja üldise kaasava reformi jaoks.

üParandada eesmärkide seadmist, andmete kogumist, järelevalvet ja aruandlust: töö ELi tasandi peamiste eesmärkide ning vastavate kvantitatiivsete ja/või kvalitatiivsete riiklike eesmärkide saavutamise nimel võib anda tõuke tõelistele edusammudele romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise suunas. Andmeid tuleks koguda korrapäraselt, et aidata kaasa aruandlusele ja järelevalvele, suurendada läbipaistvust ja vastutust ning edendada poliitikakogemuste vahetamist ja neist õppimist 26 .

Teiseks, kehtestades ühised omadused, tuginedes praeguse raamistikuga saadud kogemustele ja viimasel kahel aastal korraldatud ulatuslikele aruteludele, 27 kutsub komisjon kõiki liikmesriike üles lisama oma romasid käsitlevatesse riiklikesse raamistikesse vähemalt alltoodud kohustused.

Riiklikus strateegilises raamistikus tuleks sätestada: a)riiklikud lähtetasemed ja eesmärgid ELi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks, tuginedes põhjalikule vajaduste hindamisele; b)konkreetsete rühmadega (roma lapsed, naised, noored, eakad või puuetega inimesed, liikuvad ELi kodanikud, kolmandate riikide kodanikud, kodakondsuseta romad) seotud eesmärgid ja meetmed, et kajastada romade mitmekesisust, sealhulgas soo aspekti ja lastega/vanusega arvestavad meetmed; c)meetmed romavastasuse ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks (nt riiklike rassismivastaste tegevuskavade kaudu); d)meetmed tõrjutud romade sotsiaal-majandusliku kaasamise tagamiseks, eelkõige hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas; e)sihipäraste ja üldiste meetmete kombinatsioon, milles on võetud arvesse konkreetseid kohalikke probleeme ja mis on selgelt mõeldud romade takistuste kõrvaldamiseks võrdsel juurdepääsul peavoolupoliitikale 28 ; f)spetsiaalne eelarve rakendamise ja järelevalve jaoks, 29 milles kasutatakse täiel määral ära sotsiaalset innovatsiooni ja erakapitali; g)seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest aru andmise, nende järelevalve ja hindamise mehhanismid; h)süsteem poliitika seisukohast oluliste konsultatsioonide pidamiseks ja koostöö tegemiseks romade ja nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide, valdkondlike ministeeriumide, võrdõiguslikkust edendavate asutuste, inimõigustega tegelevate muude riiklike asutuste ja muude sidusrühmadega ning i)suutlikkuse suurendamine, et edendada kodanikuühiskonna aktiivset osalemist poliitikakujundamise kõigis etappides ning tagada selle kaasamine riiklike ja ELi platvormide protsessidesse 30 . Riiklikud romade kontaktpunktid peaksid: a)saama volitused, piisavad vahendid ja piisavalt töötajaid, et tagada pidev kooskõlastamine ja järelevalve, ning b)esitama korrapäraselt eduaruandeid ja osalema komisjoni hallatava riiklike romade kontaktpunktide võrgustiku põhitegevuses 31 .

Kolmandaks võivad lisaks neile ühistele omadustele ja minimaalsetele kohustustele olla olulised riikide lisajõupingutused, mida tehakse vastavalt riigi konkreetsele olukorrale. Probleemid romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise tagamisel erinevad sõltuvalt roma elanikkonna suurusest ja osakaalust kogu elanikkonnas, laiemast majanduslikust kontekstist ning tõrjutuse ja diskrimineerimise pärandist. Samuti erinevad need olenevalt sellest, kus ja kuidas romad elavad (maapiirkonnad, linnapiirkonnad, liikuvad inimesed, eraldatud alad) ning konkreetsetest aspektidest, nagu riikidevaheline liikuvus, ränne või kodanikudokumentidega seotud teemad. Neid eri probleeme on võimalik romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes arvesse võtta, määrates kindlaks eri eesmärgid, eri mahus investeeringud ja erinevad poliitikalahenduste liigid. Olenevalt riigi olukorrast (näiteks andmete kogumise võimalused, sihipäraste või üldiste ELi rahaliste vahendite kasutamine, roma elanikkonna suhteline suurus ja erivajadused) kutsub komisjon liikmesriike üles võtma lisakohustusi, nagu kirjeldatud allpool.

Riiklikus strateegilises raamistikus tuleks ühtlasi sätestada: a)kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid kõigi seitsme ELi eesmärgi ja nendega seotud sihtide jaoks (sõltuvalt andmete kättesaadavusest); b)kuidas kasutatakse romade heaks ELi ja riiklikke vahendeid ja rahastamisvahendeid ning c)kuidas institutsioonilised või haldusreformid aitavad kaasa võrdõiguslikkusele ja kaasatusele. Riiklikud romade kontaktpunktid peaksid viima ellu ka riikliku strateegilise raamistiku vahehindamine ja läbivaatamise.

Neljandaks, kui romad moodustavad märkimisväärse osa elanikkonnast (st üle 1 %) 32 , pole nende võrdõiguslikkuse ja kaasamise edendamine üksnes oluline põhiõiguste seisukohast, vaid sellel on ka selge majanduslik tähtsus. Riikides, kus romade osakaal on suurem, moodustab see rühm üha suurema osa kooliealisest elanikkonnast ja tulevasest tööjõust. Edusammud romade sotsiaal-majanduslikul kaasamisel võivad vähendada tööjõu ja oskuste nappust negatiivsete demograafiliste muutuste ajal ning aidata kärpida sotsiaalkulutusi. Investeeringud paremasse haridusse ja varem kõrvale jäetud tööjõu oskuste täiendamisse võivad suurendada tootlikkust. Kui tagatakse, et romad saavad rakendada oma potentsiaali anda panus majandusse ja ühiskonda üldiselt, saavutatakse paremad sotsiaalsed ja majanduslikud tulemused kõigi jaoks.

See õigustab vajadust suuremate kohustuste ja ELi toetuse järele, eelkõige ELi vahendite kasutamist nii sihipäraste meetmete kui ka kaasavate üldiste reformide jaoks. Sellega seoses kutsutakse märkimisväärse roma elanikkonnaga liikmesriike üles kasutama täielikult ära kavandatud ESF+ erieesmärki edendada marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist. Samuti innustatakse neid tegema enamat tagamaks, et kättesaadavad rahalised vahendid jõuavad tegelikult romadeni. See eeldab andmete kogumist etnilise päritolu ja sugupoolte lõikes, et toetada poliitika kujundamist, järelevalvet ja läbivaatamist.

Lisaks minimaalsetele ja riigi olukorrast tulenevatele kohustustele kutsub komisjon seega märkimisväärse roma elanikkonnaga liikmesriike üles lisama oma romasid käsitlevatesse riiklikesse strateegilistesse raamistikese kaugeleulatuvamad kohustused, mida on kirjeldatud allpool.

Riiklikus strateegilises raamistikus tuleks ühtlasi: a)esitada kava või meetmete kogum, et ennetada romavastasust ja diskrimineerimist, segregatsiooni hariduses ja elamumajanduses ning romavastaseid eelarvamusi ja stereotüüpe (sealhulgas internetis) ning võidelda nende vastu; b)arvestada romade võrdõiguslikkuse ja kaasamisega piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning c)sätestada, kuidas kasutatakse ELi ja riiklikke vahendeid ja rahastamisvahendeid kaasava peavoolupoliitika ja sihipäraste meetmete rakendamiseks. Riiklike romade kontaktpunktide rolli tuleks tugevdada, et nad saaksid: a)arvestada spetsiaalse meeskonna ja institutsiooniliste volitustega, mis tagavad poliitilise mõjuvõimu, tõhusa valdkondadevahelise kooskõlastamise ning romade võrdõiguslikkuse ja kaasamisega arvestamise piirkondlikul ja kohalikul tasandil; b)osaleda (ELi fondide korraldusasutuste kaudu) romadele mõeldud ELi vahendite jaotamist käsitlevate valitsustasandi arutelude koordineerimises ja nende vahendite kasutamise süstemaatilises järelevalves (nt seirekomisjonide kaudu, romade kaasamise mõju hindamise kaudu); c)tagada riiklikud konsultatsioonid ja dialoogi romade (eelkõige noorte ja naiste) võimestamiseks ning d)tagada, et avalik poliitika ja universaalteenused jõuaksid tõhusalt romadeni, sealhulgas kaugetes maapiirkondades elavate romadeni (nt kiireloomulised ja keskpika perioodi meetmed kriisi ajal, seadusandlik reform, poliitika kavandamine hariduse, tööhõive, tervishoiu, eluasemete ja muudes sotsiaal-majandusliku kaasamise valdkondades, sotsiaalteenused, transport, miinimumsissetuleku süsteemid, diskrimineerimisvastased õigusaktid).

Romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike kavandamisel ja rakendamisel soovitatakse liikmesriikidel võtta arvesse romade kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid 33 . 1. lisas 34 on esitatud täiendavad suunised poliitika kavandamiseks ja rakendamiseks seoses romavastasuse ja põlvest põlve kestva vaesuse 35 vastu võitlemisega, romade osalemise ja võimestamise edendamisega, romade mitmekesisuse kajastamisega ning sihipäraste ja üldiste lähenemisviiside kombineerimisega. Selles esitatakse ka suunised, et paremini lahendada esilekerkivaid probleeme, sealhulgas käsitletakse võitlust kriiside (nagu COVID-19 pandeemia) ebaproportsionaalse mõjuga romadele, e-kaasatuse ja keskkonnaalase õigluse tagamist. Samuti antakse suuniseid romade kunsti, ajaloo ja kultuuri (ja sellest teadlikkuse) ning sotsiaalse innovatsiooni ja poliitikaeksperimentide edendamiseks.

Komisjon toetab liikmesriike romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamisel ja rakendamisel ning seda mitte üksnes rahalise toetuse ja kooskõlastusmeetmete kaudu, nagu vastastikune õppimine ja suutlikkuse suurendamine, vaid ka metoodilise toetusega 36 ning struktuurireformi tugiprogrammist järelevalve- ja hindamissüsteemide väljatöötamiseks antava abi kaudu 37 . Liikmesriigid võivad saada tuge ka FRA-lt, võrdõiguslikkust edendavatelt asutustelt, inimõigustega tegelevatelt muudelt riiklikelt asutustelt ja riiklikelt statistikaametitelt, et tagada riigi tasandil andmete korrapärase kogumise suutlikkus või seda parandada 38 . ELi toetust kohandatakse vastavalt liikmesriikide kohustuste ulatuslikkusele.

III.2    Riiklike meetmete ja eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimine ja neist aru andmine

Et tagada tõhusam andmete kogumine, aruandlus ja edusammude jälgimine nii ELi eesmärkide kui ka eespool pakutud riiklike eesmärkide puhul, teeb komisjon esimest korda ettepaneku kasutada näitajate kogumit (vt 2. lisa). See oleks liikmesriikidele tõeliselt kasulik vastastikuseks õppimiseks. Kogumi on välja töötanud romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühm, mille tööd koordineerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ning kuhu kuuluvad riiklikud romade kontaktpunktid, riiklikud statistikaametid ja komisjon. See võimaldab ühtlasi kavandatud nõukogu soovituses esitatud meetmete kohta aru anda.

Riiklikest meetmetest teatatakse ja neid jälgitakse nii ELi kui ka riigi tasandil. 2022. aastal vaatab komisjon romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud üle, hindab liikmesriikide võetud kohustusi ja annab suuniseid võimalike paranduste kohta.

Liikmesriikidel palutakse anda romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise kohta aru iga kahe aasta tagant alates 2023. aastast, võttes arvesse võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise edendamise meetmeid ning kasutades täiel määral näitajate kogumit. Aruannetes tuleks keskenduda riiklikes raamistikes sätestatud kohustuste rakendamisele, sealhulgas vajaduse korral riiklike eesmärkide saavutamisele. Need aruanded tuleks avalikustada, et suurendada läbipaistvust ja edendada poliitikakogemustest õppimist. Strateegilisi raamistikke ja lõplikke aruandeid tuleks arutada ka riikide parlamentides.

Komisjon palub FRA-l viia alates 2020. aastast nelja-aastaste tsüklitena ellu korrapärane romade uuring, et saada muutuste mõõtmiseks vajalikud lähte-, vahe- ja lõppandmed 39 . Samuti palutakse FRA-l toetada liikmesriike andmete kogumisel ja aruannete esitamisel, sealhulgas romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühma kaudu, ning aidata komisjonil riikide edusamme jälgida ja analüüsida.

Riikide aruanded koos kodanikuühiskonna panusega ja FRA andmetega on aluseks iga kahe aasta tagant esitatavatele komisjoni korrapärastele järelevalvearuannetele. Komisjon viib ellu ka romasid käsitleva ELi strateegilise raamistiku vahe- ja järelhindamise.

IV.    ELi meetmed

Liikmesriikidel on keskne osa romade olukorra muutmises kohapeal. ELi meetmed ja toetus täiendavad riiklikke jõupingutusi ELi eesmärkide ja sihtide saavutamisel 2030. aastaks.

IV.1    ELi õigusaktide täitmise tagamine

Romavastasuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse meetmed tuginevad kehtivale ELi õigusraamistikule, sealhulgas aluslepingutes sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse üldpõhimõtetele, mida on kinnitatud ELi põhiõiguste hartas, 40 rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis 41 ning nõukogu raamotsuses rassismi ja ksenofoobia kohta 42 . Nagu rõhutatud ELi rassismivastases tegevuskavas 2020–2025, on diskrimineerimisvastase kaitse tervikliku süsteemi toimimiseks vaja eelkõige tõhusalt tagada õigusraamistiku täitmine, et kindlustada üksikisiku õiguste ja kohustuste tegelik järgimine. See töö ei puuduta üksnes romasid, aga roma kogukonnad saavad sellest otsest kasu.

Komisjon jätkab rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi kohaldamise jälgimist ja tagamist, uurides süstemaatilist diskrimineerimist ja algatades vajaduse korral rikkumismenetlusi, et sundida liikmesriike oma õigusakte ja poliitikat muutma. Aastate jooksul on erilist tähelepanu pööratud roma laste diskrimineerimisele hariduses. Komisjon pakub suuniseid ja koolitust ning rahalist toetust võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumiseks ning direktiivi tõhusaks rakendamiseks ja jõustamiseks, sealhulgas ohvrite huvide esindamise kaudu. Nagu kuulutatud välja ELi rassismivastases tegevuskavas, esitab komisjon 2021. aastal aruande direktiivi kohaldamise kohta 43 ja teeb 2022. aastaks võimalike õigusaktide ettepanekud. Peale selle toetab komisjon endiselt võrdõiguslikkust edendavate asutuste tööd, 44 milles on seatud tähtsale kohale eesmärk parandada romade olukorda ja kogemusi. Komisjon jälgib võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitleva komisjoni soovituse rakendamist 45 . Võrdõiguslikkust edendavate asutuste roll ja sõltumatus ning võimalik vajadus nende asutuste rolli tugevdavate uute õigusaktide järele on 2021. aasta aruandes oluline teema.

Samuti jätkab komisjon tööd rassismi ja ksenofoobia ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, eelkõige tõhustades vihakuritegude registreerimist ja nendest teatamist FRA toetusel, tõhustades õiguskaitse valdkonna koolitusstrateegiaid ja suurendades toetust vihakuritegude ohvritele. FRA andmetel 46 puutuvad romad suurel määral kokku (30 % roma päritolu vastanutest) vihast ajendatud ahistamisega. Komisjon rõhutab oma kohustust tagada rassismi ja ksenofoobiat käsitleva nõukogu raamotsuse täielik ja nõuetekohane ülevõtmine ja rakendamine ning vajaduse korral rikkumismenetluste algatamine 47 . Romavastasusega võitlemise eeltingimusena tuleb liikmesriikide õigusaktidesse täielikult ja nõuetekohaselt üle võtta miinimumnõuded vaenukõne ning holokausti eitamise, õigustamise või mitteoluliseks tunnistamise kriminaliseerimise kohta. Nagu ka muid etnilisse või rassilisse vähemusse kuuluvaid inimesi, mõjutab romasid vaenukõne veebis ning romavastasus on üks sagedamaid vaenukõne põhjusi. Komisjon jätkab IT-ettevõtjatega tehtavat koostööd ebaseadusliku vaenukõne vastu võitlemiseks veebis ning jõupingutuste laiendamist muudele sotsiaalmeediaplatvormidele 48 . Raamotsust täiendab kuriteoohvrite õiguste direktiiv, 49 mille eesmärk on muu hulgas tagada vihakuritegude ja vaenukõne ohvrite võimalus õiglus jalule seada, nende kaitse ja toetus. Ohvrite õigusi käsitlevas ELi strateegias (2020–2025) käsitletakse vihakuritegude ohvrite, sealhulgas romade erivajadusi 50 .

IV.2    Romade võrdõiguslikkusega arvestamine ELi poliitikaalgatustes ja ELi vahendite kasutuselevõtmine romade heaks 51

Romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemisega arvestamine kõigis asjaomastes komisjoni algatustes on käesolevas strateegilises raamistikus seatud eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega. Poliitika väljatöötamisel eri valdkondades alates sotsiaal-majanduslikust kaasamisest tehisintellektini, rohelisest kokkuleppest digitaalse kaasamiseni ja vaenukõne käsitlemisest kuni rändepoliitikani tagatakse võrdõiguslikkuse mõõtme integreerimisel ka see, et ELi ja liikmesriikide poliitika teenib kõigi romade huve. Osana oma tegevusest, mille eesmärk on edendada võrdõiguslikkust kõigi jaoks ja kõigis selle aspektides, püüab komisjonisisene võrdõiguslikkuse rakkerühm tagada, et võitlus rassilise või etnilise päritolu alusel toimuva diskrimineerimise ja sellega läbipõimunud muu diskrimineerimise vastu integreeritakse kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, õigusaktidesse ja rahastamisprogrammidesse. ELi rassismivastase tegevuskava 2020–2025 rakendamisel võetakse alati arvesse romasid. Suuniste ja koolitusega integreerimise kohta toetatakse kõiki, kes on kaasatud võrdõiguslikkuse aspekti integreerimisse ELi meetmete igasse etappi, ning komisjoni poliitikatsükli jooksul edendatakse aktiivsemat konsulteerimist romasid esindavate organisatsioonidega.

Komisjonisisene romade rakkerühm 52 jätkab eri tasanditel komisjoni eri talituste kaasamist keskse tähtsusega valdkondades, nagu ELi vahendite tõhus kasutamine romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise edendamiseks.

Osana taasterahastust „Next Generation EU“ toetatakse uue taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga investeeringuid ja reforme, mis on olulised majanduse püsivaks taastamiseks, ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ja ühtekuuluvust. Toetuse saamiseks peavad liikmesriigid koostama taaste- ja vastupidavuskavad, milles käsitletakse kriisi majanduslikku ja sotsiaalset mõju, digi- ja rohepööret ning Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhistes soovitustes kindlaks määratud asjaomaseid prioriteete. See toetus annab liikmesriikidele võimaluse edendada tõrjutud rühmade, sealhulgas romade ja teiste rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste kaasamist. Komisjoni ettepanekutega mitmeaastase finantsraamistiku kohta edendatakse romade kaasamist ja diskrimineerimise vastu võitlemist, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) abil. 2019. aastal juhtis komisjon romade kaasamise olulisusele tähelepanu mitmes Euroopa poolaasta riigiaruandes 53 ; seda tuleks kajastada ja käsitleda 2021.–2027. aasta programmides.

Komisjoni ettepanekutes ühissätete, ESF+, ERFi ja EAFRD määruste kohta 54 :

ünähakse ette rahaline toetus romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike ja meetmete (sh seoses inimressursside, taristu ja suutlikkuse suurendamisega) rakendamiseks;

üsätestatakse, et kõigi programmide ettevalmistamis-, rakendamis-, järelevalve- ja hindamisprotsessis tuleb edendada kõigi võrdseid võimalusi, diskrimineerimata soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

ünõutakse valdkondlike (romasid käsitlev riiklik strateegiline poliitikaraamistik, sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist käsitlev riiklik strateegiline poliitikaraamistik) ja horisontaalsete (põhiõiguste harta) rakendamistingimuste täitmist ajavahemikul 2021–2027;

ünõutakse, et vähemalt 25 % ESF+ vahenditega edendataks sotsiaalset kaasatust, tagades, et teatavat vahendite miinimumsummat kasutatakse enim abi vajavate inimeste jaoks, ning

ürõhutatakse partnerluspõhimõtet, st kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas sotsiaalset kaasatust, mittediskrimineerimist ja põhiõigusi edendavate organite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist programmide ja partnerluslepingute koostamisse ja rakendamisse ning seirekomisjonidesse.

Kuna liikmesriigid täidavad suuremat osa ELi eelarvest jagatud eelarve täitmise raames, on neil keskne osa avaliku poliitika kujundamisel ja rahastamisprogrammide kasutamise maksimeerimisel, et romasid toetada. Seega kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid romade probleemide lahendamiseks ja nende vajadustega tegelemiseks, et täita romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes võetud kohustusi. Komisjon püüab tagada, et tulevastes partnerluslepingutes käsitletakse nõuetekohaselt Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud riigipõhiseid probleeme ning et võrdõiguslikkust ja kaasamist edendavaid meetmeid rakendatakse rakenduskavade kaudu. Komisjon jälgib tähelepanelikult, et sellised liikmesriigid kehtestaksid ja esitaksid oma 2021.–2027. aasta programmdokumentides kaksikstrateegia, mis seisneb ühelt poolt teenuste kaasavaks muutmises ja teiselt poolt tõrjutud roma kogukondadele spetsiaalselt kohandatud programmide pakkumises. Konkreetsete ELi fondide suhtes aastatel 2021–2027 kohaldatavate rakendamistingimustega, mille kohta tegi ettepaneku komisjon, soovitakse tagada põhiõiguste austamine ning romade võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine.

Romadega seotud meetmete tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks toetab komisjon riikidevahelist õppimist nii poliitika kui ka rahastamise valdkonnas, näiteks EURoma võrgustikus, 55 kuhu kuuluvad korraldusasutused ja riiklikud romade kontaktpunktid.

Ka programmi „InvestEU“ 56 sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste haru kaudu võidakse aidata kaasa tõrjutud rühmade, sealhulgas romade sotsiaal-majanduslikule kaasamisele. Selleks võidakse kasutada uuenduslikke rahastamisviise, nagu sotsiaalsed võlakirjad ja tulemustele suunatud projektid, sealhulgas kombineerides neid ELi toetuste ja/või valdkondlike programmide rahastamisvahenditega või kombineerides erinevaid ELi rahastamisallikaid. Komisjon rakendab sihipäraseid katsealgatusi, et katsetada ja demonstreerida võimalikke viise, kuidas läheneda konkreetsetele kaasamise aspektidele (eluase, tööhõive, sotsiaalkindlustus), kasutades uuenduslikke rahastamisviise, mida saaks kasutusele võtta / laiendada või jäljendada suuremate programmide kaudu riigi või ELi tasandil. Liikmesriigid saavad tehnilise toetuse vahendi kaudu taotleda tehnilist abi romade võrdõiguslikkusega arvestamiseks poliitikakujundamises ja reformiprotsessides.

IV.3    ELi meetmed ja toetus romade osalemise, kaasamise ja mitmekesisuse edendamiseks

ELi rassismivastases tegevuskavas 2020–2025 võttis komisjon kohustuse näidata eeskuju institutsioonina, astudes samme komisjoni töötajate esindatuse märkimisväärseks parandamiseks värbamis- ja valikumeetmete abil. Nende meetmete võtmisel tagab komisjon, et need kehtivad ka romade suhtes. Komisjon kutsub teisi ELi institutsioone üles võtma meetmeid mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks oma töökohtades.

Komisjon korraldab korrapäraselt liikmesriikide esindajatega 57 ning ELi tasandi kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kohtumisi, et võimaldada suuremat vastastikust õppimist. Samuti tagatakse seeläbi korrapärane teabevahetus sidusrühmade vahel. Komisjon jätkab 2021.–2027. aastal ühtekuuluvuspoliitika teemaliste kohtumiste korraldamist kodanikuühiskonna organisatsioonidega (struktureeritud dialoog). Komisjon korraldab romade kodanikuühiskonna organisatsioonidega kinniseid koosolekuid ühtekuuluvuspoliitika arengu teemal.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule 58 käivitab komisjon romade kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamise uue tsükli, et oleks võimalik kodanikuühiskonna koordineeritud sõltumatu järelevalve ja aruandlus; seejuures tugineb komisjon projektist „Roma Civil Monitor“ (2017–2020) saadud kogemustele. Koordineeritud sõltumatu kodanikuühiskonna järelevalve aruanded on kavandatud kaheaastaste tsüklitena alates 2022. aastast.

Komisjon püüab maksimeerida romade kaasamise Euroopa platvormi 59 mõju, tuues kokku riikide valitsused, ELi, rahvusvahelised organisatsioonid ja romade kodanikuühiskonna esindajad ning võttes eesmärgiks koostöö edendamise ja kogemuste vahetamise. Komisjon korraldab romade kodanikuühiskonna järelevalve projekti tulemuste ja riiklike järelevalvearuannete põhjal riiklike strateegiliste raamistike temaatilisi, riigipõhiseid ja piirkondlikke läbivaatamisi.

Romade kaasamise riiklike platvormide rahalise toetamise kaudu edendab komisjon nende platvormide reformimist, 60 eelkõige muutes need riigi roma elanikkonda paremini esindavaks. Neid tuleks laiendada uutele sidusrühmadele (nt lapse õiguste organisatsioonid, erasektor), et võimaldada omandada uusi teadmisi, kasutada ära sotsiaalse innovatsiooni potentsiaali, muuta mõtteviisi ja tuua kaasa püsivaid sotsiaalseid muutusi. Romade, eelkõige naiste ja noorte aktiivse kaasamise soodustamiseks tuleks valida platvormi esindaja, et tagada romade kaasamise riiklike platvormide ja romade kaasamise Euroopa platvormi vaheline piiriülene koostöö; samal ajal tuleks roma noortele pakkuda spetsiaalset praktikat või algastme ametikohti riiklikes struktuurides, mis on seotud romade kaasamise riiklike platvormide rakendamisega. Kasutada tuleks koostoimet muude ELi, riiklike või rahvusvaheliste algatustega, eelkõige kodanikuühiskonna järelevalve projektiga, et edendada vastastikust õppimist ja poliitikakogemuste vahetamist.

IV.4    ELi meetmed ja toetus võrdõiguslikkuse edendamiseks ja romavastasusega võitlemiseks

Et edendada romavastasusega võitlemisega romade võrdõiguslikkust, toetab komisjon kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames tegevusi, mille eesmärk on edendada positiivset narratiivi ja romadest eeskujude seadmist, võidelda negatiivsete stereotüüpide vastu, suurendada teadlikkust romade ajaloost ja kultuurist ning edendada tõde ja leppimist.

Komisjon korraldab koos UNESCOga ühiskampaania, et võidelda desinformatsiooni, vaenukõne ja vandenõuteooriate vastu, mis mõjutavad ka romasid. Komisjon jätkab erasektori toetamist mitmekesisuse hartade ELi platvormi kaudu ning uurib võimalusi koostööks meediaga, et luua positiivne narratiiv ning edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisust kõigis valdkondades. Senistele kogemustele 61 tuginedes töötab komisjon välja rea seminare rassiliste ja etniliste stereotüüpide kohta (mis puudutavad ka romasid), tuues kokku ajakirjanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimeste esindajad.

Komisjoni teavitustegevuse käigus tutvustatakse võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse eeliseid 62 . Komisjon korraldab hulga teadlikkuse suurendamise üritusi, mille puhul keskendutakse suurte roma kogukondadega liikmesriikidele, et võidelda stereotüüpide vastu, edendada kultuurilist mitmekesisust, võimestada roma lapsi, noori ja naisi ning tõsta nad mitmekesistes kogukondades eeskujudena esile ning ühendada kogukondi.

Teadlikkuse suurendamine roma naiste mitmekordse diskrimineerimise tagajärgedest ühendatakse kogu ELi hõlmava teavituskampaaniaga soostereotüüpide vastu võitlemise kohta, mille raames rakendatakse osana soolise võrdõiguslikkuse strateegiast intersektsionaalset lähenemisviisi kõigis eluvaldkondades.

V.    Romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise edendamine väljaspool ELi

EL ja liikmesriigid peaksid edendama romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist oma välistegevuses, eelkõige oma laienemis-, naabrus-, arengu- ja humanitaarpoliitika raames.

Lääne-Balkani piirkond on ELi geostrateegiline prioriteet. Komisjoni 2020. aasta veebruari teatises 63 nõutakse tegevuse vastavusse viimist ELi poliitikaga, sealhulgas kõige ebasoodsamas olukorras olevate rühmade toetamisel. Lääne-Balkani partnerid tagasid juba vabatahtlikult kooskõla romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikuga aastani 2020. Nad on juba teinud märkimisväärseid edusamme. 2020. aasta mais Zagrebis toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumisel kinnitasid ELi juhid taas oma toetust Lääne-Balkani Euroopa väljavaatele ning oma kindlat otsust suurendada toetust Lääne-Balkani riikide poliitilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele ümberkorraldustele 64 . Nad väljendasid heameelt Lääne-Balkani partnerite kindla pühendumuse üle seada esikohale demokraatia ja õigusriigi põhimõte, sealhulgas inimõigused, sooline võrdõiguslikkus ja vähemuste õigused 65 .

Romade osakaal Lääne-Balkani riikides on oluline ning sarnaneb nende ELi liikmesriikide omaga, kus on märkimisväärne roma elanikkond. Mõistlik on käsitleda romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist ELis ja Lääne-Balkani riikides samal viisil, sealhulgas kohaldades ajavahemikul kuni 2030. aastani samu eesmärke. 2019. aasta juulis võtsid Lääne-Balkani riikide peaministrid vastu deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis, kohustudes ühinemise ajaks konkreetselt parandama romade olukorda seoses hariduse, tööhõive, tervishoiu, eluasemete, rahvastiku registreerimise ja mittediskrimineerimisega 66 . EL toetab ka edaspidi deklaratsiooni rakendamist ning tööd andmete kogumise, romadega arvestava eelarvete koostamise ja romade eluasemete ülevaate koostamise valdkonnas. Järkjärguline vastavusse viimine ELi eesmärkide ja metoodikaga on osa Euroopa väljavaatest kõigi ELiga ühineda soovivate riikide jaoks.

Lääne-Balkani partnerid esitavad sarnaselt ELi liikmesriikide poolaasta protsessiga iga-aastased majandusreformi programmid, sealhulgas reformid konkurentsivõime suurendamiseks ning kaasava majanduskasvu ja töökohtade loomise tingimuste parandamiseks. Majandusreformi programmides antakse teavet sotsiaalse kaasatuse, vaesuse vähendamise ja võrdsete võimaluste kohta, sealhulgas romade puhul. Kui võetakse vastu ühinemiseelse abi rahastamisvahendi aastateks 2021–2027, jätkatakse sellega reformide toetamist ja ELi nõuetega vastavusse viimist piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Lääne-Balkani riikide majandus- ja investeerimiskavas määratakse kindlaks prioriteetsed investeerimisvaldkonnad, et edendada piirkonnas lähenemist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet, peaasjalikult selleks, et toetada tõrjutud rühmi ja vähemusi, eelkõige roma kogukondi 67 . Romade kaasamise edendamiseks kasutatakse ka COVID-19 kriisist taastumise või muude välissuhete toetusmeetmetega seotud muid asjaomaseid ELi vahendeid, nagu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend 68 .

Komisjon jätkab kogu maailmas mittediskrimineerimise ja võrdõiguslikkuse edendamist ELi strateegiliste raamistike, 69 ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavade (2020–2024) 70 ning ELi soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavade 71 alusel ning ka romadega seotud küsimuste käsitlemist siis, kui ta rakendab ELi 2019. aasta suuniseid mittediskrimineerimise kohta välistegevuses 72 . ELi meetmed täiendavad riiklikke algatusi ja toetavad kodanikuühiskonda. Romade võrdõiguslikkus ja kaasamine on märkimisväärse roma elanikkonnaga kolmandate riikidega peetavate inimõigustealaste ja muude poliitiliste dialoogide tavapärane päevakorrapunkt. EL jätkab aktiivset osalemist romade võrdõiguslikkuse küsimustes piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige Euroopa Nõukogus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis ning ÜROs.

VI.    Kokkuvõte

Romad on sajandite jooksul panustanud Euroopa kultuurilisse rikkusesse, mitmekesisusse, majandusse ja ühisesse ajalukku. ELi kohustus on kaitsta oma roma vähemust diskrimineerimise, romavastasuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest. Romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise saavutamine eeldab kõigilt ELi institutsioonidelt, riikide valitsustelt ja ELi asutustelt, võrdõiguslikkust edendavatelt asutustelt ja muudelt inimõigustega tegelevatelt asutustelt koostöö tegemist ja meetmete võtmist partnerluses kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning romade endi täielikku kaasamist. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti üles toetama seda strateegilist raamistikku ning nõukogu töötama romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva kavandatud soovituse kiire vastuvõtmise nimel, tagades, et liikmesriigid ja komisjon töötavad käsikäes. Koos saame teha 2030. aastaks tõelisi edusamme, et luua Euroopa, kus romadel ja nende kogukondadel on kogu oma mitmekesisuses võrdsed võimalused kõigis eluvaldkondades ning kus nad saavad kasu sotsiaal-majanduslikust kaasatusest ja osalevad võrdselt ühiskonnaelus.

(1)

     Võrdõiguslikkuse liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, COM(2020) 565 final .

(2)

     „Roma“ on üldtermin, mis viitab mitmesugustele roma päritolu inimestele, nagu romad, sintid, kaaled, romanišid ja bojašid/rudarid. See hõlmab ka selliseid rühmi nagu aškalid, egiptlased, jenišid, domid, lomid, romid ja abdalid, rändkogukondi, sealhulgas etnilisi rändureid või haldusnimetusega gens du voyage määratletud rändureid, ning inimesi, kes määratlevad end mustlastena, ilma et seejuures eirataks nende rühmade eripärasid.

(3)

      Euroopa Nõukogu 2012. aasta prognoosid .

(4)

   Romavastasus (romade vastase rassismi vorm) on ajalooliste juurtega struktuuriline nähtus, mida esineb institutsioonilisel, sotsiaalsel ja inimestevahelisel tasandil. See on saanud alguse sellest, kuidas enamus on romadesse suhtunud ja neid kohelnud. See taandub „teisestamise“ protsessile, mis põhineb nii negatiivsetel kui ka positiivsetel eksootilisust omistavatel stereotüüpidel. Kuigi romavastasusega võitlemise eestkõnelejad on termini „romavastasus“ tähenduse osas ühel meelel, on see termin diskussiooni tekitanud. Euroopa Parlament (oma 2015. , 2017. , 2019. ja 2020. aasta resolutsioonides), komisjon (oma iga-aastastes teatistes aastatel 2015–2019 ja oma 2018. aasta järeldustes ), nõukogu (oma 2013. aasta soovituses ja 2016. aasta järeldustes) ning Euroopa Nõukogu on tunnistanud romavastasust kui takistust kaasamisele ning sellest tulenevalt ka selle probleemi lahendamise tähtsust. Komisjon kasutab romavastasusega võitlemise liidu pakutud kirjapilti, nõustudes samas, et riikide olukorrast olenevalt võivad sobida erinevad terminid.

(5)

      KOM(2011) 173 (lõplik) .

(6)

     Riiklikud esindajad, kes on määratud tegutsema riikliku romasid käsitleva strateegia kontaktpunktina ning kellel on õigus kooskõlastada strateegia kujundamist ja rakendamist riigi tasandil. Pärast ELi raamistiku vastuvõtmist määrati riiklikud esindajad kindlaks kõigis liikmesriikides peale Malta, kus pole roma kogukonda.

(7)

     Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta ( ELT C 378/1, 24.12.2013 ).

(8)

     Nagu näitas raamistiku hindamine: COM(2018) 785 final , SWD(2018) 480 final .

(9)

     Aruanne romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (aastani 2020) hindamise kohta, COM(2018) 785 final .

(10)

   Vastavalt nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivile 2000/43/EÜ , millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), on komisjon algatanud kolme riigi (Tšehhi, Ungari ja Slovakkia) suhtes rikkumismenetluse seoses roma laste segregatsiooniga koolides.

(11)

     Aruanne romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (aastani 2020) hindamise kohta, COM(2018) 785 final.

(12)

     Vt lisatud SWD(2020) 530 final, 1. lisa.

(13)

      COM(2019) 406 , SWD(2019)320 , kõik aastaaruanded .

(14)

      Romade kaasamise meetmete metahindamine .

(15)

     Vt Euroopa Parlament 2020 , 2019 , nõukogu ,   kodanikuühiskond .

(16)

     Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 10 on märgitud, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel“. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut määratleb intersektsionaalsust kui „analüütilist tööriista, millega uurida ja mõista seda, kuidas sugu on põimunud teiste isikuomaduste/identiteetidega ja kuidas see põimumine mõjutab diskrimineerimise ainulaadseid kogemusi, ning sellele reageerida“. See määratlus on asjakohane kõikide diskrimineerimise vormide puhul.

(17)

     1. põhimõte (kvaliteetne ja kaasav haridus), 3. põhimõte (võrdsed võimalused) ja 20. põhimõte (juurdepääs esmatähtsatele teenustele) on romadele eriti olulised ning neist lähtutakse ELi vahendite kasutamisel nii sihipäraste kui ka üldmeetmete puhul.

(18)

     Pidades silmas tegevuskava eesmärki „mitte kedagi kõrvale jätta“, on võimalik romade olukorda Euroopas märkimisväärselt parandada. Romade olukorraga tegeledes saab EL liikuda lähemale kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Eriti olulised lähtepunktid on kestliku arengu eesmärgid nr 1–2 (vähendada vaesust ja nälga), 3–4 (toetada kõigi inimeste tervist ja heaolu ning kvaliteetset haridust), 6–7 (juurdepääs puhtale veele ja kanalisatsioonile ning taskukohasele ja puhtale energiale), 10–11 (vähendada ebavõrdsust riikides ja nende vahel ning kaasavad ja jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad) ning 16 (kaasav ühiskond, õiguskaitse kättesaadavus kõigile ning tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid).

(19)

     Nõukogu 2016. aasta järeldustes paluti komisjonil esitada 2020. aasta järgne algatus, sealhulgas ettepanek nõukogu 2013. aasta soovituse läbivaatamiseks ( „Romade integreerimise kiirendamine“ ).

(20)

     Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta ( P9_TA(2020)0229 ); Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta ( P8_TA(2019)0075 ); Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 24. oktoobri 2019. aasta järeldused heaolumajanduse kohta ( 13432/19 ), milles kutsutakse komisjoni üles uuendama romade kaasamise kohustust. Lisaks toimus 4.–5. märtsil 2019 Bukarestis kõrgetasemeline konverents romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku teemal. Konverentsil osalejad kutsusid komisjoni üles tegema ettepaneku kaugeleulatuva uue 2020. aasta järgse ELi raamistiku kohta ning liikmesriike ja laienemisprotsessis osalevaid riike suurendama oma kohustusi romade integreerimisel. Teave eesistujariigilt ( 7003/19 , 14.3.2019).

(21)

     Vajaduse kohta keskenduda 2020. aasta järgses ELi raamistikus selgemalt romavastasuse ja diskrimineerimisega võitlemisele vt konverentsi järel välja töötatud eksperdisoovitused „How to address anti-Gypsyism in a post-2020 EU Roma Framework?“ (Viin, 27.11.2018).

(22)

     Vt lisatud SWD(2020) 530 final.

(23)

     Lisateavet näitajate nimetuste ja andmeallikate kohta vt 2. lisast ning romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva 2020. aasta järgse ELi algatuse järelevalveraamistiku aruandest, mille on koostanud romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühm (mille tööd koordineerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ning kuhu kuuluvad riiklikud romade kontaktpunktid, riiklikud statistikaametid ja komisjon).

(24)

     Muid näitajaid uurib romasid käsitlevate näitajate ja aruandluse töörühm, mille tööd koordineerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Need puudutavad näiteks materiaalset ja sotsiaalset puudust, juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, segregatsiooni elamumajanduses.

(25)

     Vt ühised aluspõhimõtted . 2. põhimõte (sõnaselge, kuid mitte välistav suunatus) „tähendab, et keskendutakse romadele kui sihtrühmale, kuid ei välistata muid samasugustes sotsiaal-majanduslikes oludes elavaid inimesi“. 4. põhimõte (integreerimise eesmärk) viitab eesmärgile „integreerida romad ühiskonna põhiosasse (tavaharidusasutused, tavatöökohad ja tavaeluasemed). Kui haridus ja eluasemed on endiselt osaliselt või täielikult segregeeritud, tuleb romade kaasamise poliitikas seada eesmärgiks selle segregatsiooni kaotamine. Vältida tuleb kunstlike ja eraldiseisvate roma tööturgude teket.

(26)

     Seoses inimõigustel põhineva lähenemisega andmete kogumisele julgustatakse riikide ametiasutusi tutvuma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete Euroopa käsiraamatuga (2016. aasta versioon) ,  võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamise suunistega (2018) ning andmete kogumisega etnilise päritolu valdkonnas (2017) . Liikmesriike innustatakse eraldama selliseks andmete kogumiseks vajalikke vahendeid ja kasutama ära Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) toetust, et suurendada selles valdkonnas oma suutlikkust.

(27)

   Vt lisatud SWD(2020) 530 final.

(28)

      Ühised aluspõhimõtted romade kaasamiseks tagavad raamistiku romade kaasamise toetamise meetmete tõhusaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 2. ja 4. põhimõte käsitlevad sihipäraste ja üldiste meetmete kombineerimist.

(29)

     Liikmesriigid, kelle programmitöö hõlmab ESF+ erieesmärki edendada marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist, peavad täitma kõik komisjoni 2021.–2027. aasta ühissätete määruse ettepaneku IV lisas esitatud nõuded romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike valdkondlike rakendamistingimuste kohta. Romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise tagamiseks on võimalik kasutada mitut muud ELi rahastamisvahendit, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika vahendeid.

(30)

     Need platvormid toovad kokku valitsustasandi ja kodanikuühiskonna sidusrühmad. Nende eesmärk on edendada koostööd ja kogemuste vahetamist romade eduka kaasamise teemadel.

(31)

     Juba aastatel 2011–2020 loodi riiklike romade kontaktpunktide võrgustik, mis võimaldas liikmesriikidel vahetada teavet ja kogemusi Euroopa tasandil.

(32)

     Neljas ELi riigis on suur roma elanikkond (Bulgaarias 9,94 %, Rumeenias 9,02 %, Slovakkias 8,63 % ja Ungaris 7,49 %). Tšehhis on väiksem roma elanikkond (1,90 %), nagu ka Kreekas (1,63 %) ja Hispaanias (1,55 %) Vt  Euroopa Nõukogu 2012. aasta prognoosid .  

(33)

      Ühised aluspõhimõtted .

(34)

     1. lisas kasutatakse ELi raamistiku hindamisest saadud kogemusi, kolme eksperdihinnangu järeldusi ja kodanikuühiskonna seisukohti, mida võetakse arvesse aruteludes 2020. aasta järgse romasid käsitleva poliitika üle , ning komisjoni talituste eksperditeadmisi.

(35)

     Osana komisjoni käimasolevast projektist, mis viiakse lõpule 2020. aasta lõpuks, analüüsitakse vaesuse ja tõrjutuse ühelt põlvkonnalt teisele edasikandumise algpõhjuseid ning pakutakse välja meetmeid selle probleemi lahendamiseks. Veel ühe komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti käimasoleva projekti raames analüüsitakse andmeid, et saada aimu diskrimineerimise ja haavatavuse vahelistest seostest Euroopas riigi tasandist madalamal tasandil, diskrimineerimise osatähtsusest sotsiaal-majandusliku tõrjutuse suhtelises ohus ning sellest, kas romad on konkreetsetes territoriaalsetes kontekstides olnud COVID-19 pandeemiast rohkem mõjutatud ja selle suhtes haavatavamad. Tulemused võivad tagada tõendibaasi ulatuslike meetmete võtmiseks, et tegeleda nii ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra kui ka diskrimineerimise probleemiga.

(36)

     Eelkõige komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuselt, et korraldada valitud sihipäraste või üldiste juhtmeetmete mõju pistelisi hindamisi, aga ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt, et hinnata kavandatud meetmete asjakohasust.

(37)

     Näiteks Rumeenia saab praegu struktuurireformi tugiprogrammist tehnilist tuge, et töötada välja romade kaasamise strateegia rakendamise järelevalve ja hindamise süsteem.

(38)

     Et kehtestada enesemääramise põhimõte isikupõhiste andmete kogumisel, nagu loendused, ulatuslikud uuringud ja vajaduse korral administratiivandmed.

(39)

     2021. aastal laiendatakse uuringut Serbiale ja Põhja-Makedooniale.

(40)

     Vt eelkõige Euroopa Liidu lepingu ( ELi leping ) artikkel 2 ja artikli 3 lõige 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu ( ELi toimimise leping ) artiklid 8, 10, 19 ja artikli 67 lõige 3 ning harta artiklid 20 ja 21.

(41)

      2000/43/EÜ

(42)

      2008/913/JSK

(43)

     Aruanne käsitleb ka nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16) kohaldamist.

(44)

     Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik, 28. juuli 2020: „Roma and Traveller inclusion: towards a new EU framework learning from the work of equality bodies“ .

(45)

      C(2018) 3850 final .

(46)

   FRA, 2017, Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring.

(47)

     ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025, COM(2020) 565 final .

(48)

     Vt töö seoses internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendiga , C(2018) 1177 final .

(49)

     2012/29/EL.

(50)

      COM(2020) 258 final .

(51)

     Lisateave ELi asjaomaste üldiste poliitikaalgatuste ja ELi vahendite kasutamise kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendi 3. lisas.

(52)

     Loodud 2010. aastal ning koosneb õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi, hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi, rände ja siseasjade peadirektoraadi, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi esindajatest.

(53)

     Vt riigiaruanded Bulgaaria, Tšehhi, Hispaania, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia kohta, eelkõige nende D lisa.

(54)

      COM(2018)375 final , COM(2018)382 final , COM(2018)392 final .

(55)

      Võrgustiku lõi 2007. aastal Hispaania ESFi korraldusasutus.

(56)

     Programm „InvestEU“ (2021-2027), vt ka komisjoni talituste töödokumendi 3. lisa.

(57)

     Riiklike romade kontaktpunktide kontekstis.

(58)

      Ettevalmistav meede 2020 – projekt „Roma Civil Monitor“ – romade ja nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse ja kaasatuse suurendamine poliitika järelevalves ja läbivaatamises .

(59)

      https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/roma-and-eu/european-platform-roma-inclusion_en .

(60)

     Romade kaasamise riiklikud platvormid on osalemis- ja konsulteerimiskogud, mille on kokku kutsunud ja mida haldavad riiklikud romade kontaktpunktid, et edendada dialoogi, vastastikust õppimist, koostööd ning osalemist riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves; komisjon toetab neid platvorme rahaliselt korrapäraste projektikonkursside kaudu. Romade kaasamise riikliku platvormi protsessid peaksid aitama kaasa kavandamisele, rakendamisele, järelevalvele ja poliitika läbivaatamisele. Neil platvormidel on kolm peamist ülesannet: laiendada poliitilisi arutelusid romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise üle, süvendada riigisiseseid aruandlusstruktuure ning tugevdada sidemeid kohaliku ja riigi tasandi vahel.

(61)

     Vt meediaseminarid – romade diskrimineerimise peatamine .

(62)

     Nt roma naiste seisukohast: „Equal opportunities — let’s make it a reality for all“ .

(63)

     Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide usutavad väljavaated saada ELi liikmeks – COM(2020) 57 final .

(64)

     ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumine, 5.–6. mai 2020, nõukogu järeldused ja COM(2020) 315 final . 

(65)

      Zagrebi deklaratsioon .

(66)

     Suurendada romade tööhõivet (16,5 %-lt 25 %ni) ja kohustusliku hariduse omandamist (51 %-lt 90 %ni), tagada tervisekindlustus (vähemalt 95 %-le) ja eluasemete seaduslikuks tunnistamine, vältida diskrimineerimist ja tagada täielik rahvastikuregistrisse kandmine. Poznańi deklaratsioon .

(67)

COM (2020) 641 final, vastu võetud 6. oktoobril 2020.

(68)

     Komisjoni teatis „Lääne-Balkani riikide toetamine COVID-19 puhanguga võitlemisel ja pandeemiajärgsel taastumisel“ ( COM(2020) 315 final ).

(69)

   11855/12, II lisa, ELi nõukogu, 25. juuni 2012.

(70)

     ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavad 2012–2014 ja 2015–2019; Ühisteatis ning ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024), mille kolleegium võttis vastu 25. märtsil 2020; vastuvõtmine nõukogus on kavandatud 2020. aasta viimasesse kvartalisse.

(71)

     „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“ SWD (2015) 182 ja kavandatud järgnev kava.

(72)

      ELi inimõiguste alased suunised mittediskrimineerimise kohta välistegevuses .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.10.2020

COM(2020) 620 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Võrdõiguslikkuse liit:

romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik

{SWD(2020) 530 final}

1. lisa. Suunised romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike kavandamise ja rakendamise kohta

Romavastasuse vastu võitlemine Tänu romavastasusega võitlemise liidu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu tööle 1 on tekkinud üksmeel, et romavastasus (romavastase rassismi erivorm) soodustab romade püsivat tõrjutust. Kuna romavastasus ja tõrjutus moodustavad nõiaringi, tuleks neid käsitleda koos. Diskrimineerimise ja romavastasusega võitlemine toetab kaasamismeetmete edukust, mis omakorda suurendab ühiskonnas avatust ja aktsepteerimist. Romavastasuse vastu võitlemine ning mitmekesisuse ja kaasatuse edendamine eeldab ühiskonna kui terviku ning nii romade kui ka muude kogukondade osalemist. See hõlmab romade võimestamist ning üldise (sealhulgas institutsioonilise) suhtumise ja käitumisega tegelemist. Võrdõiguslikkust edendavad asutused võiksid olla riiklike romade kontaktpunktide privilegeeritud partnerid rakendamisstandardite kehtestamisel ja strateegiates mittediskrimineerimisele suurema tähelepanu pööramisel. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·keskenduda eraldi romavastasusega võitlemisele, et: 1)    tunnistada romavastasust ja kohustust selle vastu tegutseda; 2)    tunnistada romavastasuse, eelkõige romade holokausti ajaloolisi mõõtmeid; suurendada teadlikkust romade ajaloost ja edendada leppimist; 3)    suurendada teadlikkust mitmekesisusest ja kaasatusest tulenevast vastastikusest kasust; luua positiivseid narratiive; edendada eeskujude seadmist; toetada kogukondadevahelisi kontakte ja kultuuridevahelist õppimist, et võidelda romasid puudutavate stereotüüpide ja väärinfo vastu hariduses, meedias, kunstis, kultuuris ja ajaloos; 4)    võidelda diskrimineerimise kui romavastasuse ilmingu vastu; 5)    võidelda vaenukõne ja vihakuritegude kui romavastasuse ilmingute vastu ning julgustada eelarvamustest ajendatud vihakuritegudest, ahistamisest ja vägivallast teatamist; 6)    edendada romavastasuse ja diskrimineerimise ohvrite juurdepääsu õigusemõistmisele; 7)    suurendada romade teadlikkust oma õigustest ning 8)    ennetada romade kogetavat süsteemset/institutsioonilist/struktuurset diskrimineerimist 2 ning kaotada see; ·ennetada romavastasust ja võidelda selle vastu valdkondadevahelise/horisontaalse prioriteedina kõigis sektoripõhistes poliitikavaldkondades, et: 1)    võidelda segregatsiooni, kiusamise ja ahistamise vastu hariduses; suurendada koolitöötajate teadlikkust; 2)    võidelda diskrimineerimise vastu tööhõives (juurdepääsul tööhõivele) ja suurendada tööandjate teadlikkust; 3)    võidelda diskrimineerimise vastu juurdepääsul kvaliteetsetele tervishoiuteenustele; kaotada paralleelsed eraldatud teenused; hoida ära inimõiguste rikkumisi (nt sunniviisiline abort ja sunniviisiline steriliseerimine); suurendada tervishoiutöötajate teadlikkust; 4)    võidelda ruumilise segregatsiooni vastu; hoida ära sunniviisiline väljatõstmine ilma alternatiivse eluaseme pakkumiseta; suurendada asutuste teadlikkust ning 5)    koguda korrapäraselt andmeid võrdõiguslikkuse kohta (andmed diskrimineerimiskogemuste kohta; võrdõiguslikkust edendavate asutuste andmed diskrimineerimisjuhtumite kohta).

Mitu põlvkonda kestva vaesuse vastu võitlemine  (keskendudes lastekaitsele ja ELi vahendite paremale kasutamisele) Võitlus mitu põlvkonda kestva vaesuse ja tõrjutuse vastu on tõrjutud romade olukorra parandamisel äärmiselt oluline. Tõrjutus ja diskrimineerimine juurdepääsul haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele mõjutab laste arengut ning võib omakorda mõjutada nende tulevast vanemaks olemist, tuues kaasa ka nende endi laste sattumise ebasoodsasse olukorda. Tõrjutuse ja diskrimineerimise nõiaring tõenäoliselt jätkub, kui ei toimu olulist sekkumist, et käsitleda põhjalikult algpõhjuste dünaamikat ja plaanida paremat tulevikku järgmise põlvkonna jaoks. See eeldab lastele keskendumist ja sellega tuleb järjepidevalt tegeleda. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·kaasata asjakohaseid eksperditeadmisi kõigil valitsustasanditel, et töötada välja lastekaitsemeetmed; eraldada piisavad vahendid alusharidusele ja lapsehoiule ning haridusele (nt stipendiumid, mentorlused, koolijärgne tugi), toitumisele, isiklikule arengule ja peredega töötamisele; ·julgustada alushariduses ja lapsehoius osalemist; ·kaitsta naisi, lapsi ja noori strateegiate kaudu, mille eesmärk on võidelda selliste kuritegude vastu nagu inimkaubandus, sealhulgas kõik asjakohased ärakasutamise vormid (seksuaalne ärakasutamine, tööalane ärakasutamine, sunniviisiline kerjamine ning kuritegeliku tegevuse eesmärgil ärakasutamine sunnitud ja ekspluateerivate näilike abielude puhul), ning võimaldada neile juurdepääs abile, toetusele ja kaitsele; ·parandada puuetega inimeste ja vanemliku hoolitsuseta jäänud laste juurdepääsu kogukonna- ja perepõhistele teenustele; tugevdada meetmeid hoolekandeasutustesse paigutamise ennetamiseks, toetades ebakindlas olukorras olevaid perekondi ja puudega inimesi; ·tagada lastele ja nende perekondadele suunatud toetusmeetmete pikaajaline jätkusuutlikkus, et parandada tingimusi järgmise põlvkonna jaoks; ·tugineda rahalise toetuse ja investeeringute kavandamisel tõrjutuse (sotsiaal-majanduslik tõrjutus ja diskrimineerimine) algpõhjuste täpsele analüüsile; koguda süsteemse hindamise ja analüüsi kaudu üksikasjalikumaid tõendeid riikliku, piirkondliku ja kohaliku sekkumise liikide kohta, mis toimivad (või ei toimi), ja selle kohta, miks need toimivad (või ei toimi), et saada parem arusaam kaasamise takistustest; kaasata analüütilisse töösse kõik sidusrühmad (kohalikud asutused, kodanikuühiskond, romade sidusrühmad ja muud sidusrühmad, kellel võivad olla lahknevad seisukohad); ·analüüsida ELi vahendite kasutamist koostöös korraldusasutustega – kui järelevalvearuannetes leitakse, et vahendeid ei ole kaasamiseesmärkide saavutamiseks tõhusalt kasutatud, teha koostööd kohalike asutuste / korraldusasutuste ja sidusrühmadega, et mõista selle põhjuseid ja kõrvaldada tuvastatud takistused, ning ·luua tihedad sidemed riiklike romade kontaktpunktide ja ELi vahendite järelevalve eest vastutavate asutuste vahel; tagada, et ELi vahendite kasutamine romade heaks loob neile tegelikke osalemisvõimalusi ja avaldab neile igapäevaelus soovitud mõju, selle asemel et edendada muid huve.

Romade osalemise edendamine Romade osalemine lobitöö kujundamises on võrdõiguslikkuse ja kaasatuse eeltingimus ja seda soodustav tegur ning edendab demokraatlikku ja tõhusat valitsemist. Romade osalemine ja nende võimestamine tähendab, et inimestele antakse hääl ja neil võimaldatakse tegutseda uutel, elujaatavatel viisidel. Kaasamine sillutab tee tegutsemiseks ja annab inimestele võimaluse osaleda. Osalemine ja võimestamine on inimeste elutingimuste ja elujärje parandamise põhimõtted ja protsessid. Tõrjutusega võitlemiseks on vaja toetada romade sisulist osalemist poliitika kujundamises kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. Eriti olulised osalejad on romade juhitud ja nende huve kaitsvad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamise koordineerimisel julgustatakse riiklikke romade kontaktpunkte edendama osaluspõhiseid mudeleid, nt toetades temaatilisi töörühmi, kes kujundavad vajaduste hindamist, prioriteete, eesmärke ja meetmeid peamistes valdkondades, tuues kokku riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja valitsusväliseid osalejaid ning tagades romade osalemise. Neid mudeleid ja struktuure võiks seejärel kasutada rakendamise järelevalves ja hindamises. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·sätestada minimaalsed kohustuslikud aspektid ja kanalid romade osalemiseks poliitika väljatöötamises, rakendamises ja järelevalves ning ELi vahendite kavandamises, kasutades seejuures kirjalikke osalemise protokolle, milles määratakse kindlaks volitused (osalemise ulatus ja laad), koosseis (liikmete valimise põhimõtted), töömeetodid ning konsultatsiooni- ja osalusorganite oodatavad tulemused, et tagada tõhus koostöö, usaldus ja vastutus 3 ; ·luua võimalusi roma kogukondade võimestamiseks kohalikul tasandil, et võimaldada tekkida kogukondlikul omanditundel ja võtta meetmeid, mille selge eesmärk on kutsuda esile sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi. Kogukondade kaasamist tuleks pidada teadlikuks kaasamis- ja osalemisprotsessiks, mis hõlmab romasid, kohalikke ametiasutusi ja organisatsioone; ·tagada, et romad on poliitika- ja konsultatsiooniprotsessides esindatud kogu oma mitmekesisuses (sealhulgas kodanikud ja mittekodanikud, marginaliseeritud ja lõimitud romad, naised, lapsed ja noored); ·parandada kohalikku tegevust, kaasates rohkem roma spetsialiste tegutsema vahendajatena ning aitama ületada püsivat usalduse puudumist romade ja enamuskogukondade vahel; ·edendada kodanikuühiskonna koostööd romadele keskenduvate ja (eelkõige laste, noorte ja naiste õigustega tegelevate) laiema ulatusega organisatsioonide vahel; ·kasutada ELi ja muid vahendeid, et pakkuda korrapärast toetust suutlikkuse suurendamiseks (võrdõiguslikkuse kontroll, osalemine jne), eelkõige rohujuure tasandi ja kohaliku kodanikuühiskonna jaoks, ning ·märkimisväärse roma elanikkonnaga riikides: oedendada toetavaid meetmeid, et suurendada romade osalemist riigi ja kohaliku tasandi haldusasutustes võrdõiguslikkuse ja kaasatuse, teadusuuringute jne valdkondades, ning okaaluda riiklike romade katusorganisatsioonide loomist, et tagada pidev konsulteerimine ja osalemine poliitilistes aruteludes. Need peaksid saama riikide valitsustelt institutsioonilisi põhitoetusi või korrapäraseid kodanikuühiskonna toetamiseks mõeldud vahendeid.

Mitmekesisuse kajastamine Riiklike strateegiliste raamistike väljatöötamisel on väga oluline tunnistada romade ja kogukondade mitmekesisust. ELi romasid käsitleva strateegilise raamistikuga edendatakse roma naiste, noorte ja laste (ja puuetega romade, eakate romade, LGBTI+ romade ning liikuvate ELi kodanike) võimestamist, et nad saaksid ületada sotsiaal‑majanduslikud lõhed, kasutada täielikult oma õigusi, rakendada oma potentsiaali ja olla muutuste aktiivseks elluviijaks. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·hinnata kõigi (sealhulgas mittekodanikest, kolmandate riikide kodanikest ja kodakondsuseta) romade vajadusi ja olukorda; ·käsitleda mitmekordset diskrimineerimist ja intersektsionaalsust, mis süvendavad tõrjutust; ·keskenduda kõige tõrjutumatele roma rühmadele kaasamismeetmete ja vaesusevastaste meetmetega (jätmata kõrvale teisi sarnases olukorras olevaid rühmi) ning pöörata tähelepanu kõigile romadele meetmetega, millega edendatakse romade osalemist, ning romadele ja mitteromadele romavastasuse ja diskrimineerimise ennetamise ja nende vastu võitlemise meetmetega; ·kehtestada roma naiste, laste ja noorte, puuetega romade, eakate romade, liikuvate ELi kodanike, kodakondsuseta romade ja kolmandatest riikidest pärit romade kohta (vastavalt vajadusele) konkreetsed eesmärgid ja sihipärased meetmed ning jaotada näitajad soo ja vanuse järgi; ·käsitleda soolist mõõdet kõigis valdkondades, eelkõige hariduses, tööhõives, tervishoius, lapse elatise valdkonnas ning (mitmekordse) diskrimineerimise, sealhulgas (kodu)vägivalla ja ärakasutamise vastases võitluses; edendada osalemist ja tagada, et meetmed võtavad arvesse sooaspekti; ·toetada roma naiste juurdepääsu õigusemõistmisele, et ennetada koduvägivalda ja muid inimõiguste rikkumisi ning need kõrvaldada; ·osaleda riikidevahelises koostöös, et tegeleda tõhusamalt romade riikidevahelisest liikuvusest tulenevate probleemide ja võimalustega, tagades juurdepääsu haridusele, tööhõivele, eluasemele, tervishoiule ja muudele sotsiaalteenustele, ning ·teha lõpp romade kodakondsusetusele, tagades üldise sündide registreerimise ja juurdepääsu isikut tõendavate dokumentide saamisele, ametliku kodakondsusetuse kindlaksmääramise menetluse ja teenuste üldise kättesaadavuse.

Üldiste ja sihipäraste lähenemisviiside kombineerimine Kuigi romade diskrimineerimine ja tõrjutus õigustavad jätkuvat sihipärast lähenemisviisi, on sihipärasuse eesmärk edendada romade tõhusat kaasamist ja võrdõiguslikkust kõigis eluvaldkondades. See eeldab peavoolupoliitika kaasavat reformi, mille puhul tuleb sihipärased ja üldised lähenemisviisid arukalt kombineerida. Sihipärane poliitika peaks olema ajutine ja aitama leevendada romade täiendavat ebasoodsat olukorda ja diskrimineerimist. Sihipärasus peaks olema sõnaselge (ehkki ei pea tingimata põhinema etnilisel päritolul), kuid mitte välistav, st mitte välistama samas olukorras olevaid mitteromasid. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·selgitada, kuidas konkreetsete sihipäraste meetmetega (kaitsemeetmed) kõrvaldatakse tõkked, mis takistavad romade juurdepääsu peavoolupoliitikale ja sellest kasu saamist, ning kuidas muudetakse avalik poliitika romasid kaasavamaks; ·edendada romade juurdepääsu õigustele ja üldteenustele, pakkudes sihipärast lisatoetust, ilma et loodaks püsivaid paralleelseid struktuure; ·sekkuda territoriaalselt, et tagada kohalike tingimuste arvessevõtmine; kombineerida ulatuslikes sekkumismeetmetes (nt äärmise vaesuse vastu võitlemiseks) territoriaalsetele ja sotsiaalsetele rühmadele keskendumine ning tagada, et meetmed jõuaksid roma elanikkonnani; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga riikides: okontrollida/auditeerida peamisi peavoolupoliitika meetmeid, et hinnata nende mõju romade võrdõiguslikkusele ja kaasamisele; omäärata kindlaks, kuidas ELi vahendeid kasutatakse peavoolupoliitika kaasavaks reformiks (nt segregatsiooni kaotamine hariduses või elamumajanduses) ja sihipäraste meetmete võtmiseks, ning omäärata kindlaks romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemisega arvestamise kord piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Meetmete tõhustamine, et ennetada/leevendada kriiside ebaproportsionaalset mõju romadele Kõigil praegu ELi ees seisvatel põhiprobleemidel (sealhulgas koroonaviiruse pandeemia, kliimamuutused ning rohe- ja digipööre) on romade võrdõiguslikkuse ja kaasamise mõõde. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tagamaks, et diskrimineeritud ja tõrjutud rühmi, eelkõige romade hulgas, ei sunnitaks kandma ebaproportsionaalset osa kriisidest ja üleminekutest tulenevast koormusest ning et hädaolukordadele reageerimine ja pikemaajalised kasvustrateegiad hõlmaksid sihipärast lisatoetust nende rühmade kaasamiseks. Õppida tuleks koroonaviiruse pandeemiast, mis mõjutas tõrjutud roma kogukondi ebaproportsionaalselt ja millel oli romadele lühiajalises perspektiivis rängim tervisemõju ning keskpikas ja pikas perspektiivis suurim majanduslik mõju. Riiklikud strateegilised raamistikud peaksid aitama leevendada koroonaviiruse kriisi mõju ja võimaldama selliste olukordadega edaspidi paremini toime tulla. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·kavandada tõhusat andmete kogumist ja sotsiaal-majandusliku mõju jälgimist (vanuse, soo ja meditsiinilise vajaduse põhjal), et tagada tõhusad ja kohandatud poliitikameetmed praegustele/tulevastele pandeemiatele reageerimiseks; ·võtta arvesse lühikese, keskpika ja pika perspektiivi vajadusi ning kaasata asjaomaseid isikuid meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse; ·toetada kohalike asutuste jõupingutusi roma kogukondade kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks (nt juurdepääs peavarjule, sealhulgas toidule ja veele, juurdepääs tasuta tervishoiuteenustele ja rahaline toetus ebakindlas majanduslikus olukorras olevatele roma perekondadele); ·seada prioriteediks jõupingutused, et võidelda struktuurse ebavõrdsusega ning roma kogukondade juurdepääsu puudumisega põhiteenustele ja taristule; ·tagada, et ELi ja riiklikke vahendite abil võetavad meetmed jõuaksid kõige tõrjutumate ja ebasoodsamas olukorras olevate kogukondadeni ja vastaksid nende vajadustele; ·edendada romade juurdepääsu ohutule ja puhtale joogiveele 4 ; ·parandada juurdepääsu kanalisatsioonile ja tagada pandeemia korral põhiliste kommunaalteenuste järjepidevus; ·edendada romade tervisealast teadlikkust; ·edendada täpse, selge ja tõenditel põhineva teabe levitamist ning teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kui tõhusaid diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu võitlemise vahendeid; ·tagada eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid roma kogukondi mõjutavate keskkonnatingimuste ja riskide korrapärane jälgimine ning võtta meetmeid ohtlike või ebahügieeniliste tingimuste parandamiseks ning ·edendada sidusust ühelt poolt erakorraliste ja taastamismeetmete ning teiselt poolt selliste põhialgatuste vahel nagu roheline kokkulepe, digiteerimine, Euroopa sotsiaalõiguste sammas, kestliku arengu eesmärgid, Euroopa poolaasta ning põhistrateegiad, -programmid ja -reformid.

E-kaasatuse tagamine Kui koroonaviiruse pandeemia tõttu tuli sulgeda koolid, ülikoolilinnakud ja bürood, kasutasid kõik internetti päästerõngana. Massiline üleminek veebiõppele, telemeditsiinile jne eeldas, et kõigil on kodune internetiühendus. Kriis tõi aga esile jahmatavad ülemaailmsed erinevused veebi- ja kaugõppe valdkonnas. Romad elavad sageli maapiirkondades, mis on kiirele lairibataristule juurdepääsu seisukohast endiselt mahajäänud. Tõrjutud romade puhul, kelle juurdepääs IT‑seadmetele või digikirjaoskusele on piiratud või puudub, tõi kriisi mõju esile sügava struktuurilise ebavõrdsuse, millega kaasneb risk, et roma lapsed saavad koolitöös kehvi tulemusi ja jäävad maha ning et täiskasvanud jäävad ilma võimalusest saada reaalajas teavet ja töövõimalusi. Digiajastul esineva ebavõrdsuse, diskrimineerimise ja tõrjutusega seotud põhiprobleemidega tuleb tegeleda, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Digitehnoloogiate edukas kasutuselevõtt ning Euroopa toimetulekuvõime ja sotsiaalne õiglus sõltuvad sellest, kas inimestel on juurdepääs vajalikule taristule, seadmetele ja digioskustele. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·võidelda romade digitaalse tõrjutuse vastu, pakkudes juurdepääsu digitehnoloogiale, eelkõige juurdepääsu veebi-/kaugõppele haridus- ja koolitusasutuste sulgemise korral (nagu koroonaviiruse pandeemia ajal) ning sellise õppega seotud tuge; ·soodustada koostoimet muude poliitikaalgatustega (eelkõige nendega, mis on seotud avalike, e‑valitsuse ja äriteenustega veebis), et parandada avalike teenuste kasutatavust ja edendada kaasavat e‑valitsust, võttes konkreetseid meetmeid avalike teenuste pakkumiseks romadele ja nende ühendamiseks, pöörates seejuures erilist tähelepanu maapiirkondadele; ·edendada romade digioskusi ja -pädevusi 5 järgmiselt: 1)    parandades juurdepääsu digiseadmetele ja võrguühendusele (nt avalikud internetipunktid mahajäänud piirkondades); 2)    edendades põhilisi digioskusi ja -pädevusi elukestva õppe kontekstis ning pakkudes asjakohast koolitust; 3)    parandades romade jaoks kasutamiskvaliteeti ja infoühiskonnas osalemist ning 4)    edendades teatamist teenustele juurdepääsu ja nende kasutamisega seoses veebis levivatest diskrimineerivatest tavadest; 5) integreerides digitaalse kirjaoskuse algatused kohalikku sotsiaal-majanduslikku konteksti, kohandades neid roma kogukondade erivajaduste ja -tingimustega; 6) soodustades ja toetades digikirjaoskuse 6 algatusi, mis: -ajendavad internetti kasutama ja suurendavad sellealast teadlikkust; -on taskukohased ja jätkusuutlikud; -sisaldavad romade vajadustega kohandatud sisu ja õppemeetodeid (uued õpetamismeetodid, informaalne õppimine jne) ning -on kättesaadavad ja kasutatavad; ·julgustada tervishoius digilahenduste kasutamist nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate huvides, et tagada ravi järjepidevus ja ohutud ravivahendid, ning ·vaadata läbi e-kaasatuse strateegilised raamistikud, et hinnata romade ees seisvaid takistusi.

Keskkonnaalase õigluse tagamine Üldsus muutub aina teadlikumaks keskkonnaalasest diskrimineerimisest, 7 millega paljud roma kogukonnad silmitsi seisavad. See kaua tähelepanuta jäänud olukord on ilmutanud oma ebaproportsionaalset mõju koroonaviiruse pandeemia ajal: tõrjutud kogukonnad on saaste ja muude seonduvate terviseprobleemide suhtes haavatavamad. Terviseohte võimendavad puudulikud elamistingimused ja segregatsioon, mis süvendavad veel enam romade sotsiaal-majanduslikku tõrjutust. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·tunnistada keskkonnaalast diskrimineerimist ja võidelda selle vastu, eelkõige kuna see mõjutab tõrjutud roma kogukondi eraldatud piirkondades (olles romavastasuse ilming); edendada arusaamist sellest, kuidas keskkonnaalane diskrimineerimine ja keskkonnateenuste puudumine sunnivad tõrjutud romasid elama halva keskkonnaseisundiga piirkondades; ·keskenduda vee kättesaadavusele, piisavale kanalisatsioonile ja jäätmete kogumisele ja käitlemisele ning võidelda püsiva ruumilise segregatsiooni vastu, mis põhjustab keskkonnaalast diskrimineerimist elamumajanduse ja esmatähtsate teenuste valdkonnas; ·tegeleda romade ebapiisava juurdepääsuga puhkeväärtusega rohelistele elualadele; ·ennetada keskkonnast tingitud terviseriske ning tegeleda reostuse ja saaste mõjuga tervisele ning ·tagada töötervishoid ja tööohutus neile, kes töötavad ebasoodsamates keskkonnatingimustes.

Romade kunsti, ajaloo ja kultuuri (ja sellealase teadlikkuse) edendamine Romade kunst, ajalugu ja kultuur on Euroopa ja liikmesriikide kultuuriruumi lahutamatu osa. Sajandite jooksul on aga romade kultuuri ja identiteeti üleromantiseeritud ja stereotüüpselt kirjeldatud ning see on süvendanud roma kogukondade võõrandumist ühiskonna põhiosast. Kultuuriline tunnustamine peaks toimuma roma narratiivide kaudu. Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·tunnistada romade kunsti ja kultuuri panust rahvuslikku ja Euroopa pärandisse ning suurendada sellealast teadlikkust ja romade omanditunnet selle panuse suhtes; ·toetada platvorme, mis hõlbustavad kontakte romade ja mitteromade vahel kohalikul tasandil, edendades traditsioonilist ja moodsat romade kunsti, käsitööd ja kultuuri ning teadmisi romade ajaloost; ·edendada teadlikkuse suurendamise meetmeid koostöös meediaettevõtjatega, et toetada romade identiteeti ja kultuuripärandit; ·võidelda romavastaste eelarvamuste ja stereotüüpide vastu; ·määrata 2. august romade holokausti Euroopa mälestuspäevaks, et mälestada II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi ohvreid; ·edendada integreeritud lähenemisviisi holokausti mälestamise suhtes, meenutades romade saatust rahvusvahelisel holokausti mälestuspäeval (27. jaanuar, mil vabastati Auschwitz-Birkenau koonduslaager); ·arvestada roma kogukondadega rahvuslikes kultuurinarratiivides, tagades, et romade kunst, ajalugu ja kultuur on esindatud rahvusarhiivides, -muuseumides ja püsikunstinäitustel; eraldada asjakohased vahendid romade kunsti ja kultuuri säilitamiseks, kaitsmiseks ja arendamiseks, sealhulgas festivalide edendamise kaudu; ·lisada roma keel ja ajalugu nii roma õpilaste kui ka muude õpilaste õppekavadesse ja õpikutesse; edendada koolides tegevusi ja kampaaniaid teadlikkuse suurendamiseks mitmekultuurilisusest ning ·tagada võimestamisvõimalused ning toetada roma ettevõtjaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid koos kohalike ettevõtetega, mis edendavad romade traditsioone ja kultuuri.

Sotsiaalse innovatsiooni ja poliitikaeksperimentide edendamine Sotsiaalne innovatsioon ja poliitikaeksperimendid kujutavad endast sotsiaalsete muutuste valdkonnas uusi lähenemisviise, mis hõlmavad ideid, tavasid ja algatusi, millega sekkutakse süsteemi eri tasanditel, et kutsuda esile sügavaid muutusi ja püsivat positiivset mõju. Seega võivad need olla asjakohased vahendid romade võrdõiguslikkuse, kaasamise, osalemise ja võimestamise edendamiseks. ELi poliitikas on „sotsiaalne innovatsioon“ määratletud kui tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest ning mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust 8 . „Sotsiaalpoliitika eksperimendid“ on poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks 9 . Romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes tuleks: ·toetada kaasamise eesmärgil riiklike õppimis- ja innovatsiooniliitude loomist, tuues kokku osalejad kogu ökosüsteemist (asjakohased roma spetsialistide organisatsioonid koos ettevõtjate/tööstusega, sotsiaalsed inkubaatorid ja muutuste elluviijate võrgustikud, saatkonnad, teadusorganisatsioonid); ·käivitada koosloomisprotsessid koos riiklike/piirkondlike sidusrühmade, heategevuslike ja sotsiaalsete organisatsioonidega, et teha kindlaks vajadused, olemasolevad vahendid ja võimalus ühisteks süstemaatilisteks meetmeteks (sealhulgas olemasoleva ELi nõustamistoetuse abil); ·toetada tulemustele suunatud projektide inkubeerimist peamistes sotsiaalteenuste valdkondades (juurdepääs eluasemele, kommunaalteenustele, avalikule põhitaristule ja avalikele põhiteenustele jne); ·hoogustada õppimist ja koguda teadmisi eri teemavaldkondades/sektorites toimivate lähenemisviiside kohta, aktiveerides ja võimestades eri sektorite (avalik ja erasektor, kodanikuühiskond) peamisi osalejaid koostöö tegemiseks; ·eksperimenteerida sotsiaalpoliitikaga (nt garanteeritud põhisissetulek), et luua mudeleid ja katsetada alternatiivseid sotsiaalhüvitiste andmise mehhanisme; ·uurida erakapitali kaasamist ja rahaliste vahendite ühendamist (nt heategevusorganisatsioonidega) võimalike sobitamiskavade kaudu, et reageerida kõige haavatavamate inimeste seni katmata vajadustele; ·uurida uusi teenusemudeleid või teenuste osutamise mudeleid ja pakkumise laiendamist tulemustele suunatud partnerluste kaudu; ·toetada sihtotstarbelise ja paindliku rahastamise koondamist ja integreerimist ning ·toetada sotsiaalse innovatsiooni pädevuskeskuste loomist (mida toetatakse ESF+ riikidevahelise tegevuse kaudu) ja anda volitused romade kaasamise vajaduste toetamiseks.

(1)

      Antigypsyism — a reference paper , Berliin/Budapest, 2017; Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2015. aasta resolutsioon rahvusvahelise romade päeva puhul – romavastasus Euroopas ning II maailmasõja ajal toime pandud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamine ELis ; Euroopa Parlamendi raport põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta (2017/2038(INI));   Euroopa Parlamendi 12. veebruari 2019. aasta resolutsioon vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta ; ECRI 2012. aasta üldine poliitiline soovitus nr 13 romavastasuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse kohta;   Euroopa Nõukogu ministrite komitee deklaratsioon romavastasuse ja romade vastu suunatud rassistliku vägivalla suurenemise kohta Euroopas.

(2)

     Süsteemne diskrimineerimine on tingitud õigusaktidest, poliitikast ja tavadest tulenevast ebavõrdsusest. Need ei ole sageli tahtlikud, vaid on tingitud mitmesugustest institutsioonilistest teguritest õigusaktide, poliitika ja tavade sõnastamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel. Vt Roma and traveller inclusion: towards a new EU framework, learning from the work of equality bodies .

(3)

          Violetta Zentai, Georgeta Munteanu ja Simona Torotcoi, The quality of participation in a post-2020 EU initiative for Roma equality and inclusion , expert reports building on forward-looking aspects of the evaluation of the EU framework for national Roma integration strategies, 2020, lk 41, 59–60.

(4)

      Joogiveedirektiivis (põhjendus 31; artikkel 16) nõutakse, et liikmesriigid võtaksid arvesse selliste vähemuskultuuride nagu romade ja traveller’ide eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, võttes vajalikke meetmeid, et parandada nende juurdepääsu olmeveele.

(5)

  Kodanike digikirjaoskuse raamistikus määratakse kindlaks digikirjaoskuse viis komponenti: info- ja andmepädevus, teabevahetus ja koostöö, digitaalse sisu loomine, ohutus ja probleemide lahendamine.

(6)

  Kodanike digikirjaoskuse raamistikus on teabe- ja andmepädevus / digikirjaoskus määratletud kui võime väljendada teabevajadusi; leida ja hankida digitaalandmeid, -teavet ja -sisu; hinnata allika ja selle sisu asjakohasust ning talletada, hallata ja korrastada digitaalandmeid, -teavet ja -sisu.

(7)

     Keskkonnaalast diskrimineerimist kogevad romad, kes elavad eraldatud asulates ohtlikes keskkonnatingimustes (jäätmehoidlate, mahajäetud tööstusalade või üleujutusohtlike alade kõrval) ilma võimaluseta rahuldada põhilisi keskkonnaalaseid vajadusi, nagu vesi ja jäätmekäitlus. Vt Pushed to the wastelands: environmental racism against Roma communities in central and Eastern Europe . Kontseptuaalsete selgituste ja allikate kohta vt Energy Justice Networki veebisait .

(8)

Vt komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta, 2018/0206 COD ( COM(2018) 382 final ), 30.5.2018, artikli 2 punkt 16.

(9)

Samas, artikli 2 punkt 17.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.10.2020

COM(2020) 620 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Võrdõiguslikkuse liit:

romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik

{SWD(2020) 530 final}

Näitajate kogum

Näitajate kogumi üldeesmärk on jälgida edusamme romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku eesmärkide ja sihtide saavutamisel. Selle üldeesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid rakendama prioriteetsetes valdkondades teatavaid meetmeid, millest igaühel on oma konkreetne horisontaalne või valdkondlik eesmärk.

Nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks kasutatavad näitajad on välja töötanud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koordineeritav töörühm, kes tegeleb romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise näitajate ning aruandlusega. Töörühma liikmed on riiklikud romade kontaktpunktid 20 liikmesriigist ning statistikaametite ja Euroopa Komisjoni esindajad. Lisaks on kogum viidud kooskõlla näitajate ja eesmärkidega, mis töötati välja kuni 2030. aastani kavandatavates asjaomastes ELi algatustes, ning kestliku arengu eesmärkidega. Täielik aruanne on kättesaadav aadressil https://fra.europa.eu/en/news/2020/roma-working-party-consultations-roma-inclusion-monitoring-framework .

Näitajate kogum põhineb struktuuri-protsessi-tulemuste näitajate mudelil, mida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo soovitab inimõiguste standarditele vastavust hinnates kasutada. See mudel võimaldab hinnata järgmist:

a)kehtivad õigus- ja poliitikaraamistikud (struktuurinäitajad);

b)konkreetsed sekkumismeetmed nende rakendamiseks (protsessinäitajad);

c)õiguste omajate kogetud saavutused (tulemusnäitajad).

Struktuurinäitajad: ELi ja riiklikud õigusraamistikud ja strateegiad, mis on kehtestatud ELi põhiõiguste harta järgimiseks (romade puhul romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik).

Protsessinäitajad: konkreetsed sekkumismeetmed (nt programmid, projektid, meetmed), mis on kehtestatud romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike eesmärkide ja sihtide saavutamiseks, rakendades nimetatud õigus- ja poliitikasätteid.

Tulemusnäitajad: olukord kohapeal ja mis tahes muutused põhiõiguste kasutamises isikute puhul, kellel on eriomadused, nagu romade puhul etniline päritolu. Need on enamasti standardnäitajad, mis põhinevad andmetel, mida saab esitada etnilise päritolu, soo ja vanuse eri kategooriate lõikes. Liikmesriikides, kus sellised andmed puuduvad, võib nende asemel kasutada sotsiaal-majanduslikke andmeid. Näitajad peaksid olema kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ näitajatega või mis tahes 2020. aasta järgsete vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitajatega, samuti Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke taotlevate sektoripõhiste poliitikavaldkondadega (nagu haridus, tervishoid ja tööhõive).

Eesmärgid, põhinäitajad, sihid ja meetmed

Järelevalveraamistik on sõnaselgelt ette nähtud selleks, et jälgida edusamme poliitikaeesmärkide saavutamisel. Eesmärke kajastavad tulemusnäitajad (põhinäitajad ja teisesed näitajad) ning sihid võivad seisneda seisundis, mille liikmesriigid soovivad igas romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise valdkonnas 2030. aastaks saavutada. Raamistik põhineb komisjoni parema õigusloome suunistel, 1 romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleval ELi strateegilisel raamistikul ning ettepanekul romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva nõukogu soovituse kohta. 

Enamik tulemusnäitajaid on uuringupõhised, kuid neid tuleks täiendada administratiivandmetega, nt taristu, elukohast tuleneva segregatsiooni jne kohta.

Põhinäitajad: uuringupõhised tulemusnäitajad, mis on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele, kus vajalikud andmed on kättesaadavad või kus neid on võimalik edaspidi koguda. Riigid, kus kvantitatiivseid andmeid (etnilise päritolu lõikes esitatud või asendusandmed) ei koguta, peaksid kaaluma kvalitatiivsete andmete kogumist ja eesmärkide sõnastamist protsessinäitajate põhjal (vt allpool).

Teisesed tulemusnäitajad: kontekstipõhised näitajad, mis täiendavad eesmärgi põhinäitajaid. Liikmesriigid võivad valida, kas neid kasutada või mitte.

Näitajate kasutamise ja näitajate jaoks andmete kogumise kohustused on erinevad. Näiteks teemad, mis puudutavad segregatsiooni hariduses, juurdepääsu kraaniveele või sünnitunnistusi, on mõnes riigis olulisemad kui teistes. Samuti võivad mõned teisesed näitajad muutuda põhinäitajateks, kui need on konkreetses riigis eriti olulised (näiteks seoses tervisekindlustusega).

Protsessinäitajad: õiguslikud ja majanduslikud faktid, meetmete liigid, rakendajate suutlikkus, roma kogukondade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega tehtava koostöö tase. Liikmesriigid võivad oma strateegilistes raamistikes näitajaid ja poliitiliste sekkumismeetmete valdkondi vabalt valida.

Tabel 1. Ülevaade ELi põhieesmärkidest ja -näitajatest romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise valdkonnas

	Horisontaalsed eesmärgid		ELi põhinäitajad	Asjakohased kestliku arengu eesmärgid
1	Võidelda romavastasuse ja diskrimineerimise 2 vastu ning ennetada neid	1	Selliste inimeste osakaal, kes tundsid end uuringus käsitletud mis tahes valdkonnas viimase 12 kuu jooksul diskrimineerituna põhjusel, et nad on romad	Kestliku arengu eesmärk 10.3.1 Kestliku arengu eesmärk 16.b.1
		2	Sellise üldise elanikkonna osakaal, kes tunnevad end ebamugavalt, kui romad on nende naabrid
2	Vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust	3	Suhtelise vaesuse määr (alla 60 % mediaan-ekvivalentsissetulekust pärast sotsiaalseid siirdeid)	Kestliku arengu eesmärk 1.2.1
		3.1	Alla 18aastased vaesuse ohus lapsed	Kestliku arengu eesmärk 1.2.2
		4	Suurt materiaalset puudust kannatavates leibkondades elavate inimeste osakaal (ei saa endale lubada nelja asja üheksast, nt toit, sõprade küllakutsumine jne)*	Kestliku arengu eesmärk 1
		4.1	Alla 18aastased suures materiaalses puuduses elavad lapsed*	Kestliku arengu eesmärk 1
3	Edendada osalemist, suurendades mõjuvõimu, koostööd ja usaldust	4	Selliste inimeste osakaal, kes tundsid end viimase 12 kuu jooksul diskrimineerituna (mis tahes valdkonnas) ja teatasid viimasest korrast, mil neid diskrimineeriti põhjusel, et nad on romad
		5	Kodanikuaktiivsuse ja osalemise näitajad – TULEB VÄLJA TÖÖTADA
	Valdkondlikud eesmärgid		ELi põhinäitajad	Asjakohased kestliku arengu eesmärgid
4	Tõhustada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele	6	Alushariduses ja lapsehoius osalevate laste (vanuses kolm aastat kuni kohustusliku põhihariduse omandamise alguseni) osakaal	Kestliku arengu eesmärk 4.2.2
		7	Vähemalt keskhariduse omandanud 20–24aastaste inimeste osakaal	Kestliku arengu eesmärk 4.3
		8	Selliste 6–15aastaste laste osakaal, kes käivad koolides, kus vastanute sõnul „kõik või enamik koolikaaslastest on romad“ (ainult valitud riigid)
5	Tõhustada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele palgalistele töökohtadele	9	Selliste 20–64aastaste inimeste osakaal, kes on märkinud oma põhitegevuseks tasustatud töö (sealhulgas täis- ja osalise tööajaga töö, ajutised töökohad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja juhutöö või töö viimase nelja nädala jooksul)	Kestliku arengu eesmärk 8.5
		10	Selliste 15–29aastaste*** noorte osakaal, kelle praegune põhitegevus on „mittetöötav ja mitteõppiv“ (NEET-noored)	Kestliku arengu eesmärk 8.6.1
		11	Soolised erinevused tööhõives: 20–64aastaste naiste ja meeste tasustatud töö tegemise määra erinevus	Kestliku arengu eesmärk 8.5
6	Parandada romade tervist ning tõhustada juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele	12	Erinevused eeldatavas elueas sünnil (üldine elanikkond võrreldes romadega)
		13	Selliste inimeste osakaal, kellel on piiratud juurdepääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele – TULEB VÄLJA TÖÖTADA
7	Tõhustada võrdset juurdepääsu asjakohasele segregatsioonita eluasemele ja esmatähtsatele teenustele 3	14	Halbades tingimustes elavate inimeste osakaal (elavad korteris, kus on liiga pime või millel on lekkiv katus / rõsked seinad või põrandad, puudub vann/dušš, puudub sisetualettruum)	Kestliku arengu eesmärk 11.1
		15	Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille kasutuses ei ole Eurostati ülerahvastatuse määratluse kohast miinimumarvu tube
		16	Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkondades, mille eluruumides puudub juurdepääs kraaniveele (ainult valitud riigid)	Kestliku arengu eesmärk 6.1.1

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti andmed näitajate kohta on eristatavad soo, vanuse ja linnastumise määra alusel

* Asendatakse sotsiaalse ja materiaalse puuduse näitajaga (Eurostat [ilc_mdsd07]) ja vastava näitajaga laste kohta, kui seda kasutatakse tulevikus üldist elanikkonda hõlmavas kestliku arengu eesmärke käsitlevas aruandluses

** Praegused Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringutel põhinevad andmed hõlmavad ainult 16–29aastaste vanuserühma

Asendusnäitajad

Riikides, kus pole võimalik koguda andmeid etnilise päritolu kohta, võib kasutada asendusandmeid, tuginedes näiteks sotsiaal-majanduslikele andmetele. Andmeid võib koguda asulates ja piirkondlikes üksustes, mille puhul on kindlaks määratud, et need on eraldatud või et neis on suur haavatavate isikute osakaal. Aluseks tuleks võtta eeldus, et suur osa nende paikkondade elanikkonnast on romad või et neid tajutakse tugevalt romadena ning seetõttu on nad sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise ohus. Selliste asendusandmete puhul võib andmete kogumine piirduda ainult kõige tõrjutumaid rühmi käsitlevate andmetega ning sellest võivad kõrvale jääda need inimesed, kes ei ela majanduslikus puuduses, kuid seisavad siiski silmitsi romavastasuse tagajärgedega oma igapäevaelus või oma identiteedi avalikustamisel. Sellistel juhtudel on oluline täiendada asendusandmeid kvalitatiivsete ja administratiivandmetega, mis on saadud uuringutest ning konsultatsioonidest kodanikuühiskonna organisatsioonide, inimõigustega tegelevate riiklike asutuste ja kohalike ametiasutustega. Kvantitatiivsete andmete puudumise korral julgustatakse riike siiski koguma kvalitatiivseid andmeid protsessinäitajate tasandil.

Kvalitatiivsete protsessinäitajate andmed võivad pärineda mitmesugustest allikatest. Alates 2016. aastast on liikmesriigid teatanud komisjonile nõukogu 2013. aasta soovituses kirjeldatud sisuliste poliitikavaldkondade puhul asjakohastest protsessinäitajatest, kasutades ühtlustatud veebipõhist aruandevormi. Isegi kui need andmed on riigiti võrreldavad, moodustavad need siiski vaid väikese osa protsessi seisukohast olulisest teabest, mis on vajalik usaldusväärseks protsessitasandi järelevalveks. Protsessiandmete kogumise teine suund, st selliste andmete kogumine, mis kajastavad romade kaasamisega seotud probleeme ja selleks eri liikmesriikides võetavaid meetmeid, on usaldusväärse riikliku järelevalvesüsteemi väljatöötamisel samavõrd oluline ja romasid käsitleva riikliku strateegilise raamistiku edus kesksel kohal. Lisaks on soovitatav, et romade kodanikuühiskond osaleks järelevalveprotsessis ning riiklike andmekogumis- ja järelevalvesüsteemide väljatöötamises. Mittediskrimineerimist, võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitleva ELi kõrgetasemelise töörühma võrdõiguslikkust käsitlevate andmete alatöörühm on koostanud suunised võrdõiguslikkust käsitlevate andmete kogumise ja kasutamise parandamiseks 4 .

2016. aastal hakkasid liikmesriigid esitama komisjonile aruandeid protsessinäitajate kohta kooskõlas nõukogu 2013. aasta soovitusega romade tõhusaks integratsiooniks võetavate meetmete kohta. Seda tööd jätkatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti näitajate ja aruandluse töörühmas.

Horisontaalsed eesmärgid

Eesmärk 1: võidelda romavastasuse ja diskrimineerimise vastu ning ennetada neid

Põhinäitajad	Elanikkond üldiselt
1)Selliste inimeste osakaal, kes tundsid end uuringus käsitletud mis tahes valdkonnas viimase 12 kuu jooksul diskrimineerituna põhjusel, et nad on romad	Võib olla FRA uuring 5 Kestliku arengu eesmärgid 10.3.1 ja 16.b.1
2)Sellise üldise elanikkonna osakaal, kes tunnevad end ebamugavalt, kui romad on nende naabrid	FRA uuring

Eesmärk 1-a: võidelda romade vastu suunatud diskrimineerimise, ahistamise, vihakuritegude ja vaenukõne vastu

Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul puutunud vähemalt viiel korral kokku vihkamisest ajendatud ahistamisega põhjusel, et nad on romad	ei kohaldata / võib olla FRA uuring Kestliku arengu eesmärk 10.3.1 Kestliku arengu eesmärk 16.b.1
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal (kõigi vastanute hulgas), keda on viimase 12 kuu jooksul füüsiliselt rünnatud põhjusel, et nad on romad	ei kohaldata / võib olla FRA uuring Kestliku arengu eesmärk 16.1.3
Eesmärgi 1-a protsessinäitajad: võidelda romade vastu suunatud diskrimineerimise, ahistamise, vihakuritegude ja vaenukõne vastu
Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus
·romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes või nendega seotud poliitikadokumentides on sõnaselgelt esitatud meetmed romavastasusega võitlemiseks; ·asjaomase ELi liikmesriigi romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise riiklikus tegevuskavas on nähtud ette erimeetmed romavastasuse ja diskrimineerimisega võitlemiseks; ·võrdõiguslikkust edendavad asutused jälgivad korrapäraselt romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamist, et tagada kooskõla rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga ja nõukogu raamotsusega teatud rassismi ja ksenofoobia vormide vastu võitlemise kohta, ning registreerivad romade diskrimineerimise juhtumeid; ·korrapäraselt koostatakse ja avaldatakse diskrimineerimisvastaseid aruandeid ja uuringuid; ·romavastasust tunnistatakse liikmesriikide õigusraamistikes, poliitikas, poliitikadokumentides ja poliitika rakendusmeetmetes; ·vihakuritegusid käsitlevate andmete kogumisel on romavastasus esitatud kategooriana; ·eraldatud on rahalisi vahendeid, et võtta erimeetmeid romavastasuse ja diskrimineerimisega võitlemiseks; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga kohalike omavalitsuste personalis on ette nähtud vähemalt üks roma nõuniku ametikoht.
Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused
·olemas on avalikult juurdepääsetav süsteem, mille abil jälgida kohtuasju ja riiklikele võrdõiguslikkust edendavatele asutustele esitatud kaebusi romavastasuse juhtumite kohta; ·loodud on avalikult juurdepääsetav süsteem romade vastu suunatud diskrimineerimise, vaenukõne ja vihakuritegude juhtumite ja vahejuhtumite jälgimiseks ning nendest riiklikele võrdõiguslikkust edendavatele asutustele või ombudsmanide büroodele, prokuröridele või politseile teatamiseks ning see süsteem toimib; ·loodud on süsteem politseinike koolitamiseks mittediskrimineerimise ja eelarvamustest ajendatud kuritegude tuvastamise valdkonnas, sealhulgas spetsiaalsed moodulid romade diskrimineerimise kohta; ·liikmesriigid eraldavad romadele eetriaega avalikes meediakanalites; ·liikmesriigid korraldavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; ·olemas on vahendid vaenukõnest ja vihakuritegudest teatamiseks ning need on kergesti kättesaadavad; ·korraldatakse algatusi/koolitusi IT-ettevõtete (Google, Facebook, Twitter jne) osalusel, et tuvastada romavastast sisu sotsiaalmeediaplatvormidel paremini; ·meediaettevõtjatele korraldatakse algatusi/koolitusi romavastasuse ja vaenukõne juhtumite tuvastamiseks ja käsitlemiseks.
Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet
·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad aktiivselt romavastasuse ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks mõeldud erimeetmete väljatöötamises; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse romavastasuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise erimeetmeid; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad rakendatud meetmete tulemuste järelevalves.

Eesmärk 1-b: suurendada teadlikkust romade ajaloost, kultuurist, tunnustamisest ja lepitamisest

Tulemusnäitajad: teisesed (valikulised): selles valdkonnas ei ole veel näitajaid välja töötatud, mõned võimalikud teemavaldkonnad selliste näitajate väljatöötamiseks on järgmised: ·üldise elanikkonna teadlikkus sellest, et romad on tunnustatud rahvusvähemus; ·üldise elanikkonna teadlikkus romade ajaloost, kirjandusest, kunstist, kultuurist, muusikast ja poliitikast; ·üldise elanikkonna osalemine romade kultuurifestivalidel ja muudel avalikel üritustel; ·üldise elanikkonna teadlikkus sellest, et roma keel on Euroopa Nõukogu piirkondlike ja vähemuskeelte harta kohaselt tunnustatud mitteterritoriaalne keel; ·üldise elanikkonna teadlikkus romade holokaustist.

Eesmärgi 1-b protsessinäitajad: suurendada teadlikkust romade ajaloost, kultuurist, tunnustamisest ja lepitamisest

Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus

·romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes või nendega seotud poliitikadokumentides on sõnaselgelt esitatud meetmed, näitajad ja eesmärgid, et suurendada teadlikkust romade ajaloost ja kultuurist; ·romade holokausti tunnistatakse ja selle mälestuspäevad on osa ametlikust riigipühade kalendrist; ·olemas on romade holokausti mälestusmärgid või memoriaalid; ·tunnistatakse romade panust liikmesriigi ajalukku ja seda võetakse arvesse ametlikus riigipühade kalendris; ·romade ajalugu, kultuur ja kunst on koolide, ülikoolide ja akadeemiliste kursuste ametlike õppekavade osa; ·romade kultuurialgatused on esitatud asjakohastes riiklikes peamiste kultuuriürituste kalendrites; ·romavastasuse eksperdikomisjonid (tõe-, tunnustamis- ja lepituskomisjonid) on olemas ja tegutsevad, et luua liikmesriigis põhjalikum arusaam tõketest ja tõrjutuse mehhanismidest; ·olemas on Euroopa Nõukogu Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta rakendamiseks vajalikud struktuurid; ·roma kunsti, kultuuri ja ajalooga seotud teemasid arutatakse korrapäraselt sihtotstarbelistes valitsuse nõuandeorganites, et mõjutada poliitikat; ·olemas on riigi aastaeelarve ja sellest eraldatakse vahendeid roma kultuuri edendavate roma kultuuriorganisatsioonide toetamiseks; ·olemas on riigi aastaeelarve ja sellest eraldatakse vahendeid kohalikule roma meediale (trüki- ja veebiväljaanded, televisioon, raadio); ·olemas on linna ja kohaliku tasandi eelarve ja sellest eraldatakse vahendeid kohalikule roma meediale ning roma kunsti ja kultuuri edendamiseks; ·noorsoovaldkonnaga tegelevatel ministeeriumidel ja riigiasutustel on osakonnad, mille sõnaselge ülesanne on roma noorte kaasamine ja roma noorteorganisatsioonide suutlikkuse suurendamine.

Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused

·koolides õpetatakse romade ajalugu ja kultuuri; ·koolides pakutakse tasuta roma keele õpet; ·õpetajaid ja koolitöötajaid koolitatakse kaasava hariduse ja mitmekesisuse teemadel; ·õpetajaid ja koolitöötajaid koolitatakse romade kultuuri ja ajaloo, sealhulgas romade holokausti tausta teemadel; ·riigiteenistujatele, õpetajatele, politseiametnikele jne pakutakse romade kunsti, kultuuri ja ajalooga seotud koolitusvõimalusi; ·avalikus meedias on romade kunsti ja kultuuri teemade jaoks saadaval ja eraldatud saateaeg; ·avalikus meedias on romakeelsete uudiste edastamiseks saadaval ja eraldatud saateaeg; ·festivalidel on eraldatud lavaaeg romade kultuuri tutvustamiseks ning seda toetatakse riigi vahenditest; ·peavoolumeedias ja -ajakirjanduses suurendatakse romasid käsitlevate positiivsete narratiivide osakaalu võrreldes negatiivsete narratiividega.

Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet

·kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteeritakse seoses vajadusega eraldada liikmesriigi eelarvest vahendeid romade kunsti ja kultuuri toetamiseks; ·romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike toetamiseks riigieelarvest eraldatavate vahendite kohta tagasisidet andvad valitsuse nõuandeorganid saavad esitada ettepanekuid romade kunsti ja kultuuriga seotud projektide kohta; ·erimeetmed romade kunsti, kultuuri ja mälestusürituste edendamiseks töötatakse välja koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja romade holokausti üleelanute ja/või nende järeltulijatega; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad romade kunsti ja kultuuri edendamise erimeetmete väljatöötamise ja neile rahaliste vahendite eraldamise üle otsustamise protsessis; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad selle tegevuseesmärgi saavutamiseks rakendatud meetmete tulemuste järelevalves.

Eesmärk 2: vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust

Põhinäitajad	Üldine elanikkond
3)Suhtelise vaesuse määr (alla 60 % mediaan-ekvivalentsissetulekust pärast sotsiaalseid siirdeid)	Eurostat [ilc_li02] Kestliku arengu eesmärk 1.2.1
3.1) Alla 18aastased vaesuse ohus lapsed	Eurostat [ilc_li02] Kestliku arengu eesmärk 1.2.2
4)Suurt materiaalset puudust 6 kannatavates leibkondades elavate inimeste osakaal (ei saa endale lubada nelja asja üheksast, nt toit, sõprade küllakutsumine jne) 4.1) Alla 18aastased suures materiaalses puuduses elavad lapsed	Eurostat [ilc_mddd11] Kestliku arengu eesmärk 1 Eurostat [ilc_mddd11] Kestliku arengu eesmärk 1
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mis ei saa endale lubada üle päeva toiduks liha, kana, kala (või nendele vastavat taimetoitu)	Eurostat [ilc_mdes03]
Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, kus vähemalt üks inimene on läinud viimase kuu jooksul tühja kõhuga magama, sest toidu jaoks ei olnud piisavalt raha	Ei kohaldata / FRA uuring
Selliste 0–17aastaste laste osakaal, kes elavad leibkonnas, kus vähemalt üks inimene on läinud viimase kuu jooksul tühja kõhuga magama, sest toidu jaoks ei olnud piisavalt raha	Ei kohaldata / FRA uuring
Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mis suudab ots otsaga kokku tulla üksnes (suurte) raskustega	Eurostat [ilc_mdes09]
Pangakontota inimeste osakaal	Ei kohaldata / FRA uuring

Horisontaalse eesmärgi 2 protsessinäitajad: vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust

Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus  ·romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes või nendega seotud poliitikadokumentides on sõnaselgelt esitatud meetmed, näitajad ja eesmärgid, et vähendada romade vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, keskendudes seejuures eriti laste vaesusele; ·sotsiaalkaitse ja -abi rakendamise suunised sisaldavad diskrimineerimisvastaseid sätteid, et tagada romadele võrdne juurdepääs; ·kehtestatud on mehhanism, mis tagab võimaluse avada pangakonto; ·väikese sissetulekuga leibkondade mikrolaenudele antakse pangatagatisi. Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused ·kehtestatud on koolilaste toidu- ja toitumisprogramm; ·sotsiaalteenistuste töötajatele korraldatakse sihipäraseid koolitusi diskrimineerimise ja romavastasusega võitlemise kohta; ·rakendatakse konkreetseid riiklikke meetmeid, et võtta arvesse põlvest põlve edasikanduvat vaesust ning vajadust toetada roma lapsi ja nende perekondi hariduse, eluaseme, tervishoiu ja vaesuse vähendamise valdkonnas; ·pakutakse koolitust finantskirjaoskuse parandamiseks ja toetust finantsalaseks kaasamiseks. Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet  ·kehtestatud on meetmed, et tagada romade osalemine poliitikameetmete väljatöötamises sotsiaalse kaasatuse / vaesuse vähendamise valdkonnas; ·erimeetmed vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas (eelkõige suure tõrjutuse riskiga romadele suunatud meetmed) töötatakse välja koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonidega; ·vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna sekkumismeetmete (eelkõige suure tõrjutuse riskiga romadele suunatud sekkumismeetmed) rakendamises osalevad roma kogukonnaorganisatsioonid; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks (eelkõige suure tõrjutuse riskiga romadele suunatud meetmed); ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks rakendatud meetmete (eelkõige suure tõrjutuse riskiga romadele suunatud meetmed) tulemuste järelevalves; ·valitsusasutused ning (kesk- ja kohaliku tasandi) haldusasutused võtavad oma sotsiaalse kaasatuse / vaesuse vähendamise valdkonna otsustusprotsessides arvesse roma kodanikuühiskonna, ettevõtete ja tööstuse, akadeemiliste ja teadusringkondade panust.

Eesmärk 3: edendada osalemist, suurendades mõjuvõimu ning koostööd ja usaldust avaliku sektori asutuste vastu

Põhinäitaja	Elanikkond üldiselt
5)Selliste inimeste osakaal, kes tundsid end viimase 12 kuu jooksul diskrimineerituna (mis tahes valdkonnas) ja teatasid viimasest korrast, mil neid roma olemise tõttu diskrimineeriti	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
6)Kodanikuaktiivsuse ja osalemise näitaja – TULEB VÄLJA TÖÖTADA	Võib olla FRA uuring
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes EI teatanud viimasest juhtumist, mil neid ahistati roma olemise tõttu (osakaal kõigi ahistamist kogenud inimeste hulgas)	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes EI teatanud viimasest juhtumist, mil neid roma olemise tõttu füüsiliselt rünnati	ei kohaldata / võib olla FRA uuring Kestliku arengu eesmärk 16.3.1
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes olid kuulnud vähemalt ühest võrdõiguslikkust edendavast asutusest, inimõigustega tegelevast riiklikust asutusest või ombudsmani büroost	Võib olla FRA uuring
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes usaldavad üldiselt politseid	Eurostat [Ilc_pw03]
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes usaldavad üldiselt kohtusüsteemi	Eurostat [Ilc_pw03]
Osalemisega seotud lisanäitajad, mis tuleb välja töötada: avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal (NACE 7 kategooria O) spetsialistide või juhtidena töötavate inimeste osakaal (ISCO 8 8 + 9) (viimastel) riiklikel valimistel hääletanud inimeste osakaal	Eurostat [lfsa_eisn2]

Horisontaalse eesmärgi 3 protsessinäitajad: edendada osalemist, suurendades mõjuvõimu ning koostööd ja usaldust

Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus

·romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes või nendega seotud poliitikadokumentides on sõnaselgelt esitatud meetmed, näitajad ja eesmärgid, et edendada osalemist mõjuvõimu, koostöö ja usalduse suurendamise kaudu;  ·kohaliku ja kogukonna tasandi valitsusvälised organisatsioonid, kes osalevad koordineeritud ja kogu ELi hõlmavas kodanikuühiskonna järelevalves strateegia rakendamise üle; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid kutsutakse korrapäraselt osalema täisliikmetena ELi fondide riiklikes seirekomisjonides; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga omavalitsusüksustes on kohalikes omavalitsustes ametlik roma vahendaja ametikoht; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga kohalike omavalitsuste personalis on ette nähtud üks või mitu roma nõuniku ametikohta; ·peavooluparteid lubavad parlamendi ja piirkonna/omavalitsuse tasandi esindusorganite valimiste korral paigutada roma kandidaadid valimisnimekirjades kõrgematele kohtadele; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga linnade ja omavalitsuste institutsioonilises ülesehituses on romade kaasamise poliitika rakendamiseks olemas romade nõuandeorganid või romadest poliitikakoordinaatorid; ·olemas on spetsialiseeritud asutus, mille ülesanne on parandada romade usaldust ja võimestamist, ning see tegutseb tõhusalt; ·inimõigustega tegelevad riiklikud asutused, ombudsmani büroo ja võrdõiguslikkust edendav asutus konsulteerivad korrapäraselt kodanikuühiskonnaga romade olukorra üle ja/või kaasavad romade kodanikuühiskonda korrapärastesse konsultatsioonidesse; ·romavastasuse juhtumitega tegelemise õigusabimehhanismi tõhusaks toimimiseks on olemas vajalikud rahalised vahendid; ·olemas on mehhanismid, mille abil tagada romade / nende huve kaitsvate kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistike rakendamise koordineeritud järelevalvesse ning internetis leviva vaenukõne jälgimisse ja sellest teatamisse ning mille abil sellist kaasamist edendada; ·eraldatud on eelarve kodanikuühiskonna toetamiseks projektidega, mille eesmärk on romasid võimestada ning suurendada koostööd ja usaldust avaliku sektori asutuste vastu; ·eraldatud on eelarve teadlikkuse suurendamise kampaaniate jaoks, mille eesmärk on kaotada stereotüübid romade kohta.

Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused

·selliste teatatud juhtumite osakaal, millega seoses algatatakse kohtuasju; ·romavastasuse ja romade diskrimineerimise vastase võitluse eest vastutavate isikute koolitamine.

Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet

·romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes on sõnaselgelt kindlaks määratud mehhanismid, millega soodustatakse romade osalemist poliitika kujundamises, rakendamises ja järelevalves riigi tasandil; ·olemas on mehhanismid, millega soodustatakse romade osalemist mis tahes sellise poliitika kujundamises, rakendamises ja järelevalves, mis mõjutab nende olukorda kohalikul tasandil; ·romad osalevad meedianõukogudes; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad selle horisontaalse eesmärgi raames rakendatud meetmete tulemuste järelevalves; ·romad on esindatud juhtimis- või otsustustasandi ametikohtadel organisatsioonides, mis rakendavad meetmeid romade kaasamise valdkonnas; ·romad töötavad riiklikes romade kontaktpunktides ja muudes romade kaasamisega seotud asutustes; ·koostatud on kohalikud kavad (kooskõlas romasid käsitlevate riiklike strateegiliste raamistikega) ja neid rakendavad kohalikud ametiasutused koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige kohaliku tasandi omadega.

Valdkondlikud eesmärgid

Eesmärk 4: tõhustada võrdset juurdepääsu kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele

Põhinäitaja	Elanikkond üldiselt
7)Alushariduses ja lapsehoius osalevate laste (vanuses kolm aastat kuni kohustusliku põhihariduse omandamise alguseni) osakaal	Eurostat [sdg_04_30] Kestliku arengu eesmärk 4.2.2
8)Vähemalt keskhariduse omandanud 20–24aastaste inimeste osakaal	Eurostat [edat_lfs_9903] Kestliku arengu eesmärk 4.3
9)Selliste 6–15aastaste laste osakaal, kes käivad koolides, kus vastanute sõnul „kõik või enamik koolikaaslastest on romad“ (ainult valitud riigid)	Ei kohaldata
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste kohustuslikus koolieas (5–18aastased) laste osakaal, kes käivad koolis, leibkonna liikmed (sõltuvalt riigist)	Ei kohaldata
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes tundsid end viimase 12 kuu jooksul roma olemise tõttu diskrimineerituna, kui nad suhtlesid kooli juhtkonnaga (vanemana/eestkostjana või õpilasena)	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Madala haridustasemega 18–24aastased noored	Eurostat [edat_lfse_14]
Kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34aastaste inimeste osakaal	Eurostat [t2020_41]
Vihast ajendatud kiusamine / laste ahistamine (roma olemise tõttu) koolis viimase 12 kuu jooksul; osakaal kõigi vastanute hulgas, kes on kooliealiste laste vanemad/eestkostjad	Ei kohaldata / FRA uuring
Veel tuleb välja töötada järgmised näitajad: ·arvutita leibkonnas elavate kooliealiste laste osakaal; ·internetiühenduseta leibkonnas elavate kooliealiste laste osakaal; ·arvutita leibkonnas elavate 16–24aastaste noorte romade osakaal; ·internetiühenduseta leibkonnas elavate 16–24aastaste noorte romade osakaal.
Eesmärgi 4 protsessinäitajad: tõhustada romade juurdepääsu kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele
Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus
·romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes on ette nähtud üldise hariduspoliitika kaasavuse järelevalve; ·kehtestatud on riiklik/piirkondlik segregatsiooni kaotamise programm; ·rakendatakse riiklikku kava, et vältida väärdiagnoose, mis põhjustavad roma õpilaste sobimatut eriõppesse suunamist, ja välistatakse selliste diagnooside andmine; ·olemas on toetavad tegevusprogrammid roma õpetajate palkamiseks tavahariduse valdkonnas; ·haridussüsteemi on lõimitud romade koolivahendaja ja abiõpetaja funktsioonid; ·romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud sisaldavad sõnaselgeid kaitsemeetmeid ja kriteeriume üldise hariduspoliitika kaasavuse kohta; ·kehtestatud on süsteem, millega tagatakse noortele romadele koht kas kesk- või kutsehariduses ning toetatakse nende osalemist, keskendudes tütarlastele; ·kehtestatud on süsteem, millega toetatakse kõrgkoolidesse pürgivaid romasid stipendiumide, mentorluse ja nõustamise kaudu, keskendudes tütarlastele.
Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused
·kehtestatud on meetmed, et tagada romadele tõhus juurdepääs kvaliteetsele kaasavale tavaharidusele, seades pikaajaliseks eesmärgiks üldise elanikkonnaga samaväärse tõhusa juurdepääsu määra saavutamise; ·kehtestatud on toimivad kaitsemeetmed, millega tagatakse roma laste tõhus ja võrdne juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule; ·õpetajatele ja teistele haridustöötajatele pakutakse sihipärast koolitust diskrimineerimise ja romavastasuse ennetamise kohta hariduses; ·õpetajaid koolitatakse, et tagada hariduses kaasav lähenemisviis / kasutada seda; ·roma õpilastele pakuvad kvalifitseeritud töötajad tavahariduses individuaalset pedagoogilist tuge; ·olemas on romade kultuuri, ajalugu ja keelt käsitlevad õppekavad ja õppematerjalid; ·kehtestatud on meetmeid, et edendada roma laste juurdepääsu mitmekultuurilises keskkonnas toimuvale õppekavavälisele ning kultuuri- ja vabaajategevusele; ·romad saavad kasu toetusprogrammidest (nt individuaalne tugi, stipendiumid ja mentorlus, sealhulgas digikirjaoskuse alal); ·eraldatud on eelarve romade vastase rassismiga võitlemiseks koolides; ·antakse stipendiume, et toetada ülikooli astunud romasid; ·romaloogia või romauuringud on osa ülikooli tasandi õppekavadest; ·koolides pakutakse tasuta roma keele õpet; ·kehtestatud on sihipärased meetmed informaalse koolituse toetamiseks ja praktikas omandatud oskuste sertifitseerimiseks.
Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet
·kehtestatud on meetmed, millega tagatakse romade osalemine poliitiliste meetmete väljatöötamises hariduse valdkonnas; ·haridusinspektsioonid osalevad selle eesmärgi raames rakendatud meetmete tulemuste järelevalves; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid võrdse juurdepääsu edendamiseks haridusele (eelkõige segregatsiooni vastu võitlemine ja kaasava hariduse edendamine kõikides etappides).

Eesmärk 5: tõhustada juurdepääsu kvaliteetsele ja jätkusuutlikule tööhõivele

Põhinäitaja	Elanikkond üldiselt
10)Selliste 20–64aastaste inimeste osakaal, kes on märkinud oma põhitegevuseks tasustatud töö (sealhulgas täis- ja osalise tööajaga töö, ajutised töökohad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ja juhutöö või töö viimase nelja nädala jooksul)	Eurostat [lfsa_ergan] Kestliku arengu eesmärk 8.5
11)Selliste 15–29aastaste* noorte osakaal, kelle praegune põhitegevus on „mittetöötav ja mitteõppiv“ (NEET-noored)	Eurostat [edat_lfse_20] Kestliku arengu eesmärk 8.6.1
12)Soolised erinevused tööhõives: 20–64aastaste naiste ja meeste tasustatud töö tegemise määra erinevus	Eurostat [lfsa_ergan] Kestliku arengu eesmärk 8.5
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes tundsid end viimase 12 kuu jooksul roma olemise tõttu diskrimineerituna	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes tundsid end tööd otsides viimase 12 kuu jooksul roma olemise tõttu diskrimineerituna	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Töökvaliteedi näitajad, mis tuleb veel välja töötada: tähtajatud töölepingud, kvalifikatsiooni nõudev töö, avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal, palgavaesus ning kutseharidus ja -õpe
Eesmärgi 5 protsessinäitajad: tõhustada romade juurdepääsu kvaliteetsetele ja jätkusuutlikele palgalistele töökohtadele
Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus
·olemas on romade kvaliteetse tööhõive toetamise mehhanism, mille jaoks eraldatakse vajalikke rahalisi vahendeid; ·romade organisatsioonid osalevad vaatlejatena ametiühingutes ja kolmepoolsetes komisjonides; ·olemas on mentorlus- ja karjääriarenguprogrammid, et toetada romadest spetsialistide töölevõtmist avaliku halduse valdkonnas; ·olemas on mehhanismid, millega toetada romade töölevõtmist täistööajaga töötajatena tööhõiveametites ja muudes haldusorganites, mis edendavad juurdepääsu tööhõivele; ·märkimisväärse roma elanikkonnaga omavalitsuste haldusstruktuuris on olemas tööhõive- ja noorsoovaldkonna roma vahendajate ametikohad; ·olemas on kavad, millega toetatakse romade väikesi idufirmasid ja ettevõtlusalgatusi.
Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused
·kehtestatud on sihipärased meetmed, et toetada romade ettevõtlust ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, eelkõige noorte seas; ·kehtestatud on sihipärased meetmed olemasoleva mitteametliku töö ametlikuks muutmise toetamiseks; ·kehtestatud on sihipärased meetmed, et toetada romade töölevõtmist avaliku halduse valdkonnas; ·ühiskondliku töö programmid, mis on suunatud paikkondadele, kus romad moodustavad suure osa elanikkonnast, sisaldavad selgeid väljumisstrateegiaid koos oskuste arendamise ja kvalifikatsiooni komponentidega; ·rakendatakse ja rahastatakse programme, millega toetatakse roma noori esimese töökoha saamisel, nende töölesuunamist ja õpipoisiõpet ning karjääriarengut; ·rakendatakse programme, millega toetatakse kaasavaid tööandjaid ja edendatakse võrdseid võimalusi töökohal; ·tööturuasutustele, ametiühingutele ja tööandjatele korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja sihipäraseid koolitusi tööturul esineva diskrimineerimise ja romavastasuse vastu võitlemise kohta; ·olemas on täielikult toimivad väikeettevõtjatele mõeldud mikrolaenukavad, mis on selgelt suunatud roma kogukondadele.
Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet
·kehtestatud on meetmed, millega tagatakse tööhõive valdkonnas romade osalemine poliitikameetmete väljatöötamisel; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid, et tõhustada romade osalemist kvaliteetses ja jätkusuutlikus tööhõives; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad rakendatud meetmete tulemuste järelevalves; ·valitsusasutused ja (kesk- ja kohaliku tasandi) haldusasutused võtavad oma tööhõivealastes otsustusprotsessides arvesse roma kodanikuühiskonna ning eelkõige roma ettevõtjate ja edukate roma spetsialistide panust.

*Praegused Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uuringutel põhinevad andmed hõlmavad ainult 16–29aastaste vanuserühma

Eesmärk 6: parandada romade tervist ning tõhustada romade juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele

Põhinäitaja	Elanikkond üldiselt
13)Erinevused eeldatavas elueas sünnil (üldine elanikkond võrreldes romadega)	Inimeste suremuse andmebaas / Eurostat [demo_mlexpec]
14)Selliste inimeste osakaal, kellel on piiratud juurdepääs tervishoiu- ja sotsiaalteenustele – TULEB VÄLJA TÖÖTADA	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Oma tervisele üldise hinnangu „väga hea“ või „hea“ andnud üle 16aastaste inimeste osakaal	Eurostat [hlth_silc_01]
Tervisekindlustusega üle 16aastaste inimeste osakaal	OECD [ECHI 76]
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes on tundnud end viimase 12 kuu jooksul tervishoiuteenustele juurdepääsul roma olemise tõttu diskrimineerituna	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Välja tuleb töötada veel järgmised näitajad Selliste roma naiste osakaal, kes sünnitasid oma esimese lapse enne 20. eluaastat. Rahuldamata ravivajadused	Eurostati andmed [demo_fordager] Kestliku arengu eesmärk 3.7 Eurostat [SDG_03_60]
Eesmärgi 6 protsessinäitajad: parandada romade tervist ning tõhustada romade juurdepääsu kvaliteetsetele tervishoiuteenustele
Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus
·tervishoiualase vahendamise süsteem on institutsionaliseeritud ja lõimitud asjakohastesse tervishoiu haldamise struktuuridesse; ·kehtestatud on tervishoiutöötajateks saada soovivate tervishoiuvaldkonnas tegutsevate vahendajate karjääriarengu edendamise ja toetamise süsteem; ·kehtestatud on süsteem ennetavate tervishoiuteenuste osutamiseks romadele getodes ja eraldatud/kaugetes asulates; ·piirkondlikel tervishoiuinspektsioonidel on vahendid (rahalised ja inimressursid), et tagada laste ja eakate riigi tasandi vaktsineerimis- ja immuniseerimisprogrammide ning ennetusteenuste, näiteks vereanalüüside ja vähktõve sõeluuringute jõudmine ka roma kogukondadeni.
Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused
·olemas on terviseteadlikkuse programmid, mis on kohandatud konkreetsete terviseprobleemidega, millega romad kokku puutuvad (sealhulgas käsitletakse tervislikke eluviise ja toitumist); ·olemas on toimivad ennetavad terviseprogrammid, mis jõuavad riskirühmadeni, sealhulgas romadeni; ·korraldatakse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mis aitavad mõista vaktsineerimisvajadust; ·laste ja eakate vaktsineerimine (gripi vastu) on taskukohane ja seda tehakse; ·laste ennetavaid tervise sõeluuringuid tehakse korrapäraselt tasuta ning riskirühmade suhtes võetakse järelmeetmeid; ·olemas on sünnituseelse hoolduse programmid, mis on suunatud ebasoodsas olukorras naistele, ning korrapäraselt osutatakse sünnituseelseid teenuseid; ·kehtestatud on ema-lapse tervisekontrollikavad, mille puhul keskendutakse 0–3aastastele lastele, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; ·tervishoiutöötajatele pakutakse korrapäraselt sihipärast koolitust diskrimineerimise ja romavastasuse ennetamise kohta; ·roma kogukondade suhtes võetakse tervisealaseid teadlikkuse suurendamise meetmeid ja neile korraldatakse tervisekampaaniaid.
Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet
·kehtestatud on meetmed, millega tagatakse tervishoiu valdkonnas romade osalemine poliitiliste meetmete väljatöötamises; ·koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonidega töötatakse välja erimeetmeid tervisevaldkonna probleemide lahendamiseks; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid romade juurdepääsu parandamiseks tervishoiuteenustele; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad tervishoiu valdkonnas rakendatud meetmete tulemuste jälgimises; ·valitsusasutused ja (kesk- ja kohaliku tasandi) haldusasutused võtavad oma tervishoiuvaldkonna otsustusprotsessides arvesse romade kodanikuühiskonna, eelkõige tervishoiuvaldkonnas tegutsevate roma vahendajate võrgustike panust.

Eesmärk 7: tõhustada võrdset juurdepääsu asjakohasele segregatsioonita eluasemele ja esmatähtsatele teenustele 9

Põhinäitaja	Elanikkond üldiselt
15)Halbades tingimustes elavate inimeste osakaal (elavad korteris, kus on liiga pime või millel on lekkiv katus, rõsked seinad või põrandad või kus puudub vann/dušš või sisetualettruum)	Eurostat [tessi 291]
16)Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille kasutuses ei ole Eurostati ülerahvastatuse määratluse kohast miinimumarvu tube	Eurostat [ilc_lvho05a / SDG_11_10] Kestliku arengu eesmärgid 1 ja 11
17)Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille eluruumides puudub juurdepääs kraaniveele (ainult valitud riigid)	Eurostat [ilc_mdho05] Kestliku arengu eesmärk 6.1.1
Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mille eluruumides puudub tualett, dušš või vannituba	Eurostat [ilc_mdho05 / SDG_06_10] Kestliku arengu eesmärk 6
Lekkiva katuse, rõskete seinte/põrandate/vundamendiga või mädanevate aknaraamide/põrandaga elamus elavate inimeste osakaal	Eurostat [SDG_01_60] Kestliku arengu eesmärk 1
Selliste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, mis on viimase 12 kuu jooksul olnud sunnitud majutus- või peatuspaigast lahkuma	Ei kohaldata
Selliste üle 16aastaste inimeste osakaal, kes on tundnud end eluaset otsides viimase viie aasta jooksul roma olemise tõttu diskrimineerituna	ei kohaldata / võib olla FRA uuring
Välja tuleb töötada veel järgmised näitajad Elukohast tulenev segregatsioon Näitajad, mis võtavad arvesse romade olukorra geograafilisi aspekte Juurdepääs piirkonna põhiteenustele ja -taristule (tervishoiuteenused, ühistransport, koolid, lapsehoid jne), pidades silmas vahemaad, kulusid, lahtiolekuaegu või teenuse puudumist Ebaseaduslikes või reguleerimata eluasemetes elavate inimeste osakaal	Ei kohaldata Ei kohaldata

Eesmärgi 7 protsessinäitajad: tõhustada romade juurdepääsu asjakohasele segregatsioonita eluasemele ja esmatähtsatele teenustele

Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus

·romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud või nendega seotud poliitikadokumendid sisaldavad sõnaselgeid meetmeid elukohast tuleneva segregatsiooni vastu võitlemiseks; ·olemas on selged väljatõstmist käsitlevad suunised ja neid rakendatakse tõhusalt, et tagada kaitse ebaseadusliku väljatõstmise eest; ·olemas on selged väljatõstmist käsitlevad suunised ja neid rakendatakse tõhusalt, et kaitsta lastega leibkondi; ·eluasemete reguleerimise valdkonnas on kõrvaldatud lüngad, mis takistavad roma linnaosade reguleerimata eluasemete seaduslikuks tunnistamist; ·abikõlblikkuse ja hindamiskriteeriumid ELi rahastatavate projektide puhul, millega parandatakse taristut suure roma elanikkonnaga paikkondades, sisaldavad konkreetseid punkte ettevõtete kohta, kus töötavad või mida juhivad romad; ·kehtestatud on poliitikameetmed, millega soodustatakse ja toetatakse kogukonna tasandi kohalikke eneseabialgatusi eluasemevaldkonnas; ·vajadust peatuspaikade ja autoelamuparklate järele hinnatakse korrapäraselt; ·kehtestatud on mehhanismid, mis tagavad, et romad saavad tegelikult kasutada õigust puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele.

Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused

·romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud sisaldavad sõnaselgeid kaitsemeetmeid ja kriteeriume üldiste eluasemeteenuste ja -programmide kaasavuse kohta; ·kehtestatud on sihipärased meetmed sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate piirkondade toetamiseks, et vähendada segregatsiooni; ·kehtestatud on sihipärased meetmed, mille jaoks on tagatud rahalised vahendid, et parandada ebasoodsate tingimustega asulates avalikku taristut seoses teede, vee ja sanitaartingimustega ning juurdepääsuga avalikele teenustele ja kanalisatsioonile; ·olemas on põhimõttest „ennekõike eluase“ lähtuv programm; ·eluasemeteenuste valdkonna ja omavalitsusasutuste töötajatele pakutakse sihipärast koolitust diskrimineerimise ja romavastasusega võitlemise kohta elamumajanduses; ·ebasoodsate tingimustega asulad ja laagrid kaardistatakse ning neid jälgitakse korrapäraselt; ·eluasemeaspekte (hindamisele kuuluvate kohalike elamuüksuste arv) jälgitakse korrapäraselt.

Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet

·kehtestatud on meetmed, millega tagatakse romade osalemine eluasemevaldkonnas poliitiliste meetmete väljatöötamises; ·koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonidega töötatakse välja erimeetmeid eluasemevaldkonna probleemide lahendamiseks; ·romadele suunatud elamumajandusmeetmete (eelkõige segregatsiooni kaotamine) väljatöötamises ja rakendamises osalevad roma kogukonnaorganisatsioonid; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid elamumajanduses valitseva olukorra parandamiseks ja eelkõige segregatsiooni kaotamiseks; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad eluasemevaldkonnas, eelkõige segregatsiooni kaotamiseks rakendatud meetmete tulemuste järelevalves; ·valitsusasutused ja (kesk- ja kohaliku tasandi) haldusasutused võtavad oma eluasemevaldkonna otsustusprotsessides arvesse roma kodanikuühiskonna, eelkõige tervishoiu ja hariduse valdkonnas tegutsevate roma vahendajate võrgustike panust.

Eesmärk 7-a: võidelda ebasoodsate keskkonnaolude vastu, edendades keskkonnaalast õiglust

Tulemusnäitajad Teisesed (valikulised)
Näitaja	Elanikkond üldiselt
Selliste romade osakaal, kes elavad leibkonnas, mis puutub kokku järgmiste eluasemeprobleemidega: saaste, mustus või muud keskkonnaprobleemid kohalikus piirkonnas, näiteks suits, tolm, ebameeldiv lõhn või veereostus	Eurostat [ilc_mddw02]
Tulemusnäitajad: teisesed (valikulised): selles valdkonnas ei ole veel näitajaid välja töötatud, võimalikud teemavaldkonnad näitajate väljatöötamiseks on järgmised: elukoha keskkonnatingimused, mis on ohtlikud ja seotud terviseriskidega: ·elamine piirkondades, kus esineb sageli loodusõnnetusi (õnnetuste liikide kaupa – jõgede üleujutused, äkktulvad, maalihked jne); ·elamine keskkonna seisukohast ohtlikes piirkondades (liikide kaupa – prügilad või jäätmete mahalaadimiskohad, mahajäetud tööstusalad, kaevandused jne); ·kokkupuude ohtlike teguritega (liikide kaupa – elamine reostatud aladel, puhastamata ja saastunud veeallikate kasutamine, kokkupuude mürgise heitega, elektromagnetiline kiirgus jne); ·ohtlikel töökohtadel töötamine, sealhulgas töö kõnnumaadel, prügiga jne ilma piisava kaitseta; ·elamine piirkondades, kus puudub taristu, millega oleks tagatud näiteks puhas joogivesi, reovee puhastamine, kattega teed, jäätmete kogumine jne; ·selliste leibkondade osakaal, kus kasutatakse oma eluruumide kütmiseks tahkete jäätmete põletamist.

Eesmärgi 7-a protsessinäitajad: võidelda ebasoodsate keskkonnaolude vastu, edendades keskkonnaalast õiglust

Näitaja – mõõde A – institutsiooniline korraldus

·romasid käsitlevad riiklikud strateegilised raamistikud või nendega seotud poliitikadokumendid sisaldavad sõnaselgeid meetmeid ebasoodsate keskkonnaolude vastu võitlemiseks ja keskkonnaalase õiguse edendamiseks; ·rakendussuunistega tagatakse keskkonna seisukohast ohtlikes piirkondades elavatele romadele eelisjuurdepääs sotsiaaleluruumidele; ·rangelt jälgitakse eluruumide ohutuse ja ohtlikes tingimustes elamise vältimise standardite täitmist; ·korraldatakse uute ehitusplatside ja peatuspaikade keskkonna hindamine; ·kehtestatud on tõhusad mehhanismid, et tagada keskkonnaga seotud tööõigusaktide sätete täitmine.

Näitaja – mõõde B – konkreetsed meetmed ja tegevused

·kehtestatud on sihipärased meetmed ja tagatud rahalised vahendid keskkonna seisukohast ohtlikes piirkondades elavate roma perekondade ümberasustamiseks; ·hinnatakse romadele suunatud eluasemepoliitika ja -sätete mõju seoses keskkonnateguritega; ·poliitika keskkonnamõju ja romasid mõjutavaid keskkonnast tulenevaid riske võetakse arvesse romasid käsitlevates riiklikes strateegilistes raamistikes.

Näitaja – mõõde C – otsustusprotsesside kvaliteet

·erimeetmed keskkonnaprobleemide lahendamiseks romade elupiirkondades (eelkõige eraldatud roma kogukondades) töötatakse välja koostöös roma kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste paikkondade romadest elanikega; ·roma kogukonnaorganisatsioonide osalusel töötatakse välja ja rakendatakse romadele (eelkõige eraldatud roma kogukondadele) suunatud sekkumismeetmeid ohutu ja jätkusuutliku keskkonna valdkonnas; ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad seirekomisjonide tehtavas seires ELi fondide rakenduskavade üle, mille alusel rakendatakse erimeetmeid keskkonnaseisundi parandamiseks romade elupiirkondades (eelkõige tõrjutud roma kogukondades); ·roma kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad romade elupiirkondades (eelkõige eraldatud roma kogukondades) keskkonnaseisundi parandamiseks võetud meetmete tulemuste järelevalves; ·valitsusasutused ja (kesk- ja kohaliku tasandi) haldusasutused võtavad oma tervishoiuvaldkonna otsustusprotsessides arvesse romade kodanikuühiskonna, eelkõige tervishoiuvaldkonnas tegutsevate roma vahendajate võrgustike panust.

(1)

Euroopa Komisjon (2017). „Parema õigusloome suunised“. Komisjoni talituste töödokument . Brüssel, 7. juuli 2017, SWD(2017) 350.

(2)

Selle horisontaalse eesmärgi tegevuseesmärgid hõlmavad romade vastu suunatud diskrimineerimise, ahistamise, vihakuritegude ja vaenukõne vastu võitlemist ning romade ajaloost, kultuurist, tunnustamisest ja lepitamisest teadlikkuse suurendamist.

(3)

Nagu kraanivesi, piisavad sanitaartingimused, jäätmete kogumise ja käitlemise teenused, elekter, gaas, juurdepääs transpordile, finantsteenustele ja digitaalsele kommunikatsioonile (kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttega). Üks selle valdkondliku eesmärgi tegevuseesmärke on keskkonnaalase õigluse edendamine ja ebasoodsate keskkonnaolude vastu võitlemine

(4)

  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/final_guidelines_4-10-18_without_date_july.pdf .

(5)

Põhiõiguste ameti uuring

(6)

Asendatakse sotsiaalse ja materiaalse puuduse näitajaga (Eurostat [ilc_mdsd07]) ja vastava näitajaga laste kohta, kui seda kasutatakse tulevikus üldist elanikkonda hõlmavas kestliku arengu eesmärke käsitlevas aruandluses

(7)

     NACE on akronüüm, mida kasutatakse Euroopa Liidus alates 1970. aastast majanduse tegevusalade statistiliste klassifikaatorite tähistamiseks;
https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/NACE taust

(8)

     Rahvusvaheline ametite klassifikaator; http://www.ilo.org/public/english/bureau/stat/isco/  

(9)

Nagu kraanivesi, piisavad sanitaartingimused, jäätmete kogumise ja käitlemise teenused, elekter, gaas, juurdepääs transpordile, finantsteenustele ja digitaalsele kommunikatsioonile (kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõttega).