EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2020

COM(2020) 606 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2021-2025

I.Sissejuhatus – uus hoog uimastiolukorra terviklikule käsitlemisele

Kooskõlas uue julgeolekuliidu strateegiaga aastateks 2020–2024 kavatseb komisjon hoogustada ELi uue jõulise uimastitevastase võitluse programmi kaudu märkimisväärselt ELi võitlust ebaseaduslike uimastite vastu. Lisaks üksikisikutele avalduvale mõjule – kaotatud elud, halvenenud tervis ja kasutamata jäänud potentsiaal – väljendub kahju elukvaliteedi halvenemises uimastiprobleemidest mõjutatud kogukondades. ELi ebaseadusliku uimastituru väärtus jaehindades on hinnangute kohaselt vähemalt 30 miljardit eurot aastas, mis tähendab suurt sissetulekut ELi organiseeritud kuritegelikele rühmitustele 1 . Oluline on tunnistada uimastitarbimisega seostatavat arvestatavat majanduslikku kahju ning üldisemalt võttes märkimisväärset kaudset kahjulikku mõju, mida uimastiturg avaldab, sest see on seotud laiema kuritegeliku tegevusega, häiretega seaduslikus majanduses, kogukondades esineva vägivallaga ja keskkonna kahjustamisega ning tõukab märkimisväärselt tagant korruptsiooni, mis võib kahjustada head juhtimist.

Kõik kättesaadavad andmed 2 osutavad sellele, et nii looduslike kui ka sünteetiliste uimastite kättesaadavus on Euroopas üldiselt endiselt hea. Euroopa uimastiturgu iseloomustab üha enam avalikkuse ligipääs mitmesugustele kõrge puhtusastmega tugevatoimelistele uimastitele, mis on reaalarvestuses tavaliselt sama kallid või odavamad, kui nad on olnud viimasel kümnendil. Suurim osa uimastitega seotud kahjust on põhjustatud endiselt heroiini ja muude opioidide tarbimisest. Balkani koridor on jätkuvalt peamine tee, mille kaudu saabub ELi heroiin, ning suur osa konfiskeeritud kanepitaimedest tundub olevat endiselt pärit Lääne-Balkani piirkonnast. Kanepituru järel on suuruselt teine ebaseaduslike uimastite turg ELis kokaiiniturg. Kuna kokaiini ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks kasutatakse konteinereid, on suurte uimastikoguste konfiskeerimine sadamates nüüd tavaline. Lisaks on Euroopas hulgimüügi tasandil konfiskeeritava kokaiini puhtusaste väga kõrge, sageli üle 85 %. Põhja-Aafrika tundub muutuvat olulisemaks transiidi sõlmpunktiks nii õhu kaudu kui ka meritsi Euroopasse ja võimalik, et ka teistele turgudele toimetatavate kokaiini- ja kanepivaigusaadetiste puhul.

Märkimisväärne kanepi ja sünteetiliste uimastite tootmine toimub ka ELis. Mis puudutab uusi psühhoaktiivseid aineid, siis ehkki nende esmase avastamise juhtumite arv on Euroopas kahanenud, veetakse neid jätkuvalt sisse eelkõige Hiinast ja Indiast, kust on peamiselt pärit ka lähteained, mida kasutatakse ELis kõige enam ebaseaduslike sünteetiliste uimastite tootmisel. Tundub, et ELi kasutatakse üha enam ka mõne uimasti, näiteks muude turgude jaoks mõeldud kokaiini transiidialana ning et uimasteid, näiteks tugevatoimelisi sünteetilisi opioide, müüakse aina rohkem internetis ja saadetakse postiga. Samuti tuleks lisada, et tänapäeva tihedalt läbipõimunud maailmas on uimastiküsimus muutumas üha üleilmsemaks. Sellega seoses leppis rahvusvaheline kogukond ÜRO narkootiliste ainete komisjoni 2019. aasta ministrite deklaratsioonis kokku oma tegevuse tõhustamises, koostöö tugevdamises ja ühiste kohustuste täitmise kiirendamises, et tegeleda üleilmse uimastiolukorraga 3 .

Organiseeritud kuritegelikud rühmitused, millest enam kui kolmandik on otseselt seotud uimastiturgudega, 4 on väga kohanemisvõimelised. COVID-19 pandeemia ei mõjutanud eriti suurte uimastikoguste liikumist liikmesriikide vahel, hoolimata liikumispiirangutest 5 . Küll aga põhjustasid COVID-19ga seotud liikumispiirangud ajutisi häireid üleilmsel uimastiturul, mille tulemuseks oli mõne uimasti nappus ja kõrgem hind 6 . Suhtlemisdistantsi hoidmine tekitas Euroopas häireid turustamise tasandil ning ebastabiilse olukorra tõttu suurenes vägivald kesktasandi tarnijate ja turustajate seas 7 . Kui vaadelda uimastitega seotud tervishoiuaspekte, siis nõudlus uimastiravi ja kahju vähendamise teenuste järele võib jätkuvalt kasvada, samal ajal kui uimastitarbijate ravi järjepidevuse tagamine on osutunud mõnes liikmesriigis töötajate nappuse ning teenuste katkemise ja lõpetamise tõttu keeruliseks 8 . Kuna olukord muutub kiiresti, on tähtis teha varajases etapis kindlaks ja töötada välja asjakohased viisid reageerimaks keskpikale ja pikaajalisele mõjule, mida pandeemia võib avaldada uimastiravikeskustele, uimastitarbimisele ja uimastituru toimimisele.

ELi narkostrateegia (2013–2020) 9 ja selle kahe järjestikuse tegevuskava 10 hindamisel leidis kinnitust, et uimastiküsimuse ja sellega seotud probleemide lahendamist tuleb jätkata riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks märkimisväärne järeldus oli, et ebaseaduslike uimastiturgudega seotud julgeoleku- ja tervishoiuaspektid on uimastiküsimuse laiemate ja horisontaalsete elementide käsitlemisel jätkuvalt kesksel kohal 11 . Edaspidi peame tuginema ELi narkostrateegia alusel tehtud tööle ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate ELi asutuste kavandatavale tegevusele, keskendudes eelkõige koordineerimisele ja koostööle, aktiivsetele aruteludele ja analüüsile, tugevdatud dialoogile ja koostööle rahvusvahelisel tasandil ning uimastiküsimuse kõikide aspektide ja sekkumise mõju paremale mõistmisele. EL vajab uimastipoliitikas paradigma muutust. Seetõttu tugevdab käesolev programm uimastite puhul rakendatavat ELi lähenemisviisi ning pakub välja julge uimastipoliitika tegevuskava, mis toob kaasa konkreetsed ja põhjalikud muutused. Sellega suurendatakse jõupingutusi uimastipoliitika kõigis mõõtmetes, eelkõige julgeoleku valdkonnas, kus see on jõulisem, ning nähakse ette konkreetsed meetmed varasemate puuduste kõrvaldamiseks.

ELi uimastitevastase võitluse programmi väljatöötamisel konsulteeriti liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega. Programmi koostamisel võeti arvesse ELi narkostrateegia (2013–2020) ja selle kahe järjestikuse tegevuskava vahe- 12 ja lõpphindamise järeldusi. Selles käsitletakse uimastiolukorda, nagu seda on kirjeldatud ELi 2019. aasta peamistes uimastialastes aruannetes (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) iga-aastane Euroopa uimastiprobleemide aruanne 13 ning EMCDDA ja Europoli ELi uimastiturgude aruanne 14 ) ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) maailma uimastiprobleemide aruandes 15 . ELi uimastitevastase võitluse programmis osutatud andmed on pärit nendest aruannetest. Uimastitevastase võitluse programmis on arvesse võetud ka Euroopa suuniseid, mis käsitlevad tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna reageerimist uimastiprobleemidele, 16 kus vaadeldakse tehnilisi tõendeid selle kohta, milline reageerimisviis on uimastitarbimise puhul tõhus.

II.ELi uimastipoliitika eesmärk ja juhtpõhimõtted

Võttes arvesse tõsist olukorda seoses uimastikaubanduse ja ebaseaduslike uimastite tarbimisega Euroopas, rakendatakse ELi uimastitevastase võitluse programmis riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil uimastiküsimuste käsitlemisel tõenduspõhist, terviklikku, tasakaalustatud ja valdkonnaülest lähenemisviisi.

ELi uimastitevastase võitluse programmi eesmärk on kaitsta kodanikke, võttes paremini koordineeritud meetmeid, millega i) mõjutatakse oluliselt ja mõõdetavalt uimastitarbimisest ja uimastituru toimimisest tulenevaid julgeoleku- ja terviseküsimusi; ning ii) tegeletakse uimastiprobleemi nii otseste kui ka kaudsete tagajärgedega, sealhulgas käsitletakse seoseid vägivalla ja muud liiki raske kuritegevusega, seonduvaid tervise- ja sotsiaalprobleeme ning keskkonnakahju, suurendades samas avalikkuse ja poliitikakujundajate teadlikkust neist küsimustest.

ELi uimastitevastase võitluse programm tugineb järgmistele juhtpõhimõtetele.

a. Euroopa Liidu põhiväärtused ja ELi õiguse aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, solidaarsus, õigusriik, julgeolek ja inimõigused.

b. Valdkonnaülene lähenemisviis: ELi uimastitevastase võitluse programmi elluviimiseks peavad kõik riigi tasandi partnerid, 17 ELi institutsioonid, organid ja asutused (eelkõige EMCDDA ja Europol, kellel on jätkuvalt keskne roll), 18 samuti tööstus ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tegema rohkem ja paremini koostööd.

c. Lõimimine ELi välistegevusse: ELi uimastitevastase võitluse programmi lähenemisviis ja eesmärgid tuleks lõimida välistegevusse ning koordineeritult ellu viia. Ohtude ja julgeolekuprobleemide arenedes muutuvad sise- ja välisjulgeolek omavahel üha seotumaks. ELi kodanike kaitsmine uimastitega seotud probleemide eest nõuab seega sidusat tegutsemist ja vajaduse korral tihedat koostööd ELi uimastitevastase programmi eesmärkide ja ELi välistegevuse vahel. Uimastitevastane ELi välistegevus peaks lähtuma vastastikku täiendavatest ja tugevdavatest ühise vastutuse, mitmepoolsuse ja koordineeritud üleilmse reageerimise põhimõtetest 19 .

d. Teaduslikel tõenditel põhinev reageerimine ja innovatsiooni edendamine: teadusuuringute valdkonnas tuleb teha jõupingutusi, et määrata kindlaks prioriteedid, saavutada koostoime ja koordineerimine ning levitada tõhusalt tulemusi. Rohkem tuleks pingutada selle nimel, et töötada välja ja võtta kasutusele uued tehnoloogialahendused, et paremini jälgida ja analüüsida ebaseaduslikel uimastiturgudel esinevaid suundumusi ja ohte ja neile vastata ning suurendada valmisolekut reageerida kiiretele muutustele.

ELi uimastitevastase võitluse programmiga tagatakse poliitiline ja strateegiline raamistik, et lahendada tõhusalt ja terviklikult uimastitega seotud julgeoleku- ja rahvaterviseprobleeme, kasutades kõiki asjakohaseid kohaliku, riigi, ELi ja rahvusvahelise tasandi vahendeid. Samuti peaks see võimaldama ELil kõneleda programmi tõenduspõhise, tervikliku, tasakaalustatud ja valdkonnaülese lähenemisviisi propageerimisel ühel häälel. See on eriti oluline, kui püüame tugevdada dialoogi ja koostööd kolmandate riikide ja piirkondade ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti mitmepoolsetel foorumitel.

ELi uimastitevastase võitluse programmis määratakse järgmiseks viieks aastaks kolme põhisuuna all kindlaks ELi uimastipoliitika kaheksa strateegilist prioriteeti. Esiteks sätestatakse selles tõhustatud julgeolekumeetmete terviklik kogum, milles keskendutakse kõikidele ebaseadusliku uimastikaubanduse aspektidele: organiseeritud kuritegelikud rühmitused, välispiiride haldamine, ebaseaduslik tootmine ja turustamine ELis; teiseks käsitletakse selles uimastite kahjuliku mõju ennetamist ja sellealase teadlikkuse, sealhulgas uimastite ja vägivalla ning muud liiki kuritegevuse vahelise seose alase teadlikkuse suurendamist, ning kolmandaks käsitletakse uimastitega seotud kahju, millega tegelemine on sama oluline. Peame tagama, et abivajajatel on juurdepääs tõhusale ravile ning et sisse on seatud tugev riskide leevendamise ja kahju vähendamise raamistik, et kahandada uimastitarbimise kahjulikke tagajärgi nii uimastitarbijatele kui ka nende peredele ja kogukondadele. ELi uues uimastitevastase võitluse programmis pööratakse erilist tähelepanu uimastitarbimise probleemi tasakaalustatud ja terviklikule lahendamisele vanglates, mis vajavad oma erilise olukorra tõttu strateegilist, struktureeritud ja koordineeritud lähenemisviisi.

ELi uimastitevastase võitluse programmi juurde kuulub 1. lisas esitatud uimastitevastase võitluse tegevuskava, mis sisaldab konkreetseid operatiivseid samme ja meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada kaheksa strateegilise prioriteedi elluviimist.

III.Strateegilised prioriteedid

a)Tugevdatud julgeolek – uimastiturgude tegevuse takistamine

1. Peatada ja likvideerida ELi liikmesriikides tegutsevad, nendest riikidest pärit või need sihikule võtnud peamised kõrge riskitasemega uimastitega seotud organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning käsitleda seoseid teiste julgeolekuohtudega 

Uimastiturud on laadilt piiriülesed ja uimastitega seotud organiseeritud kuritegelikud rühmitused tegelevad sageli mitut liiki kuritegevusega. ELis on uimastiturgudega otseselt seotud enam kui kolmandik organiseeritud kuritegelikest rühmitustest, kellest umbes kahel kolmandikul on seosed laiema kuritegeliku tegevusega, sealhulgas korruptsiooni 20 ja rahapesuga, mis võimaldavad neil tegutseda. Ebaseaduslik uimastikaubandus on seotud ka muud liiki raske kuritegevusega, näiteks inimkaubanduse, 21 rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ebaseadusliku tulirelvakaubandusega, samuti kauplemisega võltsitud, ebakvaliteetsete ja müügiloata ravimitega. Piiratud arvul juhtudel on tehtud kindlaks võimalikud seosed terrorismi rahastamise / terrorismiga.

Seepärast tuleks ELi tasandil esmajärjekorras pöörata tähelepanu suuremahulistele tehingutele ja tehingutele, mille maht on küll väiksem, kuid mis on asjassepuutuvate uimastite (nt sünteetilised opioidid) tugeva toime tõttu eriti kahjulikud. Need tuleks esikohale seada koostoimes organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükliga (EMPACT), 22 milles ohud määratakse kindlaks ja prioriseeritakse ning neid käsitletakse kaubapõhisest aspektist. Peale selle tuleks võtta tähelepanu keskmesse organiseeritud kuritegelike rühmituste tegevuse järjepidevuse seisukohast olulised kõrgema tasandi ja keskmisel tasandil juba seatud eesmärgid, et lammutada selliste rühmituste käsuliin. Sihikule tuleks võtta kõik ahela lülid, kes on piisavalt kogenud, et tagada kuritegeliku tegevuse järjepidevus.

Teiseks tuleks keskenduda uimastikaubandusega ja seonduvate kuritegudega teenitava tohutu kriminaaltulu jälgimisele, arestimisele ja konfiskeerimisele, et kaotada organiseeritud kuritegelike rühmituste suutlikkus toime panna uusi kuritegusid ja imbuda seaduslikku majandusse. Tõhusaks võitluseks uimastikaubandusega tuleb tagada, et kriminaaltulu ei läheks tagasi uimastite tarneahelasse ega võimaldaks kuritegelikku käitumist, nagu korruptsioon ja vägivald, või muud liiki rasket ja organiseeritud kuritegevust, nagu inimkaubandus või isegi terrorism. Peale selle tuleks kaaluda meetmeid, et piirata uimastikaubandust võimaldavate vahendite, näiteks uimastite tootmiseks kasutatavate narkolaborite seadmete, tulirelvade, võltsitud dokumentide ja krüpteerimistehnoloogia kuritegelikku kasutamist. Lisaks võiks arestitud ja konfiskeeritud kuriteovahendeid ja uimastitega seotud kuritegevusest saadud kriminaaltulu kasutada selleks, et toetada uimastite pakkumise ja nõudluse vähendamise meetmeid.

Kolmandaks tuleks parandada senist koostööd ja taotleda struktureeritud koostööd uimastite päritolu- ja transiidiriikide ja -piirkondade ning asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega, seahulgas uute sihipäraste toetus- ja koostööprogrammide kaudu, millega kaasatakse uimastitega seotud kuritegude ennetamisse ja õiguskaitsekoostöösse süstemaatiliselt asjaomased ELi asutused, eelkõige Europol ja EMCDDA, ning käsitledes seoseid muud liiki organiseeritud kuritegevusega. Oluline on kindlustada Europol ja EMCDDA vahenditega, mida nad vajavad, et toetada liikmesriike uimastitega seotud operatiivmeetmete võtmisel. Sellega seoses on vaja tugevdada ka EMPACTi operatiivmeetmeid. Lisaks rahvusvaheliste õiguskaitseasutuste ja uimastite seirekeskuste koostöö edendamisele ja toetamisele püütakse selle prioriteedi all võetavate meetmetega pidevalt tegeleda organiseeritud kuritegevuse algpõhjuste ja peamiste tõukejõududega ning muuta kohalikud kogukonnad vastupanuvõimelisemaks.

Prioriteetsed valdkonnad

1.1. Keskendumine ELi ja piiriülestel uimastiturgudel tegutsevatele suure riskipotentsiaaliga organiseeritud kuritegelikele rühmitustele ning kriminaalsete, eriti organiseeritud kuritegelike rühmituste vahelist koostööd edendavate ärimudelite lõhkumine 1.2. Uimastiturgudel tegutsevate organiseeritud kuritegelike rühmituste kriminaaltulu ja kuriteovahendid ning konfiskeeritud vara kasutamine sotsiaalsetel eesmärkidel 1.3. Rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide või piirkondadega ja asjaomaste ELi asutuste kaasamine

2. Suurendada uimastite ja nende lähteainete ebaseadusliku hulgikaubanduse avastamist ELi sisenemise ja sealt väljumise kohtades 

ELi uimastiturge tuleb vaadelda nii üleilmsest kui ka piirkondlikust vaatenurgast 23 . Eri piirkondadega seonduvad spetsiifilised probleemid, mis muudavad teatud meritsi, maad mööda või õhu kaudu ELi sisenemise ja EList väljumise kohad esmatähtsaks, pidades silmas uimastite ja nende lähteainete ebaseaduslikku hulgikaubandust, mis hõlmab uusi keemilisi lähteaineid, mida ei kontrollita või jälgita. Erilist tähelepanu tuleks pöörata nn disainernarkootikumide lähteainetele, 24 kuna sünteetiliste uimastite ebaseaduslikul tootmisel ELis kasutatakse praegu peamiselt just neid kemikaale ja need tekitavad õiguskaitseasutustele suuri probleeme. Kohad, mille kaudu ebaseaduslikud uimastid konteinerites või lasti hulgas ELi tuuakse või EList välja viiakse (sõlmpunktid), võivad põhjustada häireid ELi kaubanduses, soodustada korruptsiooni ja kahjustada head juhtimist. Peale selle on ELi välispiirid (mere-, maa- ja õhupiir) loomu poolest haavatavad ning seda võidakse uimastikaubanduses ära kasutada. Uimastikauplejate poolset kuritarvitamist silmas pidades on strateegiliselt eriti tähtis teha ELi piiridega külgneva mere- ja õhuruumi seiret. Üle 70 % ELi välispiirist on merepiir.

Seetõttu tuleks seada uimastikaubanduse vastaste meetmete võtmisel esikohale sellised peamised ELi sadamad ja lennujaamad ning maismaal asuvad ELi sisenemise ja sealt väljumise kohad, mis on teadaolevalt uimastite hulgimüügi sõlmpunktid. Meetmed peaksid hõlmama konteinerite ja lasti tõhustatud riskianalüüsi tollis, profiilide koostamist ja luureteabe jagamist, samuti tõhusat koostööd asjaomaste ELi asutuste, liikmesriikide õiguskaitse-, tolli- ja piirikontrolliasutuste ning partnerriikide asjaomaste asutuste sees ja vahel. On tehtud kindlaks, et võitluses uimastite ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu on väga oluline tolli ja politsei parem teabevahetus ja tihedam koostöö. Tähelepanu tuleks pöörata ka korruptsioonivastaste meetmete edasiarendamisele ja laiendamisele seoses kõnealuste sõlmpunktidega ning selle tuvastamisele, kas tegevus suunatakse tõhusa sekkumise tulemusel mujale.

Teiseks on uimastikaubanduse raames toimuvate ebaseaduslike piirületuste avastamiseks oluline jälgida mere-, maa- ja õhupiiri. Sellega seoses tuleks suurendada teadlikkust olukorrast kõikidel ELi välispiiridel, sealhulgas Frontexis ja koostöös liikmesriikidega. Esikohale tuleks seda õhu- ja merepiirid seoses nende loomuomase haavatavuse ja piiratud seirega, ent samuti seoses üldlennunduses 25 kasutatava õhuruumi ning Atlandi ookeani ja Vahemere strateegilise tähtsusega. COVID-19 pandeemia ajal jätkusid mereveod võrdlemisi takistamatult ja organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes olid seotud suurte uimastikoguste Euroopasse toimetamisega, said edasi kaubitseda 26 . Meetmeid – näiteks neid, mida rakendab Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm (MAOC-N) – tuleks tugevdada ja laiendada. Näiteks tuleks jälgida laevu ja lennukeid, mis veavad ebaseaduslikke uimasteid avamerel ja õhuruumis, mis külgneb teadaolevalt rikutud ELi mere- või õhupiiriga, et pidada nad kinni enne esimesse ELi sisenemise kohta jõudmist või jõudmisel. Uimastikauplejad kuritarvitavad üldlennunduses kasutatavat õhuruumi üha enam ja neid jälgitakse endiselt liiga vähe, mistõttu on ohustatud ka ELi julgeolek. Rahvusvaheline koostöö mere- ja lennuliikluse valdkonnas jääb väga oluliseks ka tulevikus, et suurendada liikmesriikide ja piirijulgeoleku eest vastutavate ELi asutuste luurealast ja reaalajas tegutsemise võimekust.

Prioriteetsed valdkonnad

2.1. Uimastite ebaseaduslik toimetamine ELi ja EList välja, kasutades väljakujunenud (seaduslikke) kaubanduskanaleid 2.2. Ebaseaduslik või deklareerimata ELi piiri ületamine

3. Suurendada keskmise suurusega ja väikeste uimastikoguste levitamiseks kasutatavate logistiliste ja digitaalsete kanalite tõhusat jälgimist ning nende kanalite kaudu ebaseaduslikult üle piiri toimetatavate ebaseaduslike ainete konfiskeerimist tihedas koostöös erasektoriga

Uimastiturg muutub üha digitaalsemaks. Uimastite müümiseks interneti teel kasutatakse nii pinnaveebi kui ka pimevõrgu turge, samuti sotsiaalmeediat ja mobiiltelefonide suhtlusrakendusi. Need tehnoloogialahendused on muutnud uimastite, uute psühhoaktiivsete ainete, uimastite lähteainete ja uimastite tootmiseks vajalike seadmete levitamise märksa lihtsamaks ning on tekitanud uusi probleeme õiguskaitse ja rahvatervise vaatenurgast. Posti- ja kulleriteenuse kasutamine uimastitega kauplemisel mõjutab kõiki liikmesriike ning mitu riiki on täheldanud uimasteid sisaldavate kirjade ja pakkide arvu märkimisväärset kasvu 27 . Postisaadetiste tee võib olla väga erinev: saadetised võivad liikuda allikast otse sihtkohta või kulgeda läbi mõne ELi või ELi-välise transiidikeskuse. Saadetised võivad olla pärit EList või ELi välispiiri tagant.

Seepärast on vaja paremini ja koordineeritumalt jälgida ja analüüsida ohte, mida põhjustavad uimastite kättesaadavus sotsiaalmeedia platvormide, rakenduste ja interneti-/pimevõrgupõhiste kauplemiskohtade 28 kaudu ning internetimaksete (sh krüptoraha) kasutamine ja krüpteeritud digitaalne kommunikatsioon. Sellega seoses tuleks suurendada koostööd erasektoriga.

Teiseks tuleb ebaseaduslikke aineid sisaldavaid saadetisi jälgida rangemalt tihedas koostöös posti- ja kulleriteenuste osutajatega. Uurida võiks uue tehnoloogia ja tehisintellekti rolli kontrollide ja menetluste, sealhulgas postisaadetiste 29 riskihindamise tõhustamisel, ning võimalust kasutada täiustatud elektroonilisi andmeid täiel määral saadetiste puhul, mis saabuvad peamistest päritoluriikidest (ELis ja mujal maailmas).

Kolmandaks võidakse uimastitega kaubitsemiseks kasutada piki raudteid ja jõgesid kulgevaid piiriüleseid kauplemiskanaleid ning üldlennunduses kasutatavat õhuruumi, mida õiguskaitseasutused ei jälgi praegu piisavalt. Vaja on suuremat teadlikkust, et tugevdada väiksemate mere- ja jõesadamate, väikeste/kohalike lennuväljade ja raudteejaamade jälgimist ja uurimist.

Prioriteetsed valdkonnad

3.1. Digilahendustel põhinevad uimastiturud 3.2. Posti- ja kulleriteenused 3.3. Piki raudteid ja jõgesid kulgevad ELi-ülesed kauplemiskanalid ning üldlennunduses kasutatav õhuruum

4. Likvideerida uimastite tootmine ja töötlemine, takistada ebaseaduslike uimastite tootmisel kasutatavate lähteainete kõrvalesuunamist ja nende ainetega kaubitsemist ning teha lõpp ebaseaduslike uimastite kasvatamisele

Uimastite tootmine seab ohtu tervise ja ohutuse ning põhjustab keskkonnakahju. Takistades uimastite tootmist Euroopas ja partnerriikides, aidatakse märkimisväärselt vähendada uimastite pakkumist ja kättesaadavust ELi siseturul ja ekspordiks. EL on oluline sünteetiliste uimastite ja kanepi tootmise piirkond ja kahjustab seeläbi ka keskkonda – tootmise käigus ladestatakse keemilisi jäätmeid ning seatakse ohtu nii uimastite tootmisse kaasatud isikud kui ka kogukonnad, kus tootmine aset leiab. Igal aastal ladestatakse ebaseaduslikesse ladestamispaikadesse tonnide viisi keemilisi jäätmeid, mis on tekkinud sünteetiliste uimastite tootmisel. Näiteks 1 kg amfetamiini tootmisel tekib hinnangute kohaselt 20–30 kg jäätmeid 30 . Märkimisväärne kogus jäätmeid tekib ka mõne lähteaine tootmisel alternatiivsetest kemikaalidest ehk juba enne sünteetilise uimasti tootmise protsessi.

Eespool märgitut arvestades peavad õiguskaitseasutused pingutama rohkem selle nimel, et avastada ja likvideerida sünteetilisi uimasteid tootvad ebaseaduslikud laborid ning peatada ELis toodetud uimastite eksport. Seoses keskkonnakahjuga on oluline käsitleda keskkonnamõju, ohtu tervisele ja kulusid, mis on seotud sünteetiliste uimastite tootmisel tekkivate keemiliste jäätmetega, nagu on tunnistanud ka EMPACT. Üldist kahju keskkonnale peetakse suureks, kuid selleks, et paremini mõista selle valdkonna kasvavaid probleeme, on vaja lisainvesteeringuid järelevalvesse ja teadusuuringutesse 31 . Peale selle tuleb käsitleda Euroopa tasandil küsimusi, mis on seotud uimastite lähteainete kõrvalesuunamise ja nn disainernarkootikumide lähteainete arendamisega.

Teiseks avastatakse ja likvideeritakse ELis ja selle lähinaabruses üha rohkem kanepi kasvatamise kohti 32 . Õiguskaitseasutused peaksid tõhustama meetmeid, et paremini võidelda ebaseaduslike uimastite kasvatamise vastu. Peale selle tuleks võtta tähelepanu alla ebaseaduslike uimastite, eelkõige heroiini tootmiseks unimaguna ja kokaiini tootmiseks kokataimede kasvatamine kolmandates riikides, mis võib mõjutada ELi; selleks tuleb pühenduda veelgi enam alternatiivsetele arengumeetmetele, nimelt tegeleda ebaseadusliku uimastimajanduse algpõhjustega läbi tervikliku lähenemisviisi, mille puhul ühendatakse maaelu arengu, vaesuse leevendamise, sotsiaal-majandusliku arengu, maale ja maakasutusõigusele juurdepääsu edendamise, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste, õigusriigi edendamise, julgeoleku ja hea juhtimise alased jõupingutused, järgides täiel määral rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ja kohustust tagada sooline võrdõiguslikkus. Jälgida tuleb ka võimalikke uusi ohte, nagu metamfetamiini tootmine, mille puhul kasutatakse traditsioonilistes oopiumi tootmispiirkondades kasvatatud taimedest saadud efedriini ja pseudoefedriini, ning levinud taimsete uimastite, näiteks kanepi ja kokaiini uute, muudetud või tugevatoimelisemate variantide väljatöötamine, ning hinnata nende võimalikku mõju ELile.

Prioriteetsed valdkonnad

4.1. Sünteetiliste uimastite tootmine ja keskkonnakahju 4.2. Uimastite kasvatamine ELis ja väljaspool ELi

b)Ennetamine ja teadlikkuse suurendamine

5. Ennetada uimastite proovimist, tõhustada kuritegude ennetamist ning suurendada teadlikkust uimastite kahjulikust mõjust kodanikele ja kogukondadele

Nõudlus uimastite järele on pidevalt kasvanud. Uimastituru ebaseaduslikkuse tõttu võivad uimastitarbijad kanda mitmesugust kahju, mis võib laieneda ka nende peredele ja kogukondadele. Seepärast on üliolulised ulatuslikud ennetus- ja teadlikkuse suurendamise programmid. Paljud programmid, milles keskendutakse varajasele avastamisele ja sekkumisele, tervislike eluviiside edendamisele ning ennetamisele, sealhulgas erinevate ELi fondide rahastatavad programmid, on juba kättesaadavad 33 . Ent vaja on siiski täiendavaid strateegiaid, mis aitavad suurendada üldsuse vastupanuvõimet ja milles võetakse tähelepanu keskmesse need, kes on kõige haavatavamad. Hoolimata juba olemas olevatest programmidest, on valdkondi, kus selliseid strateegiaid ei ole või need sisaldavad meetmeid, mille tõhusus ei ole tõendatud. Uimastikaubandusega seonduv vägivald, sealhulgas surma põhjustamine, ning avatud uimastiturud suurendavad kogukondades ebakindlust. Uimastitega seotud surma põhjustamist käsitlevate andmete põhjal on see mitmes ELi liikmesriigis märkimisväärselt levinud 34 . Organiseeritud kuritegelike rühmituste rakendatava ärimudeli muutumise tõttu kasvab oht, et Euroopa uimastiturg suurendab vägivalda kogukondades ja korruptsiooni ELis. COVID-19 liikumispiirangud võisid seda suundumust süvendada, suurendades uimastitega seotud jõukude vahelist rivaalitsemist.

Sellest tulenevalt tuleks esikohale seada tõenduspõhised ennetus- ja toetusmeetmed rühmadele, kelle puhul esineb uimastite proovimise ja uimastisõltuvuse tekkimise oht, tuginedes teaduslikule arusaamale nii sellest, kes on kõige suuremas ohus, kui ka sellest, millised lähenemisviisid on osutunud tõhusaks. Oluline ennetustegevuse sihtrühm on kooliõpilased ja noored. Samas tuleb erilist tähelepanu pöörata ka eriti haavatavaks tunnistatud rühmadele, nagu lapsed ja noored, kes elavad peredes, kus vanematel on ette tulnud uimastite kuritarvitamist, vaimse tervise häirega inimesed, kroonilise valu/väsimuse all kannatavad inimesed, kodutud, rändajad ja kriminaalõigussüsteemiga kokku puutunud noored. Samuti tuleb arvesse võtta uimastiprobleemide suhtes haavatavate naiste vajadusi.

Teiseks on oluline tunnistada uimastitega seotud kuritegevuse mõju ning võidelda kaasnevate ohtudega, nagu vägivald, hirmutamine ja korruptsioon, ning kahjulike tagajärgedega seaduslikule majandusele. Samuti tuleb vastu astuda haavatavate rühmade ja uimastiprobleemidega inimeste ärakasutamisele organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt. Nende ohtude ennetamine ja nende vastu võitlemine on raske ülesanne, mille jaoks on vaja kooskõlastatud meetmeid ELi tasandil ja mitmes sektoris.

Kolmandaks on oluline suurendada sihipäraselt teadlikkust, sealhulgas tutvustada noorte ja haavatavate rühmade seas tervislikke elustiilivalikuid, et parandada elanikkonna vastupanuvõimet kokkupuutumisel uimastiprobleemidega. Teadlikkuse suurendamise üks eesmärke võib olla parandada üldisi teadmisi uimastite ja sõltuvuse mõjust üldiselt. Tegeleda võiks ka uimastitarbimisega seotud häbimärgistamisega, eriti kuna see võib kahjustada uimastitarbijate vaimset ja füüsilist tervist ning olla takistuseks ravi otsimisel. Uimastite alast teadlikkust tuleks suurendada lapsesõbralikult, nii et lapsed mõistaksid paremini uimastite kuritarvitamisega seotud ohte ja pikaajalisi tagajärgi. Samuti tuleks täiel määral ära kasutada uusi ja innovaatilisi digitaalseid suhtluskanaleid, võtta arvesse kohalikku sotsiaalset konteksti ja sihtrühmade vajadusi ning lähtuda teaduslikest tõenditest ja hindamistest.

Prioriteetsed valdkonnad

5.1. Ennetusmeetmed, et vähendada uimastitega kokkupuutumist ning suurendada pikaajaliste probleemide / sõltuvuse suhtes kõige haavatavamate rühmade kaitset ja vastupanuvõimet 5.2. Uimastitega seotud kuritegevuse ennetamine, keskendudes eelkõige vajadusele ära hoida vägivald ja piirata korruptsiooni 5.3. Vastupanuvõime suurendamine ja häbimärgistamise vähendamine

c)Uimastitega seotud kahju käsitlemine

6. Parandada juurdepääsu ravivõimalustele, mis vastavad uimastitarbimise tõttu kahjustusi saanud inimeste mitmesugustele tervishoiu- ja taastusravivajadustele

Probleemne uimastitarbimine on krooniline ja tihtipeale korduv häire, mis võib uimastitarbija kahjustamise kõrval tekitada olulist kahju asjaomase isiku perele ja laiemale kogukonnale. Uimastitarbijate hulgas on levinud mitme uimasti koostarbimine, mis võib nii suurendada terviseriske kui ka raskendada tõhusat sekkumist. Isikute seas, kelle puhul uimastitarbimine on arenenud sõltuvuseks, on tavalised vaimse tervise probleemid ja kaasuvad füüsilised haigused ning paljudel on probleeme püsiva töökoha või turvalise eluaseme säilitamisega. Paraku on uimastiravi kättesaadavus paljudes riikides endiselt liiga piiratud ja esineb tõkkeid, mis takistavad ravi alustamist 35 . Samuti on oluline tunnistada seda, et uimastiravi kõrval tuleb pakkuda ka muid tervishoiuteenuseid ja sotsiaalseid tugiteenuseid. Vaja on terviklikke ja integreeritud teenuseid, mille puhul nähakse uimastitarbimises tervishoiuprobleemi ning mis tuginevad mitmesugustele muudele tervishoiuteenustele ja sotsiaalsetele tugiteenustele, mida osutatakse näiteks eluasemete, tööhõive või haridusega seotud vajaduste rahuldamiseks. COVID-19 pandeemia sotsiaalse ja majandusliku mõju tõttu on see üha olulisem.

Neil põhjustel tuleb tegeleda tõketega, mis takistavad juurdepääsu ravile, kandes hoolt selle eest, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused on nii piisavalt kättesaadavad kui ka kliendirühmade vajaduste vaatenurgast asjakohased. Juurdepääsu takistavaid tõkkeid tuleks vähendada, võttes arvesse sihtrühma põhiomadusi, nagu demograafilised tegurid (nt vanus, sugu, haridus, kultuuriline taust), olukorrapõhised tegurid (nt vaesus, perekondlik olukord, suhtlusringkond, ränne) ja isiklikud tegurid (nt füüsiline ja vaimne tervis, psühholoogiline heaolu). Kaaluda tuleks ka laste erivajadustega arvestavat nõustamist ja ravi.

Teiseks tuleb võtta meetmeid, et teha paremini kindlaks ja kõrvaldada tõkked, millega seisavad ravi- ja taastusraviteenuste hankimisel ja pikaajalisemal kasutamisel silmitsi naised 36 . Nende tõkete hulka kuuluvad koduvägivald, trauma, häbimärgistamine, füüsilise ja vaimse tervise probleemid ning raseduse ja lapsehoiuga seotud küsimused, mida võivad võimendada eespool nimetatud demograafilised, olukorrapõhised ja isiklikud tegurid. Teenuste tõhusal pakkumisel tuleks arvesse võtta uimastiprobleemidega naiste erivajadusi ja elukogemust ning tunnistada, et uimastitarbimise harjumused ja probleemid võivad olla teistsugused kui meestel (muu hulgas võib naiste seas esineda rohkem retseptiravimite kasutamisega seotud probleeme). Kaaluda tuleb ka vaid naistele mõeldud teenuseid või teiste spetsialistide kaasamist, näiteks tihedat koostööpartnerlust talitustega, kes tegelevad haavatavate naiste või koduvägivalla ohvritega.

Kolmandaks tuleks tunnistada uimastitarbijate mitmekesisust ning astuda samme, et osutada teenuseid, milles võetakse arvesse seda mitmekesisust ja eri rühmade vajadusi seoses probleemse uimastitarbimisega. Keerulisemate vajadustega rühmade hulka kuuluvad eakamad pikaajalised uimastitarbijad, kaasuva vaimse tervise probleemidega isikud, kodutud ja haavatavad naised. Et nende rühmadega tõhusalt tegeleda, on vaja ravimudeleid, milles tunnistatakse tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajate ning patsientide ja hooldajate rühmade vahelise partnerluse vajalikkust.

Prioriteetsed valdkonnad

6.1. Juurdepääs individuaalsetel vajadustel põhinevatele ravi- ja taastusraviteenustele ning nende teenuste katvus 6.2. Ravi, mille osutamisel arvestatakse naiste erivajadustega 6.3. Ravimudelid, mis on asjakohased keerulisemate vajadustega rühmade puhul

7. Suurendada riski ja kahju vähendamise meetmete tõhusust, et kaitsta uimastitarbijate ja rahva tervist 

Selleks et kaitsta uimastitarbijaid ja üldsust uimastitarbimisega seonduva kahju eest, on vaja võimaliku kahju ja riski eri valdkondi hõlmavat sekkumisraamistikku, mis aitab saavutada aja jooksul paremad tervise- ja sotsiaalsed tulemused. Võimalikud olulised eesmärgid selles valdkonnas sekkumisel on meetmed, millega vähendatakse süstivate uimastitarbijate seas HIVi/AIDSi või viirusliku hepatiidi riski, üleannustamise ennetamine ning lähenemisviisid, millega julgustatakse uimastitarbijaid võtma vähem riske ning edendatakse tervise ja ohutusega seotud eesmärkide saavutamist. Tähtis küsimus on ka uimastitarbimise pikaajaline mõju noorele alles arenevale ajule, näiteks teismelistele. Tuleks tugevdada meetmeid, millega vähendatakse liiklusõnnetuste riski uimastite mõju või uimastite ja alkoholi koosmõju all sõidukit juhtivate isikute seas. Kahju vähendamise raamistikus tuleks ennekõike pakkuda sunnimeetmete alternatiive, mis võivad aidata langetada uimastitarbimise taset ja korduvate rikkumiste määra ning vähendada finants- ja halduskoormust ning sotsiaalkulusid.

Seetõttu tuleb laiendada kahju vähendamise algatusi. Nõela- ja süstlavahetusprogrammid, opioidasendusravi, uimastitarbimise ruumid ja muud innovaatilised kahju vähendamise meetmed, mille tõhususe kohta on tõendeid, ning ligipääs C-hepatiidi viiruse testimisele võivad olla tõhusad meetmed, millega ära hoida nakkuste vere kaudu edasikandumine süstivate uimastitarbijate seas. Need meetmed, mille eesmärk on lõpetada HIVi/AIDSi epideemia ja kaotada uimastite süstijate seas viiruslik hepatiit kui rahvatervist ähvardav oht, on väga olulised, kuna nendega hoitakse ära uued nakatumised ning nende kaudu on võimalik jõuda suure riskiga elanikkonnarühmadeni, et neid testida ja ravida.

Teiseks, kontrollitavate retseptiravimite väärkasutamine võib kahjustada eri taustaga ja eri kogukondadest pärit eri elujärjel olevaid inimesi. Eriti muret tekitav on opioidisõltuvuse asendusravis kasutatavate ravimite kõrvalesuunamine kasutamiseks mittemeditsiinilisel otstarbel ja müümiseks ebaseaduslikel uimastiturgudel. Ent muret tuntakse ka muude psühhoaktiivsete ravimite, eriti valuvaigistite võimaliku väärkasutamise pärast. Muret valmistab ka see, et mõnikord on ravimid toodetud ebaseaduslikult või hangitud veebipõhistest allikatest väljastpoolt ELi. Kõrvalesuunatud ainete kasutamist on seostatud surmavate ja mittesurmavate üledoosidega ning sõltuvuse, sageli opioidisõltuvuse sagedasema esinemisega. Samal ajal on siiski oluline tagada selles valdkonnas rakendatavate lähenemisviisidega, et ravimid ja muud kontrollitavad ained on kättesaadavad asjakohase ravi jaoks ja teaduslikel eesmärkidel.

Kolmandaks peaks koostöö kolmandate riikide ja piirkondade ning asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega hõlmama ka uimastiprobleemi tervisealaseid aspekte, eelkõige nõudluse ja pakkumise vähendamise meetmete mõju uimastitarbijatele ja üldsusele. Ravi, kahju vähendamine ja sunnimeetmete alternatiivid peaksid olema pidevalt päevakorras uimastite teemaliste dialoogide pidamisel kolmandate riikide või piirkondadega, kus selliseid abinõusid veel ei rakendata.

Neljandaks, sõidukijuhtimine uimastite mõju all on liiklusohutuse probleem, kuna uimastitarbimine vähendab juhtimisvõimet ja suurendab liiklusõnnetuste riski. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha uimastite mõju all olevate sõidukijuhtide testimise parandamiseks. Peale selle tuleb suurendada teadlikkust riskidest, mis kaasnevad sõiduki juhtimisega uimastite mõju all. See valdkond vajab täiendavat teadus- ja arendustegevust, et teha kindlaks ja hinnata tõhusaid poliitika- ja operatiivmeetmeid, sealhulgas töötada välja testimismeetodid ja odavamad vahendid uimastite avastamiseks.

Viiendaks tuleb suurendada jõupingutusi ja süvalaiendada sunnimeetmete tõhusate alternatiivide 37 rakendamist uimastitarbijatest õigusrikkujate puhul, ehkki kõik liikmesriigid juba kasutavad vähemalt üht sellist meedet. Selles valdkonnas on vaja ulatuslikumaid ja põhjalikumaid andmeid.

Kuuendaks, surm üleannustamise tõttu ja uimastitarbimisega seostatavad muud välditavad surmajuhtumid on kõige suurem uimastitarbimisega kaasnev kahju 38 . Sekkumine üleannustamise tõhusaks vähendamiseks on praegustes reageerimisviisides selgelt puudulik – surmavate üledooside arv on paljudes riikides endiselt suur ja mõnes riigis see isegi kasvab. Hoolimata mõnest hiljutisest potentsiaalselt olulisest edusammust, nagu opioidantagonistide, näiteks naloksooni laiem kasutamine, on hädavajalik tagada selle aine kättesaadavus ja edendada selle nõuetekohast kasutamist uimastite üleannustamise korral. Peale selle on keeruline saada kogu EList täielikke andmeid üleannustamisest tingitud surmajuhtumite kohta. Selle põhjuseks on muu hulgas süstemaatiline andmete teatamata jätmine, vähene toksikoloogiline suutlikkus ja registreerimisprotsessid, mis tekitavad aruandluses viivitusi.

Prioriteetsed valdkonnad

7.1. Uimastitega seotud nakkushaigused 7.2. Ravimite väärkasutamine, ligipääs vaid meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks mõeldud kontrollitavatele ainetele ning nende ainete võimalik kõrvalesuunamine 7.3. Rahvusvaheline koostöö, et kaitsta uimastitarbijate tervist 7.4. Sõidukijuhtimine uimastite mõju all 7.5. Sunnimeetmete alternatiivid 7.6. Üleannustamine ja uimastitega seotud surmajuhtumid

8. Töötada välja tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis seoses uimastite tarbimisega vanglates (vähendada nõudlust ja piirata pakkumist)

Suur osa vanglakaristuse kandjatest on uimastitarbijad. Lõivosa vangidest on tarbinud mingil hetkel oma elus ebaseaduslikke uimasteid ning paljude uimastitarbimine on krooniline ja probleemne. Kuigi mõni isik tõepoolest lõpetab uimastitarbimise või vähendab seda, kui ta saadetakse vanglasse, teevad teised vangistamise korral uimastite tarbimisega algust või omandavad kahjulikumad harjumused. Lisaks sagedastele uimastiprobleemidele on vangide tervis viletsam kui elanikkonnal üldiselt – rohkem esineb vere kaudu edasi kanduvaid nakkusi ja tihti tuleb ette vaimseid häireid. Opioidide tarbijate puhul suureneb pärast vanglast vabanemist oluliselt oht surra uimasti üleannustamise tõttu, kuna tagasilangus on suur ja opioidide taluvus on vähenenud. Tuleks kindlaks teha ja likvideerida kõikvõimalikud kanalid, mille kaudu toimetatakse vanglatesse uimasteid, ning välja selgitada ja peatada isikud, kes hoolitsevad nende kanalite käigushoidmise eest.

Seepärast tuleb tagada uimasteid tarbivatele õigusrikkujatele vanglas ja pärast vanglast lahkumist järjepidev ravi, taastusravi ja taastumine ning toetada nende taasintegreerumist ühiskonda. Iga liikmesriigi, vangla ja kriminaalhooldustalituse jaoks sobiva järjepideva ravimudeli väljatöötamine võib olla oluline selleks, et võimaldada vangidel saada pärast karistuse kandmist mitmesugust tuge, mida nad vajavad vanglas olles oma isiklike taastumiseesmärkide saavutamiseks, vähendada riske ning edendada pidevat suhtlemist ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajatega.

Teiseks tuleks kiiremas korras likvideerida kanalid, mille kaudu uimasteid (ja muid ebaseaduslikke esemeid) vanglatesse toimetatakse, ning teha kindlaks isikud, kes neid kanaleid käigus hoiavad. Tõhusaks sekkumiseks tuleks teha koostööd õiguskaitseasutustega, jagada teavet, võidelda korruptsiooniga, kasutada luureteavet ja teha uimastiteste.

Prioriteetsed valdkonnad

8.1. Vanglates ja kriminaalhoolduse ajal pakutava ravi järjepidevus 8.2. Uimastite pakkumise piiramine vanglates

IV.ELi uimastitevastase võitluse programmi juhtimine, rakendamine ja järelevalve

ELi uimastitevastase võitluse programmi juurde kuulub sama ajavahemikku hõlmav uimastitevastase võitluse tegevuskava, milles programmi strateegilised prioriteedid on lahti kirjutatud konkreetsete operatiivsete sammude ja meetmetena. Uimastitevastasesse tegevuskavva on koondatud nii sise- kui ka välisaspektid, mis on vajalikud ELi uimastitevastase võitluse programmi eesmärkide elluviimiseks. Et suurendada uimastiküsimusega seoses julgeolekut ja parandada tervishoidu, peaksid uimastitevastase võitluse tegevuskavas ette nähtud meetmed aitama ka ellu viia julgeolekuliidu strateegiat ja saavutada aastani 2030 rakendatava kestliku arengu tegevuskava kohaldatavaid eesmärke.

Joonisel 1 on näidatud uimastipoliitika peamised osalised: ELi uimastitevastase võitluse programmi poliitiliste prioriteetide kindlaksmäärajad ja nende kindlaksmääramisele kaasaaitajad; rakendajad, kes vastutavad uimastitealase võitluse tegevuskavas esmatähtsaks seatud meetmete rakendamise taktika ja meetmete elluviimise eest; järelevalve tegijad, kes aitavad hinnata tehtud edusamme, ning rakendamise koordineerijad.

Vaja on tugevamat koordineerimist ELi institutsioonide, organite ja asjaomaste asutuste ning liikmesriikide ja kodanikuühiskonna sees ja vahel. Lisaks on ELi uimastitevastase võitluse programmi lähenemisviisi ja eesmärkide järgimiseks vajalik tõhustatud rahvusvaheline koostöö ELi, kolmandate riikide ja piirkondade ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite vahel, samuti mitmepoolsel tasandil 39 . Nende jõupingutuste toetamisel on oluline roll Euroopa välisteenistusel, sealhulgas ELi delegatsioonide ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahendite, näiteks ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide ning terrorismivastase võitluse ja julgeolekuekspertide võrgustiku kaudu.

Peale selle tuleks tagada ELi kodanikuühiskonna uimastifoorumi kaasamine uimastipoliitika elluviimisse, hindamisse ja arendamisse ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

Enne ELi uimastitevastase võitluse programmi rakendamise lõppu 2025. aastal korraldab Euroopa Komisjon ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava sõltumatu hindamise, võttes arvesse kõikidelt nende juhtimisse kaasatud osalejatelt ja ka teistelt asjaomastelt sidusrühmadelt saadud teavet ning pidades silmas ELi uimastipoliitika edasiarendamist.

Joonis 1. Neli juhtimistasandit

Vahendid tuleks eraldada proportsionaalselt nende strateegiliste prioriteetide, valdkondade ja meetmete jaoks, mis kõige suurema tõenäosusega toovad kaasa ELi uimastitevastase võitluse programmi eesmärkide saavutamise ELi, riigi ja kohalikul tasandil. Seepärast on oluline leida viis, kuidas mõõta uimastiprobleemile reageerimise üldist tõhusust. Uimastitevastase võitluse programmis kindlaks määratud prioriteetide toetamise vahendid tuleks eraldada ELi valdkonnaülestest rahastamisallikatest, eeskätt Sisejulgeolekufondist, programmist „EL tervise heaks“, Euroopa Sotsiaalfondi+-ist, õigusprogrammist, programmi „Euroopa horisont“ julgeolekualaste uuringute osast, ühtekuuluvuspoliitika fondidest, programmist „Digitaalne Euroopa“ ning õiguste ja väärtuste programmist.

ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava rakendamisel tehtavaid edusamme aitab jälgida koordineeritud järelevalve-, hindamis- ja teadusuuringute süsteem. Tegevuskavas visandatud strateegiliste prioriteetide ja seonduvate meetmete elluviimisel tehtud edusammude taseme kindlaksmääramiseks kasutatakse iga strateegilise prioriteediga seotud tulemusnäitajaid 40 . Euroopa Komisjon jälgib ja koordineerib EMCDDA ning vajaduse korral teiste ELi asutuste ja organite toel ELi uimastitevastase võitluse programmi elluviimist.

V.Kokkuvõte

Komisjon seab ELi reageerimise organiseeritud kuritegevusele ja uimastiprobleemile ELi poliitilise tegevuskava keskmesse, rakendades uimastite suhtes uut strateegilist lähenemisviisi. Esmatähtis on koostöö. See nõuab veelgi suuremaid jõupingutusi kõikidelt osalejatelt, nagu ka kohaliku, riigi ja ELi tasandi asutustelt. Ühendame ka edaspidi jõud üleilmsete partneritega. ELi tasandil suurendab komisjon EMCDDA rolli, et see osaleks jõulisemalt kõikide uimastipoliitika prioriteetide elluviimises. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava heaks kiitma ning toetama ja kasutama täiel määral ära iga kindlaksmääratud strateegilise prioriteedi potentsiaali. See on ühine jõupingutus, mis toob kasu kõikidele kodanikele.

(1)    EMCDDA ja Europol (2019). ELi uimastiturgude 2019. aasta aruanne.

(2)      Vt joonealune märkus 1.

(3)      ÜRO narkootiliste ainete komisjoni ministrite deklaratsioon tegevuse tõhustamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil eesmärgiga kiirendada ühiste kohustuste täitmist, et tegeleda ja võidelda ülemaailmse uimastiprobleemiga.

(4)      Vt joonealune märkus 1.

(5)      EMCDDA ja Europoli 2020. aasta mais esitatud ELi uimastiturgude aruande peatükk „COVID-19 mõju“.

(6)      Lisateabe saamiseks vt joonealune märkus 5.

(7)      Vt joonealune märkus 5.

(8)      Lisateabe saamiseks vt EMCDDA 2020. aasta märtsi teadaanne COVID-19 puhangu mõjudest uimastitarvitajatele ning ravi- ja tugiteenuste pakkujatele.

(9)      ELT C 402, 29.12.2012, lk 1.

(10)      ELT C 351, 30.11.2013, lk 1, ja ELT C 215, 5.7.2017, lk 21.

(11)      Hindamise järeldused leiab komisjoni talituste töödokumendist „Evaluation of the EU Drugs Strategy 2013–2020 and EU Action Plan on Drugs 2017–2020“, juuli 2020, SWD(2020) 150.

(12)      COM(2017) 195.

(13)       http://www.emcdda.europa.eu/publications-database?f[0]=field_series_type:404 .

(14)       http://www.emcdda.europa.eu/publications/joint-publications/eu-drug-markets-report-2019 .

(15)      UNODC 2020. aasta maailma uimastiprobleemide aruanne.

(16)      EMCDDA suunised „Health and social responses to drug problems: a European guide“, http://www.emcdda.europa.eu/responses-guide_en . 

(17)      Nt õiguskaitseasutused, tolliasutused (sh tollilaborid), piirikontrolliasutused, kohtud, vanglad ja parandusasutused, tsiviillennundus- ja merendusasutused, postiteenistused, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna sidusrühmad, sotsiaal- ja uimastiravi teenuste osutajad, sh tervishoiutöötajad, haridus- ja ennetussektor.

(18)      Muud ELi asutused ja organid, nt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühm (MAOC-N), Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL), Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC).

(19)      EL kinnitab ka oma pikaajalist pühendumust lähenemisviisile, mida on kirjeldatud 2016. aastal toimunud ÜRO peaassamblee ülemaailmse uimastiprobleemi teemalise erakorralise istungjärgu lõppdokumendis ( https://undocs.org/A/RES/S-30/1 ).

(20)      Korruptsioonil on uimastiäris kahetine tähendus: organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad korruptsiooni vahendina, mis hõlbustab uimastite ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, ning ebaseaduslike uimastitega teenitav tohutu tulu suurendab organiseeritud rühmituste võimekust tekitada seaduslikus majanduses korruptsiooni.

(21)      Uimastid ja inimkaubandus võivad olla omavahel seotud kolmel ulatuslikul viisil, mis mõnikord kattuvad: kui uimastikaubanduse ja inimkaubandusega tegelevad samad organiseeritud kuritegelikud rühmitused; kui inimkaubanduse ohvreid sunnitakse osalema uimastikaubanduses; kui uimastid mängivad rolli inimkaubanduses, hõlbustades haavatavate isikute (korduvat) ärakasutamist. Vt COM(2018) 777 ja Eurojusti 2017. aasta lõplik hindamisaruanne „Implementation of the Eurojust Action Plan against Trafficking in Human Beings 2012–2016“.

(22)       https://www.europol.europa.eu/empact . 

(23)      Areng uimastite tootmises Ladina-Ameerikas ja Afganistanis mõjutab selgelt ELi uimastiturgu. Hiina (ja vähemal määral India) on oluline uimastite lähteainete ja uute psühhoaktiivsete ainete allikas. Mõnes naaberriigis, näiteks Marokos, Türgis ja Lääne-Balkani riikides, on organiseeritud kuritegelikud rühmitused, kes on tihedalt seotud ELis elavate etniliste rühmadega, mis muudab uimastite pakkumise dünaamikat. Aafrika on tähtis seoses oma suureneva rolliga kauplemis- ja transiidialana. Vt joonealune märkus nr 1.

(24)      Nn disainernarkootikumide lähteained on loetellu kuuluvate uimastite lähteainete lähedased kemikaalid, mis on valmistatud eesmärgiga hoida kõrvale ametiasutuste tehtavatest kontrollidest.

(25)      Lennundus hõlmab regulaarlende, sealhulgas reisija- ja kaubavedu regulaarliinidel ning kõiki muid tsiviilotstarbelisi kommerts- ja eralende.

(26)      Vt joonealune märkus 5.

(27)      Lisateabe saamiseks vt joonealune märkus 1.

(28)      Hinnangute kohaselt on ligikaudu kaks kolmandikku pimevõrgu turgude pakkumistest seotud uimastitega, ülejäänud on seotud mitmesuguste muude ebaseaduslike kaupade ja teenustega. Lisateabe saamiseks digitaalsete uimastiturgude kohta vt joonealune märkus 1.

(29)      Postisaadetis – valmissaadetis, mille postiteenuste osutaja toimetab adressaadile. Lisaks kirjasaadetistele võivad selle alla kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupu.

(30)      Vt joonealune märkus 1, lk 162-163.

(31)      Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiviga 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu.

(32)      Lisateabe saamiseks vt joonealune märkus 1.

(33) Üksikasjaliku ülevaate uimastitega seotud sekkumisprogrammidest saab EMCDDA parimate tavade portaali andmebaasist, mis sisaldab tõendeid uimastitega seotud sekkumiste, sealhulgas ennetusmeetmete kohta, https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/evidence-summaries .

(34)      Lisateabe saamiseks vt joonealune märkus 1.

(35)      Seda on tunnistatud rahvusvahelisel tasandil, sätestades uimastite kuritarvitamise ennetamise ja ravi tugevdamise ühe ÜRO kestliku arengu eesmärgina (eesmärk 3.5).

(36)      Kooskõlas komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatisega „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152).

(37)      Sunnimeetmete alternatiivid on meetmed, millel on teatav rehabiliteeriv element või mis hõlmavad otsust mitte sekkuda (nt jätta süüdistus esitamata), samuti meetmed, mida kasutatakse vangla- või muu karistuse asemel (nt tingimisi karistus koos uimastiraviga). Vt 2018. aasta märtsis avaldatud nõukogu järeldused sunnimeetmete alternatiivide kohta, dokument 6931/18.

(38)      2017. aastal oli ELis vähemalt 8 238 ühe või mitme ebaseadusliku uimasti üleannustamisest põhjustatud surmajuhtumit. Vt EMCDDA 2019. aasta Euroopa uimastiprobleemide aruanne, lk 79.

(39) Uimastitevastase võitluse tegevuskava meetmete jaotamine liikmesriikide vahel ei piira aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotust, eelkõige seoses uimastipoliitikaalase välistegevusega.

(40)    Vt 2. lisa.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2020

COM(2020) 606 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2020–2025

1. lisa

ELi uimastitevastase võitluse tegevuskava aastateks 2021–2025

A)    TUGEVDATUD JULGEOLEK – UIMASTITURGUDE TEGEVUSE TAKISTAMINE

1. strateegiline prioriteet. Peatada ja likvideerida ELi liikmesriikides tegutsevad, ELi liikmesriikidest pärit või ELi liikmesriigid sihikule võtnud peamised uimastitega seotud kõrge riskitasemega organiseeritud kuritegelikud rühmitused ning käsitleda seoseid teiste julgeolekuohtudega

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
1. meede. Veelgi täiustada ELi poliitikatsüklit organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks (EMPACT), võttes arvesse i) poliitikatsükli hindamist 2020. aastal ja 2021. aasta SOCTAt, 1 ii) EMCDDA 2 iga-aastaste Euroopa uimastiprobleemide aruannete ning EMCDDA ja Europoli ELi uimastiturgude aruannete järeldusi ja soovitusi ning iii) kogemusi, mis saadi seoses COVID-19 pandeemia mõjuga uimastiturgudele. Suurendada koordineerimist ja koostööd, et saavutada selgemad uurimistulemused, sealhulgas EMPACTi kaudu, vahetades rohkem teavet ELi-siseste ja rahvusvaheliste organiseeritud kuritegelike rühmituste kohta ning kasutades enam turvalist teabevahetusvõrku (SIENA).	1.1.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol EMCDDA
2. meede. Jagada ja analüüsida tõhusamalt teavet, mis käsitleb uimastiturgudega seotud kuritegevuse (tootmine, kaubitsemine ja levitamine) seost i) muud liiki raske kuritegevusega, sh inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, tulirelvakaubanduse ja terrorismiga, ning ii) raske kuritegevuse võimaldajate, sh vägivalla/tapmise, korruptsiooni ja rahapesuga.	1.1. 1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol EMCDDA Frontex
3. meede. Seada esikohale uurimised, kus võetakse vaatluse alla ELis kõige enam julgeolekut ohustavad uimastitega seotud organiseeritud kuritegelikud rühmitused ja võrgustikud, kasutades kvaliteetset uurimisobjektide väljavalimise protsessi, mille on Europoli toel ette näinud liikmesriigid. Selliste uurimiste lahutamatu osa peaks olema vara jälitamine ja finantsuurimine, et tõhusalt konfiskeerida uimastikuritegudega teenitud kriminaaltulu. Tagada suurem koostöö ja operatiivtegevuse koordineerimine ELis ning liikmesriikide, asjaomaste kolmandate riikide ja Europoli vahel; suurendada koostööd Eurojustiga uimastitega seotud süüdistuste esitamisel.	1.1. 1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Frontex Eurojust
4. meede. Tagada, et liikmesriigid annavad õiguskaitseasutustele kiiresti juurdepääsu finantsteabele, et nad saaksid korraldada uimastitega seotud organiseeritud kuritegelikke rühmitusi käsitlevaid tõhusaid finantsuurimisi, sealhulgas i) kasutada täiel määral rahapesu andmebüroode käsutuses olevat teavet kooskõlas finantsteabe kasutamist käsitlevas direktiivis ((EL) 2019/1153) sätestatud tingimustega ning ii) kasutada tõhusamalt kriminaaltulu jälitamise talituste kogutud teavet, et teha kindlaks ja jälgida uimastikaubandusega seotud tulu, et see hiljem arestida ja konfiskeerida. Koolitada rohkem õiguskaitsetöötajaid ja kohtu-uurijaid ning kuritegeliku vara konfiskeerimisele spetsialiseerunud kohalikke ja piirkondlikke üksusi.	1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Eurojust CEPOL
5. meede. Suurendada koostööd ja luua paremad sidemed maksu-/tolliasutuste ja õiguskaitseasutuste vahel, et i) edendada uurimisi, ii) avastada kaubanduspõhine rahapesu, iii) takistada kuritegevust ning iv) ära hoida uimastiturgudel teenitud tulu kasutamine uute kuritegude toimepanekuks või suunamine seaduslikku majandusse. Liikmesriike julgustatakse suurendama oma eksperditeadmisi ja vahendeid, mis puudutavad uimastitega seotud organiseeritud kuritegelike rühmituste kasutatavaid alternatiivseid pangandus- ja rahaülekandesüsteeme (nt Hawala).	1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Frontex
6. meede. Teha kindlaks uimastite tootmise ja ebaseadusliku üle piiri toimetamise vaatenurgast suure riskiga riigid ning seada esikohale nende riikidega tehtav koostöö, et i) hõlbustada liikmesriikide juurdepääsu finants- ja muule teabele, et suurendada pädevate asutuste suutlikkust korraldada finantsuurimisi, ning ii) selgitada välja ja jälgida uimastitega seotud kriminaaltulu ning tagada ELi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste täitmine.	1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Eurojust
7. meede. Kaaluda, kuidas täiendavalt võidelda krüpteerimise ja muude uute tehnoloogiapõhiste meetoditega, mida uimastiturul tegutsevad organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad selleks, et vältida avastamist ja varjata oma suhtlemist. Suurendada sammude astumist ja süüdistuse esitamist võimaldava teabe reaalajalist jagamist liikmesriikide, Europoli ja Eurojusti sees ja vahel.	1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Eurojust EMCDDA
8. meede. Pärast vara tulemuslikku konfiskeerimist kaaluda arestitud ja konfiskeeritud kuriteovahendite ohutut ja turvalist kasutamist uimastite nõudluse ja pakkumise vähendamise meetmete toetamiseks. Euroopa Komisjon käsitleb seda küsimust ka kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus käsitleva direktiivi (2014/42/EL) võimaliku läbivaatamise raames.	1.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid
9. meede. Tagada, et kogu maailmas on sisse seatud asjakohased uimastialased ELi koostööprogrammid ning et neid viiakse ellu koos kolmandate riikide ja piirkondadega. Suurendada ühist strateegilist ja operatiivanalüüsi, i) kaasates asjaomased ELi asutused, nagu EMCDDA ja Europol, ning ii) tagades asjakohase operatiivteabe korrapärase ja õigeaegse vahetamise koostööprogrammide elluviijate ja nimetatud ELi asutuste vahel.	1.3.	2021–2025	Euroopa Komisjon Euroopa välisteenistus Europol EMCDDA
10. meede. Tõhustada uimastiteemalisi ELi dialooge, milles keskendutakse konkreetsetele uimastikaubanduse marsruutidele ning mis hõlmavad tootja-, transiidi- ja tarbijaturge. Tuleks pidada korrapärast dialoogi Lääne-Balkani piirkonna ja riikide, idapartnerluse riikide, Kesk-Aasia piirkonna ja riikide, Venemaa, USA, Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna ja riikidega. Peale selle tuleks algatada uimastite teemaline dialoog Hiina, Iraani ja Colombiaga. Sõltuvalt uimastitarnete päritolu ja marsruutide muutumisest ja rahvusvahelisest arengust uuritakse dialoogi pidamist ka teiste riikide ja piirkondadega.	1.3.	2021–2025	Euroopa Komisjon Euroopa välisteenistus

2. strateegiline prioriteet. Suurendada uimastite ja nende lähteainete ebaseadusliku hulgikaubanduse avastamist ELi sisenemise ja sealt väljumise kohtades

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
11. meede. Toetada tegevust peamistes uimastikaubanduses kasutatavates sisenemis- ja väljumiskohtades, tõhustades ja edendades tolli riskianalüüsi, uurimismeetodite ja muude asjakohaste poliitikameetmete, kontrollide ja menetluste kasutuselevõtmist, et võidelda uimastikaubanduse vastu. Tagada struktureeritud koordineerimine ja koostöö, samuti luureteabe vahetamine reaalajas ja koordineeritud uurimised ELis, kasutades liikmesriikide toetamiseks asjaomaste ELi asutuste, näiteks Europoli ja Frontexi teenuseid. Peale selle tuleks käivitada Maailma Tolliorganisatsiooni turvaline siderakendus, et vahetada süsteemidevahelise teabevahetuse kaudu teavet SIENAga.	2.1.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Frontex Europol
12. meede. Toetada liikmesriike uimastite ja nende lähteainete avastamist võimaldava tõhusa läbivaatustehnoloogia väljatöötamisel konteinerite, veokite ja laevade jaoks, keskendudes peamistele sadamatele, lennujaamadele, raudteejaamadele ja maismaapiiripunktidele.	2.1.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Frontex Europol
13. meede. Täiustada struktureeritud koordineerimist ja koostööd tolli ja Frontexi, Europoli ja EMCDDA vahel ning tolliteabe vahetamist, et see oleks koostalitlusvõimeline ning ühendatud õiguskaitse- ja piirikontrolliasutuste teabega. Suurendada tolliekspertide arvu Europolis ja Frontexi piirivalvurite suutlikkust avastada ELi piiridel uimastikaubandust.	2.1.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Frontex Europol EMCDDA
14. meede. Luua vajalikud sidemed ja seada sisse nõutav koostöö asjaomaste tsiviillennundus- ja merendusasutustega, et tagada tõhusad ja tulemuslikud uurimised ning uimastite avastamine lennujaamades ja sadamates. Tugevdada rahvusvahelist koostööd uimastikaubanduse põhimarsruutidel asuvate peamiste partnerriikide merendus- ja tsiviillennundusasutustega.	2.1. 2.2.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Frontex Euroopa välisteenistus
15. meede. Jätkata Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse töörühma (MAOC-N) rahastamist ja kindlustada see töörühm jätkusuutliku pikaajalise juhtimismudeliga. Tagada teabe vahetamine ja koostöö asjaomaste ELi asutustega.	2.2.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid MAOC-N Europol Frontex EMCDDA
16. meede. Luua Europoli juurde ühine uimasteid käsitleva luureteabe sünteesimise platvorm, mis hõlmab liikmesriikide esindajaid ning turvalist teabevahetust võimaldavaid kontaktpunkte uimastikaubanduse sõlmpunktideks olevates kolmandates riikides ja piirkondades. Tagada luureteabe vahetamine reaalajas ja selle teabe analüüsimine ning toetus käimasolevatele operatsioonidele, kus on võetud sihikule rahvusvahelise uimastikaubandusega seotud organiseeritud kuritegelikud rühmitused, mis kahjustavad ELi.	2.2.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol Frontex EMCDDA
17. meede. Sõlmida lepingud Euroopa Liidu ja uimastikaubanduse sõlmpunktide asukohariigiks olevate kolmandate riikide vahel, võimaldades asjaomastel ELi asutustel, nagu Europol ja Frontex, vahetada teavet ja andmeid, sealhulgas isiku- ja operatiivandmeid.	2.2.	2021	Euroopa Komisjon

3. strateegiline prioriteet. Suurendada keskmise suurusega ja väikeste uimastikoguste levitamiseks kasutatavate logistiliste ja digitaalsete kanalite tõhusat jälgimist ning nende kanalite kaudu ebaseaduslikult üle piiri toimetatavate ebaseaduslike ainete konfiskeerimist tihedas koostöös erasektoriga

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
18. meede. Jälgida interneti- ja pimevõrgupõhiseid uimastite kauplemiskohti, rakendades Euroopa Parlamendi kavandatud pimevõrgu ööpäevaringset jälgimist käsitlevat ettevalmistavat meedet, et tagada ulatuslikud tulemused 3 . Suurendada EMCDDA ja Europoli suutlikkust selles valdkonnas.	3.1.	2021	Euroopa Komisjon Europol EMCDDA
19. meede. Analüüsida, kuidas posti- ja kulleriteenuste osutajad saaksid avastada ja ära hoida ebaseaduslike ainete levitamist postisaadetiste 4 abil. Sõlmida vastastikuse mõistmise memorandum, et edendada õiguskaitseasutuste, tolli, posti- ja kulleriteenuste osutajate ning elektrooniliste makseteenuste osutajate vahelist koostööd.	3.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol EMCDDA
20. meede. Edendada liikmesriikide seas kahtlaste postisaadetiste jälgimisel rakendatavate lahendustega (nt spetsiaalse väljaõppe saanud koerad ja/või röntgeniaparaadid) seotud parimate tavade ja seadmete arendamist, kasutamist ja vahetamist. Ennekõike tuleks uurida uue tehnoloogia ja eriti tehisintellekti rolli.	3.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid
21. meede. Suurendada teadlikkust vajadusest keskenduda meetmete võtmisel sellistele uimastikaubanduse kanalitele, mida õiguskaitseasutused ei jälgi praegu piisavalt, kehtestades või muutes tõhusamaks väiksemate mere- ja jõesadamate, lennuväljade ja raudteejaamade järelevalve- ja uurimismeetodid. Kaasata asjaomased ELi asutused, et toetada liikmesriike selles tegevuses.	3.3.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol EMCDDA

4. strateegiline prioriteet. Likvideerida uimastite tootmine ja töötlemine, takistada ebaseaduslike uimastite tootmisel kasutatavate lähteainete kõrvalesuunamist ja nende ainetega kaubitsemist ning teha lõpp ebaseaduslike uimastite kasvatamisele

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
22. meede. Edendada õiguskaitseasutuste operatiivtegevust ning nende koostööd haldusasutuste ja muude asjaomaste osalistega võitluses ebaseadusliku uimastitootmise ja -kaubandusega seotud keskkonnakuritegudega. Arendada edasi uimastite avastamise tehnoloogiat, teabevahetust ja koordineeritud uurimisi, kaasates liikmesriikide toetamiseks asjaomased ELi asutused.	4.1.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Europol EMCDDA
23. meede. Tegeleda uimastite lähteaineid käsitlevate õigusaktide hindamisel kindlaks tehtud peamiste probleemidega, eriti vajadusega käsitleda disainitud lähteainetest tulenevaid probleeme.	4.1.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid
24. meede. Teha kindlaks, võtta jälgimise alla ja likvideerida ELis asuvad ebaseaduslike uimastite tootmise rajatised, sealhulgas võttes vaatluse alla uimastite lähteained ja uimastite analoogide lähteained, täiustades ja kasutades paremini kohtuekspertiisi ja luureteavet ning arendades ja laiendades avastamismeetodeid.	4.1.	2021–2025	Liikmesriigid Europol EMCDDA
25. meede. Kaaluda uuringu algatamist, et hinnata nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsuse 2004/757/JSK (millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta) tõhusust, pidades silmas võimalike aegunud aspektide muutmist ja vajalike valdkondade tugevdamist.	4.1.	2022	Euroopa Komisjon
26. meede. Jätkata ebaseaduslike uimastite päritoluriikides elluviidavate alternatiivsete arenguprogrammide ja seonduvate arengukesksete uimastipoliitika meetmete toetamist ning nende programmide ja meetmete tulemuste jälgimist, sealhulgas vahetades parimaid tavasid ja tehnilist oskusteavet, üksteiselt õppides ning tehes koostööd üleilmsel tasandil ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.	4.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Euroopa välisteenistus

B)    ENNETAMINE JA TEADLIKKUSE SUURENDAMINE

5. strateegiline prioriteet. Ennetada uimastite proovimist, tõhustada kuritegude ennetamist ning suurendada teadlikkust uimastite kahjulikust mõjust kodanikele ja kogukondadele

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
27. meede. Korraldada ELi-üleseid kampaaniaid, mis on suunatud lapsevanematele, õpetajatele ja kohaliku tasandi poliitikakujundajatele, et suurendada nende teadlikkust sellest, kuidas nad saavad hoida noored ja muud sihtrühmad eemal ebaseaduslikest uimastitest ja riskikäitumisest ning uimastituruga seotud (kuri)tegevusest.	5.1. 5.3.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
28. meede. Võtta laialdasemalt kasutusele Euroopa ennetusõppekava kursused ja vajaduse korral ajakohastada selleteemalist käsiraamatut.	5.1.	2022–2025	Liikmesriigid EMCDDA
29. meede. Laiendada EMCDDA parimate tavade portaalis rubriiki, mis sisaldab ennetusmudeleid ning muud praktilist ja usaldusväärset teavet ennetamise kohta, ning julgustada laialdasemalt kasutama tõhusaks osutunud ennetusprogramme.	5.1.	2022–2025	Liikmesriigid EMCDDA
30. meede. Seada sisse suunatud ja kiire riskidest teavitamine ja luureteabe edastamine juhuks, kui turule ilmuvad ohtlikud ained, sealhulgas uued psühhoaktiivsed ained, või kui seal ilmnevad muud ohud.	5.1.	2021–2025	EMCDDA Europol
31. meede. i) Edendada ja toetada Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku tööd ja parimaid tavasid ning muid asjakohaseid projekte, et vähendada uimastitega seotud kuriteo toime pannud noorte seas korduvkuritegevust; ii) julgustada rakendama terviklikke strateegiaid, et tegeleda kogukondadega, kus uimastitarbimise ja uimastitega seotud kuritegevuse tase on kõrge, ning iii) toetada meetmeid, millega luuakse kaitsvam keskkond kogukondadele, mida mõjutab uimastite tarbimine ja müük või uimastitega seotud kuritegevus.	5.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik

C)    UIMASTITEGA SEOTUD KAHJU KÄSITLEMINE

6. strateegiline prioriteet. Parandada juurdepääsu ravivõimalustele, mis vastavad uimastitarbimise tõttu kahjustusi saanud inimeste mitmesugustele tervishoiu- ja taastusravivajadustele

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
32. meede. Arendada ja parandada juurdepääsu tõhusatele uimastiravi-, kahju vähendamise ja rehabilitatsiooniteenustele, sealhulgas teenustele, mis on mõeldud kaasuvate haigustega isikutele, et i) vähendada ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainete tarbimist, ii) vähendada probleemset uimastitarbimist, iii) vähendada uimastisõltuvuse ning uimastitega seotud tervisealaste ja sotsiaalsete riskide ja kahjude esinemist ning iv) toetada probleemsete ja sõltuvusse langenud uimastitarbijate taastumist ja (taas)integreerumist ühiskonda.	6.1. 6.2. 6.3.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA Euroopa Ravimiamet
33. meede. i) Toetada innovatsiooni ravi pakkumisel; ii) parandada ja edendada elektrooniliste ja mobiilsete tervishoiuteenuste pakkumise ja uute farmakoteraapia võimaluste kasutamist, et suurendada kõigi sihtrühmade juurdepääsu uimastiravile, ning iii) hinnata selliste lahenduste tõhusust koos võimalusega laiendada meetmeid, mis on osutunud kõige tõhusamaks.	6.1. 6.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA Euroopa Ravimiamet
34. meede. Teha kindlaks uimastitarbimise soolised iseärasused. Selgitada välja ja kaotada tõkked, mis ei lase uimasteid tarbivatel naistel end ravida ja kasutada muid teenuseid, ning edendada ravivõimalusi, et need hõlmaksid soopõhiseid lähenemisviise. Tagada, et selliste teenuste osutamisel arvestatakse naiste vajadustega, nt pakutakse lapsehoiualast tuge. Teha teavitamisalaseid jõupingutusi, et jõuda naissoost uimastitarbijateni ja tutvustada neile pakutavat naistele keskenduvat ravi.	6.2.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
35. meede. Laiendada tõendusbaasi ravi pakkumisel, sealhulgas parandada probleemse ergutite ja kanepitarbimise ulatuse ja suundumuste mõistmist. Samuti parandada nii ravivajaduste mõistmist kui ka arusaamist sellest, milline sekkumine on ergutite või kanepiga seotud probleemidele reageerimisel tõhus.	6.1. 6.2. 6.3.	2021–2025	Liikmesriigid EMCDDA Euroopa Ravimiamet
36. meede. Tagada eri valdkondade eriasutuste töötajate ja üldisi tervishoiuteenuseid või sotsiaalseid tugiteenuseid osutavates asutustes uimastiküsimustega tegelevate töötajate ajakohastatud pädevused, mis kajastavad sihtrühmade muutuvaid vajadusi ja muutusi meie arusaamas sellest, milline ravi on tõhus. i) Julgustada vahetama nii põhioskuste kui ka erioskuste alaseid parimaid tavasid; ii) toetada koolituse kvaliteedinõuete kehtestamist; iii) innustada looma koolituse pakkujate vahelisi partnerlusi ning iv) teha kindlaks õppekavad, mis hõlmavad nii põhi- kui ka eripädevusi.	6.1. 6.2. 6.3.	2021–2025	Liikmesriigid EMCDDA
37. meede. Jätkata ja arendada edasi 2015. aastal nõukogus vastu võetud ELi kvaliteedi miinimumnõuete 5 rakendamist ning tõenduspõhiste suuniste lõimimist liikmesriikide uimastipoliitikasse ja -programmidesse.	6.1. 6.2. 6.3.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA

7. strateegiline prioriteet. Suurendada riski ja kahju vähendamise meetmete tõhusust, et kaitsta uimastitarbijate ja rahva tervist

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
38. meede. Arendada, suurendada ja edendada juurdepääsu tõhusatele kahju vähendamise meetmetele. Laiendada selles valdkonnas veelgi parimate tavade vahetamist liikmesriikide seas ning partneritega, nagu kolmandad riigid ja piirkonnad ning rahvusvahelised organisatsioonid.	7.1. 7.3.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
39. meede. Parandada ja suurendada suutlikkust teha liikmesriikide ja ELi tasandil, sealhulgas koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) ja ELi varajase hoiatamise süsteemi kaudu, kindlaks epideemilised puhangud ning olulised muutused uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainete tarbimises ning neid hinnata ja neile reageerida.	7.1.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA ECDC
40. meede. Soodustada ja toetada uimastite avastamise vahenditega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, et ära hoida sõidukijuhtimine uimastite mõju all.	7.4.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
41. meede. Määrata kindlaks võimalikud poliitikavariandid seoses sõidukijuhtimisega uimastite mõju all, sealhulgas hinnata, kas lisada uimastitega seotud kaalutlused ELi soovitusse, mis käsitleb lubatud alkoholisisaldust sõidukijuhtide veres.	7.4.	2022	Euroopa Komisjon
42. meede. Suurendada uimasteid tarbivate õigusrikkujate jaoks sunnimeetmete alternatiivina ette nähtud meetmete, nagu (karistuse peatamine ja) ravi, rehabilitatsioon ja taastumine ning taasintegreerumine ühiskonda, kättesaadavust, tõhusat rakendamist, järelevalvet ja hindamist. Võtta järelmeetmeid seoses 2016. aastal valminud uuringuga, milles vaadeldakse uimasteid käsitlevate õigusaktide rikkumise ja uimastitega seotud kuritegude puhul rakendatud sunnimeetmete alternatiive, näiteks komisjoni võimaliku selleteemalise soovituse kaudu. Lisada see mõõde poliitilisse dialoogi ja koostöösse partnerriikidega.	7.5.	2021–2025	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
43. meede. Kehtestada ja muuta tõhusamaks meetmed, et vähendada surmavaid ja mittesurmavaid üledoose, sealhulgas suurendada opioidantagonistide (naloksooni) ning muude kahju vähendamise meetmete ja poliitikameetmete kättesaadavust ja kasutamist kogukonna tasandil ning toetada tõhusate lähenemisviiside hindamist ja parimate tavade vahetamist selles valdkonnas.	7.2. 7.6.	2021	Liikmesriigid EMCDDA
44. meede. Tugevdada kohtuekspertiisi andmete ja toksikoloogiliste andmete jagamise alaseid jõupingutusi: i) tõhustada analüüsimeetodeid, katsetada ja edendada uusi meetodeid; ii) vahetada parimaid tavasid ja arendada edasi ühiskoolitusi; iii) suurendada koostööd Teadusuuringute Ühiskeskuse ja EMCDDAga ning selliste olemasolevate võrgustike kaudu nagu kohtuekspertiisi instituutide Euroopa võrgustik (narkootikumide töörühm) ja Euroopa tollilaborite võrgustik. Töötada uimastitega seotud surmajuhtumite uurimiseks välja toksikoloogiaalased Euroopa kohtuekspertiisi suunised ning soovitada nende rakendamist.	7.6.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA

8. strateegiline prioriteet. Töötada välja tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis seoses uimastite tarbimisega vanglates (vähendada nõudlust ja piirata pakkumist)

Meetmed	Vastav prioriteetne valdkond	Rakendamise aeg	Vastutaja
45. meede. Anda liikmesriikidele suuniseid, et hõlbustada tasakaalustatud ja terviklike poliitikameetmete väljatöötamist seoses uimastite tarbimisega vanglates.	8.1. 8.2.	2024	Euroopa Komisjon EMCDDA
46. meede. Koolitada vanglatöötajaid, et paremini avastada vanglatesse sissetoodavad uimastid, suurendada teadlikkust uimastiprobleemist ning võtta vanglates tervisega seotud tõenduspõhiseid uimastiprobleemile reageerimise meetmeid.	8.2.	2023	Liikmesriigid CEPOL EMCDDA Eurojust

 

ELi uimastitevastase võitluse programmi juhtimine, rakendamine ja järelevalve

Meetmed	Rakendamise aeg	Vastutaja
47. meede. Tõhustada järelevalvet, andmete kogumist, teadusuuringute analüüsi ja aruandlust ning analüüsida põhjalikult asjakohasust ELi uimastiolukorra ja uimastiturgude vaatenurgast, sealhulgas vaadelda rahvusvahelise poliitika arengu käigus tekkinud uusi probleeme, mis tulenevad kanepiga seotud seaduslikust ja ebaseaduslikust tegevusest. i) Tugevdada EMCDDAd ja suurendada selle analüüsivõimekust, sealhulgas uute ja innovaatiliste tehnoloogialahenduste ja meetodite puhul; ii) edendada poliitika ja sekkumise tõenduspõhist hindamist riigi, ELi ja rahvusvahelisel tasandil; iii) pakkuda asjakohast tuge EMCDDA Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu (Reitox) riiklike kontaktpunktide võrgustikule nii rahvatervise kui ka julgeoleku valdkonnas, sealhulgas varajase hoiatamise süsteemi kasutamisel.	Rakendamisel	Euroopa Komisjon EMCDDA Europol
48. meede. Tugevdada reageerimist võimalikele tulevastele probleemidele ja parandada nendeks valmisolekut, tehes kindlaks COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemused ning vaadeldes pandeemia lühiajalist, keskpikka ja pikaajalist mõju teenuste osutamisele, uimastiturgudele, tarbimisharjumustele ja kaasnevale kahjule.	2021	Euroopa Komisjon Liikmesriigid EMCDDA
49. meede. Edendada ja tugevdada dialoogi ja koostööd kodanikuühiskonnaga uimastipoliitika elluviimisel, hindamisel ja arendamisel liikmesriikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil.	Rakendamisel	Euroopa Komisjon Liikmesriigid Kodanikuühiskonna uimastifoorum
50. meede. Panustada rahvusvahelise uimastipoliitika tegevuskava kujundamisse kooskõlas ELi uimastitevastase võitluse programmi lähenemisviisi ja eesmärkidega, sealhulgas kiirendades ühiste mitmepoolsete kohustuste täitmist (näiteks 2016. aastal toimunud ÜRO peaassamblee ülemaailmse uimastiprobleemi teemalise erakorralise istungjärgu lõppdokumendi rakendamist), muu hulgas narkootiliste ainete komisjoni ministrite deklaratsiooni 2024. aastal toimuva vahehindamise raames.	Rakendamisel	Euroopa Komisjon Euroopa välisteenistus
51. meede. Tagada, et inimõiguste kaitsmine ja edendamine on täielikult lõimitud ELi suhetesse kolmandate riikide ja piirkondade ning rahvusvaheliste organisatsioonidega ning neile antavasse välisabisse. Eelkõige on EL tugevalt ja ühemõtteliselt vastu surmanuhtluse rakendamisele mis tahes asjaoludel, sealhulgas uimastitega seotud rikkumiste korral.	Rakendamisel	Euroopa Komisjon Euroopa välisteenistus
52. meede. Vaadata läbi EMCDDA volitused, lähtudes 2019. aastal lõpule viidud hindamisest 6 .	2021	Euroopa Komisjon
53. meede. Algatada ELi uimastitevastase võitluse programmi ja tegevuskava hindamine.	2024	Euroopa Komisjon

2. lisa

Tulemusnäitajad

1. tulemusnäitaja. Uimastitega seotud organiseeritud kuritegevus ja jõukude vägivallatsemine (Europol, EMCDDA uimastitega seotud tapmiste andmed / näitaja ning jõukudega seotud vägivalda ja hirmutamist ning organiseeritud kuritegevuses osalemist käsitlevad uuringud)

2. tulemusnäitaja. Tekkivad ohud, lähtudes ajakohastest ja prognoosivatest allikatest (kui need on olemas) pärit andmetest, sealhulgas kogukonnas/linnades tarbitav uimastite kogus selles algatuses osalevates linnades võetud reoveeanalüüside põhjal (EMCDDA Euroopa tasandi koondnäitaja, mis põhineb EMCDDA aruannetel ja Eurobaromeetri uuringutel; SCORE rühm ja EMCDDA; erakorralise meditsiini osakondade andmed ning sihtotstarbelised uuringud)

3. tulemusnäitaja. Suundumused vara sissenõudmisel ning uimastitega seotud kuritegudest põhjustatud finantsuurimiste arv (Europol, EMCDDA ja sihtotstarbelised allikad)

4. tulemusnäitaja. Suundumused konfiskeeritud ebaseaduslike uimastite, uute psühhoaktiivsete ainete ja uimastite lähteainete arvus ja kogustes. Näitajas tuleks teha selgelt vahet väikeste ja suurte koguste konfiskeerimisel (EMCDDA ja Europoli uimastite konfiskeerimise andmed ainete lõikes: kanep, sh kanepiürt, heroiin, kokaiin, crack-kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA ja uued psühhoaktiivsed ained; Euroopa Komisjoni, EMCDDA ja Europoli andmed lähteainete kohta)

5. tulemusnäitaja. Uusi psühhoaktiivseid aineid hõlmav varajase hoiatamise süsteem (EMCDDA/Europol) ja uute psühhoaktiivsete ainete riskihindamine (EMCDDA) 

6. tulemusnäitaja. Uimastitega seotud kuritegevuse ja vägivalla ning uimastite osas end ohutult ja turvaliselt tundvate kodanike osakaal (protsentides) ning ebaseaduslike uimastite ja uute psühhoaktiivsete ainete tajutav kättesaadavus Euroopas, sealhulgas interneti teel (vanuste ja sugude lõikes) (kaks Eurobaromeetri uuringut: 2021. ja 2025. aasta alguses)

7. tulemusnäitaja. Praegu (viimase kuu jooksul) uimasteid tarbivate, hiljuti (viimase aasta jooksul) uimasteid tarbinud ja kunagi (elu jooksul) uimasteid tarbinud isikute osakaal elanikkonnas (protsentides) (EMCDDA üldine rahvastiku-uuring)

8. tulemusnäitaja. Suundumused seoses vanusega, mil tarbiti esmakordselt ebaseaduslikke uimasteid, lähtudes koolides tehtud uuringute andmetest, sh Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja narkootikumide kasutamise võrdlusuuringu (ESPAD), kooliealiste laste tervisekäitumist käsitleva uuringu või muude asjakohaste uuringute ning vajaduse korral elanikkonna uimastitarbimise uuringu andmetest (EMCDDA peamine epidemioloogiline näitaja)

9. tulemusnäitaja. Suundumused uimastitega seotud haigestumises ja suremuses (EMCDDA koondaruanded ja Eurobaromeetri uuringud uimastitarbimise tervisemõju kohta). Analüüsitakse nii väljakujunenud kui ka alles arenemisjärgus olevatest allikatest kättesaadavaid andmeid suundumuste kohta, mis puudutavad uimastitega seotud surmajuhtumeid, nakkushaigusi ja terviseprobleeme tekitavaid tarbimisharjumusi, sh uimastite süstimist ja muud kõrge riskitasemega uimastitarbimist või seonduvat käitumist (EMCDDA)

10. tulemusnäitaja. Ravi- ja kahju vähendamise teenuste kättesaadavus. Opioidasendusravi kättesaadavus ja katvus, nõela- ja süstlavahetusprogrammide kättesaadavus ning süstivate uimastitarbijate C-hepatiidi viiruse testimise ja ravi katvus (EMCDDA)

11. tulemusnäitaja. Vanglates terviklikku ja tasakaalustatud uimastistrateegiat rakendavate liikmesriikide arv (liikmesriikide aruanded)

12. tulemusnäitaja. Panus aastani 2030 rakendatava kestliku arengu tegevuskava asjakohaste eesmärkide saavutamisse (Eurostati iga-aastane järelevalvearuanne ELis kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta)

(1)

     Raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang.

(2)

     Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus.

(3)

     Üksikasjaliku teabe saamiseks vt katseprojektide / ettevalmistavate meetmete eelarveselgituste 3. lisa punkt 18 02 77 04 – ettevalmistav meede – ELi koordineeritud pimevõrgu seire kuritegevuse tõkestamiseks (lk 61). 

(4)

     Postisaadetis – valmissaadetis, mille postiteenuste osutaja toimetab adressaadile. Lisaks kirjasaadetistele võivad selle alla kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupu.

(5)

     Nõukogu järeldused ELi narkootikumidealase tegevuskava (2013–2016) rakendamise kohta seoses narkootikumide nõudluse vähendamise kvaliteedi miinimumnõuetega Euroopa Liidus, dokument 11985/15.

(6)

     Lisateabe saamiseks vt algatus „Narkootikumid ja narkomaania – Euroopa seirekeskuse volituste laiendamine“: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12432-Revision-of-the-mandate-of-the-European-Monitoring-Centre-for-Drugs-and-Drug-Addiction .