1.SISSEJUHATUS

Liidu 2020. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik peab nägema pikaks ajaks ette eelarve varjupaiga, rände haldamise, integreeritud piirihalduse (sealhulgas tollikontrolli seadmete) ja sisejulgeoleku (sealhulgas terrorismivastase võitluse) jaoks ning tagama, et liidu kõnealustes valdkondades seatud eesmärgid oleksid piisavalt rahastatud. See on üks järeldustest, mis on esitatud aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta 1 ja see on leidnud toetust ka sidusrühmadega peetud konsultatsioonide käigus. Käesolevas mõjuhinnangus kirjeldatakse käsitust, millel põhinevad komisjoni ettepanekud ELi fondide loomiseks eespool nimetatud valdkondades.

2.PROBLEEMID

2015. aasta rändekriis näitas selgelt, et liikmesriigid peavad tegema koostööd rändega seotud probleemide tulemuslikuks ja solidaarseks lahendamiseks. Euroopa rände tegevuskava kujutab endast ulatuslikku reaktsiooni ning selle rakendamine ja haldamine on liidu tulevaste aastate töö. Vaja on tuge, et tagada liidu välispiiride tõhus kontroll ja Schengeni ala nõuetekohane toimimine, ennetada ebaseaduslikku rännet ning hõlbustada samal ajal seaduslikku reisimist. Samuti on vaja abi tolliliidu ja tolliasutuste toetamiseks kauba kontrollimisel liidu välispiiridel, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, tagada liidu ohutus ja turvalisus, kaitsta liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest ning soodustada samas seaduslikku äritegevust. Euroopa julgeoleku tegevuskavas on märgitud, et terrorismist, organiseeritud kuritegevusest ja küberkuritegevusest tulenevad julgeolekuohud, mis kõik on piiriülesed, nõuavad terviklikku vastust. Euroopa kodanikud ootavad ELilt ja liikmesriikide valitsustelt, et nad tagaksid inimestele praeguses kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas julgeoleku.

Selleks et neile probleemidele kindlalt ja struktuurselt reageerida, on tarvis ELi rahalist toetust, mis on kavandatud nii, et see annaks ELi jaoks suurimat lisaväärtust. Hindamised näitavad, et olemasolevad fondid on osutunud tõhusaks, kuid vajavad parandamist: nende eelarve täitmisel oleks tarvis suuremat paindlikkust ja eelarve täitmine tuleks muuta lihtsamaks, neid kavandades tuleks tagada suurem sidusus ja järjepidevus muude asjaomaste ELi fondidega ning nende jaoks tuleks kasutusele võtta täielikum ja tulemuspõhisem järelevalve- ja hindamissüsteem.

3.FONDIDE ÜLESEHITUS JA EESMÄRGID

Tulevase liidu eelarve rände-, piiri- ja julgeolekuvaldkonna käsutuses on kolme fondi alla kuuluvad neli rahastamisvahendit.

Varjupaiga- ja Rändefond (Asylum and Migration Fund – AMF) aitab kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdades Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetades Euroopasse suunduvat seaduslikku rännet ning aidates kaasa kolmandate riikide kodanike tõhusale integreerimisele liikmesriikidesse, tõhustades samal ajal märkimisväärselt kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise ja neis riikides tagasivõtmise poliitikat ning tugevdades liikmesriikide vahelist solidaarsust ja vastutuse jagamist. Fondist on võimalik toetada rändega seotud meetmeid kolmandates riikides täielikus sidususes ja koostoimes liidu välistegevusega.

Integreeritud piirihalduse fond (Integrated Border Management Fund – IBMF) koosneb kahest osast, millest kummalgi on oma eelarve. Selle piirihalduse ja viisade rahastamisvahendist toetatakse Euroopa integreeritud piirihalduse ja ühise viisapoliitika rakendamist eesmärgiga võidelda ebaseadusliku rände vastu ning lihtsustada seaduslikku reisimist. Selle tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi abil aidatakse teha asjakohaseid ja võrdväärseid tollikontrolle, ostes, hooldades ja ajakohastades vajalikke, tänapäevaseid ja usaldusväärseid tollikontrolli seadmeid.

Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) toel aidatakse kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid.

Koostoime muude ELi rahastamisvahenditega

Lisaks nimetatud nelja vahendi koostoimele on kavas saavutada koostoime ka Varjupaiga- ja Rändefondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusjärglaste vahel, eelkõige selles osas, mis puudutab kolmandate riikide kodanike integreerimist ning vastuvõtustruktuuride ehitamist ja hooldamist, ning koostoime välisrahastamisvahendiga, mis keskendub tugevalt rände valdkonnale. Sellega seoses tuleb hoolikalt kavandada tööd, mida tehakse rände algpõhjustega tegelemiseks ja kestliku taasintegreerimise edendamiseks päritoluriikides.

Piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ning Sisejulgeolekufondi puhul on kavas saavutada koostoime muude rahastamisvahenditega meresõidu turvalisuse ja seire, julgeoleku-uuringute, taristu ja avaliku ruumi turvalisuse, küberjulgeoleku ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas ning ELi rahastamisvahenditega, millega toetatakse piirihalduse ja julgeoleku välismõõdet. Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendi puhul luuakse koostoime eelkõige tolliprogrammiga.

4.KAVANDATUD RAHALISTE VAHENDITE RAKENDAMISE MEHHANISMID

Varjupaiga- ja Rändefondi, piirihalduse ja viisade rahastamisvahendit ning Sisejulgeolekufondi rakendavad liikmesriigid ja komisjon peamiselt eelarve jagatud täitmise raames, et tagada liidu prioriteetide toetamine kõikides osalevates riikides ja rahastamise prognoositavus. Seda rakendamise viisi täiendatakse eelarve otsese täitmise ja piiratud ulatuses ka eelarve kaudse täitmisega. Tollikontrolli seadmete rahastamisvahendit rakendatakse eelarve otsese täitmise raames, peamiselt toetuste vormis.

Kuna rände ja julgeoleku valdkonna probleemid pidevalt muutuvad, on nende uute fondide juhtmõtteks paindlikkus. Uute mehhanismidega, nagu temaatiline rahastu ja vahehindamine (tehniline kohandamine ja tulemuste läbivaatamine), tagatakse, et rahaliste vahendite eraldamist on võimalik vastavalt rändevoogude, piiridele avalduva surve ja julgeolekuohtude muutumisele kohandada ning et rahalisi vahendeid saab suunata suurima lisaväärtusega liidu prioriteetidele. Lisaks lihtsustatakse vahendite haldamist, tagades suurema sidususe eelarve jagatud ja otsese täitmise suhtes kohaldatavate eeskirjadega (ühtsed eeskirjad).

5.KUIDAS TOIMUB TULEMUSLIKKUSE JÄRELEVALVE JA HINDAMINE?

Parendatakse järelevalve- ja hindamisraamistikku, et stimuleerida riiklike programmide õigeaegset rakendamist ja tagada, et hindamised annaksid tõhusa panuse poliitikavaldkonna sekkumiste tulevastesse läbivaatamistesse. Seda tehakse paremate näitajate, asjaomaste partneritega tehtava tihedama koostöö ja tulemuste saavutamise stimuleerimise abil.