EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.1.2018

COM(2018) 24 final

2018/0008(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

võtmepädevuste kohta elukestvas õppes

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2018) 14 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Haridus ja koolitus on osa lahendusest, mille vahendusel saaks rohkem inimesi inimväärset tööd, nende oskused vastaksid paremini majanduse vajadustele ning tugevneks Euroopa vastupanuvõime. Kiire tehnoloogiline progress toob kaasa muutused ametikirjeldustes ja -nõuetes ning seega peaks elukestev õpe rajanema tööstuse, hariduse, koolituse ja õpikeskkonna vahelisel tugeval koostööl ja sünergial. Samal ajal tuleb haridus- ja koolitussüsteemid viia vastavusse tegelikkusega. Eelkõige ei piisa enam sellest, et noortele õpetatakse konkreetseid oskusi või teadmisi, vaid nad peaksid omandama vastupanuvõime, mitmeid laiahaardelisi pädevusi ja muutustega kohanemise võime 2 . Elukestva õppe vajaduse ja väärtuse väljavaade olukorras, kus inimesed omandavad oma elu jooksul üha uusi ja paremini sobituvaid pädevusi, on ilmsem kui eales varem.

Meie ühiskond ja majandus toetuvad paljuski kõrgelt haritud ja pädevatele inimestele. Sellised oskused nagu loovus, kriitiline mõtlemine, algatusvõime ja probleemilahendamisoskus mängivad tähtsat rolli tänapäeva ühiskonnas esinevate keerukuste ja muutustega toimetulemisel. Aruteludokumendis üleilmastumise kohta tunnistatakse, et tuleb leida uusi õppimisvõimalusi, samuti paindlikke koolitus- ja haridusmudeleid üha liikuvamaks ja digitaalsemaks muutuvas ühiskonnas, ning aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta rõhutatakse elustandardite säilitamiseks vajalike oskuste ja pädevuste omamise tähtsust. 4 Kliimamuutused ja ökoloogiliste ressursside piiratus koos majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsusega tähendab seda, et kestlik areng on kogu inimtegevuse seisukohast oluline probleem.  5  

Nagu komisjoni teatises „Euroopa identiteedi tugevdamise kohta hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutati, 6 peaks Euroopa haridusruum soodustama õppijate, haridus- ja koolitusjuhtide ning haridus- ja koolitusasutuste koostööd ja omavahelist liikuvust ja õpirännet. See tõdemus põhineb kõikide liikmesriikide ühistel huvidel rakendada hariduse ja kultuuri täielikku potentsiaali töökohtade loomise, sotsiaalse õigluse, kodanikuaktiivsuse ja Euroopa identiteedi arendamisel kogu selle mitmekesisuses. Sellega vastatakse Euroopa tööturu suurenenud liikuvusele, vajadusele suurendada keeleõppe, digioskuste, ettevõtlusalaste pädevuste ja ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) pädevustega seotud investeeringuid. Muu hulgas palus Euroopa Ülemkogu oma 2017. aasta detsembri järelmeetmetes, et analüüsitaks võimalikke meetmeid, mis käsitlevad digiülemineku, küberturvalisuse, meediapädevuse ja tehisintellekti oskustega seotud probleeme ning vajadust kehtestada hariduse ja koolituse suhtes kaasav, elukestval õppel põhinev ning uuendustest juhinduv lähenemisviis 7 .

Selges kontrastis selliste nõuetega näitavad OECD viimatise PISA uuringu andmed, et Euroopa Liidu (EL) ühel viiest õpilasest on ebapiisav pädevus lugemises, matemaatikas või loodusteaduses. 8 Muret tekitav on see, et ajavahemikul 2012–2015 on haridusalane edasijõudmine ELis tervikuna veelgi halvenenud. OECD täiskasvanute oskuste 2012. aasta uuringus (PIAAC) osalenud riikides omab 4,9–27,7 % täiskasvanutest vaid kõige madalama taseme kirjaoskust ning 8,1–31,7 % vaid kõige madalama taseme arvutusoskust.  9  

Lisaks sellele on 44 %-l ELi elanikkonnast vähe digioskusi ja 19 %-l puuduvad need üldse, 10 seda vaatamata tõsiasjale, et tehnoloogiliste ja digitaalsete muutuste kiirus mõjutab meie majandust ja ühiskonda süvitsi. Majanduse kiire digitaalne ümberkujundamine tähendab seda, et peaaegu kõigi ametite jaoks, aga ka osalemiseks ühiskonnaelus üldisemalt, on vaja teatavaid digioskusi. Tänapäeval on digioskused sama elutähtsad kui kirjaoskus ja arvutusoskus ning seepärast vajab Euroopa digitaalselt pädevaid inimesi, kes on võimelised peale tehnoloogiate kasutamise neid ka uuendama ja nende kasutamist juhtima.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas sätestab esimese põhimõttena õiguse kvalitatiivsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele 11 . Edukaks ühiskonnas ja tööturul osalemiseks vajalike pädevuste puudumine suurendab töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski. See takistab kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning pärsib ka tööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet. Uuringute kohaselt käib kirja- ja arvutusoskuse ning ka digioskuse põhialuste täiustamine käsikäes laiapõhjaliste võtmepädevuste omandamisega; eelkõige on see otseselt seotud isikliku arengu ning õpi- ja kodanikupädevuse arenguga 12 .

Aastal 2006 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 13 . Selles soovitati liikmesriikidele, et nad töötaksid elukestva õppe strateegiate osana välja selle, kuidas muuta võtmepädevused kättesaadavaks kõikidele inimestele. Samuti määratleti lisana esitatud dokumendis „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline lähteraamistik“ need pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Liikmesriikidel paluti kasutada lähteraamistikku, tagamaks, et nii formaalharidus kui ka koolitused annavad kõikidele noortele vahendid võtmepädevuste arendamiseks tasemeni, mis valmistab nad ette täiskasvanueluks, ning et täiskasvanutel oleks võimalik arendada ja ajakohastada oma võtmepädevusi kogu elu jooksul.

Alates 2006. aastast on õpetamis- ja õppimisviisid kiiresti arenenud: ulatuslikum tehnoloogiapõhise kaugõppimise kasutamine ja laialdasem liikuvate digitaalseadmetega informaalne õppimine mõjutab pädevuste omandamise võimalusi. Viimase aastakümne kogemused on näidanud, et hariduse-, koolituse- ja õppekeskkonnas tuleks paremini kasutada neid uusi võimalusi, et toetada aktiivselt pädevuste arengut kogu elu kestel. Kõikide õppijate õpikogemusi ja kogu valdkonda tuleb rikastada seeläbi, et tugevdatakse koostööd formaalse ja mitteformaalse õppimise raames. Seda on võimalik saavutada, edendades valdkondadevahelist õppimist, uuringupõhist õppimist, praktikat ja tööpõhist õppimist.

Ettepanekuna esitatud soovituse eesmärk on parandada kõigi inimeste võtmepädevusi kogu nende eluea jooksul ja edendada meetmeid, mis on vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks. Selles innustatakse liikmesriike, et nad valmistaksid inimesi ette tööturul toimuvate muutustega toimetulekul ja kodanikuaktiivsuse kasutamisel järjest mitmekesisemas, liikuvamas, digitaalsemas ja üleilmastuvas ühiskonnas ning soodustaksid õppimist kõigis eluetappides. Eelkõige kutsutakse selles üles investeerima põhioskustesse, ettevõtlus- ja digipädevusse, samuti keeleoskusse, et kõigil oleks võimalik ühiskonnas ja majanduses aktiivselt osaleda. Samamoodi kutsutakse üles investeerima STEM-pädevustesse, et kujundada teaduslikku arusaama ja suurendada STEM-põhise karjääri köitvust. Ettepanekuna esitatud soovitus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2006. aastal vastu võetud soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes 14 . See:

·toetab Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet, rõhutades, et „igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“, samuti neljandat põhimõtet, tugevdades õigust „saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana“, sealhulgas õigust „saada abi töö otsimisel, koolituseks ja ümberõppeks“;

·toetab Euroopa haridusruumi arengut, leppides kokku võtmepädevustes, mida vajavad kõik õppijad, toetades õppijate õpirännet ja haridustöötajate liikuvust ning toetades eelkõige keeleoskuse arengut, et hõlbustada liikuvust ja koostööd Euroopas;

·toetab ettevõtluspädevuse arengut, et arendada olulisi oskusi ja hoiakuid, sealhulgas loovus, algatusvõime, rühmatöö, riskitaju ja vastutustunne;

·reageerib pädevuste, sh põhioskuste, digioskuste, teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatika (STEM) pädevuste osas kehtivate nõuete muutustele ning tõstab esile nende valdkondade pädevuste toetamise meetmed;

·rõhutab kodanikuaktiivsuse, ühiste väärtuste arendamise ja põhiõiguste järgimise rolli;

·võtab arvesse ÜRO juhitud kestlikku arengut toetava hariduse aastakümne järeldusi ja ÜRO seatud kestliku arengu neljandat eesmärki („Haridus 2030“);

·nõustab liikmesriike haridus-, koolitus- ja õpikeskkonna loomisega seonduvalt ning toetab haridustöötajaid pädevuste arendamisel, seades sisse võtmepädevuste arendamise toetamise head tavad;

·aitab kaasa tuleviku hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku kujundamisele, edendades ühiste arusaamade tekkimist võtmepädevuste kohta;

·toetab Euroopa rahastamisallikate nagu Erasmus+, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja Horisont 2020 kasutamist.

Lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse täiendavad tõendid varasemate kogemuste kohta seoses 2006. aasta soovituse rakendamisega võtmepädevuste kohta elukestvast õppes, analüüsiga, millega toetatakse uut soovitust võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, samuti näidetega olemasolevatest poliitikameetmetest ja projektidest, mis toetavad pädevuste arengut elukestva õppe perspektiivis.

Taust

Võtmepädevused on pädevused, mida vajavad kõik inimesed, et tagada eneseteostus ja areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ning kodanikuaktiivsus. Need hõlmavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis ei piirdu üksnes (akadeemiliste) teadmiste mõistega.

2006. aasta dokumendis „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline lähteraamistik“ määratletakse kaheksa võtmepädevust:

·emakeeleoskus;

·võõrkeelteoskus;

·matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest;

·digitaalpädevus;

·õppimisoskus;

·sotsiaalne ja kodanikupädevus;

·algatusvõime ja ettevõtlikkus ning

·kultuuriteadlikkus ja -pädevus.

Pärast lähteraamistiku ja selle aluskontseptsiooni vastuvõtmist on liikmesriigid ja sidusrühmad neid rakendanud ning enamik liikmesriikidest on asjakohased reformid ellu viinud. Need reformid on vägagi erinevad, liikmesriigid on aga aja jooksul võtmepädevuste määratluse kasutusele võtnud. Enim reforme on teostatud koolihariduses või kutsehariduses ja -õppes. Edusamme on märgatud pigem nende võtmepädevuste puhul, mis on kergesti seostatavad kooli traditsiooniliste „subjektidega“, nagu emakeelne ja võõrkeelne suhtlemine või matemaatikapädevused, kui traditsioonilisi „subjekte“ ületavate pädevuste puhul, nagu õppimisoskus, ettevõtlus või sotsiaal- ja kodanikupädevus 15 .

Haridus-, koolitus- ja õpikeskkonnad seisavad silmitsi probleemidega, mis on seotud õpetamise ja õppimise pädevuspõhiste lähenemisviiside kohaldamisega. Õppekava sisu üsna staatilise kontseptsiooni vahetamine õppijale õppeprotsessi ajal arenemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute dünaamilise mõiste vastu nõuab paradigma muutust hariduses, koolituses ja õppimises, mõjutades selle korraldamise ja hindamise viisi.

Lisaks sellele ei ole pädevusvajadused püsivad, need muutuvad kogu elu jooksul. Koolis omandatud pädevusi tuleb jätkuvalt arendada, et nad oleksid kogu elu jooksul asjakohased; pädevuste ajakohastamine ja uute omandamine, reageerimaks muutuvatele vajadustele, on elukestev protsess. Seepärast tuleb kõigile anda võimalus arendada oma pädevusi kogu eluaja jooksul.

Lisaks soovituses esitatud ajakohastatud dokumendile „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline võrdlusraamistik“ antakse seal ka ülevaade headest tavadest, mis toetavad pädevuspõhise lähenemise arengut hariduses ja koolituses, sealhulgas mitteformaalses õppimises ja elukestvas perspektiivis.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate sätetega

Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandes hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta kehtestatakse selged prioriteedid, et arendada „asjakohaseid ja kvaliteetseid teadmisi, oskuseid ja pädevusi, mida on arendatud elukestva õppe kaudu ja mille puhul keskendutakse õpitulemustele, et saavutada tööalane konkurentsivõime, innovatsioon, kodanikuaktiivsus ja heaolu“ 16 .

Komisjoni teatis „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ 17 kutsub üles investeerima inimestesse ja nende haridusse ning tagada, et haridus- ja koolitussüsteemid aitaksid kõikidel õppijatel omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida peetakse tänapäeva maailmas oluliseks. See loob ka tugeva ühenduse igaühe vajadustele vastavate pädevuste ja Euroopa haridusruumi loomise vahel.

2006. aasta nõukogu võtmepädevuste soovituse läbivaatamine tehti teatavaks Euroopa uues oskuste tegevuskavas, mille eesmärk on luua ühine ja ajakohastatud arusaam võtmepädevustest ning soodustada nende lisamist hariduse ja koolituse õppekavadesse ning toetada nende paremat arendamist ja hindamist 18 .

Algatuses „Investeerimine Euroopa noortesse“, mis võeti vastu 7. detsembril 2016. aastal, 19 ja sellele järgnenud teatistes „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine“ 20 ning „Kõrgharidussüsteemi ajakohastamine“ 21 2017. aasta mais, rõhutas komisjon veelgi vajadust investeerida pädevuste arendamisse ja edasisi püüdlusi selles valdkonnas.

Nõukogu 2016. aasta detsembri soovituses „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ soovitatakse madala oskus-, teadmis- ja pädevustasemega täiskasvanutele pakkuda võimalust, vastavalt nende individuaalsetele vajadustele, omandada miinimumtasemel kirjaoskus, arvutusoskus ja digitaalpädevus ja/või omandada laiem kogum oskusi, teadmisi ja pädevusi, mis põhinevad 2006. aasta soovitusel võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta 22 kutsutakse liikmesriike üles kehtestama hiljemalt 2018. aastaks – kooskõlas riiklike olude ja eripäradega ning nagu nad peavad asjakohaseks – mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise meetodid, mis võimaldavad isikutel valideerida mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud oskused, teadmised ja pädevused, ning omandada täielik või vajadusel osaline kvalifikatsioon.

Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas, 23  sätestab ühise võrdlusraamistiku, et aidata üksikisikutel ja organisatsioonidel võrrelda erinevaid kvalifikatsiooniraamistikke ja selliste raamistike kvalifikatsioonitasemeid.

Europassi raamistik 24 aitab inimestel paremini edastada ja kirjeldada oma pädevusi ja kvalifikatsioone.

•Kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega

Ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme kohta 27 tõstetakse eelkõige esile kodanikupädevust, mida on kirjeldatud ka käesoleva soovituse lisas. Sätestatakse rida meetmeid, mida liikmesriigid võiksid liidu toetusel võtta.

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Regioonide Majandus- ja Sotsiaalkomiteele digiõppe tegevuskava kohta 28 kehtestatakse, kuidas haridus- ja koolitussüsteemid saaksid paremini kasutada uuendusi ja digitaaltehnoloogiat ning toetada eluks ja tööks vajalike asjaomaste digioskuste arendamist kiiresti muutuval digitaalajastul. Digiõppe tegevuskavas keskendutakse formaalharidusele ja koolitussüsteemidele ning see hõlmab koole, kutseharidust ja -õpet ning kõrgharidust.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Algatus on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 165 ja 166. Artiklis 165 on sätestatud, et liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täielikult respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest. Artiklis 166 on sätestatud, et liit rakendab kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest.

Algatusega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega panda liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriigid otsustavad vastavalt oma riigi olukorrast olenevalt, kuidas nad käesolevat soovitust rakendavad.

•Subsidiaarsus (ei kuulu liidu ainupädevusse)

Käesoleva soovituse lisaväärtus liidu tasandil seisneb liidu suutlikkuses teha järgmist:

·sõnastada ühine vajalike võtmepädevuste võrdlusraamistik;

·edendada ühist arusaama elukestvast õppest;

·lihtsustada teadmiste, oskusteabe ja heade tavade jagamist;

·toetada ELi tasandil algatusi, et soodustada pädevuste arendamist;

·toetada pädevusraamistike arengut, mis aitaks määratleda õpitulemusi ja kujundada välja hindamis- ja valideerimistavad;

·toetada omandatud pädevuste hindamist ja seirata edusamme ELi tasandil.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

2016. aasta oktoobris käivitatud haridus-, koolitus- ja noorsoofoorumi raames on peetud rida konsultatsioonikohtumisi ja eksperdiseminare. Võtmepädevusi käsitleva 2006. aasta soovituse läbivaatamist arutati laialdaselt ka liikmesriikide esindajatega HK 2020 kõrgetasemelise töörühma koosolekutel, koolihariduse, kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse peadirektorite koosolekutel, samuti kutseõppe nõuandekomitee, kultuurikomitee ja noortepassi nõuandmekomitee koosolekutel.

Avalik veebipõhine konsultatsioon oli avatud 2017. aasta 22. veebruarist 19. maini ning selle tulemusena laekus ligi 500 vastust ja esitati 69 seisukohta. Kaasatus hõlmab haridusministeeriume ja valitsusväliseid sidusrühmi. Konsultatsioonide lõppedes peeti 14. juunil 2017 Brüsselis konverents 29 .

Konsultatsiooni tulemused kinnitasid dokumendi „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline võrdlusraamistik“ tähtsust. Vastajad kinnitasid, et muudatused on vajalikud, tagamaks, et see kajastaks viimase aastakümne poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku, ökoloogilist ja tehnoloogilist arengut.

Avaliku veebipõhise konsultatsiooni peamised järeldused on järgmised.

·Enamik vastajatest tunnistas võrdlusraamistiku kui vahendi tähtsust järgneva jaoks:

·haridus, koolitus ja õpe (77 %);

·enamik vastajatest näeb vajadust teha väiksemaid muudatusi võrdlusraamistikus (65 %);

·vastajad rõhutasid vajadust ka edaspidi toetada võrdlusraamistiku kasutamist ning

·toetasid pädevuspõhist haridust, koolitust ja õpet Euroopas.

Veebipõhises konsultatsioonis, seisukohtades ja konsultatsioonikohtumistel/konverentsidel rõhutati järgmisi vajadusi:

·reageerida kirjaoskuse, keelte ja suhtluse vajadustele tänapäeva mitmekeelses ja kultuuriliselt mitmekesises ühiskonnas;

·reageerida kiiretele muudatustele digitaalses ja tehnoloogilises keskkonnas, ajakohastades digipädevuse määratlust. Sellise ajakohastamise korral tuleb arvestada saadud õppetunde seoses laialdaselt kasutatava digipädevuste raamistiku arendamise ja rakendamise toetamisega 30 ;

·tõhustada veelgi matemaatika, loodusteaduse ja tehnoloogiaga seotud pädevuste arendamist;

·rõhutada isiklikke oskusi ja suhtlemisoskust, mõnikord märgitud kui „eluks vajalikud oskused“, „sotsiaal-emotsionaalsed oskused“ või „pehmed oskused“, sest need aitavad inimestel reageerida teadmatusele ja muutustele. Võrdlusraamistikus on soovitatud veelgi tugevdada selliseid oskusi nagu kriitiline mõtlemine, rühmatöö, kultuurivahenduse oskused ja probleemilahendusoskus;

·rõhutada soovituses kestlikkuse põhimõtet, järgides ÜRO kestlikku arengut toetava hariduse aastakümnes (2005–2014) ning ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkide kontekstis, sealhulgas „Haridus 2030“ eesmärkides sätestatut;

·tõsta esile kodanikupädevus ja kodakondsuse tähtsus, ühised väärtused ja inimõigused. On üha olulisem anda inimestele võimalus käituda vastutustundlikult aktiivsete inimestena, kes on võimelised aitama kaasa rahumeelsele, sallivale, kaasavale ja turvalisele ühiskonnale. Selles kontekstis on lisaks soovitatud tugevdada meediapädevust ja kultuuridevahelise suhtluse pädevusi;

·tõsta esile loovus, võime kavandada ja juhtida protsesse ja tegeleda riskiga, mis on oluline mõõde informeeritud otsuse tegemisel seoses ettevõtluspädevusega. Eelistati ka ajakohastatud määratluse ühtlustamist EntreCompi raamistikuga 31 ;

·võtta arvesse ka laiemat kultuuriväljendusvormide valikut ja hõlmata igaühe oma kultuuriidentiteedi arengu komponent. Tuleks rõhutada positiivset ja eelarvamusteta hoiakuid muude kultuuride ja kultuurierinevuste suhtes.

Konsultatsioon kinnitas, et võrdlusraamistiku kasutamine on suunatud formaalõppele alg- ja kesktasandil. Seepärast on vaja tugevamalt seostada hariduse ja koolituse muud liigid, nagu alusharidus ja lapsehoid, kutseharidus ja -õpe, kõrgharidus, täiskasvanuharidus ja mitteformaalne õppimine.

Selleks et täiendavalt toetada võrdlusraamistiku kasutamist, soovitati tugevdada haridus- ja koolitustöötajate juhendamist ja toetamist ning kujundada viisid, kuidas toetada hindamisega seotud lähenemisviiside kujundamist, arvestades nii õpetamis- kui ka õppimisprotsessi ning hariduse ja koolituse korraldamist.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb 2006. aasta võtmepädevuste soovituse laiaulatuslikel aruannetel ja uuringutel, seonduvatel liikmesriikide reformidel ja asjakohastel ELi rahastatud projektidel. Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2010. aasta ühises eduaruandes uuriti esmalt liikmesriikide kogemusi seoses pädevuspõhisele õppetööalasele haridusele ja koolitusele üleminekuga 32 . KeyCoNeti 33 ehk koolihariduse valdkonna võtmepädevusi käsitlev Euroopa võrgustiku ja Eurydice’i 2012. aasta aruande 34 järeldused annavad hea ülevaate lähteraamistiku kasutamisest koolihariduse valdkonnas. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse aruannetes 35 antakse ülevaade sellest, kuivõrd oluline on lähteraamistik olnud kutsehariduses ja -õppes.

Tõendeid koguti lähteraamistiku läbivaatamise eesmärgil algatatud uuringute vahendusel, sealhulgas ülevaade Euroopa lähteraamistiku kasutamise kohta ning võrdlusanalüüs rahvusvaheliste ja riiklike pädevusraamistike kohta 36 .

Konkreetsete pädevustega seoses tugineb töö asjaomaste valdkondande uuringutel ja aruannetel, nagu hiljutised aruanded kirjaoskuse ja keeleõppe 37 , teadushariduse 38 , sotsiaalse ja emotsionaalse hariduse 39 , kodanikuhariduse 40 , ettevõtlushariduse 41 , kodaniku- ja kodanikuaktiivsuspädevuse 42 ning kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse 43 kohta.

Elukestva õppe võtmepädevuste lähteraamistiku läbivaatamisel võeti arvesse ka OECD, UNESCO ja Euroopa Nõukogu aruandeid ja uuringuid, mida rakendati hariduse, koolituse ja õppimise valdkondade pädevusraamistike määratlemisel 44 . Teine tähtis teabeallikas oli Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) töö, eelkõige digitaal- ja ettevõtluspädevuste valdkonnas 45 .

•Mõjuhinnang

Võttes arvesse liikmesriikide algatusega seotud tegevuse suhtes võetud täiendavat lähenemisviisi, kavandatud meetmete vabatahtlikku olemust ja eeldatava mõju ulatust, ei teostatud mõjuhinnangut. Ettepaneku koostamisel kasutati varasematest uuringutest, liikmesriikide konsultatsioonidest ja avalikest konsultatsioonidest pärit teavet.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

Käesolev algatus ei nõua ELi eelarvest täiendavaid vahendeid.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide korral)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Liikmesriikide sätted

Liikmesriike kutsutakse üles tugevdama kõigi õppijate võtmepädevuste arendamist ja pöörata eriti tähelepanu ebasoodsa taustaga õppijatele. Neid kutsutakse üles suurendama jõupingutusi, et tõsta eelkõige saavutuste taset seoses põhioskustega (kirjaoskus, arvutusoskus ja peamised digioskused), digi- ja ettevõtluspädevustega, STEM-pädevustega, samuti keeltepädevusega. Liikmesriike kutsutakse vajadusel üles tugevdama toetust pädevuspõhistele lähenemisviisidele seoses õpetamise ja õppimisega kõikjal hariduses, koolituses ja õppes.

Lisaks ajakohastatud dokumendile „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline lähteraamistik“ tuleks toetada mitmeid töötajatele mõeldud häid tavasid kõikides haridus-, koolitus- ja õppekeskkondades seoses pädevuspõhise õppimisega ja edaspidi areneva võtmepädevuste hindamisega. Võtmepädevuste arendamise toetamine nõuab mitmekesiste toetavate õpikäsitluste ja taustade loomist ja rakendamist, liikmesriike julgustatakse toetama nende väljatöötamist.

Samuti rõhutatakse soovituses vajadust toetada ÜRO kestliku arengu eesmärke, süvalaiendades neid hariduses, koolituses ja mitteformaalses õppimises.

Liikmesriike kutsutakse üles teatama kogemustest ja edusammudest võtmepädevuste arendamiseks võetud meetmete rakendamisel.

Komisjoni sätted

Komisjon teeb ettepaneku välja töötada hariduse, koolituse ja õppe pädevuspõhise käsitluse juhendmaterjalid ja toetada algatusi hariduse arendamiseks ja edendamiseks kestliku arengu põhimõttest lähtuvalt, arvestades ÜRO kestliku arengu neljandat eesmärki, mis on seotud kaasava ja õiglase kvaliteethariduse ja elukestva õppe võimalustega kõigile 46 .

Komisjon teeb ettepaneku välja töötada tulemustabel võtmepädevuste arengu seiramiseks ja edastada teavet pädevuste arendamise toetuseks rakendatavate meetmete kohta. Tal on kavas välja töötada ettepanek Euroopa tulevaste võrdlusnäitajate kohta seoses pädevusarenguga, arvestades Euroopa hariduse ja koolituse koostöö strateegilise raamistiku järgmist ajavahemikku.

2018/0008 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU SOOVITUS

võtmepädevuste kohta elukestvas õppes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 165 ja 166,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa sotsiaalõiguste samba 47 esimese põhimõttena on märgitud, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, mille vahendusel omandada oskused ja hoida neid tasemel, mis võimaldab ühiskonnaelus täiel määral osaleda ja tööturul edukalt hakkama saada. Veel on sambas sätestatud, et igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et parandada oma võimalusi tööturul või väljavaateid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel, osaleda koolitustel, ümberõppes ja täiskasvanuõppes ning saada tuge tööotsingutel. Euroopa haridusmaastiku üks peamisi eesmärke on pädevuste arendamise soodustamine, et meie haridussüsteem suudaks täielikult ära kasutada hariduse ja kultuuri kui töökohtade loomise, sotsiaalse õigluse ja kodanikuaktiivsuse käivitustegurite täielikku potentsiaali ning olla vahendiks, mis aitab kogeda Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses  48 .

(2)Inimesed vajavad õigeid oskusi ja pädevusi, et tuleviku ühiskonda ja tööalast keskkonda silmas pidades säiliks sama elatustase, tööhõivemäärad oleksid kõrged ning sotsiaalne sidusus suurem 49 . Kui inimesi kogu Euroopas toetatakse eneseteostuse vallas, tööalaselt ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast vajalike oskuste ja pädevuste omandamises, aitab see tugevdada Euroopa vastupanuvõimet kiirelt ja põhjapanevalt muutuvas ajas.

(3)2006. aastal võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu vastu soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Selles soovitati liikmesriikidel tagada oma elukestva õppe strateegia osana võtmepädevuste omandamise võimalused kõigile kodanikele ning arendada sealhulgas üldise kirjaoskuse saavutamise strateegiaid, samas soovitati neil toetuda selles tegevuses dokumendile „Võtmepädevused elukestvas õppes – üleeuroopaline lähteraamistik“ 50 . Vastuvõtmisest saadik oli see soovitus kõige olulisem alusdokument pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe kujundamisel.

(4)Nüüdseks on pädevustele esitatavad nõudmised muutunud, aina rohkem töid on automatiseeritud, tehnoloogial on suurem roll kõigis töö- ja eluvaldkondades ning ettevõtlus-, sotsiaal- ja kodanikupädevus on järjest tähtsamal kohal vastupanuvõime ja muutusega kohanemise võime säilimisel.

(5)Samal ajal on rahvusvaheliste uuringute (näiteks PISA 51 või PIAAC 52 ) põhjal selgunud, et ebapiisavate põhioskustega noorte ja täiskasvanute osakaal on jätkuvalt suur. 2015. aastal oli ühel õpilasel viiest suuri raskusi piisaval tasemel lugemis-, matemaatika- või loodusteaduste alaste oskuste omandamisega 53 . On riike, kus kuni kolmandik täiskasvanutest omab vaid kõige madalama taseme kirjaoskust ja arvutusoskust 54 . Liidu rahvastikust 44%-l on vähe digioskusi ja 19%-l puuduvad need üldse 55 .

(6)Kokkuvõttes võib öelda, et põhioskustesse investeerimine on muutunud olulisemaks kui kunagi enne. Kvaliteetne haridus, mille juurde kuuluvad õppekavavälised tegevused ja avar lähenemine pädevuste arendamisele, parandab omandatud põhioskuste taset 56 . Lisaks sellele tuleb avastada uusi õppevõimalusi, mis on sobilikud ühiskonnas, kus inimesed on muutumas üha liikuvamaks ja mis on järjest suuremal määral digitaliseerunud 57 . Digitehnoloogia mõjutab haridust, koolitust ja õpet, sest välja on kujunemas järjest paindlikumad õppekeskkonnad, mida on kohandatud liikuva ühiskonna vajadustele 58 .

(7)Euroopa uues oskuste tegevuskavas teatati, et 2006. aastal vastuvõetud soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes vaadatakse läbi teadvustades, et oskustesse ja pädevustesse investeerimine ning ühine ja ajakohastatud arusaam võtmepädevustest on esimene samm hariduse, koolituse ja mitteformaalse õppe tõhustamisel Euroopas 59 .

(8)Vastukajana ühiskonnas ja majanduses toimuvatele muutustele, arvestades tulevikus tehtava töö üle peetud arutelusid ja 2006. aastal elukestva õppe võtmepädevuste kohta vastuvõetud soovituse avaliku konsultatsiooni tulemusi, jõuti järeldusele, et läbi tuleb vaadata nii elukestva õppe võtmepädevusi käsitlev soovitus kui ka vastav üleeuroopaline lähteraamistik ja et mõlemaid tuleb ajakohastada, seejuures tuleb keskenduda just ettevõtluse edendamisele suunatud mõtteviisile.

(9)Võtmepädevuste arendamist, nende valideerimist ja pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe pakkumist tuleb toetada, selleks tuleb kokku koguda head tavad, mis aitavad haridusalal töötavatel inimestel täita omi ülesandeid ja täiendada oma haridust, ajakohastada hariduse hindamist ja haridust tõendavate dokumentide valideerimise meetodeid ja vahendeid ning võtta kasutusele õpetamise ja õppe uued ja innovaatilised vormid 60 . Viimase kümnendi kogemusi aluseks võttes tuleks seega käesolevas soovituses keskenduda pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe rakendamise probleemidele.

(10)Kui pädevuste valideerimist toetatakse, siis on inimestel võimalik omandatud pädevusi tunnustada lasta ja kvalifikatsioon kas täielikult või osaliselt CVsse kirja saada 61 . Toetatav süsteem võib põhineda kehtival mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise korral, samuti Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikul, 62 milles on esitatud ühine võrdlusraamistik, mille alusel võrrelda kvalifikatsioonide tasemeid ja mis osutavad pädevustele, mis on nõutavad kvalifikatsioonide omandamisel. Lisaks sellele on hindamine väga oluline õppeprotsesside struktuuri loomisel ja inimeste juhendamisel nii, et see aitab neil oma pädevusi parandada ka tööturu muutuvate vajaduste taustal 63 .

(11)Eneseteostuse, tööalase konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasatuse jaoks vajalike võtmepädevuste määratlemisel on lähtutud mitte üksnes ühiskondlikust ja majanduslikust arengust, vaid ka Euroopas viimasel kümnendil tehtud algatustest. Erilist tähelepanu on pööratud põhioskuste parandamisele, keeleõppesse investeerimisele, digi- ja ettevõtluspädevuste parandamisele, ühiste väärtuste väärtustamisele meie ühiskonna toimimise seisukohast, ning sellele, et motiveerida järjest suuremal hulgal noori inimesi valima loodusteadusega seonduvat karjääri. Neid arenguid tuleks kajastada ka elukestva õppe võrdlusraamistikus.

(12)ÜRO kestliku arengu eesmärkide punktis 4.7 on rõhutatud vajadust „tagada, et õpilased omandaksid teadmisi ja oskusi, mida on vaja kestliku arengu edendamiseks, sh muu hulgas kestliku arengu alase hariduse ja kestlike elustiilide tutvustamise, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, rahuarmastava ja vägivallatu kultuuri edendamisega ja maailmakodaniku tunnetuse kujundamise ja kultuurilise mitmekesisuse väärtustamisega ning kasutades kultuuri panust kestliku arengu toetamisel“ 64 . Seda eesmärki on silmas peetud ka lähteraamistiku läbivaatamisel.

(13)Keeleõppe strateegia kujundamisel, mis on tänapäeva ühiskonna, kultuuridevahelise mõistmise ja koostöö seisukohast järjest olulisem, saab aluseks võtta Euroopa keeleõppe raamdokumendi (CERF) 65 . Raamdokument aitab määratleda seda, millest pädevused koosnevad, ja toetab õppeprotsesse. Selles sätestatakse ka üldised keelepädevuste määratluse alused ja seda on arvesse võetud lähteraamistiku ajakohastamisel.

(14)Digipädevuse raamistiku 66 ja ettevõtluspädevuse raamistiku 67 väljatöötamine on osutunud väärtuslikuks vahendiks pädevuste arendamise toetamisel. Samuti on Euroopa Nõukogu demokraatliku kultuuri võrdluspädevuste raamistikus 68 esitatud ulatuslik loetelu väärtustest, oskustest ja vaadetest, mis võimaldavad kodanikel osaleda demokraatlikus ühiskonnas nii, nagu vaja. Kõiki neid raamistikke on elukestva õppe võtmepädevuste lähteraamistiku ajakohastamisel põhjalikult arvesse võetud.

(15)Et tekitada noorte hulgas huvi teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga (ingl keeles lühend STEM) seonduvate elukutsete vastu, on üle kogu Euroopa alustatud loodusteaduste ning kunsti- ja muude ainete õpetamise sidumist, selleks on kasutusele võetud uurimusliku õppe metoodikaid ja kaasatud ühiskonnategelasi ja tööstusharude esindajaid mitmest valdkonnast 69 . Kuna nende pädevuste määratlemine ei ole aastate jooksul kuigi palju muutunud, on STEM pädevuste õpetamise toetamine üha olulisem ja seda tuleks kajastada käesolevas soovituses.

(16)Mitteformaalse õppe tähtsus ja ajakohasus on noorsootöö, vabatahtliku tegevuse ja rahvaspordi valdkonnas saadud kogemuste põhjal ilmne. Mitteformaalne õpe on väga oluline ka selleks, et toetada vajalike inimestevaheliste suhete, suhtlusoskuste ja kognitiivsete oskuste arengut, näiteks kriitilise mõtlemise, analüüsioskuste, loovuse, probleemilahenduse ja isikliku vastupanuvõime arengut, mis aitab noortel täiskasvanuks saada, aktiivse kodanikuna tegutseda ja tööelu alustada 70 . Parema koostöö sisseseadmine eri õppevormide vahel aitab eri õppesuundi ja õppekontekste arendada 71 .

(17)Elukestva õppe seisukohast oluliste pädevuste arendamisel tuleks toetada hariduse, koolituse ja õppe võimalusi kõigil tasanditel, st edendada eelkooliealiste laste hariduse (alushariduse) ja lastehoiu kvaliteeti, 72 pöörata rohkem tähelepanu üldhariduskoolidele ja tagada neis tipptasemel õpetamine, 73 edendada väheste oskustega täiskasvanute täiendõppevõimalusi, 74 samuti pakkuda veelgi paremaid võimalusi kutse omandamiseks ja kutsealases jätkuõppes ja koolituses osalemiseks 75 ning ajakohastada kõrgharidust 76 .

(18)Käesolev soovitus peaks hõlmama paljusid hariduse, koolituse ja õppe aspekte nii formaalse kui ka mitteformaalse elukestva õppe perspektiivist. Soovitusega tuleks püüda selle poole, et pädevuste alal tekib ühine arusaam, mis võimaldab toetada liikumist eri õppevormide vahel ja õppevormide vahelist koostööd. Soovituses sätestatakse head tavad, mis võiksid haridustöötajate (sh õpetajad, koolitajad, õpetajakoolitajad, haridus- ja koolitusasutuste juhid, koolitusasutuste töötajad, teadlased, õppejõud, noorsootöötajad ja täiskasvanute koolitajad ja ka töötajad ja tööturu sidusrühmad) vajadusi katta. Soovitus on suunatud ka asutustele ja organisatsioonidele, sh sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegelevad inimeste nõustamisega ja toetavad neid pädevuste taseme tõstmisel alates varasest east ja kogu elu jooksul.

(19)Käesolevas soovituses austatakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

Liikmesriigid peaksid

1.toetama õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele ning tagama, et kõigil oleksid võimalused võtmepädevuste omandamiseks, selleks peaksid nad täies ulatuses kasutusele võtma lisas sätestatud dokumendi „Elukestva õppe võtmepädevused — üleeuroopaline võrdlusraamistik“, ja

1.1.toetama võtmepädevuste omandamist varasest east alates ja kõigi jaoks, võttes aluseks riiklikud elukestva õppe strateegiad;

1.2.toetama ebasoodsas olukorras olevaid noori ja täiskasvanuid või erivajadustega inimesi oma võimaluste kasutamisel;

2.toetama võtmepädevuste väljatöötamist ning pöörama seejuures tähelepanu

2.1.põhioskuste (kirjaoskus, arvutusoskus ja digitaalne põhioskus) omandamise taseme tõstmisele kui edasise õppimise ja ühiskonnas osalemise alustalale;

2.2.teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) pädevuste omandamise soodustamisele ja meetmetele, mis motiveerivad noori selles valdkonnas töötama;

2.3.digipädevuste taseme igakülgsele tõstmisele hariduse ja koolituse kõikidel etappidel ja kõigi elanikkonnarühmade hulgas;

2.4.ettevõtluspädevuse omandamise, loovuse ja algatusvõime arendamise võimalustele eelkõige noorte hulgas, sh pakkudes noortele õppuritele võimalusi osaleda põhi- ja keskhariduse omandamise käigus vähemalt ühes ettevõtlusprojektis;

2.5.keeleoskuse taseme tõstmisele ja sellele, et toetatakse töös ja eraelus vajalike eri keelte õppimist;

3.võtmepädevuste omandamise hõlbustamisele, kasutades selleks ära häid tavasid, millega toetatakse lisas kirjeldatud võtmepädevuste arendamist, seda eelkõige:

3.1.eri õppesuundi ja õppekontekste edendades, sh võttes hariduse, koolituse ja õppe kujundamisel kasutusele digitehnoloogia võimalused;

3.2.pakkudes haridustöötajatele tuge seoses pädevuspõhise elukestva õppega hariduse, koolituse ja õppe kujundamisel;

3.3.toetades võtmepädevuste hindamist ja valideerimist ja arendades edasi sellekohaseid võimalusi;

3.4.tugevdades hariduse, koolituse ja õppe vormide vahelist koostööd kõigil tasanditel ja eri valdkondades, et parandada õppijate pädevuste arendamise jätkusuutlikkust ja innovaatiliste õppevormide arendamist;

3.5.tõhustades hariduses, koolituses, tööhõives ja muudes õppevormides vajalike vahendite, rahastamisvõimaluste ja nõustamise pakkumist, et toetada inimesi elukestva õppe võimaluste kasutamisel;

4.integreerida ÜRO kestliku arengu eesmärkides seatud ülesanded haridusse, koolitusse ja õppesse;

5.anda aru võtmepädevuste edendamisel saadud kogemustest ja tehtud edusammudest kõigis haridus- ja koolitussektorites, sh mitteformaalse õppe puhul.

AVALDAB HEAMEELT, ET KOMISJON

6.toetab soovituse ja üleeuroopalise võrdlusraamistiku rakendamist, hõlbustades liikmesriikidevahelist vastastikust õpet ja töötades koostöös liikmesriikidega välja võrdlusalused ja vahendid, täpsemalt:

6.1.konkreetsete pädevuste raamistikud, mis lihtsustavad pädevuste väljatöötamist ja hindamist 77 ;

6.2.tõenditel põhinevad juhendmaterjalid uute õppevormide ja toetavate õppesuundade kohta;

6.3.abivahendid haridustöötajatele ja teistele sidusrühmadele, näiteks laiadele hulkadele avatud e-õppe kursused, enesehinnangu vahendid, 78 võrgustikud, sh eTwinning ja Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm (EPALE);

6.4.võtmepädevuste hindamise ja valideerimise vahendid, mis järgivad hariduse ja koolituse alase üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“) 79 raames eelnevalt tehtut;

7.toetab algatusi, millega arendada ja edendada kestlikule arengule suunatud haridust, pidades seejuures silmas ÜRO kestliku arengu eesmärkide punkti nr 4, milles käsitletakse kaasava ja võrdsetel võimalustel põhineva kvaliteetse hariduse ja elukestva õppe võimalusi kõigile 80 ;

8.kaalub võimalust töötada välja pädevuspõhise hariduse, koolituse ja õppe ning liidu pädevuste arendamisel tehtava töö tulemustabel.

Käesolev soovitus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes.

Brüssel,

(1)    Euroopa Komisjon (2017), Valge raamat Euroopa tuleviku kohta, https://ec.europa.eu/commission/white-paper-future-europe-reflections-and-scenarios-eu27_et

(2)    Valge raamat Euroopa tuleviku kohta, vt joonealune märkus 1.

(3)    Rooma deklaratsioon, 25. märts 2017, http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25-rome-declaration/

(4)    Euroopa Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta (2017), https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-harnessing-globalisation_et

(5)    Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegiline märgukiri (13/2016) töö tuleviku teemal; Nõukogu järeldused säästva arengu alase hariduse kohta, november 2010, https://ec.europa.eu/epsc/file/strategic-note-13-future-work_et

(6)    Komisjoni teatis Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu – Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017, COM(2017)673

(7)    Euroopa Nõukogu järeldused 14. detsembri 2017. aasta kogunemisel, EUCO 19/17

(8)    OECD (2016), PISA 2015. aasta tulemused, https://www.oecd.org/pisa/pisa-2015-results-in-focus.pdf ; Euroopa Komisjon (2016), PISA 2015: ELi saavutused ja esialgsed järeldused Euroopa hariduspoliitika kohta https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/pisa-2015-eu-policy-note_en.pdf  

(9)    Euroopa Komisjon (2016). Hariduse ja koolituse valdkonna 81. aasta ülevaade http://ec.europa.eu/education/sites/education/files/monitor2016_en.pdf  

(10)    Euroopa Komisjon (2017), Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel 2017, https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-scoreboard  

(11)    Komisjoni teatis Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise kohta, COM(2017)250

(12)    OECD (2015), „Sotsiaalse progressi oskused: sotsiaalsete ja emotsionaalsete pädevuste õpetamise tähtsus, http://www.oecd.org/edu/skills-for-social-progress-9789264226159-en.htm  

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ( 2006/962/EÜ )

(14)    2006/962/EÜ, vt joonealune märkus 13.

(15)    European Commission (2017) Literature review of reforms related to 2006 European Framework of Key Competences for lifelong learning, https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/key-competences-consultation-2017-strategy_en.pdf  

(16)    Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“, ELT 2015/C417/04

(17)    COM(2017) 673, vt joonealune märkus 6.

(18)    Komisjoni teatis „Euroopa digitaalne tegevuskava“, COM(2016)381

(19)    Komisjoni teatis „Investeerimine Euroopa noortesse“,, COM(2016)940; Komisjoni teatis „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine“ COM(2016)941

(20)    „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon“, COM(2017)248

(21)    Komisjoni teatis „ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta“, COM(2017)247

(22)    Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, ELT /C398/01

(23)    Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku, ELT /C 189/15

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtse ühenduse raamistiku kohta (Europass) ( 2004/2241/EÜ ).

(25)    COM(2017) 673, vt joonealune märkus 6.

(26)    COM(2017) 250, vt joonealune märkus 11.

(27)    COM(2018) 23.

(28)    COM(2018) 22.

(29)    Euroopa Komisjoni aruanne sidusrühmadega peetud konsultatsioonide tulemuste kohta (2017) https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/2017-key-competences-consultation-review_en.pdf  

(30)    Euroopa Komisjoni digipädevuste raamistik (2014), https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp/digital-competence-framework

(31)    Euroopa Komisjoni ettevõtluspädevuste raamistik (2017), https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/entrecomp-entrepreneurship-competence-framework

(32)    Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühine eduaruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta ( 2010/C 117/01 )

(33)    Võtmepädevuste areng Euroopas. Algatuste kataloog, http://keyconet.eun.org

(34)    European Commission (2012), Developing Key Competences at School in Europe: Challenges and Opportunities for Policy, https://www.ddooss.org/informes/School_in_Europe.pdf  

(35)    CEDEFOP (2015), Stronger VET for better lives, http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3067 ; CEDEFOP (2016), Key competences in vocational education and training, http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/country-reports/key-competences-in-vet

(36)    Euroopa Komisjoni Euroopa elukestva õppe võtmepädevuste raamistikuga (2006) seotud reformide ülevaade (2017); Euroopa Komisjoni (2017) toetus sidusrühmadega konsulteerimisele võtmepädevuste kontekstis, 1. aruanne: riiklike ja rahvusvaheliste pädevusraamistike võrdlusanalüüs.

(37)    European Commission (2017), Rethinking language and linguistic diversity in schools, https://ec.europa.eu/education/sites/education/files/rethinking-language-report_en.pdf

(38)    European Commission (2015), Science education for responsible citizenship, http://ec.europa.eu/research/swafs/pdf/pub_science_education/KI-NA-26-893-EN-N.pdf , European Commission (2011), Science education in Europe: National policies, practices and research, http://ec.europa.eu/research/science-society/document_library/pdf_06/report-rocard-on-science-education_en.pdf

(39)    Cefai, C.; Bartolo, P. A.; Cavioni, V.; Downes, P. (2017); Sotsiaalse ja emotsionaalse hariduse integreerimine koolide õppekavasse üle kogu ELi, NESET II aruanne, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, eelseisev

(40)    European Commission (2017), Citizenship Education at School in Europe, https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/news/20171106-citizenship-education-school-europe-2017_en  

(41)    European Commission (2016), Entrepreneurship Education at School in Europe, https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/images/4/45/195EN.pdf  

(42)    IEA (2017) „Rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring“ (ICCS), eelseisev; JRC (2011) „Kodanikupädevuse koondnäitaja (CCCI-2): Measuring Young People’s Civic Competence across Europe based on the IEA International Citizenship and Civic Education study, http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC68398/lbna25182enn.pdf  

(43)    European Commission (2016), Cultural Awareness and Expression Handbook, https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/6066c082-e68a-11e5-8a50-01aa75ed71a1  

(44)    UNESCO Global Citizenship Education, https://en.unesco.org/gced ; Euroopa Nõukogu demokraatliku kultuuri pädevuste võrdlusraamistik, OECD Education 2030 , https://www.coe.int/en/web/education/competences-for-democratic-culture

(45)    Digipädevuse raamistik, Ettevõtluspädevuse raamistik, vt joonealused märkus 30 ja 31.

(46)    ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 4, https://sustainabledevelopment.un.org/sdg4  

(47)    COM(2017) 250, vt joonealune märkus 11.

(48)    COM(2017) 673, vt joonealune märkus 6.

(49)    Vt Euroopa Komisjoni aruteludokumenti Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (2017), https://ec.europa.eu/commission/publications/reflection-paper-social-dimension-europe_et  

(50)    2006/962/EÜ, vt joonealune märkus 13.

(51)    OECD rahvusvaheline õpilaste hindamise programm, http://www.oecd.org/pisa/  

(52)    OECD täiskasvanute oskuste uuring, http://www.oecd.org/skills/piaac/  

(53)    OECD (2016), PISA 2015. aasta tulemused, vt joonealune märkus 8.

(54)    Euroopa Komisjon (2016). Hariduse ja koolituse valdkonna 2016. aasta ülevaade, lk 9.

(55)    Euroopa Komisjon, digitaalarengu tegevuskava tulemustabel 2017.

(56)    OECD (2016), PISA 2015. aasta tulemused, vt joonealune märkus 8.

(57)    Euroopa Komisjoni aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta (2017), vt joonealune märkus 4.

(58)    Komisjoni teatis „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“, COM(2012) 669 .

(59)

   COM(2016) 381, vt joonealune märkus 18.

(60)    Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühine eduaruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta (2010/C 117/01), vt joonealune märkus 32. Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta ( 2015/C 417/04 ).

(61)    ELT /C 398/01, vt joonealune märkus 22.

(62)    ELT /C 189/15, vt joonealune märkus 23.

(63)    Nõukogu 28. mai 2004. aasta resolutsioon strateegiate, süsteemide ja tavade tugevdamise kohta elukestva nõustamise valdkonnas, http://www.consilium.europa.eu/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/ en/educ/104236.pdf ; Nõukogu 21. novembri 2008. aasta resolutsioon, milles käsitletakse elukestva nõustamise paremat integreerimist elukestva õppe strateegiatesse.

(64)    ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsioon: „Muudame oma maailma: kestliku arengu tegevuskava aastani 2030“ http://www.un.org/ga/search/view_doc.asp?symbol=A/RES/70/1&Lang=E

(65)    Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine (CERF), https://www.coe.int/en/web/common-european-framework-reference-languages  

(66)    Digitaalpädevuse raamistik, vt joonealune märkus 30.

(67)    Ettevõtluspädevuse raamistik, vt joonealune märkus 31.

(68)

   Demokraatliku kultuuri pädevuste raamistik – Elada võrdsena üheskoos kultuuriliselt mitmekesises demokraatlikus ühiskonnas (2016), https://rm.coe.int/16806ccc07

(69)    Euroopa Komisjoni dokument „Loodusteaduste õpetamine ja kodanikuvastutus“ (2014), vt joonealune märkus 38.

(70)    Nõukogu järeldused, milles käsitletakse noorsootöö rolli selliste noortele eluks vajalike oskuste arendamise toetamisel, mis hõlbustavad noorte edukat üleminekut täiskasvanuikka, kodanikuaktiivsusesse ja tööellu (22. mai 2017), http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9547-2017-INIT/et/pdf

(71)    Nõukogu järeldused, milles käsitletakse valdkondadevahelise poliitilise koostöö tõhustamist noorte ees seisvate sotsiaal-majanduslike väljakutsete tulemuslikuks käsitlemiseks (27. mai 2015) 2015/C 172/03 .

(72)    Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel (27. mai 2015) 2015/C 172/05 .

(73)    COM(2017) 248, vt joonealune märkus 20.

(74)    Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise viisid: uued    võimalused täiskasvanutele, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016H1224(01)&from=ET  

(75)     ELT 2015/C 417/04 , II lisa.

(76)    COM(2017) 247, vt joonealune märkus 21.

(77)    Võttes aluseks kogemused ja oskusteabe, mis saadi Euroopa keeleõppe raamdokumendi, digipädevuse raamistiku ja ettevõtluse pädevusraamistiku koostamisel.

(78)    Näiteks digitaalpädevuse raamistik, vt joonealune märkus 30.

(79)    Komisjoni talituste töödokument Assessment of Key Competences in initial education and    training: Policy Guidance, SWD (2012) 371

(80)    ÜRO kestliku arengu eesmärk nr 4, vt joonealune märkus 44.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,17.1.2018

COM(2018) 24 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu soovitus

võtmepädevuste kohta elukestvas õppes

{SWD(2018) 14 final}

LISA
Võtmepädevused elukestvas õppes
Üleeuroopaline võrdlusraamistik

Taust ja eesmärgid

Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, mille vahendusel omandada oskused ja hoida neid tasemel, mis võimaldab ühiskonnaelus täiel määral osaleda ja tööturul edukalt hakkama saada.

Igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et parandada oma võimalusi tööturul või väljavaateid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel. See hõlmab õigust saada abi töö otsimisel, koolitusel ja ümberõppel.

Need põhimõtted on määratud kindlaks Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

Kiirete muutuste maailmas, kus kõik on omavahel üha enam seotud, vajab iga kodanik laialdasi võtmepädevusi ning peab neid pidevalt kogu elu jooksul edasi arendama. Käesolevas võrdlusraamistikus kindlaks määratud võtmepädevuste eesmärk on panna vundament võrdsema ja demokraatlikuma ühiskonna loomiseks. Võtmepädevused aitavad saavutada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, sotsiaalset sidusust ja arendada edasi demokraatlikku kultuuri.

Võrdlusraamistiku peamised eesmärgid on:

a) selgitada välja ning määrata kindlaks tööalase konkurentsivõime, eneseteostuse, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse seisukohalt vajalikud võtmepädevused;

b) koostada Euroopa tasandi võrdlusmeede poliitikakujundajate, haridus- ja koolitusspetsialistide, haridustöötajate, tööandjate ning õppijate endi tarbeks;

c) toetada Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevust, millega edendatakse pädevuste arendamist elukestva õppe perspektiivis.

Võtmepädevused

Käesolevate soovituste kontekstis on mõiste „pädevused“ määratletud kui asjakohane teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, milles

a) teadmised koosnevad faktidest ja arvudest, kontseptsioonidest, ideedest ja teooriatest, mis on juba loodud ja toetavad teatava valdkonna või teema mõistmist;

b) oskused on määratletud kui suutlikkus ning võime teostada protsesse ja kasutada olemasolevaid teadmisi tulemuste saavutamiseks;

c) hoiakud kirjeldavad valmisolekut ja meelestatust tegutseda või reageerida ideedele, isikutele või olukordadele.

Võtmepädevused on pädevused, mida läheb kõikidel inimestel vaja eneseteostuseks ja arenguks, samuti tööalase konkurentsivõime, sotsiaalseks kaasatuse ning kodanikuaktiivsuse kontekstis. Neid on arendatud elukestva õppe perspektiivis, alates varasest lapseeast kogu täiskasvanuea jooksul ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise kaudu.

Võtmepädevusi peetakse võrdselt olulisteks – kõik need aitavad kaasa ühiskonna edukale toimimisele. Pädevusi saab rakendada paljudes eri olukordades ja mitmesugustes kombinatsioonides. Need kattuvad ja on omavahel tihedalt seotud: ühe valdkonna puhul olulised aspektid toetavad ka teiste valdkondade pädevusi. Võtmepädevustega on põimunud sellised oskused nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, läbirääkimis- ja suhtlemisoskus, analüütilised oskused, loovus ja kultuuridevahelise suhtlemise oskused.

·Käesolevas võrdlusraamistikus määratletakse kaheksa võtmepädevust:

·kirjaoskuspädevus,

·keeltepädevus,

·matemaatikapädevus ning teadus-, tehnoloogia-, inseneeriapädevus,

·digipädevus,

·enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus ja õpipädevus,

·kodanikupädevus,

·ettevõtluspädevus,

·kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus.

1.Kirjaoskuspädevus

Kirjaoskus on suutlikkus teha kindlaks, mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult, kasutades selleks visuaalseid, heli/audio ja digivahendeid eri ainedistsipliinides ja kontekstides. See tähendab võimet suhelda ning võtta kohasel viisil ja loovalt teistega tulemuslikult ühendust.

Kirjaoskuse arendamine on aluseks edaspidisele õppimisele ja edaspidisele keelekasutusele. Sõltuvalt kontekstist saab kirjaoskust välja arendada emakeeles, koolis õpetatavas keeles ja/või mõnes riigi või piirkonna ametlikus keeles.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Kirjaoskus hõlmab nii lugemis- kui ka kirjutamisoskust ja head arusaamist kirjalikust teabest. Kirjaoskuse eelduseks on teadmised sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast ja keele funktsioonidest. See kätkeb ka verbaalse suhtluse põhiliikide, mitmesuguste ilukirjanduslike ja tarbetekstide ning eri stiilide ja keeleregistrite põhiomaduste tundmist ja mõistmist.

Inimesel peab olema suulise ja kirjaliku suhtlemise oskus mitmesugustes situatsioonides ja oskus oma suhtlusviisi jälgida ning kohandada seda vastavalt olukorra nõuetele. Selle pädevuse puhul eeldatakse ka suutlikkust eristada ja kasutada eri liiki allikaid, otsida, koguda ja töödelda teavet, kasutada abivahendeid ning sõnastada ja väljendada oma suulisi ja kirjalikke argumente veenvalt ja kontekstile vastavalt.

Positiivne hoiak kirjaoskusesse kätkeb soovi arendada kriitilist ja konstruktiivset dialoogi, esteetilistest väärtustest lugupidamist ning huvi teistega suhtlemise vastu. See eeldab, et ollakse teadlikud keele mõjust teistele ning vajadusest mõista ja kasutada keelt positiivselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil.

2.Keeltepädevus

Selle pädevuse puhul on määratud kindlaks suutlikkus kasutada suhtlemisel eri keeli nõuetekohaselt ja tõhusalt. Keeleoskuse puhul on suures osas tegemist samade oskustega kui kirjaoskuse puhul: see põhineb suutlikkusel mõista, väljendada ja tõlgendada kontseptsioone, mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult (kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine) mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides lähtudes inimese vajadustest ja soovidest. Vajaduse korral võib see sisaldada emakeelsete pädevuste säilitamist ja edasiarendamist.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Kõnealune pädevus eeldab teadmisi eri keelte sõnavarast ja funktsionaalsest grammatikast ning verbaalse suhtluse peamiste liikide ja keeleregistrite tundmist. Olulised on ka teadmised ühiskonnas kehtivate konventsioonide, kultuuriaspektide ja keelte mitmekesisuse kohta.

Kõnealuse pädevuse põhioskused hõlmavad suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja koostada tekste eri tasemetel ja eri keeltes, lähtuvalt isiklikest vajadustest. Samuti on tähtis kasutada otstarbekalt abivahendeid ning õppida keeli formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe käigus kogu elu jooksul.

Positiivne hoiak eeldab kultuurilisest mitmekesisusest lugupidamist ning huvi eri keelte ja eri kultuuride vahelise suhtluse vastu. Sellega kaasneb ka austus iga inimese isikliku keelelise profiili, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate ja/või sisserändaja taustaga isikute emakeele vastu.

3.Matemaatikapädevus ning teadus-, tehnoloogia- ja inseneeriapädevus

A. Matemaatikapädevus on suutlikkus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Hea arvutamisoskuse saavutamisel on rõhuasetus protsessil ja tegevusel ning samuti teadmistel. Matemaatikapädevus hõlmab vähemal või suuremal määral ka suutlikkust ja soovi kasutada matemaatilist mõtlemist (loogikat ja ruumilist mõtlemist) ning esitusviise (valemid, mudelid, skeemid, graafikud).

B. Teaduspädevus osutab suutlikkusele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogia- ja inseneeriapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduspädevus ning tehnoloogia- ja inseneeriapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

A. Matemaatikaalased vajalikud teadmised hõlmavad head numbrite, mõõtesüsteemide, struktuuride, põhitehete ja matemaatiliste esitusviiside tundmist, arusaamist matemaatilistest terminitest ja mõistetest ning küsimustest, millele matemaatika võib aidata vastuseid leida.

Inimene peaks oskama rakendada matemaatika põhiprintsiipe ja -protsesse igapäevastes olukordades kodus ja tööl (nt finantsoskused) ning järgima ja hindama argumentide jada. Inimene peaks suutma mõelda matemaatiliselt, mõista matemaatilisi tõendeid, suhelda matemaatilises keeles ning kasutada sobivaid abivahendeid, sealhulgas statistilisi andmeid ja graafikuid.

Positiivne hoiak põhineb austusel tõe vastu, soovil otsida põhjendusi ning hinnata nende paikapidavust.

B. Teaduses, tehnoloogias ja inseneerias hõlmavad põhiteadmised looduse alusprintsiipide, peamiste teaduslike mõistete, teooriate, põhimõtete ja meetodite, tehnoloogia ja tehnoloogiliste toodete ja protsesside tundmist ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja inimtegevuse poolt loodusele avalduva mõju mõistmist. Seega peaksid kõnealused pädevused aitama inimestel paremini mõista teaduslike teooriate, rakenduste ja tehnoloogia arengut, selle piire ning sellega kaasnevaid riske ühiskonnas (seoses otsustamise, väärtuste, moraalsete küsimuste, kultuuri ja muu sellisega).

Oskused sisaldavad arusaamist teadusest kui asja olemuse uurimise protsessist kontrollitud katsete alusel, suutlikkust kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmärgi saavutamiseks või teatava tõenditel põhineva otsuse või järelduse tegemiseks, samuti sisaldavad nad valmisolekut loobuda oma veendumustest, kui need on vastuolus katsete käigus saadud uute tulemustega. Inimene peab ühtlasi suutma ära tunda teadusliku uurimuse põhinäitajad ning kirjeldada tehtud järeldusi ning nendeni viinud mõttekäiku.

Pädevust iseloomustav hoiak põhineb kriitikameelel ja uudishimul, huvil eetiliste küsimuste vastu ning turvalisuse ja keskkonna jätkusuutlikkuse oluliseks pidamisel, eelkõige nendes küsimustes, mis käsitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast lähtuvalt.

4.Digipädevus

Digipädevus seisneb suutlikkuses kasutada digitehnoloogiaid oskuslikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult õppimise, töö, meelelahutuse ja suhtlemise eesmärgil. See hõlmab teavet ja andmekirjaoskust, teabevahetust ja koostööd, digitaalse infosisu loomist (sealhulgas programmeerimist), turvalisust (sealhulgas digitaalset heaolu ja küberjulgeolekuga seotud pädevusi) ning probleemide lahendamist.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Inimene peaks mõistma, kuidas digitehnoloogia toetab teabevahetust, loomingulisust ja uuendustegevust ning olema teadlik selle võimalustest, piirangutest, mõjust ja riskidest. Mõista tuleks üldisi põhimõtteid, mehhanisme ja loogikat, millel arenevad digitehnoloogiad põhinevad, ning tunda eri seadmete, tarkvara ja võrgustike peamisi funktsioone ning nende kasutamist. Inimene peaks suhtuma kriitiliselt digivahendite abil edastatavate andmete kehtivusse, usaldusväärsusesse ja mõjusse ning olema kursis digitehnoloogia kasutamisega seotud õiguslike ja eetiliste põhimõtetega.

Inimene peaks suutma kasutada digitehnoloogiat, et väljendada oma kodanikuaktiivsust ja sotsiaalset kaasatust, teha koostööd ning arendada loovust oma isikuga seotud, sotsiaalsetel või ärilistel eesmärkidel. Oskused sisaldavad suutlikkust kasutada digisisu, omada sellele juurdepääsu, seda filtreerida, hinnata, luua, programmeerida ja jagada. Inimene peaks suutma hallata ja kaitsta teavet, infosisu andmeid ja digiidentiteeti ning tundma ja tõhusamalt kaasama tarkvara, seadmeid, tehisintellekti või roboteid.

Digitehnoloogia ja -sisu kaasamine eeldab, et selle arengusse suhtutaks kaalutlevalt ja kriitiliselt, kuid samas huviga, avatult ja tulevikku vaatavalt. Ühtlasi eeldab see eetilist, ohutut ja vastutustundliku lähenemisviisi nende vahendite kasutamiseks.

5.Enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus ja õpipädevus

Enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus ja õpipädevus on suutlikkus lähtuda oma seisukohast, hallata tõhusalt aega ja teavet, teha konstruktiivset koostööd, olla vastupidav ning korraldada oma õpitegevust ja karjääri. See hõlmab suutlikkust tulla toime ebakindluse ja keerukusega, õppida õppima, toetada oma füüsilist ja emotsionaalset heaolu, empaatiavõimet ja hallata konflikte.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades üldiselt kehtivaid käitumisjuhendeid ja suhtlemisreegleid. Enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus ja õpipädevus eeldavad ka teadmisi vaimse tervise, tervisliku keha ja elustiili kohta. See sisaldab inimeste tavapäraste õpistrateegiate tundmist, teadmisi inimese pädevuste arendamise vajadustest ja eri viise, kuidas arendada pädevusi ning otsida hariduse, koolituse ja karjääri võimalusi ning nõustamist või abi.

Oskused kätkevad võimet oma suutlikkusi kindlaks teha, neile keskenduda ja tulla toime keerukate tingimustega, mõelda kriitiliselt ja teha otsuseid. See sisaldab suutlikkust õppida ja töötada nii koos kui ka iseseisvalt, korraldada ja jätkata kindlameelselt oma õpitegevust, hinnata ja jagada seda, otsida vajaduse korral toetust ning juhtida tõhusalt oma karjääri ja sotsiaalset käitumist. Inimene peaks olema vastupidav ning suutma toime tulla stressi ja ebakindlusega. Ta peaks suutma suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades, tegema meeskonnatööd ja pidama läbirääkimisi. See eeldab, et näidatakse üles sallivust, väljendatakse ja mõistetakse erinevaid seisukohti, peetakse veenvalt läbirääkimisi ning tuntakse empaatiat.

Pädevuse aluseks on positiivne hoiak oma vaimsesse, sotsiaalsesse ja füüsilisse heaolusse ning õppetegevus läbi elu. Kõik see eeldab hoiakut, mis põhineb koostööl, enesekindlusel ja aususel. Vaja on austada teisi ning olla valmis eelarvamuste kõrvalejätmiseks ning kompromissideks. Inimene peaks suutma määrata kindlaks eesmärke ja seada neid endale, ennast motiveerida ning arendada toimetulekuvõimet ja enesekindlust, mis võimaldaks tal olla õpitegevuses kogu elu/ mis aitab tal õppida kogu elu. Probleemide lahendamisele suunatud hoiak aitab kaasa nii õppimisele kui ka inimese võimele ületada takistusi ning kohaneda muutustega. See kätkeb ka soovi kasutada varasemaid teadmisi ja elukogemusi, ning uudishimu, mis ajendab otsima uusi õpivõimalusi ning õpitut mitmesugustes elus ette tulevates olukordades rakendama.

6.Kodanikupädevus

Kodanikupädevus on võime tegutseda vastutustundlike kodanikena ning täielikult ära kasutada oma kodanikuõigusi ja osaleda ühiskondlikus elus; selleks peab inimene saama aru sotsiaalsetest, majanduslikest ja poliitilistest mõistetest ja struktuuridest ning ülemaailmsetest suundumustest ja kestlikkuse põhimõttest.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Kodanikupädevus põhineb teadmistel, mis on seotud üksikisikute, rühmade, tööorganisatsioonide, ühiskonna, majanduse ja kultuuriga. See tähendab arusaamist Euroopa ühistest väärtustest, mida on väljendatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. See hõlmab teadmisi kaasaja sündmustest ning kriitilist arusaama peamistest arengutest oma riigi, Euroopa ja maailma ajaloos. Ühtlasi tähendab see, et teadvustatakse eesmärke, väärtusi ja poliitikat, mida kätkevad sotsiaalsed ja poliitilised liikumised ning kestlikud süsteemid, eelkõige kliima- ja demograafilised muutused ülemaailmsel tasandil ja neid põhjustavad muudatused. Samuti on oluline omada teadmisi Euroopa integratsioonist ning teadvustada Euroopa ja maailma mitmekesisust ja selle kultuurilisi identiteete. Siin tuleb mõista Euroopa ühiskondade kultuurilist mitmekesisust ning sotsiaalmajanduslikke mõõtmeid ning seda, kuidas rahvuslik-kultuuriline identiteet suhestub Euroopa identiteediga.

Kodanikupädevusega seotud suutlikkuse alla kuulub võime suhelda teistega ühise või avaliku huvi raames, mis hõlmab ühiskonna kestlikku arengut. See nõuab kriitilise mõtlemise oskust ning konstruktiivset osalemist kogukonna tegevuses ning otsuste tegemist kõigil tasanditel kohalikust riikliku ja Euroopa tasandini. See hõlmab ka suutlikkust pääseda juurde nii traditsioonilistele kui ka uutele meediavormidele, kriitilist suhtumist neisse ning nendega suhtlemist.

Vastutustundlik ja konstruktiivne hoiak põhineb inimõiguste kui demokraatia aluste austamisel. Konstruktiivne osalemine kannab endas soovi osaleda demokraatliku otsustusprotsessi kõigil tasanditel ja ühiskondlikes tegevustes. See hõlmab sotsiaalse ja kultuurilise mitmekesisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse sidususe toetamist ning valmisolekut austada teiste privaatsust ning keskkonna eest vastutuse võtmist. Inimene peaks huvituma sotsiaalmajanduslikust arengust, kultuuridevahelisest suhtlemisest ning olema vajaduse korral valmis jätma kõrvale eelarvamused ja minna kompromissidele ning tagada sotsiaalne õiglus ja ausus.

7.Ettevõtluspädevus

Ettevõtluspädevus viitab inimese võimele tegutseda lähtuvalt võimalustest ja ideedest ning muuta need teiste jaoks väärtuseks. Selle aluseks on loovus, kriitiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, algatusvõime ja sihikindlus ning võime teha koostööd, et kavandada ja hallata projekte, millel on kultuuriline, sotsiaalne või kaubanduslik väärtus.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

Ettevõtluspädevus kätkeb teadmisi eri kontekstidest ja võimalustest, et mõtted realiseeruksid isiklikuks, sotsiaalseks ja tööalaseks tegevuseks, samuti arusaama, kuidas see võiks toimuda. Inimene peaks teadma ja mõistma viise selliste projektide kavandamiseks ja nende juhtimiseks, mis hõlmavad nii protsesse kui ka ressursse. Tal peaks olema arusaam majanduse toimimisest ning tööandja, organisatsiooni või ühiskonna ees seisvatest sotsiaalsetest ja majanduslikest võimalustest ja probleemidest. Ta peaks arvestama ka eetiliste põhimõtetega ja olema teadlik oma tugevatest ja nõrkadest külgedest.

Ettevõtlusoskused on rajatud loovusele, mis hõlmab ka kujutlusvõimet, strateegilist mõtlemist ja probleemide lahendamist ning kriitilist ja konstruktiivset mõtlemist, mis sisaldab loovaid protsesse ja innovaatilisust. Need sisaldavad oskust töötada nii üksi kui ka töörühma liikmena, koondada ressursse (inimesi ja asju) ning toetada tegevust. See hõlmab võimet teha kulude ja väärtusega seotud lõppotsuseid. Võime tõhusalt suhelda ja pidada läbirääkimisi ning tulla toime ebakindluse, segaduse ja riskigateadlike otsuste tegemisel on esmatähtis.

Ettevõtlikku suhtumist iseloomustavad algatusvõime ja tegutsemistahe, ettenägelikkus ja tulevikkuvaatav hoiak, julgus ja visadus eesmärkide saavutamisel. See hõlmab soovi teisi motiveerida ja väärtustada nende ideesid, suurendada empaatiat ning hoolida inimestest ja maailmast, võttes vastutuse olla eetiline kogu protsessi vältel.

8.Kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljendus pädevus

Kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus tähendab seda, et mõistetakse ja austatakse viisi, kuidas väljendatakse loomingulisi ideid ja edastatakse neid eri kultuurides läbi mitmesuguste kunsti- ja kultuurivormide. Selleks tuleb püüda mõista teisi, arendada ja väljendada oma ideid ning tunnetada oma kohta või rolli ühiskonnas mitmel eri viisil ja kontekstis.

Pädevusega seotud peamised teadmised, oskused ja hoiakud

See pädevus eeldab teadmisi kohalikest, riikide, Euroopa ja maailma kultuuridest ja väljendusviisidest, sealhulgas nende keeled, kultuuripärand ja traditsioonid ning kultuurisaavutused, samuti arusaamist sellest, kuidas kultuurilised väljendusviisid võivad mõjutada nii üksteist kui ka inimeste mõtteviise. Siin all tuleks mõista eri vorme, mille kaudu toimub ideede edasiandmine looja, osalejate ja publiku vahel. Nendeks vormideks võivad olla käsikirjad, trükitud ja digitekstid, teater, filmid, tants, mängud, kunst ja disain, muusika, tavad ja arhitektuur, samuti nende hübriidvormid. See nõuab arusaamist oma identiteedi kujunemisest kultuuriliselt mitmekesises maailmas, samuti sellest, kuidas kunst ja muud kultuurivormid võivad olla viisid, millega maailma näha ning kujundada.

Siia alla kuuluvad oskused kätkevad võimet empaatiliselt väljendada ning tõlgendada kujundlikke ja abstraktseid ideid, kogemusi ja emotsioone, samuti võimet teha seda mitmetes kunsti- ja kultuurivormides. Need oskused hõlmavad ka võimet leida ja realiseerida võimalusi isikliku, sotsiaalse või kaubandusliku väärtuse loomiseks kunsti ning muude kultuurivormide kaudu, samuti võimet algatada loomeprotsesse nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil.

Oluline on olla avatud ja austada kultuuriliste väljendusviiside mitmekesisust, samuti tuleb omada eetilist ja vastutustundlikku lähenemisviisi intellektuaal- ja kultuurilisele omandile. Positiivne hoiak hõlmab ka uudishimu maailmas toimuva vastu, avatust uute võimaluste ettekujutamisel ning soovi osaleda kultuurikogemustel.

9.Võtmepädevuste arendamise toetamine

Võtmepädevused on dünaamiline kombinatsioon teadmistest, oskustest ja hoiakutest, mida õppija peab alates varasest east kogu elu jooksul arendama. Kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe pakub kõikidele inimestele võtmepädevuste arendamise võimalusi ning seetõttu saab pädevuspõhiseid lähenemisviise kasutada kõikides hariduse, koolituse ja elukestva õppe vormides.

Pädevuspõhise elukestva hariduse, koolituse ja õppe toetuseks on kindlaks määratud kolm põhimõtet: kasutada mitmekesiseid viise õppesuundadele ja -kontekstidele lähenemisel; toetada õpetajaid ja muid haridustöötajaid ning hinnata ja valideerida ametioskuste arendamist. Kõnealuste põhimõtetega tegelemisel võiks esile tuua mõned head tavad.

a.Mitmekesised viisid õppesuundadele ja -kontekstidele lähenemisel

(a)Õpitegevust võiks rikastada ainevaldkondadeülene õpe, partnerlused eri haridustasemete vahel, koolituse ja õppimisega seotud tegurid, sealhulgas tööturgu esindavad, samuti sellised kontseptsioonid nagu terviklik koolikäsitlus, mille rõhuasetus on õpetamisel ja õppimisel toimuval koostööl ning õppijate aktiivsel osalemisel õpitegevuses ja kaasotsustamisel. Pädevuste tõhusa arengu oluliseks teguriks võib olla valdkondadevaheline koostöö haridus- ja koolitusasutuste ning muude osalejate vahel, milleks võivad olla ettevõtted, kunsti, spordi ja noorsookogukonnad, kõrgharidusasutused või teadusuuringute instituudid.

(b)Põhioskuste omandamist ning laiema pädevuse arendamist saab edendada täiendades süstemaatiliselt akadeemilist õpet sotsiaalse ja emotsionaalse õppe, kunsti ja spordiga. Kui edendada enesemääratluspädevust, sotsiaalset pädevust ja õpipädevust alates väga varasest east, võib see luua tugeva aluse põhioskuste arendamisele.

(c)Sellised õppemeetodid nagu uurimusõpe, projektipõhine õpe põimõpe, kunsti- ja mängupõhine õpe võivad suurendada õppimise motivatsiooni ja selles osalemist. Ka eksperimentaalõpe, tööpõhine õpe ja teaduslikud meetodid teaduses, tehnoloogias, inseneerias ja matemaatikas (STEM) võivad soodustada erinevate pädevuste arendamist.

(d)Õppijaid, haridustöötajaid ja õppeteenuste osutajaid tuleks julgustada kasutama õppetegevust parandavaid digitehnoloogiaid ning õhutada neid oma digipädevusi arendama. Näiteks osaledes sellistes liidu algatustes nagu ELi programmeerimisnädal 1 . Enesehindamisvahendite, näiteks SELFIE vahendi 2 kasutamine võiks suurendada hariduse, koolituse ja õppe pakkujate digisuutlikkust.

(e)Konkreetsed võimalused ettevõtlusalaste kogemuste saamiseks, näiteks õpilasfirmad, praktika mõnes ettevõttes või ettevõtjate külaskäigud haridus- või koolitusasutustesse ei ole kasulikud mitte ainult noorte, vaid ka täiskasvanute ja õpetajate jaoks. Noortele tuleks anda võimalus saada alg- või keskhariduse omandamise ajal vähemalt üks ettevõtluskogemus. Kooli ja ettevõtluse partnerlustel ja platvormidel kohalikul tasandil, eelkõige maapiirkondades, võib olla oluline roll ettevõtlushariduse levikul. Edusammudele ja juhtimisele aitaks kaasa asjakohane koolitus ja toetus õpetajatele ja koolijuhtidele.

(f)Keeltepädevust võiks arendada tihedas koostöös hariduse, koolituse ja õppega välismaal, haridustöötajate ja õpilaste liikuvuse, eTwinningu, EPALE või sarnaste veebiportaalide abil.

(g)Noored ja täiskasvanud, kes on ebasoodsamas olukorras tulenevalt nende sotsiaal-majanduslikust taustast või sisserändaja taustast või kellel on hariduslikud erivajadused, peaksid saama oma hariduspotentsiaali realiseerimiseks kaasavas keskkonnas asjakohast tuge. Selline tugi võib olla keeleline, akadeemiline või emotsionaalne, šeffõpe, õppekavaväline tegevus, karjäärinõustamine või materiaalset abi.

(h)Koostöö hariduse, koolituse ja õppe kõigil tasanditel võib olla oluline vahend, millega parandada järjepidevust ja pädevuste arendamist kogu elu jooksul ja mille abil töötada välja uuenduslikke lähenemisviise õppimisele.

(i)Haridus- ja koolitusvaldkonna ning valdkonnaväliste kohalikes kogukondades tegutsevate partnerite ja tööandjate vaheline koostöö kombineerituna formaalse ja mitteformaalse õppimisega toetavad pädevuste arendamist ning võivad kergendada üleminekut koolist tööle.

b.Toetus haridustöötajatele

(a)Hariduses, koolituses ja õppimises kohaldatavate pädevuspõhiste lähenemisviiside integreerimine õpetajate formaalharidusse ning pidevasse kutsealasesse arengusse võib aidata haridustöötajatel muuta õpetamise ja õppimise mooduseid nii, et nad oleksid suutelised pädevuspõhist lähenemisviisi rakendama.

(b)Pädevuspõhiste lähenemisviiside väljatöötamisel võiks haridustöötajaid nende konkreetses valdkonnas toetada, korraldades töötajate vahetust ja šeffõpet, mis muudab õppetöö eri võrgustike, koostöö ja praktikakogukondade kaudu paindlikumaks ja autonoomsemaks.

(c)Haridustöötajaid võib abistada ka uuenduslike tavade loomisel, teadustegevuses osalemisel ning uute tehnoloogiate asjakohasel kasutamisel õpetamisele ja õppimisele kohaldatavate pädevuspõhiste lähenemisviiside puhul.

(d)Haridustöötajatele tuleks koostada juhendid ning luua neile juurdepääs eksperdikeskustele, sobivatele vahenditele ja materjalidele, see aitaks tõhustada õpetamise ja õppimise meetodeid ja tavasid.

c.Pädevuste arendamise hindamine ja valideerimine.

(a)Võtmepädevuste kirjeldused võiks teisendada õpitulemuste raamistikesse, mida saaks täiendada asjakohaste vahenditega, mis võimaldaksid pädevuse diagnoosivat, kujundavat ja kokkuvõtlikku hindamist vastaval tasemel 3 .

(b)Õpitegevuse mitmemõõtmelisust, kaasa arvatud ettevõtlusõpe, aitaksid esile tuua eelkõige digitehnoloogiad.

(c)Mitteformaalse ja informaalse õppimise võtmepädevuste hindamiseks võiks välja kujundada eri lähenemisviisid, mis hõlmaks ka tööandjate, nõustajate ja sotsiaalpartnerite kaasamist. Need peaksid olema kättesaadavad kõigile, kuid eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajatele, et toetada nende edasisi õpinguid.

(d)Mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud õpiväljundite valideerimine võib laieneda ja kinnistuda kooskõlas nõukogu soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, siia alla kuuluvad ka erinevad valideerimisprotsessid ja sellised vahendid nagu Europass ja noortepass.

(1)    ELi programmeerimisnädal, http://codeweek.eu/

(2)    Digisuutlikkuse enesehindamise vahend (SELFIE) https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomporg/selfie-tool või    Ülikoolide enesehindamise vahend HEInnovate, https://heinnovate.eu/

(3)    Nt Euroopa keeleõppe raamdokument – Õppimine, õpetamine ja hindamine, digipädevuse raamistik, ettevõtluspädevuse raamistik ning PISA pädevuste kirjeldused pakuvad abimaterjale pädevuste hindamiseks.