Barcelona Vahemere kaitse konventsioon

PÕHIPUNKTID

Barcelona konventsioon

• Barcelona konventsioonil, mis hõlmab 21 Vahemere-äärset riiki (sealhulgas kaheksa ELi riiki – Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Malta, Sloveenia ja Hispaania) ja ELi, on 22 osalist.
• Konventsioonis nõutakse, et selle osalised võtaksid eraldi või ühiselt Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitsmiseks ja parandamiseks kõik meetmed kestliku arengu toetamiseks.

Konventsiooni eesmärgid on:

• merekeskkonna ja rannikuala kaitsmine reostuse vältimisele ja vähendamisele suunatud tegevuste kaudu ning võimaluse korral selle kõrvaldamine, olenemata sellest, kas see on tingitud tegevusest maismaal või merel;
• reostuse hindamine ja kontrollimine;
• mere ja ranniku loodusvarade säästev majandamine;
• keskkonna integreerimine majandus- ja sotsiaalarengusse;
• loodus- ja kultuuripärandi kaitsmine;
• solidaarsuse tugevdamine Vahemere-äärsete riikide vahel ning
• elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine.

Konventsiooniosalised kohustuvad:

• rakendama koostöösüsteemi ning integreeritud seire- ja hindamisprogrammi koos teabe ja hinnangutega, et kaitsta Vahemere merekeskkonda ja rannikuala ning vähendada või kõrvaldada reostus Vahemeres hea keskkonnaseisundi¹ saavutamiseks;
• looma merekaitsealad ja Vahemere jaoks olulised erikaitsealad;
• rakendama rannikuala tervikmajandamist (ICZM)²;
• käsitlema maismaal paiknevaid reostusallikaid;
• käsitlema meres paiknevaid reostusallikaid;
• teostama erandolukorra plaanimist;
• tegema koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas;
• välja töötama asjakohased menetlused, et määrata kindlaks vastutus ja hüvitamine kahju korral, mis tekib konventsiooni sätete rikkumisel tulenevast reostusest.

Seda muudeti 1995. aastal. Peamised muudatused käsitlevad järgmist:

• konventsiooni geograafilise kohaldamisala laiendamine rannikule;
• ettevaatuspõhimõtte rakendamine;
• põhimõtte „saastaja maksab“ rakendamine – vt kokkuvõtet;
• mõjuhindamise edendamine;
• bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine;
• ohtlike jäätmete piiriülese veo tagajärjel tekkiva reostusega võitlemine;
• juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine.

Konventsioonile on lisatud seitse protokolli.

Jäätmete ladestamise protokoll

• Hõlmab ainult laevadest ning õhusõidukitest pärit jäätmetest tulenevat Vahemere reostust.
• Sellega keelatakse teatud tüüpi jäätmete ja ainete (teatud mürgised ühendid, elavhõbe, kaadmium, plast, toornafta jne) ladestamine.
• Selles nõutakse eelnevalt riiklike lubade väljastamist muud liiki jäätmete või ainete jaoks, nagu arseen, plii, vask, tsink, kroom, nikkel, mahutid, vanametall ja teatud tüüpi pestitsiidid.

Reostuse vältimise ja hädaolukordade protokoll

• Sellega lisatakse Barcelona konventsiooni eeskirjad osalejate vahelise koostöö kohta laevade põhjustatud reostuse vältimisel ja hädaolukordades Vahemere reostuse vastu võitlemisel.
• Samuti püütakse edendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni alusel vastu võetud rahvusvaheliste eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist.
• Määratletakse operatiivmeetmed, mida osalised võtavad laeva põhjustatud reostuse korral (hindamis-, kõrvaldamis-/vähendamis-, teavitamismeetmed), samuti erakorralised meetmed, mida võetakse laevadel, avamererajatistel ja sadamates (eelkõige hädaolukorra kava kättesaadavus ja järgimine).

Maismaalt lähtuva reostuse protokoll

• Hõlmab reostust, mille on põhjustanud jõgedest, suudmekohtadest, kanalitest või muudest vooluveekogudest või mis tahes muust allikast või tegevusest tulenev reostust (sealhulgas maismaalt lähtuv õhusaaste) protokolli osalise territooriumil.
• Selles loetletakse ained, mille heited on keelatud, ja tegurid, mida tuleks arvestada nendest ainetest tuleneva reostuse kõrvaldamiseks.
• Samuti loetletakse ained, mille loodusesse laskmiseks on vaja pädevate riiklike asutuste luba.
• Nähakse ette koostöö teadusuuringute ja teabe valdkonnas ning asjakohaste programmide, meetmete ja standardite vastuvõtmine, mille eesmärk on vähendada kohaldamisalasse kuuluvaid aineid või need kõrvaldada.

Erikaitsealade ja elustiku mitmekesisuse protokoll

• Protokoll hõlmab järgmist:
  • Vahemere erikaitsealad ja Vahemerele olulised erikaitsealad;
  • loodusvarade kaitsmine Vahemere piirkonnas;
  • genofondi mitmekesisuse säilitamine ning
  • teatud looduskohtade kaitsmine erikaitsealade loomise kaudu.
• Protokollis nõutakse, et osalised töötaksid välja kaitsealade rajamise ja hoidmise suunised ning loetletakse asjakohaseid meetmeid, mida osalistel tuleb võtta, näiteks:
  • jäätmete vettejuhtimise või ladestamise keelamine;
  • mittepõliste või geneetiliselt muudetud liikide esmakordne loodusselaskmise reguleerimine.
• Määratletakse riiklikud või kohalikud meetmed, mida osalised võtavad Vahemere piirkonnas looma- ja taimeliikide kaitsmiseks.

Avamere protokoll

• Hõlmab paljusid uuringuid ja kasutusi ning käsitleb mitmeid küsimusi, sealhulgas:
  • loanõuded;
  • mahajäetud või kasutamata käitiste eemaldamine;
  • kahjulike ainete kasutamine ja eemaldamine;
  • vastutuse ja hüvitamise nõuded ning
  • koordineerimine Barcelona konventsiooni teiste osalistega piirkondlikul tasandil.
• Osalised võtavad üksikult või kahe- või mitmepoolse koostöö raames kõik asjakohased meetmed selleks, et ära hoida, tõrjuda ja piirata protokolliala reostamist avamereuuringute ja kaevandamistegevuse tagajärjel ning võidelda reostusega.
• Lisaks kohustuvad nad kasutama keskkonnatõhusat ja majanduslikult asjakohast parimat võimalikku tehnikat.

Ohtlike jäätmete protokoll

• Sellega nõutakse, et osalised teeksid koostööd, kui Vahemerel olevad tohutud õlikogused ja / või muude kahjulike ainete kogused, kas juhuslikud või kumulatiivsed, kujutavad tõsist ja otsest ohtu merekeskkonnale, rannikule või ühe või mitme osalise majanduslikele, tervisekaitse või ökoloogilistele huvidele.
• Koostöös keskendutakse:
  • hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisele;
  • mere õlireostuse vastu võitlemise meetmete edendamisele;
  • Vahemere seisundi jälgimisele ja selle kohta teabe vahetamisele;
  • ressursside juhtimise alase teabe levitamisele ning
  • uutele reostuse vältimise ja selle vastu võitlemise meetoditele ning selleteemaliste uurimisprogrammide väljatöötamisele.

Vahemere rannikualade tervikmajandamise protokoll

• Selle eesmärk on luua 24. märtsil 2011 jõustunud Vahemere rannikuala tervikmajandamise ühine alus Vahemere ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi baasil.
• Rannikuala tervikmajandamisel on kuus eesmärki:
  • rannikualade jätkusuutlik arendamine meetmete ratsionaalse planeerimise kaudu;
  • rannikualade säilitamine;
  • loodusvarade säästev kasutamine;
  • ökosüsteemide ja rannikukeskkonna säilitamine;
  • loodusõnnetuste ja kliimamuutuste ennetamine ja vähendamine;
  • koostöö parandamine.

EL on kõigi eespool nimetatud protokollide, välja arvatud ohtlike jäätmete protokolli osaline.