Säästev areng

Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon määratles 1987. aasta Brundtlandi raportis „Meie ühine tulevik“ esimest korda säästvat arengut kui „arengut, mis vastab praegustele vajadustele, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade vajadused“. Selle eesmärk on viia majanduslik heaolu vastavusse sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnahooldusega ning see on kõigi Euroopa Liidu (EL) poliitikate ja algatuste aluseks. Säästev areng on ametlikult üheks ELi pikaajalistest eesmärkidest vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikele 3.

EL on võtnud endale kohustuse täita 2015. aasta septembris vastu võetud ÜRO 2030. aasta säästva arengu tegevuskava 17 kestliku arengu eesmärki. EL on kehtestanud mitmeid poliitikameetmeid, strateegiaid ja algatusi, mis aitaksid lahendada selliseid probleeme nagu võitlus kliimamuutustega, vähese CO2-heitega majandusele üleminek, innovatsiooni ja ettevõtluse edendamine ning võrdsete võimaluste, töökohtade kättesaadavuse, hariduse ja tervishoiu ning sotsiaalkaitse edendamine. Nende hulka kuuluvad Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa poolaasta, ringmajanduse tegevuskava, keskkonnaalane tegevusprogramm, parema õigusloome tegevuskava, ELi ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. EL avaldas 2023. aastal ja esitas ÜROs oma esimese vabatahtliku ülevaate kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 rakendamise kohta.

Väljaspool oma piire tunnistab EL ülemaailmsete probleemide vahelisi seoseid ja rahvusvahelise koostöö tähtsust. ELil oli juhtiv roll kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkide kujundamisel ning EL osaleb aktiivselt foorumites ja algatustes selliste probleemide lahendamiseks nagu vaesus, nälg, tervishoid, haridus, sooline võrdõiguslikkus, puhas vesi ja kanalisatsioon. 2017. aastal võttis EL vastu Euroopa arengukonsensuse, milles sätestatakse arengukoostöö poliitika, ning võttis 2021. aastal vastu naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi „Globaalne Euroopa“, mis on ELi uusim arengukoostöö rahastamisvahend. Oma kaubanduspoliitika kaudu püüab EL edendada kestlikku arengut partnerriikidega sõlmitavates kaubanduslepingutes.

ELi statistikaamet Eurostat on koos Euroopa Komisjoni, teiste ELi asutuste, ELi liikmesriikide ja muude sidusrühmadega välja töötanud rea näitajaid, et jälgida ELi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Eurostati poolt igal aastal avaldatav Euroopa Liidu (EL) säästva arengu aruandes kogutakse ja analüüsitakse nende näitajate suundumusi, võimaldades ELi poliitikat hinnata ja vajaduse korral kohandada.

LISATEAVE

• Kliimamuutustega kohanemine
• Kliimameetmed
• Konkurentsivõime
• Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus
• ELi energiapoliitika
• ELi ettevõtluspoliitika
• ELi keskkonnapoliitika
• Euroopa Komisjon
• Euroopa sotsiaalõiguste sammas
• Euroopa poolaasta
• Majanduse globaliseerumine
• Kyoto protokoll
• Kliimamuutuse leevendamine
• Pariisi kokkulepe
• Ettevaatusprintsiip
• Kestliku arengu eesmärgid
• Euroopa roheline kokkulepe (kokkuvõte)
• Eurostat – ELi statistikaamet (kokkuvõte)
• Kestlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris (kokkuvõte)
• Parem õigusloome:miks ja kuidas? (Euroopa Komisjon)
• Kestliku arengu eesmärgid (Euroopa Komisjon)
• Kestlik areng Euroopa Liidus – seirearuanne kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ELi kontekstis tehtud edusammude kohta, 2023. aasta väljaanne (Eurostat)
• Kestlik areng (Euroopa Komisjon)