Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu („nõukogu“) on üks ELi peamistest otsuseid tegevatest organitest. Nõukogu istungitel osalevad 27 ELi liikmesriigi ministrid. See täidab poliitika väljatöötamise ja koordineerimise ülesandeid.

Nõukogu asub Brüsselis, aga aluslepingute protokolli nr 6 ja oma kodukorra kohaselt peab nõukogu oma istungeid aprillis, juunis ja oktoobris Luxembourgis. Nõukogu (välja arvatud välisasjade nõukogu) istungid kutsub kokku ja neid juhib kuus kuud ametis olev eesistujariik.

Nõukogu koguneb kümnes eri koosseisus, kuhu kogunevad liikmesriikide asjaomased ministrid:

• üldasjad;
• välisasjad;
• majandus- ja rahandusküsimused;
• justiits- ja siseküsimused;
• tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused;
• konkurentsivõime (siseturg, tööstus ja teadusuuringud);
• transport, telekommunikatsioon ja energeetika;
• põllumajandus ja kalandus;
• keskkond;
• haridus, noored, kultuur ja sport.

Üldasjade nõukogu valmistab ette Euroopa Ülemkogu kohtumised ja tagab ülemkogul kokkulepitud meetmete elluviimise järelevalve koostöös Euroopa Ülemkogu eesistuja ning komisjoniga (Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõike 6 esimene lõik). Selle vastutusalasse kuulub üldine poliitikavaldkondade koordineerimine, institutsioonilised ja haldusküsimused ning mitut eri poliitikasuunda hõlmavad valdkonnad, muuhulgas mitmeaastane finantsraamistik ja EL laienemine. Üldasjade nõukogu tagab nõukogu eri koosseisude töö järjepidevuse.

Alaliste esindajate komitee Coreper vastutab nõukogu töö ettevalmistamise eest. Nõukogu töö ettevalmistamisel võib Coreper moodustada abistavad komiteed ja töörühmad.

Coreper on jagatud kaheks osaks:

• Coreper II koosneb liikmesriikide valitsuste alalistest esindajatest ning tegeleb üldasjade, välisasjade, majandus- ja rahandusküsimuste ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate nõukogu koosseisude tööga seotud küsimustega.
• Coreper I koosneb alaliste esindajate asetäitjatest ning valmistab ette kõigi teiste nõukogu koosseisude tööd.

Nõukogu tegutseb koos Euroopa Parlamendiga nii seadusandjana kui ka eelarve kinnitajana. Lisaks täidab see juhtiva otsustava organi ülesandeid ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) alal. Liikmesriigid kooskõlastavad nõukoguga oma majanduspoliitikat.

Enamasti teeb nõukogu komisjoni ettepanekutel põhinevaid otsuseid koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogu teeb oma otsused liht- või kvalifitseeritud häälteenamuse teel või ühehäälselt, sõltuvalt tehtavast otsusest. Reeglina rakendatakse kvalifitseeritud häälteenamust.

Aluslepingute kohaselt ei võeta mõningaid otsuseid vastu nõukogu poolt, vaid liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel, näiteks Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide ametisse nimetamisel või institutsioonide ja asutuste asukoha kindlaks määramisel. Need otsused tehakse üldiselt nõukogu või Coreperi istungite raames. Need ei ole ELi õigusaktid ja seega ei saa neid Euroopa Kohtus vaidlustada.