Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 17. mai 1977. aasta direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) ( 1 ) on korduvalt oluliselt muudetud. Nüüd, kui kõnealusesse direktiivi on tehtud uusi muudatusi, on soovitatav kõnealune direktiiv selguse ja otstarbekuse huvides uuesti sõnastada.

(2)	Uuestisõnastatud tekst peaks sisaldama kõiki nõukogu 11. aprilli 1967. aasta direktiivi 67/227/EMÜ (kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist kohta) ( 2 ) veel kohaldatavaid sätteid. Nimetatud direktiiv tuleks seejärel kehtetuks tunnistada.

(3)

Et tagada sätete selgel ja otstarbekal kujul esitamine kooskõlas parema õigusliku reguleerimise põhimõttega, on sobilik muuta direktiivi struktuuri ja sõnastust, kuigi see ei too põhimõtteliselt kaasa sisulisi muutusi olemasolevates õigusaktides. Ümbertegemisega kaasneb sellegipoolest piiratud arv sisulisi muudatusi. Kõik sisulised muudatused on täielikult ära toodud direktiivi ülevõtmist ja jõustumist käsitlevates sätetes.

(4)

Siseturu loomine eeldab liikmesriikides niisuguste kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate õigusaktide kohaldamist, mis ei moonuta konkurentsitingimusi ega takista kaupade ja teenuste vaba liikumist. Seetõttu on vajalik ühtlustada kumuleeruvaid käibemakse käsitlevad õigusaktid käibemaksusüsteemi abil, et kõrvaldada niipalju kui võimalik tegurid, mis võivad moonutada konkurentsitingimusi nii liikmesriigi kui ka ühenduse tasandil.

(5)

Käibemaksusüsteem on lihtsaim ja neutraalseim siis, kui maksustamine toimub võimalikult üldiselt ja kui selle kohaldamisala hõlmab kõiki tootmis- ja turustusetappe ning teenuste osutamise valdkonda. Seetõttu on siseturu ja liikmesriikide huvides võtta vastu ühine süsteem, mida kohaldatakse ka jaemüügi puhul.

(6)	Edasi on vaja liikuda etapiti, kuna kumuleeruvate käibemaksude ühtlustamine toob endaga kaasa muudatusi liikmesriikide maksustruktuuris ja avaldab märgatavat mõju eelarve, majanduse ja sotsiaalala valdkonnas.

(7)

Ühine käibemaksusüsteem peaks isegi sellisel juhul, kui maksumäärad ja -vabastused ei ole täielikult ühtlustatud, tagama konkurentsi neutraalsuse selliselt, et iga liikmesriigi territooriumil oleks ühesugustel kaupadel ja teenustel ühesugune maksukoormus tootmis- ja turustusketi pikkusest olenemata.

(8)

Vastavalt nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusele 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta ( 3 ) finantseerivad ühenduste omavahendid täies ulatuses Euroopa ühenduste eelarvet, ilma et see piiraks teisi sissetulekuid. Omavahendite hulka kuulub muuhulgas ka käibemaksust saadav tulu, mida saadakse ühise maksumäära kohaldamisel ühtselt ja ühenduse normide kohaselt kindlaksmääratud maksubaasile.

(9)	Möödapääsmatu on ette näha üleminekuperiood, mis võimaldab siseriiklike õigusaktide järkjärgulise kohandamise kindlaksmääratud valdkondades.

(10)	Nimetatud üleminekuperioodil tuleb nende maksukohustuslaste, kes ei ole maksukohustusest vabastatud, sooritatud ühendusesiseseid tehinguid maksustada sihtkohaliikmesriikides nende liikmesriikide maksumäärade ja tingimuste kohaselt.

(11)

Samuti tuleks üleminekuperioodi ajal maksustada sihtkohaliikmesriikides nende liikmesriikide maksumäärade ja tingimuste kohaselt ühendusesiseseid soetamisi, mida on teatud summa ulatuses sooritanud maksukohustusest vabastatud maksukohustuslased või mittemaksukohustuslastest juriidilised isikud, samuti ka mõningaid ühendusesiseseid kaugmüügitehinguid ja uute veovahendite tarnet eraisikutele või asutustele, kes ei ole maksukohustuslased või siis on sellest vabastatud, sest need tehingud võiksid erisätete puudumisel põhjustada olulist konkurentsimoonutamist liikmesriikide vahel.

(12)	Mõningad piirkonnad tuleks nende geograafilise, majandusliku või sotsiaalse olukorra tõttu käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(13)	Maksu mittediskrimineeriva iseloomu tugevdamiseks tuleks määratleda mõiste “maksukohustuslane” selliselt, et liikmesriigid saaksid seda laiendada ka isikutele, kes juhuti teevad teatavaid tehinguid.

(14)	Mõiste “maksustatav tehing” võib põhjustada raskusi, eelkõige seoses maksustatavate tehingutena käsitatavate tehingutega. Seega on vaja nimetatud mõisteid täpsustada.

(15)	Ühendusesisese kaubanduse hõlbustamiseks materiaalse vallasvaraga tehtava töö valdkonnas tuleb kehtestada nende tehingute suhtes kohaldatav maksustamise kord, kui neid tehakse isikule, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena muus liikmesriigis kui selles, kus töö füüsiliselt toimub.

(16)

Liikmesriigi territooriumi sisest vedu tuleb käsitada ühendusesisese kaubaveona, juhul kui see on otseselt seotud liikmesriikidevahelise veoga, lihtsustamaks nii nende riigisiseste veoteenuste maksustamise põhimõtteid ja korda kui ka korda, mis kehtib abiteenuste ja nende mitmesuguste teenuste osutamisel osalevate vahendajate teenuste kohta.

(17)

Maksustatavate tehingute teostamise koha kindlaksmääramine võib põhjustada liikmesriikidevahelisi kohtualluvuse konflikte, eelkõige selles osas, mis puudutab kaupade tarnet koos kokkupanekuga ning teenuste osutamist. Kuigi teenuste osutamise kohaks tuleks põhimõtteliselt määrata teenuseid osutava isiku ettevõtte asukoht, tuleb kõnealune koht siiski määrata teenuse saaja liikmesriiki, eelkõige maksukohustuslaste vaheliste teatavate teenuste osutamise puhul, kus teenuste hind sisaldub kaupade hinnas.

(18)	Tuleb täpsustada teatavate ühendusesiseselt reisijaid vedavatel laevadel, õhusõidukites või rongides tehtavate tehingute maksustamiskoha mõistet.

(19)

Käibemaksuga maksustamisel käsitatakse elektrienergiat ja gaasi kaupadena. Sellegipoolest on iseäranis keeruline määrata kindlaks tarnekoht. Topeltmaksustamise või mittemaksustamise vältimiseks ning tõelise elektrienergia ja gaasi siseturu saavutamiseks peaks maagaasi jaotusvõrgu kaudu tarnitava gaasi ja elektrienergia tarnekohaks enne nende lõpptarbimist seega olema soetaja ettevõtte asukoht. Elektrienergia ja gaasi tarne tuleks lõppjärgus, see tähendab tarnel hulgimüüjatelt ja turustajatelt lõpptarbijale, maksustada kohas, kus soetaja tegelikult kaupu kasutab ja tarbib.

(20)

Üldise reegli kohaldamine materiaalse vallasvara rendileandmise puhul, mille järgi teenuste osutamine maksustatakse selles liikmesriigis, kus on teenuse osutaja asukoht, võib põhjustada olulise konkurentsimoonutuse, kui rendileandja ja rendilevõtja asuvad eri liikmesriikides ja maksumäärad on nendes liikmesriikides erinevad. Seega tuleks ette näha, et teenuste osutamise koht on see, kus on teenuse saaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu teenus osutati, või selle puudumisel tema alaline või peamine elukoht.

(21)	Veovahendite rendileandmise puhul tuleks aga kontrolli eesmärgil kohaldada rangelt üldreeglit, mille järgi teenuste osutamise kohaks on koht, kus asub teenuse osutaja ettevõte.

(22)

Konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks maksustada kõik ühenduses tarbitavad telekommunikatsiooniteenused. Selleks tuleks ühenduses asuvatele maksukohustuslastele või kolmandates riikides asuvatele teenuse saajatele osutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid põhimõtteliselt maksustada teenuse saaja asukohas. Nende telekommunikatsiooniteenuste ühtse maksustamise tagamiseks, mida kolmandatel territooriumidel ja kolmandates riikides asuvad maksukohustuslased osutavad ühenduses asuvatele mittemaksukohustuslastele ja mida tegelikult kasutatakse ja tarbitakse ühenduses, peaksid liikmesriigid siiski ette nägema, et nende teenuste osutamise koht asub ühenduses.

(23)

Samuti tuleb konkurentsimoonutuste vältimiseks raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ja elektrooniliselt osutatavaid teenuseid, mida osutatakse kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest ühenduses asuvatele isikutele või ühendusest kolmandatel territooriumidel või kolmandates riikides asuvatele saajatele, maksustada teenuse saaja asukohas.

(24)	Selleks, et ühine käibemaksusüsteem ning selle edasised muudatused jõustuksid kõikides liikmesriikides ühel ajal, tuleks ühtlustada maksustatava teokoosseisu ja maksu sissenõutavuse mõisted.

(25)	Maksustatav väärtus tuleks ühtlustada, et käibemaksu kohaldamine maksustatavatele tehingutele annaks kõikides liikmesriikides võrreldavaid tulemusi.

(26)

Vältimaks maksukahju, mis tuleneb seotud isikute kasutamisest maksusoodustuste saamiseks, peaks liikmesriikidel olema teatavates olukordades võimalik sekkuda kaupade tarnimise või teenuste osutamise maksustatava väärtuse ja kaupade ühendusesiseste soetamiste osas seoses selliste kaubatarnijate ja saajate kategooriatega.

(27)

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise ärahoidmiseks peaks liikmesriikidel peaks olema võimalik arvestada teenuse saaja poolt tarnitud investeeringukulla töötlemist sisaldava tehingu maksustatava väärtuse sisse nimetatud investeeringukulla väärtus, kui kuld kaotab töötlemise käigus investeeringukulla staatuse. Nende meetmete kohaldamisel peaks liikmesriikidele jääma teatud kaalutlusõigus.

(28)	Maksukontrolli kaotamine piiridel eeldab konkurentsimoonutamise vältimiseks ühtsele maksubaasile lisaks ka teatud hulka liikmesriikide vahel piisavalt ühtlustatud maksumäärasid ja maksumääratasemeid.

(29)

Praegu eri liikmesriikides kehtiv harilik maksumäär koos üleminekukorra mehhanismiga tagab süsteemi vastuvõetaval määral toimimise. Et takistada seda, et erinevused liikmesriikides kohaldatavate maksumäärade vahel toovad kaasa struktuurilise tasakaalustamatuse ühenduses ja konkurentsimoonutamise teatud tegevusvaldkondades, tuleks kehtestada minimaalne 15 protsendine harilik maksumäär, mille võib hiljem üle vaadata.

(30)	Et säilitada käibemaksu neutraalsus, peaksid liikmesriikide kohaldatavad maksumäärad võimaldama eelneval etapil kohaldatud maksu tavalisel viisil mahaarvamist.

(31)	Üleminekuajal peaks olema võimalik teha teatavaid erandeid seoses maksumäärade arvu ja tasemega.

(32)	Et paremini hinnata vähendatud maksumäärade mõju, on vajalik, et komisjon koostaks hindamisaruande vähendatud maksumäärade kohapeal osutatavatele teenustele kohaldamise kohta, eeskätt töökohtade loomise, majanduskasvu ja siseturu nõuetekohase toimimise osas.

(33)

Töötuse probleemiga võitlemiseks tuleks nendel liikmesriikidel, kes seda soovivad, lubada katsetada, kuidas toimib töömahukate teenuste käibemaksumäära vähendamine ja milline on selle mõju töökohtade loomisele. Nimetatud maksusoodustus vähendab tõenäoliselt ka asjaomaste ettevõtete soovi alustada või jätkata tegevust varimajanduses.

(34)

Selline käibemaksumäära vähendamine võib siiski ebasoodsalt mõjuda siseturu sujuvale toimimisele ja maksustamise neutraalsusele. Seetõttu tuleks ette näha loaandmismenetlus kindlaks ajavahemikuks, mis oleks piisavalt pikk, et võimaldada vähendatud maksumäära kohapeal osutatavatele teenustele kohaldamist hinnata, ja kontrollitavuse ja piiratuse tagamiseks selle meetme kohaldamisala rangelt kindlaks määrata.

(35)	Tuleks koostada ühine maksuvabastuste loetelu, et ühenduste omavahendeid saaks kõikides liikmesriikides koguda ühtlustatud viisil.

(36)

Sellest tulenevalt peaks aktsiisikaupade teatavate tarnete ning ühendusesisese soetamise maksustamise korda nii isikute, kellel on kohustus käibemaks tasuda, kui ka pädevate asutuste jaoks viima kooskõlla deklareerimisega seotud eriprotseduuride ja -kohustustega nimetatud kaupade lähetamisel teise liikmesriiki, mis on ette nähtud nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivis 92/12/EMÜ aktsiisikauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta. ( 4 )

(37)	Gaasi tarne maagaasi jaotussüsteemi kaudu ja elektrienergia tarne maksustatakse soetaja asukohas. Topeltmaksustamise vältimiseks tuleks selliste toodete import seetõttu käibemaksust vabastada.

(38)

Sisekorra kohaselt maksustatavate ühendusesiseste kaubatarnetega seotud tehingute jaoks, mis on üleminekuajal sooritatud maksukohustuslaste poolt, kelle tegevuskoht ei asu selle liikmesriigi territooriumil, kus kaubad ühendusesiseselt soetatakse (sealhulgas aheltehingud), on vaja ette näha kõikides liikmesriikides võrdset käsitlemist tagavad lihtsustamismeetmed. Selle saavutamiseks peaks ühtlustama sätted, mis käsitlevad maksustamise korda ja isikut, kes on nimetatud tehingute puhul kohustatud käibemaksu tasuma. Siiski tuleb selle korra alt põhimõtteliselt välja jätta kaubad, mis on tarneks ette nähtud jaemüügietapis.

(39)	Mahaarvamiste kord tuleks ühtlustada selles ulatuses, kus see mõjutab tegelikult kogutavaid summasid. Mahaarvatavat osa tuleb kõikides liikmesriikides arvutada samal viisil.

(40)	Skeemi, mis võimaldab kapitalikaupade puhul vara kasutusaja jooksul mahaarvamisi korrigeerida, lähtudes selle tegelikust kasutusest, peaks saama samuti kohaldada teatavate kapitalikaupadele sarnanevate teenuste puhul.

(41)	Tuleb täpsustada, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, eelkõige nende teenuste puhul, mille osutaja asub väljaspool liikmesriiki, kus käibemaks tasumisele kuulub.

(42)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teatavatel juhtudel panna vastutus käibemaksu maksmise eest tarne või teenuse saajale. See aitaks liikmesriikidel eeskirju lihtsustada ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimisega teatavates kindlaksmääratud sektorites ja teatavat liiki tehingute puhul.

(43)	Liikmesriikidel peaks olema täielik õigus määrata isik, kes on kohustatud impordil võetavat käibemaksu tasuma.

(44)	On oluline, et liikmesriigid võivad ette näha, et maksu tasumise eest vastutab solidaarselt mõni muu isik peale isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

(45)	Maksukohustuslaste kohutused peaksid olema võimalikult suurel määral ühtlustatud, et kindlustada vajalikud tagatised maksude ühtlustatud viisil kogumiseks kõikides liikmesriikides.

(46)

Elektrooniliste arvete kasutamine peab võimaldama maksuhalduritel teostada järelevalvet. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks tuleb koostada ühenduse tasandil ühtlustatud loend andmetest, mis peavad kindlasti olema arvele märgitud, ning kehtestada ühine kord, mis käsitleb arvete elektroonilist esitamist ja elektroonilist säilitamist, ise arve koostamist ja allhankimist arvete esitamise osas.

(47)	Liikmesriigid peaksid enda kehtestatavatel tingimustel lubama esitada mõningaid aruandeid ja deklaratsioone elektrooniliselt ja võivad nende elektroonilist esitamist ka nõuda.

(48)	Kuigi on vajalik püüda lihtsustada ettevõtete haldus- ja statistilisi formaalsusi, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, tuleks samas rakendada tõhusaid kontrollimeetmeid ja säilitada nii majanduslikel kui ka maksualastel põhjustel ühenduse statistiliste vahendite kvaliteet.

(49)	Väikeettevõtjate puhul on oluline lubada liikmesriikidel jätkata neile erikordade kohaldamist vastavalt ühistele sätetele ja suurema ühtlustamise huvides.

(50)

Põllumajandustootjate puhul tuleb liikmesriikidele jätta võimalus kohaldada erikorda, mis seisneb sisendkäibemaksu kindlasummalises hüvitamises põllumajandustootjatele, kelle suhtes tavapäraseid käibemaksureegleid ei kohaldata. Oluline on kindlaks määrata nimetatud korra aluspõhimõtted ning vastu võtta ühine meetod nimetatud põllumajandustootjate poolt tasutud lisandväärtuse arvutamiseks omavahendite kogumise eesmärgil.

(51)	Topeltmaksustamise ja maksukohustuslaste vahelise konkurentsi moonutamise vältimiseks tuleb vastu võtta kasutatud kaupade, kunstiteoste, antiik- ja kollektsiooniesemete suhtes kohaldatav ühenduse maksustamise kord.

(52)	Kullale tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamine on suureks takistuseks selle kasutamisele, seega on õigustatud maksustamise erikorra kohaldamine, mis suurendaks ühenduse kullaturu rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(53)	Investeeringukulla tarned on oma laadilt analoogsed teiste finantsinvesteeringutega, mis on käibemaksust vabastatud. Seetõttu on maksust vabastamine investeeringukulla tarnete puhul ilmselt sobivaim maksustamislahendus.

(54)

Investeeringukulla määratlus peaks hõlmama ka kuldmünte, mille väärtus vastab eeskätt nendes sisalduva kulla hinnale. Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks igal aastal koostada loend investeeringukulla nõuetele vastavatest kuldmüntidest, mis annaks kindlust selliste müntidega kauplevatele ettevõtetele. See loend ei piira loendisse mittekuuluvate, kuid käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele vastavate müntide maksust vabastamist.

(55)	Maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks ja samas tehingute rahastamisvajaduse vähendamiseks sellise kulla tarnete puhul, mis ületab teatava puhtusemäära, on õigustatud liikmesriikidel lubada isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, määrata soetaja.

(56)

Elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele, kes ei asu ja kellelt ei nõuta enda maksukohustuslasena registreerimist ühenduses, tuleks kehtestada erikord, et neil oleks hõlpsam maksukohustusi täita. Selle korra kohaldamisel võib iga ettevõtja, kes osutab nimetatud teenuseid elektroonilisel teel ühenduses asuvatele mittemaksukohustuslastele, valida vaid ühe liikmesriigi, kus ennast maksukohustuslasena registreerida, kui teda ei ole muul moel ühenduses käibemaksukohustuslasena registreeritud.

(57)	Raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuseid ning mõningaid elektrooniliselt osutatavaid teenuseid käsitlevad sätted on soovitav kehtestada üksnes ajutiselt ning need peatselt kogemuste alusel uuesti üle vaadata.

(58)	Oluline on soodustada käesoleva direktiivi sätete ühtset kohaldamist, mille jaoks tuleb luua käibemaksukomitee, mis võimaldab korraldada liikmesriikide ja komisjoni vahelist tihedat koostööd selles valdkonnas.

(59)	Liikmesriikidel peab olema võimalus teatud piirides ja tingimustel alustada või jätkata käesolevast direktiivist erandeid tegevate erimeetmete kohaldamist, et lihtsustada maksude sissenõudmist ja vältida mõningaid maksudest kõrvalehoidumise võimaksustamise vältimise vorme.

(60)	Liikmesriigi teadmatusse jätmise vältimiseks eranditaotluse suhtes tehtava komisjoni otsuse osas tuleb ette näha tähtajad, mille jooksul komisjon peab nõukogule esitama kas ettepaneku väljastada luba või oma vastuväiteid sisaldava teatise.

(61)	Oluline on tagada käibemaksusüsteemi ühtne kohaldamine. Seda eesmärki võimaldavad saavutada rakendusmeetmed.

(62)	Kõnealused meetmed peaksid eelkõige lahendama piiriüleste tehingute topeltmaksustamise probleemi, mis võib tuleneda maksustatavate tehingute teostamise kohta reguleerivate eeskirjade erinevast kohaldamisest liikmesriikide poolt.

(63)	Vaatamata kohaldamisala piiratud iseloomule on neil meetmetel mõju eelarvele, mis ühes või mitmes liikmesriigis võib osutuda märkimisväärseks. Liikmesriikide eelarvele osutatava mõju tõttu jätab nõukogu endale õiguse teostada täidesaatvat võimu.

(64)	Võttes arvesse kõnealuste rakendusmeetmete piiratud kohaldamisala peaks nõukogu need meetmed komisjoni ettepaneku põhjal vastu võtma ühehäälselt.

(65)

Kuna ülalmainitud põhjustel ei saa liikmesriigid käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning neid on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)	Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peab piirduma sätetega, mis sisaldavad varasemate direktiividega võrreldes põhjalikke muudatusi. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb eelnevatest direktiividest.

(67)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses XI lisa B osas loetletud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

2. Ühise käibemaksusüsteemi põhimõtteks on kohaldada kaupade ja teenuste suhtes üldist tarbimismaksu, mis on täpselt võrdeline kaupade ja teenuste hinnaga, olenemata nende tehingute arvust, mis tehakse tootmise ja turustamise käigus enne maksustamisetappi.

Igalt tehingult võetakse käibemaksu, mis arvutatakse kaupade ja teenuste hinna põhjal selliste kaupade ja teenuste suhtes kehtiva määraga ja millest on eelnevalt maha arvatud käibemaksu summa, mis on vahetult makstud hinna kujunemise aluseks olevate eri kulukomponentide pealt.

3. “Aktsiisikaupade” all mõeldakse energiatooteid, alkoholi, alkohoolseid jooke ja töödeldud tubakat, nii nagu need on kehtivates ühenduse õigusaktides määratletud, kuid mitte gaasi, mida tarnitakse maagaasivõrgu kaudu, mis asub ühenduse territooriumil, või sellega ühendatud võrgu kaudu.

1. Erandina artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti i sätetest ei kuulu käibemaksuga maksustamisele järgmised tehingud:

2. Lõike 1 punkti b kohaldatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

Maksuvabastuse kohaldamisel arvesse võetav künnis hõlmab lõike 1 punktis b nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise koguväärtuse, millest on maha arvatud selles liikmesriigis tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks, kust algab kaupade lähetamine või vedu.

3. Liikmesriigid annavad lõike 1 punkti b sätetele vastavatele maksukohustuslastele ja mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele õiguse valida artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud üldise korra.

Liikmesriigid määravad kindlaks üksikasjalikud eeskirjad esimeses lõigus sätestatud valiku kasutamiseks, mis peab igal juhul kestma kaks kalendriaastat.

Lisaks artiklis 3 nimetatud tehingutele ei maksustata käibemaksuga järgmisi tehinguid:

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi hulka kuuluvatel territooriumidel:

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi hulka mittekuuluvatel territooriumidel:

1. Võttes arvesse Prantsusmaaga, Ühendkuningriigiga ja Küprosega vastastikuselt sõlmitud konventsioone ja lepinguid, ei käsitata Monaco Vürstiriiki, Mani saart ega Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Akrotiris ja Dhekelias käesoleva direktiivi kohaldamisel kolmandate riikidena.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Monaco Vürstiriigist lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Prantsusmaalt lähtuvate või sinna suunatud tehingutena, et Mani saarelt lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Ühendkuningriigist lähtuvate või sinna suunatud tehingutena ning et Ühendkuningriigi suveräänsetest baasipiirkondadest Akrotirist ja Dhekeliast lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Küproselt lähtuvate või sinna suunatud tehingutena.

Kui komisjon leiab, et artiklite 6 ja 7 sätted ei ole enam põhjendatud eelkõige ausat konkurentsi või omavahendeid silmas pidades, teeb ta nõukogule vastavad ettepanekud.

1. “Maksukohustuslane” on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.

“Majandustegevus” on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

2 Lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele käsitatakse maksukohustuslasena igat isikut, kes juhuti tarnib uue veovahendi, mille soetajale on lähetanud või vedanud müüja, soetaja või nende esindaja väljapoole liikmesriigi territooriumi, kuid ühenduse territooriumi siseselt.

►C1 Artikli 9 lõikes 1 nimetatud tingimus, et ◄ majandustegevus peab olema iseseisva iseloomuga, vabastab käibemaksust töötajad ja teised isikud, kui nad on tööandjaga seotud töölepingu või muude õiguslike suhete kaudu, mis loovad töötingimusi, töötasu ning tööandja vastutust käsitlevad alluvussuhted.

Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võib iga liikmesriik oma territooriumil asuvaid isikuid, kes on õiguslikult iseseisvad, kuid rahaliste, majanduslike ja organisatsiooniliste sidemete kaudu üksteisega tihedalt seotud, käsitada ühe maksukohustuslasena.

Liikmesriik, kes kasutab esimeses lõigus sätestatud võimalust, võib võtta mis tahes meetmed, mis on vajalikud, et takistada selle sätte kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.

1. Liikmesriigid võivad maksukohustuslasena käsitada isikut, kes juhuti teeb artikli 9 lõike 1 teises lõigus nimetatud tegevusega seotud tehingu, eelkõige mõne järgmistest tehingutest:

2. Lõike 1 punktis a käsitatakse “ehitisena” igasugust maaga püsivalt ühendatud rajatist.

Liikmesriigid võivad kehtestada lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumi ehitiste ümberkujundamisele kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ning määrata ehitise aluse maa mõiste.

Liikmesriigid võivad kohaldada muid kriteeriume peale esmase kasutuselevõtu, näiteks ajavahemik ehitise valmimisest esmase võõrandamiseni või ajavahemik esmasest kasutuselevõtust järgmise võõrandamiseni, tingimusel et nimetatud ajavahemikud ei ületa vastavalt viit ning kaht aastat.

3. Lõike 1 punktis b käsitatakse “ehitusmaana” hoonestamata või hoonestatud maad, mis vastab liikmesriikide vastavatele määratlustele.

1. Riike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tegevuse või tehingutega makse, lõive, liikmemakse või tasusid.

Kui nad sellist tegevust või selliseid tehinguid teostavad, käsitatakse neid siiski maksukohustuslasena seoses tegevuse või tehingutega, mille puhul maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.

Igal juhul käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena seoses I lisas nimetatud tegevusaladega, välja arvatud juhul, kui nende tegevuste maht on tühine.

2. Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artiklite 132, 135, 136 ja 371, artiklite 374 kuni 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 või artiklite 380 kuni 390c alusel maksust vabastatud.

1. “Kaubatarne” on materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek.

2 Lisaks lõikes 1 nimetatud tehingule käsitatakse kaubatarnena järgmisi tehinguid:

3. Liikmesriigid võivad käsitada kaubatarnena teatavate ehitustööde üleandmist.

1. Elektrienergia, gaas, soojus- või jahutusenergia ja muu selline loetakse materiaalseks varaks.

Maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade kasutamist tema enda või tema töötajate isiklikuks tarbeks või selle tasuta äraandmine või üldiselt kasutamine muul kui ettevõtluse eesmärgil käsitatakse kaubatarnena tasu eest, kui nendelt kaupadelt või nende osadelt võis käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata.

Kaubatarnena tasu eest ei käsitata siiski näidiste jagamist või väikese väärtusega kinkide tegemist maksukohustuslase majandustegevuse eesmärgil.

1. Kaubatarnena tasu eest käsitatakse maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade teise liikmesriiki üleviimist.

“Teise liikmesriiki üleviimine” on materiaalse vallasasja igasugune lähetamine või vedamine maksukohustuslase või tema eest tegutseva isiku poolt oma ettevõtluse eesmärgil väljapoole selle liikmesriigi territooriumi, kus vara asub, kuid ühendusesiseselt.

2. Teise liikmesriiki üleviimiseks ei loeta kaupade lähetamist või vedamist järgmiste tehingute jaoks:

3. Kui mõni lõikes 2 sätestatud soodustuse saamise tingimus ei ole enam täidetud, loetakse kaubad üleviiduks teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta. Sellisel juhul loetakse üleviimine toimunuks hetkest, mil tingimus enam täidetud ei ole.

Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks juhtudel, kui saaja ei ole täies ulatuses maksukohustuslane. Nad võivad võtta ka mis tahes meetmeid, mis on vajalikud, et takistada selle artikli kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.

“Kaupade ühendusesisene soetamine” on sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja, mille müüja või kaupade soetaja või nende arvel tegutsev isik lähetab või veab kaupade soetajale muusse liikmesriiki kui see, kust kaubad lähetatakse või veetakse.

Kui kaubad, mille soetajaks on mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, lähetatakse või veetakse kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist ning kui nimetatud mittemaksukohustuslasest juriidiline isik impordib neid kaupu muusse liikmesriiki kui kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriik, loetakse kaubad lähetatuks või veetuks impordi liikmesriigist. Nimetatud liikmesriik tagastab artikli 201 kohaselt isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või sellena tunnustatud importijale kaupade impordil makstud käibemaksu, kui importija tõendab, et on soetamisel maksnud käibemaksu kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigis.

Kaupade ühendusesiseseks soetamiseks tasu eest loetakse selliste kaupade kasutamist maksukohustuslase poolt oma ettevõtluse eesmärgil, mille nimetatud maksukohustuslane või tema arvel tegutsev isik on lähetanud või vedanud teisest liikmesriigist, kus kaubad valmistati, kaevandati, töödeldi, osteti või soetati artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mille maksukohustuslane oma ettevõtluse eesmärgil nimetatud teise liikmesriiki importis.

Kaupade ühendusesiseseks soetamiseks tasu eest loetakse selliste kaupade kasutamist Põhja-Atlandi Lepingu osalisriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali poolt, mis ei ole ostetud mõne liikmesriigi siseturul maksustamist reguleerivate üldnormide alusel, kui nimetatud kaupade impordil ei saaks kohaldada artikli 143 lõike 1 punktis h sätestatud maksuvabastust.

Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kaupade ühendusesiseseks soetamiseks liigitatakse tehing, mis oleks määratletud kaubatarnena, kui selle oleks nende territooriumil teostanud maksukohustuslane, kes sellena tegutseb.

2. “Telekommunikatsiooniteenused” on teenused, mis on seotud mis tahes laadi signaalide, kirjutiste, kujutiste ja helide või teabe edastamise, saatmise või vastuvõtmisega juhtme kaudu või raadio teel, optiliste või muude elektromagnetiliste süsteemide abil, sealhulgas sellega seotud edastus-, saate- või vastuvõtumahtude kasutusõiguse üleandmine või võimaldamine, mille hulka kuulub ülemaailmsetele teabevõrkudele juurdepääsu võimaldamine.

2. Liikmesriigid võivad lõike 1 sätetest erandeid teha, kui see ei too kaasa konkurentsimoonutamist.

Konkurentsi moonutamise vältimiseks ning pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega võivad liikmesriigid teenuste osutamisena tasu eest käsitada maksukohustuslase teenuse osutamist oma ettevõtluse eesmärgil, tingimusel et selliselt teenuselt ei võiks käibemaksu täielikult maha arvata, kui selle osutaks teine maksukohustuslane.

Kui enda nimel, kuid teise maksukohustuslase eest tegutsev maksukohustuslane osaleb teenuste osutamises, loetakse, et nimetatud teenused on saanud ja osutanud tema ise.

“Kaupade import” on selliste kaupade ühendusse toomine, mis ei ole vabas ringluses vastavalt asutamislepingu artiklile 24.

Lisaks esimeses lõigus määratletud tehingule on kaupade import ka vabas ringluses olevate kaupade ühendusse toomine, kui see saabub ühendusse kolmandalt territooriumilt, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumi hulka.

Kui kaupu ei lähetata ega veeta, tuleb tarnekohana käsitada kaupade asukohta tarne ajal.

Kui kaupu lähetab või veab tarnija, soetaja või kolmas isik, tuleb tarnekohana käsitada kohta, kus kaubad asuvad ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale.

Kui aga kaupade lähetamise või veo lähtekoht asub kolmandal territooriumil või kolmandas riigis, tuleb artikli 201 alusel isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või sellena tunnustatud importija poolt tehtud kaubatarne ja ka edasiste tarnete kohana käsitada kaupade impordi liikmesriiki.

1. Erandina artiklist 32 käsitatakse tarnija või tema eest tegutseva isiku poolt muust liikmesriigist kui lähetamise või veo sihtliikmesriigist lähetatud või veetud kaupade tarnekohana kohta, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Kui tarnitud kaubad lähetatakse või veetakse kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist ning tarnija impordib need muusse liikmesriiki kui soetajale lähetatud või veetud kaupade sihtliikmesriik, siis loetakse kaupade lähetamise või veo riigiks impordi liikmesriiki.

1. Kui on täidetud järgmised tingimused, ei kohaldata artikli 33 sätteid nende kaupade tarnete suhtes, millest kõik lähetatakse või veetakse samasse liikmesriiki, kui see liikmesriik on lähetamise või veo sihtliikmesriik:

2. Liikmesriik, kelle territooriumil kaubad soetajale lähetamise või veo lõpus asuvad, võib lõikes 1 nimetatud künnist piirata 35 000 EURni või sellega võrdse summani riigi valuutas, kui nimetatud liikmesriik arvab, et 100 000 EUR suurune künnis võiks põhjustada tõsist konkurentsi moonutamist.

Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud võimalust, võtavad vajalikud meetmed, et teavitada sellest pädevaid ametivõime liikmesriigis, kust kaubad lähetatakse või veetakse.

3. Komisjon esitab esimesel võimalusel nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud ►C1 35 000 EUR suuruse ◄ erikünnise toimimise kohta, lisades vajadusel asjakohased ettepanekud.

4. Liikmesriik, kelle territooriumil kaubad lähetamise või veo alguses asuvad, annab maksukohustuslastele, kes tarnivad lõike 1 sätetele vastavaid kaupu, õiguse valida, et selliste tarnete asukoht määrataks artikli 33 kohaselt.

Liikmesriigid määravad kindlaks üksikasjalikud eeskirjad esimeses lõigus sätestatud valiku kasutamiseks, mis peab igal juhul kestma kaks kalendriaastat.

Artiklite 33 ja 34 sätteid ei kohaldata artikli 311 lõike 1 punktides 1–4 määratletud kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnete ega ka artikli 327 lõikes 3 määratletud kasutatud veovahendite tarnete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga nendes valdkondades kehtiva erikorra kohaselt.

Juhul kui tarnija, soetaja või kolmanda isiku poolt lähetatud või veetud kaubad paigaldab või paneb kokku tarnija või tema eest tegutsev isik ja sellega kas kaasneb või ei kaasne katsetamine, loetakse tarnekohaks kohta, kus kaubad paigaldatakse või kokku pannakse.

Kui paigaldamist või kokkupanekut teostatakse liikmesriigis, mis ei ole tarnija asukohariik, võtab liikmesriik, kelle territooriumil paigaldamist või kokkupanekut teostatakse, kõik vajalikud meetmed topeltmaksustamise vältimiseks selles liikmesriigis.

1. Laevadel, õhusõidukites või rongides tarnitavate kaupade puhul on sellise veo ajal, mis on ühenduses toimuva reisijateveo osa, tarnekohaks reisijateveo lähtepunkt.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse “ühenduses toimuva reisijateveo osana” sellise veo osa, mis ühenduse territooriumist väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.

“Reisijateveo lähtekoht” on esimene reisijate pealeminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on pärast ühendusest väljaspool toimunud veoetappi.

“Reisijateveo sihtkoht” on viimane reisijate mahaminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on enne ühendusest väljaspool toimuvat veoetappi.

3. Komisjon esitab nõukogule esimesel võimalusel aruande, millele vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud seoses laevadel, õhusõidukites või rongides reisijatele tarbimiseks tarnitud kaupade ja osutatud teenuste, sealhulgas restoraniteenuste, maksustamise kohaga.

Sõidukite pardal tarbimiseks mõeldud kaubatarnete suhtes, mille maksustamiskoht on kindlaks määratud lõike 1 kohaselt, võivad liikmesriigid kuni esimeses lõigus nimetatud ettepanekute vastuvõtmiseni kehtestada või säilitada maksuvabastuse koos varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õigusega.

Gaasi tarned maagaasivõrgu kaudu, elektrienergia tarned ning asjaomaste võrkude kaudu toimuvad soojus- ja jahutusenergia tarned

1. Ühenduse territooriumil asuva maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu transporditava gaasi tarne puhul maksukohustuslasest maagaasi edasimüüjale, elektrienergia tarne puhul ning asjaomaste võrkude kaudu toimuva soojus- ja jahutusenergia tarne puhul loetakse kaubatarne kohaks koht, kus on maksukohustuslasest edasimüüja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupa tarnitakse, nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel aga tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse “maksukohustuslasest edasimüüjana” maksukohustuslast, kelle põhitegevus hangitava gaasi, elektrienergia ning soojus- ja jahutusenergia osas on selle edasimüümine ja kelle nende toodete omatarbimine on tühine.

Ühenduse territooriumil asuva maagaasivõrgu või sellega ühendatud võrgu kaudu transporditava gaasi tarne puhul, elektrienergia tarne puhul ning asjaomaste võrkude kaudu toimuva soojus- ja jahutusenergia tarne puhul, kui sellist tarnet ei reguleerita artikliga 38, loetakse tarnekohaks kohta, kus soetaja kaupa tegelikult kasutab ja tarbib.

Kui soetaja jätab tarbimata kogu gaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia või osa sellest, loetakse tarbimata kaup kasutatuks ja tarbituks kohas, kus on soetaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupa tarnitakse. Sellise asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on nimetatud kauba kasutamise ja tarbimise kohaks soetaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Kaupade ühendusesisese soetamise koht on koht, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus.

Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, loetakse artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel soetaja kaubad soetas, kui soetaja ei tõenda, et soetamine on käibemaksuga maksustatud artikli 40 kohaselt.

Kui soetamine maksustatakse artikli 40 kohaselt käibemaksuga kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigis ning kaupu on eelnevalt maksustatud esimese lõigu kohaselt, siis vähendatakse vastavalt maksustatavat väärtust selles liikmesriigis, kus väljastati käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille alusel soetaja need kaubad soetas.

Artikli 41 esimest lõiku ei kohaldata ja kaupade ühendusesisene soetamine loetakse artikli 40 kohaselt käibemaksuga maksustatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

Maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb, osutatavate teenuste osutamise kohaks on nimetatud isiku ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks neid teenuseid saava maksukohustuslase alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on teenuse osutaja ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse teenuse osutaja püsivast tegevuskohast, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Teise isiku nimel ja eest tegutseva vahendaja poolt mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus teostatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vahendatav põhitehing.

Kinnisasjaga seotud teenuste, sealhulgas ekspertide ja kinnisvaramaaklerite teenuste, hotelli- või muude sarnaste majutusteenuste, näiteks puhkelaagrite või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikade majutusteenuste, kinnisasja kasutamise õiguste andmise teenuste ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks on kinnisasja asukoht.

Reisijateveo teenuste osutamise kohaks on veo toimumise koht, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Kaubaveoteenuste (välja arvatud ühendusesiseste kaubaveoteenuste) mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on koht, kus vedu toimub, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Ühendusesiseste kaubaveoteenuste mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on veo lähtekoht.

„Ühendusesisene kaubavedu” on igasugune kaubavedu, mille lähtekoht ja sihtkoht asuvad kahe erineva liikmesriigi territooriumil.

„Lähtekoht” on koht, kust kaubavedu tegelikult algab, arvestamata vahemaad, mis tuli läbida kaupade asukohani jõudmiseks, ning „sihtkoht” on koht, kus kaubavedu tegelikult lõpeb.

Liikmesriigid ei pea käibemaksuga maksustama mittemaksukohustuslastele osutatava ühendusesisese kaubaveoteenuse seda osa, mis toimub ühenduse territooriumi alla mittekuuluvate vete kohal.

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga

Maksukohustuslasele osutatavate kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutusüritustele või sarnastele üritustele, nagu messidele ja näitustele, sissepääsuga seotud teenuste ja kõrvalteenuste osutamise kohaks on koht, kus kõnealused üritused tegelikult toimuvad.

1. Mittemaksukohustuslasele osutatavate kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutusürituste või sarnaste üritustega, nagu messid ja näitused, seotud teenuste ja kõrvalteenuste, kaasa arvatud selliste ürituste korraldajate osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus kõnealused üritused tegelikult toimuvad.

2. Järgmiste teenuste mittemaksukohustuslasele osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht:

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht, välja arvatud laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatud teenuste puhul.

1. Veovahendi lühiajalisele rendile andmise kohaks on koht, kus veovahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.

2. Mittemaksukohustuslasele veovahendi rendile andmise kohaks, välja arvatud lühiajalise rendi puhul, on koht, kus on teenuse tarbija asukoht, tema alaline asuvõi elukoht või peamine elukoht.

Lõbusõidulaeva mittemaksukohustuslasele rentimise (välja arvatud lühiajaline rent) kohaks on aga koht, kus lõbusõidulaev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse, kui teenuseosutaja osutab seda teenust tegelikult oma selles kohas asuvast asukohast või püsivast tegevuskohast.

3. Lõigetes 1 ja 2 käsitatakse „lühiajalisena” veovahendite jätkuvat valdamist või kasutamist ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 päeva ja laevade puhul ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 päeva.

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine laeva või õhusõiduki pardal või rongis tarbimiseks

1. Laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatavate restorani- ja toitlustusteenuste osutamise koht on reisijateveo lähtekoht.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse „ühenduses toimuva reisijateveo osana” sellist veo osa, mis ühenduse territooriumist väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.

„Reisijateveo lähtekoht” on esimene reisijate pealeminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on pärast ühendusest väljaspool toimunud veoetappi.

„Reisijateveo sihtkoht” on viimane reisijate mahaminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on enne ühendusest väljaspool toimuvat veoetappi.

Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste osutamine

Mittemaksukohustuslasele osutatavate järgmiste teenuste osutamise kohaks on kõnealuse isiku asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.

Mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on väljaspool ühendust, osutatud järgmiste teenuste osutamise kohaks on koht, kus on kõnealuse isiku asukoht, tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses teenustega, mille osutamise kohta reguleeritakse artiklitega 44, 45, 56, 58 ja 59, käsitada:

Kaupade impordi kohaks on liikmesriik, mille territooriumil kaubad ühendusse toomise ajal asuvad.

Juhul kui kaubad, mis ei ole vabas ringluses, suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklis 156 nimetatud protseduurile või ühte artiklis 156 nimetatud olukorda või ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või välistransiidi protseduurile, siis on erandina artiklist 60 selliste kaupade impordi kohaks liikmesriik, mille territooriumil nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Vabas ringluses olevate kaupade puhul, mis suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklites 276 ja 277 nimetatud protseduuridest või ühte artiklites 276 ja 277 nimetatud olukorda, on impordi kohaks samuti liikmesriik, mille territooriumil nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Maksustatav teokoosseis tekib ning käibemaks muutub sissenõutavaks alates kaubatarnete teostamise või teenuste osutamise hetkest.

1. Kui kaubatarnetega, välja arvatud kaupade teatud ajavahemikuks rendileandmise või järelmaksuga müügiga, nagu sätestatud artikli 14 lõike 2 punktis b, ning teenuste osutamisega kaasneb mitu järjestikust arvepidamist või makset, loetakse kaubatarned ja teenuste osutamine lõpetatuks pärast nimetatud arvepidamiste või maksete tähtaja lõppu.

2. Ühest kalendrikuust pikema ajavahemiku jooksul tehtavat selliste kaupade pidevat tarnet, mida vastavalt artiklis 138 sätestatud tingimustele lähetatakse või veetakse liikmesriiki, mis ei ole kõnealuste kaupade lähetamise või veo alguskoht, ja mida tarnitakse käibemaksuvabalt või mida maksukohustuslane viib käibemaksuvabalt teise liikmesriiki oma ettevõtluse eesmärgil, loetakse lõpetatuks iga kalendrikuu järel kuni kaubatarne lõppemiseni.

Pidev teenuste osutamine, mille puhul teenuse saaja maksab käibemaksu vastavalt artiklile 196, pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse lõpetatuks ühe kalendriaasta järel kuni teenuse osutamise lõpuni, kui nimetatud ajavahemiku jooksul ei toimu tasaarveldusi või makseid.

Liikmesriigid võivad teatavatel esimeses ja teises lõigus sätestamata juhtudel ette näha, et pidevad kaubatarned ja pidev teenuste osutamine, mis toimuvad teatava ajavahemiku jooksul, loetakse lõpetatuks vähemalt ühe aasta möödumisel.

Kui enne kaubatarnet või teenuse osutamist tuleb tasuda ettemaks, muutub käibemaks sissenõutavaks ettemakse kättesaamisel ning saadud summalt.

Erandina artiklitest 63, 64 ja 65 võivad liikmesriigid ette näha, et teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul muutub käibemaks sissenõutavaks:

Esimeses lõigus sätestatud erandit ei kohaldata siiski selliste teenuste osutamise suhtes, mille eest vastavalt artiklile 196 peab käibemaksu tasuma teenuse saaja, ning artiklis 67 nimetatud kaubatarnete või kaupade üleviimise suhtes.

Selliste kaupade puhul, mida käibemaksuvabalt lähetatakse või veetakse artiklis 138 sätestatud tingimustel teise liikmesriiki kui selle lähetamise või veo alguse liikmesriik, või kui maksukohustuslane viib kaubad käibemaksuvabalt teise liikmesriiki oma ettevõtluse eesmärgil, muutub käibemaks sissenõutavaks arve väljastamisel, või artikli 222 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel, kui selleks ajaks ei ole arvet väljastatud.

Artikli 64 lõiget 1, artikli 64 lõike 2 kolmandat lõiku ja artiklit 65 ei kohaldata esimeses lõigus osutatud tarnete ja kaupade üleviimise puhul.

Maksustatav teokoosseis tekib hetkel, mil on toimunud kaupade ühendusesisene soetamine.

Kaupade ühendusesisene soetamine loetakse toimunuks hetkel, mil sarnased kaubatarned loetakse liikmesriigi territooriumi siseselt toimunuks.

Kaupade ühendusesisese soetamise korral muutub käibemaks sissenõutavaks arve väljastamisel, või artikli 222 esimeses lõigus osutatud tähtaja möödumisel, kui selleks ajaks ei ole arvet väljastatud.

Maksustatav teokoosseis tekib ja käibemaks muutub sissenõutavaks kaupade impordi hetkel.

1. Kui kaubad suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklites 156, 276 või 277 nimetatud protseduuridest või ühte nendes artiklites nimetatud olukordadest või ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust, või välistransiidi protseduurile, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks alles siis, kui nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Kui aga imporditud kaubad on maksustatud ühise poliitika kohaselt kohaldatavate tollimaksude, põllumajandusmaksude või samaväärse toimega maksudega, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks hetkest, mil tekib maksustatav teokoosseis nimetatud muude maksude suhtes ja need maksud muutuvad sissenõutavaks.

2. Kui imporditud kaubad ei ole maksustatud ühegi lõike 1 teises lõigus nimetatud maksuga, kohaldavad liikmesriigid maksustatava teokoosseisu ja käibemaksu sissenõutavuse suhtes kehtivaid tollimakse reguleerivaid sätteid.

Käesolevas direktiivis tähendab “turuväärtus” kogusummat, mis kliendil tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda kõnealuste kaupade ja teenuste hankimiseks samal turustusetapil, mil kaupade tarne või teenuste osutamine aset leiab, sõltumatule kaubatarnijale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kaubatarnet või teenuse osutamist maksustatakse.

Kui ühtki võrreldavat kaubatarnet või teenuste osutamist ei ole võimalik tuvastada, tähendab turuväärtus järgmist:

Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.

Oma ettevõtte kaupade äraandmise või kasutamise puhul maksukohustuslase poolt või kaupade säilitamise puhul maksukohustuslase või tema õigusjärglaste poolt tema maksustatava majandustegevuse lõppemisel, nagu sätestatud artiklites 16 ja 18, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks nende toimingute tegemise ajal.

Selliste artiklis 26 nimetatud teenuste osutamise puhul, milleks on ettevõtte vara kasutamine isiklikuks tarbeks ja teenuste tasuta osutamine, moodustab maksustatava väärtuse maksukohustuslase teenuste osutamisega seotud kogukulu.

Selliste kaubatarnete puhul, milleks on teise liikmesriiki üleviimine, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks üleviimise ajal.

Artiklis 27 nimetatud teenuste osutamisel maksukohustuslase poolt oma ettevõtluse eesmärgil moodustab maksustatava väärtuse kõnealuse teenuse turuväärtus.

Esimese lõigu punkti b tähenduses võivad liikmesriigid kõrvalkuludena käsitada ka eraldi lepinguga hõlmatud kulusid.

Maksukohustuslane peab esitama tõendid esimese lõigu punktis c nimetatud kulude tegeliku summa kohta ega tohi maha arvata käibemaksu, mida oleks võinud nimetatud tehingutelt sisse nõuda.

1. Liikmesriigid võivad maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks võtta meetmeid selleks, et juhul, kui kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse kellelegi, kellega on olemas liikmesriigi määratluse kohased perekondlikud või muud tihedad isiklikud sidemed, juhtimisalastest, omandi-, liikmelisus-, rahalistest või õiguslikest suhetest tulenevad sidemed, oleks maksustavaks väärtuseks turuväärtus:

Esimese lõigu tähenduses võib tihedateks sidemeteks lugeda ka tööandja sidemed töötaja, töötaja perekonna või mõne muu töötajale lähedase isikuga.

2. Lõikes 1 sätestatud juhtudel võivad liikmesriigid määratleda, milliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate või teenusesaajate ja kauba soetajate kategooriate suhtes meetmeid kohaldatakse.

3. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed vastavalt lõikele 1 vastu võetud siseriiklikest meetmetest, juhul kui nõukogu ei ole nimetatud meetmeid heaks kiitnud enne 13. augustit 2006 kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõigetega 1-4, ja kui neid meetmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel jätkatakse.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 ei kasutanud artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäära võimalust, võivad artiklis 89 sätestatud võimalust kasutades ette näha, et artikli 103 lõikes 2 nimetatud kunstiteoste tarnel võrdub maksustatav väärtus ►C1 artiklite 73, 74, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga. ◄

Esimeses lõigus nimetatud murdosa määratakse kindlaks nii, et asjakohane tasumisele kuuluv käibemaks võrdub vähemalt 5 protsendiga artiklite 73, 74, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summast.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kaupade tarne või teenuste osutamise maksustatava väärtuse sisse arvestatakse kliendi poolt töötlemiseks tarnitud maksuvaba investeeringukulla väärtus artikli 346 tähenduses kui kuld kaotab selle tulemusena maksuvaba investeeringukulla staatuse selliste kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel. Kasutatavaks väärtuseks on investeeringukulla turuväärtus nimetatud kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajal.

Kaupade ühendusesisese soetamise korral määratakse maksustatav väärtus kindlaks samade näitajate põhjal ►C1 , mida 2. peatüki kohaselt ◄ kasutatakse maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks samade kaupade liikmesriigi territooriumil toimuva tarne puhul . Selliste tehingute korral, mida loetakse artiklites 21 ja 22 nimetatud kaupade ühendusesisese soetamisega samaväärseteks, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks nende tehingute toimumise ajal.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aktsiis, mille peab tasuma või on tasunud aktsiisikaupade ühendusesisese soetamisega tegelev isik, lisatakse maksustatavale väärtusele artikli 78 esimese lõigu punkti a kohaselt.

2. Kui pärast kaupade ühendusesisest soetamist tagastatakse soetajale kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis tasutud aktsiis, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt liikmesriigis, mille territooriumil toimus kaupade soetamine.

Kaupade impordil moodustab maksustatava väärtuse ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt kindlaksmääratud tolliväärtus.

1. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse, juhul kui need juba ei sisaldu maksustatavas väärtuses:

2. Lõike 1 punkti b tähenduses käsitatakse “esimese sihtkohana” kohta, mis on märgitud veokirjas või mis tahes muus dokumendis, mille alusel kaubad impordi liikmesriiki imporditakse. Nimetatud märke puudumisel loetakse esimeseks sihtkohaks koht, kus veos impordi liikmesriigis esmakordselt üle antakse.

Kui kaubad on ajutiselt eksporditud ühendusest väljapoole ning reimporditakse pärast väljaspool ühendust teostatud parandustöid, töötlemist, kohandamist, kujundamist või viimistlemist, võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et saadud kaupu käsitatakse käibemaksuga maksustamisel samal viisil, kui seda oleks käsitatud siis, kui nimetatud toimingud oleksid aset leidnud nende territooriumil.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 ei kasutanud artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäära võimalust, võivad ette näha, et artikli 311 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 määratletud kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete impordi puhul võrdub maksustatav väärtus artiklite 85, 86 ja 87 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga.

Esimeses lõigus nimetatud murdosa määratakse kindlaks nii, et asjakohane impordilt võetav käibemaks võrdub vähemalt 5 protsendiga artiklite 85, 86 ja 87 kohaselt kindlaksmääratud summast.

1. Tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2. Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid lõikest 1 erandi teha.

1. Kui impordi puhul on maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks vajalikud andmed väljendatud muus valuutas kui selle liikmesriigi valuutas, kus maksustamine toimub, määratakse vahetuskurss kindlaks tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt.

2. Kui tehingu puhul, mis ei ole kaupade import, on maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks vajalikud andmed väljendatud muus valuutas kui selle liikmesriigi valuutas, kus maksustamine toimub, kohaldatakse vahetuskurssi, mis vastab viimasele registreeritud müügikursile maksu sissenõutavaks muutumise ajal asjaomase liikmesriigi kõige tähtsamal valuutaturul/valuutaturgudel, või kurssi, mis määratakse kindlaks nimetatud turule/turgudele viidates selle liikmesriigi kehtestatud korra kohaselt.

Liikmesriigid peavad selle kasutamisega nõustuma, selle asemel et kasutada Euroopa Keskpanga poolt käibemaksu sissenõutavaks muutumise ajal avaldatud uusimat vahetuskurssi. Ümberarvestus muude vääringute vahel kui euro toimub iga vääringu euro vahetuskurssi kasutades. Liikmesriigid võivad nõuda, et maksukohustuslane teavitaks neid selle valikuvõimaluse kasutamisest.

Mõne esimeses lõigus osutatud tehingu puhul või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul võivad liikmesriigid kasutada vahetuskurssi, mis määratakse kindlaks tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse kehtivate õigusnormide kohaselt.

Tagastatavate pakendite maksumuse suhtes võivad liikmesriigid võtta ühe järgmistest meetmetest:

Maksustatavate tehingute suhtes kohaldatakse maksustatava teokoosseisu tekkimise ajal kehtivat maksumäära.

Järgmistel juhtudel kohaldatakse siiski maksu sissenõutavaks muutumise ajal kehtivat maksumäära:

1. Kaupade ühendusesisese soetamise suhtes kohaldatakse samaväärsete kaupade tarne suhtes liikmesriigi territooriumil kohaldatavat maksumäära.

2. Kui kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete impordil vähendatud maksumäära kohaldamist võimaldavast artikli 103 lõikest 1 ei tulene teisiti, kohaldatakse kaupade impordi suhtes samaväärsete kaupade tarne suhtes liikmesriigi territooriumil kohaldatavat maksumäära.

Kui maksumäära muudetakse, võivad liikmesriigid teha artiklites 65 ja 66 nimetatud juhtudel korrigeerimisi, et võtta arvesse kaubatarnete või teenuste osutamise ajal kehtinud maksumäära.

Liikmesriigid kohaldavad harilikku maksumäära, mille iga liikmesriik on kindlaks määranud teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning mis on sama kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul.

Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 ei või harilik maksumäär olla väiksem kui 15 %.

2. Vähendatud maksumäärasid kohaldatakse üksnes III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes.

Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes.

3. Lõikes 1 ettenähtud vähendatud maksumäärade kohaldamisel kaupade rühmade suhtes võivad liikmesriigid kasutada asjakohaste rühmade täpse ulatuse määramiseks kaupade koondnomenklatuuri.

1. Vähendatud maksumäärad määratakse kindlaks teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning see ei või olla madalam kui 5 protsenti.

2. Iga vähendatud maksumäär määratakse kindlaks nii, et selle määra kohaldamisel saadavast käibemaksusummast oleks võimalik tavapärasel viisil maha arvata kogu ►C1 artiklite 167–171 ja artiklite 173–177 kohaselt mahaarvamisele kuuluv käibemaks. ◄

Alates 1994. aastast vaatab nõukogu vähendatud maksumäärade reguleerimisala läbi komisjoni aruande alusel iga kahe aasta tagant.

Asutamislepingu artikli 93 kohaselt võib nõukogu otsustada muuta III lisas esitatud kaupade ja teenuste loendit.

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu majandusekspertrühma uurimusel põhineva üldhinnanguaruande vähendatud maksumäärade kohapeal osutatavatele teenustele, sealhulgas restoraniteenustele kohaldamise kohta, eeskätt töökohtade loomise, majanduskasvu ja siseturu nõuetekohase toimimise osas.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega.

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et vähendatud maksumäära või üht vähendatud maksumääradest, mida nad kohaldavad vastavalt artiklitele 98 ja 99, kohaldatakse ka artikli 311 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 määratletud kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete impordi suhtes.

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 nimetatud võimalust, võivad nad kohaldada vähendatud maksumäära ka järgmiste tarnete suhtes:

Austria võib Jungholzi vallas ja Mittelbergi vallas (Kleines Walsertal) kohaldada teist harilikku maksumäära, mis on madalam kui mujal Austrias kohaldatav vastav määr, kuid mitte madalam kui 15 protsenti.

Küpros võib balloonides tarnitava veeldatud naftagaasi (LPG) tarnete suhtes kohaldada üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäärast.

1. Portugal võib Lissaboni piirkonna teesildade kasutusmaksude suhtes kohaldada üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud määrast.

2. Portugal võib Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades sooritatud tehingute suhtes ja otse nendesse piirkondadesse tehtava impordi suhtes kohaldada mandri maksumääraga võrreldes madalamat maksumäära.

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kuni artiklis 402 sätestatud lõpliku korra kehtestamiseni.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 võimaldasid maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega või kohaldasid artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamaid vähendatud maksumäärasid, võivad nende maksuvabastuste võimaldamist ning selliste vähendatud maksumäärade kohaldamist jätkata.

Esimeses lõigus nimetatud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ning vastu võetud lähtuvalt selgelt määratletud sotsiaalsetest huvidest ning lõpptarbija kasuks.

Artikli 110 teises lõigus sätestatud tingimustel võib jätkata maksuvabastuste kohaldamist koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega järgmistel juhtudel:

Kui artikli 110 sätted põhjustavad Iirimaal konkurentsi moonutamist kütmiseks ja valgustuseks mõeldud energiatoodete tarnel, võib komisjon Iirimaale sellekohase taotluse alusel anda loa kohaldada selliste tarnete suhtes vähendatud maksumäära kooskõlas artiklitega 98 ja 99.

Esimeses lõigus nimetatud juhul esitab Iirimaa komisjonile taotluse koos kogu vajaliku teabega. Kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest otsust teinud, võib järeldada, et Iirimaa on taotlusaluse vähendatud maksumäära kohaldamiseks loa saanud.

Liikmesriigid, kes kooskõlas ühenduse õigusega võimaldasid 1. jaanuaril 1991 maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega või kohaldasid artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamaid vähendatud maksumäärasid nende kaupade ja teenuste suhtes, mida ei ole nimetatud III lisas, võivad kõnealuste kaubatarnete või teenuste osutamise suhtes kohaldada vähendatud maksumäära või üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumääradest.

1. Liikmesriigid, kes olid 1. jaanuaril 1993 kohustatud suurendama 1. jaanuaril 1991 kehtinud harilikku maksumäära rohkem kui 2 protsendi võrra, võivad kohaldada artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamat vähendatud maksumäära III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes.

Esimeses lõigus nimetatud liikmesriigid võivad sellist määra kohaldada ka lasterõivaste, lastejalatsite ja eluasemete suhtes.

2. Liikmesriigid ei või lõike 1 alusel kehtestada maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid vähendatud maksumäära lasterõivaste, lastejalatsite või eluasemete suhtes, võivad kõnealuste kaubatarnete ja osutatud teenuste suhtes selle määra kohaldamist jätkata.

2. Austria võib kinnisasja elamispinnana üürileandmise suhtes kohaldada üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäärast, tingimusel et see määr ei ole madalam kui 10 protsenti.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid vähendatud maksumäära kaubatarnete ja osutatud teenuste suhtes, mida ei ole nimetatud III lisas, võivad kohaldada selliste tarnete ja teenuste suhtes vähendatud maksumäära või üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud määrast, tingimusel et maksumäär ei ole madalam kui 12 protsenti.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 311 lõike 1 punktides 1–4 määratletud kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga artiklites 312–325 sätestatud kasuminormi maksustamise korra või avalike enampakkumiste erikorra kohaselt.

Artikli 118 kohaldamisel võib Austria kohaldada vähendatud maksumäära põllumajandustootja poolt talumajapidamises toodetud veini suhtes, tingimusel et maksumäär ei ole madalam kui 12 protsenti.

Kreeka võib kohaldada Kreeka mandriosas kohaldatavatest vastavatest määradest kuni 30 protsenti madalamaid maksumäärasid Lesbose, Chíose, Samose, Dodekaneeside ja Küklaadide piirkonnas ja järgmistel saartel: Thásos, Põhja-Sporaadid, Samothráki ja Skyros.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 käsitasid kaupade valmistamist kaubatarnena, võivad kohaldada valmistuslepingu alusel tehtavate tarnete suhtes maksumäära, mis kehtib pärast kaupade valmistamist saadud kaupade suhtes.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse “valmistuslepingu alusel tehtava tarnena” seda, kui tööettevõtja annab oma kliendile üle vallasasja, mille ta on valmistanud või kokku pannud talle selleks kliendi antud materjalist või esemetest, olenemata sellest, kas tööettevõtja on osaliselt kasutanud oma materjali.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära elustaimede ja teiste lillekasvatustoodete, sealhulgas taimesibulate ja -juurte ja sarnaste toodete, lõikelillede ja kaunistuseks mõeldud lehtede ning küttepuude tarnete suhtes.

Tšehhi Vabariik võib jätkata 31. detsembrini 2010 vähemalt 5protsendilise vähendatud maksumäära kohaldamist elamuehitusega seotud ehitustööde suhtes, mida ei ole teostatud sotsiaalpoliitika raames, välja arvatud ehitusmaterjalid.

1. Küpros võib jätkata ►M2 kuni 31. detsembrini 2010 ◄ käibemaksuvabastuse kohaldamist koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega farmaatsiatoodete ja inimtoiduks mõeldud toiduainete tarnete suhtes, välja arvatud jäätis, mahlajäätis, külmutatud jogurt, sorbett ja sarnased tooted ning soolased suupisted (kartulikrõpsud ja -pulgad, paisterad ning muud sarnased pakendatud ja inimtoiduks mõeldud valmistooted).

1. Poola võib kohaldada maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega teatud raamatute ja erialaperioodika tarnete suhtes kuni 31. detsembrini 2010.

3. Poola võib jätkata III lisa punktis 1 nimetatud toiduainete tarnete suhtes vähemalt 3protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2010.

4. Poola võib jätkata elamute ehituse, remondi ja ümberehitusega seotud teenuste suhtes, mida ei ole osutatud sotsiaalpoliitika osana, välja arvatud ehitusmaterjalid, ning artikli 12 lõike 1 punktis a sätestatud elamute või elamuosade enne esmast kasutuselevõttu võõrandamise suhtes vähemalt 7protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2010.

2. Sloveenia võib jätkata elamute ehitus-, remondi- ja hooldustööde suhtes, mida ei ole teostatud sotsiaalpoliitika osana, välja arvatud ehitusmaterjalid, vähemalt 5 protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist ►M2 kuni 31. detsembrini 2010 ◄ .

Peatükkidega 2–9 ettenähtud maksuvabastusi kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude õigusaktide kohaldamist, ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada nimetatud maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

2. Lõike 1 punkti o kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada vajalikud piirangud eelkõige ürituste arvu ning kogutavate summade suhtes, mis annavad õiguse saada maksuvabastust.

Liikmesriigid võivad muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada iga juhtumi puhul üht või mitut järgmist tingimust:

►C1 Liikmesriigid, kes maksustasid käibemaksuga 1. jaanuaril 1989 direktiivi 77/388/EMÜ E lisa alusel artikli 132 lõike 1 punktides m ja n nimetatud tehinguid, võivad kohaldada käesoleva artikli esimese lõigu punktis d ettenähtud tingimusi ◄ ka siis, kui nimetatud teenuste osutamine või kaubatarned avalik-õiguslike organisatsioonide poolt on maksust vabastatud.

Teenuste osutamisel või kaupade tarnel ei anta artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastust järgmistel juhtudel:

2. Lõike 1 punktis l nimetatud maksuvabastus ei kehti järgmiste tehingute puhul:

Liikmesriigid võivad lõike 1 punktis l nimetatud maksuvabastuse kohaldamisalas teha lisaerandeid.

1. Liikmesriigid võivad anda maksumaksjatele maksustamise suhtes valikuõiguse järgmistel juhtudel:

2. Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 ettenähtud valikuõiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid ühenduse territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud tarnetele vabastavad liikmesriigid käibemaksust järgmised tehingud:

1. Artikli 138 lõikes 1 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida teostavad maksukohustuslased, kes saavad artiklitega 282–292 sätestatud väikeettevõtjatele mõeldud maksuvabastust.

Seda maksuvabastust ei kohaldata ka maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele tehtud kaubatarnete suhtes, kelle kaupade ühendusesisest soetamist ei maksustata käibemaksuga vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Artikli 138 lõike 2 punktis b sätestatud maksuvabastust ei kohaldata aktsiisikaupade tarnete suhtes, mida teostavad maksukohustuslased, kes saavad artiklites 282–292 sätestatud väikeettevõtjatele mõeldud maksuvabastust.

3. Artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punktides b ja c sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga artiklites 312–325 sätestatud kasuminormi maksustamise korra või avalike enampakkumiste erikorra kohaselt.

Artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punktis c sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kasutatud veovahendite tarnete suhtes, nagu need on määratletud artikli 327 lõikes 3, mida maksustatakse kasutatud veovahendite suhtes kohaldatava üleminekukorra kohaselt.

Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid tagamaks, et käibemaksu ei võeta kaupade ühendusesiseselt soetamiselt, mis on toimunud nende territooriumil kooskõlas artikliga 40 ja mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust selliste ühendusesiseste veoteenuste osutamise, mis on seotud kaupade veoga saartele ja saartelt, mis moodustavad Assooride ja Madeira autonoomsed piirkonnad, ning samuti kaupade veoga nimetatud saarte vahel.

2. Lõike 1 punktiga d ette nähtud maksuvabastust kohaldatakse juhul, kui kaupade importimisele järgneb artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punkti c kohaselt käibemaksust vabastatud kaubatarne, kuid üksnes siis, kui importija on importimisel impordiliikmesriigi pädevatele asutustele esitanud vähemalt järgmise teabe:

Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et punktis c nimetatud tõend esitatakse pädevatele asutustele üksnes nende taotluse korral.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaupade impordiga seotud teenuste osutamise, kui nimetatud teenuste maksumus kuulub artikli 86 lõike 1 punkti b kohaselt maksustatava väärtuse hulka.

1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklites 143 ja 144 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade täpsustamiseks.

2. Kuni lõikes 1 nimetatud sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid jätkata siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Liikmesriigid võivad kohandada oma siseriiklikke õigusakte, et vältida ühenduses konkurentsi moonutamist ning eelkõige käibemaksuga maksustamata jätmist või käibemaksuga topeltmaksustamist.

Liikmesriigid võivad võtta mis tahes haldusmeetmeid, mida nad maksuvabastuse saavutamiseks kõige kohasemaks peavad.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kehtivate siseriiklike õigusaktide sätetest (kui neist pole komisjoni teavitatud) ja sätetest, mis nad võtavad vastu lõike 2 alusel.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud maksuvabastust võib rakendada käibemaksu tagastamise kaudu.

1. Juhul, kui artikli 146 lõike 1 punktis b nimetatud tarne hõlmab reisijate isiklikus pagasis veetavaid kaupu, kehtib maksuvabastus vaid järgmistel tingimusel:

Liikmesriigid võivad siiski vabastada tarne ►C1 , mille koguväärtus on esimese lõigu punktis c nimetatud summast väiksem. ◄

2. Lõike 1 tähenduses on “reisija, kelle elukoht ei ole ühenduses” reisija, kelle alaline või peamine elukoht ei ole ühenduses. Antud juhul on “alaline või peamine elukoht” koht, mis on sellisena märgitud passi, isikutunnistusele või muule isikut tõendavale dokumendile, mida tunnustab liikmesriik, kus tarne tehakse.

Eksporditõendiks on arve või seda asendav dokument, mille on kinnitanud tollipunkt, mille kaudu kaubad ühendusest välja viidi.

Iga liikmesriik edastab komisjonile nende templitest näidisjäljendid, mida ta kasutab teises lõigus nimetatud kinnitamiseks. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide maksuhalduritele.

Portugal võib mere- ja õhutransporti Assooride ja Madeira autonoomsetesse piirkondadesse kuuluvate saarte vahel ning nende piirkondade ja mandri vahel käsitada rahvusvahelise veona.

1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklis 148 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala täpsustamiseks ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

2. Lõike 1 sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid artikli 148 punktides a ja b sätestatud maksuvabastuste ulatust piirata.

Ühtsete maksueeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse esimeses lõigus sätestatud maksuvabastusi vastuvõtva liikmesriigi kehtestatavates piirides.

2. Juhul, kui kaupu ei lähetata ega veeta väljapoole seda liikmesriiki, kus toimub kaubatarne, ning teenuste puhul võib maksuvabastust rakendada käibemaksu tagastamise kaudu.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust teise isiku nimel ja arvel tegutsevate vahendajate osutatavad teenused, kui need moodustavad osa peatükkides 6, 7 ja 8 nimetatud või väljaspool ühendust tehtavatest tehingutest.

Esimeses lõigus nimetatud maksuvabastus ei laiene reisibüroodele, kes reisija nimel ja arvel osutavad teenuseid, mis osutatakse teistes liikmesriikides.

Tollilaod, muud ladustamisprotseduurid kui tolliladustamine ja samaväärsed protseduurid

Käesolevas jaos käsitatakse “muude ladustamisprotseduuridena kui tolliladustamine” aktsiisikaupade puhul direktiivi 92/12/EMÜ artikli 4 punktis b määratletud maksuladustamise kohti ja kaupade puhul, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, liikmesriikide poolt sellistena määratletud kohti.

Ilma et see piiraks ühenduse muude maksustamissätete kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võtta erimeetmeid kõikide või mõningate käesolevas jaos nimetatud tehingute maksust vabastamiseks, tingimusel et need ei ole ette nähtud lõppkasutuseks või -tarbimiseks ja et käesolevas jaos nimetatud protseduuride või olukordade lõpetamisel tasumisele kuuluv käibemaks võrdub maksusummaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kõik need tehingud oleks maksustatud nende liikmesriigi territooriumil.

2. Lõikes 1 nimetatud kohad määratletakse ühenduse kehtivate tollieeskirjade kohaselt.

2. Liikmesriigid ei või kaupade puhul, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, ette näha muid ladustamisprotseduure peale tolliladustamisprotseduuride juhtudel, kui need kaubad on mõeldud tarneks jaemüügietapis.

1. Erandina artikli 157 lõikest 2 võivad liikmesriigid muu ladustamisprotseduuri kui tolliladustamine ette näha siis, kui kaubad on mõeldud:

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 punktis a ettenähtud maksuvabastuse võimalust, siis võtavad nad vajalikud meetmed, et tagada selle maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

3. Lõike 1 punkti a tähenduses on “tax-free kauplus” igasugune lennujaama või sadama piiratud alal asuv ettevõte, mis vastab pädevate ametivõimude poolt ettenähtud tingimustele.

Liikmesriigid võivad maksust vabastada artiklis 156, artikli 157 lõike 1 punktis b ja artiklis 158 nimetatud kaubatarnetega seotud teenuste osutamise.

2. Kui liikmesriigid kasutavad tolliladudes toimuvate tehingute suhtes lõike 1 punktis a sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikke meetmeid nägemaks ette muid ladustamisprotseduure peale tolliladustamise, mis võimaldavad lõike 1 punkti b sätteid kohaldada samade tehingute suhtes, mis on seotud V lisas nimetatud kaupadega ja mis tehakse sellistes muudes ladudes kui tolliladudes.

Liikmesriigid võivad maksust vabastada järgmised kaubatarned ja nendega seotud teenuste osutamised:

Kui liikmesriigid kasutavad käesolevas jaos sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikke meetmeid tagamaks, et mõnele artiklis 156, artikli 157 lõike 1 punktis b ja artiklis 158 nimetatud protseduurile või mõnda nendes artiklites nimetatud olukorda suunamiseks mõeldud kaupade ühendusesiseste soetamiste suhtes kohaldatakse samu sätteid kui kaubatarnete suhtes, mis toimuvad liikmesriigi territooriumil samadel tingimustel.

Kui käesolevas jaos nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpevad, tuues kaasa impordi artikli 61 tähenduses, võtab impordi liikmesriik vajalikke meetmeid topeltmaksustamise vältimiseks.

Tehingud, mis vabastatakse maksust ekspordi eesmärgil ja ühendusesisese kaubanduse raames

1. Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võivad liikmesriigid maksukohustuslase eelmise 12 kuu ekspordimahuga võrdses väärtuses maksust vabastada järgmised tema tehtud või tema kasutuseks mõeldud tehingud:

2. Kasutades lõikes 1 ettenähtud maksuvabastuse võimalust ja pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega, laiendavad liikmesriigid käesolevat maksuvabastust maksukohustuslase poolt artiklis 138 ettenähtud tingimustel tehtud tarnetega seotud tehingutele tema eelmise 12 kuu samadel tingimustel tehtud kaubatarnete koguväärtuse ulatuses.

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata selliste tehingute ühtse maksimumväärtuse, mille nad vabastavad käibemaksust artikli 164 alusel.

Vajaduse korral esitab komisjon niipea kui võimalik nõukogule ettepanekud 1. ja 2. jaos nimetatud tehingute suhtes käibemaksu kohaldamise ühise korra kohta.

Liikmesriigid võivad vabatahtliku korra alusel ette näha, et sellise maksukohustuslase mahaarvamisõigus, kellelt käibemaks nõutakse sisse vaid vastavalt artikli 66 punktile b, lükatakse edasi kuni hetkeni, mil talle tarnitud kaupadelt või osutatud teenustelt on käibemaks tema tarnijale tasutud.

Liikmesriigid, kes kohaldavad esimeses lõigus nimetatud vabatahtlikku korda, kehtestavad nende territooriumil seda korda kasutavatele maksukohustuslastele künnise, mille aluseks on artikli 288 kohaselt arvutatud maksukohustuslase aastakäive. See künnis ei tohi olla suurem kui 500 000 eurot või võrdväärne summa liikmesriigi vääringus. Liikmesriigid võivad suurendada nimetatud künnist 2 000 000 euroni või võrdväärse summani liikmesriigi vääringus pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega. Käibemaksukomiteega konsulteerimine ei ole siiski nõutav liikmesriikide puhul, kes kohaldasid 31. detsembril 2012 künnist, mis oli suurem kui 500 000 eurot või võrdväärne summa omavääringus.

Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed vastavalt esimesele lõigule vastuvõetud siseriiklikest õiguslikest meetmetest.

Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:

1. Maksukohustuslase ettevõtte vara hulka kuuluva kinnisasja kasutamisel nii maksukohustuslase ettevõtte tegevuse eesmärgil kui ka maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil tohib kooskõlas artiklites 167, 168, 169 ja 173 sätestatud põhimõtetega kõnealuse kinnisasjaga seotud käibemaksu maha arvata üksnes selles ulatuses, milles kinnisasja kasutatakse maksukohustuslase ettevõtte tegevuse eesmärgil.

Erandina artiklist 26 võetakse esimeses lõigus osutatud kinnisasja kasutamise protsentuaalset muutumist arvesse kooskõlas artiklites 184–192 sätestatud põhimõtetega vastavalt nende sätete rakendamisele kõnealuses liikmesriigis.

2. Liikmesriigid võivad neile sobival viisil kohaldada lõiget 1 ka muude ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupadega seotud kulutuste käibemaksuga maksustamisel.

Lisaks artiklis 168 nimetatud mahaarvamisele on maksukohustuslasel õigus artiklis 168 nimetatud käibemaks maha arvata, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

Igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole direktiivi 86/560/EMÜ ( 8 ) artikli 1, direktiivi 2008/9/EÜ ( 9 ) artikli 2 punkti 1 ja artikli 3 ning käesoleva direktiivi artikli 171 tähenduses liikmesriigis, kus ta soetab kaupu ja saab teenuseid või impordib käibemaksuga maksustatavaid kaupu, on õigus käibemaksu tagastamisele, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

1. Käibemaks tagastatakse direktiivis 2008/9/EÜ sätestatud üksikasjalike eeskirjade kohaselt maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus nad soetavad kaupu ja saavad teenuseid või impordivad käibemaksuga maksustatavaid kaupu, vaid teises liikmesriigis.

2. Käibemaks tagastatakse maksukohustuslastele, kes ei asu ühenduse territooriumil vastavalt direktiivis 86/560/EMÜ sätestatud rakenduskorrale.

Direktiivi 86/560/EMÜ artiklis 1 nimetatud isikuid käsitatakse kõnealuse direktiivi kohaldamisel samuti maksukohustuslastena, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust, kui nad on liikmesriigis, kus nad soetavad kaupu ja saavad teenuseid või impordivad käibemaksuga maksustatavaid kaupu, üksnes tarninud kaupu ja osutanud teenuseid üksnes isikule, kes vastavalt artiklitele 194–197 või artiklile 199 on määratud isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Liikmesriigid võivad selle asemel, et direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ alusel tagastada sellistelt maksukohustuslasele tarnitud kaupadelt või talle osutatud teenustelt tasutud käibemaks, millelt käibemaksu tasumise eest maksukohustuslane artiklite 194 kuni 197 või artikli 199 kohaselt vastutab, lubada selle maksu mahaarvamist vastavalt artiklis 168 sätestatud menetlusele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikest 2 ja artikli 4 lõikest 2 tulenevad piirangud võib säilitada.

Selleks võivad liikmesriigid käibemaksu tasumise eest vastutava maksukohustuslase direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ kohaselt tagastamismenetlusest välja arvata.

1. Igal isikul, keda käsitatakse maksukohustuslasena seetõttu, et ta tarnib juhuti uue veovahendi artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ettenähtud tingimustel, on õigus liikmesriigis, kus tarne toimus, veovahendi ostuhinnas sisalduv või selle impordil või ühendusesisesel soetamisel makstud käibemaks maha arvata ulatuses, mis ei ületa maksusummat, mille ta oleks olnud kohustatud tasuma, kui tarnet poleks maksust vabastatud.

Mahaarvamisõigus tekib ja seda tohib kasutada ainult uue veovahendi tarne ajal.

1. Kaupade ja teenuste puhul, mida maksukohustuslane kasutab nii artiklites 168, 169 ja 170 nimetatud tehingute tarbeks, mille puhul võib käibemaksu maha arvata, kui ka tehingute tarbeks, mille puhul käibemaksu maha arvata ei või, võib käibemaksu maha arvata üksnes esimesena nimetatud tehingutega seotud osas.

Nimetatud osa määratakse artiklite 174 ja 175 kohaselt kindlaks kõikide maksukohustuslase tehingute kohta.

Liikmesriigid võivad nimetajasse lisada ka toetuste summa, välja arvatud artiklis 73 nimetatud kaubatarnete ja teenuste hinnaga otseselt seotud toetused.

3. Kui liikmesriigid kasutavad artiklis 191 sätestatud võimalust kapitalikaupade puhul korrigeerimist mitte nõuda, võivad nad mahaarvatava osa arvutamisel arvesse võtta ka kapitalikaupade võõrandamise tehinguid.

1. Mahaarvatav osa määratakse kindlaks aasta kohta, esitatakse protsendina ning ümardatakse arvuni, mis ei ole suurem järgmisest täisarvust.

2. Aastaks prognoositav mahaarvatav osa arvutatakse eelmise aasta tehingute alusel. Selliste võrdlustehingute puudumise korral või nende tühise väärtuse korral annab esialgse hinnangu mahaarvatava osa kohta maksuhalduri järelevalve all maksukohustuslane ise oma prognooside kohaselt.

Sellest olenemata võivad liikmesriigid säilitada oma senised eeskirjad, mis sisalduvad nende 1. jaanuaril 1979 kehtinud siseriiklikes õigusaktides või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide puhul nende ühinemiskuupäeval kehtinud õigusaktides.

3. Esialgselt prognoositud osa alusel tehtud mahaarvamised korrigeeritakse järgmisel aastal lõpliku osa kindlaksmääramise ajal.

Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt, milliste kulude puhul ei ole õigust käibemaksu maha arvata. Mingil juhul ei tohi lubada käibemaksu maha arvata kulude puhul, mis ei ole rangelt ettevõtluskulud, näiteks kulutused luksuskaupadele, lõbustustele või meelelahutusele.

Kuni esimeses lõigus nimetatud sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid säilitada kõik erandid, mis sisalduvad nende 1. jaanuaril 1979 kehtinud siseriiklikes õigusaktides või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide puhul nende ühinemiskuupäeval kehtinud õigusaktides.

Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võib iga liikmesriik seoses majanduse tsüklilisusega mahaarvamissüsteemist osaliselt või täielikult välja arvata mõningad või kõik kapitalikaubad või muud kaubad.

Identsete konkurentsitingimuste säilitamiseks võivad liikmesriigid mahaarvamisest keeldumise asemel maksustada maksukohustuslase enese toodetud või ühendusest ostetud või imporditud kaubad nii, et maks ei ületaks selle käibemaksu summat, mis oleks nõutud sisse muude sarnaste kaupade soetamise korral.

Mahaarvamisõiguse kasutamiseks peab maksukohustuslane täitma järgmised tingimused:

Maksukohustuslane teeb mahaarvamise, lahutades vastava maksustamisperioodi tasumisele kuuluvast käibemaksu kogusummast käibemaksu kogusumma, mille suhtes on samal perioodil tekkinud artikli 178 kohaselt teostatav mahaarvamisõigus.

Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et artiklis 12 nimetatud juhutehinguid tegevad maksukohustuslased kasutaksid mahaarvamisõigust üksnes tarne ajal.

Liikmesriigid võivad maksukohustuslasel lubada teha mahaarvamisi, mida ta ei ole teinud vastavalt artiklitele 178 ja 179.

Liikmesriigid võivad anda maksukohustuslasele, kellel ei ole XI jaotise 3. peatüki 3.–5. jao kohaselt koostatud arvet, loa artikli 168 punktis c osutatud mahaarvamise tegemiseks ühendusesiseselt kaupade soetamise puhul.

Liikmesriigid määravad kindlaks artiklite 180 ja 181 kohaldamise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Kui kõnealusel maksustamisperioodil ületab lubatud mahaarvamise summa tasumisele kuuluva käibemaksu summa, võivad liikmesriigid teha tagastuse või vastavalt enda kindlaksmääratavatele tingimustele kanda ülejäägi üle järgmisesse perioodi.

Liikmesriigid võivad siiski tagastusest või ülekandmisest keelduda, kui ülejäägi summa on tühine.

Esialgset mahaarvamist korrigeeritakse, kui see oli suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud.

1. Mahaarvamist korrigeeritakse eelkõige, kui pärast käibedeklaratsiooni tegemist muutuvad mahaarvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise korral.

2. Erandina lõikest 1 ei tehta korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, vara nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud hävimise, kaotuse või varguse korral ega ka artiklis 16 nimetatud väikese väärtusega kinkide tegemise ja näidiste jagamise korral.

Liikmesriigid võivad siiski nõuda korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on täielikult või osaliselt tasumata, ning varguse puhul.

Liikmesriigid kehtestavad artiklite 184 ja 185 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Kapitalikaupade puhul jagatakse korrigeerimine viie aasta peale, kaasa arvatud aasta, mil kaubad soetati või toodeti.

Liikmesriigid võivad korrigeerimise aluseks võtta perioodi, mis hõlmab kaupade esmasele kasutuselevõtule järgnevad viis täisaastat.

Kapitalikaubana soetatud kinnisasja puhul võib korrigeerimisperioodi pikendada kahekümne aastani.

2. Iga-aastane korrigeerimine hõlmab üksnes üht viiendikku kaupadele kehtestatud maksust või pikema korrigeerimisperioodi korral sellele vastavat osa kapitalikaupadele kehtestatud käibemaksust.

►C1 Esimeses lõigus osutatud korrigeerimine tehakse ◄ , võttes aluseks järgmiste aastate muutused mahaarvamisõiguses võrreldes õigusega sellel aastal, mil kaubad omandati või toodeti või mil seda kasutati esimest korda.

1. Korrigeerimisperioodil võõrandamise korral loetakse, et maksukohustuslane kasutas kapitalikaupu majandustegevuse eesmärgil korrigeerimisperioodi lõpuni.

Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksustatud, eeldatakse, et nimetatud majandustegevus on täies ulatuses maksustatud.

Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksust vabastatud, eeldatakse, et nimetatud majandustegevus on täies ulatuses maksust vabastatud.

►C1 2. Lõikes 1 sätestatud korrigeerimine tehakse ülejäänud korrigeerimisperioodi kohta ◄ ühekorraga. Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksust vabastatud, võivad liikmesriigid siiski korrigeerimisnõudest loobuda, kui soetaja on maksukohustuslane, kes kasutab kõnealuseid kapitalikaupu üksnes tehinguteks, mille puhul saab käibemaksu maha arvata.

Artiklite 187 ja 188 kohaldamiseks võivad liikmesriigid võtta järgmisi meetmeid:

Artiklite 187, 188, 189 ja 191 kohaldamiseks võivad liikmesriigid käsitada kapitalikaupadena teenuseid, millel on samad tunnused, mida tavaliselt omistatakse kapitalikaupadele.

Kui mõnes liikmesriigis on artiklite 187 ja 188 kohaldamise praktiline mõju tühine, võib see liikmesriik pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist loobuda nimetatud artiklite kohaldamisest, võttes arvesse üldist käibemaksu mõju kõnealuses liikmesriigis ning halduse lihtsustamise vajadust, tingimusel et see ei põhjusta konkurentsimoonutusi.

Kui maksukohustuslane liigub tavapärase maksustamiskorra alt maksustamise erikorra alla või vastupidi, võivad liikmesriigid võtta vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud maksukohustuslane ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse maksukohustuslast, kellel on selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, püsiv tegevuskoht, selles liikmesriigis asukohta mitteomava maksukohustuslasena, kui on täidetud järgmised tingimused:

Käibemaksu tasub maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuste osutamine on maksustatav, välja arvatud juhtudel, kui vastavalt ►M12 artiklitele 194–199b ◄ ja artiklile 202 tasub maksu teine isik.

1. Kui maksustatavaid kaupu tarnib või teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma isik, kellele kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse.

Käibemaksu tasuvad isikud, kes on selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele kaubad tarnitakse artiklis 38 või 39 esitatud tingimustel, juhul kui tarnijaks on maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole kõnealuses liikmesriigis.

Käibemaksu tasuvad kõik maksukohustuslased ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased, kellele osutatakse artiklis 44 nimetatud teenuseid, juhul kui teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis.

1. Käibemaksu tasub kaubatarnete saaja, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva artikli lõikest 1 erandi, kui vastavalt artiklile 204 on isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, määratud maksuesindaja.

1. Kui maksukohustuslase, kes on reguleeritud kullaturu liige, ja teise maksukohustuslase, kes ei ole selle turu liige, vahelisi investeeringukullaga seotud eritehinguid maksustatakse vastavalt artiklile 352, määravad liikmesriigid soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Kui soetaja, kes ei ole reguleeritud kullaturu liige, on maksukohustuslane ja on kohustatud liikmesriigis, kus maks kuulub tasumisele üksnes artiklis 352 nimetatud tehingute eest, end käibemaksukohustuslasena registreerima, täidab müüja maksukohustused soetaja nimel selle liikmesriigi seaduse kohaselt.

2. Kui kullamaterjali või pooltooteid, mille puhtusaste on vähemalt 325 tuhandikku, või artikli 344 lõike 1 määratlusele vastavat investeeringukulda tarnib maksukohustuslane, kes kasutab artiklites 348, 349 ja 350 sätestatud valikutest üht, võib liikmesriik määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks lõigete 1 ja 2 rakendamise korra ja tingimused.

1. Liikmesriigid võivad sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele osutatakse ükskõik millist järgmist teenust või tehakse ükskõik milline järgmine tarne:

2. Lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamisel võivad liikmesriigid määratleda, milliste kaubatarnete ja teenuseosutamiste ning milliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate või teenusesaajate ja kauba soetajate kategooriate suhtes neid meetmeid kohaldatakse.

4. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed vastavalt lõikele 1 vastu võetud siseriiklikest meetmetest, juhul kui nõukogu ei ole nimetatud meetmeid heaks kiitnud enne 13. augustit 2006 kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõigetega 1-4, ja kui neid meetmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel jätkatakse.

1. ►M12 Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2018 ja vähemalt kaheaastaseks ajavahemikuks ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma maksukohustuslane, kellele tehakse mõni järgmistest tarnetest: ◄

1a. Liikmesriigid võivad kehtestada lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamise tingimused.

1b. Lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisega kõnealuse lõike punktides c–j loetletud kaupade või teenuste tarnete suhtes kaasneb asjakohaste ja tõhusate aruandluskohustuste kehtestamine nende maksustatavate isikute suhtes, kes tarnivad kaupu või teenuseid, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi.

2. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed lõikes 1 sätestatud mehhanismi kohaldamisest sellise mehhanismi kasutuselevõtmisel ja esitavad käibemaksukomiteele järgmise teabe:

3. ►M12 Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikes 1 sätestatud mehhanismi, peavad lõike 2 punktis c sätestatud hindamiskriteeriumide põhjal ning hiljemalt 30. juuniks 2017 esitama komisjonile aruande. ◄

Aruandes esitatakse üksikasjalik hinnang meetme üldise tulemuslikkuse ja tõhususe kohta, eelkõige seoses järgmisega:

4. Iga liikmesriik, kes on avastanud oma territooriumil muutusi käesoleva artikli jõustumisest lõikes 1 loetletud kaupade või teenustega seotud pettuste suundumustes seoses nende kaupade või teenustega, esitab komisjonile selle kohta aruande hiljemalt 30. juuniks 2017.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 1. jaanuari 2018 üldise hindamisaruande, milles hinnatakse lõikes 1 sätestatud mehhanismi mõju pettusevastasele võitlusele.

1. Liikmesriik võib tungivalt kiireloomulistel juhtudel ja kooskõlas lõigetega 2 ja 3 teatavate kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel määrata erandina artiklist 193 käibemaksu tasumise eest vastutavaks isikuks kaupade või teenuste saaja, kiirreageerimismehhanismi erimeetmena sellise ootamatu ja suuremahulise maksupettuse tõkestamiseks, mis võib kaasa tuua märkimisväärset ja korvamatut rahalist kahju.

Liikmesriik võtab kiirreageerimismehhanismi erimeetme suhtes asjakohaseid kontrollimeetmeid seoses maksukohustuslastega, kes tarnivad kaupu või osutavad teenuseid, mille suhtes kõnealust meedet kohaldatakse, ning erimeetme kehtivusaeg ei või olla pikem kui üheksa kuud.

2. Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast erimeedet, saadab komisjonile lõike 4 kohaselt kehtestatud standardvormi kasutades teate ja samal ajal saadab selle ka teistele liikmesriikidele. Liikmesriik esitab komisjonile teabe, milles on märgitud asjaomane sektor, pettuse liik ja tunnused, tungiva kiireloomulisuse põhjuste olemasolu, pettuse ootamatus ja suuremahulisus ning tagajärjed märkimisväärse ja korvamatu rahalise kahju seisukohast. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe nädala jooksul alates teate saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja. Mis tahes täiendav teave, mida asjaomane liikmesriik komisjonile annab, saadetakse samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Kui saadud lisateave ei ole piisav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest ühe nädala jooksul.

Liikmesriik, kes soovib kehtestada lõike 1 kohast kiirreageerimismehhanismi erimeedet, esitab samal ajal komisjonile artikli 395 lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetluse kohaselt taotluse.

3. Niipea kui komisjonil on olemas kogu teave, mida ta peab vajalikuks lõike 2 esimeses lõigus osutatud teate hindamiseks, teatab ta sellest liikmesriikidele. Kui komisjon on kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmisele vastu, koostab ta negatiivse arvamuse ühe kuu jooksul alates teate saamisest ning teavitab sellest asjaomast liikmesriiki ja käibemaksukomiteed. Kui komisjonil ei ole vastuväiteid, kinnitab ta seda asjaomasele liikmesriigile ja käibemaksukomiteele kirjalikult sama ajavahemiku jooksul. Liikmesriik võib kiirreageerimismehhanismi erimeetme vastu võtta alates sellise kinnituse saamise kuupäevast. Teate hindamisel võtab komisjon arvesse mis tahes teise liikmesriigi poolt talle saadetud kirjalikke seisukohti.

4. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse standardvorm lõikes 2 osutatud kiirreageerimismehhanismi erimeetme võtmise teate esitamiseks ja lõike 2 esimeses lõigus osutatud teabe andmiseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu vastavalt lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusele.

5. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 ( 11 ) artiklit 5 ja selle kohaldamisel on komitee nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 ( 12 ) artikliga 58 loodud komitee.

Käibemaksu tasub iga isik, kes teostab kaupade maksustatava ühendusesisese soetuse.

Impordil tasub käibemaksu isik või tasuvad käibemaksu isikud, kelle impordi liikmesriik on määranud isikuteks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma või keda ta sellisena tunnustab.

Käibemaksu tasub isik, kelle tõttu kaubad ei ole enam hõlmatud artiklites 156, 157, 158, 160 ja 161 nimetatud protseduuride või olukordadega.

1. Kui artiklite 193–197 ja artiklite 199 ja 200 kohaselt käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, võivad liikmesriigid lubada tal määrata maksuesindaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Kui maksustatava tehingu sooritab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, ja tema asukohariigiga puudub juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks direktiivis 76/308/EMÜ ( 13 ) ja määruses (EÜ) 1798/2003 ( 14 ) sätestatuga, võivad liikmesriigid samuti ette näha, et isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, on ühendusevälise maksukohustuslase määratud maksuesindaja.

Liikmesriigid ei või kohaldada teises lõigus nimetatud valikut nende artikli 358a punktis l määratletud maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes on valinud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava erikorra.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud valikuvõimalus sõltub iga liikmesriigi kehtestatavatest tingimustest ja korrast.

Artiklites 193–200 ning artiklites 202, 203 ja 204 nimetatud juhtudel võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu tasumise eest vastutab solidaarselt mõni muu isik peale isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Iga maksukohustuslane, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, tasub käibemaksu netosumma artiklis 250 ettenähtud regulaarse käibedeklaratsiooni esitamisel. Liikmesriigid võivad nimetatud summa tasumiseks kehtestada muu tähtpäeva või nõuda vahemakseid.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selleks, et isikud, kes artiklite 194–197 ja artiklite 199 ja 204 kohaselt loetakse olevat kohustatud tasuma maksu maksukohustuslase asemel, kelle asukoht ei ole kõnealuse riigi territooriumil, täidaksid käesolevas jaos sätestatud maksekohustusi.

Samuti võtavad nad vajalikke meetmeid selleks, et isikud, kes artikli 205 kohaselt vastutavad maksu tasumise eest solidaarselt, neid maksekohustusi täidaksid.

Kui liikmesriigid määravad vastavalt artikli 198 lõikele 1 isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, investeeringukulla soetaja või kui kullamaterjali, pooltoodete või artikli 344 lõike 1 kohaselt määratletud investeeringukulla puhul kasutavad liikmesriigid artikli 198 lõikes 2 ettenähtud võimalust määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et maksu tasumise eest vastutavaks määratud isik täidab käesolevas jaos sätestatud maksmiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud, kes on kohustatud käibemaksu tasuma ►C1 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud ◄ kaupade ühendusesiseselt soetamiselt, täidaksid käesolevas jaos sätestatud maksmiskohustusi.

►C1 Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud uute veovahendite ühendusesisesel soetamisel ja artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis iii nimetatud ◄ aktsiisikaupade ühendusesisesel soetamisel kehtiva käibemaksu maksmise korra.

Liikmesriigid kehtestavad maksmise üksikasjalikud eeskirjad kaupade impordi puhul.

Eelkõige võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu, mis kuulub tasumisele kaupade impordilt maksukohustuslaste või isikute poolt, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või nimetatud kahte liiki isikute teatavate kategooriate poolt, ei pea tasuma kaupade impordil, tingimusel et selline maks märgitakse artikli 250 kohaselt esitatavasse käibedeklaratsiooni.

Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased tasumisele kuuluva tühise käibemaksusumma tasumisest.

1. Iga maksukohustuslane teatab, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, muutub või lõpeb.

Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid selle teate esitada elektrooniliselt. Nad võivad elektroonilist esitamist ka nõuda.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist, peab iga maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes soetab ühendusesiseselt kaupu, mis ei kuulu artikli 3 lõike 1 alusel käibemaksuga maksustamisele, selle deklareerima, kui nimetatud artiklis ettenähtud maksuvabastuse tingimused ei ole enam täidetud.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et järgmised isikud registreerida, andes neile individuaalse numbri:

2. Liikmesriigid ei pea registreerima teatavaid maksukohustuslasi, kes juhuti teevad artiklis 12 sätestatud tehinguid.

Isiku käibemaksuregistri numbril on eesliide, milles kasutatakse kahetähelist koodi vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166 alfa 2, mis võimaldab tuvastada registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende registreerimissüsteem võimaldaks tuvastada artiklis 214 nimetatud maksukohustuslasi ning tagada seega artiklis 402 sätestatud ühendusesiseste tehingute maksustamise üleminekukorra nõuetekohane kohaldamine.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab mõiste „elektrooniline arve” arvet, mis sisaldab käesoleva direktiiviga nõutud teavet ning mis väljastatakse ja saadakse elektroonilisel kujul.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tunnustavad liikmesriigid paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena ►C1 , kui need vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele. ◄

Iga dokumenti või sõnumit, mis selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt viitab esialgsele arvele ja muudab seda, käsitatakse arvena.

1. Iga maksukohustuslane tagab, et arve oleks väljastatud tema enda, kauba soetaja või teenuse saaja poolt või tema nimel ja arvel tegutseva kolmanda isiku poolt järgmistel juhtudel:

2. Erandina lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 221 lõike 2 kohaldamist, ei nõuta arve väljastamist artikli 135 lõike 1 punktide a–g alusel käibemaksust vabastatud teenuste osutamise puhul.

1. Liikmesriigid lubavad maksukohustuslasel väljastada lihtsustatud arve järgmistel juhtudel:

2. Liikmesriigid ei luba maksukohustuslasel väljastada lihtsustatud arvet, kui arved tuleb väljastada artikli 220 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt või kui maksustatavat kaubatarnet või teenuste osutamist teostab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub, või kelle tegevuskoht kõnealuse liikmesriigi territooriumil ei osale kõnealuses kaubatarnes ega teenuseosutamises artikli 192a tähenduses, ja käibemaksu tasuma kohustatud isik on isik, kellele kaubad tarnitakse või teenuseid osutatakse.

1. Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele kohustuse esitada arve, mis oleks kooskõlas artikli 226 või 226b kohaselt nõutavate andmetega, muude kaubatarnete või teenuste osutamiste puhul, millele ei ole osutatud artikli 220 lõikes 1.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele, kelle asukoht on nende territooriumil või kellel on nende territooriumil püsiv tegevuskoht, mille kaudu teenuseid osutatakse, kohustuse väljastada arve, mis oleks kooskõlas artiklis 226 või 226b nõutavate andmetega, artikli 135 lõike 1 punktide a–g kohaselt maksust vabastatud teenuste osutamise puhul kõnealuste maksukohustuslaste poolt nende territooriumil või väljaspool ühendust.

3. Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased artikli 220 lõikega 1 või artikliga 220a sätestatud kohustusest esitada arve kaubatarnete või teenuste osutamise kohta, mille maksukohustuslane on teostanud nende territooriumil ja mis on artiklite 110 ja 111, artikli 125 lõike 1, artikli 127, artikli 128 lõike 1, artikli 132, artikli 135 lõike 1 punktide h kuni l, artiklite 136, 371, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380 kuni 390c alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kas eelnevas etapis makstud käibemaks tagastatakse.

Kui tarnitakse kaupu artiklis 138 sätestatud tingimustel või osutatakse teenuseid, mille eest vastavalt artiklile 196 peab käibemaksu tasuma teenuse saaja, väljastatakse arve hiljemalt maksustatava teokoosseisu tekkimisele järgneva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks.

Muude kaubatarnete ja muu teenuste osutamisega seotud arvete väljastamisele võivad liikmesriigid kehtestada maksukohustuslastele ajapiirangud.

Liikmesriigid lubavad maksukohustuslasel väljastada koondarveid, mis hõlmavad mitme eri kaubatarne või teenuste osutamise andmeid, tingimusel et koondarves kajastatud kaubatarnetelt või teenuste osutamiselt tasumisele kuuluv käibemaks muutub sissenõutavaks sama kalendrikuu jooksul.

Ilma et see piiraks artikli 222 kohaldamist, võivad liikmesriigid lubada koondarvetel kajastada tarneid, millelt tasumisele kuuluv käibemaks on muutunud sissenõutavaks ühest kalendrikuust pikema ajavahemiku jooksul.

Maksukohustuslase poolt tarnitud kaupade soetaja või osutatud teenuste saaja võib ise arve koostada, tingimusel et mõlemad osapooled on selles eelnevalt kokku leppinud ja on olemas kord, mille alusel kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane iga arve vastu võtab. Liikmesriigid võivad nõuda, et sellised arved tuleb koostada maksukohustuslase nimel ja eest.

Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele eritingimusi juhtudeks, kui kolmas isik või soetaja või teenuse saaja, kes väljastab arveid, asub riigis, kellega puudub igasugune juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks direktiivi 2010/24/EL ( 15 ) ja määruse (EÜ) nr 1798/2003 ( 16 ) poolt sätestatuga.

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi erisätete kohaldamist, tuleb artiklite 220 ja 221 kohaselt koostatud arvetel esitada seoses käibemaksuga üksnes järgmised andmed:

Kui kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus maks tasumisele kuulub, või kelle tegevuskoht kõnealuse liikmesriigi territooriumil ei osale kõnealuses kaubatarnes ega teenuseosutamises artikli 192a tähenduses, väljastab arve sellisele kaupade soetajale või sellisele teenuse saajale, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, võib maksukohustuslane välja jätta artikli 226 punktides 8, 9 ja 10 osutatud andmed ja selle asemel märkida kõnealuste kaupade või teenuste maksustatava väärtuse, osutades tarnitud kaupade kogusele ja liigile või osutatud teenuste ulatusele ja liigile.

Artikli 220a ning artikli 221 lõigete 1 ja 2 kohaselt väljastatud lihtsustatud arvete puhul nõuavad liikmesriigid vähemalt järgmisi andmeid:

Liikmesriigid ei tohi nõuda arvetel muid andmeid peale selliste andmete, mis on osutatud artiklites 226, 227 ja 230.

Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil registreeritud ja seal kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased märgiksid kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 nimetatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri muudel kui artikli 226 punktis 4 nimetatud juhtudel.

Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva või korrigeeritud käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, rakendades artiklis 91 sätestatud vahetuskursi määramise viisi.

1. Nii paber- kui elektroonilise arve päritolu õigsus, sisu terviklus ja arve loetavus tuleb tagada alates arve väljastamisest kuni arve säilitusaja lõpuni.

Iga maksukohustuslane määrab kindlaks arve päritolu õigsuse, sisu tervikluse ja loetavuse tagamise viisi. Selleks võib kasutada mis tahes äritegevuse kontrolli, mis loob usaldusväärse auditijälje arve ja kaubatarne või teenuse osutamise vahel.

„Päritolu õigsus” – tarne teostaja, teenuse osutaja või arve esitaja isiku samasuse tagamine.

„Sisu terviklus” tähendab, et käesoleva direktiivi kohaselt nõutavat sisu ei ole muudetud.

2. Lisaks lõikes 1 kirjeldatud äritegevuse kontrolli liikidele on elektroonilise arve päritolu õigsuse ja sisu tervikluse tagamise tehnoloogiad näiteks järgmised:

Liikmesriigid võivad kehtestada eritingimusi nende territooriumil tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest esitatud elektrooniliste arvete suhtes, mis on väljastatud riigist, millega puudub juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma kohaldamisalalt sarnaneks direktiivis 2010/24/EL ja määruses (EÜ) nr 1798/2003 sätestatuga.

Elektrooniliste arvete kogumi korral, mille puhul samale vastuvõtjale saadetakse või tehakse kättesaadavaks mitu arvet, võib kõikide arvete ühised andmed märkida vaid ühe korra, kui iga arve puhul on kogu teave juurdepääsetav.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatul majandusuuringul põhineva üldise hindamisaruande arvete esitamist käsitlevate uute eeskirjade kohta, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2013, ning eelkõige selle kohta, mil määral on need tegelikult aidanud vähendada ettevõtjate halduskoormust, ning vajaduse korral asjakohase ettepaneku kõnealuste eeskirjade muutmiseks.

1. Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võivad liikmesriigid enda kehtestatud tingimustel ette näha, et kaubatarneid ja osutatud teenuseid kajastavatele arvetele tuleb märkida ainult artikliga 226b nõutud teave järgmistel juhtudel:

3. Lõikega 1 ette nähtud lihtsustatud korda ei kohaldata juhul, kui nõutav on arvete väljastamine artikli 220 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt või kui maksustatavat kaubatarnet või teenuste osutamist teostab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, või kelle asukoht kõnealuse liikmesriigi territooriumil ei osale kõnealuses kaubatarnes ega teenuseosutamises artikli 192a tähenduses, ja käibemaksu tasuma kohustatud isik on isik, kellele kaubad tarnitakse või teenust osutatakse.

Kui liikmesriigid kasutavad artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud võimalust mitte anda käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit maksukohustuslastele, kes ei tee ühtki artiklites 20, 21, 22, 33, 36, 138 ja 141 kirjeldatud tehingut, ja kui tarnijale, teenuse osutajale, kaupade soetajale või teenuse saajale ei ole seda tüüpi registreerimisnumbrit antud, tuleb selle asemel arvele märkida asjaomaste liikmesriikide poolt kindlaksmääratud muu maksuviitenumber.

Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktis b ettenähtud võimalust, võivad juhul, kui maksukohustuslasele on antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ette näha, et arvele märgitakse ka järgmised andmed:

Käesolevas peatükis tähendab “arve säilitamine elektroonilisel teel” andmete säilitamist andmetöötluse ja salvestamise elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas digitaalse pakkimise teel, andmesalvestuse teel ning kasutades juhet, raadiot, optikat või muid elektromagnetilisi vahendeid.

Maksukohustuslane peab pidama piisavalt üksikasjalikku raamatupidamisarvestust, mis võimaldab käibemaksu kohaldada ja selle kohaldamist maksuhalduri poolt kontrollida.

1. Maksukohustuslane peab arvestust kaupade kohta, mille ta on lähetanud või vedanud või mis on tema nimel lähetatud või veetud sihtkohta ühenduse territooriumil, kuid väljaspool lähteliikmesriiki, artikli 17 lõike 2 punktides f, g ja h sätestatud tehingute tarbeks, mis seisnevad kõnealuste kaupade hindamises või töös kõnealuste kaupadega või nende ajutises kasutamises.

2. Maksukohustuslane peab piisavalt üksikasjalikku arvestust, mis võimaldaks tuvastada mõnest teisest liikmesriigist seal käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslase või tema nimel tegutseva isiku poolt talle saadetud kaubad, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, mis seisnevad kõnealuste kaupade hindamises või töös kõnealuste kaupadega.

Iga maksukohustuslane tagab tema enda, kaupade soetaja või teenuse saaja või tema nimel ja arvel tegutseva kolmanda isiku väljastatud arvete koopiate säilitamise ja kõikide nende arvete säilitamise, mis ta on saanud.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib maksukohustuslane kindlaks määrata kõigi arvete säilitamiskoha, tingimusel et ta teeb arved või teabe, mida säilitatakse vastavalt artiklile 244, pädevatele asutustele viimaste taotluse korral põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil asuvad maksukohustuslased teataksid neile arvete säilitamiskoha juhul, kui see paikneb väljaspool nende territooriumi.

Lisaks võivad liikmesriigid nõuda, et maksukohustuslased, kes asuvad nende territooriumil, säilitaksid nende territooriumil arveid, mille on väljastanud maksukohustuslased ise, kaupade soetaja või teenuse saaja või nende nimel ja arvel tegutsev kolmas isik, ja arveid, mis nad on saanud, juhul kui säilitamine ei toimu elektroonilisel teel, mis tagaks asjakohastele andmetele täieliku on-line juurdepääsu.

1. Iga liikmesriik määrab kindlaks tähtaja, mille vältel maksukohustuslased peavad säilitama arveid, mis kajastavad tema territooriumil tarnitud kaupu või osutatud teenuseid, ja arveid, mis tema territooriumil asuvad maksukohustuslased on saanud.

2. Artiklis 233 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks võib lõikes 1 nimetatud liikmesriik nõuda, et arveid säilitataks algupärasel kujul – paberil või elektrooniliselt –, nagu need saadeti või kättesaadavaks tehti. Samuti võib liikmesriik nõuda, et arvete elektroonilisel säilitamisel säilitataks elektrooniliselt ka andmed, mis tagavad arvete päritolu õigsuse ja sisu tervikluse, nagu on sätestatud artiklis 233.

3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid võivad kehtestada eritingimusi, millega keelatakse või piiratakse arvete säilitamist riigis, millega ei ole sõlmitud õiguslikku kokkulepet vastastikuse abi kohta, mille ulatus on sarnane direktiivis 2010/24/EL ja määruses (EÜ) nr 1798/2003 sätestatuga või artiklis 249 osutatud õigusega arvetele elektrooniliste vahenditega juurde pääseda, neid alla laadida ja kasutada.

Liikmesriigid võivad enda kehtestatavatel tingimustel nõuda mittemaksukohustuslaste saadud arvete säilitamist.

Liikmesriigid võivad teatavate maksukohustuslaste puhul või teatavatel juhtudel kontrollimise eesmärgil nõuda, et arved, mis esitatakse nende territooriumil tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste eest, ning arved, mis esitatakse maksukohustuslastele, kelle asukoht on nende territooriumil, tõlgitakse nende ametlikku keelde. Liikmesriigid ei või siiski kehtestada arvete tõlkimise üldist nõuet.

Kui maksukohustuslane säilitab enda väljastatud või saadud arveid elektroonilisel teel nii, et on tagatud on-line-juurdepääs asjaomastele andmetele, on tema asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel ja teise liikmesriigi pädevatel asutustel, kui käibemaks kuulub tasumisele kõnealuses teises liikmesriigis, õigus kontrollimise eesmärgil neile arvetele juurde pääseda, neid alla laadida ja kasutada.

1. Iga maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsiooni, kus on ära toodud kogu sissenõutavaks muutunud maksu ning tehtavate mahaarvamiste arvutamiseks vajalik teave, sealhulgas nimetatud maksu ja mahaarvamistega seotud tehingute koguväärtus ning maksuvabade tehingute summa, ulatuses, mis on vajalik maksubaasi kindlaksmääramiseks.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni esitada elektroonilisel teel ja võivad selle elektroonilist esitamist nõuda.

Lisaks artiklis 250 nimetatud teabele tuleb antud maksustamisperioodi kohta käivas käibedeklaratsioonis esitada järgmised andmed:

1. Käibedeklaratsioon esitatakse liikmesriikide kindlaksmääratava tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud iga maksustamisperioodi lõpust.

2. Liikmesriigid määravad maksustamisperioodiks kas ühe kuu, kaks kuud või kolm kuud.

Liikmesriigid võivad määrata ka teistsuguseid maksustamisperioode, mis pole ühest aastast pikemad.

Rootsi võib kohaldada lihtsustatud menetlust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kusjuures maksukohustuslased, kes teevad üksnes siseriiklikult maksustatavaid tehinguid, võivad esitada käibedeklaratsioone kolm kuud pärast iga-aastase otsese maksustamise perioodi lõppu.

Uute veovahendite tarnete puhul, mille registreeritud käibemaksukohustuslane on vastavalt artikli 138 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustele teinud mittekäibemaksukohustuslasest soetajale või mille on teinud artikli 9 lõikes 2 määratletud maksukohustuslane, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et müüja edastab kõik andmed, mis on vajalikud käibemaksu kohaldamiseks ja selle kohaldamise kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

Kui liikmesriigid määravad vastavalt artikli 198 lõikele 1 isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, investeeringukulla soetaja või kui liikmesriigid kasutavad kullamaterjali, pooltoodete või artikli 344 lõike 1 kohaselt määratletud investeeringukulla puhul artikli 198 lõikes 2 sätestatud võimalust määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et vastutavaks määratud isik täidab käesoleva peatüki kohaseid deklareerimiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, kes vastavalt artiklitele 194–197 ja artiklile 204 loetakse olevat kohustatud käibemaksu tasuma maksukohustuslase asemel, kes ei asu nende territooriumil, täidavad käesolevas peatükis sätestatud deklareerimiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud, kes on kohustatud käibemaksu tasuma ►C1 artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktiga i hõlmatud kaupade ◄ ühendusesiseselt soetamiselt, täidavad käesolevas peatükis sätestatud deklareerimiskohustusi.

►C1 Liikmesriigid kehtestavad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud uute veovahendite ühendusesisese soetamisega ja artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis iii nimetatud ◄ aktsiisikaupade ühendusesisese soetamisega seotud käibedeklaratsiooni esitamise üksikasjalikud eeskirjad.

►C1 Liikmesriigid võivad nõuda isikutelt, kes tegelevad artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud ◄ uute veovahendite ühendusesisese soetamisega, käibedeklaratsiooni esitamisel kogu teabe esitamist, mis on vajalik käibemaksu kohaldamiseks ja selle kohaldamise kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

Liikmesriigid kehtestavad kaupade impordiga seotud käibedeklaratsiooni esitamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Liikmesriigid võivad nõuda, et maksukohustuslane esitaks deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki artiklites 250 ja 251 nimetatud andmeid kõigi eelmisel aastal tehtud tehingute kohta. Nimetatud käibedeklaratsioon sisaldab võimalikuks korrigeerimiseks kogu vajalikku teavet.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni esitada elektroonilisel teel ja võivad selle elektroonilist esitamist nõuda.

Iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitab koondaruande, milles esitatakse järgmised andmed:

1. Koondaruanne koostatakse iga kalendrikuu kohta kõige enam ühe kuu jooksul liikmesriikide kehtestatud korras.

1a. Tingimustel, mida liikmesriigid võivad ise kehtestada, võivad nad siiski lubada maksukohustuslastel esitada koondaruande iga kalendrikvartali kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates selle kvartali lõpust, kui artikli 264 lõike 1 punkti d ja artikli 265 lõike 1 punkti c kohaste kaubatarnete koguväärtus ilma käibemaksuta ei ületa ei asjaomases kvartalis ega üheski neljas eelnevas kvartalis 50 000 eurot või vastavat summat liikmesriigi vääringus.

Esimeses lõikes sätestatud võimalust ei saa enam kohaldada alates selle kuu lõpust, mille jooksul artikli 264 lõike 1 punkti d ja artikli 265 lõike 1 punkti c kohaste kaubatarnete koguväärtus jooksva kvartali kohta ilma käibemaksuta ületab 50 000 eurot või vastavat summat liikmesriigi vääringus. Sellisel juhul koostatakse hiljemalt ühe kuu jooksul koondaruanne alates kvartali algusest möödunud kuu või kuude kohta.

1b. Liikmesriigid võivad kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtestada lõikes 1a ettenähtud määraks 100 000 eurot või vastava summa liikmesriigi vääringus.

1c. Tingimustel, mida liikmesriigid võivad ise kehtestada, võivad nad lubada maksukohustuslastel artikli 264 lõike 1 punkti d kohaste teenuste osutamise puhul esitada koondaruande iga kalendrikvartali kohta hiljemalt ühe kuu jooksul alates selle kvartali lõpust.

Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda maksukohustuslastelt, kes teostavad artikli 264 lõike 1 punktis d osutatud kaubatarneid ja teenuseid, et nad esitaksid koondaruande lõigete 1 kuni 1b kohaldamisest tuleneva tähtaja jooksul.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud koondaruande esitada elektroonilise failiedastuse teel ja võivad sellist esitamist nõuda.

2. Lõike 1 punktis d nimetatud summad deklareeritakse artikli 263 lõigete 1 kuni 1c kohaselt kindlaks määratud esitamisperioodi kohta, mille jooksul maks muutus sissenõutavaks.

Lõike 1 punktis f nimetatud summad deklareeritakse artikli 263 lõigete 1 kuni 1c kohaselt kindlaks määratud esitamisperioodi kohta, mille jooksul kaupade soetajale korrigeerimisest teatatakse.

1. Artiklis 42 nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise puhul märgib maksukohustuslane, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud selles liikmesriigis, mis andis talle soetamisel kasutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, koondaruandes selgelt:

2. Lõike 1 punktis c nimetatud summad deklareeritakse artikli 263 lõigete 1 kuni 1b kohaselt kindlaks määratud esitamisperioodi kohta, mille jooksul maks muutus sissenõutavaks.

Erandina artiklitest 264 ja 265 võivad liikmesriigid ette näha, et koondaruannetes esitatakse täiendavat teavet.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, kes artiklite 194 ja 204 kohaselt loetakse olevat kohustatud käibemaksu tasuma maksukohustuslase asemel, kes ei asu kõnealuse riigi territooriumil, täidavad käesolevas peatükis sätestatud koondaruande esitamise kohustust.

Liikmesriigid võivad nõuda maksukohustuslastelt, kes tegelevad nende territooriumil kaupade ühendusesisese soetamisega ning artiklites 21 ja 22 nimetatud samaväärsete tehingutega, nimetatud soetamiste kohta üksikasjalikke andmeid sisaldavate aruannete esitamist, kuid selliseid aruandeid ei tohi nõuda lühema aja kui ühe kuu kohta.

Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal lubada mis tahes liikmesriigil kehtestada artiklites 270 ja 271 sätestatud erimeetmed käesolevas peatükis sätestatud koondaruande esitamise kohustuse lihtsustamiseks. Nimetatud lihtsustamismeetmed ei tohi ohustada ühendusesiseste tehingute nõuetekohast järelevalvet.

Artiklis 269 nimetatud loa kohaselt võivad liikmesriigid lubada maksukohustuslastel esitada iga-aastase koondaruande, milles on märgitud sellistele isikutele teises liikmesriigis antud käibemaksuregistri numbrid, kellele nimetatud maksukohustuslased on tarninud kaupu artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel, kui maksukohustuslaste puhul on täidetud kolm järgmist tingimust:

Artiklis 269 nimetatud loa alusel võivad liikmesriigid, kes kehtestavad üle kolmekuuse maksustamisperioodi, mille kohta tuleb maksukohustuslastel esitada artikli 250 kohane käibedeklaratsioon, lubada maksukohustuslastel esitada koondaruanded sama perioodi kohta, kui maksukohustuslaste puhul on täidetud järgmised kolm tingimust:

1. Liikmesriigid võivad teatavatest või kõikidest peatükkides 2–6 nimetatud kohustustest vabastada järgmised maksukohustuslased:

Liikmesriigid ei või vabastada esimese lõigu punktis b osutatud maksukohustuslasi 3. peatüki 3.–6. jaos ja 4. peatüki 3. jaos sätestatud arve esitamise kohustustest.

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 esimese lõigu punktis e sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks ühendusesiseste tehingute maksustamise üleminekukorra nõuetekohase kohaldamise.

3. Liikmesriigid võivad maksukohustuslased teatavatest artiklis 242 nimetatud arvepidamiskohustustest vabastada, välja arvatud lõikes 1 nimetatud maksukohustuslased.

Liikmesriigid võivad maksukohustuslaste riigisiseste ja liikmesriikidevaheliste tehingute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kehtestada käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks vajalikuks peetavaid muid kohustusi, tingimusel et sellised kohustused ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.

Esimeses lõigus sisalduvat võimalust ei või kasutada selleks, et kehtestada täiendavaid arvetega seotud kohustusi lisaks 3. peatükis sätestatud kohustustele.

Artiklite 275, 276 ja 277 sätteid kohaldatakse selliseid vabas ringluses olevaid kaupu käsitlevate imporditoimingute suhtes, mis saabuvad ühendusse kolmandalt territooriumilt, mida käsitatakse ühenduse tolliterritooriumina.

Artiklis 274 nimetatud kaupade impordil kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kaupade ühenduse tolliterritooriumile impordi suhtes.

Kui artiklis 274 nimetatud kaupade lähetamise või veo sihtkoht ei ole liikmesriigis, mille kaudu kaubad ühendusse saabuvad, ringleb see ühenduses kehtivate ühenduse tollinormidega ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui ühendusse toomisel on tehtud deklaratsioon nende kaupade kõnealusele protseduurile suunamise kohta.

Kui ühendusse toomise ajal on artiklis 274 nimetatud kaubad olukorras, kus artikli 30 esimese lõigu tähenduses saaks kohaldada mõnd artiklis 156 nimetatud protseduuri või olukorda või ajutise impordi protseduuri koos täieliku vabastusega impordimaksudest, võtavad liikmesriigid meetmed tagamaks, et kaubad jäävad ühendusse samadel tingimustel, kui on ette nähtud kõnealuste protseduuride või olukordade kohaldamiseks.

Artiklite 279 ja 280 sätteid kohaldatakse eksporditoimingute suhtes, kus vabas ringluses olevad kaubad lähetatakse või veetakse liikmesriigist sihtkohta, mis asub ühenduse tolliterritooriumi hulka kuuluval kolmandal territooriumil.

Artiklis 278 nimetatud kaupade ekspordil väljapoole ühenduse territooriumi kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kaupade ühenduse tolliterritooriumilt ekspordi suhtes.

Kaupade osas, mis eksporditakse ühendusest ajutiselt, et need hiljem reimportida, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et reimpordil kohaldatakse nende kaupade suhtes sätteid, mida oleks kohaldatud ajutisel ekspordil ühenduse tolliterritooriumilt.

Liikmesriikidel, kellel võib tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamisel väikeettevõtetele tekkida nende ettevõtete tegevusest või struktuurist tulenevaid raskusi, on võimalus enda kehtestatud tingimustel ja piirides ning pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist kohaldada maksustamise ja maksukogumise lihtsustatud menetlusi, nagu näiteks kindla maksumääraga kordasid, juhul kui need ei too kaasa maksu vähenemist.

Käesolevas jaos ettenähtud maksuvabastusi ja astmelisi maksusoodustusi kohaldatakse kaupade tarnele ja teenuste osutamisele väikeettevõtete poolt.

2. Liikmesriigid võivad käesolevas jaos sätestatud meetmete alt välja arvata ka tehingud, mida ei ole lõikes 1 nimetatud.

1. Liikmesriigid, kes on kasutanud nõukogu 11. aprilli 1967. aasta direktiivi 67/228/EMÜ (käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord) ( 19 ) artikliga 14 sätestatud võimalust kehtestada maksuvabastusi või astmelisi maksusoodustusi, võivad säilitada nimetatud meetmed ning nende kohaldamise korra, kui need on kooskõlas käibemaksureeglitega.

2. Liikmesriigid, kes 17. mail 1977 kohaldasid maksuvabastust maksukohustuslastele, kelle aastakäive riigi valuutas oli nimetatud kuupäeval kehtinud ümberarvestuskursi kohaselt väiksem kui 5 000 Euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmäära tõsta kuni 5 000 EUR võrra.

Astmelisi maksusoodustusi kohaldavad liikmesriigid ei tohi astmeliste maksusoodustuste ülemmäära suurendada ega soodustuse andmise tingimusi soodsamaks muuta.

Liikmesriigid, kes ei ole kasutanud direktiivi 67/228/EMÜ artikliga 14 sätestatud võimalust, võivad anda maksuvabastuse maksukohustuslastele, kelle aastakäive on maksimaalselt 5 000 EUR või sellega võrdne summa riigi valuutas.

Esimeses lõigus nimetatud liikmesriigid võivad anda astmelisi maksusoodustusi maksukohustuslastele, kelle aastakäive ületab liikmesriikide poolt maksuvabastuse kohaldamiseks kehtestatud ülemmäära.

Liikmesriigid, kes 17. mail 1977 kohaldasid maksuvabastust maksukohustuslastele, kelle aastakäive riigi valuutas on nimetatud kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt 5 000 või rohkem euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmäära suurendada, et säilitada selle reaalväärtus.

Liikmesriigid, kes ühinesid pärast 1. jaanuari 1978, võivad kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas nende ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa järgmisi summasid:

Käesolevas jaos sätestatud meetmete kohaldamisel kontrollsummana kasutatav käive moodustub järgmistest summadest ilma käibemaksuta:

Käibe arvutamisel ei võeta siiski arvesse ettevõtja materiaalse või immateriaalse põhivara võõrandamise tehinguid.

Maksust vabastatud maksukohustuslastel ei ole õigust artiklite 167–171 ja 173–177 kohaselt käibemaksu maha arvata ega oma arvetele käibemaksu märkida.

Maksuvabastuse saamise õigusega maksukohustuslased võivad valida tavapäraste käibemaksureeglite või artiklis 281 nimetatud lihtsustatud menetlused. Viimasel juhul on neil õigus saada võimalikke siseriiklike õigusaktidega ettenähtud astmelisi maksusoodustusi.

Artikli 281 alusel astmelisi maksusoodustusi saavaid maksukohustuslasi käsitatakse samamoodi kui tavapäraste käibemaksureeglite alusel maksustatavaid maksukohustuslasi.

Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab kindlaks vastavalt asutamislepingu artiklile 93, kuid mitte hiljem artiklis 402 nimetatud lõpliku korra jõustumise kuupäevast.

Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel:

Nõukogu otsustab vastavalt asutamislepingu artiklile 93, kas väikeettevõtete erikord on lõpliku korra raamides vajalik, ning vajaduse korral sätestab nimetatud erikorra ühiste piiride ning selle rakendamise tingimuste kohta.

2. Kui põllumajandustootja töötleb tavapäraselt põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõttes kasutatavate vahenditega tooteid, mis pärinevad peamiselt tema põllumajandustoodangust, loetakse nimetatud töötlemine samuti VII lisas nimetatud põllumajandustootmiseks.

1. Kui tavapäraste käibemaksureeglite või 1. peatükiga ettenähtud erikorra kohaldamine põllumajandustootjate suhtes tooks kaasa raskusi, võivad liikmesriigid põllumajandustootjate suhtes käesoleva peatüki kohaselt kohaldada kindla maksumääraga korda, millega hüvitatakse kindla maksumääraga põllumajandustootjatelt kaupade ja teenuste ostmisel võetud käibemaks.

2. Iga liikmesriik võib kindla maksumääraga korra alt välja jätta teatavad põllumajandustootjate kategooriad ning põllumajandustootjad, kelle puhul tavapäraste käibemaksureeglite või artikliga 281 sätestatud lihtsustatud menetluste kohaldamine ei tooks kaasa haldamisraskusi.

3. Kindla maksumääraga põllumajandustootja võib liikmesriigi kehtestatud korra ja tingimuste kohaselt valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamise või teatud juhtudel artiklis 281 sätestatud lihtsustatud menetlused.

Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral kindlamääralise hüvitise protsendimäärad. Nad võivad metsandusele, põllumajanduse eri harudele ja kalandusele kehtestada erinevad protsendimäärad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt esimesele lõigule kehtestatud kindlamääralise hüvitise protsendimääradest enne nende kohaldamist.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärade arvutamise aluseks on makromajanduse statistilised andmed üksnes kindla maksumääraga põllumajandustootjate kohta eelnenud kolme aasta lõikes.

Nimetatud protsendimäärasid võib ümardada üles- või allapoole lähima poole protsendipunktini. Liikmesriigid võivad protsendimäärad taandada ka nullini.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärasid ei või kasutada kindla maksumääraga põllumajandustootjatele suuremate tagasimaksete arvutamiseks kui sisendkäibemaksusumma.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärasid kohaldatakse järgmiste kaupade ja teenuste ilma käibemaksuta hindade suhtes:

1. Liikmesriigid sätestavad, et artiklis 300 nimetatud põllumajandustoodete tarne ning põllumajandusteenuste osutamise puhul maksab kindlamääralise hüvitise kas kaupade soetaja, teenuse saaja või riigivõimuorganid.

2. Artiklis 300 nimetamata põllumajandustoodete tarne ja põllumajandusteenuste osutamise korral loetakse kindlamääraline hüvitis makstuks soetaja või teenuse saaja poolt.

Kui kindla maksumääraga põllumajandustootja saab kindlamääralist hüvitist, pole tal õigust käibemaksu mahaarvamisele käesoleva kindla maksumääraga korra alla käivate tegevuste osas.

1. Kui maksukohustuslasest kaupade soetaja või teenuse saaja maksab artikli 301 lõike 1 alusel kindlamääralist hüvitist, siis on tal õigus vastavalt artiklites 167, 168 ja 169 ning 173–177 ettenähtud tingimustele ning liikmesriikide ettenähtud korras arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma selles liikmesriigis, kus ta maksustatavaid tehinguid teeb, maha kindlamääralise hüvitise summa.

2. Liikmesriigid tagastavad kaupade soetajale või teenuse saajale kindlamääralise hüvitise summa, mille ta maksis mis tahes tehinguga järgmistest tehingutest:

3. Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 2 ettenähtud tagasimaksete tegemise viisi. Eelkõige võivad nad kohaldada direktiivide 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ sätteid.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida kindlamääralise hüvitise maksmist kindla maksumääraga põllumajandustootjatele.

Kui liikmesriigid kohaldavad käesolevat kindla maksumääraga korda, võtavad nad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et põllumajandustoodete artiklis 33 sätestatud tingimustel tehtud liikmesriikide vahelised tarned maksustatakse samamoodi nii siis, kui tarnijaks on kindla maksumääraga põllumajandustootja, kui ka siis, kui tarnijaks on muu maksukohustuslane.

1. Liikmesriigid kohaldavad reisibüroode tegevuse suhtes käesoleva peatüki kohaselt käibemaksu erikorda, kui reisibürood teevad reisijatega tehinguid enda nimel ning kasutavad reisivõimaluste pakkumiseks teiste maksukohustuslaste tarneid või teenuseid.

Käesolevat erikorda ei kohaldata reisibüroode suhtes, kes tegutsevad üksnes vahendajana ning kelle suhtes kohaldatakse maksustatava väärtuse arvutamiseks artikli 79 esimese lõigu punkti c.

Tehingud, mida reisibüroo artiklis 306 sätestatud tingimustel seoses reisiga teeb, loetakse reisibüroo poolt reisijale osutatavaks üheks teenuseks.

Osutatav teenus maksustatakse liikmesriigis, kus on reisibüroo asukoht või püsiv tegevuskoht, kust reisibüroo teenuseid osutas.

Reisibüroo ühe teenuse maksustatav väärtus ja ilma käibemaksuta hind artikli 226 punkti 8 tähenduses on reisibüroo kasuminorm, s.t reisija poolt tasutav käibemaksuta kogusumma ning reisibüroo jaoks teistelt maksukohustuslastelt saadud tarnete või teenuste tegeliku maksumuse vahe, kui nimetatud tehingud on tehtud otseselt reisija huvides.

Kui reisibüroo poolt teistele maksukohustuslastele usaldatud tehinguid teevad nimetatud isikud väljaspool ühendust, loetakse reisibüroo teenus maksust vabastatud vahendustegevuseks vastavalt artiklile 153.

►C1 Kui esimeses lõigus nimetatud tehinguid tehakse ◄ nii ühenduses kui ka väljaspool seda, võib maksust vabastada üksnes selle osa reisibüroo teenusest, mis on seotud tehingutega väljaspool ühendust.

Käibemaksu, mis on reisibüroolt võetud teiste maksukohustuslaste poolt artiklis 307 nimetatud tehingutelt, mis on tehtud otseselt reisija huvides, ei või üheski liikmesriigis maha arvata ega tagastada.

Kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

2. Liikmesriikidel on võimalus mitte käsitada kunstiteostena IX lisa A osa punktides 5, 6 ja 7 loetletud esemeid.

3. Lõike 1 punktis 7 nimetatud leping, mille kohaselt makstakse müügilt komisjonitasu, peab sätestama, et avaliku enampakkumise korraldaja pakub kaupu müügiks oma nimel, kuid oma volitaja huvides ja et ta peab kaubad üle andma oma nimel, kuid oma volitaja huvides enampakkumisel enim pakkunule.

1. Maksukohustuslike edasimüüjate teostatavate kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnete suhtes kohaldavad liikmesriigid erikorda maksukohustuslike edasimüüjate saadud kasuminormi maksustamiseks käesoleva alajao sätete kohaselt.

2. Kuni artiklis 402 nimetatud lõpliku korra kehtestamiseni ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud korda artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ettenähtud tingimustes teostatud uute veovahendite tarnetele.

Kasuminormi maksustamise korda kohaldatakse kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnetele maksukohustusliku edasimüüja poolt, kui need kaubad on talle ühenduse piires tarninud üks järgmistest isikutest:

Artiklis 314 nimetatud kaubatarnete maksustatav väärtus on maksukohustusliku edasimüüja kasuminormi ja kasuminormiga seotud käibemaksu summa vahe.

Maksukohustusliku edasimüüja kasuminorm võrdub kaupade eest maksukohustusliku edasimüüja võetava müügihinna ja ostuhinna vahega.

1. Liikmesriigid annavad maksukohustuslikele edasimüüjatele õiguse valida, kas kohaldada kasuminormi maksustamise korda järgmiste esemete tarne suhtes:

2. Liikmesriigid kehtestavad üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud valiku kasutamiseks, mida peab igal juhul rakendama vähemalt kahe kalendriaasta jooksul.

Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab artiklis 316 sätestatud valikut, määratakse maksustatav väärtus kindlaks artikli 315 kohaselt.

Maksukohustusliku edasimüüja enda imporditud kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnete puhul on kasuminormi arvutamisel kasutatav ostuhind võrdne impordil maksustatava väärtusega, mis määratakse kindlaks artiklite 85–89 kohaselt ja millele liidetakse impordil tasumisele kuuluv või tasutud käibemaks.

1. Liikmesriigid võivad maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks ette näha pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist, et teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslike edasimüüjate puhul määratakse kasuminormi maksustamise korra alusel toimuvate kaubatarnete maksustatav väärtus kindlaks igaks maksustamisperioodiks, mille kohta maksukohustuslik edasimüüja peab esitama artiklis 250 nimetatud käibedeklaratsiooni.

Esimeses lõigus nimetatud võimaluse kasutamisel on nende kaubatarnete maksustatav väärtus, mille suhtes kohaldatakse sama käibemaksumäära, maksukohustusliku edasimüüja kogukasuminormi ja selle kasuminormiga seotud käibemaksu summa vahe.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 nimetatud maksukohustuslikud edasimüüjad ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Maksukohustuslik edasimüüja võib kohaldada tavapäraseid käibemaksureegleid iga kasuminormi maksustamise korraga hõlmatud tarne suhtes.

1. Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab tavapäraseid käibemaksureegleid nende kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnete suhtes, mis ta on ise importinud, on tal õigus arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud nende kaupade impordilt.

Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab tavapäraseid käibemaksureegleid loojalt või looja õigusjärglaselt või muult maksukohustuslaselt kui maksukohustuslik edasimüüja saadud kunstiteose tarne suhtes, on tal õigus arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud talle tarnitud kunstiteoselt.

2. Mahaarvamisõigus tekib ajal, mil käibemaks muutub tarnelt, mille suhtes maksukohustuslik edasimüüja otsustab kohaldada tavapäraseid käibemaksureegleid, sissenõutavaks.

Kui kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarned, mille suhtes kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda, tehakse artiklites 146, 147, 148 või 151 sätestatud tingimustel, vabastatakse need maksust.

Kui maksukohustuslik edasimüüja tarnib kaupu kasuminormi maksustamise korra alusel, ei ole tal õigust arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha:

Maksukohustuslastel ei ole õigust arvata käibemaksust, mida nad on kohustatud tasuma, maha käibemaksu, mis kuulub tasumisele või on tasutud kaupade eest, mis neile on tarninud või tarnib maksukohustuslik edasimüüja, kui kõnealuste kaupade tarnete suhtes, mida teostab maksukohustuslik edasimüüja, kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda.

Kui maksukohustuslik edasimüüja kohaldab nii tavapäraseid käibemaksureegleid kui ka kasuminormi maksustamise korda, peab ta liikmesriikide kehtestatavate eeskirjade kohaselt oma arvepidamises eraldi kajastama kummagi korra alla kuuluvaid tehinguid.

Maksukohustuslik edasimüüja ei või eraldi märkida oma väljastatavatele arvetele käibemaksu, mis on seotud kaubatarnega, mille suhtes ta kohaldab kasuminormi maksustamise korda.

Liikmesriigid, kes 31. detsembril 1992 kohaldasid maksukohustuslike edasimüüjate teostatavate kasutatud veovahendite tarnete suhtes muud maksustamise erikorda kui kasuminormi maksustamise korda, võivad jätkata selle korra kohaldamist kuni artiklis 402 nimetatud lõpliku korra kehtestamiseni sel määral, kui see vastab või see korrigeeritakse vastavaks käesolevas alajaos ettenähtud tingimustele.

1. Seda üleminekukorda kohaldatakse kasutatud veovahendite tarnetele, mida teostavad maksukohustuslikud edasimüüjad ja mille suhtes kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda.

2. Seda üleminekukorda ei kohaldata uute veovahendite tarnetele, mis teostatakse artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud tingimustel.

3. Lõikes 1 loetakse “kasutatud veovahenditeks” artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud maismaa mootorsõidukeid, laevu ja õhusõidukeid, kui nad on kasutatud kaubad, mis ei vasta tingimustele, mille alusel võiks neid pidada uuteks veovahenditeks.

Igalt artiklis 327 nimetatud tarnelt tasumisele kuuluv käibemaks võrdub selle käibemaksu summaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui tarnele oleks kohaldatud tavapäraseid käibemaksureegleid, ja millest on lahutatud käibemaksusumma, mis loetakse sisalduvaks veovahendi eest maksukohustusliku edasimüüja makstud ostuhinnas.

Käibemaks, mis loetakse sisalduvaks veovahendi eest maksukohustusliku edasimüüja makstud ostuhinnas, arvutatakse järgmisel viisil:

Igalt artikli 327 lõikes 1 nimetatud veovahendi tarnelt võetav käibemaks, mis määratakse kindlaks artikli 328 kohaselt, ei või olla väiksem kui selle käibemaksu summa, mis kuuluks tasumisele, kui selle tarne suhtes oleks kohaldatud kasuminormi maksustamise korda.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui tarnele kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda, ei tohi see kasuminorm olla väiksem kui 10 protsenti artikli 312 punktis 1 määratletud müügihinnast.

Maksukohustuslastel ei ole õigust arvata käibemaksust, mida nad on kohustatud tasuma, maha käibemaksu, mis kuulub tasumisele või on tasutud kasutatud veovahenditelt, mille on neile tarninud maksukohustuslik edasimüüja, kui kõnealust tarnet maksustatakse käibemaksuga käesoleva üleminekukorra kohaselt.

Maksukohustuslikul edasimüüjal ei ole õigust eraldi näidata oma väljastataval arvel käibemaksu, mis on seotud tarnetega, millele ta kohaldab üleminekukorda.

1. Liikmesriigid võivad käesoleva jao sätete kohaselt kohaldada kasuminormi maksustamise korda kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnetele, mida teostab avaliku enampakkumise korraldaja, kes tegutseb enda nimel ja artiklis 334 nimetatud isikute eest lepingu alusel, mille järgi makstakse komisjonitasu nende kaupade avalikul enampakkumisel müümise eest.

2. Lõikes 1 nimetatud korda ei kohaldata uute veovahendite tarnete suhtes, mis teostatakse artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a sätestatud tingimustel.

Käesolevat erikorda kohaldatakse tarnete suhtes, mida teostab avaliku enampakkumise korraldaja, kes tegutseb enda nimel ja järgmistest isikutest ühe huvides:

Kaubatarne maksukohustuslasele, kes on avaliku enampakkumise korraldaja, loetakse toimuvaks siis, kui toimub nende kaupade müük avalikul enampakkumisel.

Iga käesolevas jaos nimetatud kaubatarne maksustatav väärtus on kogusumma, mille kohta avaliku enampakkumise korraldaja esitab soetajale artikli 339 kohaselt arve, miinus:

Netosumma, mille avaliku enampakkumise korraldaja on maksnud või maksab oma volitajale, võrdub kaupade avaliku enampakkumisel kujunenud hinna ja selle komisjonitasu vahega, mille avaliku enampakkumise korraldaja saab või on saanud volitajalt lepingu alusel, mille järgi makstakse müügilt komisjonitasu.

Avaliku enampakkumise korraldajad, kes tarnivad kaupu artiklites 333 ja 334 sätestatud tingimustel, peavad oma raamatupidamises ajutistele kontodele märkima:

Enampakkumise korraldaja peab väljastama soetajale arve, millele on eraldi märgitud:

Enampakkumise korraldaja poolt väljastatud arvele ei tohi käibemaksu eraldi märkida.

1. Avaliku enampakkumise korraldaja, kellele anti kaubad üle lepingu alusel, mille järgi makstakse avalikul enampakkumisel müümise eest komisjonitasu, peab esitama oma volitajale aruande.

Avaliku enampakkumise korraldaja väljastatavas aruandes tuleb märkida tehingu summa, see tähendab kaupade enampakkumisel kujunenud hind, millest arvatakse maha volitajalt saadud või saadava komisjonitasu summa.

2. Kõnealune aruanne, mis on koostatud lõike 1 kohaselt, täidab selle arve otstarvet, mille volitaja, kui ta on maksukohustuslane, peab väljastama avaliku enampakkumise korraldajale artikli 220 kohaselt.

Kui liikmesriigid kohaldavad käesolevas jaos sätestatud erikorda, kohaldavad nad seda erikorda ka artikli 327 lõikes 3 määratletud kasutatud veovahendite tarnete suhtes, mida avaliku enampakkumise korraldaja teostab enda nimel lepingu alusel, mille järgi makstakse komisjonitasu nende kaupade avalikul enampakkumisel müümise eest, kuid maksukohustusliku edasimüüja huvides, kui neid tarneid, mida teostab see maksukohustuslik edasimüüja, maksustatakse käibemaksuga kasutatud veovahenditele kohaldatava üleminekukorra kohaselt.

Liikmesriigid võivad võtta käibemaksu mahaarvamise õigusega seotud meetmeid, et maksukohustuslikud edasimüüjad, kelle suhtes kohaldatakse 2. jaos ettenähtud erikorda, ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Komisjoni ettepaneku põhjal võib nõukogu ühehäälselt lubada mis tahes liikmesriigil kehtestada erimeetmeid maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, mille kohaselt kasuminormi maksustamise korra kohaldamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa ei või olla väiksem kui selle käibemaksu summa, mis kuuluks tasumisele, kui kasuminorm võrduks teatava protsendimääraga müügihinnast.

Müügihinna protsendimäära kehtestamisel võetakse arvesse ettevõtjate harilikku kasuminormi asjakohasel tegevusalal.

1. Ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, tähendab käesolevas direktiivis “investeeringukuld”:

2. Liikmesriigid võivad erikorra kohaldamisalast välja jätta väikesed kangid või tahvlid, mille kaal on 1 gramm või vähem.

3. Käesolevas direktiivis ei käsitata lõike 1 punktis 2 nimetatud münte müüdavana nende numismaatilise väärtuse põhjal.

Alates 1999. aastast teatab iga liikmesriik komisjonile igal aastal 1. juuliks müntidest, mis vastavad artikli 344 lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteeriumidele ja millega kaubeldakse asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab tervikliku loendi nendest müntidest Euroopa Liidu Teataja C-seerias igal aastal enne 1. detsembrit. Avaldatud loendis sisalduvaid münte käsitatakse neid tingimusi täitvana kogu selle aasta vältel, mille kohta loend avaldatakse.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust investeeringukulla tarned, ühendusesisesed soetused ja impordi, sealhulgas väärtpaberitena käibel oleva investeeringukulla puhul, mis on kindlaksmääratud või kindlaksmääramata osades või millega kaubeldakse kullakontodel, ja eeskätt kullalaenude ja -vahetustehingute puhul, mis hõlmavad omandiõigust või nõuet investeeringukulla suhtes, ning investeeringukullatehingud, mis hõlmavad futuur- ja tähtpäevalepinguid, mille alusel läheb üle omandiõigus või nõue investeeringukulla suhtes.

Liikmesriigid vabastavad nende vahendajate teenused, kes, osaledes investeeringukulla tarnes oma volitaja ülesandel, tegutsevad teise isiku nimel ja arvel.

Liikmesriigid annavad maksukohustuslastele, kes toodavad investeeringukulda või muudavad kulda investeeringukullaks, õiguse valida sellise investeeringukulla teisele maksukohustuslasele tehtavate tarnete maksustamine, kui sellised tarned oleks muidu artikli 346 alusel maksust vabastatud.

1. Liikmesriigid võivad anda maksukohustuslastele, kes oma tegevuse käigus tavaliselt tarnivad kulda tööstuslikuks otstarbeks, õiguse valida artikli 344 lõike 1 punktis 1 määratletud investeeringukulla teisele maksukohustuslasele tarne maksustamine, kui selline tarne oleks muidu artikli 346 alusel maksust vabastatud.

Kui tarnija on kasutanud artiklite 348 ja 349 kohast õigust valida maksustamine, annavad liikmesriigid vahendajale õiguse valida artiklis 347 nimetatud teenuste suhtes maksustamine.

Liikmesriigid kehtestavad käesolevas jaos sätestatud valimise õiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja teavitavad nendest komisjoni.

Pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega võib iga liikmesriik maksustada käibemaksuga selles liikmesriigis toimuvad teatavad investeeringukullaga seonduvad tehingud, mis tehakse selles liikmesriigis selliste maksukohustuslaste vahel, kes on asjaomase liikmesriigi reguleeritud kullaturu liikmed, või kullaturu liikme ja mõne teise maksukohustuslase vahel, kes ei ole selle turu liige. Liikmesriik ei tohi käibemaksuga maksustada tarnet, mis on teostatud artiklis 138 nimetatud tingimustel, ega investeeringukulla eksporti.

Liikmesriigid, kes artikli 352 kohaselt maksustavad kullaturu liikmetest maksukohustuslaste vahel tehtavaid tehinguid, lubavad lihtsustamise eesmärgil edasi lükata maksu kogumise ja vabastavad maksukohustuslased käibemaksu kohta arvepidamisnõuetest.

Kui maksukohustuslase järgnev investeeringukulla tarne on käesoleva peatüki alusel maksust vabastatud, on maksukohustuslasel õigus maha arvata järgmised summad:

Maksukohustuslastel, kes toodavad investeeringukulda või muudavad kulda investeeringukullaks, on õigus maha arvata käibemaks, mille nad peavad tasuma või on tasunud selle kulla tootmise või muutmisega seotud kaupade tarnetelt ja teenuste osutamistelt, ühendusesisestelt soetamistelt või impordilt nii, nagu oleksid järgnevad, artikli 346 alusel maksust vabastatud kullatarned maksustatavad.

1. Liikmesriigid tagavad, et investeeringukullaga kauplejad peavad arvestust vähemalt kõikide märkimisväärsete investeeringukullatehingute üle ja säilitavad dokumente, mis võimaldavad tuvastada nendes tehingutes osalenud kliendid.

2. Liikmesriigid võivad esimese lõike nõuete täitmiseks tunnustada samaväärseid kohustusi, mis tulenevad meetmetest, mis on võetud muude ühenduse õigusaktide, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1995. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) ( 20 ) alusel.

3. Liikmesriigid võivad ette näha rangemaid kohustusi, eeskätt eriliste arve- või raamatupidamisnõuete näol.

Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ning elektroonilisi teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes kohaldatavad erikorrad

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, suhtes kohaldatav erikord

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Liikmesriigid lubavad kasutada käesolevat erikorda maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutatavate teenuste suhtes.

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teavitab oma registreerimisliikmesriiki, kui tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub sel määral, et ei vasta enam käesoleva erikorra tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

1. Oma maksustatava tegevuse alustamisel esitab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, registreerimisliikmesriigile järgmise teabe:

2. Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teatab registreerimisliikmesriigile kõikidest muudatustest esitatud teabes.

Registreerimisliikmesriik omistab maksukohustuslasele, kelle asukoht ei ole ühenduses, individuaalse käibemaksuregistri numbri ning teavitab teda sellest elektroonilisel teel. Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole ühenduses, registrist välja, kui:

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Käibedeklaratsioonis märgitakse registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda käibedeklaratsiooni koostatamist nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.

2. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse.

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda maksu tasumist pangakontole nende riigi valuutas.

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses, ei ole õigust käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 lõikest 1, tehakse kõnealusele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ja artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenustega.

1. Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, peab käesoleva erikorraga seotud tehingute üle arvestust. Arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.

2. Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Neid andmeid säilitatakse kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist.

Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis, suhtes kohaldatav erikord

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, aga tal on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, loetakse registreerimisliikmesriigiks seda püsiva tegevuskohaga liikmesriiki, mille kohta maksukohustuslane märgib, et ta kasutab seal käesolevat erikorda. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal.

Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutavate teenuste suhtes.

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, teavitab registreerimisliikmesriiki, kui ta alustab oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavat tegevust ning kui ta sellise tegevuse lõpetab või kui ta muudab oma tegevust sellisel viisil, et ta ei vasta enam käesoleva erikorra kasutamise tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab käesoleva erikorra raames maksustatavate tehingute läbiviimiseks olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult registreerimisliikmesriigis. Selleks kasutab liikmesriik individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis maksukohustuslasele on juba tema kohustustega seoses siseriikliku süsteemi kohaselt antud.

Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käesoleva erikorra kasutamisest välja, kui:

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369d nimetatud registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

Kui maksukohustuslasel on lisaks registreerimisliikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale üks või mitu muud püsivat tegevuskohta, kust osutatakse teenuseid, peab maksukohustuslane käibedeklaratsioonis lisaks esimeses lõigus nimetatud teabele märkima iga liikmesriigi kohta, kus tal on tegevuskoht, tarbimisliikmesriigi kaupa eraldi välja tooduna käesoleva erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste koguväärtuse koos individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või selle asukoha maksuviitenumbriga.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et käibedeklaratsioon koostataks nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, ei ole õigust oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavalt tegevuselt käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1 ja artiklist 3, tehakse talle tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile.

Kui käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, sooritab tarbimisliikmesriigis samuti käesoleva erikorraga mittehõlmatud tegevust, milleks ta peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab ta käesoleva korraga hõlmatud maksustatava tegevusega seotud käibemaksu artikli 250 kohaselt esitatavas käibemaksudeklaratsioonis maha arvama.

1. Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, peab käesoleva erikorraga hõlmatud tehingute üle arvestust. Arvestusandmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.

2. Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Neid andmeid säilitatakse kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 maksustasid X lisa A osas nimetatud tehinguid, võivad nende maksustamist jätkata.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust X lisa B osas nimetatud tehingud, võivad nende maksust vabastamist jätkata samal kuupäeval igas asjaomases liikmesriigis kehtinud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 kohaldasid artikli 179 esimese lõiguga ette nähtud kohese mahaarvamise põhimõttest kõrvalekalduvaid sätteid, võivad nende kohaldamist jätkata.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 kohaldasid artiklist 28 ja artikli 79 esimese lõigu punktist c kõrvalekalduvaid sätteid, võivad nende kohaldamist jätkata.

Erandina artiklitest 169 ja 309 võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust ilma varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguseta artiklis 309 nimetatud reisibüroode teenused, nende maksust vabastamist jätkata. Seda erandit kohaldatakse ka reisija nimel ja arvel tegutsevate reisibüroode suhtes.

Kreeka võib jätkata X lisa B osa punktides 2, 8, 9, 11 ja 12 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1987 kehtinud tingimuste kohaselt.

Hispaania võib jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 11 ja 12 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1993 kehtinud tingimuste kohaselt.

Portugal võib jätkata X lisa B osa punktides 2, 4, 7, 9, 10 ja 13 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1989 kehtinud tingimuste kohaselt.

1. Austria võib jätkata X lisa A osa punktis 2 nimetatud tehingute maksustamist.

2. Austria võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes liikmesriikidest, kes kuulus ühendusse 31. detsembril 1994, jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

1. Soome võib seni, kuni samad tehingud on maksustatavad ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa A osa punktis 2 nimetatud tehingute maksustamist.

2. Soome võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktide 5, 9 ja 10 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Rootsi võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 1, 9 ja 10 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Tšehhi Vabariik võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Eesti võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Küpros võib jätkata vastavalt selles liikmesriigis selle ühinemiskuupäeval kehtinud tingimustele järgiste tehingute vabastamist:

Läti võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

Leedu võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Ungari võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Nii kaua kui samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes liikmesriikidest, kes kuulus ühendusse 30. aprillil 2004, võib Malta jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

Poola võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Sloveenia võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes ühendusse kuuluvatest liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis 30. aprillil 2004. aastal kehtinud tingimuste kohaselt.

Slovakkia võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Bulgaaria võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 31. detsembri 2006. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.

Rumeenia võib jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist tema ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse veel ühes 31. detsembri 2006. aasta seisuga ELi kuulunud liikmesriikidest.

Horvaatia võib jätkata vastavalt selles liikmesriigis tema ühinemise kuupäeval kehtinud tingimustele järgmiste tehingute käibemaksust vabastamist:

Liikmesriigid, kes vabastavad käibemaksust artiklites 371, 375, 376 või 377, artikli 378 lõikes 2, artikli 379 lõikes 2 või artiklites 380 kuni 390c nimetatud tehingud, võivad anda maksukohustuslastele võimaluse valida nimetatud tehingute maksustamine.

Liikmesriigid võivad ette näha, et edasimüügi eesmärgil ostetud ehitiste ja ehitusmaa võõrandamisel maksukohustuslase poolt, kellel ei olnud õigust ostu puhul käibemaksu maha arvata, on maksustatav väärtus müügihinna ja ostuhinna vahe.

1. Lihtsustamaks artiklis 402 nimetatud lõplikule korrale üleminekut, vaatab nõukogu komisjoni aruande põhjal uuesti läbi 1. ja 2. jaos ettenähtud eranditega seotud olukorra ning teeb ühehäälse otsuse vastavalt asutamislepingu artiklile 93 mõnede või kõigi nimetatud erandite kaotamise kohta.

2. Lõpliku korra kohaselt hakatakse reisijatevedu maksustama lähteliikmesriigis ühenduse piires sõidetud osa eest vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille sätestab asutamislepingu artikli 93 kohaselt nõukogu.

Meetmed lihtsustamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks

Liikmesriigid, kes kohaldasid 1. jaanuaril 1977 erimeetmeid maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks või teatud liiki maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks, võivad need säilitada juhul, kui nad on neist komisjonile teatanud enne 1. jaanuari 1978, ning tingimusel, et lihtsustamismeetmed on kooskõlas artikli 395 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudega.

1. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmed käesoleva direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

Maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks ettenähtud meetmed ei tohi mõjutada liikmesriigi poolt lõpptarbimisetapil kogutava maksutulu summat, välja arvatud tühises ulatuses.

2. Liikmesriik, kes soovib rakendada lõikes 1 nimetatud meedet, saadab komisjonile taotluse ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet tarvis on.

Kui komisjon on saanud kogu teabe, mida ta taotluse hindamiseks vajalikuks peab, teavitab ta sellest ühe kuu jooksul taotlevat liikmesriiki ning edastab taotluse originaalkeeles teistele liikmesriikidele.

3. Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus viiakse igal juhul lõpule kaheksa kuu jooksul alates taotluse laekumisest komisjonile.

5. Artikli 199b lõikes 1 sätestatud tungivalt kiireloomulistel juhtudel viiakse lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus lõpule kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil komisjon sai taotluse kätte.

1. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal lubada igal liikmesriigil sõlmida kolmanda riigiga või rahvusvahelise organiga lepingu, mis võib sisaldada erandeid käesolevast direktiivist.

2. Lõikes 1 nimetatud lepingut sõlmida sooviv liikmesriik saadab komisjonile taotluse ning esitab talle kogu vajaliku teabe. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet tarvis on.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus viiakse igal juhul lõpule kaheksa kuu jooksul alates taotluse laekumisest komisjonile.

Nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni ettepaneku alusel vastu käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed.

1. Käesolevaga moodustatakse käibemaksu nõuandekomitee, edaspidi “käibemaksukomitee”.

4. Lisaks punktidele, mille osas tuleb käesoleva direktiivi kohaselt konsulteerida, vaatab käibemaksukomitee läbi küsimused, mille tema eesistuja on tõstatanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel ning mis käsitlevad ühenduse käibemaksusätete kohaldamist.

Ilma et see piiraks muude erisätete kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis ettenähtud eurodes väljendatud summade riigi valuutas väljendamiseks euro vahetuskurssi, mis kehtis 1. jaanuaril 1999. Pärast nimetatud kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid kasutavad nende ühinemiskuupäeval kehtinud euro vahetuskurssi.

Artiklis 399 nimetatud summade ümberarvestamisel riigi valuutasse on liikmesriikidel õigus ümberarvestamisel saadud summasid üles- või allapoole ümardada kuni 10 protsendi ulatuses.

Ilma et see piiraks ühenduse teiste sätete kohaldamist, ei takista käesoleva direktiivi sätted liikmesriigil säilitamast või kehtestamast makse kindlustuslepingutele, hasartmängudele ja kihlvedudele, aktsiise, riigilõive ja üldiselt mis tahes makse, lõive ja makseid, mis ei ole käsitatavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui nimetatud maksud, lõivud ja maksed ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise kord on ajutine ning asendatakse lõpliku korraga, mille põhimõte rajaneb kaubatarnete ja teenuste osutamise päritoluliikmesriigis maksustamisel.

2. Pärast artiklis 404 ettenähtud aruande läbivaatamist, olles veendunud, et lõplikule korrale ülemineku tingimused on nõuetekohaselt täidetud, võtab nõukogu asutamislepingu artikli 93 kohaselt vastu lõpliku korra jõustamiseks ning toimimiseks vajalikud sätted.

Nõukogu võtab vastu vastavalt asutamislepingu artiklile 93 vajalikud direktiivid, et ühist käibemaksusüsteemi täiendada, ning eelkõige, et piirata järk-järgult või kaotada erandid sellest süsteemist.

Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud teabe alusel aruande, mis käsitleb ühise käibemaksusüsteemi toimimist liikmesriikides ja eelkõige liikmesriikidevahelise kaubavahetuse maksustamise üleminekukorra toimimist, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud lõpliku korra kohta.

►C1 Sätted, mis kehtisid hetkel, mil kaubad suunati ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või mõnele artiklis 156 nimetatud protseduurile või mõnda artiklis 156 nimetatud olukorda ◄ või nende protseduuridega analoogsele protseduurile või olukorrale uutes liikmesriikides, kehtivad edasi, kuni kaubad pärast ühinemist enam selle protseduuri või olukorra alla ei kuulu, kui järgmised tingimused on täidetud:

Sätted, mis kehtisid hetkel, mil kaubad tollitransiidiprotseduurile suunati, kehtivad edasi, kuni kaubad enam pärast ühinemiskuupäeva selle protseduuri alla ei kuulu, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Järgmisi tehinguid peetakse võrdväärseks kaupade impordiga, kui on tõestatud, et kaubad olid vabas ringluses ühes uutest liikmesriikidest või ühenduses:

2. Lisaks lõikes 1 nimetatule käsitatakse kaupade impordina seda, kui maksukohustuslane või mittemaksukohustuslane kasutab liikmesriigi territooriumil kaupu, mis talle tarniti enne ühinemiskuupäeva ühenduse või uute liikmesriikide territooriumil, kui on täidetud järgmised tingimused:

Artikli 408 lõikes 1 nimetatud juhtudel loetakse, et import toimus artikli 61 tähenduses selle liikmesriigi territooriumil, kus kaubad vabastatakse selle protseduuri või olukorra alt, millele ta enne ühinemiskuupäeva suunati.

1. Erandina artiklist 71 lõpeb kaupade import artikli 408 tähenduses ilma maksustatava teokoosseisuta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2. Lõike 1 punktis c nimetatud tingimus loetakse täidetuks järgmistel juhtudel:

1. Direktiiv 67/227/EMÜ ja direktiiv 77/388/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses nimetatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, mis on toodud XI lisa B osas.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning loetakse kooskõlas XII lisa vastavustabeliga.

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 lõike 3, artikli 44, artikli 59 lõike 1, artikli 399 ja III lisa punkti 18 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2008. Nad edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

ARTIKLI 58 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS C OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU

LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST, MILLE SUHTES VÕIB KOHALDADA ARTIKLIS 98 NIMETATUD VÄHENDATUD KÄIBEMAKSUMÄÄRASID

ARTIKLI 160 LÕIKES 2 NIMETATUD KAUBAKATEGOORIAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MUUD LADUSTAMISPROTSEDUURI KUI TOLLILADUSTAMINE

	CN-kood	Kaupade kirjeldus
1)	0701	Kartulid
2)	0711 20	Oliivid
3)	0801	Kookospähklid, Brasiilia pähklid ja kašuupähklid
4)	0802	Muud pähklid
5)	0901 11 00	Kohv, röstimata
	0901 12 00	Kohv, röstimata
6)	0902	Tee
7)	1001 –1005	Teravili
	1007 –1008	Teravili
8)	1006	Töötlemata riis
9)	1201 –1207	Terad, õliviljad ja seemned (sealhulgas sojaoad)
10)	1507 –1515	Taimerasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata
11)	1701 11	Toorsuhkur
	1701 12	Toorsuhkur
12)	1801	Kakaooad, terved või purustatud, toored või röstitud
13)	2709	Mineraalõlid (sealhulgas propaan ja butaan; samuti toornaftaõlid)
	2710
	2711 12
	2711 13
14)	Peatükid 28 ja 29	Kemikaalid mahtkaupadena
15)	4001	Kautšuk, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena
	4002	Kautšuk, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena
16)	5101	Vill
17)	7106	Hõbe
18)	7110 11 00	Plaatina (pallaadium, roodium)
	7110 21 00
	7110 31 00
19)	7402	Vask
	7403
	7405
	7408
20)	7502	Nikkel
21)	7601	Alumiinium
22)	7801	Plii
23)	7901	Tsink
24)	8001	Tina
25)	ex 8112 92	Indium
	ex 8112 99	Indium

ARTIKLI 199 LÕIKE 1 PUNKTIS D NIMETATUD LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST

ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 4 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE LOEND

ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 5 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE NÄIDISLOEND

ARTIKLI 311 LÕIKE 1 PUNKTIDES 2, 3 JA 4 NIMETATUD KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONI- JA ANTIIKESEMED

Üle saja aasta vanused esemed, mis ei ole kunstiteosed ega kollektsiooniesemed (CN-kood 9706 00 00 ).

LOETELU TEHINGUTEST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLITES 370 JA 371 NING ARTIKLITES 375 KUNI 390c NIMETATUD ERANDEID

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
Direktiiv 67/227/EMÜ	1. jaanuar 1970
Direktiiv 77/388/EMÜ	1. jaanuar 1978
Direktiiv 78/583/EMÜ	1. jaanuar 1979
Direktiiv 80/368/EMÜ	1. jaanuar 1979
Direktiiv 84/386/EMÜ	1. juuli 1985
Direktiiv 89/465/EMÜ	1. jaanuar 1990
	1. jaanuar 1991
	1. jaanuar 1992
	1. jaanuar 1993
	1. jaanuar 1994 Portugali jaoks
Direktiiv 91/680/EMÜ	1. jaanuar 1993
Direktiiv 92/77/EMÜ	31. detsember 1992
Direktiiv 92/111/EMÜ	1. jaanuar 1993
	1. jaanuar 1994
	1. oktoober 1993 Saksamaa jaoks
Direktiiv 94/4/EÜ	1. aprill 1994
Direktiiv 94/5/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 94/76/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 95/7/EÜ	1. jaanuar 1996
	1. jaanuar 1997 Saksamaa ja Luksemburgi jaoks
Direktiiv 96/42/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 96/95/EÜ	1. jaanuar 1997
Direktiiv 98/80/EÜ	1. jaanuar 2000
Direktiiv 1999/49/EÜ	1. jaanuar 1999
Direktiiv 1999/59/EÜ	1. jaanuar 2000
Direktiiv 1999/85/EÜ	—
Direktiiv 2000/17/EÜ	—
Direktiiv 2000/65/EÜ	31. detsember 2001
Direktiiv 2001/4/EÜ	1. jaanuar 2001
Direktiiv 2001/115/EÜ	1. jaanuar 2004
Direktiiv 2002/38/EÜ	1. juuli 2003
Direktiiv 2002/93/EÜ	—
Direktiiv 2003/92/EÜ	1. jaanuar 2005
Direktiiv 2004/7/EÜ	30. jaanuar 2004
Direktiiv 2004/15/EÜ	—
Direktiiv 2004/66/EÜ	1. mai 2004
Direktiiv 2005/92/EÜ	1. jaanuar 2006
Direktiiv 2006/18/EÜ	—
▼C1
Direktiiv 2006/58/EÜ	1. juuli 2008
Direktiiv 2006/69/EÜ	1. jaanuar 2008
Direktiiv 2006/98/EÜ	1. jaanuar 2007.
▼B

Direktiiv 67/227/EMÜ	Direktiiv 77/388/EMÜ	Muutvad direktiivid	Muud õigusaktid	Käesolev direktiiv
Artikli 1 esimene lõik				Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 teine ja kolmas lõik				—
Artikli 2 esimene, teine ja kolmas lõik				Artikli 1 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik
Artiklid 3, 4 ja 6				—
	Artikkel 1			—
	Artikli 2 punkt 1			Artikli 2 lõike 1 punktid a ja c
	Artikli 2 punkt 2			Artikli 2 lõike 1 punkt d
	Artikli 3 lõike 1 esimene taane			Artikli 5 punkt 2
	Artikli 3 lõike 1 teine taane			Artikli 5 punkt 1
	Artikli 3 lõike 1 kolmas taane			Artikli 5 punktid 3 ja 4
	Artikli 3 lõige 2			—
	Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu esimene taane			Artikli 6 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu teine taane			Artikli 6 lõike 2 punktid c ja d
	Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu kolmas taane			Artikli 6 lõike 2 punktid e, f ja g
	Artikli 3 lõike 3 teise lõigu esimene taane			Artikli 6 lõike 1 punkt b
	Artikli 3 lõike 3 teise lõigu teine taane			Artikli 6 lõike 1 punkt c
	Artikli 3 lõike 3 teise lõigu kolmas taane			Artikli 6 lõike 1 punkt a
	Artikli 3 lõike 4 esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 7 lõige 1
	Artikli 3 lõike 4 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 7 lõige 2
	Artikli 3 lõige 5			Artikkel 8
	Artikli 4 lõiked 1 ja 2			Artikli 9 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 4 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause			Artikli 12 lõike 1 punkt a
	Artikli 4 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause			Artikli 12 lõike 2 teine lõik
	Artikli 4 lõike 3 punkti a teine lõik			Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik
	Artikli 4 lõike 3 punkti a kolmas lõik			Artikli 12 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 4 lõike 3 punkti b esimene lõik			Artikli 12 lõike 1 punkt b
	Artikli 4 lõike 3 punkti b teine lõik			Artikli 12 lõige 3
	Artikli 4 lõike 4 esimene lõik			Artikkel 10
	Artikli 4 lõike 4 teine ja komas lõik			Artikkel 11 esimene ja teine lõik
	Artikli 4 lõike 5 esimene, teine ja kolmas lõik			Artikli 13 lõike 1 esimene, teine ja kolmas lõik
	Artikli 4 lõike 5 neljas lõik			Artikli 13 lõige 2
	Artikli 5 lõige 1			Artikli 14 lõige 1
	Artikli 5 lõige 2			Artikli 15 lõige 1
	Artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja c			Artikli 15 lõike 2 punktid a, b ja c
	Artikli 5 lõike 4 punktid a, b ja c			Artikli 14 lõike 2 punktid a, b ja c
	Artikli 5 lõige 5			Artikli 14 lõige 3
	Artikli 5 lõike 6 esimene ja teine lause			Artikli 16 esimene ja teine lõik
	Artikli 5 lõike 7 punktid a, b ja c			Artikli 18 punktid a, b ja c
	Artikli 5 lõike 8 esimene lause			Artikli 19 esimene lõik
	Artikli 5 lõike 8 teine ja komas lause			Artikli 19 teine lõik
	Artikli 6 lõike 1 esimene lõik			Artikli 24 lõige 1
	Artikli 6 lõike 1 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 25 punktid a, b ja c
	Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b			Artikli 26 lõike 1 punktid a ja b
	Artikli 6 lõike 2 teine lõik			Artikli 26 lõige 2
	Artikli 6 lõige 3			Artikkel 27
	Artikli 6 lõige 4			Artikkel 28
	Artikli 6 lõige 5			Artikkel 29
	Artikli 7 lõike 1 punktid a ja b			Artikli 30 esimene ja teine lõik
	Artikli 7 lõige 2			Artikkel 60
	Artikli 7 lõike 3 esimene ja teine lõik			Artikli 61 esimene ja teine lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti a esimene lause			Artikli 32 esimene lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti a teine ja kolmas lause			Artikli 36 esimene ja teine lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkt b			Artikkel 31
	Artikli 8 lõike 1 punkti c esimene lõik			Artikli 37 lõige 1
	Artikli 8 lõike 1 punkti c teise lõigu esimene taane			Artikli 37 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti c teise lõigu teine ja kolmas taane			Artikli 37 lõike 2 teine ja kolmas lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti c kolmas lõik			Artikli 37 lõike 2 neljas lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti c neljas lõik			Artikli 37 lõike 3 esimene lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti c viies lõik			—
	Artikli 8 lõike 1 punkti c kuues lõik			Artikli 37 lõike 3 teine lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik			Artikli 38 lõiked 1 ja 2
	Artikli 8 lõike 1 punkti e esimene lause			Artikli 39 esimene lõik
	Artikli 8 lõike 1 punkti e teine ja kolmas lause			Artikli 39 teine lõik
	Artikli 8 lõige 2			Artikli 32 teine lõik
	Artikli 9 lõige 1			Artikkel 43
	Artikli 9 lõike 2 sissejuhatav lause			—
	Artikli 9 lõike 2 punkt a			Artikkel 45
	Artikli 9 lõike 2 punkt b			Artikkel 46
	Artikli 9 lõike 2 punkti c esimene ja teine taane			Artikli 52 punktid a ja b
	Artikli 9 lõike 2 punkti c kolmas ja neljas taane			Artikli 52 punkt c
▼C1
▼B
	Artikli 9 lõike 2 punkti e esimene kuni kuues taane			Artikli 56 lõike 1 punktid a–f
	Artikli 9 lõike 2 punkti e seitsmes taane			Artikli 56 lõike 1 punkt l
	Artikli 9 lõike 2 punkti e kaheksas taane			Artikli 56 lõike 1 punkt g
	Artikli 9 lõike 2 punkti e üheksas taane			Artikli 56 lõike 1 punkt h
	Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande esimene lause			Artikli 56 lõike 1 punkt i
	Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande teine lause			Artikli 24 lõige 2
	Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande kolmas lause			Artikli 56 lõike 1 punkt i
	Artikli 9 lõike 2 punkti e üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane			Artikli 56 lõike 1 punktid j ja k
	Artikli 9 lõike 2 punkt f			Artikli 57 lõige 1
	Artikli 9 lõige 3			Artikli 58 esimene ja teine lõik
	Artikli 9 lõike 3 punktid a ja b			Artikli 58 esimese lõigu punktid a ja b
	Artikli 9 lõige 4			Artikli 59 lõiked 1 ja 2
	Artikli 10 lõike 1 punktid a ja b			Artikli 62 punktid 1 ja 2
	Artikli 10 lõike 2 esimese lõigu esimene lause			Artikkel 63
	Artikli 10 lõike 2 esimese lõigu teine ja kolmas lause			Artikli 64 lõiked 1 ja 2
	Artikli 10 lõike 2 teine lõik			Artikkel 65
	Artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 66 punktid a, b ja c
	Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu esimene lause			Artikkel 70
	Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu teine lause			Artikli 71 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 10 lõike 3 teine lõik			Artikli 71 lõike 1 teine lõik
	Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik			Artikli 71 lõige 2
	Artikli 11 A osa lõike 1 punkt a			Artikkel 73
	Artikli 11 A osa lõike 1 punkt b			Artikkel 74
	Artikli 11 A osa lõike 1 punkt c			Artikkel 75
	Artikli 11 A osa lõike 1 punkt d			Artikkel 77
	Artikli 11 A osa lõike 2 punkt a			Artikli 78 esimese lõigu punkt a
	Artikli 11 A osa lõike 2 punkti b esimene lause			Artikli 78 esimese lõigu punkt b
	Artikli 11 A osa lõike 2 punkti b teine lause			Artikli 78 teine lõik
	Artikli 11 A osa lõike 3 punktid a ja b			Artikli 79 esimese lõigu punktid a ja b Artikli 87 punktid a ja b
	Artikli 11 A osa lõike 3 punkti c esimene lause			Artikli 79 esimese lõigu punkt c
	Artikli 11 A osa lõike 3 punkti c teine lause			Artikli 79 teine lõik
	Artikli 11 A osa lõike 4 esimene ja teine lõik			Artikli 81 esimene ja teine lõik
	Artikli 11 A osa lõige 5			Artikkel 82
	Artikli 11 A osa lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine lause			Artikli 80 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 11 A osa lõike 6 esimese lõigu kolmas lause			Artikli 80 lõike 1 teine lõik
	Artikli 11 A osa lõike 6 teine lõik			Artikli 80 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 11 A osa lõike 6 kolmas lõik			Artikli 80 lõige 2
	Artikli 11 A osa lõike 6 neljas lõik			►C1 Artikli 80 lõige 3 ◄
	Artikli 11 A osa lõike 7 esimene ja teine lõik			Artikli 72 esimene ja teine lõik
	Artikli 11 B osa lõige 1			Artikkel 85
	Artikli 11 B osa lõike 3 punkt a			Artikli 86 lõike 1 punkt a
	Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b esimene lõik			Artikli 86 lõike 1 punkt b
	Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b teine lõik			Artikli 86 lõige 2
	Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b kolmas lõik			Artikli 86 lõike 1 punkt b
	Artikli 11 B osa lõige 4			Artikkel 87
	Artikli 11 B osa lõige 5			Artikkel 88
	Artikli 11 B osa lõike 6 esimene ja teine lõik			Artikli 89 esimene ja teine lõik
	Artikli 11 C osa lõike 1 esimene ja teine lõik			Artikli 90 lõiked 1 ja 2
	Artikli 11 C osa lõike 2 esimene lõik			Artikli 91lõige 1
	Artikli 11 C osa lõike 2 teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 91 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 11 C osa lõike 3 esimene ja teine taane			Artikli 92 punktid a ja b
	Artikli 12 lõige 1			Artikli 93 esimene lõik
	Artikli 12 lõike 1 punkt a			Artikli 93 teise lõigu punkt a
	Artikli 12 lõike 1 punkt b			Artikli 93 teise lõigu punkt c
	Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine taane			Artikli 95 esimene ja teine lõik
	Artikli 12 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause			Artikkel 96
	Artikli 12 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause			Artikli 97 lõige 1
	Artikli 12 lõike 3 punkti a teine lõik			Artikli 97 lõige 2
	Artikli 12 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu esimene lause			Artikli 98 lõige 1
	Artikli 12 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu teine lause			Artikli 98 lõike 2 esimene lõik ►C1 Artikli 99 lõige 1 ◄
	Artikli 12 lõike 3 punkti a neljas lõik			Artikli 98 lõike 2 teine lõik
	Artikli 12 lõike 3 punkti b esimene lause			Artikli 102 esimene lõik
	Artikli 12 lõike 3 punkti b teine, kolmas ja neljas lause			Artikli 102 teine lõik
	Artikli 12 lõike 3 punkti c esimene lõik			Artikli 103 lõige 1
	Artikli 12 lõike 3 punkti c teise lõigu esimene ja teine taane			Artikli 103 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 12 lõike 4 esimene lõik			Artikli 99 lõige 2
	Artikli 12 lõike 4 teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 100 esimene ja teine lõik
	Artikli 12 lõike 4 kolmas lõik			Artikkel 101
	Artikli 12 lõige 5			Artikli 94 lõige 2
	Artikli 12 lõige 6			Artikkel 105
	Artikli 13 A osa lõike 1 sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 13 A osa lõike 1 punktid a–n			Artikli 132 lõike 1 punktid a–n
	Artikli 13 A osa lõike 1 punkti o esimene lause			Artikli 132 lõike 1 punkt o
	Artikli 13 A osa lõike 1 punkti o teine lause			Artikli 132 lõige 2
	Artikli 13 A osa lõike 1 punktid p ja q			Artikli 132 lõike 1 punktid p ja q
	Artikli 13 A osa lõike 2 punkti a esimene kuni neljas taane			►C1 Artikli 133 esimese lõigu punktid a–d ◄
	Artikli 13 A osa lõike 2 punkti b esimene ja teine taane			Artikli 134 punktid a ja b
	Artikli 13 B osa sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 13 B osa punkt a			Artikli 135 lõike 1 punkt a
	Artikli 13 B osa punkti b esimene lõik			Artikli 135 lõike 1 punkt l
	Artikli 13 B osa punkti b esimese lõigu punktid 1–4			Artikli 135 lõike 2 esimese lõigu punktid a–d
	Artikli 13 B osa punkti b teine lõik			Artikli 135 lõike 2 teine lõik
	Artikli 13 B osa punkt c			Artikli 136 punktid a ja b
	Artikli 13 B osa punkt d			—
	Artikli 13 B osa punkt d alapunktid 1–5			Artikli 135 lõike 1 punktid b–f
	►C1 Artikli 13 B osa punkti d alapunkti 5 esimene ja teine taane ◄			Artikli 135 lõike 1 punkt f
	Artikli 13 B osa punkti d alapunkt 6			Artikli 135 lõike 1 punkt g
	Artikli 13 B osa punktid e–h			Artikli 135 lõike 1 punktid h–k
	Artikli 13 C osa esimese lõigu punkt a			Artikli 137 lõike 1 punkt d
	Artikli 13 C osa esimese lõigu punkt b			Artikli 137 lõike 1 punktid a, b ja c
	Artikli 13 C osa teine lõik			Artikli 137 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 14 lõike 1 punkt a			►C1 Artikli 143 punkt a ◄
	Artikli 14 lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik			Artikli 143 punktid b ja c
	Artikli 14 lõike 1 punkt e			Artikli 143 punkt e
	Artikli 14 lõike 1 punkti g esimene kuni neljas taane			Artikli 143 punktid f–i
	Artikli 14 lõike 1 punkt h			Artikli 143 punkt j
	Artikli 14 lõike 1 punkt i			Article 144
	Artikli 14 lõike 1 punkt j			Artikli 143 punkt k
	Artikli 14 lõike 1 punkt k			Artikli 143 punkt l
	Artikli 14 lõike 2 esimene lõik			Artikli 145 lõige 1
	Artikli 14 lõike 2 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 145 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik
	Artikli 14 lõike 2 kolmas lõik			Artikli 145 lõige 3
	Artikli 15 sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 15 punkt 1			Artikli 146 lõike 1 punkt a
	Artikli 15 punkti 2 esimene lõik			Artikli 146 lõike 1 punkt b
	Artikli 15 punkti 2 teise lõigu esimene ja teine taane			Artikli 147 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b
	Artikli 15 punkti 2 teise lõigu kolmanda taande lause esimene pool			Artikli 147 lõike 1 esimese lõigu punkt c
	Artikli 15 punkti 2 teise lõigu kolmanda taande lause teine pool			Artikli 147 lõike 1 teine lõik
	Artikli 15 punkti 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane			Artikli 147 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 15 punkti 2 neljas lõik			Artikli 147 lõike 2 kolmas lõik
	Artikli 15 punkt 3			Artikli 146 lõike 1 punkt d
	Artikli 15 punkti 4 esimese lõigu punktid a ja b			Artikli 148 punkt a
	Artikli 15 punkti 4 esimese lõigu punkt c			Artikli 148 punkt b
	Artikli 15 punkti 4 teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 150 lõiked 1 ja 2
	Artikli 15 punkt 5			Artikli 148 punkt c
	Artikli 15 punkt 6			Artikli 148 punkt f
	Artikli 15 punkt 7			Artikli 148 punkt e
	Artikli 15 punkt 8			Artikli 148 punkt d
	Artikli 15 punkt 9			Artikli 148 punkt g
	Artikli 15 punkti 10 esimese lõigu esimene kuni neljas taane			Artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d
	Artikli 15 punkti 10 teine lõik			Artikli 151 lõike 1 teine lõik
	Artikli 15 punkti 10 kolmas lõik			Artikli 151 lõige 2
	Artikli 15 punkt 11			Artikkel 152
	Artikli 15 punkti 12 esimene lause			Artikli 146 lõike 1 punkt c
	Artikli 15 punkti 12 teine lause			Artikli 146 lõige 2
	Artikli 15 punkt 13			Artikli 146 lõike 1 punkt e
	Artikli 15 punkti 14 esimene ja teine lõik			Artikli 153 esimene ja teine lõik
	Artikli 15 punkt 15			Artikkel 149
	Artikli 16 lõige 1			—
	Artikli 16 lõige 2			Artikli 164 lõige 1
	Artikli 16 lõige 3			Artikkel 166
	Artikli 17 lõige 1			Artikkel 167
	Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4			—
	Artikli 17 lõike 5 esimene ja teine lõik			Artikli 173 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 17 lõike 5 kolmanda lõigu punktid a–e			Artikli 173 lõike 2 punktid a–e
	Artikli 17 lõige 6			Artikkel 176
	Artikli 17 lõike 7 esimene ja teine lause			Artikli 177 esimene ja teine lõik
	Artikli 18 lõige 1			—
	Artikli 18 lõike 2 esimene ja teine lõik			Artikli 179 esimene ja teine lõik
	Artikli 18 lõige 3			Artikkel 180
	Artikli 18 lõike 4 esimene ja teine lõik			Artikli 183esimene ja teine lõik
	Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu esimene taane			Artikli 174 lõike 1 esimese lõigu punkt a
	Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu teise taande esimene lause			Artikli 174 lõike 1 esimese lõigu punkt b
	Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu teise taande teine lause			Artikli 174 lõike 1 teine lõik
	Artikli 19 lõike 1 teine lõik			Artikli 175 lõige 1
	Artikli 19 lõike 2 esimene lause			Artikli 174 lõike 2 punkt a
	Artikli 19 lõike 2 teine lause			►C1 Artikli 174 lõike 2 punktid b ja c ◄
	Artikli 19 lõike 2 kolmas lause			Artikli 174 lõige 3
	Artikli 19 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause			Artikli 175 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 19 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause			Artikli 175 lõike 2 teine lõik
	Artikli 19 lõike 3 teine lõik			Artikli 175 lõige 3
	Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav lause			Artikkel 186
	Artikli 20 lõike 1 punkt a			Artikkel 184
	Artikli 20 lõike 1 punkti b esimese lause esimene pool			Artikli 185 lõige 1
	Artikli 20 lõike 1 punkti b esimese lause teine pool			Artikli 185 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 20 lõike 1 punkti b teine lause			Artikli 185 lõike 2 teine lõik
	Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu esimene lause			Artikli 187 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu teine ja kolmas lause			Artikli 187 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 20 lõike 2 teine ja kolmas lõik			Artikli 187 lõike 1 teine ja kolmas lõik
	Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu esimene lause			Artikli 188 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu teine lause			Artikli 188 lõike 1 teine ja kolmas lõik
	Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause			Artikli 188 lõige 2
	Artikli 20 lõike 3 teine lõik			Artikli 188 lõige 2
	Artikli 20 lõike 4 esimese lõigu esimene kuni neljas taane			Artikli 189 punktid a–d
	Artikli 20 lõike 4 teine lõik			Artikkel 190
	Artikli 20 lõige 5			Artikkel 191
	Artikli 20 lõige 6			Artikkel 192
	Artikkel 21			—
	Artikkel 22			—
	Artikkel 22a			Artikkel 249
	Artikli 23 esimene lõik			Artikli 211 esimene lõik Artikkel 260
	Artikli 23 teine lõik			Artikli 211 teine lõik
	Artikli 24 lõige 1			Artikkel 281
	►C1 Artikli 24 lõike 2 sissejuhatav lause ◄			Artikkel 292
	Artikli 24 lõike 2 punkti a esimene lõik			Artikli 284 lõige 1
	Artikli 24 lõike 2 punkti a teine ja kolmas lõik			Artikli 284 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 24 lõike 2 punkti b esimene ja teine lause			Artikli 285 esimene ja teine lõik
	Artikli 24 lõike 2 punkt c			Artikkel 286
	Artikli 24 lõike 3 esimene lõik			Artikkel 282
	Artikli 24 lõike 3 teise lõigu esimene lause			Artikli 283 lõige 2
	Artikli 24 lõike 3 teise lõigu teine lause			Artikli 283 lõike 1 punkt a
	Artikli 24 lõike 4 esimene lõik			Artikli 288 esimese lõigu punktid 1–4
	Artikli 24 lõike 4 teine lõik			Artikli 288 teine lõik
	Artikli 24 lõige 5			Artikkel 289
	Artikli 24 lõige 6			Artikkel 290
	Artikli 24 lõige 7			Artikkel 291
	Artikli 24 lõike 8 punktid a, b ja c			Artikli 293 punktid 1, 2 ja 3
	Artikli 24 lõige 9			Artikkel 294
	►C1 Artikli 24a esimese lõigu esimene kuni kümnes taane ◄			Artikli 287 punktid 7–16
▼C1
	Artikli 24 teine lõik			—
▼B
	Artikli 25 lõige 1			Artikli 296 lõige 1
	Artikli 25 lõike 2 esimene kuni kaheksas taane			Artikli 295 lõike 1 punktid 1–8
	Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu esimene lause			Artikli 297 esimese lõigu esimene lause, ja teine lõik
	Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu teine lause			Artikli 298 esimene lõik
	Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause			Artikkel 299
	Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu neljas ja viies lause			Artikli 298 teine lõik
	Artikli 25 lõike 3 teine lõik			Artikli 297 esimese lõigu teine lause
	Artikli 25 lõike 4 esimene lõik			Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt e
	Artikli 25 lõiked 5 ja 6			—
	Artikli 25 lõige 7			Artikkel 304
	Artikli 25 lõige 8			Artikli 301 lõige 2
	Artikli 25 lõige 9			Artikli 296 lõige 2
	Artikli 25 lõige 10			Artikli 296 lõige 3
	Artikli 25 lõiked 11 ja 12			—
	Artikli 26 lõike 1 esimene ja teine lause			Artikli 306 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 26 lõike 1 kolmas lause			Artikli 306 lõige 2
	Artikli 26 lõike 2 esimene ja teine lause			Artikli 307 esimene ja teine lõik
	Artikli 26 lõike 2 kolmas lause			Artikkel 308
	Artikli 26 lõike 3 esimene ja teine lause			Artikli 309 esimene ja teine lõik
	Artikli 26 lõige 4			Artikkel 310
	Artikli 26a A osa punkti a esimene lõik			Artikli 311 lõike 1 punkt 2
	Artikli 26a A osa punkti a teine lõik			Artikli 311 lõige 2
	Artikli 26a A osa punktid b ja c			Artikli 311 lõike 1 punktid 3 ja 4
	Artikli 26a A osa punkt d			Artikli 311 lõike 1 punkt 1
	Artikli 26a A osa punktid e ja f			Artikli 311 lõike 1 punktid 5 ja 6
	Artikli 26a A osa punkti g sissejuhatav lause			Artikli 311 lõike 1 punkt 7
	Artikli 26a A osa punkti g esimene ja teine taane			Artikli 311 lõige 3
	Artikli 26a B osa lõige 1			Artikli 313 lõige 1
	Artikli 26a B osa lõige 2			Artikkel 314
	►C1 Artikli 26a B osa lõike 2 esimene kuni neljas taane ◄			Artikli 314 punktid a–d
	Artikli 26a B osa lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause			Artikli 315 esimene ja teine lõik
	Artikli 26a B osa lõike 3 teine lõik			►C1 Artikkel 312 ◄
	Artikli 26a B osa lõike 3 teise lõigu esimene ja teine taane			Artikli 312 punktid 1 ja 2
	Artikli 26a B osa lõike 4 esimene lõik			Artikli 316 lõige 1
	Artikli 26a B osa lõike 4 esimese lõigu punktid a, b ja c			Artikli 316 lõike 1 punktid a, b ja c
	Artikli 26a B osa lõike 4 teine lõik			Artikli 316 lõige 2
	Artikli 26a B osa lõike 4 kolmanda lõigu esimene ja teine lause			Artikli 317 esimene ja teine lõik
	Artikli 26a B osa lõige 5			Artikkel 321
	Artikli 26a B osa lõige 6			Artikkel 323
	Artikli 26a B osa lõige 7			Artikkel 322
	Artikli 26a B osa lõike 7 punktid a, b ja c			Artikli 322 punktid a, b ja c
	Artikli 26a B osa lõige 8			Artikkel 324
	Artikli 26a B osa lõige 9			Artikkel 325
	Artikli 26a B osa lõike 10 esimene ja teine lõik			Artikli 318 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 26a B osa lõike 10 kolmanda lõigu esimene ja teine taane			Artikli 318 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 26a B osa lõike 10 neljas lõik			►C1 Artikli 318 lõige 3 ◄
	Artikli 26a B osa lõike 11 esimene lõik			►C1 Artikkel 319 ◄
	Artikli 26a B osa lõike 11 teise lõigu punkt a			Artikli 320 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 26a B osa lõike 11 teise lõigu punktid b ja c			Artikli 320 lõike 1 teine lõik
	Artikli 26a B osa lõike 11 kolmas lõik			Artikli 320 lõige 2
	Artikli 26a C osa lõike 1 sissejuhatav lause			Artikli 333 lõige 1 Artikkel 334
	Artikli 26a C osa lõike 1 esimene kuni neljas taane			Artikli 334 punktid a–d
	Artikli 26a C osa lõike 2 esimene ja teine taane			Artikli 336 punktid a ja b
	Artikli 26a C osa lõige 3			Artikkel 337
	Artikli 26a C osa lõike 4 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 339 esimese lõigu punktid a, b ja c
	Artikli 26a C osa lõike 4 teine lõik			Artikli 339 teine lõik
	Artikli 26a C osa lõike 5 esimene ja teine lõik			Artikli 340 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 26a C osa lõike 5 kolmas lõik			Artikli 340 lõige 2
	Artikli 26a C osa lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine taane			►C1 Artikli 338 esimese lõigu punktid a ja b ◄
	Artikli 26a C osa lõike 6 teine lõik			Artikli 338 teine lõik
	Artikli 26a C osa lõige 7			Artikkel 335
	Artikli 26a D osa sissejuhatav lause			—
	Artikli 26a D osa punkt a			Artikli 313 lõige 2 Artikli 333 lõige 2
	Artikli 26a D osa punkt b			Artikli 4 punktid a ja c
	Artikli 26a D osa punkt c			Artikkel 35 Artikli 139 lõike 3 esimene lõik
	Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti i esimene lause			Artikli 344 lõike 1 punkt 1
	Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti i teine lause			Artikli 344 lõige 2
	Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti ii esimene kuni neljas taane			Artikli 344 lõike 1 punkt 2
	Artikli 26b A osa teine lõik			Artikli 344 lõige 3
	Artikli 26b A osa kolmas lõik			Artikkel 345
	Artikli 26b B osa esimene lõik			Artikkel 346
	Artikli 26b B osa teine lõik			Artikkel 347
	Artikli 26b C osa esimene lõik			Artikkel 348
	Artikli 26b C osa teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 349 lõiked 1 ja 2
	Artikli 26b C osa kolmas lõik			Artikkel 350
	Artikli 26b C osa neljas lõik			Artikkel 351
	Artikli 26b D osa lõike 1 punktid a, b ja c			Artikli 354 punktid a, b ja c
	Artikli 26b D osa lõige 2			Artikkel 355
	Artikli 26b E osa esimene ja teine lõik			Artikli 356 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 26b E osa kolmas ja neljas lõik			Artikli 356 lõiked 2 ja 3
	Artikli 26b F osa esimene lause			►C1 Artikli 198 lõiked 2 ja 3 ◄
	Artikli 26b F osa teine lause			Artiklid 208 ja 255
	Artikli 26b G osa lõike 1 esimene lõik			Artikkel 352
	Artikli 26b G osa lõike 1 teine lõik			—
	Artikli 26b G osa lõike 2 punkt a			Artikkel 353
	Artikli 26b G osa lõike 2 punkti b esimene ja teine lause			Artikli 198 lõiked 1 ja 3
	Artikli 26c A osa punktid a–e			Artikli 358 punktid 1–5
	Artikli 26c B osa lõige 1			Artikkel 359
	Artikli 26c B osa lõike 2 esimene lõik			Artikkel 360
	Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu esimese lause esimene pool			Artikli 361 lõige 1
	Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu esimese lause teine pool			Artikli 361 lõike 1 punktid a–e
	Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu teine lause			Artikli 361 lõige 2
	Artikli 26c B osa lõike 3 esimene ja teine lõik			Artikkel 362
	Artikli 26c B osa lõike 4 punktid a–d			Artikli 363 punktid a–d
	Artikli 26c B osa lõike 5 esimene lõik			Artikkel 364
	Artikli 26c B osa lõike 5 teine lõik			Artikkel 365
	Artikli 26c B osa lõike 6 esimene lause			Artikli 366 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 26c B osa lõike 6 teine ja kolmas lause			Artikli 366 lõike 1 teine lõik
	Artikli 26c B osa lõike 6 neljas lause			Artikli 367 lõige 2
	Artikli 26c B osa lõike 7 esimene lause			Artikli 367 esimene lõik
	Artikli 26c B osa lõike 7 teine ja kolmas lause			Artikli 367 teine lõik
	Artikli 26c B osa lõige 8			Artikkel 368
	Artikli 26c B osa lõike 9 esimene lause			Artikli 369 lõige 1
	Artikli 26c B osa lõike 9 teine ja kolmas lause			Artikli 369 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 26c B osa lõige 10			Artikli 204 lõike 1 kolmas lõik
	Artikli 27 lõike 1 esimene ja teine lause			Artikli 395 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 27 lõike 2 esimene ja teine lause			Artikli 395 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 27 lõike 2 kolmas lause			Artikli 395 lõike 2 teine lõik
	Artikli 27 lõiked 3 ja 4			Artikli 395 lõiked 3 ja 4
	Artikli 27 lõige 5			Artikkel 394
	Artikli 28 lõiked 1 ja 1a			—
	Artikli 28 lõike 2 sissejuhatav lause			Artikkel 109
	Artikli 28 lõike 2 punkti a esimene lõik			Artikli 110 esimene ja teine lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkti a teine lõik			—
	Artikli 28 lõike 2 punkti a kolmanda lõigu esimene lause			Artikli 112 esimene lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkti a kolmanda lõigu teine ja kolmas lause			Artikli 112 teine lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkt b			Artikkel 113
	Artikli 28 lõike 2 punkti c esimene ja teine lause			Artikli 114 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkti c kolmas lause			Artikli 114 lõige 2
	Artikli 28 lõike 2 punkt d			Artikkel 115
	Artikli 28 lõike 2 punkti e esimene ja teine lõik			Artikli 118 esimene ja teine lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkt f			Artikkel 120
	Artikli 28 lõike 2 punkt g			—
	Artikli 28 lõike 2 punkti h esimene ja teine lõik			Artikli 121 esimene ja teine lõik
	Artikli 28 lõike 2 punkt i			Artikkel 122
	Artikli 28 lõike 2 punkt j			Artikli 117 lõige 2
	Artikli 28 lõike 2 punkt k			Artikkel 116
	Artikli 28 lõike 3 punkt a			Artikkel 370
	Artikli 28 lõike 3 punkt b			Artikkel 371
	Artikli 28 lõike 3 punkt c			Artikkel 391
	Artikli 28 lõike 3 punkt d			Artikkel 372
	Artikli 28 lõike 3 punkt e			Artikkel 373
	Artikli 28 lõike 3 punkt f			Artikkel 392
	Artikli 28 lõike 3 punkt g			Artikkel 374
	Artikli 28 lõige 3a			Artikkel 376
	Artikli 28 lõiked 4 ja 5			Artikli 393 lõiked 1 ja 2
	Artikli 28 lõike 6 esimese lõigu esimene lause			Artikli 106 esimene ja teine lõik
	Artikli 28 lõike 6 esimese lõigu teine lause			Artikli 106 kolmas lõik
	Artikli 28 lõike 6 teise lõigu punktid a, b ja c			Artikli 107 esimese lõigu punktid a, b ja c
	Artikli 28 lõike 6 teise lõigu punkt d			Artikli 107 teine lõik
	Artikli 28 lõike 6 kolmas lõik			Artikli 107 teine lõik
	Artikli 28 lõike 6 neljanda lõigu punktid a, b ja c			Artikli 108 punktid a, b ja c
	Artikli 28 lõike 6 viies ja kuues lõik			—
	Artikli 28a lõike 1 sissejuhatav lause			Artikli 2 lõige 1
	Artikli 28a lõike 1 punkti a esimene lõik			Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i
	Artikli 28a lõike 1 punkti a teine lõik			Artikli 3 lõige 1
	Artikli 28a lõike 1 punkti a kolmas lõik			Artikli 3 lõige 3
	Artikli 28a lõike 1 punkt b			Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii
	Artikli 28a lõike 1 punkt c			Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt iii
	Artikli 28a lõike 1a punkt a			Artikli 3 lõike 1 punkt a
	Artikli 28a lõike 1a punkti b esimese lõigu esimene taane			Artikli 3 lõike 1 punkt b
	Artikli 28a lõike 1a punkti b esimese lõigu teine ja kolmas taane			Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b
	Artikli 28a lõike 1a punkti b teine lõik			Artikli 3 lõike 2 teine lõik
	Artikli 28a lõike 2 sissejuhatav lause			—
	Artikli 28a lõike 2 punkt a			Artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktid i, ii ja iii
	Artikli 28a lõike 2 punkti b esimene lõik			Artikli 2 lõike 2 punkt b
	Artikli 28a lõike 2 punkti b esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktid i, ii ja iii
	Artikli 28a lõike 2 punkti b teine lõik			Artikli 2 lõike 2 punkt c
	Artikli 28a lõike 3 esimene ja teine lõik			Artikli 20 esimene ja teine lõik
	Artikli 28a lõike 4 esimene lõik			Artikli 9 lõige 2
	Artikli 28a lõike 4 teise lõigu esimene taane			Artikli 172 lõike 1 teine lõik
	Artikli 28a lõike 4 teise lõigu teine taane			Artikli 172 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 28a lõike 4 kolmas lõik			Artikli 172 lõige 2
	Artikli 28a lõike 5 punkti b esimene lõik			Artikli 17 lõike 1 esimene lõik
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teine lõik			Artikli 17 lõike 1 teine lõik, ja lõike 2 sissejuhatav lause
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu esimene taane			Artikli 17 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu teine taane			Artikli 17 lõike 2 punkt c
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu kolmas taane			Artikli 17 lõike 2 punkt e
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu viies, kuues ja seitsmes taane			Artikli 17 lõike 2 punktid f, g ja h
	Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu kaheksas taane			Artikli 17 lõike 2 punkt d
	Artikli 28a lõike 5 punkti b kolmas lõik			Artikli 17 lõige 3
	Artikli 28a lõike 6 esimene lõik			Artikkel 21
	Artikli 28a lõike 6 teine lõik			Artikkel 22
	Artikli 28a lõige 7			Artikkel 23
	Artikli 28b A osa lõige 1			Artikkel 40
	Artikli 28b A osa lõike 2 esimene ja teine lõik			Artikli 41 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b A osa lõike 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane			Artikli 42 punktid a ja b
	Artikli 28b B osa lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b
	Artikli 28b B osa lõike 1 teine lõik			Artikli 33 lõige 2
	Artikli 28b B osa lõike 2 esimene lõik			Artikli 34 lõike 1 punkt a
	Artikli 28b B osa lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 34 lõike 1 punktid b ja c
	Artikli 28b B osa lõike 2 teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 34 lõike 2 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b B osa lõike 2 kolmanda lõigu esimene lause			Artikli 34 lõige 3
	Artikli 28b B osa lõike 2 kolmanda lõigu teine ja kolmas lause			—
	Artikli 28b B osa lõike 3 esimene ja teine lõik			Artikli 34 lõike 4 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b C osa lõike 1 esimese taande esimene lõik			Artikli 48 esimene lõik
	Artikli 28b C osa lõike 1 esimese taande teine lõik			Artikkel 49
	Artikli 28b C osa lõike 1 teine ja kolmas taane			Artikli 48 teine ja kolmas lõik
	Artikli 28b C osa lõiked 2 ja 3			Artikli 47 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b C osa lõige 4			Artikkel 51
	Artikli 28b D osa			Artikkel 53
	Artikli 28b E osa lõike 1 esimene ja teine lõik			Artikli 50 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b E osa lõike 2 esimene ja teine lõik			Artikli 54 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b E osa lõike 3 esimene ja teine lõik			Artikli 44 esimene ja teine lõik
	Artikli 28b F osa esimene ja teine lõik			Artikli 55 esimene ja teine lõik
	Artikli 28c A osa sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 28c A osa punkti a esimene lõik			Artikli 138 lõige 1
	Artikli 28c A osa punkti a teine lõik			Artikli 139 lõike 1 esimene ja teine lõik
	Artikli 28c A osa punkt b			Artikli 138 lõike 2 punkt a
	Artikli 28c A osa punkti c esimene lõik			Artikli 138 lõike 2 punkt b
	Artikli 28c A osa punkti c teine lõik			Artikli 139 lõige 2
	Artikli 28c A osa punkt d			Artikli 138 lõike 2 punkt c
	Artikli 28c B osa sissejuhatav lause			Artikkel 131
	Artikli 28c B osa punktid a, b ja c			Artikli 140 punktid a, b ja c
	Artikli 28c C osa			Artikkel 142
	Artikli 28c D osa esimene lõik			Artikli 143 punkt d
	Artikli 28c D osa teine lõik			Artikkel 131
	Artikli 28c E osa punkti 1 esimene taane, mis asendab artikli 16 lõiget 1
	— lõike 1 esimene lõik			Artikkel 155
	— lõike 1 esimese lõigu punkt A			Artikli 157 lõike 1 punkt a
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punktid a, b ja c			Artikli 156 lõike 1 punktid a, b ja c
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti d esimene ja teine taane			Artikli 156 lõike 1 punktid d ja e
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e esimene lõik			Artikli 157 lõike 1 punkt b
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu esimene taane			Article 154
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu teise taande esimene lause			Article 154
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu teise taande teine lause			Artikli 157 lõige 2
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e kolmanda lõigu esimene taane			—
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e kolmanda lõigu teine, kolmas ja neljas taane			Artikli 158 lõike 1 punktid a, b ja c
	— lõike 1 esimese lõigu punkti B teine lõik			Artikli 156 lõige 2
	— lõike 1 esimese lõigu punkt C			Artikkel 159
	— lõike 1 esimese lõigu punkti D esimese lõigu punktid a ja b			Artikli 160 lõike 1 punktid a ja b
	— lõike 1 esimese lõigu punkti D teine lõik			Artikli 160 lõige 2
	— lõike 1 esimese lõigu punkti E esimene ja teine taane			Artikli 161 punktid a ja b
	— lõike 1 teine lõik			Artikkel 202
	— lõike 1 kolmas lõik			Artikkel 163
	Artikli 28c E osa punkti 1 teine taane, millega lisatakse artiklile 16 lõige 1a
	— lõige 1a			Artikkel 162
	Artikli 28c E osa punkti 2 esimene taane, millega täiendatakse artikli 16 lõiget 2
	— lõike 2 esimene lõik			Artikli 164 lõige 1
	Artikli 28c E osa punkti 2 teine taane, millega lisatakse artikli 16 lõikele 2 teine ja kolmas lõik
	— lõike 2 teine lõik			Artikli 164 lõige 2
	— lõike 2 kolmas lõik			Artikkel 165
	Artikli 28c E osa punkti 3 esimene kuni viies taane			Artikli 141 punktid a–e
	Artikli 28d lõike 1 esimene ja teine lause			Artikli 68 esimene ja teine lõik
	Artikli 28d lõiked 2 ja 3			Artikli 69 lõiked 1 ja 2
	Artikli 28d lõike 4 esimene ja teine lõik			Artikli 67 lõiked 1 ja 2
	Artikli 28e lõike 1 esimene lõik			Artikkel 83
	Artikli 28e lõike 1 teise lõigu esimene ja teine lause			Artikli 84 lõiked 1 ja 2
	Artikli 28e lõige 2			Artikkel 76
	Artikli 28e lõige 3			Artikli 93 teise lõigu punkt b
	Artikli 28e lõige 4			Artikli 94 lõige 1
	Artikli 28f punkt 1, mis asendab artikli 17 lõikeid 2, 3 ja 4
	— lõike 2 punkt a			Artikli 168 punkt a
	— lõike 2 punkt b			Artikli 168 punkt e
	— lõike 2 punkt c			Artikli 168 punktid b ja d
	— lõike 2 punkt d			Artikli 168 punkt c
	— lõike 3 punktid a, b ja c			►C1 Artikli 169 punktid a, b ja c Artikli 170 punktid a ja b ◄
	— lõike 4 esimese lõigu esimene taane			Artikli 171 lõike 1 esimene lõik
	— lõike 4 esimese lõigu teine taane			Artikli 171 lõike 2 esimene lõik
	— lõike 4 teise lõigu punkt a			Artikli 171 lõike 1 teine lõik
	— lõike 4 teise lõigu punkt b			Artikli 171 lõike 2 teine lõik
	— lõike 4 teise lõigu punkt c			Artikli 171 lõige 3
	Artikli 28f punkt 2, millega asendatakse artikli 18 lõige 1
	— lõike 1 punkt a			Artikli 178 punkt a
	— lõike 1 punkt b			Artikli 178 punkt e
	— lõike 1 punkt c			Artikli 178 punktid b ja d
	— lõike 1 punkt d			Artikli 178 punkt f
	— lõike 1 punkt e			Artikli 178 punkt c
	Artikli 28f punkt 3, millega lisatakse artiklile 18 lõige 3a
	— lõike 3a lause esimene pool			Artikkel 181
	— lõike 3a lause teine pool			Artikkel 182
	Artikkel 28g, millega asendatakse artikkel 21
	— lõike 1 punkti a esimene lõik			Artikkel 193
	— lõike 1 punkti a teine lõik			Artikli 194 lõiked 1 ja 2
	— lõike 1 punkt b			Artikkel 196
	— lõike 1 punkti c esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 197 lõike 1 punktid a, b ja c
	— lõike 1 punkti c teine lõik			Artikli 197 lõige 2
	— lõike 1 punkt d			Artikkel 203
	— lõike 1 punkt e			Artikkel 200
	— lõike 1 punkt f			Artikkel 195
	— lõige 2			—
	— lõike 2 punkti a esimene lause			Artikli 204 lõike 1 esimene lõik
	— lõike 2 punkti a teine lause			Artikli 204 lõige 2
	— lõike 2 punkt b			Artikli 204 lõike 1 teine lõik
	— lõike 2 punkti c esimene lõik			Artikli 199 lõike 1 punktid a–g
	— lõike 2 punkti c teine, kolmas ja neljas lõik			Artikli 199 lõiked 2, 3 ja 4
	— lõige 3			Artikkel 205
	— lõige 4			Artikkel 201
	Artikkel 28h, millega asendatakse artikkel 22
	— lõike 1 punkti a esimene ja teine lause			Artikli 213 lõike 1 esimene ja teine lõik
	— lõike 1 punkt b			Artikli 213 lõige 2
	— lõike 1 punkti c esimese taande esimene lause			Artikli 214 lõike 1 punkt a
	— lõike 1 punkti c esimese taande teine lause			Artikli 214 lõige 2
	— lõike 1 punkti c teine ja kolmas taane			Artikli 214 lõike 1 punktid b ja c
	— lõike 1 punkti d esimene ja teine lause			Artikli 215 esimene ja teine lõik
	— lõike 1 punkt e			Artikkel 216
	— lõike 2 punkt a			Artikkel 242
	— lõike 2 punkti b esimene ja teine lõik			Artikli 243 lõiked 1 ja 2
	— lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause			Artikli 220 punkt 1
	— lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause			Artikli 220 punktid 2 ja 3
	— lõike 3 punkti a teine lõik			Artikli 220 punktid 4 ja 5
	— lõike 3 punkti a kolmanda lõigu esimene ja teine lause			Artikli 221 lõike 1 esimene ja teine lõik
	— lõike 3 punkti a neljas lõik			Artikli 221 lõige 2
	— lõike 3 punkti a viienda lõigu esimene lause			Artikkel 219
	— lõike 3 punkti a viienda lõigu teine lause			Artikkel 228
	— lõike 3 punkti a kuues lõik			Artikkel 222
	— lõike 3 punkti a seitsmes lõik			Artikkel 223
	— lõike 3 punkti a kaheksanda lõigu esimene ja teine lause			Artikli 224 lõiked 1 ja 2
	— lõike 3 punkti a üheksanda lõigu esimene ja teine lause			Artikli 224 lõike 3 esimene lõik
	— lõike 3 punkti a üheksanda lõigu kolmas lause			Artikli 224 lõike 3 teine lõik
	— lõike 3 punkti a kümnes lõik			Artikkel 225
	— lõike 3 punkti b esimese lõigu esimene kuni kaheteistkümnes taane			Artikli 226 punktid 1–12
	— lõike 3 punkti b esimese lõigu kolmeteistkümnes taane			Artikli 226 punktid 13 ja 14
	— lõike 3 punkti b esimese lõigu neljateistkümnes taane			Artikli 226 punkt 15
	— lõike 3 punkti b teine lõik			Artikkel 227
	— lõike 3 punkti b kolmas lõik			Artikkel 229
	— lõike 3 punkti b neljas lõik			Artikkel 230
	— lõike 3 punkti b viies lõik			Artikkel 231
	— lõike 3 punkti c esimene lõik			Artikkel 232
	— lõike 3 punkti c teise lõigu sissejuhatav lause			Artikli 233 lõike 1 esimene lõik
	— lõike 3 punkti c teise lõigu esimese taande esimene lause			Artikli 233 lõike 1 esimese lõigu punkt a
	— lõike 3 punkti c teise lõigu esimese taande teine lause			Artikli 233 lõige 2
	— lõike 3 punkti c teise lõigu teise taande esimene lause			Artikli 233 lõike 1 esimese lõigu punkt b
	— lõike 3 punkti c teise lõigu teise taande teine lause			Artikli 233 lõige 3
	— lõike 3 punkti c kolmanda lõigu esimene lause			Artikli 233 lõike 1 teine lõik
	— lõike 3 punkti c kolmanda lõigu teine lause			Artikkel 237
	— lõike 3 punkti c neljanda lõigu esimene ja teine lause			Artikkel 234
	— lõike 3 punkti c viies lõik			Artikkel 235
	— lõike 3 punkti c kuues lõik			Artikkel 236
	— lõike 3 punkti d esimene lõik			Artikkel 244
	— lõike 3 punkti d teise lõigu esimene lause			Artikli 245 lõige 1
	— lõike 3 punkti d teise lõigu teine ja kolmas lause			Artikli 245 lõike 2 esimene ja teine lõik
	— lõike 3 punkti d kolmanda lõigu esimene ja teine lause			Artikli 246 esimene ja teine lõik
	— lõike 3 punkti d neljas, viies ja kuues lõik			Artikli 247 lõiked 1, 2 ja 3
	— lõike 3 punkti d seitsmes lõik			Artikkel 248
	— lõike 3 punkti e esimene lõik			Artiklid 217 ja 241
	— lõike 3 punkti e teine lõik			Artikkel 218
	— lõike 4 punkti a esimene ja teine lause			Artikli 252 lõige 1
	— lõike 4 punkti a kolmas ja neljas lause			Artikli 252 lõike 2 esimene ja teine lõik
	— lõike 4 punkti a viies lause			Artikli 250 lõige 2
	— lõike 4 punkt b			Artikli 250 lõige 1
	— lõike 4 punkti c esimese taande esimene ja teine lõik			Artikli 251 punktid a ja b
	— lõike 4 punkti c teise taande esimene lõik			Artikli 251 punkt c
	— lõike 4 punkti c teise taande teine lõik			Artikli 251 punktid d ja e
	— lõige 5			Artikkel 206
	— lõike 6 punkti a esimene ja teine lause			Artikli 261 lõige 1
	— lõike 6 punkti a kolmas lause			Artikli 261 lõige 2
	— lõike 6 punkti b esimene lõik			►C1 Artikkel 262 ◄
	— lõike 6 punkti b teise lõigu esimene lause			Artikli 263 lõike 1 esimene lõik
	— lõike 6 punkti b teise lõigu teine lause			Artikli 263 lõige 2
	— lõike 6 punkti b kolmanda lõigu esimene ja teine taane			Artikli 264 lõike 1 punktid a ja b
	— lõike 6 punkti b kolmanda lõigu kolmanda taande esimene lause			Artikli 264 lõike 1 punkt d
	— lõike 6 punkti b kolmanda lõigu kolmanda taande teine lause			Artikli 264 lõike 2 esimene lõik
	— lõike 6 punkti b neljanda lõigu esimene taane			Artikli 264 lõike 1 punktid c ja e
	— lõike 6 punkti b neljanda lõigu teise taande esimene lause			Artikli 264 lõike 1 punkt f
	— lõike 6 punkti b neljanda lõigu teise taande teine lause			Artikli 264 lõike 2 teine lõik
	— lõike 6 punkti b viienda lõigu esimene ja teine taane			Artikli 265 lõike 1 punktid a ja b
	— lõike 6 punkti b viienda lõigu kolmanda taande esimene lause			Artikli 265 lõike 1 punkt c
	— lõike 6 punkti b viienda lõigu kolmanda taande teine lause			Artikli 265 lõige 2
	— lõike 6 punkti c esimene taane			Artikli 263 lõike 1 teine lõik
	— lõike 6 punkti c teine taane			Artikkel 266
	— lõike 6 punkt d			Artikkel 254
	— lõike 6 punkti e esimene lõik			Artikkel 268
	— lõike 6 punkti e teine lõik			Artikkel 259
	— lõike 7 lause esimene pool			Artikli 207 esimene lõik Artikkel 256 Artikkel 267
	— lõike 7 lause teine pool			Artikli 207 teine lõik
	— lõike 8 esimene ja teine lõik			Artikli 273 esimene ja teine lõik
	— lõike 9 punkti a esimese lõigu esimene taane			Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt c
	— lõike 9 punkti a esimese lõigu teine taane			Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja d
	— lõike 9 punkti a esimese lõigu kolmas taane			Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt b
	— lõike 9 punkti a teine lõik			Artikli 272 lõike 1 teine lõik
	— lõike 9 punkt b			Artikli 272 lõige 3
	— lõike 9 punkt c			Artikkel 212
	— lõike 9 punkti d esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 238 lõike 1 punktid a ja b
	— lõike 9 punkti d teise lõigu esimene kuni neljas taane			Artikli 238 lõike 2 punktid a–d
	— lõike 9 punkti d kolmas lõik			Artikli 238 lõige 3
	— lõike 9 punkti e esimene lõik			Artikkel 239
	— lõike 9 punkti e teise lõigu esimene ja teine taane			Artikli 240 punktid 1 ja 2
	— lõige 10			Artiklid 209 ja 257
	— lõige 11			Artiklid 210 ja 258
	— lõike 12 sissejuhatav lause			Artikkel 269
	— lõike 12 punkti a esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 270 punktid a, b ja c
	— lõike 12 punkti b esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 271 punktid a, b ja c
	Artikkel 28i, millega lisatakse artikli 24 lõikele 3 kolmas lõik
	— lõike 3 kolmas lõik			Artikli 283 lõike 1 punktid b ja c
	Artikli 28j punkt 1, millega lisatakse artikli 25 lõikele 4 teine lõik
	— lõike 4 teine lõik			Artikli 272 lõige 2
	Artikli 28j punkt 2, millega asendatakse artikli 25 lõiked 5 ja 6
	— lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c			Artikli 300 punktid 1, 2 ja 3
	— lõike 5 teine lõik			Artikkel 302
	— lõike 6 punkti a esimese lõigu esimene lause			Artikli 301 lõige 1
	— lõike 6 punkti a esimese lõigu teine lause			Artikli 303 lõige 1
	— lõike 6 punkti a teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 303 lõike 2 punktid a, b ja c
	— lõike 6 punkti a kolmas lõik			Artikli 303 lõige 3
	— lõike 6 punkt b			Artikli 301 lõige 1
	Artikli 28j punkt 3, millega lisatakse artikli 25 lõikele 9 teine lõik
	— lõike 9 teine lõik			Artikkel 305
	Artikli 28k punkti 1 esimene lõik			—
	Artikli 28k punkti 1 teise lõigu punkt a			Artikli 158 lõige 3
	Artikli 28k punkti 1 teise lõigu punktid b ja c			—
	Artikli 28k punktid 2, 3 ja 4			—
	Artikli 28k punkt 5			Artikli 158 lõige 2
	Artikli 28l esimene lõik			—
	Artikli 28l teine ja kolmas lõik			Artikli 402 lõiked 1 ja 2
	Artikli 28l neljas lõik			—
	Artikkel 28m			Artikli 399 esimene lõik
	Artikkel 28n			—
	Artikli 28o lõike 1 sissejuhatav lause			Artikli 326 esimene lõik
	Artikli 28o lõike 1 punkti a esimene lause			Artikli 327 lõiked 1 ja 3
	Artikli 28o lõike 1 punkti a teine lause			Artikli 327 lõige 2
	Artikli 28o lõike 1 punkt b			Artikkel 328
	Artikli 28o lõike 1 punkti c esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 329 punktid a, b ja c
	Artikli 28o lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik			Artikli 330 esimene ja teine lõik
	Artikli 28o lõike 1 punkt e			Artikkel 332
	Artikli 28o lõike 1 punkt f			Artikkel 331
	Artikli 28o lõike 1 punkt g			Artikli 4 punkt b
	Artikli 28o lõike 1 punkt h			Artikkel 35 Artikli 139 lõike 3 teine lõik
	Artikli 28o lõige 2			Artikli 326 teine lõik
	Artikli 28o lõige 3			Artikkel 341
	Artikli 28o lõige 4			—
	Artikli 28p lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane			Artikli 405 punktid 1, 2 ja 3
	Artikli 28p lõige 2			Artikkel 406
	Artikli 28p lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine taane			Artikli 407 punktid a ja b
	Artikli 28p lõike 3 teine lõik			—
	Artikli 28p lõike 4 punktid a–d			Artikli 408 lõike 1 punktid a–d
	Artikli 28p lõike 5 esimene ja teine taane			Artikli 408 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 28p lõige 6			Artikkel 409
	Artikli 28p lõike 7 esimese lõigu punktid a, b ja c			Artikli 410 lõike 1 punktid a, b ja c
	Artikli 28p lõike 7 teise lõigu esimene taane			—
	Artikli 28p lõike 7 teise lõigu teine ja kolmas taane			Artikli 410 lõike 2 punktid a ja b
	Artikli 29 lõiked 1–4			Artikli 398 lõiked 1–4
	Artikkel 29a			Artikkel 397
	Artikli 30 lõige 1			Artikli 396 lõige 1
	Artikli 30 lõike 2 esimene ja teine lause			Artikli 396 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 30 lõike 2 kolmas lause			Artikli 396 lõike 2 teine lõik
	Artikli 30 lõiked 3 ja 4			Artikli 396 lõiked 3 ja 4
	Artikli 31 lõige 1			—
	Artikli 31 lõige 2			Artikkel 400
	Artikli 33 lõige 1			Artikkel 401
	Artikli 33 lõige 2			Artikli 2 lõige 3
	Artikli 33a lõike 1 sissejuhatav lause			Artikkel 274
	Artikli 33a lõike 1 punkt a			Artikkel 275
	Artikli 33a lõike 1 punkt b			Artikkel 276
	Artikli 33a lõike 1 punkt c			Artikkel 277
	Artikli 33a lõike 2 sissejuhatav lause			Artikkel 278
	Artikli 33a lõike 2 punkt a			Artikkel 279
	Artikli 33a lõike 2 punkt b			Artikkel 280
	Artikkel 34			Artikkel 404
	Artikkel 35			Artikkel 403
	Artiklid 36 ja 37			—
	Artikkel 38			Artikkel 414
	A lisa punkti I alapunktid 1 ja 2			VII lisa punkti 1 alapunktid a ja b
	A lisa punkti I alapunkt 3			►C1 VII lisa punkti 1 alapunktid c ja d ◄
	A lisa punkti II alapunktid 1–6			VII lisa punkti 2 alapunktid a–f
	A lisa punktid III ja IV			VII lisa punktid 3 ja 4
	A lisa punkti IV alapunktid 1–4			VII lisa punkti 4 alapunktid a–d
	A lisa punkt V			Artikli 295 lõige 2
	B lisa sissejuhatav lause			Artikli 295 lõike 1 punkt 5
	B lisa esimene kuni üheksas taane			VIII lisa punktid 1–9
	C lisa			—
	D lisa punktid 1–13			I lisa punktid 1–13
	E lisa punkt 2			X lisa A osa punkt 1
	E lisa punkt 7			X lisa A osa punkt 2
	E lisa punkt 11			X lisa A osa punkt 3
	E lisa punkt 15			X lisa A osa punkt 4
	F lisa punkt 1			X lisa B osa punkt 1
	F lisa punkt 2			X lisa B osa punkti 2 alapunktid a–j
	F lisa punktid 5–8			X lisa B osa punktid 3–6
	F lisa punkt 10			X lisa B osa punkt 7
	F lisa punkt 12			X lisa B osa punkt 8
	F lisa punkt 16			X lisa B osa punkt 9
	F lisa punkti 17 esimene ja teine lõik			X lisa B osa punkt 10
	F lisa punkt 23			X lisa B osa punkt 11
	F lisa punkt 25			X lisa B osa punkt 12
	F lisa punkt 27			X lisa B osa punkt 13
	G lisa lõiked 1 ja 2			Artikkel 391
	H lisa esimene lõik			Artikli 98 lõige 3
	H lisa teise lõigu sissejuhatav lause			—
	H lisa teise lõigu punktid 1–6			III lisa punktid 1–6
	H lisa teise lõigu punkti 7 esimene ja teine lõik			III lisa punktid 7 ja 8
	H lisa teise lõigu punktid 8–17			III lisa punktid 9–18
	I lisa sissejuhatav lause			—
	I lisa punkti a esimene kuni seitsmes taane			IX lisa A osa punktid 1–7
▼C1
▼B
	I lisa punkti b esimene ja teine taane			IX lisa B osa punktid 1 ja 2
	I lisa punkt c			IX lisa C osa
	J lisa sissejuhatav lause			V lisa sissejuhatav lause
	J lisa			V lisa punktid 1–25
	K lisa punkti 1 esimene, teine ja kolmas taane			IV lisa punkti 1 alapunktid a, b ja c
	K lisa punktid 2–5			IV lisa punktid 2–5
	L lisa esimese lõigu punktid 1–5			II lisa punktid 1–5
	L lisa teine lõik			Artikli 56 lõige 2
	M lisa punktid a–f			►C1 VI lisa punktid 1–6 ◄
		Direktiivi 89/465/EMÜ artikli 1 punkti 1 teine lõik		Artikli 133 teine lõik
		Direktiivi 94/5/EÜ artikkel 2		Artikkel 342
		Direktiivi 94/5/EÜ artikli 3 esimene ja teine lause		Artikli 343 esimene ja teine lõik
		Direktiivi 2002/38/EÜ artikkel 4		Artikli 56 lõige 3 Artikli 57 lõige 2 Artikkel 357
		Direktiivi 2002/38/EÜ artikkel 5		—
			Kreeka ühinemisakti VIII lisa II osa punkti 2 alapunkt a	Artikli 287 punkt 1
			Kreeka ühinemisakti VIII lisa II osa punkti 2 alapunkt b	Artikkel 375
			Hispaania ja Portugali ühinemisakti XXXII lisa IV osa punkti 3 alapunkti a esimene ja teine taane	Artikli 287 punktid 2 ja 3
			Hispaania ja Portugali ühinemisakti XXXII lisa IV osa punkti 3 alapunkti b esimene lõik	Artikkel 377
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti b esimene lõik	Artikkel 104
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti c esimene lõik	Artikli 287 punkt 4
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti f esimene lõik	Artikli 117 lõige 1
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti g esimene lõik	Artikkel 119
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti h esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 378 lõige 1
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti i esimese lõigu esimene taane	—
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti i esimese lõigu teine ja kolmas taane	Artikli 378 lõike 2 punktid a ja b
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkt j	Artikli 287 punkt 5
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti l esimene lõik	Artikli 111 punkt a
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti m esimene lõik	Artikli 379 lõige 1
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti n esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikli 379 lõige 2
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti x esimene taane	Artikkel 253
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti x teine taane	Artikli 287 punkt 6
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti z esimene lõik	Artikli 111 punkt b
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti aa esimese lõigu esimene ja teine taane	Artikkel 380
			Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti Ahvenamaad puudutav protokoll nr 2	Artikli 6 lõike 1 punkt d
			Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakti V ►C1 lisa lõike 5 ◄ punkti 1 alapunkt a	Artikkel 123
			2003. aasta ühinemisakti V ►C1 lisa lõike 5 ◄ punkti 1 alapunkt b	Artikkel 381
			2003. aasta ühinemisakti VI ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunkt a	Artikkel 124
			2003. aasta ühinemisakti VI ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunkt b	Artikkel 382
			2003. aasta ühinemisakti VII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 esimene ja teine lõik	Artikli 125 lõiked 1 ja 2
			2003. aasta ühinemisakti VII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 kolmas lõik	—
			2003. aasta ühinemisakti VII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 neljas lõik	Artikli 383 punkt a
			2003. aasta ühinemisakti VII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 viies lõik	—
			2003. aasta ühinemisakti VII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 kuues lõik	Artikli 383 punkt b
			2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkt a	—
			2003. aasta ühinemisakti VIII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunkti b teine lõik	Artikli 384 punkt a
			2003. aasta ühinemisakti VIII ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunkti b kolmas lõik	Artikli 384 punkt b
			2003. aasta ühinemisakti IX ►C1 lisa lõike 8 ◄ punkt 1	Artikkel 385
			2003. aasta ühinemisakti X ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunktid a, i ja ii	Artikli 126 punktid a ja b
			2003. aasta ühinemisakti X ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 1 alapunkt c	Artikkel 386
			2003. aasta ühinemisakti XI ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkt 1	Artikkel 127
			2003. aasta ühinemisakti XI ►C1 lisa lõike 5 ◄ punkti 2 alapunkt a	Artikli 387 punkt c
			2003. aasta ühinemisakti XI ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 2 alapunkt b	Artikli 387 punkt a
			2003. aasta ühinemisakti XI ►C1 lisa lõike 7 ◄ punkti 2 alapunkt c	Artikli 387 punkt b
			2003. aasta ühinemisakti XII ►C1 lisa lõike 9 ◄ punkti 1 alapunkt a	Artikli 128 lõiked 1 ja 2
			2003. aasta ühinemisakti XII ►C1 lisa lõike 9 ◄ punkti 1 alapunkt b	Artikli 128 lõiked 3, 4 ja 5
			2003. aasta ühinemisakti XII ►C1 lisa lõike 9 ◄ punkt 2	Artikkel 388
			2003. aasta ühinemisakti XIII ►C1 lisa lõike 9 ◄ punkti 1 alapunkt a	Artikli 129 lõiked 1 ja 2
			2003. aasta ühinemisakti XIII ►C1 lisa lõike 9 ◄ punkti 1 alapunkt b	Artikkel 389
			2003. aasta ühinemisakti ►C1 XIV lisa lõike 7 esimene lõik ◄	Artikli 130 punktid a ja b
			2003. aasta ühinemisakti ►C1 XIV lisa lõike 7 teine lõik ◄	—
			2003. aasta ühinemisakti ►C1 XIV lisa lõike 7 kolmas lõik ◄	Artikkel 390

( 1 ) ►C1 EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/98/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 129). ◄

( 2 ) ►C1 EÜT 71, 14.4.1967, lk 1301. Direktiivi on muudetud direktiiviga 77/388/EMÜ. ◄

( 4 ) EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).

( 5 ) Nõukogu 28. mai 1969. aasta direktiiv 69/169/EMÜ rahvusvahelises reisiliikluses toimuva impordi suhtes kohaldatavat käibemaksu- ja aktsiisivabastust käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 4.6.1969, lk 6). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/93/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 16).

( 6 ) Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/181/EMÜ direktiivi 77/388/EMÜ artikli 14 lõike 1 punkti d rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 38). ►C1 ————— ◄

( 7 ) Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15). ►C1 ————— ◄

( 8 ) Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40).

( 9 ) Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/9/EÜ, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu tagastamiseks vastavalt direktiivile 2006/112/EÜ maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole tagastamisliikmesriigis, vaid teises liikmesriigis (ELT L 44, 20.2.2008, lk 23).

( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 12 ) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

( 13 ) Nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiiv 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

( 14 ) Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1). Määrust on viimast korda muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

( 15 ) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

( 16 ) Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1).

( 19 ) EÜT L 71, 14.4.1967, lk 1303/67. Direktiiv on tunnistatud kehtetuks direktiiviga 77/388/EMÜ.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/138/EÜ, 19. detsember 2006,	L 384	92	29.12.2006
►M2	NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/75/EÜ, 20. detsember 2007,	L 346	13	29.12.2007
►M3	NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/8/EÜ, 12. veebruar 2008,	L 44	11	20.2.2008
►M4	NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/117/EÜ, 16. detsember 2008,	L 14	7	20.1.2009
►M5	NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/47/EÜ, 5. mai 2009,	L 116	18	9.5.2009
►M6	NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/69/EÜ, 25. juuni 2009,	L 175	12	4.7.2009
►M7	NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/162/EL, 22. detsember 2009,	L 10	14	15.1.2010
►M8	NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/23/EL, 16. märts 2010,	L 72	1	20.3.2010
►M9	NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/45/EL, 13. juuli 2010,	L 189	1	22.7.2010
►M10	NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/88/EL, 7. detsember 2010,	L 326	1	10.12.2010
►M11	NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/42/EL, 22. juuli 2013,	L 201	1	26.7.2013
►M12	NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/43/EL, 22. juuli 2013,	L 201	4	26.7.2013
►M13	NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/61/EL, 17. detsember 2013,	L 353	5	28.12.2013

►C1	Parandus, EÜT L 335, 20.12.2007, lk 60 (2006/112/EÜ)
►C2	Parandus, EÜT L 067, 12.3.2009, lk 96 (2006/112/EÜ)

SISUKORD
I JAOTIS -	TEEMA JA REGULEERIMISALA
II JAOTIS -	TERRITORIAALNE REGULEERIMISALA
III JAOTIS -	MAKSUKOHUSTUSLASED
IV JAOTIS -	MAKSUSTATAVAD TEHINGUD
1. peatükk -	Kaubatarne
2. peatükk -	Kaupade ühendusesisene soetamine
3. peatükk -	Teenuste osutamine
4. peatükk -	Kaupade import
V JAOTIS -	MAKSUSTATAVATE TEHINGUTE KOHT
1. peatükk -	Kaubatarnete koht
1. jagu -	Kaubatarne ilma veota
2. jagu -	Veetavate kaupade tarne
3. jagu -	Kaupade tarne laevadel, õhusõidukites või rongides
4. jagu -	Kaubatarned jaotusvõrkude kaudu
2. peatükk -	Kaupade ühendusesise soetamise koht
3. peatükk -	Teenuste osutamise koht
1. jagu -	Mõisted
2. jagu -	Üldreeglid
3. jagu -	Erisätted
1. alajagu -	Vahendajate poolt teenuste osutamine
2. alajagu -	Kinnisasjaga seotud teenuste osutamine
3. alajagu -	Veoteenuste osutamine
4. alajagu -	Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga
5. alajagu -	Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine
6. alajagu -	Veovahendite rent
7. alajagu -	Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine laeva või õhusõiduki pardal või rongis tarbimiseks
8. alajagu -	Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste osutamine
9. alajagu -	Väljaspool ühendust asuvatele mittemaksukohustuslastele teenuste osutamine
10. alajagu -	Topeltmaksustamise või maksustamata jätmise vältimine
4. peatükk -	Kaupade impordi koht
VI JAOTIS -	MAKSUSTATAV TEOKOOSSEIS JA KÄIBEMAKSU SISSENÕUTAVUS
1. peatükk -	Üldsätted
2. peatükk -	Kaubatarned ja teenuste osutamine
3. peatükk -	Kaupade ühendusesisene soetamine
4. peatükk -	Kaupade import
VII JAOTIS -	MAKSUSTATAV VÄÄRTUS
1. peatükk -	Määratlus
2. peatükk -	Kaubatarned ja teenuste osutamine
3. peatükk -	Kaupade ühendusesisene soetamine
4. peatükk -	Kaupade import
5. peatükk -	Muud sätted
VIII JAOTIS -	MAKSUMÄÄR
1. peatükk -	Maksumäära kohaldamine
2. peatükk -	Maksumäära struktuur ja tasemed
1. jagu -	Harilik maksumäär
2. jagu -	Vähendatud maksumäärad
3. jagu -	Erisätted
3. peatükk -	Ajutised sätted teatud töömahukatele teenustele
4. peatükk -	Lõpliku korra kehtestamiseni kohaldatavad erisätted
5. peatükk -	Ajutised sätted
IX JAOTIS -	MAKSUVABASTUSED
1. peatükk -	Üldsätted
2. peatükk -	Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides
3. peatükk -	Muude tegevuste maksuvabastused
4. peatükk -	Ühendusesiseste tehingutega seotud maksuvabastused
1. jagu -	Kaubatarnete maksuvabastused
2. jagu -	Kaupade ühendusesisese soetamise maksuvabastused
3. jagu -	Teatud veoteenuste maksuvabastused
5. peatükk -	Impordi maksuvabastused
6. peatükk -	Ekspordi maksuvabastused
7. peatükk -	Rahvusvaheliste vedude maksuvabastused
8. peatükk -	Eksporditehingutena käsitatavate tehingute maksuvabastused
9. peatükk -	Vahendajate kaudu osutatud teenuste maksuvabastused
10. peatükk -	Rahvusvahelise kaubandusega seotud tehingute maksuvabastused
1. jagu -	Tollilaod, muud ladustamisprotseduurid kui tolliladustamine ja samaväärsed protseduurid
2. jagu -	Tehingud, mis vabastatakse maksust ekspordi eesmärgil ja ühendusesisese kaubanduse raames
3. jagu -	1.ja 2. jao ühissätted
X JAOTIS -	MAHAARVAMINE
1. peatükk -	Mahaarvamisõiguse tekkimine ja kohaldamisala
2. peatükk -	Osaline mahaarvamine
3. peatükk -	Mahaarvamisõiguse piirangud
4. peatükk -	Mahaarvamisõiguse kasutamise kord
5. peatükk -	Mahaarvamise korrigeerimine
XI JAOTIS -	MAKSUKOHUSTUSLASTE JA TEATAVATE MITTEMAKSUKOHUSTUSLASTE KOHUSTUSED
1. peatükk -	Maksukohustus
1. jagu -	Isikud, kes on maksuhalduri ees kohustatud käibemaksu tasuma
2. jagu -	Maksmise kord
2. peatükk -	Registreerimine
3. peatükk -	Arved
1. jagu -	Määratlus
2. jagu -	Arve mõiste
3. jagu -	Arvete väljastamine
4. jagu -	Arvete sisu
5. jagu -	Arvete edastamine elektroonilisel teel
6. jagu -	Lihtsustamismeetmed
4. peatükk -	Arvepidamine
1. jagu -	Määratlus
2. jagu -	Üldised kohustused
3. jagu -	Kõikide arvete säilitamisega seotud erikohustused
4. jagu -	Juurdepääs muus liikmesriigis elektrooniliselt säilitatavatele arvetele
5. peatükk -	Deklaratsioonid
6. peatükk -	Koondaruanded
7. peatükk -	Muud sätted
8. peatükk -	Teatud impordi- ja eksporditoimingutega seotud kohustused
1. jagu -	Imporditoimingud
2. jagu -	Eksporditoimingud
XII JAOTIS -	ERIKORRAD
1. peatükk -	Väikeettevõtete erikord
1. jagu -	Maksustamise ja maksukogumise lihtsustatud menetlused
2. jagu -	Maksuvabastused ja astmelised maksusoodustused
3. jagu -	Aruanne ja ülevaatamine
2. peatükk -	Põllumajandustootjate ühine kindla maksumääraga kord
3. peatükk -	Reisibüroode erikord
4. peatükk -	Kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord
1. jagu -	Mõisted
2. jagu -	Maksukohustuslike edasimüüjate erikord
1. alajagu -	Kasuminormi maksustamise kord
2. alajagu -	Kasutatud veovahendite suhtes kohaldatav üleminekukord
3. jagu -	Avaliku enampakkumise erikord
4. jagu -	Meetmed konkurentsi moonutamise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks
5. peatükk -	Investeeringukulla erikord
1. jagu -	Üldsätted
2. jagu -	Maksuvabastus
3. jagu -	Maksustamise valiku võimalus
4. jagu -	Tehingud reguleeritud kullaturul
5. jagu -	Investeeringukullaga kauplejate eriõigused ja -kohustused
6. peatükk -	Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ning elektroonilisi teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes kohaldatavad erikorrad
1. jagu -	Üldsätted
2. jagu -	Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, suhtes kohaldatav erikord
3. jagu -	Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis, suhtes kohaldatav erikord
XIII JAOTIS -	ERANDID
1. peatükk -	Lõpliku korra kehtestamiseni kohaldatavad erandid
1. jagu -	1. jaanuaril 1978 ühendusse kuulunud riikidele kehtestatud erandid
2. jagu -	Pärast 1. jaanuari 1978 ühendusega ühinenud riikidele kehtestatud erandid
3. jagu -	1. ja 2. jao ühissätted
2. peatükk -	Loa alusel kehtestatavad erandid
1. jagu -	Meetmed lihtsustamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks
2. jagu -	Rahvusvahelised lepingud
XIV JAOTIS -	MUUD SÄTTED
1. peatükk -	Rakendusmeetmed
2. peatükk -	Käibemaksukomitee
3. peatükk -	Vahetuskurss
4. peatükk -	Muud maksud, lõivud ja maksed
XV JAOTIS -	LÕPPSÄTTED
1. peatükk -	Liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise üleminekukord
2. peatükk -	Euroopa Liiduga ühinemisega seostud üleminekusätted
3. peatükk -	Ülevõtmine ja jõustumine
I LISA —	ARTIKLI 13 LÕIKE 1 KOLMANDAS LÕIGUS NIMETATUD TEGEVUSALADE LOEND
II LISA —	ARTIKLI 58 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS C OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU
III LISA —	LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST, MILLE SUHTES VÕIB KOHALDADA ARTIKLIS 98 NIMETATUD VÄHENDATUD KÄIBEMAKSUMÄÄRASID
IV LISA —	ARTIKLIS 106 NIMETATUD TEENUSTE LOEND
V LISA —	ARTIKLI 160 LÕIKES 2 NIMETATUD KAUBAKATEGOORIAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE MUUD LADUSTAMISPROTSEDUURI KUI TOLLILADUSTAMINE
VI LISA —	►C1 ARTIKLI 199 LÕIKE 1 PUNKTIS D NIMETATUD LOEND KAUBATARNETEST JA TEENUSTE OSUTAMISTEST ◄
VII LISA —	►C1 ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 4 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE LOEND ◄
VIII LISA —	ARTIKLI 295 LÕIKE 1 PUNKTIS 5 NIMETATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE TEGEVUSALADE NÄIDISLOEND
IX LISA —	ARTIKLI 311 LÕIKE 1 PUNKTIDES 2, 3 JA 4 NIMETATUD KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONI- JA ANTIIKESEMED
A osa —	Kunstiteosed
B osa —	Kollektsiooniesemed
C osa —	Antiikesemed
X LISA —	►A1 LOETELU TEHINGUTEST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLITES 370 JA 371 NING ARTIKLITES 375 kuni 390c NIMETATUD ERANDEID ◄
A osa —	Tehingud, mille maksustamist liikmesriigid võivad jätkata
B osa —	Tehingud, mille suhtes liikmesriigid võivad säilitada maksuvabastuse
XI LISA —	A osa Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused
A osa —	Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused
B osa —	Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäevad (millele osutatakse artiklis 411)
XII LISA —	VASTAVUSTABEL