20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/11

(1)

Siseturu väljaarendamine, üleilmastumine, õiguslike piirangute vähendamine ja tehnoloogia areng on üheskoos tinginud teenuskaubanduse mahu ja struktuuri tohutuid muutusi. Järjest enam on võimalik osutada paljusid teenuseid sidevahendite abil. Kõnealuse arenguga kaasaskäimiseks on aastate jooksul astutud vaid üksikuid samme ja paljusid teenuseid maksustatakse praegu sihtkoha põhimõttest lähtuvalt.

(2)

Siseturu häireteta toimimiseks on vaja muuta nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (3) seoses teenuste osutamise kohaga, järgides ühise käibemaksusüsteemi toimimise uuendamise ja lihtsustamise alast komisjoni strateegiat.

(3)

Kõigi teenuste osutamise puhul peaks maksustamise kohaks olema põhimõtteliselt koht, kus toimub tegelik tarbimine. Kui ka teenuste osutamise kohta käsitlevat üldeeskirja selliselt muudetakse, oleksid nii halduslikel kui ka poliitilistel põhjustel ikkagi vajalikud teatavad erandid kõnealusest üldeeskirjast.

(4)

Maksukohustuslastele osutatavate teenuste puhul peaks teenuste osutamise kohta käsitleva üldreegli aluseks olema teenuse saaja, mitte teenuse osutaja asukoht. Teenuste osutamise kohta määravate reeglite kohaldamiseks ja ettevõtjatel lasuva halduskoormuse vähendamiseks tuleks maksukohustuslasi, kelle mõningad tegevused ei kuulu maksustamisele, käsitada maksukohustuslastena kõigi neile osutatud teenuste puhul. Sarnaselt tuleks käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslasi käsitada maksukohustuslastena. Vastavalt üldreeglitele ei tohiks need sätted laieneda nende teenuste osutamisele, mida maksukohustuslane saab iseenda või oma personali tarbeks.

(5)

Kui teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslastele, peaks üldreegli kohaselt jätkuvalt olema teenuse osutamise kohaks teenuse osutaja äritegevuse asukoht.

(6)

Teatavatel asjaoludel ei saa maksukohustuslastele ega mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste osutamise kohta käsitlevat üldreeglit kohaldada ning tuleks kohaldada teatavaid erandeid. Kõnealused erandid peaksid suures osas põhinema olemasolevatel kriteeriumidel ja kajastama tarbimiskoha järgse maksustamise põhimõtet, tekitamata samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust teatavatele ettevõtjatele.

(7)

Kui maksukohustuslane saab teenuse isikult, kelle asukoht ei ole samas liikmesriigis, peaks teatud juhtudel olema kohustuslik pöördmaksustamine, mille kohaselt maksukohustuslane peaks ise arvestama saadud teenuselt vastava käibemaksusumma.

(8)

Et lihtsustada nende ettevõtete kohustusi, kes alustavad tegevust liikmesriikides, kus neil ei ole asukohta, tuleks luua süsteem, mis võimaldaks neil kasutada käibemaksukohustuslasena registreerumiseks ja käibemaksu deklareerimiseks üht elektroonilist kontaktpunkti. Kuni selle korra kehtestamiseni tuleks kasutada maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, maksukohustuste täitmise hõlbustamiseks loodud korda.

(9)

Käesoleva direktiivi korrektsele kohaldamisele kaasaaitamiseks peaks iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitama koondaruande maksukohustuslastest ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslastest, kellele ta on osutanud maksustatavaid teenuseid, millele kohaldatakse pöördmaksustamist.

(10)

Mõned teenuse osutamise kohta käsitlevad muudatused võivad avaldada olulist mõju liikmesriikide eelarvele. Tõrgeteta ülemineku tagamiseks tuleks need muudatused sisse viia aja jooksul.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetme vahel, ning need üldsusele kättesaadavaks tegema.

(12)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1.

artikli 56 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõike 1 punkte j ja k ning lõiget 2 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.”;

2.

artikli 57 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõiget 1 kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2009.”;

3.

artikli 59 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid kohaldavad artikli 58 punkti b kuni 31. detsembrini 2009 artikli 56 lõike 1 punktis j nimetatud raadio- ja teleringhäälinguteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kus ta teenuseid osutab, asub väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.”;

4.

artikkel 357 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 357

Käesolevat peatükki kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014.”.

1.

V jaotise 3. peatükk asendatakse järgmisega:

„3.   PEATÜKK

Teenuste osutamise koht

1.   jagu

Mõisted

Artikkel 43

Teenuste osutamise kohta käsitlevate eeskirjade kohaldamisel:

2.   jagu

Üldreeglid

Artikkel 44

Maksukohustuslasele, kes sellisena tegutseb, osutatavate teenuste osutamise kohaks on nimetatud isiku ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse maksukohustuslase püsivale tegevuskohale, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks neid teenuseid saava maksukohustuslase alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Artikkel 45

Mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on teenuse osutaja ettevõtte asukoht. Juhul, kui neid teenuseid osutatakse teenuse osutaja püsivast tegevuskohast, mis asub mujal kui tema ettevõtte asukohas, on nende teenuste osutamise kohaks nimetatud püsiva tegevuskoha koht. Sellise ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on teenuste osutamise kohaks teenuse osutaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

3.   jagu

Erisätted

1.   alajagu

Vahendajate poolt teenuste osutamine

Artikkel 46

Teise isiku nimel ja eest tegutseva vahendaja poolt mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus teostatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vahendatav põhitehing.

2.   alajagu

Kinnisasjaga seotud teenuste osutamine

Artikkel 47

Kinnisasjaga seotud teenuste, sealhulgas ekspertide ja kinnisvaramaaklerite teenuste, hotelli- või muude sarnaste majutusteenuste, näiteks puhkelaagrite või kämpinguna kasutamiseks ettenähtud paikade majutusteenuste, kinnisasja kasutamise õiguste andmise teenuste ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks on kinnisasja asukoht.

3.   alajagu

Veoteenuste osutamine

Artikkel 48

Reisijateveo teenuste osutamise kohaks on veo toimumise koht, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Artikkel 49

Kaubaveoteenuste (välja arvatud ühendusesiseste kaubaveoteenuste) mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on koht, kus vedu toimub, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Artikkel 50

Ühendusesiseste kaubaveoteenuste mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on veo lähtekoht.

Artikkel 51

„Ühendusesisene kaubavedu” on igasugune kaubavedu, mille lähtekoht ja sihtkoht asuvad kahe erineva liikmesriigi territooriumil.

„Lähtekoht” on koht, kust kaubavedu tegelikult algab, arvestamata vahemaad, mis tuli läbida kaupade asukohani jõudmiseks, ning „sihtkoht” on koht, kus kaubavedu tegelikult lõpeb.

Artikkel 52

Liikmesriigid ei pea käibemaksuga maksustama mittemaksukohustuslastele osutatava ühendusesisese kaubaveoteenuse seda osa, mis toimub ühenduse territooriumi alla mittekuuluvate vete kohal.

4.   alajagu

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus-, meelelahutusteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste osutamine ning vallasasja hindamine või töö vallasasjaga

Artikkel 53

Kultuuri-, kunsti-, spordi-, teadus-, haridus- ja meelelahutusürituste või sarnaste üritustega, nagu messid ja näitused, seotud teenuste ja kõrvalteenuste, kaasa arvatud selliste ürituste korraldajate osutatavate teenuste osutamise kohaks on koht, kus kõnealused üritused füüsiliselt toimuvad.

Artikkel 54

Järgmiste teenuste mittemaksukohustuslastele osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht:

5.   alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine

Artikkel 55

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamise kohaks on teenuste füüsilise osutamise koht, välja arvatud laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatud teenuste puhul.

6.   alajagu

Veovahendite rent

Artikkel 56

1.   Veovahendi lühiajalisele rendile andmise kohaks on koht, kus veovahend tegelikult kliendi käsutusse antakse.

2.   Lõikes 1 käsitatakse „lühiajalisena” veovahendite jätkuvat valdamist või kasutamist ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 30 päeva ja laevade puhul ajavahemikul, mis ei ole pikem kui 90 päeva.

7.   alajagu

Restorani- ja toitlustusteenuste osutamine laeva või õhusõiduki pardal või rongis tarbimiseks

Artikkel 57

1.   Laeva või õhusõiduki pardal või rongis ühenduses toimuva reisijateveo osa ajal füüsiliselt osutatavate restorani- ja toitlustusteenuste osutamise koht on reisijateveo lähtekoht.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse „ühenduses toimuva reisijateveo osana” sellist veo osa, mis ühenduse territooriumist väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.

„Reisijateveo lähtekoht” on esimene reisijate pealeminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on pärast ühendusest väljaspool toimunud veoetappi.

„Reisijateveo sihtkoht” on viimane reisijate mahaminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on enne ühendusest väljaspool toimuvat veoetappi.

Edasi-tagasiveo korral käsitatakse tagasivedu eraldi veona.

8.   alajagu

Mittemaksukohustuslastele elektrooniliste teenuste osutamine

Artikkel 58

Elektrooniliselt osutatavate teenuste, eelkõige II lisas nimetatud teenuste, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust ta teenust osutab, on väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust, osutamise kohaks on mittemaksukohustuslase asukoht või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.

9.   alajagu

Väljaspool ühendust asuvatele mittemaksukohustuslastele teenuste osutamine

Artikkel 59

Mittemaksukohustuslasele, kelle asukoht või alaline asu- või elukoht või peamine elukoht on väljaspool ühendust, osutatud järgmiste teenuste osutamise kohaks on koht, kus on kõnealuse isiku asukoht, tema alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.

10.   alajagu

Topeltmaksustamise või maksustamata jätmise vältimine

Artikkel 59a

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses teenustega, mille osutamise kohta reguleeritakse artiklitega 44, 45, 56 ja 59, käsitada:

Käesolevat sätet ei kohaldata siiski elektrooniliselt osutatud teenuste suhtes, kui neid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole ühenduses.

Artikkel 59b

Liikmesriigid kohaldavad artikli 59a punkti b telekommunikatsiooniteenuste ning artikli 59 esimese lõigu punktis j nimetatud raadio- ja teleringhäälinguteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuvatele või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust ta teenuseid osutab, on väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.”;

2.

artikli 98 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes.”;

3.

artikli 170 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Igal maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole direktiivi 86/560/EMÜ (5) artikli 1, direktiivi 2008/9/EÜ (6) artikli 2 punkti 1 ja artikli 3 ning käesoleva direktiivi artikli 171 tähenduses liikmesriigis, kus ta soetab kaupu ja saab teenuseid või impordib käibemaksuga maksustatavaid kaupu, on õigus käibemaksu tagastamisele, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

4.

artiklit 171 muudetakse järgmiselt:

5.

lisatakse järgmine artikkel 171a:

„Artikkel 171a

Liikmesriigid võivad selle asemel, et direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ alusel tagastada sellistelt maksukohustuslasele tarnitud kaupadelt või talle osutatud teenustelt tasutud käibemaks, millelt käibemaksu tasumise eest maksukohustuslane artiklite 194 kuni 197 või artikli 199 kohaselt vastutab, lubada selle maksu mahaarvamist vastavalt artiklis 168 sätestatud menetlusele. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikest 2 ja artikli 4 lõikest 2 tulenevad piirangud võib säilitada.

Selleks võivad liikmesriigid käibemaksu tasumise eest vastutava maksukohustuslase direktiivi 86/560/EMÜ või direktiivi 2008/9/EÜ kohaselt tagastamismenetlusest välja arvata.”;

6.

XI jaotise 1. peatüki 1. jaole lisatakse järgmine artikkel 192a:

„Artikkel 192a

Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse maksukohustuslast, kellel on selle liikmesriigi territooriumil, kus maks tasumisele kuulub, püsiv tegevuskoht, selles liikmesriigis asukohta mitteomava maksukohustuslasena, kui on täidetud järgmised tingimused:

7.

artikkel 196 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 196

Käibemaksu tasuvad kõik maksukohustuslased ja käibemaksukohustuslasena registreeritud juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslased, kellele osutatakse artiklis 44 nimetatud teenuseid, juhul kui teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis.”;

8.

artiklisse 214 lisatakse järgmised punktid:

9.

artikkel 262 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 262

Iga käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslane esitab koondaruande, milles esitatakse järgmised andmed:

10.

artikli 264 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

11.

artiklit 358 muudetakse järgmiselt:

12.

II lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ARTIKLIS 58 JA ARTIKLI 59 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS K OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU”.

1.

V jaotise 3. peatüki 3. jao 8. alajagu asendatakse järgmisega:

„8.   alajagu

Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste osutamine

Artikkel 58

Mittemaksukohustuslasele osutatavate järgmiste teenuste osutamise kohaks on kõnealuse isiku asukoht, alaline asu- või elukoht või peamine elukoht:

Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus.”;

2.

artikli 59 esimese lõigu punktid i, j ja k ning teine lõik jäetakse välja;

3.

artikkel 59a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 59a

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses teenustega, mille osutamise kohta reguleeritakse artiklitega 44, 45, 56, 58 ja 59, käsitada:

4.

artikkel 59b jäetakse välja;

5.

artikli 204 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid ei või kohaldada teises lõigus nimetatud valikut nende artikli 358a punktis l määratletud maksukohustuslaste suhtes, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes on valinud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste suhtes kohaldatava erikorra.”;

6.

XII jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„Mittemaksukohustuslastele telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ning elektroonilisi teenuseid osutavate mitteasutatud maksukohustuslaste suhtes kohaldatavad erikorrad”;

7.

artikkel 357 jäetakse välja;

8.

artikkel 358 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 358

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

9.

XII jaotise 6. peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht ei ole ühenduses, suhtes kohaldatav erikord”;

10.

XII jaotise 6. peatüki 2. jaole lisatakse järgmine artikkel 358a:

„Artikkel 358a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

11.

artiklid 359 kuni 365 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 359

Liikmesriigid lubavad kasutada käesolevat erikorda maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele. Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutatavate teenuste suhtes.

Artikkel 360

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teavitab oma registreerimisliikmesriiki, kui tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub sel määral, et ei vasta enam käesoleva erikorra tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

Artikkel 361

1.   Oma maksustatava tegevuse alustamisel esitab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, registreerimisliikmesriigile järgmise teabe:

2.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, teatab registreerimisliikmesriigile kõikidest muudatustest esitatud teabes.

Artikkel 362

Registreerimisliikmesriik omistab maksukohustuslasele, kelle asukoht ei ole ühenduses, individuaalse käibemaksuregistri numbri ning teavitab teda sellest elektroonilisel teel. Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Artikkel 363

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole ühenduses, registrist välja, kui:

Artikkel 364

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 365

Käibedeklaratsioonis märgitakse registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.”;

12.

artikli 366 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käibedeklaratsioon koostatakse eurodes.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda käibedeklaratsiooni koostatamist nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.”;

13.

artiklid 367 ja 368 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 367

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda maksu tasumist pangakontole nende riigi valuutas.

Artikkel 368

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole ühenduses, ei ole õigust käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 lõikest 1, tehakse kõnealusele maksukohustuslasele tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ja artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenustega.”;

14.

artikli 369 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole ühenduses, peab käesoleva erikorraga seotud tehingute üle arvestust. Arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.”;

15.

XII jaotise 6. peatükile lisatakse järgnev jagu:

„3.   jagu

Telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid osutavate maksukohustuslaste, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis, suhtes kohaldatav erikord

Artikkel 369a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, aga tal on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, loetakse registreerimisliikmesriigiks seda püsiva tegevuskohaga liikmesriiki, mille kohta maksukohustuslane märgib, et ta kasutab seal käesolevat erikorda. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal.

Artikkel 369b

Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid liikmesriigis asukohta omavale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele Käesolevat erikorda kohaldatakse kõikide selliste ühenduses osutavate teenuste suhtes.

Artikkel 369c

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, teavitab registreerimisliikmesriiki, kui ta alustab oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavat tegevust ning kui ta sellise tegevuse lõpetab või kui ta muudab oma tegevust sellisel viisil, et ta ei vasta enam käesoleva erikorra kasutamise tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

Artikkel 369d

Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane peab käesoleva erikorra raames maksustatavate tehingute läbiviimiseks olema käibemaksukohustuslasena registreeritud ainult registreerimisliikmesriigis. Selleks kasutab liikmesriik individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, mis maksukohustuslasele on juba tema kohustustega seoses siseriikliku süsteemi kohaselt antud.

Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Artikkel 369e

Registreerimisliikmesriik arvab maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käesoleva erikorra kasutamisest välja, kui:

Artikkel 369f

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektroonilisi teenuseid on osutatud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 369g

Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369d nimetatud registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning kogusumma vastava käibemaksumäära puhul. Samuti märgitakse deklaratsioonis kohaldatavad käibemaksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

Kui maksukohustuslasel on lisaks registreerimisliikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale üks või mitu muud püsivat tegevuskohta, kust osutatakse teenuseid, peab maksukohustuslane käibedeklaratsioonis lisaks esimeses lõigus nimetatud teabele märkima iga liikmesriigi kohta, kus tal on tegevuskoht, tarbimisliikmesriigi kaupa eraldi välja tooduna käesoleva erikorraga hõlmatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- või elektrooniliste teenuste koguväärtuse koos individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või selle asukoha maksuviitenumbriga.

Artikkel 369h

1.   Käibedeklaratsioon koostatakse eurodes.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et käibedeklaratsioon koostataks nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.

2.   Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse.

Artikkel 369i

Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel, viidates seejuures vastavale käibedeklaratsioonile, ning hiljemalt enne deklaratsiooni esitamise tähtaja möödumist.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda maksu tasumist pangakontole nende riigi valuutas.

Artikkel 369j

Käesolevat erikorda kasutaval maksukohustuslasel, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, ei ole õigust oma käesoleva erikorraga hõlmatud maksustatavalt tegevuselt käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata. Olenemata direktiivi 2008/9/EÜ artikli 2 punktist 1 ja artiklist 3, tehakse talle tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile.

Kui käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, sooritab tarbimisliikmesriigis samuti käesoleva erikorraga mittehõlmatud tegevust, milleks ta peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab ta käesoleva korraga hõlmatud maksustatava tegevusega seotud käibemaksu artikli 250 kohaselt esitatavas käibemaksudeklaratsioonis maha arvama.

Artikkel 369k

1.   Maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis, peab käesoleva erikorraga hõlmatud tehingute üle arvestust. Arvestusandmed peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.

2.   Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Neid andmeid säilitatakse kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist.”;

16.

II lisa pealkiri asendatakse järgmisega:

„ARTIKLI 58 ESIMESE LÕIGU PUNKTIS C OSUTATUD ELEKTROONILISELT OSUTATAVATE TEENUSTE NÄIDISLOETELU”.