Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon – Bonni konventsioon

KOKKUVÕTE:

Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon

Otsus 82/461/EMÜ – metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimine

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSE EESMÄRK?

Bonni konventsiooni eesmärk on metsloomade rändliikide* kaitsmine kogu maailmas. Metsloomad vajavad eritähelepanu oma keskkondliku, ökoloogilise, geneetilise, teadusliku, meelelahutusliku, kultuurilise, haridusliku, sotsiaalse ja majandusliku olulisuse tõttu. Rändliikide kaitse eeldab eelkõige rahvusvahelist koostööd, et tagada kaitse kogu nende levila* ulatuses.
Otsusega kinnitatakse konventsiooni sõlmimist EMÜ (praeguse ELi) nimel.

PÕHIPUNKTID

Konventsiooniosalised teadvustavad endale, kui tähtis on rändliikide kaitse ja kui vajalik on pöörata erilist tähelepanu ebasoodsa kaitsestaatusega* rändliikidele.
Et vältida mis tahes rändliigi muutumist ohustatud liigiks*, peavad konventsiooniosalised:
- soodustama rändliikidega seotud teadustööd ja tegema selle toetamiseks koostööd ning
- sõlmima II lisas sisalduvate rändliikide kaitset ja hoidmist käsitlevaid lepinguid.
Et kaitsta ohustatud rändliike, peavad konventsiooniosalised:
- pakkuma viivitamatut kaitset I lisas sisalduvatele rändliikidele;
- säilitama või taastama ohustatud rändliikide elupaigad;
- vältima, kõrvaldama, kompenseerima või minimeerima liigi rännet takistavate tegevuste või takistuste kahjustavaid mõjusid;
- sel määral, mil see on võimalik ja asjakohane, vältima, vähendama või reguleerima liiki ohustavaid tegureid või tõenäoliselt täiendavalt ohustavaid tegureid.
Rändliikide levialariigid peavad keelama I lisas loetletud liikidesse kuuluvate loomade püüdmise. Erandeid võib teha ainult siis, kui püüdmine toimub teaduslikel eesmärkidel või kui püüdmise eesmärk on tõhustada liigi paljundamist või ellujäämist. Selliste erandite sisu peab olema täpne ning need peavad olema ruumiliselt ja ajaliselt piiratud. Selline püüdmine ei tohiks liigile kahjulikult mõjuda.
II lisas sisalduvate rändliikide kaitseks ja hoidmiseks on võibolla vajalik sõlmida rahvusvahelisi lepinguid.
Lepingute suunised:
- asjaomase rändliigi taastamine või säilitamine;
- kogu asjaomase rändliigi levila hõlmamine;
- olema ühinemiseks avatud kõigile selle liigi levialariikidele, olenemata sellest, kas nad on käesoleva konventsiooni osalised;
- võimaluse korral peaks leping käsitlema enamat kui ühte rändliiki.
Iga leping peab sisaldama järgmist teavet:
- asjaomase rändliigi nimi;
- selle levila ja rändemarsruut;
- meetmed lepingu rakendamiseks;
- vaidluste lahendamise kord;
- lepingu rakendamisega tegeleva riigiasutuse määramine.
Lepingutega võib ette näha ka järgmist:
- rändliigiga seotud teadustöö;
- teabevahetus rändliikide osas;
- rändliigile soodsate elupaikade võrgustiku taastamine või säilitamine;
- rändliigi kaitsestaatuse perioodiline läbivaatamine;
- hädaolukorras tegutsemise kord, mille puhul kaitsetegevust kiirelt tugevdatakse.
Konventsiooni IV artikli punktis 4 käsitletakse erinevat tüüpi lepinguid. Need ei ole piiratud konventsiooni II lisas loetletud liikidega ning neid lepinguid võib sõlmida seoses metsloomade mis tahes liigi või madalama taksoni kogu populatsiooni või populatsiooni geograafiliselt eraldi asuva osaga, mille isendid ületavad perioodiliselt üht või enamat siseriikliku jurisdiktsiooni piiri.
Konventsiooniosaliste konverents on käesoleva konventsiooni otsuseid tegev organ. Konverents vaatab läbi konventsiooni rakendamise ja võib võtta vastu soovitusi.
Konventsiooni ning selle I ja II lisa võib muuta.
Konventsiooniosaliste vahel tekkivad vaidlused lahendavad vaidluse osapooled läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei suudeta läbirääkimiste teel lahendada, võib esitada vaidluse vahekohtule, eriti Haagis asuvale Alalisele Vahekohtule, kelle otsus on vaidluse esitanud konventsiooniosalistele siduv.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Bonni konventsioon allkirjastati 1979. aastal ja see jõustus 1. novembril 1983.

TAUST

Lisateave:

Maailma bioloogiline mitmekesisus (Euroopa Komisjoni veebisait)
Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon

PÕHIMÕISTED

Rändliik – metsloomade mis tahes liigi või madalama taksoni kogu populatsioon või populatsiooni geograafiliselt eraldi asuv osa, mille isendite oluline osa ületab hooajaliselt ja etteaimatavalt üht või mitut siseriikliku jurisdiktsiooni piiri.

Levila – maismaa- või veealad, kus rändliik elab, mida ta läbib või ületab oma rändemarsruudi käigus.

Rändliigi kaitsestaatus – rändliiki mõjutavate tegurite summa, mis pikema aja jooksul võib mõjutada liigi levikut ja arvukust.

Ohustatud rändliik – rändliik on kogu oma levilal või selle olulisel osal väljasuremisohus.

PÕHIDOKUMENDID

Metsloomade rändliikide kaitse konventsioon (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 11–22)

Nõukogu 24. juuni 1982. aasta otsus 82/461/EMÜ metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 210, 19.7.1982, lk 10)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 18. juuli 2005. aasta otsus 2006/871/EÜ Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (ELT L 345, 8.12.2006, lk 24–25)

Nõukogu 12. veebruari 1998. aasta otsus 98/145/EÜ Euroopa Ühenduse nimel Bonni metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni I ja II lisas tehtavate konventsiooniosaliste konverentsi viiendal istungil otsustatud muudatuste heakskiitmise kohta (EÜT L 46, 17.2.1998, lk 6–7)

Viimati muudetud: 12.05.2020

Top

Choose the experimental features you want to try