Euroopa rahutagamisrahastu (2021–2027)

 

KOKKUVÕTE:

otsus (ÜVJP) 2021/509 Euroopa rahutagamisrahastu loomise kohta

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

• Otsusega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu, mis võimaldab Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidel rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames võetavaid ELi meetmeid, mis toetavad kolmandaid partnerriike rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 2 punktiga c.
• Euroopa rahutagamisrahastust rahastatakse ELi sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega algatuste kulusid, mida ei saa ELi eelarvest katta.
• Euroopa rahutagamisrahastuga asendatakse ja laiendatakse eelmisi finantsinstrumente selles valdkonnas, nimelt Athena mehhanismi ja Aafrika rahutagamisrahastut.
• Euroopa rahutagamisrahastust saab rahastada
  • ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioone ning sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioone;
  • abimeetmeid.

PÕHIPUNKTID

Abimeetmete eesmärgid

Meetmete põhieesmärk on anda rahalist, tehnilist või materiaalset toetust, et

• tugevdada kolmandate partnerriikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkust ning vastupanuvõimet;
• toetada piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide või partnerriikide juhitud rahutagamisoperatsioonide sõjalisi aspekte;
• aidata kriisiolukorras kiirelt ja tulemuslikult kaasa partnerriikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjalisele reageerimisele;
• aidata tulemuslikult ja tõhusalt kaasa konfliktide ennetamisele, stabiliseerimisele ja rahu kindlustamisele, sealhulgas viies läbi väljaõpet, nõustamist ja juhendamist julgeolekusektoris ning muudes konfliktieelsetes või konfliktijärgsetes olukordades;
• toetada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehtavat koostööd ELi ja konkreetsete kolmandate riikide või piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

Abimeetmed

• peavad olema kooskõlas ELi välistegevuse poliitika ja eesmärkidega, mille eesmärk on tagada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut;
• peavad olema kooskõlas ELi õiguse, poliitika ja strateegiatega, eelkõige
  • julgeolekusektori reformi toetava ELi strateegilise raamistikuga ning väliskonfliktide ja -kriiside puhul järgitava integreeritud lähenemisviisiga,
  • ELi strateegilise lähenemisviisiga naistele, rahule ja julgeolekule,
  • asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega;
• peavad järgima ELi ja selle liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest ja humanitaarõigusest;
• ei tohi mõjutada liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära;
• ei tohi olla vastuolus ELi või selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

Euroopa Liidu Nõukogu võib kiita heaks kiireloomulised meetmed, mis ootavad otsust selle kohta, kas neid rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust või mitte.

Organisatsioon ja juhtimine

Nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tagavad Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatud meetmete ja teiste ÜVJP valdkonna algatuste sidususe. Neid toetab Euroopa välisteenistus, mida abistab Euroopa Komisjoni välispoliitika vahendite talitus.

Euroopa rahutagamisrahastu korraldus on järgmine.

• Euroopa rahutagamisrahastut juhib iga liikmesriigi esindajatest koosnev rahastu komitee, keda toetavad haldus- ja arvepidamistöötajad. Komitee esimees on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks oleva liikmesriigi esindaja.
• Komisjoni kuuluvad
  • operatsioonide haldur;
  • iga operatsiooni ja missiooni puhul operatsiooni ülem;
  • abimeetmete haldur.
• Nõukogu teeb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekute alusel poliitilisi otsuseid, näiteks juhtude kohta, millele tuleks abi eraldada.

Järelevalve ja nõuete täitmine

Euroopa rahutagamisrahastu ettepanekud sisaldavad konfliktitundlikkuse ja konteksti analüüsi, riski- ja mõjuhinnangut ning asjakohaseid kaitsemeetmeid, kontrolle, leevendavaid ja kaasnevaid (täiendavaid) elemente ning järelevalve ja hindamise korda. Nende eesmärk on tagada järgnev:

• varade nõuetekohane ja tõhus kasutamine eesmärkidel, milleks need anti;
• varade piisav hooldamine, et tagada nende kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu vara olelusringi jooksul;
• et varad ei lähe kaduma ning neid ei anta nende olelusringi lõpus või abimeetme kehtivuse lõppemisel või lõpetamisel ilma komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on kokkulepetes kindlaks määratud;
• vastavus nõukogu kehtestatud mis tahes muudele nõuetele.

Eelarve

Euroopa rahutagamisrahastu rahaline ülemmäär on 17 040 000 000 eurot 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks. See on maksimaalne summa, mille liikmesriigid võivad otsustada eraldada. Euroopa rahutagamisrahastut rahastatakse väljaspool ELi üldeelarvet. Alates 18. märtsist 2024 on Ukrainale lisatoetuse andmiseks ette nähtud summa 5 000 000 000 eurot jooksevhindades.

Abimeetmed

Euroopa rahutagamisrahastu raames on heaks kiidetud erinevaid abimeetmeid sõjalise koolituse ja suutlikkuse suurendamise kujul niivõrd mitmekesiste partneritega kui Aafrika Liit, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Jordaania, Mali, Moldova, Mosambiik ja Niger.

2022. aasta juunis võeti vastu otsus (ÜVJP) 2022/906, et suurendada Balkani meditsiinilise sihtjõu suutlikkust. See on piirkondlik algatus, mis tõi kokku kuus Lääne-Balkani riiki, et võimaldada riikidel või piirkondadel, mida on tabanud mõni katastroof, sellele kiiresti ja tõhusalt reageerida, kasutades osalejariikidel olemasolevat sõjameditsiinilist operatsioonivõimet.

2022. aasta juulis võeti vastu uus otsus (ÜVJP) 2022/1093 Moldova relvajõudude täiendava toetamise kohta, et suurendada riigi julgeolekut, stabiilsust ja vastupanuvõimet kaitsesektoris. Tuginedes Euroopa rahutagamisrahastu varasemale toetusele, võimaldab abimeede Moldova (millele on vahepeal antud ELi kandidaadi staatus) relvajõududel suurendada tegevuse tulemuslikkust ja koostalitlusvõimet ELi sõjalistes ÜJKP missioonides osalemisel ning seeläbi paremini kaitsta tsiviilelanikke kriisides ja hädaolukordades.

2023. aasta veebruaris võeti vastu otsus (ÜVJP) 2023/231, et toetada Ukrainat toetava ELi sõjalise abi missiooni (EUMAM) väljaõppe saanud Ukraina relvajõudusid. Seda muudeti otsusega (ÜVJP) 2023/2677, suurendades meetme rahalist lähtesummat 45 miljonilt eurolt 55 miljonile eurole ja pikendades otsuse (ÜVJP) 2023/231 kestust 60 kuule.

Kiireloomuliste meetmete vastuvõtmine pärast Venemaa provotseerimata sissetungi Ukrainasse

• Tulenevalt Ukraina valitsuse 25. veebruaril 2022 esitatud kiireloomulisest abitaotlusest võttis nõukogu vastu kaks otsust Euroopa rahutagamisrahastu raames võetavate abimeetmete kohta. Need jõustusid kohe 28. veebruaril 2022 ning nende eesmärk on aidata tugevdada Ukraina relvajõudude suutlikkust ja vastupanuvõimet, et kaitsta oma riiki ja tsiviilelanikkonda jätkuva sõjalise agressiooni eest (vt kokkuvõte).
  • Otsus (ÜVJP) 2022/338 on seotud surmava jõu kasutamiseks mõeldud sõjavarustuse ja nendega seotud platvormide tarnimisega.
  • Otsus (ÜVJP) 2022/339 käsitleb selliste seadmete ja varustuse tarnimist, mis ei ole mõeldud surmava jõu kasutamiseks, näiteks isikukaitsevahendid, esmaabikomplektid ja kütus.
• Nõukogu võttis 2023. aasta mais vastu otsuse (ÜVJP) 2023/927, millega eraldati Euroopa rahutagamisrahastust üks miljard eurot Ukraina relvajõududele antava laskemoona jaoks.
• Kokkulepitud meetmeid rakendavad liikmesriikide kaitseministeeriumid ja/või relvajõud. Liikmesriigid on nõustunud lubama sõjavarustuse, sealhulgas neid saatva personali transiiti läbi oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi.

Kehtetuks tunnistamine

Selle otsusega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse otsus (ÜVJP) 2015/528.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 22. märtsist 2021.

TAUST

Lisateave

• Euroopa rahutagamisrahastu teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• Euroopa rahutagamisrahastu (Euroopa Liidu Nõukogu)

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14–62)

Nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/509 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 18. märtsi 2024. aasta otsus (ÜVJP) 2024/890, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (ELT L, 2024/890, 19.3.2024)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 2. veebruari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/231, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet, et toetada Ukraina relvajõudusid, kellele pakub väljaõpet Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (ELT L 32, 3.2.2023, lk 64–67)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. veebruari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/384, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Jordaania relvajõudude toetuseks (ELT L 53, 21.2.2023, lk 10–13)

Nõukogu 5. mai 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/927, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks laskemoona andmise kaudu (ELT L 123, 8.5.2023, lk 27–31)

Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/338, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks (ELT L 60, 28.2.2022, lk 1–4)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 28. veebruari 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/339, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetuseks (ELT L 61, 28.2.2022, lk 1–4)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 9. juuni 2022. aasta otsus (ÜVJP) 2022/906, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Balkani meditsiinilise sihtjõu suutlikkuse suurendamiseks (ELT L 157, 10.6.2022, lk 9–12)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 1. peatükk – Üldsätted liidu välistegevuse kohta – Artikkel 21 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 28–29)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 2. peatükk – Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 1. jagu – Ühissätted – Artikkel 41 (endine ELi lepingu artikkel 28) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 37–38)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis ja julgeolekupoliitika kohta – 2. peatükk – Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 2. jagu – Sätted ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta – Artikkel 42 (endine ELi lepingu artikkel 17) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 38–39)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – V jaotis – Üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis ja julgeolekupoliitika kohta – 2. peatükk – Erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta – 2. jagu – Sätted ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta – Artikkel 43 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 39)

Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa – Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, 28. juuni 2016

Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99–103)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 15.06.2024