ELi ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping

 

KOKKUVÕTE:

ELi ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping

otsus (EL) 2018/1907 – ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimine

MIS ON LEPINGU JA OTSUSE EESMÄRK?

• Lepingu ja otsuse eesmärk on liberaliseerida ja lihtsustada ELi ja Jaapani vahelisi kaubandus- ja investeerimissuhteid ning veelgi tihendada lepinguosalistevahelisi partnerlussuhteid.
• Oma otsusega kiitis nõukogu heaks lepingu sõlmimise ELi nimel.

PÕHIPUNKTID

Leping kehtib mitmete elementide kohta, sealhulgas järgmiste.

• Tollimaksude kaotamine – enam kui 94 % Jaapanisse eksporditud ELi kaupadelt, sh kõik tööstustooted, kaotatakse tollimaks.
• Põllumajandustooted ja toiduained – kõrvaldatakse või vähendatakse tollimakse paljudelt ELi eksportkaupadelt, sh vein, liha, juust ja töödeldud tooted (nt pasta, šokolaad ja tomatikaste).
• Geograafilised asukohad – kaitstakse enam kui 200 kindla Euroopa geograafilise päritoluga (nn geograafilise tähisega) põllumajandustoote eristaatust Jaapani turul, nt Roquefort, Rioja, Aceto Balsamico di Modena ja Irish Whiskey.
• Tööstustooted – enamike tööstustoodete tariifid kõrvaldatakse lepingu jõustumisel; tariifid kaotatakse järk-järgult kemikaalide, plastide ja kosmeetika sektorites ning ka tektiili- ja rõivasektoris. Naha ja jalanõude osas kaotatakse olemasolev kvoodisüsteem lepingu jõustumisel.
• Kalandus – nii EL kui ka Jaapan kaotavad enamiku tariife.
• Metsandus – täielikult kaotatakse kõigi puidutoodete tariifid; enamikust neist loobutakse viivitamatult, mõned vähemolulised tariifiread kantakse maha 10 aasta pärast.
• Mittetariifsed tõkked – lepinguga muudetakse rangelt reguleeritud Jaapani turule pääs ELi ettevõtjatele lihtsamaks, pöörates tähelepanu tehnilistele nõuetele ja sertifitseerimismenetlustele, mis on seotud:
  • mootorsõidukitega: nii Jaapan kui ka EL peavad järgima samu rahvusvahelisi tooteohutuse standardeid ja kaitsma keskkonda, mis tähendab, et Jaapanisse eksportides ei ole ELi autosid vaja uuesti katsetada ega sertifitseerida;
  • tekstiilide märgistamisega: 2015. aasta märtsis võeti Jaapanis kasutusele rahvusvaheline tekstiilide märgistamise süsteem, mis on sarnane ELi omale, mille järel ei ole vaja Jaapanisse eksporditavatel rõivastel etikette muuta.
• Teenuskaubad – hõlmab mitmeid sätteid, mida kohaldatakse kõigi teenuskaupade suhtes ja mis on kavandatud selleks, et lihtsustada ühe lepinguosalise ettevõtjatel pakkuda teenuseid teisele lepinguosalisele. Lepinguga sätestatakse eeskirjad mitmetele sektoritele, sealhulgas:
  • posti- ja kulleriteenused,
  • telekommunikatsiooniteenused,
  • finantsteenused.
• Intellektuaalomandi õigused – toetutakse kohustustele, mida mõlemad lepinguosalised on juba võtnud Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), ja tugevdatakse neid kooskõlas ELi enda eeskirjadega. Leping sisaldab ärisaladuste, kaubamärkide, autoriõiguse kaitse ja patentidega seotud eeskirju, ühiseid miinimumeeskirju farmaatsiatoodete regulatiivsete katseandmete kaitse kohta ja tsiviilõigusliku kaitse sätteid.
• Andmekaitse – kaitstakse lepinguosaliste õigust rakendada eeskirju, mille eesmärk on kaitsta isikuandmeid. Eraldi nn ühise vastavuse kokkuleppega on EL ja Jaapan tunnistanud oma andmekaitsesüsteemide võrreldavust, luues seega maailma suurima ohutu andmeedastuse piirkonna, mis põhineb isikuandmete kõrgetasemelisel kaitsel.
• Säästev areng – leping sisaldab kõiki ELi säästliku arengu põhielemente ja on kooskõlas ELi teiste hiljutiste kaubanduslepingutega. Kohustuste hulka kuuluvad:
  • Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja rahvusvaheliste keskkonnalepingute, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja ka kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe tööõiguse põhireeglite rakendamine;
  • riiklike töö- ja keskkonnaõiguste säilitamine ja mitte nende leevendamine, et kaubandust ja investeeringuid ligi meelitada;
  • loodusvarade kaitsmine ja säästev majandamine ning bioloogilise mitmekesisuse, metsanduse ja kalanduse probleemidega tegelemine;
  • ettevõtjate sotsiaalse vastutuse ja muude kaubandus- ja investeerimistavade edendamine, mis toetavad säästvat arengut.
• Konkurents – mõlemad lepinguosalised kohustuvad järgima üldisi konkurentsieeskirju ja neid rakendama läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Leping jõustus 1. veebruaril 2019.

TAUST

Kaks lepinguosalist pidasid lepingu üle läbirääkimisi paralleelselt laiema nendevahelise strateegilise partnerluse lepinguga.

Lisateave:

• Jaapan (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping (ELT L 330, 27.12.2018, lk 3–899)

Nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus (EL) 2018/1907 Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Teatis, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu jõustumise kuupäeva (ELT L 9, 11.1.2019, lk 1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline strateegilise partnerluse leping (ELT L 216, 24.8.2018, lk 4–22)

Nõukogu 26. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/1197 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 216, 24.8.2018, lk 1–3)

Euroopa Ühenduse ja Jaapani vastastikuse tunnustamise leping – Lisad – Lõppakt – Ühisdeklaratsioonid – Kirjavahetus (EÜT L 284, 29.10.2001, lk 3–32)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – Maailma kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 3–10)

Viimati muudetud: 15.02.2019