ELi ja Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping

 

KOKKUVÕTE:

ELi, selle liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerlus- ja koostööleping

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

• Lepinguga kehtestatakse ELi ja Venemaa vaheliste suhete raamistik.
• See reguleerib muu hulgas pooltevahelisi poliitilisi, majanduslikke ja kultuurisuhteid.

PÕHIPUNKTID

Põhimõtted

Partnerluse oluline osa on demokraatia põhimõtete ja inimõiguste austamine.

Eesmärgid

Lepingu peamised eesmärgid on

• edendada poliitilist dialoogi, mis võimaldab arendada tihedaid sidemeid;
• edendada turumajanduse põhimõtete alusel kaubandust ja investeerimist ning üksmeelseid majandussuhteid, et seeläbi soodustada püsivat arengut;
• tugevdada poliitilisi ja majanduslikke vabadusi;
• toetada Venemaa jõupingutusi demokraatia tugevdamisel, majanduse arendamisel ja turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;
• panna alus majandus-, sotsiaal-, rahandus-ja kultuurikoostööle , mis rajaneb vastastikuse kasu, vastutuse ja toetamise põhimõtetel;
• edendada ühist huvi pakkuvaid tegevusi;
• luua sobiv raamistik Venemaa ja Euroopa laiema koostööruumi vaheliseks järkjärguliseks integratsiooniks;
• luua vajalikud tingimused tulevikus sellise ELi ja Venemaa vahelise vabakaubanduspiirkonna loomiseks, mis hõlmaks sisuliselt kogu nendevahelist kaubandust, ning luua eeldused äriühingute asutamise, piiriülese teenustekaubanduse ja kapitali liikumise vabadusele.

Reguleerimisala

Leping hõlmab selliseid valdkondi nagu

• poliitiline dialoog;
• kaubavahetus (imporditud kaupade käitlemist, kaupade transiiti, tariife jne käsitlevad eeskirjad);
• äritegevus ja investeerimine (nt töötingimused, äriühingute asutamise ja tegutsemise tingimused, teenuste piiriülene osutamine kahe osapoole vahel);
• maksed ja kapital;
• konkurents, intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse ning õigusalane koostöö;
• majanduskoostöö (alates teaduse ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkondadest ning lõpetades uute tarneallikate ja uute turgude otsimise, energeetika, tööstuse arengu ja transpordiga);
• koostöö ebaseadusliku tegevuse vältimiseks (nt ebaseaduslik sisseränne, korruptsioon, võltsimine, ebaseaduslik uimastikaubandus);
• kultuurikoostöö (nt loomeinimeste kogemuste vahetamine, kirjandusteoste tõlkimine, kogemuste vahetamine arhitektuuripärandi valdkonnas);
• rahanduskoostöö (nt koolituste kaudu abistamine, oskusteabe jagamine ja tehniline abi);
• institutsioonilised aspektid (nt selliste organite asutamine, mis võimaldaksid pidada korrapärast poliitilist dialoogi ja tagada lepingu rakendamise).

Leping sõlmiti esialgu kümneks aastaks ning see uueneb igal aastal.

2008. aastal alustati läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks eesmärgiga luua laiaulatuslikum raamistik ELi ja Venemaa suheteks. Kuigi läbirääkimistel saavutati märkimisväärseid edusamme, peatati need 2012. aastal.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Leping jõustus 1. detsembril 1997.

TAUST

Venemaa osalemine Ukraina konfliktis ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa poolt on tõsiselt mõjutanud Venemaa ja ELi vahelisi suhteid. Paljud lepingus käsitletud tegevused on peatatud ja vastu on võetud sanktsioonid.

Lisateave:

• ELi suhted Venemaaga (Euroopa välisteenistuse veebileht)
• Venemaa (Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerluse sõlmimist käsitlev partnerlus- ja koostööleping. 1. protokoll söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamise kohta, 2. protokoll vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks. Lõppakt, kirjavahetus, allakirjutamise protokoll (EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3–69)

Viimati muudetud: 10.10.2016