Copernicuse programm (2014-2020): Maa seire ja jälgimine

Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega loodud Copernicuse programm on kasutajatele suunatud tsiviilprogramm, mis põhineb eelneval Maa seire Euroopa programmil GMES (Global Monitoring of Environment and Security, ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire) ja olemasoleval liikmesriikide ja Euroopa suutlikkusel.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010.

KOKKUVÕTE

Copernicus on ELi programm, mille eesmärk on Euroopa teabeteenuste arendamine Maa sattelliitseire kaudu ja in situ (mitte kosmoses) kogutud andmete analüüsimise põhjal. Seda algatust juhib Euroopa Komisjon partnerluses Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) ja Euroopa Keskkonnaametiga (EEA).

Euroopa kosmose- ja teenustesektori konkurentsivõime arendamisel on Copernicuse eesmärk toetada innovaatiliste Maa seire süsteemide ja teenuste väljatöötamist ja pakkumist ning tagada Euroopa sõltumatu juurdepääs keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohalt määrava tähtsusega tehnoloogiale. Kasutajatele antakse vaba ja avatud juurdepääs teabeteenustele.

Copernicus sisaldab järgmist kolme komponenti.

1.

Teenusekomponent : Copernicuse süsteem pakub kasutajatele standardiseeritud andmeid ja teavet ettevõtete või avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste kaudu. Teabe pakkumine toimub pikaajaliselt jätkusuutlikkuse põhimõttel. Lõppkasutajad võivad seda teavet kasutada paljudel eesmärkidel ja paljudes valdkondades, näiteks jätkusuutliku arengu, metsanduse, kalanduse, tervishoiu, kodanikukaitse, infrastruktuuri, transpordi ja turismi alal.

2.

Kosmosekomponent : see komponent varustab teenusekomponente jätkusuutlikult kosmoses hangitavate vaatlusandmetega. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) koordineerib seda komponenti ja juhib kõiki sihtotstarbelisi missioone peale nende, mida juhib Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT).

3.	In situ : Copernicus kogub teavet in situ süsteemidest, näiteks maapealsetest seirejaamadest, mis edastavad erinevate andurite abil maapinnal, merel või õhus kogutud andmeid. Need andmed pärinevad Euroopa organisatsioonidelt ja muudelt organisatsioonidelt ning ELi riikidest.

Kasutajad

Põhikasutajateks on poliitikakujundajad ja avaliku sektori asutused, kes kasutavad seda teavet poliitika arendamiseks ja õigusaktide koostamiseks, näiteks keskkonnakaitse või kodanikukaitse alal looduskatastroofi või humanitaarkriisi korral. Teisteks kasutajateks on ettevõtlus- ja erasektori kasutajad, haridus- ja teadussektor ning mittetulundusorganisatsioonid.

Copernicuse andmete kasutamine

Copernicuse andmeid ja teavet pakutakse täielikul kujul, avatult ja tasuta, ehkki kasutamisele kehtivad teatud tingimused ja piirangud. Eesmärk on edendada nende andmete ja teabe kasutamist ja jagamist ning tugevdada Maa seire turge Euroopas, eriti kõrge lisandväärtusega teenuste ja toodete arendamise osas. Sellised järgmise etapi teenused võivad, aga ei pruugi olla tasuta, olenevalt teenuseosutaja ärimudelist.

Eelarve ja tööprogramm

Programmi kolme komponendi arendamise eelarve on 2014.-2020. aastal 4,3 miljardit eurot (praegustes hindades).

Viimati muudetud: 28.07.2014