Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Komisjoni teatis (COM(2016) 110 final) – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste konventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe tagajärjed

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

• Selles käsitletakse Pariisi kokkuleppe põhipunkte ja nende rakendamist Euroopa Liidus (EL).
• Selle eesmärk on eeskuju näidates kannustada rahvusvaheliste partnerite jõupingutusi üleminekul vähese süsihappegaasiheitega majandusele.

PÕHIPUNKTID

• Pariisi kokkuleppega nähakse ette ülemaailmne tegevuskava võitluseks kliimamuutuse vastu. See hõlmab järgmist:
  • hoida temperatuuri tõus kogu maailmas tunduvalt alla 2 ^oC võrreldes tööstusajastueelse tasemega ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 ^oC;
  • koostada alates 2023. aastast iga viie aasta tagant ülevaade maailmas tehtud edusammude analüüsimiseks;
  • tagada allakirjutanute seadusjärgne kohustus võtta siseriiklikke meetmeid tagajärgede leevendamiseks*;
  • kehtestada tugevamad läbipaistvuse ja vastutuse tagamise meetmed, näiteks avaldada iga kahe aasta tagant kasvuhoonegaaside andmekogud;
  • pakkuda rahalist ja muud toetust, et aidata vähem jõukatel riikidel võtta kohanemiseks* vajalikke meetmeid.
• Leping avati allkirjastamiseks 22. aprillil 2016 ja see jõustus 4. novembril 2016.
• 2018. aastal avaldab valitsustevaheline kliimamuutuste rühm aruande selle kohta, milliseid nõudmisi 1,5 ^oC eesmärgi püstitamine poliitikakujundamisele esitab.
• Pariisi kokkuleppe täitmiseks tuleb ELil
  • rakendada oma energialiidu projekti, loobudes fossiilkütustel põhinevast majandusest;
  • toetada teadus- ja arendustegevust vähese CO₂-heitega seotud innovatsiooni edendamiseks;
  • hoogustada erainvesteeringute tegemist, kasutades ELi rahastamist (nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond) ja poliitikameetmeid (eelkõige kapitaliturgude liit);
  • tugineda oma kogemustele heitkoguste hinnaga seotud küsimustes, et kutsuda teisi riike rakendama samasuguseid meetmeid;
  • julgustada kodanikuühiskonda laiemas tähenduses (avalikkust, tööstust ja ametiühinguid ning ettevõtteid olenemata nende suurusest) panustama nende eesmärkide saavutamisse;
  • rõhutada kliimameetmete tähtsust rahvusvaheliste partneritega kavandatavates laiahaardelistes meetmetes, mis hõlmavad arenguriikidele mõeldud abi;
  • teha mitmesuguseid ettepanekuid näiteks energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas, et saavutada 2030. aastaks püstitatud kliima- ja energiaeesmärgid. ELi-siseselt on kavas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40%.

TAUST

Pariisi kliimakonverentsil (COP21) 2015. aasta detsembris sõlmisid 195 riiki Pariisi lepingu, kõigi aegade esimese õiguslikult siduva ülemaailmse kliimakokkuleppe.

Leping jõustus pärast seda, kui selle olid ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kelle tekitatud heitkogused moodustavad vähemalt 55% ülemaailmsest heitest.

Lisateave:

• Pariisi kokkulepe (Euroopa Komisjoni veebileht)
• Pariisi kokkulepe (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni veebileht)

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe (COM(2016) 110 final, 2.3.2016)

Viimati muudetud: 21.11.2016