1.   Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval. Krediteeritud summad moodustavad ühe kaheteistkümnendiku asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

2.   Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 (*1) ning järgnevatele asjakohastele liidu õigusaktidele ning olenevalt liidu sularahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ettemaksena kuni kahe kuu võrra varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest ühe kaheteistkümnendiku või osa sellest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib komisjon erivajadusteks, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (*2) ning järgnevatele asjakohastele liidu õigusaktidele, ning olenevalt liidu sularahapositsioonist, paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul ettemaksena varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest kuni täiendava poole ühest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Kogusumma, mille komisjon võib paluda liikmesriikidel kanda sama kuu jooksul esimese ja teise lõigu alusel ettemaksena kontole, ei ole ühelgi juhul suurem kui kahele täiendavale kaheteistkümnendikosale vastav summa.

Pärast esimest kuut kuud ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele ette hiljemalt kaks nädalat enne esimese ja teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest taotleda sellise kande tegemist ette piisavalt aegsasti ja hiljemalt kuus nädalat enne teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Lõiget 4, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning lõiget 5, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

Liikmesriigid võivad erandkorras ja igakülgselt põhjendatud juhtudel taotleda komisjonilt luba teha ennetähtaegselt kättesaadavaks käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, eelkõige aasta lõpus vastu võetavate paranduseelarvete kontekstis, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine. Igale ettemaksele peab eelnema vähemalt seitsme tööpäevane etteteatamine ja asjaomane liikmesriik peab oma taotlust igakülgselt põhjendama. Komisjon hindab taotlust, võttes arvesse komisjoni sularahapositsiooni ja likviidsusvajadust. Liikmesriik võib teha ettemakse üksnes pärast komisjonilt loa saamist. Kõik lisakulud, mis on seotud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite ennetähtaegselt kättesaadavaks tegemisega, kannab ettemakset taotlev liikmesriik.

3.   Muudatuste tegemine käibemaksupõhiste omavahendite ühtses määras, kogurahvatulul põhinevate omavahendite määras, Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel järelkorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Sellised järelkorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Muul juhul tehakse need järelkorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 10 kantakse need järelkorrigeerimised selle eelarveaasta raamatupidamisarvestusse, mida asjaomane paranduseelarve käsitleb.

4.   Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 314 lõikes 2 osutatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal ja konverteeritakse omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval. Korrigeerimine tehakse järgmise kuu kandega.

5.   Kui eelarvet ei ole lõplikult vastu võetud vähemalt kaks nädalat enne järgneva eelarveaasta jaanuarikuu kannet, kannavad liikmesriigid iga kuu, sealhulgas jaanuari esimesel tööpäeval kontole ühe kaheteistkümnendikosa viimatisse lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite summast, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine. Korrigeerimine tehakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Muul juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

6.   Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises ei tehta hilisemaid muudatusi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 (*3) artikli 2 lõike 2 kohased kogurahvatulu andmed muutuvad.

1.   Kui liikmesriigi ja komisjoni vahel tekib lahkarvamus seoses liidu eelarvesse kantavate traditsiooniliste omavahendite summade või asjakohaste käibemaksupõhiste summadega, mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid, võib liikmesriik esitada vaidlustatud summa maksmisel komisjoni seisukoha suhtes reservatsiooni.

Liikmesriigid esitavad kõnealuste reservatsioonide kohta teabe traditsiooniliste omavahenditega seotud summade kohta koos artikli 6 lõikes 4 osutatud kuuaruandega ning käibemaksupõhiste omavahenditega seotud summade kohta koos artikli 10b lõikes 1 osutatud aruandega. Liikmesriigid teatavad reservatsioonide tagasivõtmisest komisjonile niipea kui võimalik.

2.   Kui lõikes 1 osutatud lahkarvamus lahendatakse liikmesriigi kasuks, annab komisjon kõnealusele liikmesriigile loa arvata makstud summa maha tema järgmisest omavahendite maksest või maksetest.

3.   Reservatsiooniga makse tegemine artiklis 9 osutatud kontole peatab ajavahemiku, mille eest arvestatakse viiviseid, nagu on osutatud artiklis 12.

4.   Iga aasta septembri lõpuks esitab komisjon iga-aastase teatise, milles antakse ülevaade reservatsiooniga maksete kogusummast ja eelneval aastal tagasi võetud reservatsioonide kogusummast.

1.   Kui liikmesriigi ja komisjoni vahel tekib lahkarvamus seoses liidu eelarvesse kantavate traditsiooniliste omavahendite summadega, võib liikmesriik taotleda, et komisjon vaataks kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest oma hinnangu läbi. Taotluses põhjendatakse taotletud läbivaatamist ning esitatakse tõendid ja lisadokumendid, millel taotlus põhineb. Taotlus ja sellele järgnev menetlus ei muuda liikmesriikide kohustust teha kättesaadavaks omavahendid, kui need kuuluvad liidu eelarvesse kandmisele.

2.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud taotluse saamisest teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma märkustest taotluses esitatud põhjenduste kohta. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib komisjon seda tähtaega ühe korra kolme kuu võrra pikendada ja teavitada sellest asjaomast liikmesriiki.

3.   Kui komisjon peab vajalikuks taotleda lisateavet, arvestatakse lõikes 2 osutatud tähtaega taotletud lisateabe kättesaamise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik esitab lisateabe kolme kuu jooksul komisjoni lisateabe taotluse kättesaamisest. Asjaomase liikmesriigi taotluse korral pikendab komisjon nimetatud tähtaega üks kord veel kolme kuu võrra.

4.   Kui liikmesriigil ei ole võimalik lisateavet esitada, võib ta komisjoni sellest teavitada. Komisjon teatab oma märkused, lähtudes olemasolevast teabest. Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse sel juhul arvestama kõnealuse teatise kättesaamise kuupäevast.

5.   Läbivaatamismenetlus lõpeb hiljemalt kahe aasta möödumisel sellest, kui liikmesriik on saatnud lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse.

6.   Liikmesriik võib kord aastas taotleda kõrgetasemelist kohtumist komisjoniga, et arutada nende juhtumite seisu, mille suhtes kohaldatakse või on kohaldatud läbivaatamismenetlust, ning neid põhjalikult uurida, et asjaomased seisukohad uuesti läbi vaadata ja jõuda kokkuleppele.

7.   Käesoleva määruse võimaliku muutmise raames või hiljemalt 2026. aasta lõpuks hindab komisjon käesolevas artiklis osutatud läbivaatamismenetluse toimimist. Kõnealune hindamine hõlmab konsultatsioone liikmesriikidega ning selles võetakse arvesse konsultatsioonide järeldusi ja liikmesriikide seisukohti. Komisjon esitab asjakohasel juhul ettepanekud läbivaatamismenetluse toimimise parandamiseks.“