(1)

Liikmesriigid on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 11. märtsil 2020 pandeemiaks kuulutatud COVID-19 leviku tõkestamiseks võtnud hulga enneolematuid meetmeid.

(2)

Enneolematud meetmed, mis on võetud vastusena liikmesriikidest olenematule COVID-19 tekitatud erandlikule olukorrale, on põhjustanud märkimisväärseid majandustegevuse häireid, mis kajastuvad sisemajanduse koguprodukti järsus vähenemises ning mõjutavad oluliselt tööhõivet, sotsiaaltingimusi, vaesust ja ebavõrdsust. Eelkõige on need meetmed häirinud tarneahelaid ja tootmist ning põhjustanud töölt puudumist. Peale selle on muutunud väga keeruliseks või võimatuks paljude teenuste osutamine. Samal ajal on vähenenud tarbijanõudlus. Paljudel ettevõtjatel on likviidsusprobleeme ja ohus on nende maksevõime, samal ajal kui finantsturud on väga volatiilsed. Eriti rängalt on kannatada saanud olulised majandussektorid nagu reisimine ja turism. Üldisemas plaanis on need meetmed juba halvendanud või halvendavad edaspidi oluliselt paljude ettevõtjate finantsseisundit liidus.

(3)

COVID-19 põhjustatud kriis on liidus ja kolmandates riikides kiiresti laienenud. Prognooside kohaselt väheneb liidu majanduskasv 2020. aastal järsult. Taastumisega seotud riskid jaotuvad liikmesriigiti väga ebaühtlaselt ning see suurendab erinevusi riikide majanduste vahel. Liikmesriikide erinev eelarvesuutlikkus anda rahalist toetust seal, kus seda on majanduse taastamiseks kõige rohkem vaja, ning liikmesriikide kehtestatud meetmete vahelised erinevused ohustavad ühtset turgu ning sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

(4)

Vaja on terviklikke majanduse taastamise meetmeid. Selline meetmete pakett nõuab suuri avaliku ja erasektori investeeringuid, et liit saaks kindlalt liikuda kestliku ja vastupanuvõimelise taastumise suunas ning luua selleks kvaliteetseid töökohti, toetada sotsiaalset kaasamist, likvideerida COVID-19 kriisi tekitatud vahetut kahju ning toetada samal ajal liidu keskkonnasäästlikkuse ja digiprioriteete.

(5)

Selline liikmesriikidest olenematu COVID-19 tekitatud erandlik olukord nõuab sidusat ja ühtset tegutsemist liidu tasandil. Selleks et vältida majanduse, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edasist halvenemist ning soodustada majandustegevuse kestlikku ja vastupanuvõimelist taastumist, tuleks liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus kehtestada erakorraline ja kooskõlastatud majandusliku ja sotsiaalse toetuse programm eelkõige nende liikmesriikide jaoks, keda kriis on eriti rängalt puudutanud.

(6)

Kuna käesolev määrus on erakorraline vastus ajutistele, kuid äärmuslikele asjaoludele, peaks selle kohaselt olema võimalik anda toetust üksnes COVID-19 kriisi põhjustatud negatiivsete majanduslike tagajärgedega tegelemiseks või COVID-19 kriisi taaspuhkemise ärahoidmiseks vahetult vajalike rahaliste vahendite eraldamiseks.

(7)

Käesoleva määrusega kehtestud vahendist („taasterahastu“) antav toetus peaks keskenduma eelkõige meetmetele, mille abil taastada tööturgu ja sotsiaalkaitset ning samuti tervishoiusüsteemi, meetmetele, mille abil elavdada kestliku majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali, et tugevdada liikmesriikide ühtekuuluvust ja toetada nende üleminekut keskkonnasäästlikule ja digitaalsele majandusele, toetada COVID-19 kriisist mõjutatud ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ning samuti toetada investeeringuid liidu kestliku majanduskasvu tugevdamise seisukohast kesksetesse tegevusaladesse, sealhulgas otseseid finantsinvesteeringuid ettevõtetesse, COVID-19 kriisile reageerimiseks vajalikele teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetesse, et suurendada liidu tasandil suutlikkust olla valmis tulevasteks kriisideks, toetada pingutusi õiglase ülemineku tagamiseks kliimaneutraalsele majandusele ning maapiirkondade põllumajandust ja arengut COVID-19 kriisi tagajärgedega toimetulekul.

(8)

Selleks et tagada kestlik ja vastupanuvõimeline taastumine kogu liidus ning hõlbustada majandusliku toetuse rakendamist, tuleb kasutada mitmeaastase finantsraamistiku raames liidu programmide alusel kulutuste tegemiseks kehtestatud korda. Nende programmide alusel antakse toetust tagastamatu toetuse, laenude ja eelarveliste tagatiste katteks ette nähtud eraldiste vormis. Rahaliste vahendite eraldamisel peaks arvesse võtma seda, mil määral saab kõnealuste programmide raames kaasa aidata taasterahastu eesmärkide saavutamisele. Programmide taasterahastu raames rahastamine peaks olema ranges vastavuses rahastu eesmärkidega, mis on seotud COVID-19 kriisi järgse taastumise toetamisega.

(9)

Arvestades rahastatavate meetmete laadi, tuleks üht osa taasterahastu raames kättesaadavatest summadest kasutada liikmesriikidele antavateks laenudeks, samal ajal kui teine osa summadest peaks moodustama sihtotstarbelise välistulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (1) („finantsmäärus“) artikli 21 lõike 5 tähenduses ning seda tuleks kasutada tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite või liidu eelarveliste tagatiste katteks ette nähtud toetuste ja nendega seotud kulude jaoks. Sel eesmärgil – osana käesoleva määruse kohaselt vajalikest meetmetest – on asjakohane, et nõukogu otsuses, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (2) („omavahendite otsus“) sätestatud erakorralise ja ajutise laenamisvolituse alusel saadud tuluosa ettenägemine vastavalt käesolevale määrusele kui alusaktile oleks hõlmatud finantsmääruse artikli 21 lõikega 5.

(10)

Kuigi finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punkti c ja artikli 14 lõiget 3 kohaldatakse käesoleva määruse alusel sihtotstarbelise välistuluna kättesaadavaks tehtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute suhtes, ei tohiks selliseid sihtotstarbelise välistuluga seotud kulukohustuste assigneeringuid, pidades silmas eri liiki toetustele kehtestatud tähtaegu, automaatselt üle kanda asjaomast tähtpäeva ületavasse perioodi, välja arvatud kulukohustuste assigneeringud, mis on vajalikud taasterahastu kohaste meetmete rakendamiseks vajaliku tehnilise ja haldusabi osutamiseks.

(11)

Tagastamatuks toetuseks ette nähtud kulukohustuste assigneeringud tuleks heakskiidetud summa ulatuses automaatselt kättesaadavaks teha. Likviidsust tuleks hallata tõhusalt, nii et rahalisi vahendeid kaasatakse ainult siis, kui asjaomaste maksete assigneeringute kaudu on vaja täita juriidilisi kohustusi.

(12)

Arvestades, kui oluline on kasutada summasid taasterahastu rakendamise esimestel aastatel, on asjakohane jälgida taasterahastu rakendamisel ja käesoleva määruse kohaselt eraldatud toetuse kasutamisel tehtavaid edusamme. Komisjon peaks koostama selle kohta aruande 31. oktoobriks 2022.

(13)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) („väljaastumisleping“) artikli 135 lõikes 2 on sätestatud, et Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldata otsuse 2014/335/EL, Euratom muudatusi, mis võetakse vastu väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda kuupäeva, kui need muudatused mõjutavad Ühendkuningriigi finantskohustusi. Käesolevas määruses sätestatud toetus ja sellele vastav liidu omavahendite ülemmäära suurendamine mõjutaks Ühendkuningriigi finantskohustusi. Väljaastumislepingu artikli 143 lõikega 1 piiratakse Ühendkuningriigi finantskohustusi seoses tema osaga liidu tingimuslikest finantskohustustest liidu selliste tingimuslike finantskohustustega, mis tulenevad finantstehingutest, mille liit on võtnud enne väljaastumislepingu jõustumise kuupäeva. Kõik käesolevast määruse kohasest toetusest tulenevad liidu tingimuslikud finantskohustused oleksid väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast hilisemad. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada Ühendkuningriigi suhtes ega Ühendkuningriigis,