1.   Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) asutatakse liidu asutusena.

2.   Eurofoundi eesmärk on pakkuda komisjonile, teistele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele tuge elu- ja töötingimuste parandamise alaste poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, tööhõivemeetmete kavandamisel ning dialoogi edendamisel tööturu osapoolte vahel.

Selleks edendab ja levitab Eurofound teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

1.   Eurofoundil on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

2.   Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse Eurofoundi eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (8).

3.   Eurofound võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepinguid, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

4.   Oma ülesannete täitmisel suhtleb Eurofound tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, akadeemiliste ja teadusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks Eurofoundi eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige EU-OSHA ja Cedefopiga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

1.   Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse vastavalt liikmesriikide ning Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonide esitatud kandidaatide nimekirjade põhjal.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal sotsiaal- ja tööpoliitika vallas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi Eurofoundi põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4.   Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. Eurofound avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5.   Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

6.   Valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus igaüks eraldi rühma. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate Euroopa tasandi organisatsioonide esindajad ning neid võib määrata ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, kes ei ole lõike 1 kohaselt nimetatud haldusnõukogu liikmed, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

1.   Haldusnõukogu:

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu peatada ajutiselt nii tegevdirektorile delegeeritud kui ka tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused. Sellistel juhtudel delegeerib haldusnõukogu need volitused piiratud ajaks ühele oma nimetatud komisjoni esindavale liikmele või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

1.   Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile f koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

2.   Tegevdirektor esitab lõikes 1 osutatud programmdokumendi projekti haldusnõukogule. Programmdokumendi projekt esitatakse pärast seda, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevdirektor esitab nimetatud dokumendi ajakohastatud versioonid sama korra kohaselt. Haldusnõukogu võtab programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4.   Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5.   Kui Eurofoundile tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6.   Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui Eurofoundile tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

1.   Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on üks aasta. Nende ametiaega võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) nende riikide esindajad, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalised, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui nende osalemine Eurofoundi tegevuses on EMP lepinguga ette nähtud.

5.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Eurofound.

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 19 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Esimees osaleb hääletamisel.

4.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5.   Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.   Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustele ja eelarveküsimuste kohta.

4.   Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 6 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel asjaomase rühma nimetatud liikme puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5.   Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõppeb kuupäeval, mil lõppeb tema liikmesus haldusnõukogus.

6.   Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas esimehe algatusel või selle liikmete taotlusel. Pärast iga koosolekut teevad artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid kõik endast sõltuva, et teavitada oma rühma liikmeid õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelu sisust.

1.   Tegevdirektor vastutab Eurofoundi juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.   Tegevdirektor on Eurofoundi seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Eurofoundile pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

6.   Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas Eurofoundi ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada Eurofoundi koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja Eurofoundi haldusülesannete dubleerimist.

1.   Haldusnõukogu võib moodustada nõuandekomiteesid kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud poliitikaprioriteetidega.

2.   Nõuandekomiteed on tööorganid, mis on moodustatud selleks, et tagada Eurofoundi teadusuuringute kvaliteet ning projektide ja nende tulemuste ulatuslik omaksvõtt, edendades Eurofoundi programmide rakendamises osalemist, andes nõu ja uusi sisendeid.

3.   Koostöös haldusnõukogu ja juhatusega on nõuandekomiteede peamised teadusprojektidega seotud ülesanded järgmised:

4.   Nõuandekomiteede liikmete nimetamise ja töös osalemise üle teevad vastavalt haldusnõukogu töökorrale järelevalvet artikli 4 lõikes 6 osutatud rühmade koordinaatorid.

5.   Haldusnõukogu võib lõike 1 kohaselt moodustatud nõuandekomiteede tegevuse kooskõlas Eurofoundi programmdokumendis esitatud prioriteetidega lõpetada.

1.   Igal eelarveaastal koostatakse Eurofoundi kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Eurofoundi eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2.   Eurofoundi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Eurofoundi tulud järgmistest vahenditest:

4.   Eurofoundi kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

2.   Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu Eurofoundi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.   Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka Eurofoundile.

4.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest Eurofoundi toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Eurofoundi ametikohtade loetelu.

7.   Eurofoundi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik Eurofoundi eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8.   Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada Eurofoundi eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

1.   Eurofoundi eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

1.   Eurofoundi peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2.   Eurofound saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3.   Komisjoni peaarvepidaja saadab Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4.   Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud Eurofoundi aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta Eurofoundi kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Eurofoundi aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.   Eurofoundi peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

1.   Eurofoundi töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

1.   Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase Eurofoundi ajutise töötajana.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Väljavalitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamenti esinema omapoolse avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi põhjendamatult edasi lükata ametisse nimetamist.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on Eurofoundi esindajaks haldusnõukogu esimees.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning Eurofoundi edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4.   Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.   Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

6.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab oma otsuse tegemisel arvesse lõikes 3 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

7.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

1.   Eurofound võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid Eurofoundi-väliseid töötajaid.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide Eurofoundi lähetamist käsitlevad normid.

1.   Eurofound on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   Eurofoundil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   Eurofoundi asukoht on Dublin.

4.   Eurofound võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

1.   Eurofoundi suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (9) sätteid.

2.   Eurofoundi toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

1.   Eurofound tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2.   Eurofoundi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (10).

3.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4.   Eurofoundis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (11). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida Eurofound võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

1.   Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) ühineb Eurofound hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (13) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Eurofound on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas Eurofoundi rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad Eurofoundi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Eurofoundi lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

1.   Eurofoundi lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuste tegemine vastavalt Eurofoundi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab Eurofound vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Eurofoundi osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Töötajate isiklikku vastutust Eurofoundi ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

1.   Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb Eurofound eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2.   Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata Eurofoundi tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liikmetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja Eurofoundi volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3.   Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib Eurofound teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib Eurofound haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.   Eurofound on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt Eurofoundi töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad Eurofoundi käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Eurofoundi pädevusse kuuluvates küsimustes.

1.   Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad Eurofoundile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse Eurofoundi ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on Eurofoundi asukoht.

2.   Eurofoundi asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused Eurofoundi toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

1.   Määruse (EMÜ) nr 1365/75 artikli 8 alusel ametisse nimetatud Eurofoundi direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2.   Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EMÜ) nr 1365/75 artiklit 8.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EMÜ) nr 1365/75 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad Eurofoundi kontaktbürood jäetakse alles.