20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 348/129

(1)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks vastavalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ja integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleseid ühendusi, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)

Käesoleva määrusega kehtestatud Euroopa ühendamise rahastu loomise eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Euroopa ühendamise rahastu peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori vahelist koostoimet, suurendades seeläbi liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldades optimeerida rakendamise kulusid.

(3)

Euroopa Komisjoni sõnul on kuni 2020. aastani transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori üleeuroopalistesse võrkudesse vaja investeerida hinnanguliselt 970 miljardit eurot.

(4)

Käesoleva määrusega nähakse Euroopa ühendamise rahastu rakendamiseks aastateks 2014–2020 ette rahastamispakett 33 242 259 000 eurot (jooksevhindades) 2. detsembrini 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (4) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”) punkti 17 tähenduses, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks.

(5)

Euroopa ühendamise rahastule eraldatud eelarvevahendite kasutamise optimeerimiseks peaks komisjonil olema võimalik teha pärast rahastu vahehindamist ettepanek assigneeringute ümberpaigutamiseks transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite vahel. Sellise ettepaneku suhtes tuleks kohaldada iga-aastast eelarvemenetlust.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1301/2013 (5) loodud Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavat 11 305 500 000 eurot (jooksevhindades) tuleks käesoleva määruse alusel rahastamisvahenditele eelarvevahendite eraldamiseks kasutada alles alates 1. jaanuarist 2017.

(7)

Tõhusate transpordi- ja energiataristuvõrkude loomine on üks 12 põhimeetmest, mille komisjon on loetlenud oma 13. aprilli 2011. aasta teatises pealkirjaga „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest””.

(8)

Komisjon on seadnud enesele kohustuseks võtta liidu rahastamisprogrammides arvesse kliimamuutuste küsimust ning suunata vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimateemaliste eesmärkide saavutamisele. Oluline on tagada, et ühishuviprojektide ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel pööratakse tähelepanu kliimamuutuste mõju leevendamisele ja sellega kohanemisele ning riskide ennetamisele ja juhtimisele. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad taristuinvesteeringud peaksid aitama edendada üleminekut vähese CO2-heitega ning kliimamuutustele ja katastroofidele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale, võttes arvesse ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondade, eriti äärepoolseimate piirkondade ja saarte eripärasid. Eelkõige transpordi- ja energiasektoris peaks Euroopa ühendamise rahastu aitama saavutada liidu keskpikki ja pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke.

(9)

8. juuni 2011. aasta resolutsioonis „Tulevikku investeerimine: uus mitmeaastane finantsraamistik konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel” (6) rõhutab Euroopa Parlament liidu digitaalarengu tegevuskava kiire elluviimise tagamise olulisust ja seda, kui tähtis on jätkata jõupingutusi, et saavutada 2020. aastaks seatud eesmärk muuta kiire internetiühendus kättesaadavaks kõigile liidu kodanikele, seda ka vähem arenenud piirkondades. Euroopa Parlament rõhutas ka tõhusasse transporditaristusse investeerimise suurt osatähtsust Euroopa jaoks oma konkurentsivõime kaitsmisel ja pikaajalise majanduskasvu tagamisel pärast kriisi, samuti seda, et üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) on eluliselt tähtis siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ning annab Euroopale olulise lisaväärtuse. Euroopa Parlament asus samuti seisukohale, et sellest tulenevalt peaks TEN-T olema mitmeaastase finantsraamistiku üks põhiprioriteet ja et selles on vaja suurendada TEN-T jaoks ette nähtud vahendeid. Lisaks rõhutas Euroopa Parlament vajadust võimendada liidupoolse rahastamise mõju ja võimalust, mida pakuvad Ühtekuuluvusfond, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja rahastamisvahendid Euroopa jaoks prioriteetsete oluliste siseriiklike ja piiriüleste energiataristuprojektide rahastamiseks, ning vajadust eraldada liidu eelarvest märkimisväärne summa selle valdkonna rahastamisvahendite jaoks.

(10)

Selleks et rahastada taristuid piiriülestes piirkondades osana võrgu kui terviku arendamisest, tuleks soodustada Euroopa ühendamise rahastu rahastamisvahendite ja muude liidu vahendite koostoimet.

(11)

Komisjon võttis 28. märtsil 2011 vastu valge raamatu pealkirjaga „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” („valge raamat”). Kõnealuses valges raamatus on seatud eesmärgiks vähendada transpordisektorist pärinevat kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Seoses taristutega on valges raamatus seatud eesmärgiks luua 2030. aastaks täielikult toimiv ja kogu liitu hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrk. Koostalitlusvõimet saaks suurendada innovaatiliste lahendustega, mis parandavad kaasatud süsteemide ühilduvust. Samuti on valges raamatus seatud eesmärgiks optimeerida mitmeliigiliste logistikaahelate toimimist, sh kasutada laialdasemalt ära ressursitõhusamaid transpordiliike. Seepärast seatakse järgmised asjakohased TEN-T poliitika sihid: 30 % maantee-kaubavedudest, mis on pikemad kui 300 km, tuleks asendada muude transpordiliikidega 2030. aastaks, 2050. aastaks peaks olema asendatud üle 50 % sellistest vedudest; olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust tuleks 2030. aastaks kolmekordistada ja 2050. aastaks peaks enamik keskmise vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi; 2050. aastaks tuleks kõik põhivõrgu lennuväljad ühendada raudteevõrguga ja kõik meresadamad tuleks ühendada raudtee-kaubaveosüsteemiga ning võimaluse korral ka siseveeteede süsteemiga.

(12)

6. juuli 2010. aasta resolutsioonis transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta (7) rõhutas Euroopa Parlament asjaolu, et tõhus transpordipoliitika vajab esilekerkivate probleemide lahendamiseks sobivat finantsraamistikku ning et selleks tuleks suurendada praegu transpordi ja liikuvuse jaoks olemas olevaid ressursse; samuti leidis Euroopa Parlament, et on vaja luua vahend kooskõlastamaks ja optimeerimaks transpordi rahastamise eri allikate ja kõigi liidu tasandil saadaolevate finantsvahendite ja -mehhanismide kasutamist.

(13)

11. juuni 2009. aasta järeldustes TEN-T poliitika läbivaatamise kohta rõhutas nõukogu taas vajadust jätkata investeerimist transporditaristusse, et korralikult välja arendada kõiki transpordiliike hõlmav TEN-T, mis oleks aluseks siseturule, konkurentsivõimele, liidu majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele ning liidu ühendusele naaberriikidega, keskendudes Euroopa jaoks kaasneva lisaväärtuse loomisele. Nõukogu rõhutas samuti liidu vajadust teha kättesaadavaks asjakohased rahalised vahendid TEN-T projektidesse investeerimise soodustamiseks, ning eelkõige vajadust tagada TEN-T eelarvest piisav rahaline toetus prioriteetsetele projektidele, mis hõlmavad asjakohaseid piiriüleseid lõike ja mille rakendamine ulatub mitmeaastase finantsraamistiku planeerimise institutsiooniliste piirangute tõttu 2013. aastat kaugemale. Nõukogu arvates tuleks vajaduse korral veelgi arendada ja toetada avaliku ja erasektori partnerlust.

(14)

Valges raamatus esitatud eesmärkidest lähtuvalt määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2012 (8) kohaste TEN-T suunistega kindlaks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele kõnealune taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaehitamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu laiaulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu.

(15)

Liikmesriikide transporditaristukavade analüüsile tuginedes leiab komisjon, et aastatel 2014–2020 vajab kogu TEN-T võrk transpordialaseid investeeringuid hinnanguliselt 500 miljardi euro väärtuses, millest umbes 250 miljardit eurot tuleb investeerida TEN-T põhivõrku.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 913/2010 (9) sätestatud raudtee-kaubaveokoridoride ning käesoleva määruse I lisa I osa kohaste põhivõrgukoridoride geograafiline ühendamine tuleks vajaduse korral tagada vastavate vahendite eesmärke arvesse võttes, selleks et vähendada halduskoormust ja tõhustada raudteetaristu väljaarendamist ja kasutamist. Raudtee-kaubaveokoridoride suhtes tuleks kohaldada üksnes määruse (EL) nr 913/2010 sätteid, sealhulgas nende ühendamises muudatuste tegemise puhul.

(17)

TEN-T poliitika läbivaatamisel, mis algatati 2009. aasta veebruaris, loodi sihtotstarbeline eksperdirühm, kelle ülesanne oli abistada komisjoni ning tegelda TEN-T rahastamise strateegia ja finantsväljavaadetega. Eksperdirühm nr 5 tugines oma töös järgmiste eri valdkondade välisekspertide kogemustele: taristuettevõtjad, taristu planeerijad, riikide ja piirkondade ning kohalikud esindajad, keskkonnaeksperdid, akadeemilised ringkonnad ja erasektori esindajad. Eksperdirühma nr 5 lõpparuanne (10), mis võeti vastu 2010. aasta juulis, sisaldab 40 soovitust, millest mõnda on käesolevas määruses arvesse võetud. Nimetatud aruandes soovitatakse muu hulgas, et komisjon peaks kehtestama standardraamistiku liidu toetuste ja TEN-T avaliku ja erasektori partnerluste ühendamiseks, hõlmates nii ühtekuuluvuspoliitika fonde kui ka TEN-T eelarvet.

(18)

2007.–2013. aasta finantsraamistiku rakendamisel saadud kogemused näitavad, et osal liikmesriikidel, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, on tõsiseid raskusi selliste komplekssete piiriüleste ja liidule suurt lisaväärtust andvate transporditaristu projektide õigeaegse lõpuleviimisega ning Euroopa vahendite tõhusa kasutamise võimaldamisega. Seepärast tuleks liidule suurt lisaväärtust andvate transpordiprojektide, eelkõige piiriüleste projektide paremaks elluviimiseks paigutada üks osa Ühtekuuluvusfondi eraldistest (11 305 500 000 eurot) ümber selleks, et rahastada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides rakendatavaid transpordi põhivõrgu projekte või horisontaalsete prioriteetidega seotud transpordiprojekte Euroopa ühendamise rahastust. Esmases etapis tuleks rahastamiskõlblike projektide valimisel pidada kinni Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavatest eraldistest. Komisjon peaks toetama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust ning korraldades täiendavaid konkursikutseid, tagades samal ajal läbipaistva projektide valiku menetluse.

(19)

Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavat 11 305 500 000 euro suurust summat, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes kõnealusest fondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, ei tuleks kasutada nende meetmete rahastamiseks, mis loovad transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektorite omavahelist koostoimet ja toetavad ühishuviprojekte, mis tulenevad mitut sektorit hõlmavatest projektikonkurssidest.

(20)

Euroopa ühendamise rahastu eesmärkide tulemusliku saavutamise olulisteks eeltingimusteks on institutsiooniline ja haldussuutlikkus. Komisjon peaks nii palju kui võimalik pakkuma asjakohast toetust, et võimaldada asjaomasel liikmesriigil koostada ja rakendada projekte.

(21)

Komisjon määras oma 17. novembri 2010. aasta teatises pealkirjaga „Energiainfrastruktuuri prioriteedid aastaks 2020 ja pärast seda - Euroopa integreeritud energiavõrgu väljaarendamise kava” kindlaks prioriteetsed koridorid, mis peavad aitama liidul 2020. aastaks saavutada ambitsioonikad energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, et viia lõpule energia siseturu väljakujundamine, tagada varustuskindlus ja võimaldada integreerida taastuvad energiaallikad, ning valmistada ette võrgud energiasüsteemi CO2-heite edasiseks vähendamiseks pärast 2020. aastat.

(22)

Euroopa energiataristu ajakohastamiseks ja laiendamiseks, võrkude piiriüleseks ühendamiseks ning liikmesriikide energiasüsteemide eraldatuse lõpetamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid, et kulutõhusalt täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, milleks on konkurentsivõimelisus, säästvus ja varustuskindlus. Komisjoni sõnul vajab energiataristu kuni 2020. aastani investeeringuid hinnanguliselt 1 triljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 200 miljardit euro suurune investeering suunataks Euroopa jaoks olulistesse elektri- ja gaasiülekande- ning -salvestustaristutesse. Nõukogule esitatud komisjoni talituste töödokumendi pealkirjaga „Energiainfrastruktuuri investeerimisvajadused ja -lüngad” kohaselt on Euroopa jaoks oluliste projektide puhul oht, et lubade andmise, reguleerimise ja rahastamisega seotud takistuste tõttu võib ligikaudu 100 miljardi euro väärtuses investeeringuid jääda ettenähtud ajal tegemata.

(23)

Võttes arvesse pakilist vajadust ehitada välja tuleviku energiataristu ja arvestades investeerimismahtude märkimisväärset suurenemist võrreldes varasemaga, on vaja radikaalselt muuta energiataristu toetamist liidu tasandil. Nõukogu kinnitas 28. veebruari 2011. aasta järeldustes energiakoridoride prioriteetsust Euroopa jaoks.

(24)

Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta kohtumisel kutsuti komisjoni energiasektoriga seoses üles lihtsustama ja tõhustama loa andmise menetlusi ning töötama välja investeeringute jaoks atraktiivne õigusraamistik. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et suur osa investeeringutest peaks tulema turult ning et kulud tuleks katta tariifide kaudu. Euroopa Ülemkogu kohtumisel tunnistati, et riik peaks rahastama selliseid projekte, mis on vajalikud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast ning mis turupõhisele finantseerimisele huvi ei paku. Euroopa Ülemkogu rõhutas samuti vajadust ajakohastada ja laiendada Euroopa energiataristut ja ühendada võrke piiriüleselt, selleks et liikmesriikidevaheline solidaarsus saaks toimida, et oleks võimalik kasutada alternatiivseid tarne- või transiiditeid ja energiaallikaid ning et arendada edasi taastuvaid energiaallikaid, nii et need suudaksid konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega. Ülemkogul nõuti, et energia siseturu väljakujundamine tuleks lõpule viia 2014. aastaks, nii et gaasi ja elektrit saaks vabalt tarnida ning et ükski liikmesriik ei jääks pärast 2015. aastat eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega tunneks muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine. Esimeses kahes käesoleva määruse alusel vastu võetavas iga-aastases tööprogrammis tuleks prioriteedina käsitleda ühishuviprojekte ja nendega seonduvaid meetmeid, mille eesmärk on lõpetada energiasüsteemide eraldatus ja kõrvaldada energia tarnimise kitsaskohad, et välja kujundada energia siseturg.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013 (11) määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada 2020. aastaks, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; samuti esitatakse selles eeskirjad, mille alusel saab välja selgitada kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise abi saamise tingimustele.

(26)

Telekommunikatsioonisüsteem muutub üha enam internetipõhiseks taristuks ning lairibavõrkude taristu hoogustab digitaalteenuste kasutamist suure hulga tegevuste puhul ühiskonnas. Internet on muutumas valdavaks teabevahetuse, äritegevuse, era- ja avalike teenuste pakkumise ning sotsiaalse ja kultuurilise ühtekuuluvuse platvormiks. Uute andmetöötluse paradigmadena kerkivad esile ka pilvandmetöötlus ja tarkvara pakkumine teenusena. Seepärast on üleeuroopaline juurdepääs kõikjale ulatuvale kiirele internetiühendusele ja uuenduslikele digitaalteenustele majanduskasvu ja ühtse turu seisukohast äärmiselt oluline.

(27)

Tänapäevased kiire interneti võrgud on äärmiselt oluline taristu Euroopa äriühingute vahelise ühenduse seisukohast, eelkõige selliste väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks, mis kulutõhususe suurendamiseks soovivad kasutada pilvandmetöötlust. Et vältida taristu dubleerimist, hoida ära erainvesteeringute mujale viimist ning parandada suutlikkuse suurendamist uute investeerimisvõimaluste loomiseks ja kulude vähendamise meetmete rakendamise edendamiseks, tuleks võtta meetmeid, et täiustada Euroopa ühendamise rahastust lairibaühendustele antavate liidu toetuste ning kõigist teistest saadaolevatest allikatest, k.a riiklike lairibakavade kaudu antavate toetuste kooskõlastamist.

(28)

Strateegias „Euroopa 2020” kutsutakse üles rakendama Euroopa digitaalarengu tegevuskava, millega kehtestatakse stabiilne õigusraamistik, et soodustada investeeringuid avatud ja konkurentsivõimelisse kiire interneti taristusse ja sellega seotud teenustesse. Eesmärk peaks olema saavutada Euroopas 2020. aastaks tipptehnoloogial põhinev kiireim lairibaühendus kogu maailmas.

(29)

Nõukogu jõudis 31. mail 2010 järeldusele, et liit peaks suunama vajalikud vahendid kiirel ja ülikiirel internetiühendusel ja koostalitlusvõimelistel rakendustel põhineva ühtse e-turu arendamisse, ning tunnistas, et järgmise põlvkonna lairibavõrkudesse tehtavad tõhusad ja konkurentsivõimelised investeeringud oleksid vajalikud innovatsiooni, tarbija valikuvõimaluste ja liidu konkurentsivõime jaoks ning suudaksid tagada parema elukvaliteedi tänu paremale tervishoiusüsteemile, ohutumale transpordile, uutele meediavõimalustele ning kaupade, teenuste ja teadmiste paremale kättesaadavusele ning seda eelkõige piiriüleselt.

(30)

Erasektoril peaks olema lairibavõrkude kasutuselevõtmisel ja ajakohastamisel juhtroll ning teda peaks selles toetama konkurentsivõimeline ja investeerimist soodustav õigusraamistik. Kui erainvesteeringuid ei tehta piisavalt, peaksid liikmesriigid tegema digitaalarengu tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalikke pingutusi. Lairibavõrkudele suunatud avaliku sektori rahalist abi tuleks anda ainult nendele rahastamisvahenditele, millega toetatakse programme või algatusi, mis hõlmavad projekte, mida ei saa rahastada vaid erasektor, võttes aluseks eelhindamise, millega tehakse kindlaks turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad.

(31)

Seetõttu on oluline ergutada kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega kiire ja ülikiire lairiba-internetiühenduse võrkude kasutuselevõttu kogu liidus ning lihtsustada üleeuroopaliste digitaalteenuste väljatöötamist ja rakendamist. Rahastamisvahendite kaudu tehtavad riiklikud investeeringud kiire ja ülikiire lairiba-internetiühenduse võrkudesse ei tohi tuua kaasa turumoonutusi ega pärssida investeerimishuvi. Neid tuleks kasutada erainvesteeringute ligitõmbamiseks ning ainult juhtudel, kui äriline huvi investeerimiseks puudub.

(32)

Selleks et tõhustada liidu rahalist abi ja suurendada selle mõju, soodustada erainvesteeringuid ja vastata konkreetsete projektide erinõudmistele, on vaja mitmesuguseid rakendusmeetodeid, mis vajavad eri rahastamismäärasid ja rahastamisvahendeid.

(33)

Üleeuroopaliste telekommunikatsioonitaristu võrkude suuniseid käsitlevas määruses määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel ühishuviprojektid võivad käesoleva määruse alusel saada rahalist toetust.

(34)

Algatuses „Horisont 2020 – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm” (12) keskendutakse muu hulgas ühiskondlike väljakutsete vastuvõtmisele (nt aruka, keskkonnahoidliku, kättesaadava ja integreeritud transpordi abil, turvalise, puhta ja tõhusa energia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajaneva tervishoiu abil, valitsemise ja säästva arengu abil), et vahetult reageerida strateegias „Euroopa 2020” kindlaks tehtud probleemidele, toetades meetmeid, mis hõlmavad kogu tsüklit alates teadusuuringutest kuni turustamiseni. Raamprogrammiga Horisont 2020 toetatakse kõiki innovatsioonitsükli etappe, eelkõige turustamisele lähedasemat tegevust, sh innovaatilisi rahastamisvahendeid. Selleks et suurendada liidupoolse rahastamise mõju ja tagada ühtsus, luuakse Euroopa ühendamise rahastu ja programmi Horisont 2020 vahel tihe koostoime.

(35)

Komisjon sätestas oma 20. juuli 2010. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa kui liiklusohutusala: poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020” ohutut taristut toetavate poliitikameetmete raamistiku kui peamise elemendi, et vähendada liiklusõnnetuste ohvrite arvu 2020. aastaks 50 % võrra. Euroopa ühendamise rahastu peaks seetõttu tagama, et taotlused liidupoolseks rahastamiseks vastavad kõigis asjakohastes liiklusohutusalastes liidu õigusaktides sätestatud ohutusnõuetele, soovitustele ja eesmärkidele. Euroopa ühendamise rahastu tulemuslikkuse hindamisel tuleks võtta arvesse ohvrite arvu vähendamist liidu maanteedel.

(36)

Liit ja enamik liikmesriike on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised ning ülejäänud liikmesriikides on kõnealune konventsioon ratifitseerimisel. Asjakohaste projektide rakendamisel on oluline, et selliste projektide tehnilistes kirjeldustes võetakse arvesse juurdepääsu tagamist puudega inimeste jaoks, nagu on sätestatud kõnealuses konventsioonis.

(37)

Hoolimata sellest, et suurt osa strateegia „Euroopa 2020” alusel tehtavatest investeeringutest on võimalik saada turgudelt ja reguleerivate meetmete abil, võib rahastamiseks vaja minna riiklikke meetmeid ning liidu abi toetuste ja innovaatiliste rahastamisvahendite vormis.

(38)

Liidu eelarve kasutamise optimeerimiseks tuleks toetusi anda sellistele projektidele, mida erasektor ei rahasta piisavalt.

(39)

Raudteeprojekte ei tuleks välja jätta käesoleva määruse alusel toetusi saavate projektide hulgast, kuna nende pealt saadakse kohustuslikest tasudest tekkivat tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (13) alusel.

(40)

Paljudes liikmesriikides võetud fiskaalmeetmete tõttu peavad riigiasutused ümber hindama oma taristuinvesteeringute kavad või nad on seda juba teinud. Seoses sellega on avaliku ja erasektori partnerlust peetud taristuprojektide teostamise tõhusaks vahendiks, millega tagatakse selliste poliitikaeesmärkide saavutamine nagu kliimamuutuste vastu võitlemine, alternatiivsete energiaallikate kasutamise ning energia- ja ressursitõhususe edendamine, säästva transpordi toetamine ja lairibavõrkude kasutuselevõtt. Komisjon võttis oma 19. novembri 2009. aasta teatises pealkirjaga „Era- ja avaliku sektori investeeringute kasutamine majanduse elavdamiseks ja pikaajalise struktuurimuutuse saavutamiseks: avaliku ja erasektori partnerluse arendamine” kohustuse muuta avaliku ja erasektori partnerluse jaoks ette nähtud rahalised vahendid kättesaadavamaks, laiendades olemasolevate rahastamisvahendite rakendusala.

(41)

Komisjon rõhutas oma 19. oktoobri 2010. aasta teatises peakirjaga „ELi eelarve läbivaatamine”, et pikaajalise äripotentsiaaliga projektide puhul peaks olema normiks liidu vahendite kasutamine partnerluses finants- ja pangandussektoriga, eelkõige Euroopa Investeerimispangaga ja liikmesriikide avaliku sektori finantseerimisasutustega, aga ka muude rahvusvaheliste finantseerimisasutuste ja erafinantssektoriga, sealhulgas riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

(42)

Rahastamisvahendeid tuleks kasutada konkreetsete turuvajaduste rahuldamiseks selge liidu lisaväärtusega meetmete puhul, mis on kooskõlas Euroopa ühendamise rahastu eesmärkidega, ning need ei tohiks eemale tõrjuda erasektoripoolset rahastamist. Need peaksid suurendama liidu eelarvest tehtavate kulutuste võimendavat mõju ja saavutama erasektori rahastamise ligimeelitamisel suurema kordistava mõju. See on eriti asjakohane seoses laenude raske kättesaadavusega, piirangutega avaliku sektori kulutustele ning vajadusega toetada Euroopa majanduse elavdamist. Enne rahastamisvahendite kasutamise otsustamist peaks komisjon neid vahendeid eelnevalt hindama, nagu on nõutav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (14) kohaselt.

(43)

Komisjon kohustus strateegias „Euroopa 2020” kasutama liidu rahastamisvahendeid sidusa rahastamisstrateegia osana, milles koondatakse kokku liidult ning liikmesriikide avalikult ja erasektorilt taristu rahastamiseks saadavad vahendid. Seda tehakse põhjendusel, et paljudel juhtudel on ebaoptimaalseid investeerimisolukordi ja turu puudujääke võimalik tõhusamalt lahendada rahastamisvahendite, mitte toetuste abil.

(44)

Euroopa ühendamise rahastu peaks pakkuma rahastamisvahendeid, millega soodustatakse erasektori investorite ja finantseerimisasutuste kaalukat osalemist taristuinvesteeringutes. Selleks et rahastamisvahendid oleksid erasektori jaoks piisavalt atraktiivsed, tuleks nende kavandamisel ja rakendamisel võtta vajalikul määral arvesse halduskoormuse lihtsustamist ja vähendamist, aga ka seda, et nendega saaks paindlikult reageerida kindlaks tehtud rahastamisvajadustele. Rahastamisvahendite kavandamisel tuleks lähtuda 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud rahastamisvahendite, näiteks TEN-T projektide laenutagamisvahendi, riskijagamisrahastu, 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fondi ehk nn Marguerite’i fondi ning Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse rakendamisel saadud kogemustest.

(45)

Eelhindamiste ja muude seonduvate hindamiste, eelkõige 2015. aastal teostatava Euroopa 2020 projektivõlakirjade algatuse sõltumatu hindamise tulemustega kooskõlas tuleks uurida võimalust kasutada uuenduslikke rahastamisvahendeid, näiteks projektivõlakirju Euroopa lisaväärtusega transporditaristu rahastamise toetamiseks.

(46)

Euroopa ühendamise rahastule eraldatud eelarvevahendite kasutamise optimeerimiseks peaks komisjon tagama kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 680/2007 (15) kehtestatud rahastamisvahendite ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1639/2006/EÜ (16) kehtestatud projektivõlakirjade riskijagamise instrumentide jätkuvuse käesoleva määrusega kehtestatava võla- ja omakapitaliinstrumendiga eelhindamise põhjal, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012.

(47)

Rahalise abi tõhusaima vormi valimisel tuleks võtta asjakohaselt arvesse abikõlblike projektide sektori- ja projektispetsiifilisi omadusi. Selleks et võimaldada liidu eelarve tõhusaimat kasutamist ja suurendada liidu rahalise abi kordistavat mõju energiasektori osas, peaks komisjon niivõrd, kui võimalik ning eeldusel, et turg need kasutusele võtab, pidama esmatähtsaks rahastamisvahendite kasutamist, pidades samas kinni rahastamisvahendite kasutamise ülemmäärast vastavalt käesolevale määrusele. Energiaprojektide arendajaid julgustatakse enne tööde jaoks toetuste taotlemist uurima, kas on võimalik kasutada rahastamisvahendeid. Komisjon peaks sellega seoses toetama asjakohaselt võimalikult palju rahastamisvahendite kasutuselevõttu.

(48)

Elektri-, gaasi- ja CO2-alased ühishuviprojektid peaksid olema kõlblikud saama liidu rahalist abi uuringuteks ja teatavatel tingimustel töödeks kas toetuste või uuenduslike rahastamisvahendite vormis. Sellega tagataks vajadustele vastava toetuse andmine niisugustele ühishuviprojektidele, mis ei ole kehtiva õigusraamistiku ja turutingimuste kohaselt tasuvad. Energiavaldkonnas on oluline vältida konkurentsimoonutusi, eelkõige projektide vahel, mis panustavad samasse liidu prioriteetsesse koridori. Niisugune rahaline abi peaks tagama vajaliku koostoime Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, millest rahastatakse piirkondliku või kohaliku tähtsusega energiajaotuse nutivõrke. Ühishuviprojektidesse investeerimine põhineb kolmeastmelisel loogikal. Kõigepealt peaksid esimesed investeeringud tulema turult. Seejärel, kui turg ei investeeri, tuleks uurida regulatiivsete lahenduste võimalusi, vajaduse korral kohandada asjaomast õigusraamistikku, ning tagada asjaomase õigusraamistiku nõuetekohane kohaldamine. Lõpuks, kui esimesed kaks sammu ühishuviprojektide jaoks vajalikke investeeringuid ei anna, võib anda liidu rahalist abi, kui ühishuviprojekt vastab kohaldatavatele abikõlblikkuse kriteeriumidele.

(49)

Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 kohaselt on kõik kõnealuse määruse II lisa punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kategooriatesse kuuluvad ühishuviprojektid kõlblikud saama liidu rahalist abi uuringutoetuste ja rahastamisvahendite kaudu. Tööde tegemiseks antavaid toetusi võib kasutada meetmete puhul, mis panustavad nendesse ühishuviprojektidesse, mis kooskõlas määruse (EL) nr 347/2013 artikliga 14 tõendavad olulist positiivset välismõju ja mis ei ole projekti äriplaani ega muude (eelkõige võimalike investorite, võlausaldajate või riikide reguleerivate asutuste koostatud) hinnangute kohaselt äriliselt tasuvad.

(50)

Selleks et tagada rahastamisvahendite kaudu abi saajate mitmekesisus sektorite kaupa ja suurendada geograafilist mitmekesisust, nii et järk-järgult hõlmataks kõiki liikmesriike, ning pöörates eritähelepanu neile liikmesriikidele, mis vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, peaks komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga andma ühisalgatuste, näiteks Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) ja Euroopa piirkondades ühisabi projektide toetamise algatuse (Jaspers) kaudu toetust liikmesriikidele selliste projektide ettevalmistamiseks, mille rahastamist võidakse kaaluda.

(51)

Käesoleva määruse kohased rahastamisvahendid peaksid kajastama määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 VIII jaotises ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1268/2012 (17) sätestatud eeskirju ning olema kooskõlas rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate parima tava eeskirjadega.

(52)

Rahastamisvahendeid käsitlevate tingimustega seoses võib olla vaja lisada tööprogrammidesse lisanõuded, näiteks selleks, et tagada konkurentsivõimelised turud, pidades silmas liidu poliitikameetmete arengusuundi, tehnoloogia arengut ja muid asjakohaseks osutuda võivaid tegureid.

(53)

Euroopa ühendamise rahastust toetuse saamist käsitlev mitmeaastane programmitöö peaks olema suunatud liidu prioriteetide toetamisele, tagades vajalike rahaliste vahendite olemasolu ning liidu ja liikmesriikide ühismeetmete ühtsuse, läbipaistvuse ja jätkuvuse. Pärast transpordisektori esimese mitmeaastase tööprogrammi rakendamist esitatud taotlustega seotud kulusid tuleks hakata käsitama abikõlblikuna alates 1. jaanuarist 2014, et tagada nende projektide jätkumine, mis on juba hõlmatud määrusega (EÜ) nr 680/2007.

(54)

Arvestades asjaolu, et mõne taristuprojekti rakendamise eelarve peab olema väga suur, peaks olema sätestatud võimalus jaotada rahalise abiga seotud eelarvelised kulukohustused mõne meetme puhul aastasteks osamakseteks.

(55)

Võttes arvesse liidu tasandil olemas olevaid vahendeid, on vaja soovitud mõju saavutamiseks keskenduda projektidele, millel on Euroopa jaoks suurim lisaväärtus. Seepärast tuleks toetus suunata põhivõrgule ja ühishuviprojektidele liikluse juhtimise süsteemide valdkonnas (eelkõige lennuliikluse juhtimise süsteemid, mis tulenevad Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemist (SESARi süsteem) ja mis vajavad liidu eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot, aga ka intelligentne transpordisüsteem (ITS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (VTMIS), jõeteabeteenused (RIS) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS)). Energiasektoris peaks rahaline abi keskenduma energia siseturu väljakujundamisele, varustuskindluse tagamisele, säästvuse edendamisele, muu hulgas tagades taastuvallikatest toodetud elektrienergia ülekande tootmiskohtadest nõudlus- ja salvestuskeskustesse, ning avaliku ja erasektori investeeringute ligimeelitamisele. Telekommunikatsioonisektoris tuleks rahaline abi suunata peamiselt projektidele, mis tekitavad nõudlust lairibaühenduse järele, sealhulgas Euroopa digitaalteenuste taristu ülesehitamisele, mis peaks omakorda soodustama investeerimist lairibavõrgu kasutuselevõtmisesse.

(56)

Energiasektoris tuleks ettenähtud eelarve eraldada eeskätt rahastamisvahendite kaudu, eeldusel, et turg need kasutusele võtab. Telekommunikatsioonisektori ühishuviprojektid peaksid olema kõlblikud saama liidu rahalist abi toetuste ja hangete vormis põhiteenusplatvormide, üldteenuste ja horisontaalsete meetmete jaoks. Lairibavõrkude kasutuselevõtu meetmed, sealhulgas lairibaühenduse järele nõudluse tekitamise meetmed peaksid olema kõlblikud saama liidu rahalist abi rahastamisvahendite kaudu.

(57)

Määruse (EL) nr 347/2013 mõju hindamise raames tehtud analüüsi kohaselt on ühishuviprojekte, mis aitavad kõige rohkem kaasa strateegiliste energiataristu esmatähtsate koridoride ja valdkondade rakendamisele, hinnanguliselt umbes 100 elektri- ja 50 gaasisektoris. Lisaks, arvestades et järgmise kahe kümnendi jooksul on elektrienergial Euroopa energiasüsteemis eeldatavasti ülekaal, on elektrivaldkonna ühishuviprojektide toetamiseks vaja hinnanguliselt suurt osa Euroopa ühendamise rahastu energiavaldkonna rahastamispaketist. Kuigi see hinnang võib muutuda vastavalt uuele lisanduvale teabele ja võttes arvesse vajadust tagada vastavus määrusega (EL) nr 347/2013, peaks komisjon võtma asjakohaselt arvesse elektriprojekte, eesmärgiga muuta suur osa rahalisest abist nendele projektidele kättesaadavaks ajavahemikul 2014–2020, eeldusel, et turg selle kasutusele võtab, ning sõltuvalt kavandatud meetmete kvaliteedist, küpsusest ja nende rahastamisvajadustest. See eesmärk ei piira energiaprojektide jaoks kättesaadavate vahendite mis tahes võimalikku ümberjaotamist.

(58)

Komisjon peaks teostama vahe- ja järelhindamised ning edastama need Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju Euroopa ühendamise rahastu üldeesmärkide ja strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide saavutamisele. Komisjon peaks avalikustama teabe Euroopa ühendamise rahastust toetust saavate konkreetsete projektide kohta. Seda teavet tuleks igal aastal ajakohastada.

(59)

Transpordi- ja energiasektoris on määrusega (EL) nr 1315/2013 ja määrusega (EL) nr 347/2013 sätestatud sektorispetsiifilistele suunistele tuginedes koostatud selliste projektide, esmatähtsate koridoride ja valdkondade loetelud, mille suhtes tuleks kohaldada käesolevat määrust, ning need loetelud tuleks esitada käesoleva määruse lisas. Selleks et võtta transpordisektoris arvesse poliitiliste prioriteetide, tehnoloogiliste võimaluste ja liiklusvoogude võimalikku muutumist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte I lisa I osa muutmiseks ja rahastamisprioriteetide täpsustamiseks artikli 7 lõike 2 kohaselt abikõlblike meetmete osas, mis kajastuvad tööprogrammides.

(60)

Selleks et võtta arvesse konkreetsete transpordieesmärkide tegelikku rahastamisnõudlust ja et vahehindamise tulemused ellu viia, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta iga konkreetse transpordieesmärgi jaoks ette nähtud soovituslikku protsendimäära, kui osutub vajalikuks kalduda konkreetse transpordieesmärgi jaoks käesoleva määruse I lisa VI osas ette nähtud eelarveeraldisest kõrvale rohkem kui viis protsendipunkti. Konkreetsete transpordieesmärkide jaoks ette nähtud soovituslikud summad ei takista kulutamast Ühtekuuluvusfondist ümber paigutatavat 11 305 500 000 eurot täielikult põhivõrgu rakendamise projektidele või projektidele ja horisontaalsetele prioriteetidele, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisa I osas.

(61)

Selleks et võtta arvesse Euroopa ühendamise rahastu rakendamise põhjal tehtud järeldusi, sealhulgas vahehindamise raames, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta üldiste suuniste loetelu, mida võetakse arvesse rahalise abi andmise kriteeriumide kehtestamisel.

(62)

Käesoleva määruse kohaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on äärmiselt oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(63)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda mitme- ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise volitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18).

(64)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult välja makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistuste määramist vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012. Euroopa Parlamenti tuleks kõigist sellistest meetmetest teavitada.

(65)

Selleks et tagada Euroopa ühendamise rahastust abi saavate projektide vahel laialdane ja õiglane konkurents, peaks lepingu vorm vastama projekti eesmärkidele ja tingimustele. Lepingutingimused tuleks koostada selliselt, et need jaotaksid õiglaselt lepinguga seotud riskid, et maksimeerida kulutasuvust ja saavutada lepingu tõhusaim täitmine. Seda põhimõtet tuleks kohaldada sõltumata sellest, kas kasutatakse riigisisest või rahvusvahelist lepingumudelit.

(66)

Mõned ühist huvi pakkuvad taristuprojektid võivad ühendada ja hõlmata ka naaberriike, ühinemiseks valmistuvaid riike ja muid kolmandaid riike. Euroopa ühendamise rahastu peaks olema kõnealuste taristute ühendamise ja rahastamise lihtsustatud vahendiks, mille abil tagada liidu eelarve sise- ja välisvahendite sidusus.

(67)

Kui kolmandad riigid ja kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks toetusi andma üksnes siis, kui neid meetmeid ei ole tõenäoliselt võimalik piisavalt toetada Euroopa ühendamise rahastu raames ette nähtud muu rahalise abi vormis või liidu muude programmide kaudu.

(68)

Üldist suunist, mille kohaselt võtab komisjon arvesse sotsiaal-, kliima- ja keskkonnamõju, nagu on osutatud käesoleva määruse I lisa V osas, ei tuleks kohaldada energiavaldkonnas kooskõlas lähenemisviisiga, mis on sätestatud määruse (EL) nr 347/2013 artikli 4 lõikes 4.

(69)

Üldist suunist võtta arvesse liidu toetuse stimuleerivat mõju avaliku ja erasektori investeeringutele tuleks telekommunikatsioonisektoris kohaldada üksnes nende digitaalteenuste taristute suhtes, mille eesmärk on vallandada lisainvesteeringuid.

(70)

Üldist suunist võtta arvesse piiriülest mõõdet ei tuleks kohaldada lairibavõrkudega seoses, kuna kõik investeeringud lairibavõrkudesse, sealhulgas liikmesriigi piiridesse jäävad investeeringud, tõhustavad üleeuroopaliste telekommunikatsioonivõrkude ühenduvust.

(71)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP leping) osalisteks olevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide osalemine Euroopa ühendamise rahastus peaks toimuma EMP lepingus sätestatud tingimustel. Iga käesoleva määrusega hõlmatud sektorit tuleks käsitada eraldi programmina. EFTA riikide osalemine Euroopa ühendamise rahastus tuleks sätestada eelkõige telekommunikatsioonivaldkonnas.

(72)

Seoses transpordiga tuleks käesoleva määruse kohase abikõlblikkuse eesmärgil kolmandate riikide ühishuviprojektide puhul kohaldada määruse (EL) nr 1315/2013 III lisas esitatud näitlikke kaarte. Nendes kolmandates riikides, mille kohta kõnealuses määruses ei ole ette nähtud näitlikke kaarte, peaksid ühishuviprojektid olema abikõlblikud juhul, kui vastava riigiga tehakse vastastikust koostööd selliste näitlike kaartide suhtes kokkuleppimiseks.

(73)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt üleeuroopaliste võrkude koordineerimist, väljaarendamist ja rahastamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on kõnealuste eesmärkide koordineerimise vajaduse tõttu neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (19) tuleks selguse huvides kehtetuks tunnistada.

(75)

Käesolev määrus peaks jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et käesolevas määruses sätestatud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid jõutaks õigel ajal vastu võtta,

a)

aidata kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tagamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, arendades selleks välja nüüdisaegsed ja hästi toimivad üleeuroopalised võrgud, mille puhul võetakse arvesse tulevasi eeldatavaid liiklusvooge, tuues seeläbi kasu kogu liidule, parandades konkurentsivõimet maailmaturul ning siseturu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning luues soodsamad tingimused erasektori, avaliku sektori või avaliku ja erasektori ühistele investeeringutele rahastamisvahendite ja liidu otsetoetuse kombineerimisega juhul, kui projektide jaoks tuleks kasuks selline vahendite kombineerimine, ja sektorite omavahelise koostoime asjakohase ärakasutamisega.

Kõnealuse eesmärgi saavutamise mõõtmisel lähtutakse sellest, kui palju on erasektor, avalik sektor või avalik ja erasektor ühiselt investeerinud ühishuviprojektidesse, ning eelkõige sellest, kui palju on erasektor investeerinud ühishuviprojektidesse, kasutades käesoleva määruse kohaseid rahastamisvahendeid. Erilist tähelepanu pööratakse avaliku sektori investeeringute tõhusale kasutusele;

b)

võimaldada liidul saavutada oma säästva arengu eesmärgid, sealhulgas eesmärk vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning suurendada energiatõhusust 20 % ja taastuvenergia osakaalu 20 %-le, aidates seega saavutada liidu keskpikki ja pikaajalisi CO2-heite vähendamise eesmärke, ning samal ajal tagada liikmesriikide suurem solidaarsus.

a)

kitsaskohtade kõrvaldamine, raudtee koostalitlusvõime tõhustamine, puuduvate ühenduste rajamine ja eelkõige piiriüleste lõikude parendamine. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:

b)

säästvate ja tõhusate transpordisüsteemide tagamine pikas perspektiivis, eesmärgiga valmistuda tulevasteks eeldatavateks transpordivoogudeks ja võimaldada kõigi transpordiliikide CO2-heite vähendamist uuenduslikele vähese CO2-heitega ja energiatõhusatele transporditehnoloogiatele ülemineku kaudu, optimeerides samal ajal ohutust. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:

c)

transpordiliikide integreerimise ja ühendamise optimeerimine ning transporditeenuste koostalitlusvõime suurendamine, tagades samas juurdepääsu transporditaristutele. Kõnealuse eesmärgi saavutamist mõõdetakse:

a)

konkurentsivõime suurendamine energia siseturu edasise integreerimise ning elektri- ja gaasivõrkude piiriülese koostalitlusvõime suurendamise teel. Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:

b)

liidu energiavarustuse kindluse suurendamine.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:

c)

säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine, muu hulgas integreerides taastuvatest energiaallikatest pärit energia ülekandevõrku ning arendades välja arukad energiavõrgud ja CO2-võrgud.

Selle eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajate järelhindamise abil:

a)

transpordisektor: 26 250 582 000 eurot, millest 1 130 550 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist, mida kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

b)

telekommunikatsioonisektor: 1 141 602 000 eurot;

c)

energiasektor: 5 850 075 000 eurot.

a)

ühishuviprojekte toetavad meetmed ja programmi rakendamist toetavad meetmed, nagu on sätestatud artiklis 7;

b)

programmi rakendamist toetavad meetmed, mis on vajalikud selleks, et minna määruse (EÜ) nr 680/2007 alusel vastu võetud meetmetelt üle Euroopa ühendamise rahastule, ning seda kuni 1 % ulatuses rahastamispaketist; siia ülemmäära alla jäävad kulud, mida kannab rakendusamet.

a)

meetmed, millega rakendatakse põhivõrku vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükile, sh nimetatud määruse artikli 33 kohaste uute tehnoloogialahenduste ja uuenduste kasutuselevõtmine, ning käesoleva määruse I lisa I osas loetletud projektid ja horisontaalsed prioriteedid;

b)

meetmed, millega rakendatakse üldist võrku vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükile, kui nende meetmetega toetatakse puuduvate ühenduste rajamist, piiriüleste liiklusvoogude hõlbustamist või kitsaskohtade kõrvaldamist ja ka põhivõrgu arendamist või põhivõrgukoridoride ühendamist või kui selliste meetmetega toetatakse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõttu raudtee-kaubaveokoridoride põhiliinidel, nagu on määratletud määruse (EL) nr 913/2010 lisas, ning seda kuni 5 % ulatuses transpordisektorile eraldatud rahastamispaketist, nagu täpsustatud käesoleva määruse artiklis 5;

c)

määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõike 1 punktides b ja c määratletud ühishuviprojektidega seotud uuringud;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 661/2010/EL (22) III lisas määratletud prioriteetsete piiriüleste projektidega seotud uuringud;

e)

määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõike 1 punktides a, d ja e loetletud ühishuviprojektide rakendamist toetavad meetmed;

f)

meetmed, millega rakendatakse transporditaristut põhivõrgu transpordisõlmedes, sealhulgas linnatranspordisõlmedes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 41;

g)

meetmed, millega toetatakse telemaatiliste seadmete süsteeme vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 31;

h)

meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 32;

i)

meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra, sealhulgas moderniseerides olemasolevat veeremit, tehes seda muu hulgas koostöös raudteetööstusega;

j)

programmi rakendamist toetavad meetmed;

k)

meetmed, millega rakendatakse ohutut ja turvalist taristut vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 34;

l)

meetmed, millega toetatakse meremagistraale vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 21.

a)

üldteenuseid, põhiteenusplatvorme ja programmi rakendamist toetavaid meetmeid rahastatakse toetuste ja/või hanke kaudu;

b)

lairibavõrkudega seotud meetmeid rahastatakse rahastamisvahendite kaudu.

a)

uuringutoetuste puhul 50 % abikõlblikest kuludest;

b)

tööde jaoks ettenähtud toetused:

c)

telemaatiliste seadmete süsteemide ja teenuste jaoks ettenähtud toetused:

a)

üldteenuste valdkonna meetmete puhul 75 % abikõlblikest kuludest;

b)

horisontaalsete meetmete puhul, sealhulgas taristu kaardistamise, mestimise ja tehnilise abi puhul 75 % abikõlblikest kuludest.

a)

uuringutoetused;

b)

tööde jaoks ettenähtud toetused:

c)

telemaatiliste seadmete süsteemide ja teenuste jaoks ettenähtud toetused:

d)

toetused seoses meetmetega, millega toetatakse uusi tehnoloogiaid ja innovatsiooni kõigi transpordiliikide puhul.

a)

ette näha konkreetsed tingimused, näiteks hankemenetluse alla kuuluva tegevuse teostamise koha, kui tingimused on nõuetekohaselt põhjendatud meetme eesmärkidega ning kui selliste tingimuste kohaldamisel ei eirata liidu ja liikmesriigi avalike hangete põhimõtteid;

b)

ühe ja sama menetluse käigus lubada sõlmida mitu lepingut (nn hulgihange).

a)

omakapitaliinstrumendid, nt investeerimisfondid, mis tegelevad riskikapitali tagamisega ühishuviprojekte toetavate meetmete jaoks;

b)

laenud ja/või tagatised, milleks kasutatakse riskijagamise instrumente, sealhulgas selliste projektivõlakirjade tagamise süsteem, millega tagatakse üksikuid projekte või projektiportfelle, mida annavad välja finantseerimisasutused omavahenditest koos liidu toetusega maksete ja/või kapitali assigneeringutele.

a)

andma Euroopa lisaväärtust;

b)

vastama strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele;

c)

avaldama võimendavat mõju liidu toetusele, st nende eesmärk on käivitada üldine investeering, mis oma suuruselt ületab liidu panust eelnevalt kindlaksmääratud näitajate kohaselt.

a)

määrusele (EL) nr 1315/2013 vastavad ühishuviprojektid rakendatakse tõenäoliselt kas täielikult või osaliselt aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku raames;

b)

muudatused on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;

c)

käesoleva määruse lisa I osa puhul sisaldavad kõik lõigud taristuprojekte, mille rakendamiseks on vaja nad lisada käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 kohasesse mitmeaastastesse tööprogrammi, muutmata seejuures põhivõrgukoridoride ühendamist.

a)

muudatused tehakse kooskõlas määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud nõuetega, sealhulgas selle artikli 140 lõike 2 punktis f osutatud eelhindamisega ning

b)

muudatused piirduvad järgmisega:

i)

projektivõlakirjade algatuse katseetapi 2015. aasta hindamine on positiivne ning

ii)

rahastamisvahendite on suurem kui 8 % projekti lepingulistest kohustustest.