27.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 344/15

(1)

Ühenduse tegevuse eesmärgiks õhutranspordi alal peaks prioriteetsena olema reisijate kõrgetasemelise kaitse tagamine ohtude puhul. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)

Maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks tuleks reisijatele teatavaks teha asjakohaseid ohutusnõudeid mittetäitvate lennuettevõtjate nimekiri. Selline ühenduse nimekiri peaks põhinema ühenduse tasandil väljatöötatud ühistel kriteeriumidel.

(3)

Ühenduse nimekirjas nimetatud lennuettevõtjate suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu. Ühenduse nimekirjas avaldatud tegevuskeeld peaks kehtima liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

(4)

Lennuettevõtjad, kellel ei ole liiklusõigusi ühes või mitmes liikmesriigis, võivad siiski lennata ühenduse territooriumilt või ühenduse territooriumile, kui nende õhusõiduki kas meeskonnaga või ilma meeskonnata on rentinud ettevõtja, kellel on vastavad õigused olemas. Tuleks sätestada, et ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeld kehtib samaväärselt ka selliste lennuettevõtjate suhtes, kuivõrd vastasel juhul võiksid nad ühenduse territooriumil tegutseda asjakohaseid ohutusnõudeid täitmata.

(5)

Lennuettevõtjal, kelle suhtes kehtib tegevuskeeld, võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui ta kasutab õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(6)

Ühenduse nimekirja ajakohastamise menetlus peaks võimaldama otsuste kiiret vastuvõtmist, et anda lennureisijatele adekvaatset ja ajakohastatud ohutusteavet ning tagada nende lennuettevõtjate võimalikult kiire väljaarvamine nimekirjast, kes on ohutuspuudujäägid kõrvaldanud. Nimetatud menetluses tuleks järgida lennuettevõtja kaitseõigust ning see ei tohiks piirata rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide, milles liikmesriigid või ühendus osalevad, eelkõige 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaldamist. Eelkõige tuleks neid nõudeid silmas pidada menetlusküsimustega seotud rakendusmeetmete puhul, mille võtab vastu komisjon.

(7)

Kui lennuettevõtja suhtes on kehtestatud tegevuskeeld, peaks võtma vajalikke meetmeid, et abistada lennuettevõtjat keelu tinginud puudujääkide kõrvaldamisel.

(8)

Erandjuhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta ühepoolseid meetmeid. Kiireloomulistel juhtudel ja ettenägematu ohutusprobleemi korral peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada oma territooriumil viivitamatult tegevuskeeld. Juhul kui komisjon on otsustanud lennuettevõtjat ühenduse nimekirja mitte kanda, peaks liikmesriikidel olema lisaks võimalik kehtestada tegevuskeeld või see säilitada ohutusprobleemi korral, mis teistes liikmesriikides puudub. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi kasutama piiratult, võttes arvesse ühenduse huvisid ja ühist lähenemisviisi lennundusohutusele. Eeltoodu ei tohiks piirata nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) (4) artikli 10 kohaldamist.

(9)

Lennuettevõtjate ohutust käsitleva teabe avaldamine peaks toimuma tõhusal viisil, näiteks Interneti kaudu.

(10)

Selleks et konkurentsivõime raamistik õhutranspordi alal tooks ettevõtjatele ja reisijatele suurimat võimalikku kasu, on oluline, et tarbijad saaksid vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

(11)

Teave tegelikult lendu teenindava(te) lennuettevõtja(te) kohta on oluline osa teabest. Siiski ei teavitata veolepingut (mis võib hõlmata nii edasi- kui ka tagasilendu) sõlmivaid tarbijaid iga kord tegelikult asjaomast lendu või asjaomaseid lende teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st.

(12)

Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, (5) nõuab teatud teabe kättesaadavaks tegemist tarbijatele, kuid see teave ei hõlma lendu teenindavat lennuettevõtjat.

(13)

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (CRS), (6) annab tarbijale, kes broneerib lennu arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu, õiguse saada teavet lendu teenindava lennuettevõtja kohta. Siiski on isegi regulaarlendude puhul olemas selline sektoris üldkasutatav tava nagu lennuki rentimine koos meeskonnaga (wet-lease) või koodi jagamine, kui broneering on tehtud ilma arvutipõhist ettetellimissüsteemi kasutamata, mille puhul lennuettevõtja, kes oma nime all lennu välja müüb, ei teeninda seda tegelikult, ja mille puhul ei ole reisijal praegu seaduslikku õigust teada saada, milline lennuettevõtja tegelikult teenust osutab.

(14)

Kõnealused tavad suurendavad paindlikkust ja võimaldavad reisijatele paremini teenuseid osutada. Lisaks on mõned eelkõige tehnilistel põhjustel tehtavad viimase hetke muudatused vältimatud ja aitavad kaasa õhutranspordi ohutusele. Sellist paindlikkust tuleb siiski tasakaalustada lendu tegelikult teenindava ettevõtja ohutusnõuetele vastavuse kontrolli ja tarbija jaoks ettenähtud läbipaistvuse abil, et tagada tarbijale lõpliku valiku tegemise õigus. Tuleks leida sobilik tasakaal lennuettevõtjate ärihuvide ja reisijatele teabele juurdepääsu tagamise vahel.

(15)

Lennuettevõtjad peaksid reisijate suhtes ohutusega seotud teabe osas rakendama läbipaistvuse poliitikat. Sellise teabe avaldamine peaks aitama suurendada reisijate teadlikkust lennuettevõtjate usaldusväärsuse kohta ohutuse osas.

(16)

Lennuettevõtjad vastutavad ohutuspuudujääkidest riiklikele lennundusohutusametitele teatamise eest, samuti selliste puudujääkide viivitamatu kõrvaldamise eest. Õhusõiduki meeskond ja maapealsed töötajad peaksid võtma neile teadaolevate ohutuse alaste puudujääkide korral vajalikke meetmeid. Töötajate karistamine selle eest läheks vastuollu lennundusohutuse huvidega, nagu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses) (7) artikli 8 lõikest 4.

(17)

Lisaks olukordadele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, (8) tuleks reisijatele pakkuda õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates teatud olukordades, kui on olemas piisavalt tihe seos ühendusega.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele tuleks lendu teenindava ettevõtja muutmisest tulenevate ja lennutranspordi lepingu täitmist mõjutavate tagajärgede puhul kohaldada liikmesriikides lepingute suhtes kohaldavaid õigusakte ning asjakohaseid ühenduse õigusakte, eelkõige direktiivi 90/314/EMÜ ning 5. aprilli 1993. aasta nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. (9)

(19)

Käesolev määrus on osa õigusloomeprotsessist, mille eesmärk on tõhus ja ühtne lähenemisviis ühenduse lennuohutuse parandamisele, milles on oluline osa Euroopa Lennundusohutusametil. Käesoleva määruse alusel võiks ameti osatähtsust tema pädevust laiendades veelgi suurendada, näiteks kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õhusõidukite ohutusülevaatuste kvaliteedi parandamisele ja nende arvu suurendamisele ning ülevaatuste ühtlustamisele.

(20)

Ohutusega seotud riski korral, mida ei ole lahendanud asjaomase liikmesriik või asjaomased liikmesriigid, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu ajutise iseloomuga viivitamatuid meetmeid. Sellisel juhul peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt nõuandemenetlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10) artiklis 3.

(21)

Kõikidel muudel juhtudel peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5.

(22)

Kuivõrd käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) (11) artikli 9 vaheline seos jääks ebaselgeks, tuleks nimetatud artikkel õiguskindluse eesmärgil kehtetuks tunnistada.

(23)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse III peatüki sätete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide kohta ning tagama nende sanktsioonide rakendamise. Sanktsioonid, mis võivad olla nii tsiviil- kui ka haldusliku iseloomuga, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)

Komisjon peaks analüüsima käesoleva määruse kohaldamist ja piisava aja möödumisel esitama aruande selle sätete tõhususe kohta.

(25)

Mis tahes pädev tsiviillennundusasutus ühenduses võib otsustada, et lennuettevõtjad (sealhulgas lennuettevõtjad, kes ei tegutse liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut) võivad esitada nimetatud asutusele taotluse teostada taotleva lennuettevõtja süstemaatilisi kontrollimisi, et teha kindlaks asjakohaste ohutusnõuete täitmise tõenäosus.

(26)

Käesolev määrus ei tohiks välistada liikmesriikidel võimalust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusega riigisiseselt lennuettevõtjate kvaliteedimärgistuse süsteemi, mille kriteeriumide hulgas võib olla muid kaalutlusi peale minimaalsete ohutusnõuete.

(27)

Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord tuleb veel ellu rakendada,

a)

ühistel kriteeriumidel põhineva ühenduse nimekirja koostamist ja avaldamist lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse ohutuskaalutlustel ühenduses tegevuskeeldu,

ja

b)

lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast.

a)

lennuettevõtja – kehtiva lennutegevusloaga või sellega võrdväärsel alusel tegutsev lennutranspordiettevõtja;

b)

veoleping – lennutransporditeenuste osutamise leping või lennutransporditeenuseid sisaldav leping, sealhulgas veose korral, mis koosneb kahest või enamast lennust, mida teenindab/teenindavad sama(d) või erinev(ad) lennuettevõtja(d);

c)

lennutranspordi lepingu sõlminud isik – lennuettevõtja, kes sõlmib reisijaga veolepingu või kui leping hõlmab pakettreisi, reisikorraldaja. Piletimüüja loetakse samuti lennutranspordi lepingu sõlminud isikuks;

d)

piletimüüja – lennupileti müüja, kes korraldab reisijaga lennutranspordi lepingu kas eraldi lennuks või pakettreisi osana toimuvaks lennuks, välja arvatud lennuettevõtjad ja reisikorraldajad;

e)

lendu teenindav lennuettevõtja – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud veolepingu alusel või teise juriidilise või füüsilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga veolepingu;

f)

tegevusluba või tehniline luba – liikmesriigi mis tahes õigusakt või haldusakt, millega sätestatakse lennuettevõtja õigus osutada liikmesriigi lennujaamadesse või lennujaamadest lennuteenuseid, tegutseda liikmesriigi õhuruumis või kasutada liiklusõigusi;

g)

tegevuskeeld – lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine, selle peatamine, tühistamine või piiramine või mis tahes võrdväärsed ohutusmeetmed lennuettevõtja suhtes, kellel ei ole ühenduses liiklusõigusi, kuid kelle õhusõidukeid võib ühenduses kasutada rendilepingu alusel;

h)

pakettreis – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõikes 1 määratletud teenused;

i)

ettetellimus – asjaolu, et reisijal on pilet või muu tõend, mis näitab, et lennutranspordi lepingu sõlminud isik on ettetellimise vastu võtnud ja registreerinud;

j)

asjakohased ohutusnõuded – Chicago konventsioonis ja selle lisades, samuti asjakohases ühenduse õiguses sisalduvad rahvusvahelised ohutusnõuded.

a)

kehtestada ühiste kriteeriumide alusel teatud lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld ja kanda see lennuettevõtja ühenduse nimekirja;

b)

eemaldada teatud lennuettevõtja ühenduse nimekirjast, kui lennuettevõtja kandmist ühenduse nimekirja tinginud ohutuspuudujääk või -puudujäägid on kõrvaldatud ning ühiste kriteeriumide alusel ei ole muud põhjust lennuettevõtja jätmiseks ühenduse nimekirja;

c)

muuta ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

a)

lend algab lennujaamast liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut,

või

b)

lend algab lennujaamast kolmandas riigis ning suundub lennujaama, mis asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut,

või

c)

lend algab lennujaamast kolmandas riigis ja saabub teise sellisesse lennujaama.

a)

reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on kantud ühenduse nimekirja ja tema suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,

või

b)

reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on asendatud teise lennuettevõtjaga, kes on kantud ühenduse nimekirja ja kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,