32004R0552

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 552/2004,

10. märts 2004,

Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta

(koostalitlusvõime määrus)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [4] vastavalt lepituskomisjonis 11. detsembril 2003 heakskiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtse Euroopa taeva loomiseks tuleks seoses süsteemide, koostisosade ja seotud menetlustega vastu võtta meetmed, mille eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (EATMN) koostalitlusvõime ning mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 550/2004 (aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus)) [5] ettenähtud aeronavigatsiooniteenuste osutamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2003. aasta määruses (EÜ) nr 551/2004 [õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus)] [6] ettenähtud õhuruumi korraldamise ja kasutamisega.

(2) Ühtse Euroopa taeva kõrgetasemelise töörühma aruandes on kinnitatud vajadust kehtestada tehnilised eeskirjad "uue lähenemisviisi" alusel vastavalt nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonile uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele [7] ning kus põhinõuded, eeskirjad ja standardid on üksteist täiendavad ja üksteisega kooskõlas.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 (raammäärus) [8] sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks.

(4) Kõrgetasemelise töörühma aruandes on kinnitatud, et isegi juhul, kui viimase mõne aasta jooksul on EATMNi tõrgeteta toimimisel saavutatud edu, on olukord jäänud ikkagi mitterahuldavaks, kuna siseriiklikke lennuliikluse juhtimissüsteeme on vähe ühtlustatud ning kuna selliste uute tegevust ja tehnoloogiat käsitlevate mõistete kasutuselevõtmine, mida on vaja nõutavaks lisavõimsuse osutamiseks, on edenenud aeglaselt.

(5) Integratsiooni taseme tõhustamisega ühenduse tasandil kaasneks süsteemi hanke- ja hoolduskulude vähenemine ning töö kooskõlastamise paranemine.

(6) Süsteemi hankimisel kasutatud siseriiklike tehniliste spetsifikatsioonide domineerimine on põhjustanud süsteemiturgude killustatuse ega hõlbusta ühenduse tasandil toimuvat koostööd tööstuse vallas; selle tulemusel on tööstus eriti mõjutatud, kuna ta peab märkimisväärselt kohandama oma tooteid iga siseriikliku turu jaoks; sellised tavad raskendavad tarbetult uue tehnoloogia arendamist ja rakendamist ning aeglustavad selliste uute tegevust käsitlevate mõistete kasutuselevõttu, mida nõutakse võimsuse suurendamiseks.

(7) Seetõttu on kõikide lennuliikluse korraldamisega seotute huvides arendada uut partnerlusel põhinevat lähenemisviisi, mis võimaldab kõiki isikuid tasakaalustatult kaasata ning ergutab loovust ning teadmiste, kogemuse ja riskide jagamist; sellise partnerluse eesmärk peaks olema koostöös tööstusega määratleda ühtne kogum ühenduse spetsifikatsioonidest, mis võiks vastata kõige laiematele vajadustele.

(8) Ühenduse eesmärk on siseturg ning seetõttu peaks käesoleva määruse alusel vastuvõetud meetmed soodustama selle järjekindlat arengut kõnealuses sektoris.

(9) Seetõttu tuleks määratleda põhinõuded, mida tuleks kohaldada Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu, selle süsteemide, koostisosade ja seotud menetluste suhtes.

(10) Süsteemide jaoks tuleks koostada koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad iga kord, kui põhinõudeid on vaja täiendada või täpsustada; need eeskirjad tuleks koostada ka siis, kui on vaja hõlbustada tegevust või tehnoloogiat käsitlevate uute kokkulepitud ja valideeritud mõistete kooskõlastatud kasutuselevõttu; tuleks tagada nende eeskirjade järjekindel järgimine; need eeskirjad peaks tuginema rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Eurocontroli või ICAO poolt välja töötatud eeskirjadele ja standarditele.

(11) EATMNi, selle süsteeme ja koostisosasid ning seotud menetlusi käsitlevate ühenduse spetsifikatsioonide väljatöötamine ja vastuvõtmine on sobiv vahend nende tehniliste ja tegevust käsitlevate tingimuste määratlemiseks, mis on vajalikud põhinõuete ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade täitmiseks; ühenduse avaldatud spetsifikatsioonide järgimine, mis on vabatahtlik, loob eelduse põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele vastamiseks.

(12) Ühenduse spetsifikatsioonid peaks kehtestama Euroopa standardiorganisatsioonid koostoimes Euroopa tsiviillennunduse seadmete organisatsiooniga (Eurocae) ja Eurocontrol vastavalt ühenduse üldistele standardimismenetlustele.

(13) Koostisosadele vastavuse või nende kasutamisekõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsusega 93/465/EMÜ (mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju) [9] hõlmatud moodulite kasutamisel; vajadusel tuleks neid mooduleid laiendada, et need hõlmaksid asjaomaste tööstusharude erinõudeid.

(14) Asjaomane turg on väike ja see koosneb süsteemidest ja koostisosadest, mida kasutatakse ainult lennuliikluse korraldamise eesmärkidel ning mis ei ole ette nähtud üldsuse jaoks; seetõttu on üleliigne lisada CE-märk koostisosadele, kuna vastavust ja/või kasutuskõlblikkust käsitleva hindamise põhjal on tootja vastavusdeklaratsioon piisav; see ei tohiks mõjutada tootjate kohustust lisada CE-märki teatavatele koostisosadele, et tõendada nende vastavust muudele neid käsitlevatele ühenduse nõuetele.

(15) Lennuliikluse juhtimissüsteemide kasutuselevõtmisel tuleks tõendada vastavust põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele; ühenduse spetsifikatsioonide kasutamine loob eelduse, et toode vastab põhinõuetele ja asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele.

(16) Käesoleva määruse täielik rakendamine tuleks saavutada üleminekustrateegia abil, mis on kavandatud käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, kuid mis samas ei looks põhjendamata tasuvustõkkeid olemasoleva infrastruktuuri säilitamiseks.

(17) Asjakohaste ühenduse õigusaktide raames tuleks võtta arvesse vajadust tagada:

- ühtsed tingimused seoses ühtse Euroopa taeva rakendamiseks vajaliku raadiospektri kättesaadavuse ja selle tõhusa kasutamisega, sealhulgas elektromagnetilist ühilduvust käsitlevad aspektid,

- inimelude ohutusega seotud teenuste kaitsmine kahjulike häirete eest,

- lennundussektorile eraldatud ja ainult selle sektori hallatavate sageduste tõhus ja asjakohane kasutamine.

(18) Nõukogu 19. juuli 1993. aasta direktiivi 93/65/EMÜ (omavahel ühilduvate tehnospetsifikaatide määratlemise ja kasutamise kohta lennuliikluse korraldamiseks vajalike seadmete ja süsteemide hankimisel) [10] kohaldatakse üksnes hankeüksuste kohustuste suhtes; käesolev määrus on ulatuslikum selles mõttes, et see hõlmab kõikide asjaosaliste, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuse osutajate, õhuruumi kasutajate, tööstuse ja lennujaamade kohustusi ning näeb ette kõikide suhtes kohaldatavad eeskirjad ning selliste ühenduse spetsifikatsioonide vastuvõtmise, mille järgimine on vabatahtlik, kuid mis loovad eelduse põhinõuetele vastamiseks. Seetõttu tuleks direktiiv 93/65/EMÜ, komisjoni 25. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/15/EÜ (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse nõukogu direktiivi 93/65/EMÜ omavahel ühilduvate tehnospetsifikatsioonide määratlemise ja kasutamise kohta lennuliikluse korraldamiseks vajalike seadmete ja süsteemide hankimisel) [11] ning komisjoni 6. septembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2082/2000 (millega võetakse vastu Eurocontroli standardid ja muudetakse direktiivi 97/15/EÜ) [12] ja 4. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 980/2002 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2082/2000) pärast üleminekuaega kehtetuks tunnistada.

(19) Õiguskindluse huvides on oluline tagada, et direktiivi 93/65/EMÜ alusel vastu võetud teatavate ühenduse õigusaktide sätted püsivad jõus muutumatutena. Sellistele sätetele vastavate rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks käesoleva määruse alusel on vaja teatavat aega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Käesolev määrus käsitleb raammääruse kohaldamisala piires EATMNi koostalitlusvõimet.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas määratletud süsteemide, nende koostisosade ja seotud menetluste kohta.

3. Käesoleva määruse eesmärk on saavutada EATMNi erinevate süsteemide, koostisosade ja seotud menetluste vahel koostalitlusvõime, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi eeskirju. Samuti on käesoleva määruse eesmärgiks tagada lennuliikluse korraldamise valdkonnas toimimist ja tehnoloogiat käsitlevate uute ja valideeritud mõistete kooskõlastatud ja kiire kasutuselevõtmine.

II PEATÜKK

PÕHINÕUDED, KOOSTALITLUSVÕIMET KÄSITLEVAD RAKENDUSEESKIRJAD JA ÜHENDUSE SPETSIFIKATSIOONID

Artikkel 2

Põhinõuded

EATMN, selle süsteemid ning nende koostisosad ja seotud menetlused vastavad põhinõuetele. Põhinõuded on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad

1. Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad koostatakse iga kord, kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide terviklikuks saavutamiseks.

2. Süsteemid, koostisosad ja seotud menetlused vastavad asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele kogu nende kasutusaja jooksul.

3. Koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades, eelkõige:

a) määratakse kindlaks mis tahes erinõuded, mis täiendavad või täpsustavad põhinõudeid, eelkõige seoses ohutuse, tõrgeteta toimimise ja võimsusega; ja/või

b) kirjeldatakse vajadusel mis tahes erinõudeid, mis täiendavad või täpsustavad põhinõudeid, eelkõige seoses toimimist või tehnoloogiaid käsitlevate uute, kokkulepitud ja valideeritud mõistete kooskõlastatud kasutuselevõtmisega; ja/või

c) määratakse kindlaks süsteemidega seotud koostisosad; ja/või

d) kirjeldatakse konkreetseid vastavushindamismenetlusi, millesse vajadusel kaasatakse artiklis 8 osutatud teavitatud asutused, tuginedes otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulitele, mida kasutatakse koostisosade vastavuse või nende kasutuskõlblikkuse hindamiseks ning süsteemide kontrollimiseks; ja/või

e) määratletakse rakendamise tingimused, sealhulgas vajadusel kuupäev, milleks kõik asjakohased huvirühmad peavad neid järgima.

4. Koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ettevalmistamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel võetakse arvesse nende tehniliste lahenduste arvestuslikke kulusid ja tulusid, mida kasutatakse selliste eeskirjade järgmisel, eesmärgiga määratleda kõige parem lahendus, võttes samas nõuetekohaselt arvesse soovitud kõrge ohutustaseme säilitamist. Sellistest lahendustest kõikidele asjaomastele huvirühmadele tulenevate kulude ja tulude hindamine lisatakse igale koostalitlusvõimet käsitleva rakenduseeskirja kavandile.

5. Koostalitlusvõimet käsitlevad rakenduseeskirjad kehtestatakse raammääruse artiklis 8 osutatud korras.

Artikkel 4

Ühenduse spetsifikatsioonid

1. Käesoleva määruse eesmärgi taotlemisel võib kehtestada ühenduse spetsifikatsioonid. Sellised spetsifikatsioonid võivad olla:

a) Euroopa standardid süsteemide või koostisosade jaoks koos asjakohaste menetlustega, mille on koostanud Euroopa standardiasutused koostöös Eurocaega komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) [13] kohaselt saadud volitusel ning vastavalt komisjoni ja standardiasutuste vahel 13. novembril 1984 alla kirjutatud üldistele koostöösuunistele;

või

b) Eurocontroli koostatud spetsifikatsioonid aeronavigatsiooniteenuse osutajate vahelise tegevuse koostöö kohta komisjoni taotlusel, mis on esitatud raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.

2. Süsteemid koos nendega seotud menetlustega või koostisosad eeldatakse olevat vastavuses põhinõuete ja/või koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega, kui need vastavad asjakohastele ühenduse spetsifikatsioonidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

3. Komisjon avaldab lõike 1 punktis a osutatud Euroopa standardite viitenumbrid Euroopa Liidu Teatajas.

4. Komisjon avaldab lõike 1 punktis b osutatud Euroopa spetsifikatsioonide viited Euroopa Liidu Teatajas raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras.

5. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et avaldatud ühenduse spetsifikatsioonide järgimine ei taga vastavust põhinõuetele ja/või koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, mida nimetatud ühenduse spetsifikatsioon peaks hõlmama, kohaldatakse raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlust.

6. Kui avaldatud Euroopa standardites esineb puudusi, võib raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras ning pärast direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komiteega konsulteerimist otsustada asjaomased standardid neid sisaldavatest väljaannetest tervenisti või osaliselt välja jätta või teha nendesse muudatusi.

7. Kui avaldatud Eurocontroli spetsifikatsioonides esineb puudusi, võib raammääruse artikli 5 lõikes 2 osutatud korras otsustada asjaomased spetsifikatsioonid neid sisaldavatest väljaannetest tervenisti või osaliselt välja jätta või teha nendesse muudatusi.

III PEATÜKK

VASTAVUSE TÕENDAMINE

Artikkel 5

EÜ deklaratsioon koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta

1. Koostisosadega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta. Selle deklaratsiooni osad on sätestatud III lisas.

2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja tagab ning kinnitab koostisosade vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva EÜ deklaratsiooniga, et ta on kohaldanud põhinõuete ja asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade sätteid.

3. Koostisosad, millega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, eeldatakse olevat põhinõuete või asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega vastavuses.

4. Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratletakse vajadusel koostisosade vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisega seotud ülesanded, mille artiklis 8 osutatud teavitatud asutused peavad läbi viima.

Artikkel 6

EÜ deklaratsioon süsteemide vastavustõendamise kohta

1. Aeronavigatsiooni teenuse osutaja teeb süsteemile asjakohaste koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjadega EÜ vastavustõendamise, et tagada süsteemide vastavus käesoleva määruse põhinõuetele ja koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, kui need süsteemid ühendatakse EATMNiga.

2. Enne süsteemi kasutuselevõttu koostab asjakohane aeronavigatsiooniteenuse osutaja EÜ vastavustõendamisdeklaratsiooni, millega kinnitatakse vastavust ning mille ta esitab koos tehnilise toimikuga siseriiklikule järelevalveasutusele. Selle deklaratsiooni ja tehnilise toimiku osad sätestatakse IV lisas. Siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda sellise vastavuse kontrollimiseks vajalikku mis tahes lisateavet.

3. Asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades määratletakse vajadusel süsteemide vastavustõendamisega seotud ülesanded, mille artiklis 8 osutatud teavitatud asutused peavad läbi viima.

4. EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon ei piira ühegi hindamise läbiviimist, mida siseriiklik järelevalveasutus võib nõuda muudel kui koostalitlusvõimega seotud põhjustel.

Artikkel 7

Kaitsemeetmed

1. Kui siseriiklik järelevalveasutus tuvastab, et:

a) koostisosa, millega on kaasas EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, või

b) süsteem, millega on kaasas EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon,

ei vasta põhinõuetele ja/või asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele, võtab siseriiklik järelevalveasutus ohutuse ja toimingute järjepidevuse tagamise vajadust arvestades kõik meetmed, mida on vaja asjaomase koostisosa või süsteemi kasutusala piiramiseks või selle kasutamise keelamiseks asutuse vastutusalasse kuuluvates üksustes.

2. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest meetmest, viidates vastavatele põhjustele ja eelkõige sellele, kas põhinõuetele mittevastavus tuleneb tema meelest:

a) põhinõuete täitmata jätmisest;

b) koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide ebaõigest kohaldamisest;

c) koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide puudujääkidest.

3. Komisjon peab asjaomaste isikutega nõu niipea kui võimalik. Pärast sellist nõupidamist teatab komisjon liikmesriikidele oma tulemused ja arvamuse selle kohta, kas siseriikliku järelevalveasutuse võetud meetmed on õigustatud.

4. Kui komisjon leiab, et siseriikliku järelevalveasutuse võetud meetmed ei ole õigustatud, taotleb ta asjaomaselt liikmesriigilt selliste meetmete viivitamatut tühistamist. Ta teavitab sellest viivitamata tootjat või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajat.

5. Kui komisjon leiab, et põhinõuete täitmata jätmine tuleneb koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade ja/või ühenduse spetsifikatsioonide ebaõigest kohaldamisest, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud meetmed vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva deklaratsiooni või EÜ vastavustõendamisdeklaratsiooni koostaja vastu ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

6. Kui komisjon leiab, et põhinõuete täitmata jätmine tuleneb ühenduse spetsifikatsioonide puudustest, kohaldatakse artikli 4 lõigetes 6 või 7 osutatud menetlusi.

Artikkel 8

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kelle nad on määranud artiklis 5 osutatud vastavust või kasutuskõlblikkust käsitleva hindamisega ja/või artiklis 6 osutatud vastavustõendamisega seotud ülesannete läbiviimiseks, märkides iga asutuse vastutusala ja komisjonilt saadud identifitseerimisnumbri. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas asutuste loetelu, nende identifitseerimisnumbrid ja vastutusalad ning ajakohastab loetelu.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatud asutuste hindamisel V lisas ettenähtud kriteeriume. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad nimetatud kriteeriumidele.

3. Liikmesriigid jätavad loetelust välja teavitatud asutuse, kes V lisas ettenähtud kriteeriumidele enam ei vasta. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Ilma et see piiraks lõigetes 1−3 osutatud nõuete täitmist, võivad liikmesriigid otsustada nimetada kooskõlas teenuse osutamise määruse artikliga 3 tunnustatud organisatsioonid teavitatud asutusteks.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Lisade läbivaatamine

Tehnika arengu või tegevustega seotud arengu korral võib I ja II lisasse teha muudatusi raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 10

Üleminekukorraldused

1. Alates 20. oktoobrist 2005 kohaldatakse põhinõudeid EATMNi süsteemide ja koostisosade kasutuselevõtmise suhtes, kui asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades ei ole määratletud teisiti.

2. Kõik praegu kasutusel olevad EATMNi süsteemid ja koostisosad peavad põhinõuetele vastama 20. aprilliks 2011, kui asjakohastes koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

3. Kui EATMNi süsteemid on tellitud või nende tellimiseks on sõlmitud siduvad lepingud:

- enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva, või vajadusel

- enne ühe või mitme asjakohase koostalitlusvõimet käsitleva rakenduseeskirja jõustumiskuupäeva,

nii et vastavust põhinõuetele ja/või asjakohastele koostalitlusvõimet käsitlevatele rakenduseeskirjadele ei saa lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagada, edastab asjaomane liikmesriik komisjonile üksikasjaliku teabe põhinõuete ja/või koostalitlusvõimet käsitlevate rakenduseeskirjade kohta, mille puhul on tehtud kindlaks vastavuse ebatõenäolisus.

Komisjon peab nõu asjaomaste isikutega ja võtab seejärel vastu otsuse raammääruse artikli 5 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 93/65/EMÜ ja 97/15/EÜ ning määrused (EÜ) nr 2082/2000 ja 980/2002 tunnistatakse kehtetuks 20. oktoobril 2005.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa LiiduTeatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 10. märts 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] EÜT C 103 E, 30.4.2002, lk 41.

[2] EÜT C 241, 7.10.2002, lk 24.

[3] EÜT C 278, 14.11.2002, lk 13.

[4] Euroopa Parlamendi 3. septembri 2002. aasta arvamus (ELT C 272 E, 13.11.2003, lk 325), nõukogu 18. märtsi 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 129 E, 3.6.2003, lk 26) ja Euroopa Parlamendi 3. juuli 2003. aasta otsus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 2004. aasta seadusandlik resolutsioon ja nõukogu 2. veebruari 2004. aasta otsus.

[5] ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

[6] ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

[7] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[8] ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

[9] EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

[10] EÜT L 187, 29.7.1993, lk 52. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[11] EÜT L 95, 10.4.1997, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2082/2000 (EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1).

[12] EÜT L 254, 9.10.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 980/2002 (EÜT L 150, 8.6.2002, lk 38).

[13] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

--------------------------------------------------

I LISA

AERONAVIGATSIOONITEENUSTE SÜSTEEMIDE LOETELU

Käesoleva määruse kohaldamisel jagatakse EATMN kaheksaks süsteemiks.

1. Süsteemid ja menetlused õhuruumi korraldamiseks.

2. Süsteemid ja menetlused lennuliikluse voogude korraldamiseks.

3. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusteenistuste jaoks, eelkõige lennuandmete töötlemise süsteemid, seireandmete töötlemise süsteemid, kasutajaliidese süsteemid.

4. Sidesüsteemid- ja menetlused maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk suunal sidepidamiseks.

5. Navigatsioonisüsteemid ja -menetlused.

6. Seiresüsteemid ja -menetlused.

7. Süsteemid ja menetlused aeronavigatsioonialase teabe teenistuste jaoks.

8. Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks.

--------------------------------------------------

II LISA

OLULISED NÕUDED

A osa: Üldnõuded

Need on kogu võrku hõlmavad nõuded, mida kohaldatakse iga I lisas määratletud süsteemi suhtes

1. Tõrgeteta toimimine

Lennuliikluse juhtimissüsteemide ja nende koostisosade kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et EATMNi tõrgeteta toimimine oleks tagatud igal ajal ja lennu kõikides etappides. Tõrgeteta toimimine tähendab eelkõige teabe jagamist, sealhulgas asjakohane tegevusolukorda käsitlev teave, teabest ühtemoodi arusaamine, võrreldavad töötlemismenetlused ning seotud menetlused, mis võimaldavad ühiselt toimida, nagu on kokku lepitud kogu EATMNi või selle osade jaoks.

2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

EATMN, selle süsteemid ja koostisosad toetavad kooskõlastatult tegevust käsitlevaid uusi kokkulepitud ja valideeritud mõisteid, mis parandavad aeronavigatsiooniteenuste kvaliteeti ja tõhusust, eelkõige seoses ohutuse ja võimsusega.

Uute mõistete, näiteks ühise otsustamise, automatiseerimise suurendamise ja jagamist käsitleva vastutuse delegeerimise alternatiivsete võimaluste potentsiaali hinnatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse tehnoloogilisi arenguid ja nende uute mõistete ohutut kasutuselevõtmist pärast valideerimist.

3. Ohutus

EATMNi süsteemid ja toimingud saavutavad kokkulepitud kõrge ohutustaseme. Selle saavutamiseks kehtestatakse kokkulepitud ohutuskorraldus- ja aruandemeetodid.

Asjakohaste maapealsete süsteemide või nende osade puhul suurendatakse ohutuse kõrget taset ohutusvõrkude abil, mis peavad vastama kokkulepitud toimimisvõime näitajatele.

Määratletakse ühtlustatud ohutusnõuete kogum süsteemide ja nende koostisosade kavandamise, kasutamise, hooldamise ja toimimise jaoks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes, eesmärgiga saavutada kokkulepitud ohutustase lennu kõikides etappides ja kogu EATMNi jaoks.

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et lennujuhtimisega seotud personali tööülesanded oleks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes vastavuses inimvõimetega ning kooskõlas nõutud ohutustasemega.

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel, hooldamisel ja käitamisel kasutatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi sellisel viisil, et nende tavapärastes toimimistingimustes ei esineks kahjulikke ega häirivaid mõjutusi.

4. Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö

EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad toetavad tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö järkjärgulist rakendamist õhuruumi paindliku kasutamise mõiste kohaldamise abil ulatuses, mis on vajalik õhuruumi ja lennuliiklusvoogude tõhusaks korraldamiseks ja õhuruumi ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks kõikide kasutajate poolt.

Nende eesmärkide saavutamiseks toetavad EATMN, selle süsteemid ja nende koostisosad õige ja pideva teabe jagamist tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vahel kõikides lennu etappides.

Tuleks arvestada riigi julgeolekunõudeid.

5. Keskkonnaalased kitsendused

EATMNi süsteemid ja toimingud võtavad arvesse vajadust minimeerida keskkonnamõjusid vastavalt ühenduse õigusaktidele.

6. Süsteemide loogilist ülesehitust käsitlevad põhimõtted

Süsteemid kavandatakse ja liidetakse järk-järgult eesmärgiga saavutada EATMNis valideeritud loogiline ülesehitus, mis oleks ühtne, üha enam ühtlustatud ja arenev.

7. Süsteemide ehitamist käsitlevad põhimõtted

Süsteemide kavandamisel, ehitamisel ja hooldamisel kasutatakse usaldusväärseid inseneritöö põhimõtteid, eelkõige modulaarsusega seotud põhimõtteid, mis võimaldavad koostisosi vahetada ning tagavad kriitiliste koostisosade laialdase kättesaadavuse, külluse ning rikketaluvuse.

B osa: Erinõuded

Need on igale süsteemile omased nõuded, mis täiendavad või täpsustavad üldnõudeid.

1. Süsteemid ja menetlused õhuruumi korraldamiseks

1.1. Tõrgeteta toimimine

Õhuruumi kättesaadavuse pretaktikaliste ja taktikaliste aspektidega seotud teavet antakse kõikidele huvitatud isikutele nõuetekohaselt ja õigel ajal, et tagada õhuruumi tõhus jagamine ja kasutamine kõikide kasutajate poolt. Sellega seoses tuleks võtta arvesse riigi julgeolekunõudeid.

2. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusvoogude korraldamiseks.

2.1. Tõrgeteta toimimine

Lennuliikluse korraldamiseks mõeldud süsteemid ja menetlused toetavad õige, ühtse ja strateegilise, pretaktikalise ja vajadusel taktikalise lennuteabe jagamist kõikides lennu etappides ning pakuvad võimalusi dialoogiks, pidades silmas õhuruumi optimeeritud kasutamise saavutamist.

3. Süsteemid ja menetlused lennuliiklusteenistuste jaoks

3.1. Lennuandmete töötlemise süsteemid

3.1.1. Tõrgeteta toimimine

Lennuandmete töötlemise süsteemid on koostalitlusvõimelised õige ja järjepideva teabe jagamisel ning kõnealuse teabe ühisel operatiivsel tõlgendamisel, et tagada ühtne ja järjepidev planeerimine ja tõhus taktikaline koostöö ressursside kasutamise osas kogu EATMNis lennu kõikides etappides.

Andmete ohutu, ladusa ja kiire töötlemise tagamiseks kogu EATMNis on lennuandmete töötlemise toimingud samaväärsed ja sobivad konkreetsele keskkonnale (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada ja mida kasutatakse kokkulepitud ja valideeritud tegevust käsitlevate mõistete kohaselt, eelkõige seoses töötlemistulemuste täpsuse ja korrektsusega.

3.1.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Lennuandmete töötlemise süsteemid peavad võimaldama tegevuse arenenud, kokkulepitud ja valideeritud mõistete järkjärgulist rakendamist kõikides lennu etappides.

Kõrgautomatiseeritud seadmete omadused peavad olema sellised, et need võimaldaksid lennuandmete ühtset ja tõhusat pretaktikalist ja taktikalist töötlemist EATMNi osades.

Õhusõiduki pardal ja maa peal asetsevad süsteemid ja nende koostisosad, mis toetavad uusi, kokkulepitud ja valideeritud tegevuse mõisteid, kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et need oleks koostalitlusvõimelised õige ja järjepideva teabe õigeaegsel jagamisel ning ühisel arusaamisel hetkel valitsevast ja ennustatavast operatiivsest olukorrast.

3.2. Seireandmete töötlemise süsteemid

3.2.1. Tõrgeteta toimimine

Seireandmete töötlemise süsteemid kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et tagada teenuse nõutud osutamine ja kvaliteet konkreetses keskkonnas (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada, eelkõige seoses arvutatud tulemuste täpsuse ja usaldusväärsusega, teabe õigsusega, terviklikkusega, kättesaadavusega, järjepidevusega ja õigeaegsusega kasutamiskohas.

Seireandmete töötlemise süsteemid peavad võimaldama asjakohase, täpse, järjepideva ja ühtse teabe õigeaegset jagamist süsteemide vahel, et tagada EATMNi erinevate osade optimeeritud toimimine.

3.2.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Seireandmete töötlemise süsteemid peavad võimaldama seireandmete uute allikate järkjärgulist kättesaadavust sellisel viisil, et parandada teenuse üldist kvaliteeti.

3.3. Kasutajaliidese süsteemid

3.3.1. Tõrgeteta toimimine

Maa peal asuvad lennuliikluse korraldamise süsteemide kasutajaliidesed kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et tagada lennujuhtimisega seotud personalile üha enam ühtlustatud töökeskkond, sealhulgas funktsioonid ja ergonoomika, mis vastavad tuntud liiklusomadustega konkreetse keskkonna (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut) keskkonna puhul nõutavale toimimisele.

3.3.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Kasutajaliidese süsteemid peavad võimaldama tegevuse uute, kokkulepitud ja valideeritud mõistete järkjärgulist kasutuselevõttu ja suuremat automatiseerimist nii, et lennujuhtimisega seotud personali tööülesanded oleks nii tavapärastes kui ka halvenenud töötingimustes vastavuses inimvõimetega.

4. Sidesüsteemid ja menetlused maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk suunal sidepidamiseks

4.1. Tõrgeteta toimimine

Sidesüsteemid kavandatakse, ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks nõutud sooritusvõime konkreetses õhuruumi osas või teatava kohaldamise puhul, eelkõige seoses teabe töötlemisajaga, terviklikkusega ja kättesaadavusega ning funktsiooni järjepidevusega.

Sidevõrk EATMNis on selline, et see vastaks teenuse kvaliteeti, katvust ja kättesaadavust käsitlevatele nõuetele.

4.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Sidesüsteemid toetavad tegevuse arenenud, kokkulepitud ja valideeritud mõistete rakendamist kõikides lennu etappides.

5. Navigatsioonisüsteemid ja -menetlused

5.1. Tõrgeteta toimimine

Navigatsioonisüsteemid kavandatakse ja ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks nõutud horisontaalne ja vertikaalne navigatsiooni sooritusvõime, eelkõige seoses täpsuse ja funktsionaalse suutlikkusega konkreetse keskkonna puhul (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut), mille liiklusomadused on teada ja mida kasutatakse kokkulepitud ja tegevust käsitlevate mõistete kohaselt.

6. Seiresüsteemid ja -menetlused

6.1. Tõrgeteta toimimine

Seiresüsteemid kavandatakse ja ehitatakse ning neid hooldatakse ja käitatakse asjakohaseid ja valideeritud menetlusi kasutades nii, et saavutataks konkreetses keskkonnas (maapind, terminali manööverdusala, lennumarsruut) nõutud sooritusvõime, mille liiklusomadused on teada ning mida kasutataks kokkulepitud ja valideeritud tegevust käsitlevate mõistete kohaselt, eelkõige seoses teenuse täpsuse, katvuse, ulatuse ning kvaliteediga.

Seirevõrk EATMNis on selline, et see vastaks teenuse täpsust, õigeaegsust, katvust ja kättesaadavust käsitlevatele nõuetele. Seirevõrk võimaldab seireandmeid jagada, et tõhustada kogu EATMNi toimimist.

7. Süsteemid ja menetlused aeronavigatsioonialase teabe teenistuste jaoks

7.1. Tõrgeteta toimimine

Aeronavigatsioonialase teabe esitamine on täpne, õigeaegne ja järjepidev, seda teavet esitatakse üha rohkem elektroonilisel kujul ning see põhineb ühiselt kokkulepitud ja standarditud andmekogumil.

Täpne ja järjepidev aeronautikaalane teave, eelkõige seoses õhusõiduki pardal või maa peal asuvate koostisosade või süsteemidega edastatav teave, tehakse kättesaadavaks aegsasti.

7.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Üha täpsem, täielikum ja ajakohastatud aeronavigatsioonialane teave tehakse kättesaadavaks ja seda kasutatakse aegsasti, et toetada õhuruumi ja lennujaama pideva tõhusa kasutamise parandamist.

8. Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks

8.1. Tõrgeteta toimimine

Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks parandavad meteoroloogilise teabe järjepidevust ja õigeaegsust ning selle esitamise kvaliteeti, kasutades kokkulepitud andmekogumit.

8.2. Tegevust käsitlevate uute mõistete toetamine

Süsteemid ja menetlused meteoroloogilise teabe kasutamiseks parandavad selle teabe kättesaadavuse ja selle kasutamise kiirust, et toetada õhuruumi ja lennujaama pideva tõhusa kasutamise parandamist.

--------------------------------------------------

III LISA

KOOSTISOSAD

EÜ deklaratsioon

- vastavuse kohta

- kasutuskõlblikkuse kohta

1. Koostisosad

Koostisosad määratakse kindlaks koostalitlusvõimet käsitlevates rakenduseeskirjades vastavalt käesoleva määruse artikli 3 sätetele.

2. Kohaldamisala

EÜ deklaratsioon hõlmab:

- hinnangut selle kohta, kas koostisosa eraldi vaadatuna on vastavuses nõutavate ühenduse spetsifikatsioonidega, või

- hinnangut või arvamust koostisosa kasutuskõlblikkuse kohta, vaadelduna lennuliikluskorralduse keskkonnas.

Teavitatud asutuste poolt kavandamis- ja tootmisetapis kasutatavad hindamismenetlused koostatakse otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulite põhjal vastavalt koostalitlusvõimet käsitlevates asjakohastes rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele.

3. EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ deklaratsioon vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema juhistega samas keeles ja see peab sisaldama järgmist:

- viited määrustele,

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimi või aadress (märgitakse ärinimi ja täielik aadress ning volitatud esindaja puhul samuti tootja ärinimi),

- koostisosa kirjeldus,

- selle menetluse kirjeldus, mida kasutatakse vastavuse või kasutuskõlblikkuse deklareerimiseks (käesoleva määruse artikkel 5),

- kõik asjakohased sätted, millele koostisosa vastab, ja eelkõige selle kasutamistingimused,

- vajadusel vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamisel osalenud ühe või mitme teavitatud asutuse nimi ja aadress ning hindamistõendi kuupäev vajadusel koos tõendi kehtivusaja ja -tingimustega,

- vajadusel viide järgitud ühenduse spetsifikatsioonidele;

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud teavitatud esindaja nimel alla kirjutama volitatud isiku andmed.

--------------------------------------------------

IV LISA

SÜSTEEMID

EÜ deklaratsioon süsteemide vastavustõendamise kohta

Süsteemide vastavustõendamismenetlus

1. Süsteemide vastavustõendamist käsitleva EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ vastavustõendamisdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. Deklaratsioon peab olema tehnilise toimikuga samas keeles ja see peab sisaldama järgmist:

- viited määrustele,

- aeronavigatsiooniteenuse osutaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress),

- süsteemi lühike kirjeldus,

- selle menetluse kirjeldus, mida kasutatakse süsteemi vastavuse deklareerimiseks (käesoleva määruse artikkel 6),

- vajadusel selle teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi vastavustõendamismenetlusega seotud ülesanded,

- tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide viited,

- vajadusel viide ühenduse spetsifikatsioonidele,

- kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, millele süsteem peab vastama, ning eelkõige võimalikud kasutamispiirangud või -tingimused,

- kui EÜ deklaratsioon on ajutine, selle kehtivusaeg,

- andmed allakirjutaja kohta.

2. Süsteemide vastavustõendamismenetlus

Süsteemi vastavustõendamismenetluse abil kontrollib ja tõendab aeronavigatsiooni teenuse osutaja, et süsteem vastab käesolevale määrusele ja et selle võib võtta käesoleva määruse alusel kasutusse.

Süsteemi puhul kontrollitakse igat järgmist aspekti:

- üldine ülesehitus,

- süsteemi arendamine ja ülesseadmine, eelkõige koostisosade monteerimine ja üldised kohandused,

- töövalmis süsteemi kasutuselevõtmine,

- vajadusel süsteemi hooldust käsitlevad erisätted.

Kui koostalitlusvõimet käsitlevate asjakohaste rakenduseeskirjadega nõutakse teavitatud asutuse kaasamist, koostab teavitatud asutus pärast eeskirja alusel temal lasuvate ülesannete täitmist vastavussertifikaadi seoses läbiviidud ülesannetega. Sertifikaat on ette nähtud aeronavigatsiooni teenuse osutajale. Seejärel koostab teenuse osutaja siseriiklikule järelevalveasutusele ettenähtud EÜ vastavustõendamissertifikaadi.

3. Tehniline toimik

EÜ vastavustõendamisdeklaratsioonile lisatav tehniline toimik sisaldab kõiki vajalikke dokumente, mis käsitlevad süsteemi omadusi, sealhulgas kasutustingimusi ja -piiranguid, ning vajadusel koostisosade vastavust tõendavaid dokumente.

Lisatakse vähemalt järgmised dokumendid:

- teave tehniliste spetsifikatsioonide asjakohaste osade kohta, millega tagatakse koostalitlusvõimet käsitlevatele kohaldatavatele rakenduseeskirjadele vastavus ning vajadusel ühenduse spetsifikatsioonid,

- käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud koostisosade loetelu,

- koopiad EÜ deklaratsioonist vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta, mis peavad olema lisatud käesoleva artikli 5 kohaselt eespool nimetatud koostisosadele, ning vajadusel teavitatud asutuste tehtud katsete ja uuringute aruannete koopiad,

- kui süsteemi(de) vastavustõendamisel osaleb teavitatud asutus, siis selle asutuse allkirjastatud sertifikaat, milles kinnitatakse, et süsteem vastab käesolevale määrusele ning kus märgitakse kõik võimalikud varutingimused, mis on registreeritud tegevuste sooritamise ajal ja mida ei ole tühistatud,

- kui teavitatud asutust ei ole kaasatud, siis uuringute ja seadmestiku kokkupanemise aruanne, eesmärgiga tagada vastavus põhinõuetele ja koostalitlusvõimet käsitlevates asjakohastes rakenduseeskirjades sisalduvatele erinõuetele.

4. Esitamine

Tehniline toimik lisatakse EÜ vastavustõendamisdeklaratsioonile, mille aeronavigatsiooniteenuse osutaja esitab siseriiklikule järelevalveasutusele.

Teenuse osutaja säilitab tehnilise toimiku kogu teenuse kasutusea jooksul. Taotluse korral tuleb see saata kõikidele teistele liikmesriikidele.

--------------------------------------------------

V LISA

TEAVITATUD ASUTUSED

1. Kontrollide tegemise eest vastutav asutus, selle juhataja ja personal ei või vahetult ega volitatud esindajate kaudu osaleda koostisosade või süsteemide kavandamisel, tootmisel, turustamisel või hooldamisel ega nende kasutamisel. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja või ehitaja ja kõnealuse asutuse vahel.

2. Kontrolli eest vastutav asutus ja selle personal peavad tegema kontrollid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud kontrollide tulemustest.

3. Asutusel peab olema piisavalt töötajaid ja vahendeid kontrollidega seotud tehniliste ja halduslike tööülesannete nõuetekohaseks läbiviimiseks; samuti peab tal olema juurdepääs erikontrollideks vajalikele seadmetele.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nende tehtavaid kontrolle käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste kontrollide tegemisel,

- oskus koostada tehtud kontrolli kinnitamiseks deklaratsioone, protokolle ja aruandeid.

5. Inspekteerijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda kontrollimiste hulgast ega tulemustest.

6. Asutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.

7. Asutuse töötajad peavad hoidma ametialast saladust, mis on seotud igasuguse teabega, mis on saadud tööülesannete täitmisel käesoleva määruse kohaselt.

--------------------------------------------------