Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Glossary of summaries

Kliimamuutuste leevendamine

Kliimamuutused tähendavad ilmastikutingimuste märkimisväärseid kõrvalekaldeid mitmete aastakümnete keskmistest ning kujutavad endast tohutuid üleilmseid probleeme inimestele. Kliimamuutusi saab leevendada, see tähendab vähendada nende mõju, et vältida või vähendada kasvuhoonegaaside heidet atmosfääri.

Andmed näitavad, et eriti alates 20. sajandi keskpaigast on inimesed ja nende tekitatud kasvuhoonegaasid (peamiselt süsinikdioksiid (CO2), metaan, lämmastikoksiidid ja fluoritud gaasid) kliimamuutusi kiirendanud. Rahvusvaheline üldsus on tunnistanud vajadust hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C ja leppinud kokku selle piiramises 1,5 °C-ni.

EL on kehtestanud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitika tervikliku raamistiku. ELi peamised õigusaktid ja poliitikad hõlmavad järgmist:

  • ELi heitkogustega kauplemise süsteem, et vähendada ELis energiasektori, tööstuse ja lendudest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid;
  • jõupingutuste jagamise määruse kohased riiklikud eesmärgid;
  • tagamine, et ELi metsad ja maa aitavad võidelda kliimamuutustega (maakasutuse ja metsanduse määrus aastateks 2021–2030);
  • transpordist tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, nt sõidukite CO2 heitkoguste standardite kaudu;
  • energiatõhususe, taastuvenergia ning liikmesriikide energia- ja kliimapoliitika juhtimise edendamine.

Euroopa Komisjon võttis 2019. aastal vastu Euroopa rohelise kokkuleppe – ambitsioonika tegevuskava, et EL saaks 2050. aastaks kliimaneutraalseks (st majanduseks, kus kasvuhoonegaaside heide on null) – ja see kajastub kavandatavas Euroopa kliimamääruses. Selle saavutamisel mängivad rolli kõik ühiskonna- ja majandussektorid alates energeetikasektorist kuni tööstuse, liikuvuse, hoonete, põllumajanduse ja metsanduseni.

Alates 2020. aastast on komisjon vastu võtnud rea uusi strateegilisi algatusi, eelkõige uue ringmajanduse tegevuskava puhta ja konkurentsivõimelise Euroopa loomiseks, bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastaks 2030 ja strateegia „Talust taldrikule“, ning kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia, mis täiendab oma leevendusmeetmeid.

2020. aastal esitas komisjon 2030. aasta kliimaeesmärgi kava, et 2030. aastaks veelgi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55%. Uus 2030. aasta eesmärk on nüüd sätestatud Euroopa kliimamääruses. 2021. aasta juulis võttis komisjon vastu ka mitmeid seadusandlikke ettepanekuid, milles sätestatakse, kuidas ta kavatseb 2050. aastaks saavutada ELis kliimaneutraalsuse, sealhulgas vahe-eesmärgi vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 55%.

ELi kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm aastateks 2021–2030 toetab Euroopa rohelise kokkuleppe kliimameetmeid ja keskkonnaeesmärke.

LISATEAVE

Top