Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Glossary of summaries

    Pädevuse jaotus

    Lissaboni lepingus selgitatakse pädevuse (volituste) jaotust Euroopa Liidu (EL) ja selle liikmesriikide vahel.

    Lisaks subsidiaarsuse põhimõtetele (kus EL võib tegutseda ainult siis – ja niivõrd –, kui liikmesriigid ei suuda pakutud meetme eesmärki piisavalt saavutada, kuid seda saaks paremini saavutada ELi tasandil) ja proportsionaalsuse põhimõttele (ELi meetmete sisu ja kohaldamisala ei tohi minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale) on pädevuse andmise põhimõte (Euroopa Liidu lepingu artikkel 5). Pädevuse andmise põhimõte tähendab, et EL saab tegutseda ainult talle liikmesriikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires.

    Pädevuse jaotuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 2 ja täpsustatud artiklites 3–6. Pädevust on kolme liiki.

    • Ainuõigus (ELTLi artikkel 3). Nendes valdkondades, näiteks tolliliidu ja kaubanduspoliitika valdkonnas, saab tegutseda ainult EL.
    • Jagatud ELi ja ELi liikmesriikide vahel (ELTLi artikkel 4). Liikmesriigid võivad tegutseda ainult siis, kui EL on otsustanud seda mitte teha näiteks transpordi, ühtekuuluvuspoliitika, energeetika ja keskkonna valdkonnas. Liikmesriigid võivad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete parema järgimise tagamiseks paluda komisjonil jagatud pädevusega valdkondades vastuvõetud õigusakti kehtetuks tunnistada (Lissaboni lepingule lisatud deklaratsioon nr 18).
    • EL võib toetada, koordineerida või täiendada liikmesriikide meetmeid (ELTLi artikkel 6), näiteks kultuuri ja turismi valdkonnas. Nendes valdkondades ei tohi EL võtta vastu õiguslikult siduvaid akte, mille kohaselt peavad liikmesriigid oma õigusnorme ja määruseid ühtlustama.

    EL võib võtta meetmeid tagamaks, et liikmesriigid koordineerivad ELi tasemel oma majandus- sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. (ELTLi artikkel 5).

    ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustavad konkreetsed institutsioonilised omadused. Poliitika määratlemine ja rakendamine on Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu ülesanne, Euroopa Parlamendi ja komisjoni roll on piiratud. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindavad ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.

    LISATEAVE

    Top