Sotsiaalne Kliimafond

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2023/955, millega luuakse Sotsiaalne Kliimafond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Paketi „Eesmärk 55“ osana luuakse sellega Sotsiaalne Kliimafond, mida Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid peaksid kasutama selleks, et

• toetada meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on vähendada maanteetranspordi ja ehitussektori heitkoguseid, vähendada vähekaitstud leibkondade, mikroettevõtjate ja transpordi kasutajate kulusid, mis on eriti mõjutatud hoonete ja maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ (vt kokkuvõte) kohaldamisalasse;
• rahastada ajutist otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele.

PÕHIPUNKTID

Vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad

Direktiiviga 2003/87/EÜ luuakse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, et edendada heitkoguste vähendamist, sealhulgas hoonetest ja maanteetranspordist. Määruses (EL) 2023/955 on kindlaks määratud kolm Sotsiaalse Kliimafondi sihtrühma, mida mõjutavad oluliselt uue hoonete ja maanteetranspordiga seotud heitkogustega kauplemise süsteemi kulud:

• vähekaitstud leibkonnad on selle määratluse kohaselt energiaostuvõimetud leibkonnad, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub võimalus kasutatava hoone renoveerimiseks;
• vähekaitstud mikroettevõtjad on need, kellel puuduvad vahendid nende kasutatava hoone renoveerimiseks või heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks;
• vähekaitstud transpordikasutajad on transpordivaesuses üksikisikud ja leibkonnad, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad, kellel puuduvad vahendid heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks.

Kliimameetmete sotsiaalkavad

Iga liikmesriik peaks esitama Euroopa Komisjonile kliimameetmete sotsiaalkava pärast konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonnaga. Kavad peaksid sisaldama meetmeid ja investeeringuid, et leevendada hoonete ja maanteetranspordi sektorist süsiniku hinnastamise mõju vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele, et tagada taskukohane küte, jahutus ja liikuvus.

Rahastamiskõlblikud meetmed ja investeeringud

Kavad võivad sisaldata järgmiste meetmete ja investeeringute toetamist, mille väljatöötamisel tuleb silmas pidada püsivat mõju:

• hoonete renoveerimine, eelkõige vähekaitstud leibkondade ja mikroettevõtjate puhul, kelle kasutuses on suurima energiakuluga hooned, sealhulgas üürnike ja sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul;
• juurdepääs taskukohastele energiatõhusatele eluasemetele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele;
• hoonete kütmise ja jahutamise ning neis toiduvalmistamise süsinikuheite vähendamine, nt elektrifitseerimise kaudu, pakkudes juurdepääsu taskukohastele ja energiatõhusatele süsteemidele;
• taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimine, muu hulgas taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ja muude aktiivsete tarbijate kaudu, et edendada taastuvenergia omatarbimise kasutuselevõttu;
• sihipärane teave, koolitus, teadlikkuse tõstmine ja nõustamine kulutõhusate meetmete ja investeeringute, hoonete renoveerimiseks saadaolevate toetuste, energiatõhususe ning kestliku ja taskukohase liikuvuse ja transpordi alternatiivide kohta;
• võimalused heiteta ja vähese heitega sõidukite ja jalgrataste kasutamiseks, sealhulgas rahaline toetus või maksusoodustused;
• avaliku ja erasektori taristu, sealhulgas heiteta ja vähese heitega sõidukite ostmine, laadimise ja tankimise taristu rajamine ning kasutatud heiteta sõidukite turu arendamine;
• taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi kasutamise stimuleerimine;
• era- ja avaliku sektori üksused, kes arendavad ja pakuvad kestliku nõudetranspordi, jagatud liikuvusteenuste ja aktiivse liikuvuse võimalusi.

Liikmesriigid võivad kavade hulka arvata otsese sissetulekutoetuse vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu mõju vähendamiseks. Selline sissetulekutoetus

• peab olema ajutine ja vähenema aja jooksul;
• võib moodustada kuni 37,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest.

Rahastamine

Fondile eraldatakse 65 miljardit eurot alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032. Lisaks peavad liikmesriigid rahastama vähemalt 25 % oma kavade hinnangulistest kogumaksumustest.

Liikmesriigid võivad taotleda raha ümberpaigutamist fondi määruse (EL) 2021/1060 kohastest eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest ühtekuuluvuspoliitika programmidest. Samuti võivad liikmesriigid paigutada kuni 15 % nende eraldisest fondi ümber ühtekuuluvuspoliitika programmidesse.

Teave

Fondist toetuse saajaid tuleb teavitada nende rahaliste vahendite päritolust, sealhulgas juhul, kui nad saavad neid rahalisi vahendeid vahendajate kaudu. See teave peab sisaldama ELi logo ja märget „Rahastatud Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondist“.

Läbipaistvus

Komisjon edastab liikmesriikide esitatud kavad ja komisjoni otsused põhjendamatu viivituseta samaaegselt ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 30. juunist 2024.

TAUST

Määrusega muudetakse määruse (EL) 2021/1060 – ELi fondide ühiseeskirjad (2021-2027) – artiklit 26 (vahendite ümberpaigutamine).

Lisateave:

• „Eesmärk 55“ (Euroopa Ülemkogu – Euroopa Liidu Nõukogu)
• Sotsiaalne Kliimafond (Euroopa Komisjon)
• Küsimused ja vastused – heitkogustega kauplemine – CO₂ hinnastamine (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1–51)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Direktiivi 2003/87/EÜ järjestikused parandused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1–111)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1–20)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (COM(2021) 102 final, 4.3.2021)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1–10)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1–3)

Pariisi kokkulepe (ELT L 282, 19.10.2016, lk 4–18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13–35)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 11.12.2023