Programm „Euroopa horisont“ – teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi osalemis- ja levitamisreeglid

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega luuakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusajaks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ („programm“) ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid. Määrusega

• määratakse kindlaks raamistik, mille alusel Euroopa Liit (EL) toetab teadus- ja innovatsioonitegevust seoses saavutatavate teaduslike ja tehnoloogiliste eesmärkide ning asjaomaste prioriteetidega, ja sellise tegevuse põhisuunad, kinnitatakse maksimaalne üldsumma ning ELi poolt raamprogrammis rahalise osalemise üksikasjalikud reeglid ja vastavad osad igas ettenähtud tegevuses;
• sätestatakse ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide osalemise ning teadusuuringute tulemuste levitamise eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Rakendamine

Programmi rakendatakse

• otsusega (EL) 2021/764 (vt kokkuvõte) loodud eriprogrammiga;
• rahalise toetusega määrusega (EL) 2021/819 asutatud Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (EIT);
• määrusega (EL) 2021/697 (vt kokkuvõte) loodud kaitseuuringute eriprogrammiga.

Eesmärgid

Programmi üldeesmärk on saavutada ELi investeeringutega teadustegevusse ja innovatsiooni teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik ja ühiskondlik mõju, et

• tugevdada ELi teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning edendada konkurentsivõimet kõigis ELi liikmesriikides, sealhulgas tööstuses;
• viia ellu ELi strateegilisi prioriteete ning aidata kaasa selle eesmärkide saavutamisele ja poliitika elluviimisele;
• tulla toime üleilmsete ülesannetega, sealhulgas saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtteid;
• tugevdada Euroopa teadusruumi (ERA).

Programm tagab seega võimalikult suure ELi lisaväärtuse, keskendudes eesmärkidele ja tegevustele, millega liikmesriigid ei suuda üksi tulemuslikult toime tulla, küll aga koostööd tehes.

Programmi erieesmärgid on järgmised:

• arendada, soodustada ja edasi viia teaduse tipptaset, toetada kvaliteetsete uute alus- ja rakendusteadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja lahenduste loomist ja levitamist, toetada teadlaste koolitust ja liikuvust, meelitada ligi talente kõigil tasanditel ja aidata kaasa ELi talendibaasi täielikule kaasamisele programmi alusel toetatavatesse meetmetesse;
• luua teadmisi, tugevdada teadusuuringute ja innovatsiooni mõju ELi poliitika arendamisel, toetamisel ja rakendamisel ning toetada juurdepääsu innovatiivsetele lahendustele ja nende kasutuselevõtmist Euroopa tööstuses, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt, ning käsitleda ülemaailmseid ühiskondlikke väljakutseid, sealhulgas kliimamuutusi ja kestliku arengu eesmärke;
• edendada igat liiki innovatsiooni, hõlbustada tehnoloogilist arengut, tutvustamistegevust ning teadmus- ja tehnosiiret ning tugevdada innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu ja teadusrakendust;
• optimeerida programmi tulemusi Euroopa teadusruumi mõju suurendamiseks ja külgetõmbavuse tugevdamiseks, suurendada kõikide liikmesriikide, sh madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riikide tipptasemel põhinevat osalemist programmis ning hõlbustada koostöösidemeid Euroopa teadusuuringutes ja innovatsioonis.

Struktuur ja eelarve

Programm koosneb järgmistest osadest ja selle üldeelarve on 95,5 miljardit eurot (jooksevhindades), sh 5,4 miljardit eurot taasterahastult „NextGenerationEU“.

I sammas – tipptasemel teadus

See koosneb järgmistest osadest:

• Euroopa Teadusnõukogu;
• Marie Skłodowska-Curie meetmed;
• teadustaristud.

II sammas – üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime

See koosneb järgmistest osadest:

• teemavaldkond „Tervis“;
• teemavaldkond „Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond“;
• teemavaldkond „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“;
• teemavaldkond „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“;
• teemavaldkond „Kliima, energeetika ja liikuvus“;
• teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“;
• Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.

III sammas – uuenduslik Euroopa

See koosneb järgmistest osadest:

• Euroopa Innovatsiooninõukogu;
• Euroopa innovatsiooni ökosüsteemid;
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT).

Osa – osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine

See koosneb järgmistest osadest:

• osaluse laiendamine ja tipptaseme levik;
• Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine.

Missioonid

Missioonid on valdkonna- ja sektoriüleste tipptaseme- ja mõjupõhiste teadus- ja innovatsioonitegevuste kogumid, mille eesmärk on:

• saavutada kindlaksmääratud aja jooksul mõõdetav eesmärk, mida ei ole võimalik saavutada üksikute meetmete abil;
• mõjutada ühiskonda ja poliitikakujundust teaduse ja tehnoloogia kaudu;
• tuua kasu olulisele osale ELi elanikkonnast ja suurele hulgale ELi kodanikele.

Selles õigusaktis on kindlaks määratud võimalike missioonide viis valdkonda:

• kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas ühiskondlikud muutused;
• vähktõbi;
• ookeanide, merede, ranniku- ja maismaavete hea seisund;
• kliimaneutraalsed ja arukad linnad;
• mulla hea seisund ja toit.

Igal missiooni valdkonnal on oma nõukogu, kes annab komisjonile nõu konkreetsete missioonide kindlaksmääramisel, kujundamisel ja rakendamisel.

Euroopa partnerlused

Euroopa partnerluste kolme vormi (kaasrahastatud, institutsionaliseeritud ja programmipartnerlused) lihtsustatud keskkonnas kohustuvad EL, liikmesriikide ametiasutused ja erasektor toetama jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas.

Euroopa Innovatsiooninõukogu

Euroopa Innovatsiooninõukogu loodi keskselt juhitava ühtse kontaktpunktina, et rakendada Euroopa Innovatsiooninõukoguga seotud III samba „Innovatiivne Euroopa“ meetmeid. Euroopa Innovatsiooninõukogu keskendub peamiselt läbimurdelisele ja murrangulisele, eelkõige turgu loovale innovatsioonile, toetades samas kõiki innovatsiooniliike, sealhulgas järkjärgulist innovatsiooni.

Kolmandate riikide osalemine

Programmis „Euroopa horisont“ võivad osaleda juriidilised isikud kogu maailmast eeskirjades sätestatud tingimustel ja vajaduse korral tööprogrammi / konkursi tasandi lisatingimustega.

Programmis võivad assotsieerumise vormis osaleda järgmised kolmandad riigid:

• Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed;
• ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid;
• Euroopa naabruspoliitika riigid;
• kolmandad riigid, mille teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonialane võimekus on hea ning mis on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud turumajandust.

Osalemisreeglid

Määruses sätestatakse erinevaid reegleid, nagu osalus- ja rahastamiskõlblikkus, eetikareeglid ja -põhimõtted ning julgeolek, mida kohaldatakse programmi alusel rahastatavatele kaudsetele meetmetele. Need on näiteks järgmised:

• iga õigussubjekt võib osaleda ja saada rahastamist, kui see vastab programmi „Euroopa horisont“ kõlblikkustingimustele ja mis tahes muudele tööprogrammi või kutse lisatingimustele;
• konkursikutsete sisu peab olema lisatud tööprogrammile;
• komisjon või rahastamisasutus võib esitada ühise konkursikutse koos kolmandate riikidega, sealhulgas nende teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide või -asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja mittetulunduslike õigussubjektidega;
• hankemenetlused peavad vastama konkurentsireeglitele ning läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttele;
• reeglid finantssuutlikkuse kontrollide kohta;
• projektitaotluste hindamisprotsess, sh valiku- ja hindamiskriteeriumid – projektitaotlusi hindab sõltumatu ekspertkomisjon tipptaseme, mõju, elluviimise kvaliteedi ja tõhususe alusel;
• taotlejad võivad nõuda hindamise läbivaatamist, kui nad leiavad, et hindamismenetlust ei ole õigesti kohaldatud;
• teadusrakenduse ja levitamisega seotud kohustused, sh seoses avatud teadusega.

Programmi hindamine, mõjuhinnangud ja seire

Komisjon teeb seiret ja hindab programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

Programmi täiendab Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

TAUST

Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1291/2013 ja määrus (EL) nr 1290/2013.

Lisateave:

• „Euroopa horisont“ (Euroopa Komisjon)
• „Euroopa horisont“ – ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm 2021–2027 (Euroopa Komisjon)
• Euroopa teadusruum (Euroopa Komisjon)
• Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1–68)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/819 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189, 28.5.2021, lk 61–90)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 1–80)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149–177)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 81–100)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23–27)

Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 11–22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222)

Viimati muudetud: 02.07.2021