Ühtse turu programm

PÕHIPUNKTID

Programmi üldeesmärgid on

• parandada siseturu toimimist ning eelkõige kaitsta kodanikke, tarbijaid ja ettevõtteid, eriti VKEsid, järgmiselt:
  • tagades ELi õiguse täitmise, hõlbustades turulepääsu ja standardite kehtestamist;
  • edendades inimeste, loomade ja taimede tervist ning loomade heaolu;
  • austades kestliku arengu põhimõtteid ning tagades tarbijakaitse kõrge taseme;
  • tugevdades koostööd riiklike asutuste, Euroopa Komisjoni ja detsentraliseeritud ELi asutuste vahel;
• arendada, teha ja levitada kvaliteetset, võrreldavat, ajakohast ja usaldusväärset Euroopa statistikat, et
  • toetada kõigi ELi poliitikavaldkondade kujundamist, seiret ja hindamist;
  • aidata kodanikel, poliitikakujundajatel, ametiasutustel, ettevõtjatel, akadeemilistel ringkondadel ja meedial teha teadlikke otsuseid;
  • aidata ülalnimetatud rühmadel osaleda aktiivselt demokraatlikus protsessis.

Need üldeesmärgid täidetakse järgmiste erieesmärkide kaudu:

• tõhustada siseturgu, eriti digipöörde taustal, ennetades ja kõrvaldades ebaseaduslikke tõkkeid (452 miljonit seitsmeaastase ajavahemiku jooksul) ning tagades, et müügil oleksid üksnes ohutud ja nõuetele vastavad tooted (106 miljonit eurot);
• tugevdada VKEde konkurentsivõimet ja kestlikkust muu hulgas erinevate toetuste, uute ärivõimaluste edendamise ja tööstuse väärtusahelate arendamise kaudu (1 miljard eurot);
• tagada siseturu tõhus toimimine kvaliteetsete Euroopa ja rahvusvaheliste standardite kaudu (221 miljonit eurot);
• edendada tarbijate huve ning tagada tarbijakaitse kõrge tase ja tooteohutus, sealhulgas finantsteenuste alal (200 miljonit eurot);
• aidata kaasa inimeste, loomade ja taimede tervise ning ohutuse kõrge taseme tagamisele kogu toiduahela ulatuses, muu hulgas likvideerides loomataude ja taimekahjustajaid, võideldes antimikroobikumiresistentsuse vastu ning edendades toidu säästvat tootmist ja tarbimist (1,7 miljardit eurot);
• arendada, teha, levitada ja edastada kvaliteetset Euroopa statistikat (552 miljonit eurot).

Programmi rakendamise eelarve seitsmeks aastaks on 4 208 041 000 eurot (jooksevhindades). Kuni 5 % eelarvest võib kasutada erinevatel tehnilistel ja halduseesmärkidel, nagu infotehnoloogiavõrgustike ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks ning kasutamiseks.

Kolmandad riigid saavad programmis osaleda teatavatel tingimustel. Nende hulka kuulub Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) õigus korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et kaitsta ELi rahandust.

Artiklis 8 ning lisades I (taimed, loomad, toit ja sööt) ja II (Euroopa statistika) sätestatakse paljud meetmed, mis on rahastamiskõlblikud programmi üld- ja erieesmärkide täitmiseks.

Õigussubjektid¹ võivad saada rahastamist, kui nad on

• asutatud ELi liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil või programmiga assotsieerunud kolmandas riigis;
• loodud ELi õiguse alusel, või on rahvusvahelised organisatsioonid;
• asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, kuid nende tegevus on kooskõlas selle eesmärkidega.

Artiklis 10 sätestatakse üksused, mis võivad saada toetust ilma projektikonkursita. Need on alates riiklikest turujärelevalveasutustest kuni Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma ja Euroopa Tarbijaliitude Ametini.

Kaasrahastamiseeskirjades on sätestatud, et

• teatavatel tingimustel võib programmist rahastada kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. Muudel juhtudel on see vahemikus 50–95 %;
• meetmed võivad saada rahastamist ühtse turu programmi alusel ja ka mõnest muust ELi fondist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.

Komisjon

• kehtestab 30. aprilliks järgmise aasta tööprogrammid;
• teeb seiret ja annab aru programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta IV lisas esitatud näitajate abil;
• koostab igal aastal aruande rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite sihtasutuse tegevuse kohta ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule;
• viib läbi programmi vahehindamise hiljemalt nelja aasta möödumisel selle algusest ja lõpphindamise selle lõppemisel;
• esitab need kaks hindamist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ning teeb need üldsusele kättesaadavaks;
• konsulteerib hindamiste koostamisel Euroopa statistikasüsteemi komiteega ja Euroopa statistika nõuandekomiteega;
• rakendab kasutajasõbralikke teavitus- ja teabevahetusmeetmeid, et suurendada kodanike, ettevõtjate ja haldusasutuste teadlikkust programmi kaudu antavatest rahalistest vahenditest;
• võib vastu võtta erinevaid rakendusakte ja delegeeritud õigusakte .

Õigusaktiga tunnistatakse alates 31. detsembrist 2020 kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014.