Joogivesi – peamised kvaliteedistandardid

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle eesmärk on kaitsta tervisliku ja puhta olmevee tagamisega inimeste tervist olmevee saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest ning kehtestada hügieeninõuded joogiveega kokku puutuvatele materjalidele, nagu torud, samuti:

• parandada juurdepääsu olmeveele;
• võtta veekvaliteedi jälgimisel kasutusele kulutõhus riskipõhine lähenemisviis.

PÕHIPUNKTID

Olmevesi –

• vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmeotstarveteks nii avalikes kui eravaldustes, olenemata vee päritolust ning sellest, kas veevarustus toimub jaotusvõrgu kaudu, vett antakse tsisternist või on vesi villitud pudelitesse või mahutitesse; hõlmatud on ka allikavesi;
• vesi, mida toidukäitlemisettevõtja kasutab toiduks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks.

Direktiivis sätestatud erandid

Direktiivi ei kohaldata:

• loodusliku mineraalvee (mitte allikavesi) suhtes direktiivi 2009/54/EÜ (vt kokkuvõte) tähenduses ega
• vee suhtes, mis on ravim direktiivi 2001/83/EÜ tähenduses (vt kokkuvõte).

Lisaks võivad ELi riigid direktiivi kohaldamisalast välja jätta:

• vee, mis on mõeldud üksnes selliseks otstarbeks, mille puhul pädevad asutused on veendunud, et vee kvaliteet tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta;
• olmevee, mis pärineb isiklikust veevarustusest jõudlusega keskmiselt alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub äri- või avalik-õigusliku tegevuse raames.

Vett magestavate ja reisijaid vedavate merelaevade suhtes, mis tegutsevad veekäitlejatena, ei kohaldata direktiivi mõningaid, sealhulgas veepuhastuskemikaale ja filtreerimisvahendeid käsitlevaid aspekte.

Vee kvaliteedistandardid

ELi riigid tagavad olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Olmevesi ei tohi sisaldada mikroorganisme ja parasiite ega aineid sellisel arvul või sellises koguses, mis kujutavad võimalikku ohtu inimeste tervisele. Vesi peab vastama järgmistele miinimumnõuetele.

• Mikrobioloogilised parameetrid Vesi ei tohi sisaldada järgmist:
  • soole enterokokid;
  • Escherichia coli;
• keemilised parameetrid. Keemiliste ainete kogused ei tohi ületada järgmisi väärtusi (märkus: g/l – grammi liitri kohta, mg/l – milligrammi liitri kohta ja μg/l – mikrogrammi liitri kohta):
  • Akrüülamiid 0,10 μg/l
  • Antimon 10 μg/l
  • Arseen 10 μg/l
  • Benseen 1,0 μg/l
  • Benso(a)püreen 0,010 μg/l
  • Bisfenool A 2,5 μg/l
  • Boor 1,5 mg/l
  • Bromaat 10 μg/l
  • Kaadmium 5,0 μg/l
  • Kloraat 0,25 mg/l
  • Klorit 0,25 mg/l
  • Kroom 25 μg/l
  • Vask 2,0 mg/l
  • Tsüaniid 50 μg/l
  • 1,2-dikloroetaan 3,0 μg/l
  • Epiklorohüdriin 0,10 μg/l
  • Fluoriid 1,5 mg/l
  • Haloäädikhapped (HAAs) 60 μg/l
  • Plii 5 μg/l
  • Elavhõbe 1,0 μg/l
  • Mikrotsüstiin-LR 1,0 μg/l
  • Nikkel 20 μg/l
  • Nitraat 50 mg/l
  • Nitrit 0,50 mg/l
  • Pestitsiidid 0,10 μg/l
  • Pestitsiidid kokku 0,50 μg/l
  • PFASid kokku 0,50 μg/l
  • PFASide summa 0,10 μg/l
  • Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud 0,10 μg/l
  • Seleen 20 μg/l
  • Tetrakloroeteen ja trikloroeteen 10 μg/l
  • Trihalometaanid kokku 100 μg/l
  • Uraan 30 μg/l
  • Vinüülkloriid 0,50 μg/l
• Tarbimiskoha jaotussüsteemide (nt torustikud, mahutid) riskihindamisel kasutatavad parameetrid Need on:
  • Legionella < 1000 CFU*/l
  • Plii 10 μg/l.
• Indikaatorparameetrid Need näitavad agressiivsete või söövitavate ainete sisaldust. Kui need ületavad direktiivis sätestatud piirnorme, peavad ELi riigid hindama, kas see mittevastavus ohustab inimeste tervist, ja võtma parandusmeetmeid.

ELi riigid peavad järgima ka direktiivi muid norme.

Riskihindamine

ELi riigid tagavad, et viiakse läbi joogivee veevõtukohtade valgalade ja veevarustussüsteemide riskihindamine ja riskijuhtimine, samuti tarbimiskoha jaotussüsteemidega seotud riskihindamine ning selle hindamine, kas võimalikud riskid mõjutavad vee kvaliteeti, sealhulgas ohu tuvastamine süsteemis ja kontrollimeetmete rakendamine.

Olmeveega kokku puutuvad materjalid

ELi riigid tagavad, et materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks olmevee võtmise, puhastamise, säilitamise või jaotamisega ja mis puutuvad olmeveega kokku:

• ei ohusta otse ega kaudselt inimeste tervist;
• ei kahjusta vee värvi, lõhna ega maitset;
• ei soodusta mikroobide kasvu;
• ei leosta vette saasteaineid koguses, mis on materjali kavandatud eesmärki silmas pidades vajalikust suurem.

Lubatud lähteainete ja valmismaterjalide katsemeetodid ja heakskiitmismenetlused (12. jaanuariks 2024), samuti lubatud lähteainete loendid (12. jaanuariks 2025) võetakse järk-järgult kasutusele.

Juurdepääs, teave, seire ja hindamine

ELi riigid:

• parandavad juurdepääsu olmeveele või säilitavad juurdepääsu, eelkõige kaitsetute ja tõrjutud rühmade puhul;
• tagavad piisava ja ajakohase joogiveealase teabe kättesaadavuse;
• koostavad hiljemalt 12. jaanuariks 2029 andmestiku, mis sisaldab teavet meetmete kohta, mida on võetud olmeveele juurdepääsu parandamiseks ja tarbimise propageerimiseks;
• koostavad hiljemalt 12. juuliks 2027 andmestiku, mis sisaldab veevõtukohtade valgalade riskihindamise ja riskijuhtimisega seotud andmeid;
• koostavad andmestiku veekvaliteedi seire tulemuste, juhtumite ja erandite tegemise kohta.

Euroopa Komisjon viib direktiivi hindamise läbi 12. jaanuariks 2035 ja vahepeal vaatab vähemalt iga viie aasta järel läbi mikrobioloogilised ja keemilised standardid ning seire-, proovivõtu ja riskihindamise menetlused.

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva direktiiviga sõnastatakse uuesti ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/83/EÜ ja selle hilisemad muudatused (vt kokkuvõte) alates 12. jaanuarist 2023.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 12. jaanuarist 2021 ning see peab ELi riikides jõustuma 12. jaanuariks 2023 (mõned aspektid 12. jaanuariks 2026).

TAUST

Lisateave:

• Läbivaadatud joogivee direktiiv (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (ELT L 169, 25.6.2019, lk 1–44)

Komisjoni 6. oktoober 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 7.10.2015, lk 6–17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (Uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45–58)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67–128)

Direktiivi 2001/83/EÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 10.02.2021