Kultuuriväärtuste import

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määruses sätestatakse kultuuriväärtuste sissetoomise tingimused ning kultuuriväärtuste impordi tingimused ja kord, et kaitsta inimkonna kultuuripärandit ja hoida ära kultuuriväärtustega ebaseaduslikku kauplemist, eriti kui selline kaubandus võib kaasa aidata terrorismi rahastamisele.
• See näeb ette enim ohustatud kultuuriväärtuste impordilitsentsi süsteemi ja muude kultuuriväärtuste kategooriate importija deklaratsiooni süsteemi. Seda ei kohaldata kultuuriväärtuste suhtes, mis on loodud või avastatud Euroopa Liidu (EL) tolliterritooriumil ja on hõlmatud direktiiviga 2014/60/EL (vt kokkuvõte).

PÕHIPUNKTID

Kultuuriväärtus on mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis kuuluvad määruse lisa A osas loetletud kategooriatesse.

Keelatud kultuuriväärtused

Määrusega keelatakse lisa A osas loetletud kultuuriväärtuste sissetoomine ELi, kui need on ebaseaduslikult välja viidud riigist, kus need loodi või avastati (üldine keelueeskiri).

Impordilitsentsid ja importija deklaratsioonid

• Lisa B osas osutatud kultuuriväärtuste, st vähemalt 250 aastat vanad arheoloogilised objektid või monumentide osad, importimise (st nende siseturul vabasse ringlusse lubamiseks või erilisele tolliprotseduurile suunamiseks, väljaarvatud transiidiks) puhul nõutakse asjaomase ELi liikmesriigi väljaantud impordilitsentse. Impordilitsents on vajalik sõltumata nende objektide väärtusest.
• Lisa C osas loetletud kultuuriväärtuste puhul (nt zooloogilised või botaanilised kollektsioonid, mündid, etnograafilised objektid, maalid, skulptuurid, käsikirjad ja raamatud), mis on vanemad kui 200 aastat ja mille väärtus ületab 18 000 eurot, peab importija esitama tollile importija deklaratsiooni. Kõnealune deklaratsioon koosneb tõendist, et kaubad on kolmandatest riikidest seaduslikult eksporditud, ja standarddokumendist, mis kirjeldab asjaomaseid kultuuriväärtusi.
• Ettevõtjate taotlused pädevatele asutustele impordilitsentsi saamiseks ja importija deklaratsioon tollile esitatakse keskse elektroonilise süsteemi kaudu, st formaalsusi saab täita veebis enne kauba füüsilist saabumist.
• Impordilitsents või importija deklaratsioon tuleks tolliasutustele edastada tollideklaratsiooni esitamise ajal. Kultuuriväärtuste vabatsooni režiimi kohaldamise korral peaks kauba valdaja kauba esitlemisel esitama impordilitsentsi või importija deklaratsiooni.

Erandid

Määrusega nähakse ette impordilitsentsi saamise või importija deklaratsiooni esitamise nõudega seotud järgmised erandid:

• kultuuriväärtuste puhul, mida imporditakse ajutiselt hariduslikul, teaduslikul või uurimistöö, konserveerimise, ja/või näituse eesmärgil;
• kultuuriväärtused, mida ei ole loodud ega avastatud ELi tolliterritooriumil, kuid mis on eksporditud ELi kaubana, kui need tagastatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikli 203 tähenduses (liidu tolliseadustik);
• kultuuriväärtuste puhul, mida ähvardab otsene hävimisoht, mille välisriigi ametiasutus saadab liikmesriigi ametiasutusele säilitamiseks;
• kultuuriväärtusi, mis imporditakse ajutiselt ja mida pakutakse kunstimessidel müümiseks ja mille jaoks tavaliselt nõutakse impordilitsentsi, võib ajutiselt importida ainult importija deklaratsiooniga. Kui need kultuuriväärtused müüakse ja jäävad pärast kunstimessi ELi, siis tuleb nende jaoks hankida impordilitsents.

Euroopa Komisjoni vastutus

• Teabe, eelkõige impordilitsentside ja importija deklaratsioonidega seotud teabe säilitamine ja vahetamine liikmesriikide ametiasutuste vahel toimub komisjoni loodud ja hallatava keskse elektroonilise süsteemi kaudu.
• Komisjon võib koostöös liikmesriikidega korraldada ka koolitusi ja suutlikkuse suurendamise meetmeid, mis on suunatud ELi mittekuuluvatele riikidele.

Karistused

Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning kehtestama ja kohaldama rikkumiste eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Rakendamine

Komisjoni 24. juuni 2021. aasta rakendusmääruses (EL) 2021/1079 on sätestatud määruse (EL) 2019/880 teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige selle artiklis 3 sätestatud vabastus dokumendinõuetest; impordilitsentsi ja importija deklaratsiooni vorming, vorm, tõendavad dokumendid, menetluseeskirjad ning kasutamine; elektroonilise süsteemi („ICG-süsteem“) kasutuselevõtu, käitamise ja hooldamise kord ning üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kõnealuse süsteemi kaudu teabe esitamist, töötlemist, säilitamist ja vahetamist liikmesriikide ametiasutuste vahel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 27. juunist 2019. Üldist keeldu kohaldatakse alates 28. detsembrist 2020. Impordilitsentsi saamise või importija deklaratsiooni esitamise kohustus hakkab kehtima siis, kui võetakse kasutusele keskne elektrooniline süsteem andmete säilitamiseks ja vahetamiseks ELi ametiasutuste vahel või hiljemalt 28. juunist 2025.

TAUST

Lisateave

• Kultuuriväärtused (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi (ELT L 151, 7.6.2019, lk 1–14)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21)

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 39, 10.2.2009, lk 1–7)

Viimati muudetud: 23.09.2021