Euroopa Liidu varjupaigamenetlus

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2013/32/EL – rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/85/EÜ Euroopa Liidus (EL) pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta.
• Sellega sätestatakse rahvusvahelise kaitse seisundi (pagulasseisund ja kaitse isikutele, kes ei ole pagulased, kuid keda ähvardaks päritoluriiki tagasipöördumisel tõsine oht) andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded.
• Selle eesmärk on muuta rahvusvahelise kaitse seisundi andmise menetlused
  • kiiremaks ja tõhusamaks;
  • taotlejatele õiglasemaks;
  • vastavaks ELis kehtivatele rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise miinimumnõuetele.

PÕHIPUNKTID

Keda see mõjutab?

Direktiivi kohaldatakse kõigile ELi riikides (v.a Taanis, Iirimaal ja Ühendkuningriigis (1)) ning nende piiridel, territoriaalvetes ja transiiditsoonides esitatavatele rahvusvahelise kaitse taotlustele.

Kuidas?

• Direktiivis sätestatakse selged eeskirjad rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, mis võimaldab taotluste üle otsustada senisest kiiremini ja tõhusamalt. Taotlemist tuleb muuta inimeste jaoks lihtsamaks, eriti piiridel. Esmane taotlemismenetlus (apellatsioonimenetlusi arvestamata) ei tohiks reeglina kesta kauem kui kuus kuud. Taotlusi läbi vaatavaid ametnikke tuleb menetluskorra osas koolitada ning taotlejatele tuleb pakkuda menetlustagatisi.
• Selgelt määratletud juhtudel, kui taotlus on tõenäoliselt põhjendamatu või kui esineb tõsine oht riigi julgeolekule või avalikule korrale, võib kehtida erimenetluskord, muu hulgas taotluste kiirkorras läbivaatamine piiril.

Põhitagatised

• ELi riigid peavad rahvusvahelise kaitse taotlejatele andma järgmised tagatised:
  • kõik taotlused vaadatakse läbi individuaalselt, objektiivselt ja erapooletult;
  • taotlejat teavitatakse talle mõistetavas keeles järgitavast menetlusest, tema õigustest ning tehtud otsusest. Taotlejal peab olema võimalus kasutada oma juhtumi esitamisel pädevale ametiasutusele vajaduse korral tõlgi teenuseid;
  • taotlejal on võimalus kasutada omal kulul õigusnõustaja teenuseid;
  • taotlejal on õigus otsus kohtus vaidlustada ning õigus õigusabile apellatsioonimenetluses.
• ELi riigid ei või isikut kinni pidada ainult sel põhjusel, et ta on varjupaigataotleja. Varjupaigataotleja kinnipidamisel kohaldatakse ELi eeskirju, mida on kirjeldatud muudetud direktiivis, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded(vastuvõtutingimuste direktiiv).

Taotluse läbivaatamise menetlus

Enne kui asjaomane asutus otsuse teeb, on taotlejal õigus isiklikule vestlusele, et oma taotlust ammendavalt põhjendada. Taotlejaga vestlev isik peab olema pädev taotleja isiklike asjaolude ning üldise olukorra arvessevõtmiseks. ELi riigid peavad tagama konkreetseid taotlusi puudutava teabe konfidentsiaalsuse.

Haavatavatele isikutele kehtivad eritagatised

• Näiteks vanuse, puude, haiguse või seksuaalse sättumusega seotud või traumast või muust põhjusest tingitud erivajadusega inimestele tuleb pakkuda taotlemismenetluses vajalikku tuge, muu hulgas piisavalt aega.
• Saatjata alaealiste suhtes kehtivad erinõuded, muu hulgas pädeva eestkostja määramise nõue. Igal juhul tuleb direktiivi kohaldamisel lähtuda laste parimatest huvidest.

Korduvate taotluste ennetamine

ELi riikidel on uued võimalused vältida sama isiku esitatud korduvate taotluste menetlemist. Kaitset mittevajavad isikud ei saa enam korduvaid taotlusi esitades päritoluriiki tagasisaatmist vältida.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

• Direktiiv jõustus 19. juulil 2013, välja arvatud artiklid 47 (siseriiklike õigusaktidega riigiasutustele ettenähtud võimalus vaidlustada haldus- ja/või kohtuotsuseid) ja 48 (konfidentsiaalsus seoses mis tahes teabega, mida rakendusasutused oma töö käigus saavad). Neid kohaldatakse alates 21. juulist 2015.
• ELi riigid pidid direktiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 20. juuliks 2015, välja arvatud taotluse läbivaatamise menetlust käsitleva artikli 31 teatavad aspektid, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2018.

TAUST

• EL on töötanud Euroopa ühise varjupaigasüsteem loomise nimel alates 1999. aastast. Aastatel 1999–2005 võeti vastu mitu õigusakti. Süsteemi toimimise parandamiseks võeti vastu õigusaktid aastatel 2011 (kvalifikatsioonidirektiiv) ja 2013 (eespool nimetatud direktiiv vastuvõtutingimuste kohta ning määrused Eurodaci kohta ja läbivaadatud süsteemi kohta selle ELi riigi määramiseks, kes vastutab varjupaigataotluste läbivaatamise eest).
• Lisateave:
  • Euroopa ühine varjupaigasüsteem (Euroopa Komisjoni veebileht)
• Pärast COVID-19 puhangut ja kriisi tagajärgedega toimetulemiseks meetmete kehtestamist võttis komisjon vastu
  • Komisjoni teatis COVID-19: suunised varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi ning ümberasustamist käsitlevate ELi õigusnormide rakendamise kohta

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60–95)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9–26)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1–30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31–59)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96–116)

Viimati muudetud: 25.05.2020

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).