Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Vastupanuvõime suurendamine arengumaades

KOKKUVÕTE:

komisjoni teatis COM(2012) 586 final – ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatise eesmärk on võtta õppust sellest piirkonnast saadud õppetundidest, et tõhustada ELi panust katastroofidele vastuvõtlike ja ebakindlate riikide haavatavuse vähendamisel, lisades keskse eesmärgina vastupanuvõime* kontseptsiooni.

PÕHIPUNKTID

  • Humanitaarabi vajaduste vähendamine, vaesuse leevendamine ja ebakindlusega tegelemine nõuab süsteemseid pingutusi, et suurendada haavatava elanikkonna vastupanuvõimet.
  • Selleks on vaja mitmekülgseid ja pikaajalisi strateegiaid, mille eesmärk on leevendada kriise põhjustavaid probleeme ning suurendada ebakindluse ja muutustega toimetuleku suutlikkust.
  • Paremad teenused, võimalused ning kaitse saatuselöökide ja raskuste eest kindlustab kõige haavatavamate elatisallikaid. Kriiside tekkides aitab riskijuhtimine tegutseda varakult ja tõhusamalt vahetute vajaduste rahuldamisel, kahjude piiramisel ja taastumise kiirendamisel.
  • Vastupanuvõime kaalutlused – riskijuhtimine ja haavatavuse vähendamine – tuleks kaasata asjakohasel viisil kõikidesse arengu- ja taastumisstrateegiatesse.

ELi reageerimine Aafrika toidukriisidele

Pärast toidukriise Aafrikas reageeris EL humanitaar- ja arenguabiga. Lisaks elude päästmisele hõlmas see abi ka taastumisprotsessile kaasaaitamist, näiteks tänu seemnete ja tööriistade jagamisele ning veevarude paremale haldamisele.

Pikaajalised vastupanuvõime strateegiad aitavad asjaomastel riikidel ja kogukondadel taastuda ning arendada suutlikkust toimetulekuks tulevaste kriisidega.

Vastupanuvõime algatused SHARE* ja AGIR* annavad tunnistust humanitaar- ja arenguabi koostoime paranemisest. Lühiajaline abi paraneb siis, kui tunnustatakse, et hädaabi, taastus- ja arenguabi (LRRD) on omavahel ühendatud. EL võib pühenduda pikemas perspektiivis peamistele toidualase ebakindluse põhjustele, taastades elatisallikad, tugevdades sotsiaalkaitset ja katastroofide ohjamise süsteeme ning parandades toitumist.

Need meetmed keskenduvad toiduga kindlustatusele ja toidukriisidele Sahara-taguses Aafrikas. Sellist lähenemisviisi saaks kohaldada siiski teistele piirkondadele ja haavatavuse liikidele, näiteks piirkondadele, mida ohustavad:

  • üleujutused,
  • tsüklonid,
  • maavärinad,
  • põuad,
  • tormid ja tsunamid,
  • kliimamuutus,
  • toiduainete hinnatõus.

See keskendub kolmele peamisele küsimusele.

  • 1.

    Riskihindamise abil kriiside ennetamine

  • 2.

    Ennetusele ja valmidusele keskendumine

  • 3.

    Kriisile reageerimise tõhustamine

Teatises esitatakse kümnepunktiline kava, et suurendada vastupanuvõimet, sealhulgas edendada dialoogi kolmandate riikidega selliste kättesaadavate suhtluskanalite kaudu nagu ÜRO ning rikaste ja arenevate riikide G8 ja G20 foorumid. Kava konsolideeriti ja seda laiendati vastupanuvõime tegevuskavas kriisialdistes riikides 2013–2020, milles kutsutakse ELi ja ELi riike üles:

  • toetama selliseid algatusi nagu AGIR ja SHARE ning teisi vastupanuvõime algatusi eri kontekstides ja piirkondades;
  • lisama vastupanuvõime tegevuskavasse katastroofiriski ohjamise;
  • edendama integreeritud lähenemisviise kliimamuutusega kohanemisel, katastroofiriski vähendamisel ja vastupanuvõimes;
  • kaasama vastupanuvõime toiduga kindlustatust ja toitumist hõlmavasse tegevuskavasse;
  • tugevdama haavatavatele elanikkonnarühmadele antava abi mehhanisme, toetama sotsiaalkaitset käsitlevate riiklike lähenemisviiside arendamist;
  • laiendama riskirahastuslahenduste (sealhulgas kindlustus ja katastroofivõlakirjad) toetamist riiklikul ja kohalikul tasandil;
  • toetama kohaliku erasektori arendamist, kasvuvõimalusi ja haavatava elanikkonna vastupanuvõime tugevdamise pikaajalisi lahendusi;
  • toetama kohalike organisatsioonide kohalikke algatusi;
  • arendama linnaruumi vastupanumetoodikaid, katsetamist ja hindamist;
  • arendama vastupanul põhinevaid lähenemisviise püsivate põgenike probleemidega tegelemisel;
  • toetama vastupanuvõime ja suutlikkuse arendamist kohalikul tasandil ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames (arutlusel);
  • parendama teadlikkust vastupanust ja tõenduskogu;
  • arendama ühiseid lähenemisviise toetamisel;
  • pakkuma tegevuslikke vastupanusuuniseid Euroopa Komisjonile ja teistele partneritele;
  • kasutama riskihindamise, -ohje ja vastupanuvõime mõõtmise jaoks parendatud metoodikaid ja vahendeid ning
  • kasutama ja arendama paindlikke finantsinstrumente ja situatsiooniplaane.

TAUST

Sahelis ja Aafrika Sarve piirkonnas korduvad toidu- ja toitumiskriisid mõjutavad miljoneid inimesi ning nende tagajärjel levib laialdaselt näljahäda ja inimesed elavad alalises vaesuses. Selles olukorras tõuseb teravalt esile vajadus pikaajalise ja süsteemse lähenemisviisi järele haavatavate riikide ja elanikkondade vastupanuvõime suurendamiseks.

PÕHIMÕISTED

* Vastupanuvõime – üksikisiku, majapidamise, kogukonna, riigi või piirkonna võime pidada vastu stressile ja šokile, nendega kohaneda ja neist kiiresti taastuda

* SHARE – Aafrika Sarve vastupanuvõime toetamine

* AGIR – Saheli vastupanuvõime algatuse ülemaailmne liit

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ELi lähenemisviis vastupanuvõimele: õppetunnid toidukriisidest (COM(2012) 586 final, 3.10.2012)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 28. mai 2013. aasta järeldused seoses ELi lähenemisviisiga vastupanuvõimele

Komisjoni talituste töödokument. Vastupanuvõime tegevuskava kriisialdistes riikides 2013–2020 (SWD(2013) 227 final, 19.6.2013)

Viimati muudetud: 25.11.2015

Top