Põllumajandustootjatele makstavate ELi otsetoetuste eeskirjad
KOKKUVÕTE:
määrus (EL) nr 1307/2013 – põllumajandustootjatele ELi ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste eeskirjad
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
- Selles sätestatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames põllumajandustootjate toetamiseks ettenähtud otsetoetuste eeskirjad. Need maksed tehakse täies mahus tingimusel, et põllumajandustootjad täidavad keskkonna, kliimamuutuse, maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaoluga seotud põhinõudeid, st tagavad nõuetele vastavuse. Nõuetele vastavuse eeskirjad on sätestatud määruses (EL) nr 1306/2013 (vt kokkuvõte).
- Määrusega (EL) nr 1307/2013 tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 73/2009, mis sisaldas varasemaid eeskirju, mis reguleerivad põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi ja mis muutusid pärast 2013. aasta ÜPP reformi. Sellega tunnistatakse kehtetuks ka määrus (EÜ) nr 637/2008, mis käsitleb puuvillasektorit.
- 2017. aastal võeti ELis vastu määrus (EL) 2017/2393, millega muudeti määrust (EL) nr 1307/2013 ja teisi ÜPPga seotud õigusakte:
- 2020. aastal võeti ELis vastu muutmismäärus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal.
PÕHIPUNKTID
Põllumajandustootjatele makstakse otsetoetusi ELi riikide toetuskavade kaudu.
ELi riigid peavad eraldama teatava osa ÜPP toetusvahenditest kohustuslikele toetuskavadele järgmiselt:
- standardsed hektaritoetused – toetuse õiglasemaks jaotamiseks peavad kõik ELi riigid alates 2015. aastast seadma eesmärgiks ühtlustada toetus hektari kohta („põhitoetus põllumajandustootjatele“);
- hektaripõhine keskkonnasõbraliku majandamise toetus – kliimat ja keskkonda säästvate majandamisviiside kasutamiseks (30% siseriiklikest toetusvahenditest);
- hektaripõhine noorte põllumajandustootjate toetus – alla 40 aasta vanustele põllumajandustootjatele, kes alustasid esmakordselt oma põllumajandustootmise juhtimist kuni viis aastat enne toetuse taotlemist, toetus on ette nähtud kuni viieks aastaks.
On ka mõned valikulised toetuskavad. ELi riigid saavad omal valikul:
- toetada väiksemaid põllumajandustootjaid, makstes esimese hektari eest suuremat toetust („ümberjaotav toetus“);
- teha lisamakseid looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele;
- anda tootmisega seotud toetust piiratud summas (tootmiskohustusega seotud toetus – toetus, mis on seotud kindlate taimesortide või loomaliikidega) senise tootmistaseme säilitamiseks raskustesse sattunud põllumajandussektorite aitamiseks oma riigis;
- pakkuda lihtsustatud kava väikepõllumajandustootjatele – iga-aastane makse kuni 1250 eurot.
Alates 1. jaanuarist 2018 jõustusid muutmismääruses (EL) 2017/2393 sisalduvad uued eeskirjad ja need hõlmavad järgmist:
- otsetoetusi võib anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele (st need, kelle põllumajanduslik tegevus on märkimisväärne). Kuid mõnes ELi riigis kasvas halduskoormus liiga suureks. Eelkõige loeti mitteaktiivseks isikuid, kes haldavad lennujaamu, veerajatisi, alalisi spordiväljakuid või puhkealasid või osutavad raudtee- või kinnisvarateenuseid, välja arvatud juhul, kui nad tõestavad vastupidist. Selle sätte kohaldamine muutus ELi riikides vabatahtlikuks;
- keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuste eeskirjade mõningaid aspekte on lihtsustatud, eriti põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuete osas;
- püsirohumaa määratluse laiendamine:
- ELi riigid võivad lisada sobivaid põõsaid või puid, mis pakuvad sööta püsirohumaal, kus rohi ja muud rohttaimed on ülekaalus kogu territooriumil või selle osal;
- nad võivad lugeda püsirohumaa liigitamise kriteeriumiks maad, mis on kündmata või kus ei ole külvikorda kasutatud viis aastat või kauem;
- noored põllumajandustootjad saavad nüüd hõlpsamini juurdepääsu kõigile viie aasta toetustele;
- selgitatakse ELi riikide vastutust tootmiskohustusega seotud toetuse tootmist piirava olemuse osas;
- keskkonnasõbraliku majandamise toetuse seisukohalt laiendatakse ökoloogilist huvi pakkuvate maa-alade (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad) liike maa-aladele, kus kasvatatakse selliseid taimesorte nagu Miscanthus ja Silphium perfoliatum, samuti söötis maale, kus kasvavad taimed, mis on kasulikud tolmeldajatele.
Üleminekueeskirjad aastateks 2021 ja 2022
2020. aasta detsembris vastu võetud muutmismäärus (EL) 2020/2220 võimaldab jätkuvalt kohaldada 2014.–2020. aasta ÜPP raames kehtivaid eeskirju ning tagab katkematud maksed põllumajandustootjatele ja teistele EAGFi ja EAFRD kaudu toetuse saajatele aastatel 2021 ja 2022 kuni uue raamistiku kohaldamisajani. Üleminekuperioodi eesmärk on hõlbustada toetusesaajate sujuvat üleminekut uuele programmitöö perioodile.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust (EL) nr 1307/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Muutmismäärusega (EL) 2017/2393 kehtestatud eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Muutmismäärusega (EL) 2020/2220 kehtestatud eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
TAUST
Lisateave:
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670)
Määruse (EL) nr 1307/2013 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.6.2014, lk 1–32)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1310/2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865–883)
Vt konsolideeritud versioon.
Viimati muudetud: 03.03.2021