EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014CA0074

Kohtuasi C-74/14: Euroopa Kohtu (viies koda) 21. jaanuari 2016. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – „Eturas” UAB jt vs. Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba (Eelotsusetaotlus — Konkurents — Keelatud kokkulepped — Kooskõlastatud tegevus — Ühises elektroonilises reiside pakkumise süsteemis osalevad reisibürood — Internetis reiside ostul hinnaalanduste määrade automaatne piiramine — Süsteemihalduri teade piirangu kohta — Vaikiv kokkulepe, mille võib kvalifitseerida kooskõlastatud tegevuseks — Kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse koosseisu tunnused — Tõendite ja nõutava tõendatuse taseme hindamine — Liikmesriikide menetlusautonoomia — Tõhususe põhimõte — Süütuse presumptsioon)

ELT C 98, 14.3.2016, p. 3–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 98/3


Euroopa Kohtu (viies koda) 21. jaanuari 2016. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – „Eturas” UAB jt vs. Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba

(Kohtuasi C-74/14) (1)

((Eelotsusetaotlus - Konkurents - Keelatud kokkulepped - Kooskõlastatud tegevus - Ühises elektroonilises reiside pakkumise süsteemis osalevad reisibürood - Internetis reiside ostul hinnaalanduste määrade automaatne piiramine - Süsteemihalduri teade piirangu kohta - Vaikiv kokkulepe, mille võib kvalifitseerida kooskõlastatud tegevuseks - Kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse koosseisu tunnused - Tõendite ja nõutava tõendatuse taseme hindamine - Liikmesriikide menetlusautonoomia - Tõhususe põhimõte - Süütuse presumptsioon))

(2016/C 098/03)

Kohtumenetluse keel: leedu

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas

Põhikohtuasja pooled

Hagejad:„Eturas” UAB, „AAA Wrislit” UAB, „Baltic Clipper” UAB, „Baltic Tours Vilnius” UAB, „Daigera” UAB, „Ferona” UAB, „Freshtravel” UAB, „Guliverio kelionės” UAB, „Kelionių akademija” UAB, „Kelionių gurmaani” UAB, „Kelionių laikas” UAB, „Litamicus” UAB, „Megaturas” UAB, „Neoturas” UAB, „TopTravel” UAB, „Travelonline Baltics” UAB, „Vestekspress” UAB, „Visveta” UAB, „Zigzag Travel” UAB, „ZIP Travel” UAB

Kostja: Lietuvos Respublikos konkurencijos taryba

Menetluses osalesid:„Aviaeuropa” UAB, „Grand Voyage” UAB, „Kalnų upė” UAB, „Keliautojų klubas” UAB, „Smaragdas traavel” UAB, „700LT” UAB, „Aljus ir Ko” UAB, „Gustus vitae” UAB, „Tropikai” UAB, „Vipauta” UAB, „Vistus” UAB

Resolutsioon

ELTL artikli 101 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui niisuguse teabesüsteemi haldur, mille eesmärk on selle veebisaidi kaudu võimaldada reisibüroodel müüa reise ühtse broneerimise viisil, saadab nendele ettevõtjatele isikliku e-postkasti kaudu teate, hoiatades neid, et süsteemi vahendusel müüdavatele toodetele tehtavatel hinnaalandustel on nüüdsest ülempiir, ning kui pärast teate edastamist sisestatakse süsteemi tehnilised muudatused, mis on selle meetme rakendamiseks vajalikud, võib nende ettevõtjate puhul alates hetkest, mil nad said teada süsteemi halduri saadetud teatest, eeldada nende osalemist kooskõlastatud tegevuses selle sätte tähenduses, kui nad hoidusid sellest tegevusest avalikult distantseerumast, ei teavitanud sellest haldusasutusi või ei esitanud eelduse ümberlükkamiseks muid tõendeid, näiteks tõendit selle kohta, et pidevalt kohaldati kõnealust ülempiiri ületavat hinnaalandust.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb siseriiklike normide alusel, mis reguleerivad tõendite hindamist ja nõutavat tõendatuse taset, analüüsida, kas kõiki talle esitatud asjaolusid arvestades võib põhikohtuasjas kõne all oleva teate saatmine olla piisav tõend selleks, et tuvastada, et teate adressaadid teadsid selle sisu. Süütuse presumptsiooniga on vastuolus, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb, et pelk teate saatmine võib olla piisav tõend selleks, et tuvastada, et teate adressaadid tingimata teadsid selle sisu.


(1)  ELT C 142, 12.5.2014.


Top