52020PC0443

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 443 final

2018/0166(APP)

Muudetud ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.Ettenägelik ja uuenduslik ELi eelarve, mis aitab Euroopal taastuda

EL on tegutsenud kiiresti, et astuda praegu kehtiva, ent 2020. aastal aeguva mitmeaastase finantsraamistiku piires üheskoos jõuliselt ja kooskõlastatult vastu kriisi sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele. See reaktsioon täiendab majandus- ja finantsmeetmeid, mille liikmesriigid on võtnud omal äranägemisel.

Koroonaviiruse pandeemia on jõudnud igasse paika Euroopas ja kogu maailmas. Selle sotsiaal-majandusliku mõju ulatust ei ole võimalik ette näha. Juba praegu on kindel, et see põhjustab liikmesriikide finants- ja majandussüsteemides enneolematuid ja tõsiseid probleeme. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi 1 kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal rekordilise 7,75 % võrra ja ELi majandus 7,5 % võrra. Võrreldes 2019. aasta sügisese majandusprognoosiga, on ELi ja euroala kasvuprognoose korrigeeritud umbes üheksa protsendipunkti võrra allapoole. ELi majandust tabanud šokk on sümmeetriline, sest pandeemia on levinud kõigisse liikmesriikidesse, ent majanduslanguse ulatus on prognooside järgi 2020. aastal väga erinev. Kevadprognoosi iseloomustavad seekord tavalisest suurem ebakindlus ja suuremad riskid, mis on seotud eeldustega koroonaviiruse pandeemia arengu ja selle tõkestamiseks võetavate meetmete kohta. Seda üldist pilti kinnitab ka vajaduste põhjalik hindamine 2 .

Selleks et liit tuleks praegusest enneolematult raskest kriisist tugevamana välja, peab ta sellele kiiresti, jõuliselt ja kooskõlastatult reageerima. Probleemide ulatuse ja Euroopa majanduste omavahelise seotuse tõttu ei saa ükski liikmesriik üksi edu saavutada. Seepärast tuleb Euroopa majanduse taastekava keskmesse seada tugev ja ajakohastatud ELi eelarve.

Komisjon on esitanud oma teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ 3 ulatusliku Euroopa majanduse taastekava, mis rajaneb solidaarsusel ning juhindub liidu ühistest väärtustest ja põhimõtetest. Selle peamine vahend on pikaajaline ELi eelarve, mida täiendatakse Euroopa Liidu taasterahastu rahastamisega omavahendite otsuse 4 alusel.

Need ettepanekud koos võimaldavad vallandada kogu ELi eelarve potentsiaali kaasata investeeringuid ning suunata taastumise olulistel esimestel aastatel võimalikult kiiresti rahalist toetust ja investeeringuid, et sillutada teed õiglasele ja kaasavale üleminekule rohelisele ja digitaalsele tulevikule, toetada liidu pikemaajalist strateegilist autonoomiat ja aidata tal tulevikus vapustustele paremini vastu panna.

Kavandatud Euroopa Liidu taasterahastu (edaspidi „Euroopa taasterahastu“) 5 on erakorraline hädaolukorra mehhanism, mille abil rakendatakse majanduse taastamise ja vastupanuvõime suurendamise meetmeid, suunates piiratud ajavahemiku jooksul rahalisi vahendeid liidu kõige olulisematesse programmidesse, ning mis keskendub kriisi tõttu tekkinud pakilistele investeerimisvajadustele. See on liitu koos hoidva solidaarsuse võimas väljendus. Rahastu on ajutine ja sihtotstarbeline ning sellega panustatakse akuutsete probleemide lahendamisse. Ressursside hankimiseks võetakse kapitaliturgudel või finantseerimisasutustelt omavahendite otsuse alusel laene, tuginedes selleks otstarbeks antud ajutisele ja erakorralisele õigusele. Laenatud vahendid täiendavad liidu eelarve assigneeringuid ning mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärad nende kohta ei kehti. Neid kajastatakse eelarves eraldi, et rõhutada nende ajutist ja erakorralist olemust ning tagada täielik läbipaistvus.

Liidu prioriteetidele vastavat ajakohast ja paindlikku pikaajalist eelarvet käsitlevate komisjoni ettepanekute alused kehtivad täielikult ka praegu. Komisjon jääb nende ettepanekute juurde, ent neid tuleb nüüd Euroopa taastumise toetamiseks tugevdada ja kohandada, võttes kasutusele uued sihtotstarbelised vahendid ja suurendades taastumise seisukohast kõige olulisemate programmide rahastamist.

Eriti tähtis on kiiremas korras saavutada omavahendite otsuse, Euroopa taasterahastu ja uue pikaajalise raamistikuga seatud eesmärgid. Selleks et anda ettevõtjatele, piirkondadele, VKEdele, põllumajandustootjatele, teadlastele ja teistele ELi vahendite saajatele rahalist toetust ja suurendada neis usaldust, mida on tarvis pikaajaliste investeeringute tegemiseks, on äärmiselt oluline saavutada kokkulepe 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Euroopa Parlamendis ja nõukogus juba tehtud märkimisväärsed edusammud kujutavad endast parimat eeldust, et kokkulepe saavutatakse õigeks ajaks.

Koroonaviiruse pandeemia majanduslik mõju toob esile vajaduse tagada liidule piisav eelarvepoliitiline manööverdamisruum juhuks, kui esineb majandusšokke, mis viivad kogurahvatulu järsu ja ootamatu vähenemiseni. Selleks et tekitada omavahendite otsuse ülemmäärasid arvestades piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik oma konkreetse aasta finantskohustused ja tingimuslikud kohustused isegi kõige ebasoodsamates majandusoludes, teeb komisjon ühtlasi ettepaneku suurendada omavahendite otsuses sätestatud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärasid püsivalt vastavalt 1,46 %-ni ja 1,40 %-ni ELi kogurahvatulust. Lisaks on tarvis erandkorras ja ajutiselt suurendada ka omavahendite otsuses sätestatud ülemmäärasid, et võimaldada võtta laene Euroopa taasterahastu raames.

1.2.Vajalikud muudatused mitmeaastase finantsraamistiku määruse eelnõus ja institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus

Ulatuslik taastepakett eeldab täienduste ja kohanduste tegemist komisjoni 2018. aasta maikuu ettepanekutesse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et lisada neisse uued rahastamisvahendid ja programmid kõige pakilisemate taastamisvajaduste rahuldamiseks, märkimisväärsed lisavahendid kriisile reageerimise seisukohast oluliste muude programmide jaoks ja sätted, mis võimaldavad suuremat paindlikkust.

2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud komisjoni ettepaneku (nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) 6 lisas, tuleb kohandada, et võtta arvesse läbirääkimistes tehtud edusamme, näha ette rahastus uute algatuste jaoks, praeguse kriisi tõttu esile kerkinud prioriteetide elluviimiseks ja hiljuti kohapeal eriti oluliseks muutunud ühiste ülesannete täitmiseks 7 .

Mis puudutab laenude võtmist majanduse taastekava jaoks omavahendite otsusega antud loa alusel ja Euroopa taasterahastu raames, on ajavahemikul 2021–2027 tehtavate võimalike kupongimaksete katmiseks vajalikud assigneeringud kooskõlas komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku kohta, eriti II rubriigiga „Ühtekuuluvus ja väärtused“ (välja arvatud alamrubriigiga „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“). Tulevastes mitmeaastastes finantsraamistikes tuleb ette näha assigneeringud, mis on vajalikud kupongimaksete ja lõpptähtpäeval toimuvate tagasivõtmiste katmiseks.

Selliste sihipäraste kohandustega vastab liidu pikaajaline finantsraamistik paremini tema prioriteetidele ja püüdlustele ning aitab paremini suurendada liidu vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat keskpikas ja pikas perspektiivis.

Kohandada on tarvis ka finantsraamistiku määruse eelnõu ja institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta 8 . Nende kohandustega võimaldatakse suuremat paindlikkust rakendamisel, võttes arvesse vajadust hädaolukordades aktiveeritavate uute sätete järele. Nende abil lõimitakse eelnõudesse ka sellised uuendused nagu õiglase ülemineku fond ja nähakse eelarvepädevatele institutsioonidele ette kohustus anda Euroopa taasterahastu rakendamise kohta läbipaistvat teavet.

Komisjonil on kavas kohandada ka oma ettepanekuid tulevaste ühtekuuluvuspoliitika programmide kohta, muu hulgas selleks, et rohkem toetada kriisiga seotud investeeringuid, suurendada fondide ja piirkonnakategooriate vaheliste ülekannete paindlikkust ning lisada hädaolukorras aktiveeritavad uued sätted. Selleks et kõige suuremas hädas olevaid liikmesriike ja piirkondi piisavalt toetada, kavatseb komisjon lisada oma kohandatud ettepanekutesse kohustuse vaadata uusima kättesaadava statistika põhjal läbi ühtekuuluvuspoliitika eraldised liikmesriikidele, korrigeerides neid ainult ülespoole kuni suurendatud maksimaalse summani, milleks on 10 miljardit eurot (2018. aasta hindades). See eeldab mitmeaastase finantsraamistiku 2025.–2027. aasta kulude ülemmäärade vastavat kohandamist.

Viimaste nädalate kogemused on näidanud, et ootamatu ja kiiresti leviva kriisi korral, nagu seda on COVID-19 pandeemia, peab liit kõigest mõne päeva jooksul otsustavalt tegutsema. Ta peab solidaarsuse põhimõttele tuginedes pakkuma kiiret, paindlikku ja vahetut abi, et leevendada haiguspuhangu raskeid tagajärgi rahvatervisele liidus ning toetada kõige enam kannatavate liikmesriikide ja piirkondade jõupingutusi ja suutlikkust olukorraga toime tulla.

Toimunu näitab ka, et paindlikkust käsitlevad sätted ning iseäranis erivahendid on ülimalt olulised ja hädavajalikud, et suurendada mitmeaastase finantsraamistiku pakutavat etteaimatavust ja stabiilsust. Lisaks võimaldab see kinnitada, et paindlik struktuur, mille komisjon 2018. aastal 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve jaoks kavandas, on igati asjakohane ja õigustatud.

Komisjon tegi 2018. aastal ettepaneku laiendada hädaabireservi kohaldamisala nii, et seda saaks kasutada liidusiseste hädaolukordade puhul. Komisjon teeb ettepaneku suurendada selle nüüd solidaarsus- ja hädaabireserviks ümbernimetatud reservi iga-aastast maksimaalset summat 3 miljardi euroni (2018. aasta hindades), et hädaolukorras saaks ettenägematute probleemide lahendamiseks rohkem vahendeid kasutusele võtta. Paisutatud reservi abil oleks võimalik rahastada vajaduse korral kiiresti ELi meetmeid samamoodi kui hädaolukorra mehhanismi sisaldavate ELi vahenditega, nagu erakorralise toetuse rahastamisvahend, aga ka humanitaarabivahend, rescEU, terviseprogramm, ühtse turu programm (erakorralised veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed) või Varjupaiga- ja Rändefond.

Euroopa Parlament ja nõukogu reageerisid COVID-19 kriisile muu hulgas sellega, et võtsid 31. märtsil 2020 vastu määruse (EL) 2020/461, 9 millega laiendatakse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohaldamisala, lisades nende katastroofide hulka, mille korral fond võib sekkuda, ulatusliku rahvatervise hädaolukorra. Komisjon teeb ettepaneku suurendada selle erivahendi iga-aastast maksimaalset summat 1 miljardi euroni (2018. aasta hindades).

Lõpetuseks teeb komisjon ettepaneku suurendada Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi iga-aastast maksimaalset summat 386 miljoni euroni (2018. aasta hindades), sest COVID-19 kriisi majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu on tõenäoliselt oodata taotluste arvu suurenemist.

2.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekute põhjendustesse ja artiklitesse tehtavad kavandatavad muudatused on esitatud lisatud muudetud ettepanekus. Kõik muud komisjoni ettepanekute COM(2018) 322 ja COM(2018) 323 põhjendused ja sätted jäävad endiseks.

Selles jaos selgitatakse ka dokumendis COM(2020) 444 10 esitatud muudatusi, mis on kavas teha institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõusse.

2.1.Määruse eelnõu artikkel 2 ja põhjendus 3

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse ettepaneku esitamise ajal 2018. aasta mais oli finantsmääruse läbivaatamine juba poliitiliselt kokku lepitud, aga selle teksti viimistlemine ja vastuvõtmise protsess olid veel pooleli. Finantsmäärusele osutavad viited ja finantsmääruse sätted esitati mitmeaastase finantsraamistiku määruses seetõttu esialgu nurksulgudes.

Asjaomased muudatused hõlmavad üksnes finantsmäärusele osutavate viidete ühtlustamist 2018. aasta juulis vastu võetud finantsmääruse 11 tekstiga.

2.2.Määruse eelnõu artikkel 6 ja põhjendus 8

Selle muudatusega nähakse ette, et liikmesriikidele tehtud ühtekuuluvuspoliitika eraldised vaadatakse 2024. aastal läbi uusima kättesaadava statistika põhjal. Läbivaatamise tulemusel võib summasid korrigeerida ainult ülespoole, kuni maksimaalse summani, milleks on 10 miljardit eurot (2018. aasta hindades). Läbivaatamise tulemusena tuleb mitmeaastase finantsraamistiku 2025.–2027. aasta kulude ülemmäärasid vastavalt kohandada.

2.3. Määruse eelnõu artikkel 8

Muudatusega lisatakse õiglase ülemineku fond nende jagatud eelarve täitmise raames hallatavate programmide hulka, mille kulukohustuste assigneeringud võidakse 2021. aastal ümber planeerida ja mille mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid aastateks 2022–2025 tuleks vastavalt kohandada.

2.4.Määruse eelnõu artikkel 9

Muudatusega nähakse ette, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi iga-aastast maksimaalset summat suurendatakse 386 miljoni euroni (2018. aasta hindades).

2.5.Määruse eelnõu artikkel 10

Muudatusega nähakse ette, et Euroopa Liidu Solidaarsusfondi iga-aastast maksimaalset summat suurendatakse 1 000 miljoni euroni (2018. aasta hindades).

2.6.Määruse eelnõu artikkel 11, artikkel 13 ja põhjendus 7 ning institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu punkt 11

Muudatusega nähakse ette, et erivahendi nimi muudetakse tekstis „solidaarsus- ja hädaabireserviks“ ning selle iga-aastast maksimaalset summat suurendatakse 3 000 miljoni euroni (2018. aasta hindades).

2.7.Määruse eelnõu lisa

Määruse eelnõu lisas esitatud tabel asendatakse käesoleva muudetud ettepaneku lisas esitatud uue tabeliga.

2.8. Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu punkt 15a

Selle muudatusega lisatakse institutsioonidevahelisesse kokkuleppesse uus lõik, mille alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande Euroopa Liidu taasterahastu kohta. Aruanne sisaldab teavet rahastu raames tehtud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingutest tulenevate varade ja kohustuste kohta, eelneval aastal liidu programmidele eraldatud tulude kogusumma ning selle kohta, kui suurel määral on need summad aidanud saavutada asjaomaste programmide eesmärke.

2018/0166 (APP)

Muudetud ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

Komisjoni ettepanekut COM(2018) 322 muudetakse järgmiselt.

(1)Lisatakse põhjendus 1a:

„(1a) COVID-19 kriisi majandusliku mõju tõttu peab liit ette nägema pikaajalise finantsraamistiku, mis sillutab teed õiglasele ja kaasavale üleminekule rohelisele ja digitaalsele tulevikule, toetab liidu pikemaajalist strateegilist autonoomiat ja aitab tal tulevikus vapustustele paremini vastu panna.“

(2)Põhjendus 3 asendatakse järgmisega:

„(3) Juhul kui on vaja kasutada liidu üldeelarve kohaseid tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 12 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute ülemmäära, kuid mitte omavahendite ülemmäära.“

(3)Põhjendus 7 asendatakse järgmisega:

„(7) Selleks et liit saaks reageerida ettenägematutele asjaoludele või rahastada selgelt kindlaksmääratud kulutusi, mida ei ole võimalik rahastada mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud ühe või enama rubriigi ülemmäära piires, ning selleks et võimaldada eelarvemenetluse sujuv toimimine, on vajalikud järgmised erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Liidu Solidaarsusfond, solidaarsus-ja hädaabireserv, kulukohustuste koguvaru (liidu reserv), paindlikkusinstrument ja ettenägematute kulude varu. Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ole ette nähtud selleks, et tegeleda põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate, turuga seotud kriiside tagajärgedega. Seepärast on vajalikud erisätted, et juhul, kui on vaja kasutada erivahendeid, oleks võimalus kanda kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse suurematena, kui mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatud ülemmäärades ette nähtud.“

(4)Põhjendusse 8 lisatakse järgmine lause:

„Lisaks tuleks selleks, et kõiki liikmesriike COVID-19 kriisi järel piisavalt toetada, näha ette ainult ülespoole korrigeerimine.“

(5)Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.“

(6)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a)lõike 1 teine lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon korrigeerib neid kogueraldisi ülespoole iga kord, kui summeeritud erinevus on suurem kui + 5 %.“;

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 2 osutatud kohanduste summaarne mõju ei või olla suurem kui 10 miljardit eurot (2018. aasta hindades).“

(7)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8
Kohandus seoses uute eeskirjade või jagatud eelarve täitmise raames hallatavate programmide vastuvõtmisega

Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi eeskirjad või programmid, mida hallatakse jagatud eelarve täitmise raames, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud vahenditele vastavad summad võrdsete osadena aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.“

(8)Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) XXXX/XX], 13 ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 386 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“

(9)Artikli 10 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Euroopa Liidu Solidaarsusfond, mille eesmärgid ja kohaldamisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002, 14 ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“

(10)Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11
Solidaarsus- ja hädaabireserv

1. Solidaarsus- ja hädaabireservi võib kasutada kiireks reageerimiseks konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimise ja tugioperatsioonideks pärast loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetusi ja humanitaarkriise, ulatuslike ohtude korral rahvatervisele, loomade või taimetervisele ning vastava olukorra kujunedes liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral.

2. Solidaarsus-ja hädaabiks on igal aastal ette nähtud 3 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ja seda võib finantsmääruse kohaselt kasutada kuni aastani n +1. Solidaarsus-ja hädaabi kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.

Iga aasta 1. oktoobriks peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks jääma kasutada vähemalt veerand aastaks n ettenähtud summast.

Iga aasta 30. septembrini kättesaadavast summast ei tohi vastavalt sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta rohkem kui pool.

Alates 1. oktoobrist võib kättesaadava summa ülejäänud osa aasta lõpuni tekkivate vajaduste rahuldamiseks sise- või välisoperatsioonide jaoks kasutusele võtta.“

(11)Artikli 13 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„(c) summa, mis on võrdväärne solidaarsus- ja hädaabireservi iga-aastase summa selle osaga, mis on vastavalt artikli 11 lõikele 2 eelmisel aastal tühistatud.“

(12)Lisa asendatakse käesoleva muudetud ettepaneku lisaga.

(1) Lisada viide

(2) SWD(2020) 98.

(3) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020) 442, 27. mai 2020).

(4) COM(2020) 445 – Muudetud ettepanek: Nõukogu otsus Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta.

(5) COM(2020) 441 – Ettepanek: Nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu, et toetada majanduse taastumist pärast COVID-19 pandeemiat.

(6) Komisjoni ettepanek: Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018) 322 final/2, menetlus 2018/0166(APP)).

(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (COM(2020) 442, 27. mai 2020).

(8) Ettepanek: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM/2018/323 final, 2. mai 2018, menetlus 2018/2070(ACI)).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/461, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002, et anda finantsabi liikmesriikidele ja liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavatele riikidele, keda ulatuslik rahvatervise hädaolukord tõsiselt mõjutab (ELT L 99, 31.3.2020).

(10) Muudetud ettepanek: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (COM(2020) 444).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(13) ELT L [...], [...], lk [...].

(14) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.5.2020

COM(2020) 443 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Muudetud ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

LISA

Komisjoni ettepaneku COM(2018)322 1 tabel asendatakse järgmisega.

Mitmeaastane finantsraamistik (EL 27)

(miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)
Kulukohustuste assigneeringud	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027	Kokku 2021–2027
1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond	20 547	20 526	20 420	19 856	19 741	19 869	19 697	140 656
2. Ühtekuuluvus ja väärtused	48 746	50 067	51 442	53 462	54 903	56 833	59 007	374 460
2a. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus	44 430	44 961	45 491	46 119	46 751	47 384	48 045	323 181
2b. Investeerimine konkurentsivõimesse, inimestesse ja väärtustesse	4 316	5 106	5 951	7 343	8 152	9 449	10 962	51 279
3. Loodusvarad ja keskkond	55 272	52 280	51 571	50 716	49 827	49 059	48 307	357 032
sellest: turuga seotud kulud ja otsetoetused	38 571	38 026	37 528	36 919	36 319	35 730	35 154	258 247
4. Ränne ja piirihaldus	3 097	3 751	4 381	4 543	5 112	5 090	5 148	31 122
5. Vastupanuvõime, julgeolek ja kaitse	2 222	2 285	2 332	2 414	3 131	3 370	3 669	19 423
6. Naabrus ja maailm	15 245	15 051	14 857	14 665	14 471	14 280	14 136	102 705
7. Euroopa avalik haldus	10 247	10 376	10 562	10 721	10 767	10 908	11 021	74 602
sellest: institutsioonide halduskulud	7 978	8 050	8 178	8 280	8 259	8 339	8 396	57 480
KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU	155 376	154 336	155 565	156 377	157 952	159 409	160 985	1 100 000

MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU	156 047	157 169	158 063	158 063	158 062	158 063	158 062	1 103 529

(1) Komisjoni ettepanek: Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (COM(2018) 322 final/2, menetlus 2018/0166(APP)).

Top