EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2017

COM(2017) 600 final

KOMISJONI ARUANNE

2016. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE KOHTA

2016. AASTA ARUANNE
SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE KOHTA

1.    Sissejuhatus

Käesolev dokument on 24. aastaaruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta Euroopa Liidu õigusloomes. Aruanne esitatakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu protokolli nr 2 artiklile 9 ja Euroopa Liidu toimimise lepingule.

Aruandes vaadeldakse, kuidas Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused neid kahte põhimõtet 2016. aastal rakendasid ning kuidas tavad on võrreldes eelmiste aastatega muutunud. Samuti analüüsitakse selles komisjoni ettepanekuid, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid 2016. aastal põhjendatud arvamusi. Arvestades tihedaid seoseid subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi ning liikmesriikide parlamentide ja komisjoni vahelise poliitilise dialoogi vahel, tuleks siinset aruannet vaadelda kui materjali, mis täiendab komisjoni 2016. aasta aruannet suhete kohta liikmesriikide parlamentidega 1 .

2.    Põhimõtete kohaldamine institutsioonides

2.1.     Komisjon

Komisjoni regulatiivse tegevuse lahutamatu osa on kontrollida, kas komisjoni algatused on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. 2016. aastal jätkas komisjon tõhustatud parema õigusloome tegevuskava elluviimist. Tegevuskava sisaldab täpsemaid suuniseid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamiseks poliitikakujundamise raames ning uusi võimalusi kodanikele ja sidusrühmadele tagasiside andmiseks. Samuti järgib komisjon tava hinnata enne õigusliku läbivaatamise ettepanekute esitamist kehtivat poliitikaraamistikku. Sellise hindamise käigus analüüsitakse, kas kehtivad poliitikameetmed täidavad ikka veel oma eesmärki ja millisel määral on need kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Parema õigusloome põhimõtteid ja vahendeid, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse hindamist, rakendatakse otsustusprotsessi eri etappides, võttes arvesse asjaomast analüüsi ja sidusrühmade esitatud alusandmeid.

1.Poliitikakavandamise algusjärgus avaldatakse komisjoni Euroopa Liidu veebisaidil 2 kõigi uute olulisemate algatuste tegevuskavad või esialgsed mõjuhinnangud. Need sisaldavad plaanitavate algatuste esialgset kirjeldust ning neis antakse ülevaade komisjoni kavandatavast mõju hindamisest ja konsultatsioonidest. Samuti esitatakse tegevuskavades või esialgsetes mõjuhinnangutes esmane põhjendus meetme võtmiseks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast.

2.Poliitikakujundamise käigus analüüsitakse mõjuhinnangute subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud asjaolusid, millega kaasneb ka avalik konsultatsioon. Mõjuhinnangutes käsitletakse seda, kuidas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet igal konkreetsel juhtumil kohaldatakse. Õiguskontrollikomitee teeb selle analüüsi kvaliteedi sõltumatut kontrolli.

3.Viimaks tehakse komisjoni ettepanekuga kaasnevas seletuskirjas kokkuvõte selle kohta, kuidas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet on täidetud. Kui komisjon on ettepaneku vastu võtnud, võivad sidusrühmad anda veel tagasisidet ettepaneku ja sellega seonduva mõjuhinnangu kohta, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimuste kohta. Seda tagasisidet kasutatakse seadusandliku protsessi alusteabena 3 .

Ka 2015. aastal loodud komisjoni veebisait „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks!“ 4 ning 2016. aastal tegevust alustanud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse (REFIT) platvorm pakuvad üldsusele ja sidusrühmadele võimalust suhelda komisjoniga kehtivate regulatiivsete meetmete võimaliku liigse koormuse või ebatõhususe teemal, sealhulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimustes. 2016. aastal saigi komisjon REFITi platvormi kaudu esimesed soovitused selle kohta, kuidas kehtivate ELi õigusaktide regulatiivsest koormust leevendada või vähendada. Komisjon vastab neile oma 2017. aasta tööprogrammi rakendamise kaudu. 2016. aasta aprillis allkirjastasid Euroopa Parlamendi president, nõukogu eesistuja ja komisjoni president uue institutsioonidevahelise kokkuleppe parema õigusloome kohta, mis näitab nende kolme institutsiooni pühendumist paremale õigusloomele. Kokkulepe sisaldab kolme institutsiooni lubadust järgida ja rakendada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning eeskätt komisjoni lubadust esitada seadusandliku ettepanekuga kaasnevas seletuskirjas oma hinnang nende põhimõtetega seotud asjaolude kohta.

Subsidiaarsuse analüüs

2015. aasta mais vastu võetud parema õigusloome suuniste ja neile lisatud töövahenditega 5 nõutakse komisjonilt subsidiaarsuse analüüsi tegemist siis, kui kaalutakse uut algatust valdkondades, kus liidul puudub ainupädevus, ning kui hinnatakse senise sekkumise asjakohasust ja Euroopa lisaväärtust. Komisjon käsitleb subsidiaarsuse küsimust nii seadusandlike kui ka muude algatuste puhul. Analüüsil on kaks eesmärki: esiteks hinnata, kas riigi, piirkonna või kohaliku tasandi meede on kavandatud eesmärgi saavutamiseks piisav; teiseks hinnata, kas liidu meede annaks liikmesriikide meetmega võrreldes lisaväärtust.

Parema õigusloome suuniste ja töövahendite kohaselt on analüüsi peamine osa hinnata kõnealuse algatuse olulisust liidu seisukohast. Peamised asjaolud, mida kaalutakse, on geograafiline kohaldamisala, mõjutatud osaliste arv, asjaomaste liikmesriikide arv ning oluline majanduslik, keskkonna- ja sotsiaalne mõju. Peale selle määratakse analüüsiga kvalitatiivselt – ja võimaluse korral ka kvantitatiivselt – kindlaks, kas esineb mõni märkimisväärne piiriülene probleem. Samuti tuleks analüüsida liidu meetme võimalikke eeliseid ja puudusi võrreldes liikmesriikide meetmega.

Proportsionaalsuse analüüs

Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale 6 . Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tagab, et poliitika käsitusviis ja regulatiivse sekkumise ulatus kattuvad selle eesmärgiga. Proportsionaalsusele peab selgelt viitama mõjuhinnangutes, 7 hindamistel ja toimivuskontrollides.

Eelkõige nõuavad parema õigusloome suunised ja töövahendid, et komisjon võtaks proportsionaalsuse analüüsis arvesse, kas:

·meetmed lähevad probleemi lahendamiseks ja eesmärgi rahuldavaks saavutamiseks vajalikust kaugemale;

·algatuse kohaldamisala piirdub aspektidega, mida liikmesriigid ei suuda rahuldaval viisil ise saavutada ja kus EL saaks tegutseda tulemuslikumalt;

·meede või õigusakti valik on võimalikult lihtne ning kooskõlas eesmärgi rahuldava saavutamise ja tõhusa kohaldamisega;

·kulud hoitakse minimaalsed ja on kooskõlas eesmärgiga, mida tahetakse saavutada;

·õigusakti (määrus, direktiiv või alternatiivsed reguleerimisviisid) valikut on piisavalt põhjendatud ja

·kas arvestatakse riikides kinnistunud korda ja konkreetsete liikmesriikide eriasjaolusid.

Mõjuhinnangud

Mõjuhinnang on alati ette nähtud siis, kui eeldatakse, et algatusel on oluline majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju. Mõjuhinnangus hinnatakse muu hulgas probleemi, kaalutakse võimalikke poliitikavalikuid ning hinnatakse nende tõenäolist mõju ja kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

2015. aasta juulis asendati mõjuhindamiskomitee õiguskontrollikomiteega. 2016. aastal kuulus komiteesse esimees (peadirektori tasandil) ja viis täisliiget, kellest kaks on väljastpoolt komisjoni. 2017. aastal määrati ametisse kolmas ja viimane välisliige. Kõik komitee liikmed on sõltumatud ja tegutsevad iseenda nimel, tuginedes enda eksperditeadmistele. Komitee kontrollib mõjuhinnangute, peamiste hindamiste ja toimivuskontrollide kvaliteeti. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on osa sellest kvaliteedikontrollist.

2016. aastal kontrollis õiguskontrollikomitee 60 mõjuhinnangut. Leiti, et neist üheksat (15 %) tuleb subsidiaarsuse ja/või proportsionaalsusega seotud asjaolude analüüsi kohaselt parandada. 2015. aastal oli hinnatud juhtumite koguarv väiksem (29), aga subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse probleemidega juhtumite osakaal suurem (23 %). Järgmised 2016. aastast pärit näited kajastavad seda, kuidas komitee subsidiaarsust ja proportsionaalsust hindas.

·Arvamuses, mis käsitles mõjuhinnangut, mis oli koostatud ettepaneku kohta muuta töötajate lähetamise direktiivi, 8 rõhutas õiguskontrollikomitee, et aruandes tuleks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega seotud väiteid paremini tõendada. Komitee palus põhjendada, miks muid võimalusi ei olnud analüüsi lisatud. Proportsionaalsusega seoses palus komitee selgitada, kuidas lahendatakse aruandes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate mure menetluskoormuse pärast. Aruande uuesti esitatud versioonis, mille kohta komitee andis positiivse hinnangu, on mõlemat teemat paremini käsitletud, eriti mis puudutab ettepaneku üldist põhjendatust. Lisaks oli aruannet täiendatud väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning tõenäolist haldusmenetluse koormust käsitleva osaga. Kuigi läbivaadatud aruandes põhjendati mõne võimaluse väljajätmist paremini, palus komitee ikkagi, et aruandes selgitataks, miks ei kaalutud lühiajalise lähetuse puhul erandi tegemist. Muudetud aruanne võeti vastu 2016. aasta märtsis 9 .

·Mõjuhinnangus, mis oli koostatud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv käibemaksu üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohta, 10 leidis õiguskontrollikomitee, et individuaalsete poliitikavalikute ja eriti nende mõju puhul ei olnud proportsionaalsuse kohta toodud piisavalt põhjendusi. Aruanne sai negatiivse hinnangu. Selle uuesti esitatud versiooni oli täiendatud proportsionaalsuse analüüsiga, mille tulemusel anti võimaluste ja riskide kohta parem hinnang. Näiteks kirjeldati täpsemini teiseseid tagajärgi seoses mõjuga, mis avaldub nõuete täitmisega seotud kuludele, mida ettevõtjad peavad täitma, ja teistele liikmesriikidele, kes ei kasuta üldist pöördmaksustamise mehhanismi.

·Mõjuhinnangus, mis oli koostatud ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb asukohapõhist piiramist elukoha või kodakondsuse põhimõtte alusel, 11 soovis komitee paremat põhjendust selle kohta, kuidas on eelistatuim võimalus tuvastatud probleemi suhtes proportsionaalne. Komitee palus täpsemalt selgitada, millise muutuse algatus kaasa toob, arvestades et kauplejatelt ei nõuta teise liikmesriiki tarnimist. Lisaks soovis komitee põhjalikumaid tõendeid selle kohta, miks piiriülene kaubandus peaks suurenema isegi seal, kus tarbijatel tuleb kauba järele minna välisriiki. Aruanne sai negatiivse hinnangu. Seejärel aruannet parandati ja komitee andis selle muudetud versioonile positiivse hinnangu.

·Ettepanekule võtta vastu määrus digitaalsel ühtsel turul ELi autoriõigustega seotud eeskirjade ajakohastamise kohta 12 andis komitee oma mõjuhinnangus positiivse hinnangu, tingimusel et aruannet parandatakse eeskätt tõendite poolest, mis kinnitavad ELi meetme vajalikkust ja kavandatud meetmete proportsionaalsust. Esmajoones palus komitee komisjonil esitada tõendeid kaitstud infosisu kasutamise kohta kasutajate üleslaaditud sisus, autorite ja esitajate õiglase tasustamise kohta ning tellitavate videoteenuste platvormide audiovisuaalse sisu kohta. Komitee väljendatud mure viis selleni, et 2016. aasta septembris komisjoni vastu võetud seadusandlike ettepanekute eelnõudega kaasnenud mõjuhinnangu aruanne vaadati uuesti läbi.

·Seoses ettepanekuga võtta vastu läbivaadatud taastuvenergia direktiiv 13 väljendas õiguskontrollikomitee muret mõne võimaluse proportsionaalsuse kohta ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise ulatuse kohta. Oma ettepanekus võttis komisjon komitee kahtlusi nõuetekohaselt arvesse. Eelkõige kütte- ja jahutussektoriga seotud sätete puhul jättis komisjon tegemata ettepaneku siduvate kohustuste kehtestamiseks ja pakkus selle asemel liikmesriikide jaoks välja mitu võimalust, tagades neile oma riigi tasandil paindlikkuse meetmete rakendamisel. Need proportsionaalsemad ja vähem koormavad sätted ühendati 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks juhtimisraamistiku tugevdatud sätetega.

Nagu neist näidetest näha, aitas õiguskontrollikomitee 2016. aastal ettepanekute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse analüüsi parandada. Sellega andis komitee komisjoni poliitilise otsustusprotsessi jaoks väga olulist teavet.

Hindamised ja toimivuskontrollid

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus olid tähtsal kohal ka 2016. aastal tehtud järelhindamistes ja toimivuskontrollides. Nende vahendite abil vaadeldakse, kas Euroopa meetmete tõhusus, tulemuslikkus, järjepidevus, asjakohasus ja Euroopa lisaväärtus vastavad ootustele. Samuti hinnatakse, kas meetmed on endiselt vajalikud või saaks eesmärke paremini saavutada muude vahenditega. Komisjon lähtub põhimõttest, et enne uute meetmete kaalumist tuleb kõigepealt teha hindamine ehk teisisõnu analüüsida senise poliitikaga saavutatud varasemaid tulemusi. EL kogub tõendeid ja selgitab välja, millistest varasematest kogemustest võiks otsuste tegemisel abi olla. Nii muudab ta hindamise poliitikakujundamise lahutamatuks ja alaliseks osaks.

Komisjon teeb igal aastal tavaliselt 100–120 hindamist. 2016. aastal avaldas komisjon 43 hindamise ja toimivuskontrolli tulemused 14 . Komisjon lõpetas kaks toimivuskontrolli (laiemate poliitikavaldkondade hindamist); neist üks käsitles ELi energiaalase õigustiku aruandlus-, kavandamis- ja järelevalvekohustusi ning teine lindude ja elupaikade direktiive. Järgmised 2016. aastast pärit näited kajastavad hindamisi, kus tõstatati subsidiaarsuse, Euroopa lisaväärtuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi.

·Liiklustrahvide piiriülese jõustamise direktiivi hindamisel 15 järeldati, et direktiiviga loodi Euroopa lisaväärtust, sest sellega kehtestati sõidukite registreerimisandmeid puudutava teabevahetuse mehhanism, mis on oluline teises liikmesriigis registreeritud sõidukiga toime pandud õigusrikkumise jälgimiseks. Samade tulemuste saavutamine direktiivist erineva vahendiga oleks olnud peaaegu võimatu, arvestades: a) kui palju lepinguid oleks liikmesriikidel vaja allkirjastada, et sama laadi andmeid vahetada; b) kui palju aega kuluks kõikides liikmesriikides samasuguste lepingute ratifitseerimiseks ja c) millised on selliste lepingute võimalikud tagajärjed ning mõne kahe- või mitmepoolse lepinguga kaasneda võiv läbipaistmatus.

·Antimikroobikumiresistentsuse põhjustatud kasvava ohuga võitlemise tegevuskava hindamisel 16 järeldati, et tegevuskaval on selge Euroopa lisaväärtus. See innustas liikmesriike meetmeid võtma, suurendas rahvusvahelist koostööd ja lõi raamistiku, mille kaudu kooskõlastada rahvusvahelisel tasandil antimikroobikumiresistentsusega seotud tegevust. Niisiis toetavad hindamise tulemused tervikuna tegevuse jätkamist ELi tasandil. Hindamisest selgub, et on selge vajadus toetada ja aidata liikmesriike, kes töötavad välja ja rakendavad liikmesriikide tegevuskavasid, et vähendada antimikroobikumide kasutamise ja nakkuste levimuse vahelist erinevust, edendada eri sektorite koostööd, suurendada kodanike teadmisi ning parandada seire- ja järelevalvesüsteeme, arendades eksperditeadmisi metoodika, kindlate näitajate ja vahendite kohta. Hindamine näitas, et on vaja jätkata kooskõlastamist ja koostööd uute antimikroobikumide, diagnostiliste kiirtestide, vaktsiinide ja alternatiivse ravi alase teadus- ning arendustegevuse vallas ning uute ärimudelite leidmiseks, et säilitada investeeringumaht ja suurendada teadmisi antimikroobikumiresistentsuse levimise kohta.

·Seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi järelhindamisel 17 järeldati, et üleeuroopaliste probleemide lahendamine Euroopa teadustegevuse abil on üks tähtsamaid Euroopa lisaväärtuse valdkondi võrreldes liikmesriigi tasandil tegutsemisega. Euroopa teadusprogrammide raames antakse välja mitut ühiskonnaprobleemidega seotud auhinda, mis seisneb rahaliste preemiate maksmises neile, kes pakuvad kindlaks tehtud probleemile kõige tõhusama lahenduse. Auhinnad toimivad uuendusmeelsuse soodustajana. Nende puhul nähakse ette eesmärk, aga mitte viis, kuidas eesmärk tuleks saavutada. 2014. aastal võitis innovatsiooniauhinna Saksamaa biofarmaatsiaettevõte CureVac GmbH, kes sai kaks miljonit eurot uudse tehnoloogia valdkonnas tehtud edusammude eest. Tehnoloogia abil hoitakse elupäästvad vaktsiinid stabiilsena igal ümbritseva õhu temperatuuril, millega ületatakse üks suurimaid takistusi vaktsiinide kasutamisel arengumaades. 2015. aastal lisandusid auhinnale erainvesteeringud teadusuuringutesse, kui Bill ja Melinda Gatesi sihtasutus teatas lubadusest investeerida 46 miljonit eurot CureVaci, et kiirendada selle uuendusliku vaktsiinitehnoloogia väljatöötamist ning nakkushaiguste vastaste arvukate vaktsiinide tootmist.

2.2.     Liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste järelmeetmed

2016. aastal laekus komisjonile liikmesriikide parlamentidelt subsidiaarsuse põhimõtte kohta 65 18  põhjendatud arvamust 19 . Võrreldes 2015. aastal saadud kaheksa põhjendatud arvamusega oli kasv üle 713 %. 2016. aasta põhjendatud arvamuste arv on ühes kalendriaastas laekunud arvamuste hulga poolest kolmandal kohal alates subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi kasutuselevõtust 2009. aastal Lissaboni lepingu alusel (seda näitajat edestab põhjendatud arvamuste arv, mis esitati 2012. aastal (84) ja 2013. aastal (70)). Suurem oli ka 2016. aastal saadud põhjendatud arvamuste osakaal (10,5 %) samal aastal poliitilise dialoogi käigus komisjonile esitatud arvamuste koguarvus (620). Tuleb märkida, et poliitilises dialoogis liikmesriikide parlamentide esitatud arvamuste koguarv kasvas 2016. aastal samuti märkimisväärselt 20 .

2016. aastal saadud 65 põhjendatud arvamust sisaldas 38 arvamust, mis käsitlesid kuni nelja komisjoni ettepanekut. Kõige rohkem põhjendatud arvamusi esitati ettepaneku kohta vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv 21 : esitati 14 põhjendatud arvamust, mis tõi kaasa aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 kohase menetluse (nn kollase kaardi menetluse) algatamise. Ettepaneku kohta vaadata läbi Dublini määrus 22 saadi kaheksa põhjendatud arvamust ja kahe ettepaneku kohta kehtestada äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas laekus kaheksa põhjendatud arvamust 23 . Teiste ettepanekute kohta esitati 1–4 põhjendatud arvamust. Punktis 3 kirjeldatakse üksikasjalikumalt juhtumeid, mille puhul komisjonile laekus kõige rohkem põhjendatud arvamusi.

Põhjendatud arvamuste koguarvu märgatav suurenemine 2016. aastal tähendas iga esinduskogu esitatud põhjendatud arvamuste arvu silmatorkavat kasvu. 2016. aastal saatsid põhjendatud arvamusi 41 esinduskogust 26 (võrreldes kaheksaga 2015. aastal). Põhjendatud arvamusi esitasid Bulgaaria Narodno sabranie (3), Tšehhi Senát (3), Tšehhi Poslanecká sněmovna (4), Taani Folketing (2), Eesti Riigikogu (1), Iirimaa Dáil Éireann (2), Iirimaa Seanad Éireann (1), Prantsusmaa Sénat (3), Horvaatia Hrvatski sabor (1), Itaalia Senato della Repubblica (3), Läti Saeima (1), Leedu Seimas (1), Luksemburgi Chambre des Députés (2), Ungari Országgyűlés (2), Malta Kamra tad-Deputati (5), Madalmaade Eerste Kamer (1), Madalmaade Tweede Kamer (3), Austria Bundesrat (4), Poola Senat (2), Poola Sejm (2), Portugali Assembleia da República (1), Rumeenia Camera Deputaților (2), Rumeenia Senat (1), Slovakkia Národná rada (2), Rootsi Riksdag (12) ja Ühendkuningriigi House of Commons (1).

Rootsi Riksdag oli liikmesriigi parlament, kes esitas vaieldamatult kõige rohkem põhjendatud arvamusi (12). Esitatud põhjendatud arvamuste arvu poolest jäi teiseks Malta Kamra tad-Deputati (5), kellele järgnesid Tšehhi Poslanecká sněmovna ja Austria Bundesrat (mõlemad 4).

Lisaks kasutas mõni piirkondlik parlament võimalust teavitada komisjoni otse oma arvamusest tema teatud ettepanekute kohta, kusjuures vahel esitati sama arvamus ka oma liikmesriigi parlamendi kodadele subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli menetluse raames vastavalt aluslepingute protokolli nr 2 artiklile 6. Komisjon arvestab vajaduse korral nende seisukohtadega.

2.3.    Euroopa Parlament ja nõukogu

a) Euroopa Parlament

Euroopa Parlament on võtnud hulga meetmeid, et täita oma aluslepingute järgseid kohustusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel. Eelkõige liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste puhul kehtib praegu järgmine menetlus:

·põhjendatud arvamused edastatakse Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile ja parlamendi komisjonile, kes asjaomase teema eest vastutab, et need jagataks kätte kõikidele komisjoni liikmetele; need lisatakse ka koosoleku dokumentidele;

·põhjendatud arvamused tõlgitakse korrapäraselt kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse (välja arvatud iiri ja malta keel);

·seadusandlike resolutsioonide preambulis viidatakse saadud põhjendatud arvamustele;

·teema eest vastutav parlamendi komisjon tagab, et Euroopa Parlament ei jätka lõpphääletusega enne, kui on möödunud kaheksanädalane tähtaeg, mis on aluslepingute protokolliga nr 2 ette nähtud põhjendatud arvamuste esitamiseks 24 .

2016. aastal sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt ametlikult 410 avaldust 25 . Neist 76 26 olid aluslepingute protokolli nr 2 kohaselt esitatud põhjendatud arvamused, ülejäänud 334 olid seisukohavõtud (avaldused, mis ei ole seotud subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismiga). Need arvud suurenesid võrreldes 2015. aastaga, kui Euroopa Parlamendile saadeti ametlikult üheksa põhjendatud arvamust ja 242 seisukohavõttu. Kõik Euroopa Parlamendile esitatud liikmesriikide parlamentide dokumendid asuvad siseandmebaasis (CONNECT).

Euroopa Parlamendi kodukorra V lisa alusel on õiguskomisjon see parlamendi komisjon, kellel on horisontaalne vastutus tagada subsidiaarsuse põhimõtte järgimine. Iga kuue kuu tagant määratakse fraktsioonide rotatsiooni alusel üks selle komisjoni liige subsidiaarsusteemade alaliseks raportööriks. 2016. aasta esimeseks pooleks määrati alaliseks raportööriks Gilles LEBRETON (ENF). Tema õigusjärglane oli Kostas CHRYSOGONOS (GUE/NGL). Raportöör hoiab end kursis laekunud põhjendatud arvamustega, saab võtta põhjendatud arvamustes tõstatatud küsimused komisjonis arutamisele ja koostada soovitusi arutuse all oleva ettepaneku valdkonna eest vastutavale komisjonile.

Õiguskomisjon koostab ka korrapäraselt aruandeid komisjoni subsidiaarsust ja proportsionaalsust käsitlevate aastaaruannete kohta. 2014. aastaks määrati subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aruande raportööriks Sajjad KARIM (ECR). 2015. aasta aruande raportööriks määrati Mady DELVAUX (S&D). Subsidiaarsusega seotud küsimustes annab õiguskomisjon oma panuse ka Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi (COSAC) koostatavatesse poolaastaaruannetesse.

24. mail 2016 korraldas õiguskomisjon seisukohtade vahetamise põhjendatud arvamuste teemal, mis olid saadud protokolli nr 2 artikli 7 lõikele 2 vastava menetluse (nn kollase kaardi menetluse) raames ettepaneku kohta vaadata sihipäraselt läbi töötajate lähetamise direktiiv (vt ka käesoleva aruande punkt 3). 12. oktoobril 2016 kutsus tööhõive- ja sotsiaalkomisjon liikmesriikide parlamente üles vahetama selle ettepaneku üle seisukohti.

Õiguskomisjon vastutab ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamise eest ning võtab seda põhimõtet arvesse ettepanekute õigusliku aluse kontrollimisel ja parema õigusloomega seotud ülesannete täitmisel.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistus abistas taas Euroopa Parlamenti subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte arvessevõtmisel parlamendi töös:

·kontrollides pidevalt komisjoni mõjuhinnangute subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte ning juhtides tähelepanu muredele, mida on nende pärast väljendanud eeskätt liikmesriikide parlamendid ja Regioonide Komitee;

·tagades, et neid põhimõtteid järgitakse täielikult Euroopa Parlamendi enda töös, näiteks kui tehakse mõjuhinnanguid tema enda sisuliste muudatusettepanekute kohta või kui analüüsitakse uute õigusaktide kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 225 kohaselt tehtud parlamendi ettepanekute lisaväärtust ja ELi tasandi meetmete puudumise maksumust;

·kontrollides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse aspekte mõjuhinnangute koostamisel, keskendudes liikmesriikide kulutuste või meetmete asemel ELi lisaväärtusele.

2016. aastal koostas Euroopa Parlament 36 esialgset hinnangut, ühe mõjuhinnangu parlamendi sisuliste muudatusettepanekute kohta ja 14 Euroopa tasandi mõju järelhindamist. Lisaks said valmis seitse aruannet Euroopa mõõtme puudumise maksumuse kohta ja neli Euroopa lisaväärtuse hinnangut. Veel kontrollib Euroopa Parlamendi uuringuteenistus kehtivate ELi õigusaktide rakendamist ja tõhusust iga kord, kui Euroopa Komisjon teatab oma aasta tööprogrammis, et neid õigusakte hakatakse muutma. 2016. aastal koostati 28 sellist rakendamise hinnangut.

Igal aastal kutsub Euroopa Parlament liikmesriikide parlamente taas üles saatma talle igasugust teavet, mis võib nende arvates selles kontekstis kasulikuks osutuda.

b) Nõukogu

Nõukogu kohustused seoses liikmesriikide parlamentide subsidiaarsuse põhimõtte järelevalvega on sätestatud aluslepingute protokollides nr 1 ja 2. Nõukogu ülesanded seisnevad peamiselt selles, et ta edastab liikmesriikide parlamentidele seadusandlike aktide eelnõusid, mis ei pärine komisjonilt.

Vastavalt protokolli nr 2 artiklile 4 peab nõukogu edastama liikmesriikide parlamentidele kõik liikmesriikide rühma, Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga koostatud seadusandlike aktide eelnõud. Peale eespool nimetatud kohustuse tuleb nõukogul vastavalt protokolli nr 2 artiklile 6 edastada liikmesriikide rühma koostatud seadusandliku ettepaneku kohta esitatud liikmesriikide parlamentide arvamused ettepaneku teinud liikmesriikidele. Samamoodi edastab nõukogu Euroopa Kohtu, Euroopa Keskpanga või Euroopa Investeerimispanga koostatud seadusandliku ettepaneku kohta esitatud liikmesriikide parlamentide arvamused asjaomasele institutsioonile. 2016. aastal ei saadud ühtegi sellist seadusandliku akti eelnõu ega arvamust 27 .

Lisaks oma aluslepingutest tulenevatele kohustustele hoiab nõukogu liikmesriike kursis arvamustega, mille liikmesriikide parlamendid on esitanud komisjoni seadusandlike ettepanekute kohta. 2016. aastal edastas nõukogu sekretariaat delegatsioonidele protokolli nr 2 alusel laekunud 69 28 põhjendatud arvamust ja poliitilise dialoogi käigus esitatud 280 arvamust 29 . 

Lisaks kontrollib nõukogu oma seadusandliku töö osana subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist, kui ta vaatab läbi komisjoni ettepanekutele lisatud mõjuhinnanguid.

2.4.    Regioonide Komitee

Lähtudes Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 esitatud viitest piirkonna ja kohalikule tasandile, jälgis Regioonide Komitee 2016. aastal subsidiaarsuse põhimõtte täitmist ja kasutas selleks oma mitmesuguseid vahendeid. Subsidiaarsuse tööprogrammi 30 alusel jälgiti komisjoni 2016. aasta tööprogrammist valitud nelja algatust erilise tähelepanuga. Lisaks hindas Regioonide Komitee enda kodukorra 31 alusel vastavust subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele kõigi seadusandlike ettepanekute puhul, mille kohta ta esitas arvamuse. 2016. aastal esitati seadusandlike ettepanekute kohta 13 arvamust, millest üheksa olid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse järelevalve seisukohast asjakohased (lisaks neile, mis sisaldusid subsidiaarsuse tööprogrammis). Regioonide Komitee leidis, et enamik ettepanekuid on subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Kahel juhul väljendas Regioonide Komitee erineval määral muret proportsionaalsuse pärast, nimelt seoses ringmajanduse paketi 32 ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamisega 33 . Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomise 34 puhul leidis Regioonide Komitee, et seda ei ole piisavalt põhjendatud, ja palus komisjonil esitada sisulisem põhjendus, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist oleks võimalik teadlikumalt hinnata.

Konsulteerimine subsidiaarsuse eksperdirühmaga

Kõigi subsidiaarsuse tööprogrammi lisatud algatuste puhul konsulteeriti subsidiaarsuse eksperdirühmaga 35 . Esimesena tehti seda ettepanekute puhul, mis käsitlesid uude ringmajanduse paketti kuuluvaid direktiive. Enamik eksperte leidis, et jäätmekäitluse eesmärgid ei anna põhjust subsidiaarsuse pärast muretseda. Mis aga puudutab proportsionaalsust, siis olid 2014. aasta seadusandliku ettepaneku eesmärgid mõne eksperdi arvates ebaproportsionaalsed. Arvamuses 36 esitati järeldus, et „ehkki Euroopa Komisjoni ettepanekud ei tekita kahtlusi subsidiaarsuse põhimõtte järgimise suhtes, tekitab muret proportsionaalsuse põhimõtte järgimine“.

2016. aastal korraldatud teisel konsultatsioonil käsitleti töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamist. Konsultatsiooni käigus vastanud rõhutasid, et ettepanekule on lisatud olulisi uusi osasid ning et kavandatud meetmeid ei ole piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Subsidiaarsusega seotud olulisi aspekte arvamuses 37 kahtluse alla ei seatud ja selles nõustuti komisjoni ettepanekuga, „et kavandatud läbivaadatud direktiivi eesmärk, mis seisneb töötajate lähetamise puhul kohaldatavate ühtsete eeskirjade kindlaksmääramises, on ELi tasandil paremini saavutatav“.

Seoses ettepanekuga vaadata läbi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv järeldasid eksperdid, et ettepanek tundub vastavat subsidiaarsuse põhimõttele, aga liikmesriikide reguleerivate asutuste suhtes kehtestatud ülimalt üksikasjalikud eeskirjad ei jäta liikmesriikidele palju ruumi ise otsuste langetamiseks, mistõttu tekib mure proportsionaalsuse pärast 38 .

Viimast korda konsulteeriti subsidiaarsuse eksperdirühmaga 2016. aastal seoses ettepanekuga, mis käsitles autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse suhtes ei tekkinud ühtegi küsimust. Sellekohane Regioonide Komitee arvamus võeti vastu 8. veebruaril 2017 39 .

Seadusandlike volitustega piirkondadele ette nähtud platvorm REGPEX

2016. aastal ajakohastas ja arendas Regioonide Komitee veelgi REGPEXi, mis on subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku kuuluv alamvõrgustik, millega võivad ühineda seadusandlike volitustega piirkondade parlamendid ja valitsused. 2016. aastal kuulus sinna 76 partnerit (47 piirkondlikku esinduskoda ja 29 piirkondlikku valitsust). REGPEXi otsingumootor hõlbustab subsidiaarsuse järelevalve prioriteetide valimist ja partnerite teabevahetust, pakkudes otsejuurdepääsu subsidiaarsuse analüüsi teabele. REGPEX on endiselt tähtis subsidiaarsuse järelevalve vahend. See soodustab hea tava levikut ja subsidiaarsuse ühtsemat järelevalvet.

2016. aastal laadisid REGPEXi partnerid platvormile üles kokku 28 seisukohavõttu. Kõige aktiivsemate partnerite hulka kuulusid Ülem-Austria liidumaa parlament, Emilia Romagna maakonna esinduskogu ja Baieri liidumaa parlament. 2016. aastal esitasid kolm piirkondlikku parlamenti seisukoha ettepaneku kohta, mis käsitles töötajate lähetamise direktiivi. Baieri liidumaa parlament väitis, et kuna tasustamise valdkonnas puudub liidul pädevus, ei ole mitte mingisugused töötajate lähetamise ühtlustamise meetmed vastuvõetavad. Friuli Venezia Giulia maakonna esinduskogu väljendas heameelt lähetatud töötajate puhul vastuvõtvas riigis rakendatava maksesüsteemi üle. Marche maakonna esinduskogu arvas, et riikide kollektiivläbirääkimise süsteemide eripärade tõttu on töösuhteid (sealhulgas kollektiivlepingute kohaldamisala) kõige parem reguleerida riigi tasandil. Neid seisukohti kajastati Regioonide Komitee konsultatsiooniaruandes seoses Regioonide Komitee arvamusega töötajate lähetamise direktiivi ettepaneku kohta.

Subsidiaarsuse, parema õigusloome ja poliitilise dialoogi konverents

19. veebruaril 2016 korraldasid Itaalia maakondade parlamendid, Itaalia Senato della Repubblica ja Regioonide Komitee Roomas ühiselt subsidiaarsuse, parema õigusloome ja poliitilise dialoogi konverentsi. Tegu oli subsidiaarsuse alase teadlikkuse suurendamise katseprojekti ja koolitusega, mis töötati välja osana uuest käsitusest, et vastata kohalike ja piirkondlike asutuste vajadustele seoses Itaalia Senato della Repubblica kavandatud reformiga. Üritusel, kuhu tuli 150 osavõtjat, rõhutati piirkondlike parlamentide rolli tähtsust ELi otsustusprotsessis ja tõsteti esile subsidiaarsuse järelevalvet kui edasiviivat tegevust.

Subsidiaarsusega seotud tegevuse üksikasjalikum kirjeldus esitatakse 2016. aasta subsidiaarsuse aruandes, mille esitab Regioonide Komitee 40 .

2.5.    Euroopa Liidu    Kohus

Peamised subsidiaarsuse põhimõttega seotud Euroopa Kohtu lahendid 2016. aastal olid 4. mail langetatud otsused, 41 milles käsitleti tubakatoodete direktiivi 42 õiguspärasust. Kohus leidis, et liidu seadusandja on järginud subsidiaarsuse põhimõtet.

Sellise järelduseni jõudmiseks eristas kohus subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eelkontrolli „poliitilisel tasandil siseriiklikes parlamentides menetluste kohaselt, mis on selleks kehtestatud protokollis nr 2“, ja kohtulikku järelkontrolli, mille käigus peab liidu kohus kontrollima „nii ELL artikli 5 lõikes 3 sätestatud sisuliste tingimuste täitmist kui ka protokollis nr 2 kehtestatud menetlustagatiste järgimist“ 43 .

Sisuliste tingimustega seoses kasutas kohus lihtsat katset: tal tuli kontrollida, „kas liidu seadusandja võis konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et kavandatava meetmega seatud eesmärgi sai paremini saavutada liidu tasandil“. Kohus tuletas meelde, et direktiivil on kaks eesmärki: hõlbustada „siseturu tõrgeteta toimimist, tagades seejuures inimeste tervise kaitse kõrge taseme, eelkõige noorte jaoks“. Isegi kui oletada, et teise eesmärgi saab paremini saavutada liikmesriikide tasandil, „võib eesmärgi saavutamine sel tasandil siiski kinnistada senist olukorda või isegi tekitada olukorra, kus osades liikmesriikides lubatakse teatud eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete turuleviimist ning teistes see keelatakse, mis oleks aga risti vastupidine [direktiivi 2014/40] esimese eesmärgiga, mis on tubaka- ja seonduvate toodete siseturu toimimise tingimuste parandamine“. Kohus leidis: „Nende kahe [...] eesmärgi omavahelisest seotusest järeldub, et liidu seadusandja võis õiguspäraselt asuda seisukohale, et tema võetava meetmega tuleb kehtestada eristava maitse ja lõhnaga tubakatoodete liidus turuleviimise kord ja et selle seotuse tõttu saab neid kahte eesmärki paremini saavutada liidu tasandil“. Peale selle kinnitas kohus, et subsidiaarsuse põhimõtte „eesmärk ei ole piirata liidu pädevust tulenevalt ühe või teise liikmesriigi konkreetsest olukorrast“ 44 .

Menetlustagatiste ja eelkõige subsidiaarsusega seotud põhjendamiskohustuse järgimisega seoses tuletas kohus meelde, et nimetatud kohustuse järgimist tuleb „hinnata mitte üksnes vaidlustatud akti sõnastusest lähtudes, vaid võttes arvesse ka selle konteksti ja konkreetse juhtumi asjaolusid“. Kohus leidis, et komisjoni eelnõu ja selle mõjuhinnang „toovad esile piisava hulga asjaolusid, mis näitavad selgelt ja ühemõtteliselt eeliseid, mis annab liidu tasandil meetme võtmine liikmesriikide tasandi asemel“. Need asjaolud „lubasid nii liidu seadusandjal kui ka siseriiklikel parlamentidel hinnata, kas eelnõu oli kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, võimaldades samas ka isikutel tutvuda selle põhimõttega seotud põhjendustega ning Euroopa Kohtul teostada oma kontrolli“ 45 .

Väited, et tubakatoodete direktiivi mitu sätet rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet, lükati ümber ka kohtuotsustes. Euroopa Kohus kinnitas, et seadusandja valikud on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas, sest tal on suur kaalutlusruum valdkondades, kus tal tuleb anda keerulisi poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, näiteks tubakatoodete turu reguleerimisel. Kohus leidis, et võetud meetmed on ilmselgelt sobivad nende eesmärgi täitmiseks ja et vähem piiravad meetmed ei tundu olevat sama tõhusad seatud eesmärki saavutama 46 .

3.    Olulisemad juhtumid, mille puhul tõstatati subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud küsimusi

·Ettepanek vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv

Täites komisjoni poliitilistes suunistes antud lubadust edendada põhimõtet, et samas kohas tehtud sama töö eest peaks saama sama palka, võttis komisjon 8. märtsil 2016 vastu ettepaneku 47 vaadata sihipäraselt läbi 1996. aasta direktiiv töötajate lähetamise kohta 48 . Sisuliselt on selle läbivaatamise eesmärk kindlustada, et teenuste osutamise vabaduse rakendamine liidus toimub tingimustel, mis tagavad ettevõtjatele võrdsed tingimused ja töötajate õiguste austamise. Seepärast tehakse ettepanekuga muudatusi kolmes põhivaldkonnas: i) lähetatud töötajate tasustamine, sealhulgas alltöövõtu korral, ii) renditöötajaid käsitlevad eeskirjad ja iii) pikaajaline lähetamine. Eelkõige nähakse ettepanekuga ette, et vastuvõtvasse liikmesriiki lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse kõiki selles liikmesriigis kehtivaid kohustuslikke tasustamiseeskirju.

Komisjoni ettepaneku peale saatsid 11 liikmesriigi parlamendid 14 põhjendatud arvamust 49 . Need põhjendatud arvamused esindasid 22 häält võimalikust 56st, mis tõi kaasa aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 kohase menetluse (nn kollase kaardi menetluse) algatamise 50 . Asjaomased liikmesriikide parlamendid teatasid oma põhjendatud arvamustes eelkõige järgmist: i) kehtivad eeskirjad on piisavad ja asjakohased; ii) liidu tasand ei ole kõnealuse meetme puhul asjakohane; iii) ettepanekus ei tunnustata sõnaselgelt liikmesriikide pädevust seoses töötasu ja teenistustingimustega ning iv) ettepanekus esitatud põhjendus seoses subsidiaarsuse põhimõttega on liiga lühike.

Kooskõlas komisjoni lubadusega parandada suhtlemist liikmesriikide parlamentidega asus komisjon nendega vahetult suhtlema. 13. juunil 2016 peetud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC) toimus esialgne arvamuste vahetus komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga, milles keskenduti menetlusega seotud aspektidele, ja 11. juulil 2016 toimus volinik Marianne Thysseniga peetud ELi sotsiaalset mõõdet puudutavas laiemas arutelus sisuline mõttevahetus.

Pärast põhjendatud arvamuste hoolikat analüüsimist võttis komisjon 20. juulil 2016 vastu teatise, milles jõuti järeldusele, et ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja tuleb jätta muutmata 51 . Komisjon tuletas teatises meelde, et ettepanek põhineb siseturuga seotud õiguslikul alusel ja et lähetamine on oma olemuselt piiriülene tegevus. Teatises rõhutatakse, et ettepaneku eesmärk on edendada teenuste osutamise vabadust, luues võrdsemad võimalused riigisisestele ja piiriülestele teenusepakkujatele ning tagades, et samas asukohas töötavad töötajad oleksid kaitstud samade kohustuslike eeskirjade alusel, sõltumata sellest, kas tegemist on kohalike või lähetatud töötajatega. Lisaks selgitatakse teatises, miks ei ole kehtivad eeskirjad selle eesmärgi saavutamiseks piisavad ja asjakohased. Veel kinnitatakse teatises, et ettepanekus on täiel määral tunnustatud liikmesriikide pädevust tasu ja muude töötingimuste määramisel vastavalt liikmesriikide enda õigusnormidele ja tavadele. Sama käib pädevuse kohta määrata kindlaks renditöötajate puhul kehtivad tingimused. Samuti vastas komisjon küsimusele, kas ettepaneku põhjendus on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, tuletades meelde Euroopa Kohtu praktikat ning viidates ettepaneku seletuskirjale ja mõjuhinnangu aruandele.

·Dublini määruse läbivaatamise ettepanek

Ettepanek vaadata läbi Dublini määrus 52 kuulub esimesse seadusandlike meetmete paketti, 53 mille eesmärk on muuta Euroopa ühine varjupaigasüsteem 54 õiglasemaks ja jätkusuutlikumaks. 4. mail 2016 vastu võetud ettepanek moodustab osa komisjoni terviklikust reaktsioonist asjaolule, et 2015. aastal saabus liitu kontrollimatult arvukalt migrante ja varjupaigataotlejaid, mis paljastas kehtiva Dublini süsteemi ülesehituse ja rakendamise struktuursed nõrkused. Ettepaneku eesmärk on saavutada vastutuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel, võttes kasutusele uue korrigeeriva jaotusmehhanismi ning hoides ära Euroopa varjupaigasüsteemi kuritarvitamist ja teisest rännet.

Liikmesriikide parlamendid esitasid ettepaneku kohta kaheksa põhjendatud arvamust, 55 väites eelkõige, et see ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, sest korrigeeriv jaotusmehhanism on liiga kaugeleulatuv, ja et ümberpaigutamise kohta käivad otsused peaksid jääma liikmesriikide ainupädevusse.

Komisjon teatas oma vastuses, et ettepanek on vajalik ja proportsionaalne, et tagada jätkusuutlik ja õiglane Euroopa ühine varjupaigasüsteem. Lisaks rõhutas komisjon, et Dublini süsteemi õige kohaldamise tagamine kriisi korral ja kolmandate riikide kodanike liikmesriikidevahelise teisese rände takistamine on piiriülesed probleemid, mida ei saa lahendada ühe liikmesriigi meetmetega või liikmesriikide kahepoolsete meetmetega. Seetõttu oli komisjon arvamusel, et ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele. Samuti selgitas komisjon, et ettepanek loob õiglasema, tõhusama ja jätkusuutlikuma süsteemi, millega määrata kindlaks liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluste läbivaatamise eest, järgides samal ajal põhimõtet, et kui varjupaigataotlejal ei ole mujal pereliikmeid, peaks ta taotlema varjupaika riigis, kuhu ta esimesena saabus. Uus korrigeeriv jaotusmehhanism tagab solidaarsuse, jagab liidu sees vastutust õiglaselt ja vähendab ebaproportsionaalset survet, mis lasub kõige suurema surve all olevate liikmesriikide varjupaigasüsteemidel.

·Ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomise kohta

Ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise eesmärk on anda ettevõtjate käsutusse ühtne eeskirjade kogum, et arvutada välja oma maksustatav kasum kõikjal Euroopa Liidus. 2011. aastal esitatud esimene ettepanek, mis käsitles direktiivi äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta, 56 oli kavandatud ühtse turu edendamiseks ettevõtjate jaoks. Kuigi liikmesriigid tegid nõukogus edusamme ettepaneku mitme osaga, ei suutnud nad lõplikule kokkuleppele jõuda. 2016. aasta tööprogrammis teatas komisjon, et võtab ettepaneku tagasi ja alustab tööd otsast peale, kasutades uut etapiviisilist lähenemist 57 .

25. oktoobril 2016 tuli komisjon taas välja algatusega äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks, võttes vastu kaks uut seadusandlikku ettepanekut 58 . Nende ettepanekutega kavatseb komisjon tugevdada 2011. aastal esitatud ettepaneku ettevõtlust soosivaid osasid, et aidata piiriülestel ettevõtjatel kulusid ja bürokraatiat vähendada ning uuenduslikkust toetada. Samal ajal soovib komisjon maksustamise vältimise vastase vahendina suurendada äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi potentsiaali. Ettepanekud ei hõlma äriühingute tulumaksumäärasid, sest need jäävad riikide otsustada.

Komisjonile laekus nende kahe uue ettepaneku 59 kohta kaheksa põhjendatud arvamust 60 . Neis torkas silma mure, et liikmesriigid kaotavad kontrolli oma äriühingute maksustamissüsteemi üle. Liikmesriikide parlamendid väitsid, et neid ettepanekuid ei ole vaja, need võivad maksustamise vältimise vastases võitluses osutuda isegi ebamõjusaks ja et selles valdkonnas piisab kehtivast maksustamise vältimise vastasest direktiivist, 61 millele lisanduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames kokku lepitud meetmed.

Oma vastustes liikmesriikide parlamentidele rõhutas komisjon, et ettepanekud ei käsitle riigi tasandil kehtestatavaid maksumäärasid, vaid ühtlustavad äriühingu maksubaasi, mis on tuvastatud siseturumoonutuste kaotamiseks vajalik eeltingimus. Selles vallas kujutab maksustamise vältimise vastane direktiiv endast vahetut meedet, mille abil tulla toime kiireloomuliste vajadustega. Direktiivi eeskirjades pakutakse miinimumstandardi kujul võimalusi, millega kõrvaldada 28 liikmesriigis kehtivate maksusüsteemide puudused. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas on täieulatuslik äriühingute maksustamise süsteem, millel on piiriülene mõõde ja maksustamise vältimisega võitlemisest kaugemale ulatuvad eesmärgid. Lisaks tuletas komisjon meelde, et OECD ei arvesta ühtsele turule omaseid erijooni, mis iseloomustavad Euroopa Liitu. Komisjon väljendas selgelt oma seisukohta, et tal on endiselt pädevus teha seadusandlikke ettepanekuid – talle aluslepingutega antud pädevuse piires –, et tagada siseturu parem toimimine. Siiski kinnitas komisjon, et OECDs kokku lepitud siirdehindade põhimõtted jääksid endistviisi kehtima tehingute puhul, mis sõlmitakse sidusettevõtjatega väljaspool maksualast konsolideeritud kontserni ELis ja kolmandates riikides.

4.    Järeldused

Nagu tõendas institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe allkirjastamine 2016. aastal, on Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtnud endale ühiseks sihiks tagada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte püsimine Euroopa otsustusprotsessi keskmes ning hoolitseda selle eest, et neid põhimõtteid järgitaks täielikult kogu seadusandliku protsessi jooksul.

Euroopa Parlament jätkas 2016. aastal seadusandlike ettepanekute kontrollimist, et need vastaksid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele. Seda tegid nii asjaomased parlamendikomisjonid kui ka õiguskomisjon, kes vastutab horisontaalselt subsidiaarsuse põhimõtte järgimise tagamise eest.

Ka Regioonide Komitee jätkas oma tööd subsidiaarsuse põhimõtte järelevalve vallas, tehes seda eelkõige oma 2016. aasta subsidiaarsuse tööprogrammi vastuvõtmise ja elluviimise kaudu, mis hõlmas ka subsidiaarsuse eksperdirühmaga konsulteerimist. Ta arvestas oma arvamustes subsidiaarsusega seotud muresid, mida parlamendid ja seadusandlike volitustega piirkondade esinduskogud olid väljendanud. 2016. aastal korraldas Regioonide Komitee Roomas koos maakondade parlamentide ja Itaalia Senato della Repubblica’ga subsidiaarsuse, parema õigusloome ja poliitilise dialoogi konverentsi.

2016. aastal jätkas komisjon 2015. aasta täiendatud parema õigusloome tegevuskava elluviimist. See hõlmab täpsemate suuniste andmist selle kohta, kuidas hinnata poliitikakujundamise käigus subsidiaarsust ja proportsionaalsust. Õiguskontrollikomitee kontrollis 2016. aastal 60 mõjuhinnangut ning palus mitmel juhul täiustada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega seotud väiteid.

2016. aastal väljendasid liikmesriikide parlamendid järjest suuremat huvi Euroopa otsustusprotsessi vastu, eriti seoses subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismiga. Esitatud põhjendatud arvamuste koguarv kasvas 2015. aasta kaheksaga võrreldes 2016. aastal 65ni. Neist 14 põhjendatud arvamust kätkesid ettepanekut vaadata sihipäraselt läbi töötajate lähetamise direktiiv, mis tõi kolmandat korda kaasa aluslepingute protokolli nr 2 artikli 7 lõike 2 kohase menetluse algatamise. Kuna Junckeri komisjon on võtnud sihiks pidada liikmesriikide parlamentidega nimetatud menetluse algatamise korral dialoogi, arutati liikmesriikide parlamentide esitatud väiteid ulatuslikult, sealhulgas Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsil (COSAC) ning Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni koosolekutel. Kuigi pärast nende arutelude pidamist ja kõigi laekunud arvamuste põhjalikku läbivaatamist otsustas komisjon lõpuks ikkagi jääda oma algse ettepaneku juurde, tunnistab ta, et mitut liikmesriikide parlamenti ei õnnestunud ettepaneku eelistes veenda. Ettepaneku arutamine on Euroopa Parlamendis ja nõukogus veel pooleli. Nagu komisjon, nii on ka mõlemad kaasseadusandjad kohustunud võtma kogu seadusandliku protsessi käigus arvesse liikmesriikide parlamentidelt saadud märkusi.

Ajal, mil Euroopa Liit püüab kindlaks määrata oma tulevikuvisiooni, taaskinnitatakse Rooma deklaratsioonis, mille allkirjastasid 25. märtsil 2017. aastal 27 liikmesriigi, Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja komisjoni juhid Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamiseks, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte toetavad ja kujundavad Euroopa otsustusprotsessi ka tulevastel aastatel.

(1)

     COM(2017) 601 final.

(2)

     http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/index_et.htm.

(3)

     Liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste komisjonipoolsete järelmeetmete kohta vt ka punkt 2.2.

(4)

     http://ec.europa.eu/smart-regulation/refit/simplification/consultation/contributions_en.htm.

(5)

     http://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_en.

(6)

     Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 4.

(7)

     Mõjuhinnangute kontekstis on proportsionaalsus põhikriteerium, mida võetakse arvesse poliitikavalikute võrdlemisel.

(8)

     SWD(2016) 52 (final).

(9)

     Töötajate lähetamist käsitleva ettepanekuga seoses liikmesriikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamuste komisjonipoolsete järelmeetmete kohta vt ka punkt 3.

(10)

     SWD(2016) 457 (final).

(11)

     COM(2016) 289 final.

(12)

     Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad ringhäälinguorganisatsioonide teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise kohta, COM(2016) 594 final.

(13)

     Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), COM(2016) 767 final.

(14)

     2015. aasta mais vastu võetud parema õigusloome paketiga juurutati uus poliitikameede, mille kohaselt avaldatakse igal hindamisel komisjoni talituste töödokument. 2016. aasta oli aga veel üleminekuaeg, mil mitme hindamise tulemused avaldati ilma komisjoni talituste töödokumendita. 2016. aastal koostati hindamiste ja toimivuskontrollide kohta kokku 111 komisjoni talitluste töödokumenti ja välist hindamisuuringut.

(15)

      https://ec.europa.eu/transport/modes/road/news/2016-06-17-evaluation-study-cross-border-enforcement_en .

(16)

     SWD(2016) 347 (final). 

(17)

      https://ec.europa.eu/research/evaluations/index_en.cfm?pg=fp7 .

(18)

     See arv tähistab kõiki arvamusi, mis saadi parlamendikodadelt aluslepingute protokolli nr 2 alusel. Enam kui üht komisjoni dokumenti käsitlevaid ühiseid põhjendatud arvamusi loetakse seega üheks põhjendatud arvamuseks. Lisateavet leiab käesoleva aruande lisast.

(19)

     Vt käesoleva aruande lisa.

(20)

     2016. aastal laekus poliitilise dialoogi käigus 620 arvamust võrreldes 2015. aasta 350 arvamusega.

(21)

     Ettepanek: direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega, {COM(2016) 128 final}.

(22)

Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ümber sõnastatud), {COM(2016) 270 final}.

(23)

     Ettepanekud: nõukogu direktiivid äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, {COM(2016) 683 final ja COM(2016) 685 final}.

(24)

     Välja arvatud edasilükkamatutel juhtudel, millele on viidatud aluslepingute protokolli nr 1 (mis käsitleb riikide parlamentide rolli Euroopa Liidus) I jaotise artiklis 4.

(25)

     Lisaks sai Euroopa Parlament liikmesriikide parlamentidelt mitu avaldust Euroopa Parlamendi ettepaneku kohta reformida Euroopa Liidu valimisalaseid õigusakte. Lisateavet leiab Euroopa Parlamendi 2014.–2015. aasta aruandest Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide suhete kohta vastavalt Lissaboni lepingule: http://www.europarl.europa.eu/relnatparl/en/about/annual-reports.html .

(26)

     Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis registreeritud põhjendatud arvamuste arv lahkneb, sest kõik põhjendatud arvamused ei laekunud kõikidele institutsioonidele või institutsioonid loevad saadud põhjendatud arvamusi kokku eri viisil.

(27)

     Sellega seoses tuletatakse meelde, et 2015. aasta lõpus edastas nõukogu liikmesriikide parlamentidele Euroopa Kohtu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse üleandmist Euroopa Liidu Üldkohtule (dok 14306/15).

(28)

     Euroopa Parlamendis, nõukogus ja komisjonis registreeritud põhjendatud arvamuste arv lahkneb, sest kõik põhjendatud arvamused ei laekunud kõikidele institutsioonidele või institutsioonid loevad saadud põhjendatud arvamusi kokku eri viisil.

(29)

     Nõukogu sekretariaati ei laeku korrapäraselt kõik liikmesriikide parlamentide arvamused.

(30)

      COR-2016-00911-09-00-NB , mille Regioonide Komitee juhatus võttis vastu 4. aprillil 2016.

(31)

     Kodukorra artikli 55 lõige 2, ELT L 65, 5.3.2014, lk 41–64, http://www.toad.cor.europa.eu/pdf/rop_en.pdf .

(32)

     COM(2015) 593 final, COM(2015) 594 final, COM(2015) 595 final ja COM(2015) 596 final.

(33)

     COM(2016) 287 final.

(34)

     COM(2015) 586 final.

(35)

     Subsidiaarsuse eksperdirühm kuulub Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku ja koosneb praegu 12 eksperdist, kes pakuvad tuge tehnilisel tasandil ja Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve kontaktpunktides liikmesriikides.

(36)

     COR-2016-00585.

(37)

     COR-2016-02881.

(38)

     COR-2016-04093.

(39)

     COR-2016-05114.

(40)

     Kui Regioonide Komitee juhatus on aruande aruande vastu võtnud, leiab selle aadressilt http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/Pages/default.aspx.

(41)

     Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. mai 2016, Poola vs. parlament ja nõukogu, C-358/14, ECLI:EU:C:2016:323; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. mai 2016, Pillbox 38, C-477/14, ECLI:EU:C:2016:324; ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. mai 2016, Philip Morris, C-547/14, ECLI:EU:C:2016:325.

(42)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 127, 29.4.2014, lk 1–38).

(43)

     Poola vs. parlament ja nõukogu, punktid 112 ja 113; Pillbox 38, punktid 145 ja 146; Philip Morris, punktid 216 ja 217.

(44)

     Poola vs. parlament ja nõukogu, punktid 115–121; Philip Morris, punktid 219–224; viitega kohtuotsusele, Euroopa Kohus, 18. juuni 2015, Eesti vs. parlament ja nõukogu, C-508/13, ECLI:EU:C:2015:403, punktid 48 ja 53.

(45)

     Poola vs. parlament ja nõukogu, punktid 122–125; Philip Morris, punktid 225–227.

(46)

     Poola vs. parlament ja nõukogu, punktid 78–104; Philip Morris, punktid 164–212; Pillbox 38, punktid 48–141.

(47)

     COM(2016) 128 final.

(48)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

(49)

     Bulgaaria Narodno sabranie, Tšehhi Poslanecká sněmovna, Tšehhi Senát, Taani Folketing, Eesti Riigikogu, Horvaatia Hrvatski sabor, Läti Saeima, Leedu Seimas, Ungari Országgyűlés, Poola Sejm, Poola Senat (põhjendatud arvamus ja arvamus), Rumeenia Camera Deputaților (põhjendatud arvamus ja arvamus), Rumeenia Senat ning Slovakkia Národná rada.

(50)

     Poliitilise dialoogi käigus sai komisjon veel üheksa arvamust. Saadud arvamusi käsitletakse komisjoni 2016. aasta aruandes suhete kohta liikmesriikide parlamentidega (COM(2017) 601 final).

(51)

     COM(2016) 505 final. 

(52)

     COM(2016) 270 final.

(53)

     COM(2016) 270 final, COM(2016) 271 final ja COM(2016) 272 final.

(54)

     Teatis „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“, COM(2016) 197 final.

(55)

     Tšehhi Poslanecká sněmovna, Tšehhi Senát, Itaalia Senato della Repubblica, Ungari Országgyűlés, Poola Sejm, Poola Senat, Rumeenia Camera Deputaților ja Slovakkia Národna rada.

(56)

     COM(2011) 121 final.

(57)

     Komisjoni 2016. aasta tööprogrammi IV lisa, COM(2015) 610 final.

(58)

     COM(2016) 683 final ja COM(2016) 685 final.

(59)

     Ka poliitilise dialoogi käigus sai komisjon neli arvamust, mille esitasid Saksa Bundesrat, Hispaania Cortes Generales, Austria Bundesrat (laekus 2017. aastal) ja Portugali Assembleia da República.

(60)

     Taani Folketing, Iiri Dáil Éireann, Iiri Seanad Éireann, Luksemburgi Chambre des Députés, Malta Kamra tad-Deputati, Madalmaade Eerste Kamer, Madalmaade Tweede Kamer ja Rootsi Riksdag. Lisaks saadeti komisjonile Briti House of Commons’i arvamus, milles väljendati muret subsidiaarsuse pärast. See arvamus laekus aga pärast põhjendatud arvamuste esitamiseks ette nähtud kaheksanädalase tähtaja möödumist.

(61)

     Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,30.6.2017

COM(2017) 600 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE

2016. aasta aruanne
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta

Lisa

Komisjoni dokumendid, mille kohta komisjon sai 2016. aastal liikmesriikide parlamentidelt subsidiaarsuse põhimõtte järgimist käsitlevaid põhjendatud arvamusi 1

(1)

     Et arvamust saaks lugeda protokollis nr 2 määratletud põhjendatud arvamuseks, tuleb selles selgitada, miks seadusandlik ettepanek ei vasta liikmesriigi parlamendi meelest subsidiaarsuse põhimõttele, ja see tuleb saata komisjonile kaheksa nädala jooksul alates seadusandliku ettepaneku edastamisest liikmesriikide parlamentidele.

(2)

     Protokolli nr 2 alusel on iga liikmesriigi parlamendil kaks häält; kahekojalise parlamendi puhul on mõlemal kojal üks hääl. Kui põhjendatud arvamused esindavad vähemalt kolmandikku (ELi toimimise lepingu artiklis 76 sätestatud ettepanekute puhul neljandikku) liikmesriikide parlamentidele antud häälte üldarvust, saavutatakse nn kollase kaardi künnis ja seadusandliku akti eelnõu tuleb uuesti läbi vaadata. Kolmandik liikmesriikide parlamentidele antud häälte üldarvust (56) on 19 häält.

(3)

     Põhjendatud arvamustes, mille esitasid Taani Folketing, Iirimaa Dáil Éireann ja Iirimaa Seanad Éireann, käsitleti seda komisjoni dokumenti ühiselt dokumendiga COM(2016) 685. Põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, käsitleti ka komisjoni dokumente COM(2016) 685 ja COM(2016) 687.

(4)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Taani Folketing, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(5)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Iirimaa Dáil Éireann, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(6)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Iirimaa Seanad Éireann, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(7)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, dokumente COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 ühiselt.

(8)

     Põhjendatud arvamustes, mille esitasid Taani Folketing, Iirimaa Dáil Éireann ja Iirimaa Seanad Éireann, käsitleti seda komisjoni dokumenti ühiselt dokumendiga COM(2016) 683. Põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, käsitleti ka komisjoni dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 687.

(9)

   Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Taani Folketing, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(10)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Iirimaa Dáil Éireann, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(11)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Iirimaa Seanad Éireann, dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 ühiselt.

(12)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, dokumente COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 ühiselt.

(13)

     Põhjendatud arvamuses, mille esitas Austria Bundesrat, käsitleti seda komisjoni dokumenti ühiselt dokumendiga COM(2016) 52.

(14)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Austria Bundesrat, dokumente COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt.

(15)

     Põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, käsitleti ka dokumente COM(2016) 683 ja COM(2016) 685.

(16)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer, dokumente COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 ühiselt.

(17)

   Selle komisjoni dokumendi kohta saadud põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, käsitleti ka dokumente COM(2015) 594 ja COM(2015) 596.

(18)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, dokumente COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt.

(19)

   Selle komisjoni dokumendi kohta saadud põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, käsitleti ka dokumente COM(2015) 595 ja COM(2015) 596.

(20)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, dokumente COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt.

(21)

   Selle komisjoni dokumendi kohta saadud põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, käsitleti ka dokumente COM(2015) 594 ja COM(2015) 595.

(22)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, dokumente COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 ühiselt.

(23)

   Selle komisjoni dokumendi kohta saadud põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, käsitleti ka dokumenti COM(2015) 635.

(24)

   Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, komisjoni dokumente COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt.

(25)

   Selle komisjoni dokumendi kohta saadud põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, käsitleti ka dokumenti COM(2015) 634.

(26)

   Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Prantsusmaa Sénat, komisjoni dokumente COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 ühiselt.

(27)

   Põhjendatud arvamuses, mille esitas Austria Bundesrat, käsitleti seda komisjoni dokumenti ühiselt dokumendiga COM(2016) 53.

(28)

     Nagu eespool märgitud, käsitleti selles põhjendatud arvamuses, mille esitas Austria Bundesrat, dokumente COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 ühiselt.

(29)

     See arv märgib põhjendatud arvamusi, milles käsitletakse ühiselt mitut komisjoni dokumenti: üks põhjendatud arvamus, mille esitas Prantsusmaa Sénat dokumentide COM(2015) 594, COM(2015) 595 ja COM(2015) 596 kohta ühiselt; üks põhjendatud arvamus, mille esitas Prantsusmaa Sénat dokumentide COM(2015) 634 ja COM(2015) 635 kohta ühiselt; üks põhjendatud arvamus, mille esitas Austria Bundesrat dokumentide COM(2016) 52 ja COM(2016) 53 kohta ühiselt; üks põhjendatud arvamus, mille esitas Madalmaade Eerste Kamer dokumentide COM(2016) 683, COM(2016) 685 ja COM(2016) 687 kohta ühiselt; üks põhjendatud arvamus, mille esitas Taani Folketing dokumentide COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 kohta ühiselt; üks põhjendatud arvamus, mille esitas Iirimaa Dáil Éireann dokumentide COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 kohta ühiselt; ning üks põhjendatud arvamus, mille esitas Iirimaa Seanad Éireann dokumentide COM(2016) 683 ja COM(2016) 685 kohta ühiselt.

(30)

   Põhjendatud arvamuste koguarvu saamiseks loeb komisjon saadud põhjendatud arvamused kokku. Enam kui üht komisjoni dokumenti käsitlevaid ühiseid põhjendatud arvamusi loetakse seega üheks põhjendatud arvamuseks.