EUROOPA KOMISJON

Brüssel,27.6.2016

COM(2016) 418 final

2016/0193(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Jätkuv finants- ja majanduskriis on muutnud liikmesriikide finantsvahendite olukorra pingeliseks, kuna liikmesriigid viivad ellu eelarve konsolideerimiseks vajalikku poliitikat. Selles kontekstis on eriti oluline tagada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide sujuv rakendamine, et investeerida majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse.

Programmide rakendamine on sageli keeruline ning tihti on selle põhjuseks eelarve konsolideerimisega seotud likviidsusprobleemid. Eespool öeldu kehtib eelkõige nende liikmesriikide suhtes, keda majanduskriis on kõige tugevamalt tabanud ning kes on saanud kohandamiskava alusel rahalist abi.

Tagamaks, et need liikmesriigid jätkaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate programmide kohapealset rakendamist ja maksaksid projektide jaoks vahendeid välja, lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) 1303/2013 1 artikliga 24 teha alates 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2016 suurendatud makseid riikidele, kes said finantsabi pärast 21. detsembrit 2013.

Eespool nimetatud ajavahemikul oli suurendatud maksetele õigus viiel riigil (Iirimaa, Kreeka, Küpros, Portugal ja Rumeenia).

Lisaks on määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 120 ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2017 on kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade iga prioriteetse suuna tasandil maksimaalne kaasfinantseerimise määr Küprose puhul 85 %, mitte 50 % nagu enamarenenud piirkondade puhul 2 . See erakorraline kaasrahastamismäär võimaldati Küprosele tema majanduse ebakindla olukorra tõttu. Tänu investeeringute jaoks eelarvepoliitilise manööverdamisruumi tegemisele võimaldab see meede ületada ajavahemiku, mil ühelt poolt on vaja teha avalikku sektorisse suures mahus investeeringuid ja teiselt poolt jätkuvalt konsolideerida eelarvet.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 lõikes 3 ja artikli 120 lõikes 3 nõutakse, et komisjon vaataks kõnealused kaks finantssätet läbi ning esitaks vajaduse korral enne 30. juunit 2016 seadusandliku ettepaneku nende pikendamiseks.

Käesoleva ettepanekuga lubataks komisjonil jätkata suurendatud maksete tegemist kõigile liikmesriikidele, kes saavad finantsabi pärast 30. juunit 2016, ajavahemiku jooksul, mil neid käesoleva toetusmehhanismi raames toetatakse, muutmata ESIFi üldsummat ajavahemikuks 2014–2020. Lisaks võimaldaks ettepanek Küprosel kohaldada maksimaalset kaasrahastamise määra (85 %) kuni programmi lõpetamiseni.

Meetmetega tagataks täiendavad rahalised vahendid või vajalik eelarvealane paindlikkus, mis hõlbustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide kohapealset rakendamist.

Üldine taust ja ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 24 on sätestatud, et ajutistes eelarveraskustes liikmesriigi (kes on pärast 21. detsembrit 2013 saanud kohandamiskava alusel rahalist abi) taotlusel võib vahemakseid suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või EAFRD ja EMKFi iga meetme suhtes, tingimusel et liikmesriik esitab vastava taotluse. Seda sätet kohaldatakse praegu kuni 30. juunini 2016.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõikega 3 on ette nähtud, et alates 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2017 on kõigi rakenduskavade iga prioriteetse suuna tasandil maksimaalne kaasfinantseerimise määr Küprose puhul 85 %, mitte 50 % nagu enamarenenud piirkondade puhul.

Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas muude ettepanekute ja algatustega, mille Euroopa Komisjon on vastu võtnud seoses finantskriisiga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Määrusega (EL) nr 1303/2013 on kehtestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevad ühiseeskirjad. Komisjoni ja liikmesriikide ühisjuhtimise põhimõttest lähtudes sisaldab käesolev määrus uut programmitöö korda ning programmijuhtimise (sh finantsjuhtimise), järelevalve, finantskontrolli ja projektide hindamise korda.

Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 lõikes 3 ja artikli 120 lõikes 3 nõutakse, et komisjon vaataks kaks eespool nimetatud finantssätet läbi ning esitaks vajaduse korral enne 30. juunit 2016 seadusandliku ettepaneku nende pikendamiseks.

Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, kuivõrd selle eesmärk on anda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu jätkuvat toetust teatavatele liikmesriikidele, kes on sattunud tõsistesse raskustesse, nagu majanduskasvu ja finantsstabiilsuse puudumine, suurenev eelarvepuudujääk ja võlakoormus, mis on tingitud ka rahvusvahelisest majandus- ja rahanduskeskkonnast. Seepärast on vaja Euroopa Liidu tasandil luua ajutine mehhanism, mis võimaldab Euroopa Komisjonil suurendada hüvitist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames tõendatud kulude alusel ning suurendada kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade maksimaalset kaasfinantseerimise määra Küprose puhul.

Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Ajavahemiku, mil tehakse suurendatud vahemakseid, pikendus on proportsionaalne jätkuva majanduskriisi ja muude jõupingutustega kohandamiskava alusel rahalist abi saanud eelarveraskustes liikmesriikide abistamiseks.

Küprose suurema kaasrahastamismäära kohaldamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne Küprose majanduse haavatava olukorraga. Tänu investeeringute jaoks eelarvepoliitilise manööverdamisruumi tegemisele võimaldab see ületada ajavahemiku, mil Küprosel on ühelt poolt vaja teha avalikku sektorisse suures mahus investeeringuid ja teiselt poolt jätkuvalt konsolideerida eelarvet.

Vahendi valik

Kavandatud õigusakt: praeguse määruse muutmine.

Komisjon on uurinud õigusraamistiku pakutavat tegevusruumi ja peab saadud kogemustele tuginedes vajalikuks teha ettepanek üldmääruse muutmiseks.

3.JÄRELHINDAMISTE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamist või toimivuse kontrolli ei toimunud.

Konsulteerimine sidusrühmadega

Väliste sidusrühmadega ei konsulteeritud.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõjuhinnang

Ettepanek võimaldaks komisjonil suurendada makseid liikmesriigile kohandamiskava alusel pärast 30. juunit 2016. See hõlmaks ajavahemikku 30. juunini aastal, mis järgneb kalendriaastale, mil lõpetatakse rahalise abi andmine liikmesriigile. Selline lähenemisviis on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide majandusaastaga, mis hõlmab ajavahemikku 1. juulist 30. juunini. Ettepanekuga pikendataks abikõlblikkuse perioodi kuni 18 kuuni.

Väljamakse suurendamise määr arvutatakse nii, et programmide prioriteetide (ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi raames) või meetmete (EAFRD ja EMKFi raames) kaasrahastamise määrale lisatakse kuni maksete piirmäära saavutamiseni 10 % asjaomasel perioodil uuesti tõendatud kuludest.

Lisaks võimaldaks ettepanek komisjonil kohaldada Küprose puhul erakorralist kaasrahastamise määra (85 %) kuni programmi lõpetamiseni.

Selleks ajavahemikuks asjaomastele riikidele ja programmidele fondidest ette nähtud rahaline kogueraldis ei muutu.

Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Tegu ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hulka kuuluva algatusega.

Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Mõju kulukohustuste assigneeringutele puudub, kuna programmiperioodiks 2014-2020 ettenähtud rakenduskavades sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse ülemmäära ei ole kavas muuta.

Artikli 24 kohase suurendatud maksete pikendamisega seotud maksete assigneeringute osas võib ettepanek kaasa tuua suurema hüvitise andmise asjaomasele liikmesriigile. Käesoleva ettepaneku kohased täiendavad makseassigneeringud võivad kaasa tuua makseassigneeringute ajutise suurenemise, mis kompenseeritakse väiksemate maksetega ajavahemiku 2014–2020 programmide elutsükli lõpus. Tuleks märkida, et kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades.

5.MUU TEAVE

Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ei kohaldata. Käesoleva ettepaneku rakendamise järelevalveks saab kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olemasolevaid kontrollisüsteeme.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Võttes arvesse, et Kreeka, Küpros, Iirimaa, Rumeenia ja Portugal said pärast 21. detsembrit 2013 kohandamiskava alusel rahalist abi vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 lõikele 1, oli enne 30. juunit 2016 suurendatud (10 %) vahemaksetele õigus viiel riigil. Vahepeal on Küprose, Iirimaa, Portugali ja Rumeenia finantsabiprogrammid aegunud. See tähendab, et 30. juuni 2016. aasta seisuga on Kreeka ainus kohandamiskavas osalev riik.

Lisatoetuse saamise (ajavahemikul 2014–2020) õiguse täiendav läbivaatamine ei näi vajalik, kuna riigid, mille suhtes kohaldatakse kohandamisprogramme, vajavad kindlust ELi maksete ajastuse ja taseme osas.

Võttes arvesse, et Küpros sõlmis ELiga 2013. aasta märtsis makromajandusliku kohandamisprogrammi, on määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõikes 3 sätestatud, et kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade maksimaalne kaasfinantseerimise määr on alates 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2017 Küprose puhul 85 %.

Küpros lõpetas oma kohandamisprogrammi 2016. aasta märtsi lõpus. Küprose majanduslik olukord on siiski jätkuvalt ebakindel, mida näitab aeglane kasvumäär, vähenevad investeeringud, kõrge töötus ja stressis finantssektor.

Selleks et vähendada survet riigieelarvele ja kiirendada vajalikke investeeringuid, tehakse ettepanek pikendada kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade maksimaalse kaasfinantseerimise määra (85 %) kohaldamist Küprose puhul programmi lõpuni.

2016/0193 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 177,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 3 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 4 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon uurib Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtud vahemaksete suurendamist 10 protsendipunkti võrra üle iga prioriteedi/meetme praeguse kaasfinantseerimismäära liikmesriikides, kes osalesid pärast 21. detsembrit 2013 kohandamisprogrammis ja taotlesid asjaomases sättes nimetatud meetme kohaldamise pikendamist 30. juunini 2016, ning et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 5 koos oma hinnanguga ning vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016.

(2)Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 24 alusel oli suurendatud maksetele õigus viiel liikmesriigil: Rumeenia, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Kreeka. Rumeenia, Iirimaa, Portugal ja Küpros lõpetasid oma vastavad makromajanduslikud kohandamiskavad. Kohandamiskava rakendatakse veel vaid Kreekas, kes saab vastavat finantsabi 2018. aasta kolmanda kvartalini. Võttes arvesse, et Kreekal on endiselt tõsiseid raskusi finantsstabiilsusega, tuleks pikendada ajutiste eelarveraskustega liikmesriikidele suurendatud maksete tegemise kohaldamist.

(3)Sellest hoolimata peaks suurendatud maksete tegemise võimalus lõppema selle aasta 30. juunil, mis järgneb kalendriaastale, mil lõpetatakse liikmesriigile kohandamiskavast rahalise abi andmine.

(4)Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõike 3 kohaselt peab komisjon Küprose puhul uurima kõigi enne 30. juunit 2017 ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade iga prioriteetse suuna tasandil maksimaalset kaasfinantseerimise määra (85 %), et hinnata selle säilitamise põhjendatust, ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku enne 30. juunit 2016.

(5)Küpros lõpetas oma kohandamisprogrammi 2016. aasta märtsis. Küprose majanduslik olukord on siiski jätkuvalt ebakindel, mida näitab aeglane kasvumäär, vähenevad investeeringud, kõrge töötus ja stressis finantssektor. Selleks et vähendada survet riigieelarvele ja kiirendada vajalikke investeeringuid, tuleks pikendada kõigi ERFist ja ESFist toetatavate rakenduskavade maksimaalse kaasfinantseerimise määra (85 %) kohaldamist Küprose puhul programmi lõpuni.

(6)Käesolevas määruses sätestatud meetmete viivitamatu rakendamise tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Ajutiste eelarveraskustega liikmesriigi maksete suurendamine

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga prioriteedi suhtes või EAFRD ja EMKFi iga meetme suhtes.

Kui liikmesriik vastab mõnele järgmistest tingimustest pärast 21. detsember 2013, kohaldatakse suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100 %, liikmesriigi selliste maksetaotluste suhtes, mis on esitatud 30. juunini 2016 kestvaks ajavahemikuks:

a) kui asjaomane liikmesriik saab liidult laenu nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

b) kui asjaomane liikmesriik saab keskmise tähtajaga finantsabi määruse (EÜ) nr 332/2002 raames, mis sõltub makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest;

c) kui finantsabi tehakse asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks sõltuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 472/2013 sätestatud makromajandusliku kohandamisprogrammi elluviimisest.

Kui liikmesriik vastab pärast 30. juunit 2016 mõnele teise lõigu tingimusele, kohaldatakse tema maksetaotluste suhtes suurendatud kaasfinantseerimismäära ajavahemikul 30. juunini aastal, mis järgneb kalendriaastale, mil vastava finantsabi andmine lõpetatakse.

Käesolevat lõiget ei kohaldata ETK määruse kohaldamisalasse jäävate programmide suhtes.

2. Lõikest 1 olenemata ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori kulu või Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile ja EAFRD ja EMKFi puhul igale meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks kiidetakse, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.“;

2.Artikli 120 lõiget 3 muudetakse järgmiselt.

Teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni programmi lõpuni ei ületa rakenduskavade kaasfinantseerimise määr ühegi prioriteedi tasandil Küprosel 85 %.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013 seoses teatavate sätetega, mis käsitlevad finantsstabiilsuse säilitamisega tõsistes raskustes või sellises ohus olevate teatavate liikmesriikide finantsjuhtimist.

2.TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Regionaalpoliitika; tegevuspõhise eelarvestamise meede 13.03

Tööhõive ja sotsiaalküsimused; tegevuspõhise eelarvestamise meede 04.02

Ühtekuuluvusfond, tegevuspõhise eelarvestamise meede 13.04

Maaelu areng, tegevuspõhise eelarvestamise meede 05.04

Kalandus, tegevuspõhise eelarvestamise meede 11.06

3.EELARVEREAD

3.1.Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)):

Uusi kavandatavaid meetmeid rakendatakse järgmiste eelarveridade alusel:

13.036000 Vähem arenenud piirkonnad (ERF)

13.036100 Üleminekupiirkonnad (ERF)

13.036200 Enamarenenud piirkonnad (ERF)

13.036300 Lisaeraldis kaugematele ja hõredalt asustatud piirkondadele (ERDF)

13.046000 Ühtekuuluvusfond

04.026000 Vähem arenenud piirkonnad (ESF)

04.026100 Üleminekupiirkonnad (ESF)

04.026200 Enamarenenud piirkonnad (ESF)

04.026400 Noorte tööhõive algatus (ESF)

05.046001 Maaelu areng (EAFRD)

11.066000 Kalandus ja vesiviljelus (EMKF)

3.2.Meetme ja finantsmõju kestus:

3.3.    Eelarve tunnusjooned:

4.ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1.Rahalised vahendid

4.1.1.Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

Järgmistes tabelites on näidatud ajavahemikuks 2016–2020 kavandatavate meetmete hinnangulist mõju. Kuna uusi rahalisi vahendeid ei ole kulukohustuste jaoks kavandatud, on tabelis arvude asemel märge „ei kohaldata“. Ettepanek on seega kooskõlas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga.

Maksete osas võib ettepanek kaasa tuua suurema hüvitise asjaomasele liikmesriigile.

Maksete osas võib ettepanek kaasa tuua suurema hüvitise asjaomasele liikmesriigile. Võttes aluseks komisjoni poolt läbi vaadatud liikmesriikide makseprognoosi ning 2016. aasta eelarve ja 2017. aasta eelarve projekti makseassigneeringud, prognoositakse maksete assigneeringute vajaduseks ligikaudu 544 miljonit eurot. Käesolevast ettepanekust tulenevad lisamaksete assigneeringud toovad kaasa suuremad makseassigneeringud 2016. ja 2017. aastal, mis võidakse kompenseerida elutsükli lõpus. Kavandatud muudatus ei too kaasa muutusi määruse (EL) nr 1311/2013 I lisas sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades.

Komisjon kontrollib 2016. ja 2017. aastal, kas täiendavaid maksete assigneeringuid on vaja, võttes arvesse liikmesriikide taotlusi meetme kasutamiseks ja vahemaksete edastamisel toimunut, ning teeb vajaduse korral eelarvepädevale asutusele asjakohaste meetmete ettepaneku.

Hiljem kui 2018. aastaks ei ole hinnangut tehtud ning võimalikke mõjusid võetakse arvesse asjaomase aasta eelarvemenetluse raames.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kaasrahastamise andmed

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

4.1.2.Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

◻    Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine 9 (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3.Finantsmõju tuludele

⌧    Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

◻    Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

(Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga, täpsustage kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.)

4.2.Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

5.TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Jätkuv finants- ja majanduskriis avaldab survet riikide rahalistele vahenditele, kuna liikmesriigid on sunnitud oma eelarvet vähendama. Siinkohal on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide sujuv rakendamine eriti oluline, sest sellega tehakse rahasüste majandusse. Selle tagamiseks, et liikmesriigid jätkaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide rakendamist ja maksaksid projektide jaoks vahendeid välja, võimaldab ettepanek komisjonil suurendada liikmesriikidele tehtavaid väljamakseid nii kaua, kui nad saavad kohandamiskava alusel rahalist abi.

5.2.Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ettepanek võimaldab programmide rakendamist jätkata, süstida raha majandusse ja vähendada samal ajal riigi kulutusi.

5.3.Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärk on aidata finantskriisi tõttu kõige enam kannatanud liikmesriikidel jätkata programmide rakendamist ja sellega suunata majandusse rahalisi vahendeid.

5.4.Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).

Koos liikmesriikidega

6.JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1.Järelevalvekord

Ei ole vajalik, kuna järelevalvet tehakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide järelevalve raames.

6.2.Hindamine

6.2.1.Eelhindamine

Ei kohaldata

6.2.2.Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata

6.2.3.Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Ei kohaldata

7.PETTUSEVASTASED MEETMED

Ei kohaldata

8.ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1.Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.Halduskulud

8.2.1.Ametikohtade arv ja liigid

8.2.2.Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ei kohaldata

8.2.3.Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

◻    Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

◻    Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

◻    Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

◻    Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

◻    Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4.Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.5.Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.6.Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(2) Vt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 120 lõike 3 punkt e. Küpros on programmiperioodiks 2014–2020 klassifitseeritud kui enamarenenud piirkond. Vaata komisjoni 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsuse, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2014–2020 (teatavaks tehtud numbri C(2014) 974 all, ELT L 50, 20.2.2014, lk 22) III lisa.

(3) ELT C , , lk .

(4) ELT C , , lk .

(5) COM(2016) 414 final

(6) Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

(7) Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

(8) Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

(9) Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

(10) Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.